Meeste kondoomid, Naiste kondoomid, Pessaar, Väike emakakaela kate, Vaginaalsed spermitsiidid, Hormonaalsed tabletid, Rasestumisvastased plaastrid, SOS pill, Emakasisene spiraal, Hormoonspiraal. 16) Kirjelda viljastatud munarakuga toimuvaid muutusi esimese 7 päeva jooksul. Munarakk hakkab kiiresti jagunema. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. Umbes 7. päeval peale viljastumist kinnitub viljastunud munarakk emaka limaskestale. 17) Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle tulemusena moodustub? Lõigustumine - sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel. Selle tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. 18) Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Kui blastotsüst ei kinnitu, siis ta hukkub,või tekib emakaväline rasedus. 19) Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena? Moodustub karikloode ehk gastrula. 21) Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni tulemusena
BIOLOOGIA KORDAMINE- ONTOGENEES 2. Miks on meil vaja mitoosi? Too näiteid. Mitoos on raku jagunemise protsess. Mitoosi on vaja kasvamiseks, haavade parandamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. 3. Mitoosi faasid. Mitoosi faasid on: I- profaas (Toimub kromosoomide ristsiire/ karüokinees e tuuma jagunemine) II- metafaas (homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile/ karüokinees) III- anafaas (kääviniidid tõmbavad homoloogilised kromosoomid raku poolustele/ karüokinees) IV- telofaas (toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, tekib 2 tütarrakku) 4.Mis on mitoosi tulemus? Mitoosi tulemusel moodustuvad 2 uut identset tütarrakku. 5. Mis moodustuvad meioosi teel? Meioosi teel moodustuvad sugurakud, kus on poole vähem kromosoome, kui keharakkudes 6. Miks kromosoomide arv sugurakkudes on poole väiksem keharakkude kromosoomide arvust? Kromosoomide arv sugurakkudes on poole väiksem kuna kahe suguraku ühinemisel peab taas...
ARENGUBIOLOOGIA Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesuguline paljunemine algab eose lagunemisest (eoseline), emasorganismi eraldumisest (vegetatiivne). Parentogenees (neitsisigimine)- arenemine vilastumata munarakust. Nt: võilill, lehetäi, mesilane, sipelgas, herilane, raagritsikad. Viljastumine munaraku- ja seemneraku ühinemine: 1) Kehaväline- munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool keha. Nt: kalad, kahepaiksed, karbid. 2) Kehasisene- viljastumine keha sees. Nt: inimene, madu, kalmaar, kärbes. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Rasestumisvastased vahendid ja nende toime: Kondoom - spermid ei satu naise organismi. Spermitsiidid spermid kaotavad liikumis-ja viljastamisvõime. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Hormonaalsed vahendid: kombineeritud tablet...
histamiin - vigastatud rakkude poolt eritatav aine, mis kutsub esile mittespetsiifilise immuunreaktsiooni homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskonna stabiilsust hormoon - aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks - immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajä...
Põltsamaa Ametikool Inimese viljastumine ja embrüonaalne sünnijärgne areng. Viiruste tähtsus. 2009 Inimese viljastumine Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas. Suguühtel vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond ja suur hulk spermatosoide hukkub. Edasi suudavad liikuda vaid tugevamad ja elujõulisemad spermid ehk spermatosoidid. Läbinud ka emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga....
ORGANISMIDE ARENG JA PALJUNEMINE Mittesuguline: vegetatiivselt või eoseliselt. Protistd ja seened, sammal ja sõnajalgsed paljunevad eoste e. spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikidel arenevad eosed rakusiseselt- eoskottides- moodustuvad mütseeli tippudes või viljakehal. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel- eoskandadel- kuuluvad viljakeha koostisse. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad otsepooldumise teel- DNA kahekordistumine. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Tütarrakk- rakujagunemisel moodustunud üks uutest rakkudest. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks- koosneb karokineesist ehk rakutuuma jagunemisest ja tsütokineesist. Rakutsükkel koosneb interfaasist j...
5 päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e. embrüogenees 6. Munarakk ei viljastu ja hukkub 7. Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse 8. Hukkunud munarakk jõuab emakasse 9. Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub 10. Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist seda nim. menstruatsiooniks EMBRÜOGENEES organismi looteline areng 1. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine 2. Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode 3. Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst 4. Moodustubad eootekestad Korioon e. Lootekest (kõldkest) Amnion e. Vesikest Allantois e. Kusekott 5. Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta 6. Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid 7. Moodustub gastrula e
Naise munarakud valmivad tavaliselt ühekaupa. Seetõttu toob naine sünnitamisel ilmale enamasti ühe lapse. Vahel aga saab korraga küpseks kaks või rohkem munarakku. Kui siis toimub viljastumine, hakkab emaihus arenema mitu loodet. Neid nimetame vastavalt kaksikuteks, kolmikuteks, nelikuteks, viisikuteks jne. Kuid mitmikute tekkeks on ka teine võimalus. Pärast viljastumist munarakk lõigustub ehk jaguneb. Tavaliselt jäävad tütarrakud kokku. Kui aga lõigustumine toimub väga varases arengujärgus, tekib emaihus mitu iseseisvat loodet. Kuna nad on alguse saanud ühest muna- ja ühest seemnerakust, nimetame neid ühemunamitmikuteks. Sellised mitmikud on alati ühest ja samast soost ja äravahetamiseni sarnased. Mitmest munarakust arenenud mitmikud võivad olla erinevast soost. Kaksikuid sünnib keskmiselt üks kord iga kaheksakümne sünnituse kohta. Kuid sünnib ka Siiami kaksikuid, kes on tavaliselt kokkukasvanud. Siiami kaksikud väärareng
Ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse, toimub 14 päeva enne menstruatsiooni Peale ovulatsiooni tekib folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeen, progesteroon), mis ei lase emaka limaskestadel irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha ja emaka limaskest kärbub. Viljastamisele taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib Sügoot viljastunud munarakk. Edasi toimub lõigustumine munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt moorula e. kobarlood & hiljem blastula. 4-5ndal päeval munarakk liigub mööda munajuha emakasse. 7ndal päeval sügoot kinnitub emaka limaskestale & rasedus on määratav. KUNSTLIK VILJASTUMINE: · Kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine munarakku. · Sisestatakse mehe seemnerakku kunstlikult naise munarakku. · Kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk.
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood Karüokinees -rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna Somaatiline rakk - keharakk Gameet - sugurakk Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid Spermatogenees - seemne...
ning jagunemise kiirusest (generatsiooniajast). Rakujagunemine võib mõnikord teatud etappi seisma jääda. KÜSIMUS Paljunemine 16. Analüüsige joonist ning vastake alljärgnevatele küsimustele! 16.1. Mida on joonisel kujutatud, mis protsessidega on siin tegu? 16.2. Andke nimetused kolmele joonisel viidatud kehaosale. 16.3. Märkige joonisele sobivasse kohta järgmised mõisted: ovogenees, ovulatsioon, viljastumine, lõigustumine, Graafi folliikul, moorula, emaka limaskest. 16.4. Milliste hormoonide toimega on joonisel kujutatud protsessid seotud? 16.5. Naisel on kaks munasarja. Kas on võimalik, et teine neist elu jooksul üldse ei talitle ning naine saab ikkagi järglasi? 16.6. Millises joonise osades on tegu haploidsete, millises diploidsete rakkudega? 16.7. Mis oleks joonisel teistmoodi, kui viljastumist ei toimuks? Missugused muutused nendes kehaosades niisugusel juhul järgneks? Kommentaar Paljunemine 16. 16.1
taimedel(võilill, kortsleht). Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni (vereeritus suguküpse naise emakas, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast) algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva. Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel, koorumisega(lindudel) või idu moodusttumisega(taimedel). Lõigustumine Sügoodi kiire jagunemine naise organismis ~ 36 tundi peale viljastumist mitoosi teel. Bioloogiline tähtus: 1.hulkraksuse taastamine organismis 2.tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine organismis Biogeneetiline reegel lootelise arengu alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Teratogeeen Loote väärarengut põhjustav tegur.
Kollakeha- munaraku vabastamises järgselt muutub folliikul kollakehaks Apoptoos- ehk rakusurm, selle abil väheneb munarakkude arv Menstruaaltsükkel- toimub 28.päevase intervalliga, ovulatsioon toimub 12.-16.päeval Menstruaaltsüklis munarakk väljutatakse menstruatsiooni ajal, emaka limaskest irdub Rasedaks on võimalik jääda ovulatsiooni ajal ehk siis menstruaaltsükli 12.-16.päeval Viljastatud munarakul on 46 kromosoomi Sügoot- viljastatud munarakk Moorula- toimub lõigustumine (jääb sama suureks, tekivad väiksed rakud) Blastotsüst- põisloode Gastrula- välja on kujunenud loote kindlad tunnused Diferentseerumine- rakud hakavad võtma kindlaid koetüüpe, toimub peale moorulat, toimub blastotsüstis Vesikest- ehk amnion, kaitseb loodet mehaaniliste mõjutuste eest ja loode ei kuiva ära Kusekott- ehk allantois, jääkainete kogumine ja gaasivahetus, selles moodustub nabaväät Kõldkest- ehk koorion, raseduse ajal ema ja loodet ümbritsev lootepõie väliskest
PALJUNEMINE JA ARENG Agoonia teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid; Allantois ehk kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Amnion ehk vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest Bioloogiline surm ajusurm, kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine. Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvan...
Kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed (idujuur, idupung, iduvars, iduleht/ed). Seemne kujul võib taim üle elada ka kasvuks ebasobivad keskkonnatingimused. Lõigustumiseks nimetatakse naise organismis 36 tundi pärast viljastumist algavat sügoodi jagunemist (mitoosi teel). Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. Loomariigis on enim osalist, inimeste puhul esineb aga täielik lõigustumine. Embrüo rakkude ümberpaigutumisel areneb blatotsüst (vastab alamate selgroogsete põisloote e. blastula staadiumile). Sein koosneb ühest rakukihist, ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast (areneb loode). Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Arenevad veel kusekott ja vesikest. Loote kinnitumisel emakaseinale kasvavad kõldkest ja emaka limaskest kokku ja moodustavad platsenta (ühendab emasorganismi areneva lootega, veresooned varustavad
Viljastumine inimesel: Toimub munajuha laienenud osas. A munasari B emakas C - limaskest Ontogenees Embrüogenees Postembrüogenees · Looteline areng, mis · Pärastlooteline areng, mis algab sünni või algab viljastumisega ja koorumisega ja lõpeb lõpeb sünni või surmaga koorumisega · Võib toimuda muna sees või emakas Embrüogeneesi etapid · Lõigustumine tekib kobarloode ehk moorula · Põisloote ehk blastula teke · Karikloote ehk gastrula teke · Organite teke - organogenees Postembrüogenees Moondeta areng Moondega areng · Koorunud või · Koorunud või sündinud järglane on sündinud järglane vanemate moodi erineb oluliselt · Imetajad, linnud täiskasvanust · Putukad, kahepaiksed vaegmoone täismoone
Bioloogia KT (paljunemine) 1. Paljunemine on järglaste saamine. 2. Mittesuguline paljunemine - mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad, eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik. 3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6. Partenogenees - ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esine...
paremini kaitstud ,viljatumise tõenäosus suurem sellep pole niipalju vaja sugurakke toota KESKOND-EMASLOOMA KEHA-kuna toimub emase sees on kaitsutd ära kuivamise ja pole vaja otsida veekogu VILJASTUMISE TÕENÄOSUS-SUUR-kuna seemne ja munarakk satuvad viljastumise käigus lähestikku on võimalus oluliselt suurem HAIGUSTE ÜLEKANDUSMIE VÕIMALUS-SUUR-viljastumiseks peavad loomad kokku puutuma ja kehavedelikke vahetama 7. Mis on lõigustumine, millal see aset leiab ning milleks seda vaja on? Protsess kus sügoot hakkab mitoosi teel jagunema.hakkavad arenema looteväiksed kestad toimub 2 v 4 raku staadiumis Tähtsus-taastatakse hulkraksus,moodustuvad rakkude vahelised kontaktid,taastatakse normaalne tuuma suhe 8. Lootekestad: kõldkest, kusekott, vesikest, rebukott - milleks neid vaja on? vesikest e aminion-kõige lootepoolsem,kaitseb põrutuste eest ja kuivamise eest,hoiab püsivalt temp
Viljastumine inimesel: Toimub munajuha laienenud osas. A munasari B emakas C - limaskest Ontogenees Embrüogenees Postembrüogenees · Looteline areng, mis · Pärastlooteline areng, mis algab sünni või algab viljastumisega ja koorumisega ja lõpeb lõpeb sünni või surmaga koorumisega · Võib toimuda muna sees või emakas Embrüogeneesi etapid · Lõigustumine tekib kobarloode ehk moorula · Põisloote ehk blastula teke · Karikloote ehk gastrula teke · Organite teke - organogenees Postembrüogenees Moondeta areng Moondega areng · Koorunud või · Koorunud või sündinud järglane on sündinud järglane vanemate moodi erineb oluliselt · Imetajad, linnud täiskasvanust · Putukad, kahepaiksed vaegmoone täismoone
b. Kromosoomide sõltumatu lahknemine meioosi esimeses anafaasis c. Sugurakkude ühinemisele järgnev kromosoomistike ühinemine sügoodis 6) Sugulisel paljunemisel on kõik samade vanemate järglased erineva pärilikkusega. Ontogenees isendi areng Seda vaatleme vaid suguliselt paljunevate loomade näitel. Jagatakse kaheks: 1) Embrüogenees, lõpeb väljumisega muna või lootekestadest. a. Algab viljastamisega b. Lõigustumine c. Blastulatsioon d. Gastrulatsioon e. Histogenees f. Organogenees 2) Postembrüogenees a. Kasvamine b. Arenemine c. Suguline küpsemine d. Vananemine e. Suremine Lõigustumine Lõigustumisele allub sügoot e. viljastatud munarakk. Lõigustumine on eriline mitootiline rakkude jagunemise viis. Lõigustumise erandiks on see, et mitoosid järgnevad väga kiiresti üksteisele, rakud ei jõua kasvada
käsn, minipillid, kombineeritud pillid, SOS pillid, emakasisene spiraal, hormoonspiraal, naiste steriliseerimena, meeste vasektoomia. 26) Kirjelda viljastunud munarakuga toimuvaid muudatusi esimes 7 päeva jooksul. Viljastatud munarakk pooldub mitoosi teel ja jõuab emakasse 6-7 päeva pärast, tekib põisloode, viljastumisest ja kinnitub emaka seinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. 27)Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle teel moodustub? Munaraku pooldumist mitoosi teel nim. lõigustumiseks, selle tulemusena tekib kobarloode e. embrüo. 28) Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? Loote areng algab lõigustumisega. Hulkraksuse taastamine, rakkude vaheliste kontaktide tekitamine, tuuma ja tsütoplasma kindla suhte taastamine. 29) Blastotsüsti ehitus. Koosneb ühest raku kihist, tema ühel poolusel on tihedam raku kobar e. embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem kõldkesta.
10)Kunstlik viljastamine Võib toimuda naise kehas või kehaväliselt, kasutatakse last soovivate vanemate- või doonorsugurakke. • Intrauteriinse inseminatsiooni (IUI) puhul toimub viljastamine naise organismis. • Kehavälise viljastamine korral (In Vitro Fertilisatsioon – IVF) toimuv viljastamine katseklaasis loomulikult või süstitakse seemneraku tuum munarakku. 11)Varane embrüogenees Lõigustumine-viljastumisele järgnev protsess, inimesel esineb täielik lõigustumine – kõik loote rakud poolduvad üheaegselt.(bioloogiline tähtsus) hulkraksuse taastumine, rakkudevaheliste kontaktide tekitamine, tuuma/tsütoplasma suhe taastumine, sügoodist-moorula e kobarloode Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode (u 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast-sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl- õõs täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm-kattekoe rakkude kiht (Blastotsüst pesastub emaka limaskesta.
10 klass Mõistete seletaja NAD - (nikotiinamiidadeniindinukleotiid) makroergiline uhend, mis osaleb glukoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. Glükolüüs - koigis rakkudes toimuv glukoosi esmane lagundamine. anaeroobne glükolüüs (kaarimine) Hapniku puudusel rakkude tsutoplasmas toimuv glukoosi lagundamine, mille uheks lopp-produktiks on kas piimhape voi etanool. aeroobne glükolüüs koigi rakkude tsutoplasmas glukoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse uhest glukoosimolekulist kaks puroviinamarihappe molekuli. Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsukliline reaktsiooniahel, mille kaigus viiakse lopule glukoosi lagundamine. Protsessi kaigus eraldub jark-jargult CO2 molekulid ja H aatomid. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes ...
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüogineesi lõpus hakkab tsütoplasma jagunemine(tsütogenees) , mille tulemusema moodustub kaks tütarrakku(tsütogenees). Pärituumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks (koosneb seega kar...
Lk 127-128-Viljastumine-Organismide lootejärgne areng Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. Tõene 2. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik Tõene 3. Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane. Väär Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane 4. Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Tõene 5. Taime looteline areng kulgeb seemnes. Väär Taime looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7. Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8. Kliinilise surma tunnuseks on aju...
Tsütokinees anafaas telofaas Varajase embrüogeneesi toimumist Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. *Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja vegetatiivsed organite algmed: idupung, idujuur jne. Seemne idanemisega algab taimel juba lootejärgne areng. * Inimesel on lõigustumine ( vahetult viljastumisele järgnev mitoosi protsess. Kõik rakud poolduvad üheaegselt. See algab munajuhas ja lõppeb emakas. *esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula. Sellest areneb välja plastotsüst ehk (alamatel)põisloode( 7 päeva pärast) *embrüoplast, semine rakkude mass, millest areneb inimene. * Siis tekib järgmisena karikloode ehk gastrula(pole veel loode). Algselt koosneb embrüoplastist arenev karikloode kahest rakukihist(lootelehed). Välimine ja sisemine looteleht.
(sellest hõimkonna nimi), omaette toesega, paljude pisikeste kombitsatega, mille vahelt ripsmete jõul vett läbi sõelutakse. Pärak võib puududa. Seedimine sooles osalt rakusisene. Veresoonkond ja närvisüsteem nõrgalt arenenud. Metanefriidid. Looted arenevad vabalt; vastne üsna täiskasvanu sarnane. Eesti vetes puuduvad. 70. Esmassuused (Protostomia) ja teissuused (Deuterostomia): ehituse ja lootearengu erinevusi, näiteid Esmassuussed: Loote lõigustumine on neil enamasti spiraalne. Karikloote ehk gastrula esialgne suu, blastopoor, jääb ka hiljem looma suuks. Kõva skelett (toes), olgu siis mineraalne või kitiinne, areneb ikka keha pinnal, kas kutiikli paksendina või epidermise eritisena. Kui tekib tsöloom, siis loote erilistest rakkudest teloblastidest. Pikkupidised närvitüved on kõhtmised. Paljudes rühmades on moone trohhofoori tüüpi vastsega. Teissuussed: blastopoorist saab loote arenedes hiljem pärak, kuna suu tekib gastrula
Paljunemine ja areng Paljunemise võimalusi looduses 1. Suguline uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ühe liigi piires. Järglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid, seened, paljud taimeliigid, osad selgrootud. Bakteritel otsepooldumine amitoos. · Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Mittesugulise paljunemise eripärad: ...
Kõrgematel eukarüootidel toimivad väliskeskonnast tulevad rakutsüklit seiskavad signaalid valdavalt G1-kontrollpunktile, seetõttu G1-faasi pikkus võib eri rakkudel olla väga erinev. Rakutsükli kestus Erinevate kudede, erinevate liikide ja erinevas arengustaadiumis olevate kudede rakkude jagunemistsüklite kestused varieeruvad väga suures ulatuses. Kõige kiiremini käib rakutsükkel kärbse varajase embrüo rakkudes, ca 8 minutiga. Seal toimub eriline jagunemise vorm - lõigustumine (cleavage), kus G1 ja G2 faasid praktiliselt puuduvad ning tsükli läbimine sõltub ainult S- faasist (DNA replikatsioon) ja M-faasist. Sellise jagunemistüübi juures pole vaja aega, et sünteesida uusi rakukomponente - need on juba valmis sünteesitud munaraku küpsemise ajal. Lõigustumise ajal munarakk lihtsalt jaguneb paljudeks väiksemateks rakkudeks. Standartne rakutsükkel, kus on esindatud kõik faasid, kestab märksa kauem. Kiiresti jagunevad krgemate eukarüootide rakud (näit
5ks päevaks. Valitakse välja 1-2 korralikult arenenud ambüot ja siirdatakse emakasse. 2. Seemneraku süstimine otse munaraku tsütoplasmasse, jäkub rasedust toetav ravi. Ebaõnnestumistõenäosus on suur. Sügoot- viljastunud munarakk - hakkab kiirelt mitootiliselt jagunema, moodustades loote ehk embrüo (looteareng on embrüogenees) Viljastumisega algab inimorganismi areng, mis kestab 38 nädalat. 1. Viljastumine - n+n=2n ja tekib sügoot 2. Lõigustumine - sügoot jaguneb, kuid ei kasva oluliselt. Algab munajuhas. Hulkraksuse taastamine/ rakkudevahelise kontaktide tekitamine/ tuuma ja tsütoplasmasuhete taastamine Kobarloode - varaseim staadium, tihe ühesuguste rakkude kobar Põisloode - kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese, mida ümbritseb sein ning kus ühes servas asub tihedam rakukobar. Rakukobarast areneb loode, ülejäänust aga väline lootekest. Loode kinnitub emakaseinale.
hävivad kiiresti, neid ohustavad teised liigid nt. kaladel, kahepaiksetel, enamik selgrootuid -kehasisene viljastumine toimub munajuhas ovulatsiooni ajal munarakk liigub emakasse 4-5 päeva, selleks ajaks on see kas viljastunud ja osaliselt jagunenud või hävinud Organismide looteline areng Sügoot hakkab mitoosi teel jagunema, moodustub embrüo ehk loode, sellega algab ebrüogenees, lõpeb sünniga. (taimedel idu moodustumisega seemnes). Sügoot hakkab jagunema, lõigustumine (inimesel täielik, kõik rakud korraga), moodustub moorula (kobarloode), embrüo rakud paiknevad ümber, moodustub blastotsüst (selle poolusel embrüoplast), väline lootekest e koorin, 2 sisest lootekesta kusekott e allantois ja vesikest e amnion, kõldkest ja emaka limaskest moodustavad platsenta (veresooned varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid, platsenta eritab
Munajuhas on munarakk viljastumisvõimelikne u 36 tundi. Kui viljastumist ei toimu, siis munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon, st emaka limaskest eemaldub naise organismist. Menstruaaltsükkel - ajavahemik ühe mensese algusest teise mensese alguseni. Kehaväline viljastumine - selgrootud, kalad, kahepaiksed. Kehasisene - enamik lülijalgseid, kõik roomajad, linnu ja imetajad. Loote areng I: Lõigustumine - u 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot mitoosi teel kiiresti jagunema. Lõigustumine algab munajuhas ja lõpeb emakas, moodustub kobarloode. Kõik kobarloote rakud poolduvad samaaegselt. Loote arend II: Embrüo takud paigutuvad ümber ja moodustub blastotsüst. Blastotsüst koosneb pherakulisest seinast ja tihedast rakukobarast. Rakukobarast moodustub loode. Üherakulisest seinast moodustuvad lootekestad. Kui loode kinnitud emaka seinale, kasvavad väilmine lootekest ja emaka limaskest kokku ja moodustub platsenta.
· Tugev energiavoog nn ,, pesapunumise instinkt". Sünnitus algab emakaseina kokkutõmmetega (perioodiliselt) · Emakakael ja tupp laienevad · Lootekestad purunevad · Algab lapse väljutamine 30 ORGANISMIDE LOOTELINE ARENG Lk 118-122 Emrüogenees looteline areng. ~36 tundi peale viljastumist hakkab sügoot mitoosi teel paljunema muutub hulkrakseks nn sügoodi lõigustumine. Eristatakse 2 etappi: 1. sünkroonne kõik rakud jagunevad ühel ajal 2. asünkroonne rakud jagunevad eri ajal Lõigustumine võib olla: osaline reburikastel sügootidel täielik rebuvaestel sügootidel Lõigustumise tähtsus: Taastatakse hulkraksus. Normaliseeritakse tuuma tsütoplasma suhe.
- Kaelaosa- koosneb lima tootvatest mukotsütidest (lima apikaalses osas, rakutuum basaalse asetusega ja nõgustunud) ja parietaalrakkudest (ümarad, suured, 1-2 tuuma) - Põhjaosa- parietaalrakud ja pearakud (pepsinogeen, silindrilise kujuga, sisaldab ergastoplasmat ja sümogeenisõmeraid) Ehitus: pinnaepiteel, maofaveoolid, proopria maonäärmetega, subglandulaarkiht, limaskesta lihaskiht, sumbukoosa 1. Lõigustumine ja blastotsüsti moodustumine Lõigustumine – sügoodi korduv mitootiline jagunemine, mis viib kiirele rakkude arvu tõusule. Sügoodi jagunemine kaheks tütarrakuks, blastomeeriks, algab umbes 30 tundi peale viljastumist, järgnevad jagunemised viivad progresseeruvalt väiksemate blastomeeride tekkele. Moorula on 12-16 blastomeerist kerajas moodustis, moodustub umbes kolm päeva peale viljastumist ja siseneb emakaõõnde.
Seejärel tungib sperm läbi zona pellucida, kasutades selleks akrosomaalreaktsiooni. Peale akrosomaalreaktsiooni seostub sperm akvaatortasapinnaga munarakuga (siseneb lapiti) ja nende membraanid sulanduvad- spermi tuum liigub munarakku sisse. Mille järel Ca sissevool (aeglane blokk). Polüspermia vältimine ainult aeglane blokk! Ca sissevool põhjustab kortikaalreaktsiooni, mis tekitab munaraku ümber viljastumiskesta (zona pellucidast). 4. Lõigustumine Täpsemalt: 1) Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) · Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline blastoderm, energiidid, polaarrakud Süntsüütium rakk ei jagune, kuid tuumad selle sees lõigustuvad mood 1 rakk paljude tuumadega; 9.jagunemise stadiumini //Vahetult peale viljastamist on sügoodi jagunemine nii kiire, et tütarrakkude vahele ei jõua membraani moodustuda ja tekib sünsüütsium. Pärast 9-
liikumatu, koosneb kahest käsijäsemest (sellest hõimkonna nimi), omaette toesega, paljude pisikeste kombitsatega, mille vahelt ripsmete jõul vett läbi sõelutakse. Pärak võib puududa. Seedimine sooles osalt rakusisene. Veresoonkond ja närvisüsteem nõrgalt arenenud. Metanefriidid. Looted arenevad vabalt; vastne üsna täiskasvanu sarnane. Sammalloomi vaata eest poolt 70. Seni vaadeldud kahekülgsete hõimkonnad, lameussidest lülijalgseteni, olid esmassuused (Protostomia). Loote lõigustumine on neil enamasti spiraalne. Karikloote ehk gastrula esialgne suu, blastopoor, jääb ka hiljem looma suuks. Kõva skelett (toes), olgu siis mineraalne või kitiinne, areneb ikka keha pinnal, kas kutiikli paksendina või epidermise eritisena. Kui tekib tsöloom, siis loote erilistest rakkudest teloblastidest. Pikkupidised närvitüved on kõhtmised. Paljudes rühmades on moone trohhofoori tüüpi vastsega. Teissuuste
KALADE PALJUNDAMINE Priit Päkk DVM, PhD [email protected] LÕHILASTE PALJUNDAMINE Noorkalade tootmisega tegelevas kalakasvanduses peetakse suguküpseid kalu e kalade sugukarja. Vikerforellide optimaalne paljunemisiga on vanuses 4–6 aastat ja seepärast tuleb sugukalu tihti välja vahetada. Nende asendamiseks kasvatatavaid, veel mitte päriselt küpseid kalu nimetakse asenduskaladeks (vananenud kirjanduses ka remontkaladeks). SUGUKALAD Emaste forellide viljakust (Eestis on see tavaliselt 5000–8000 marjatera) teades saab arvutada, kui palju on vaja pidada emaskalu soovitud koguse noorkalade tootmiseks. Madala viljakuse tõttu on emase forelli järglaste arv väike ja seetõttu peab sugukari olema arvukas. Igal aastal peaks asenduskalade arvelt uuendama 25% sugukarjast. SUGUKALAD Emaste ja isaste arvuline suhe sugukarjas võiks olla 3 : 1. Isaseid läheb vaja vähem, sest ühe isase kala niisast piisab paljude emaskalade marja ...
Viljastumine: Kehaväline: selgrootud, kalad · Sugurakkude kohtumine üsna juhuslik · Hävivad sugurakud üsna kiiresti · Vee-elukate toiduks · Heidetakse vette palju sugurakke Kehasisene: loomad ( alates roomajatest) · Vanema liikumisvõimalus · Turvalisus · Ei sõltu keskkonnateguritest · Ei tule palju sugurakke toota 5. Looteline areng ehk embrüogenees Viljastunud munarakk sügoot 1) lõigustumine hulkraksuse tagamine, munajuhas, tsütokinees ja DNA replikatsioon, tulemuseks moorula, (kobar moodustunud) 2) blastuatsioon munajuhas/emakas, rakud kahte kihti embrüoplast ( sisemine), trofoblast ( välimine) blastotsüst (kokku) 3) gastrulatsioon trofoblastist kujunevad lootekestad ja embrüoblastist lootelehed, loote kinnitumine, pesastumine gastrula 4) histo- ja organogenees organite kujunemine, 20. nädalaks
Raseduse katkemine Nimetatakse abordiks. U 15% katkeb rasedus iseenesest. Iseeneselik raseduse katkemine toimub enamasti esimese kolme raseduskuu jooksul. Esile kutsutud raseduse katkestamise korral katkestatakse ravimite või kirugiliste protseduuride abil. 2.7 viljastunud munarakust sünnini Uue organismi areng kestab kokku 38 nädalat. Sügoot*- viljastunud munarakk Embrüo- loode Embrüogenees- loote areng, lõpeb sündimisega 1. Kobarloode- toimub lõigustumine ehk sügoodi kiire mitootiline jagunemine, mille käigus sügoodi mõõtmed eriti ei suurene. 2. Põisloode e blastotsüst- kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese, mida ümbritseb ühe rakukihi paksune sein ja mille ühes servas asub tihedam rakukobar. Rakukobarast areneb loode , ülejäänud rakukihist moodustub lootekest. Selles staadiumis kinnitub loode emakaseinale. 3
Viljatus võib sõltuda ka mehe sperma kvaliteedist ja hulgast. · Keskkonna saastatus, radiatsioon, hormoonpreparaadid- kuid ükski neist ei ole kindel kvaliteedi languse põhjus. · Sekreedi viskoosus väheneb, emakakael avaneb. See on küllaltki lühike aeg, millal spermatosoid saab viljastada ja siseneda munajuhasse. · Kui üks spermatoisoid on munajuhasse tunginud, blokeeritakse sissepääs teistele. · Pärast viljastumist sügoot (viljastatud munarakk) hakkab lõigustumine. Sügoot liigub emakasse 4-5 päeva- sellel ajal on lõigustmine, 5-6 päeval jõuab emakasse, ei kinnitu kohe limaskestale, vaid implantatsioon ehk pesastumine leiab aset 6,5-7 päeva pärast viljastamist. Kui ovulatsioon on 14 päeval, siis 21 päeval emakas sellises seisus, et sügoot jääks seina püsima. Algab rasedus. Pärast viljastumist hakkab kohe arenema platsenta ehk emakook, see produtseerib hormoone. 1
b) kunstlik kehaväline viljastamine ja sellele järgnev siseembrüo siire Rasestumisvastased vahendid, eriti ei küsita, pigem terviseõpetuses Viljastumise bioloogiline tähtsus: 1) Taastatakse diploidsus (esialgne ploidsus) 2) Tagatakse pärilik kombinatiivne muutlikkus kolmandal alatasandil 3) Paljudel organismidel määratakse sugu 4) Aktiveeritakse munarakk edasisteks jagunemisteks 5) Viljastumise tagajärjel tekib sügoot e. viljastatud munarakk Sügoodiga toimuvad muutused e. lõigustumine: Lõigustumine on eriline väga kiire rakkude jagunemise viis, mille tagajärjel rakkude arv suureneb ja mõõtmed vähenevad. Lõigustumisel rakkudel puudub kasv, ainuke sünteesiprotsess on DNA kahekordistumine. Jaguneb: 1) Sünkroonne a) kõik rakud jagunevad samaaegselt b) rakkude vahelised kontaktid pole veel välja kujunenud ja ei toimi 2) Asünkroonne a) rakkude jagunemine ajas eristub b) on väljakujunenud tõeline hulkraksus (naaberrakud mõjutavad üksteist)
Viljatus võib olla mehe sperma kvaliteedist ja hulgast. · KK saastatus, radiatsioon, hormoonpreparaadid- kuid ükski neist ei ole kindel kvaliteedi languse põhjus. · Sekraadi viskoosus väheneb, emakakael avaneb, see on küllaltki lühike aeg, millal spermatosoid saab viljastada ja siseneda munajuhasse. · Kui üks spermatoisoid on munajhusse tunginud, blokeeritakse sissepääs teistele. · Pärast viljastumist sügoot (viljastatud munarakk)- hakkab lõigustumine. Sügoot liigub emakasse 4-5 päeva- sellel ajal on lõigustmine, 5-6 päeval jõuab emakasse, ei kinnitu kohe limaskestale, vaid implantatsioone eh pesastumine leiab aset 6,5-7 päeva pärast viljastamist. Kui ovulatsioon on 14 päeval, siis 21 päeval emakas sellises seisus, et sügoot jääks seina püsima. algab rasedus. Pärast viljastumist hakkab kohe arenema platsenta ehk ema kook, see produtseerib hormoone. 1
Kui spermarakk on munarakuni jõudnud, läbib munarakk meioosi II etapi, jagunedes suuremaks ja väiksemaks rakuks. Munaraku meioos lõpeb viljastumise käigus, tulemuseks üks funktsionaalne munarakk ja kaks polaarkehakest. Spermaraku ja munaraku tuumad moodustavad protuumad, mille ühinemisel tekib diploidne tuum, mis sisaldab 23 kromosoomi kummaltki rakutuumalt. Viljastunud munarakk on sügoot. Lõigustumine Viljastumisele järgneb sügoodi nobe jagunemine lõigustumine, esimene toimub 24h peale viljastumist. Blastomeer on viljastatud munarakust lõigustuv diferentseerumata tütarrakk. Kobarloode koosneb 16 rakust, täitub emakasse jõudes vedelikuga ning moodustab lootepõiekese. Lootepõiekeses eristub loote alge (embrüoblast ja lootekesta) ja platsenta alge (trofoblast). 6 päeva pärast viljastumist kinnitub seni vabalt emakas hõljunud lootepõieke embrüoblasti poolse küljega emaka limaskestale ning kaevub selle sisse.
Ovulatsioon- küpse munaraku eraldumine munasarjast, munarakk suunatakse munajuha lehtri kaudu munajuhasse, kus toimub viljastumine Viljastatud munarakk- sügoot ONTOGENEES- isendi areng tekkimise hetkest kuni surmani Viljastumine: sugurakkude tuumade liitumine, tekib sügoot. Taastatakse diploidsus, määratakse sugu Kehavälisel viljastumisel kohtuvad sugurakud väliskeskkonnas, kehasisesel viljastumisel emasloomas. Lõigustumine: sügoodi e viljastatud munaraku jagunemine, mitoosi teel. Lõigustumise algul tekib kobarloode ehk moorula, hiljem õõnsusega ja üherakukihiline blastula ehk põisloode. Inimese puhul on põisloode blastotsüst. Gastrulatsioon: kujuneb karikloode ehk gastrula. Karikloote rakud on juba eristatavad ja on eristatavad lootelehed. Välimine looteleht- närvisüsteem, nahk, meeleelundid Keskmine looteleht- luud, lihased, vereringe, sugu
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud ...
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
sigimise viis, kus puuduvad androgameedid. Järglane areneb sellisel juhul viljastamata munarakust. Esinev alamatel vähkidel N. vesikirbud ja paljudel putukatel N. lehetäid. Partenogeneetilistel liikidel on isased sagedasti haruldased või puuduvad hoopis. Pedogenees ehk vastse neitsisigimine erineb eelmisest selle poolest, et juba vastse kehas tekivad munarakkudest uued vastsed. Polüembrüoonia korral areneb ühest munarakust mitu isendit. 5. Looteline areng 3 perioodiks: 1) lõigustumine 2) gastrulatsioon ja lootelehtede kujunemine 3) histogenees ja organogenees Moorula kobarloode, blastula põisloode, gastrula kahekihiline karikloode 6.1. Kooselu vormid Neutralism 0/0, Sümbioos ehk mutualism +/+, Kommensialism +/0 asupaigaks või kaitseks, saamata teiselt selle eest midagi vastu. Amensalism -/0 N penicilliin, Parasitism +/ 6.2. Loomade käitumine Sünnipärane ehk instinktiivne käitumine on pärilik ja see ei muutu kogemuste lisandumisega. Refleks on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
