Poolestusaeg ei sõltu aine kogusest Ajaloost: 1896.a. - prantsuse füüsik Antoine Becquerel märkas, et valguskindlas pakendis fotoplaat riknes, kui tema läheduses oli kolb uraanisooladega. Järeldus: uraaniühendid kiirgavad suure läbitungimisvõimega kiirgust. 1897.a. Marie ja Pierre Curie'd uurisid uraaniühendite kiirgust 1898.a. Marie ja Pierre Curie'd avastasid kaks uut radioaktiivset metalli poloonium ja raadium. 9. teema - tuumareaktsioonid: lõhustumine Aatomituumade muundumine vastastikmõjus mingi teise osakese või teise tuumaga Tuumareaktsioon on välismõju tulemusel toimuv protsess. Tuuma mõjutavad osakesed: - osakesed, neutronid, prootonid, footonid jt. Tuumareaktsiooni käigus toimub energia neeldumine või eraldumine. Esimene tuumareaktsioon toimus 1917.a. E. Rutherfordi poolt. + + ¦H + + Lõhustumine 1938.aastal saksa tuumafüüsikud O. Hahn ja F. Strassmann uraani tuuma pommitamisel neutronitega tekib broom.
Seega gineetiline energia suureneb ja potsentsiaalne energia saavutab miinimumi.Lisaks kildtuumade tekkimisel eralduvad ka mõned elektronid.Kildtuumad on radioaktiivsed ,sest neil on neutroneid rohkem kui stabiilsetes isotoobides.Neutron muutub prootoniks ja sellega kaasneb beeta lagunemine.Tuuma lõhutumisel on võimalik ...Raskete tuumade lõhustumisega kaasneb ka radioaktiiivne kiirgus.iseeneslik lõhustumine toimub looduslikult väga harva. ( Uraan 238 ) Peamiselt kutsutakse tuumade lagunemist tehislikult.Kegete tuumade ühinemine ehk tuuma süntees. Sünttes on protsess mille käigus kaks kerget tuuma põrkyuvad ningn ühinevad. selle tulemusena tekib üks stabiilne ja raske tuum. Tuuma sünteesi protsessi käigus vabaneb väga suurel hulgal energiat , Aga selle toimumiseks on vaja väga kõrgeid temperatuure.Temperatuuril peavad olema miljoneid kraade , et tuumade gineetiline
pannakse naatriumhüdroksiidi lahusesse, kus need tursuvad ja moodustub nn leelistselluloos. Keemiliselt muutub osa tselluloosimolekulidest leelistselluloosiks ehk mõnedes hüdroksüülrühmades asendub vesinik naatriumiga. Pärast üleliigse niiskuse väljapressimist tselluloos peenestatakse kohevaks massiks. Leelistselluloosi lastakse reageerida õhuhapnikuga. Eelvalmimise tingimusi järgitakse hoolikalt. Hapnik reageerib leelistselluloosiga ning toimub tselluloosmolekuli osaline lõhustumine. Liiga lühikesed molekulid ja võõrlisandid lagunevad, kuid väheneb ka tselluloosmolekuli pikkus. Eelvalmimise eesmärk on puhta ja molekulide suuruse poolest ühtlase massi saamine. Viskoosi eelvalmimisel alaneb tselluloosi polümerisatsiooni aste tasemele 280-350. Eelvalminud leelistselluloosi väävelsüsinikuga töödeldes tekib tselluloosksantogenaat, mis lahustub lahjas naatriumhüdroksiidilahuses. Järgmises staadiumis püütakse saada võimalikult viskoosne
Paljud polüalkoholid on kasulikud hambakaariese tõrjeks, mistõttu kasutatakse neid närimiskummide koostises. Mõnedel polüalkoholidel on ka prebiootiline efekt. Prebiootilised ained on seedeensüümide toimele mittealluvad ained, mis läbivad peensoole muutumatul kujul, kuid on jämesooles toiduks organismi kaitsevõimet tõstvatele mikroobidele. Polüalkoholidel on ka teatud ebameeldivad kõrvaltoimed, näiteks liigtarbimisel laksatiivne ehk lahtistav toime. 3.1 Mannitooli (E421) lõhustumine inimorganismi seedekulglas on aeglane, ta on seedetrakti mikrofloorale toiduks, soodustades mikroobide kiiret paljunemist. Juba 20g mannitoolil päevas võib kutsuda esile kõhulahtisuse. Mannitooli kasutatakse paakumisvastase vahendina ja magusainena suuvees, sest see on värskendava toimega. 3.2 Sorbitooli (E420) kasutatakse hambapastas ja suuvees kaariesevastase toime tõttu. Toidutööstuses leiab sorbitool laialdaselt kasutamist emulgaatorina ja paksendajana. Kuna sorbitooli
*Valkude lagundamisest võtavad osa fakultatiivsed anaeroobid (nt Proteus spp). *Valkude lagundamise hilisematel etappidel osalevad ka coli-laadsed bakterid. Nad kasutavad peptoone ja lõhustavad neid edasi, produtseerides keskkonda indooli, H2S, NH3 jt halvasti lõhnavaid ühendeid. *Anaeroobidest märgitakse klostriide nagu Clostridium sporogenes, Cl. perfringens jt. *Hallitusseentest osalevad valkude lõhustamisel Aspergillus spp., Penicillium spp., Mucor spp. jt. Valkude lõhustumine toimub proteolüütiliste ensüümide toimel. Hüdrolüüs toimub järk-järgult: valgudpolüpeptiididaminohapped. *Aminohapped desamineeritakse, mille tulemusel moodustuvad NH3 ja vastavad orgaanilised ained (happed: sipelghape, äädikhape, propioonhape, võihape; alkoholid: propüül-, amüül- jt alkoholid). *Aromaatse rea amiinohapete lõhustamise vahesaadusena moodustuvad fenool, skatool, indool ja teised mürgised ning ebameeldiva lõhnaga ühendid.
HMG-CoA süntaasi toimel annab 3-hüdroksü-3-metüülglutarüül-CoA. HMG-CoA on maksarakkudes olev ketogeneesi kiirustlimiteeriv ensüüm, mis lõhustub atsetoatsetaadiks, millest tekib 3-hüdroksübutüraat. Ketokehade kasutamine Ekstrahepaatilised koed oksüdeerivad atsetoatsetaadi, atsetoatsetaat muutub sukstsinüül-CoA osalusel atsetoatsetüül-CoA-ks, mis lõhustub 2-ks atsetüül-CoA-ks. Atsetüül-CoA lõhustumine TKT-s annab ATP. TG-de süntees ehk lipogenees (toimub maksas, rasvkoes, peensoole limaskestas, piimanäärmes ja neerudes) Glütserooli aktiveerimine 3-glütserooliks, atsüül-CoA teke CoA-SH-st ATP toimel. 3-glütserooli ja atsüül-CoA baasil sünteesitakse triglütseriid. Kolesterooli metabolism Kolesterool on küllastamata tsükliline alkohol, mille metabolism toimub ajus, vere lipoproteiinides, maksas ja sapis (inimkehas 140...150 g). Kolesterooli kasutamine
1. Surveveereaktor (PWR) 2. Keevvee reaktor (BWR) 3. Surveraskeveereaktor (PHWR) 4. Täiustatud gaasijahutusega reaktor (AGR) 5. Kergevee grafiitaeglustiga reaktor (RBMK) Järgmise põlvkonna reaktori liigid: 1. Gaasjahutusega kiire reaktor 2. Pliijahutusega kiire reaktor 3. Sulasoolareaktor 4. Naatriumjahutusega kiire reaktor 5. Ülekriitilise veega jahutatud reaktor 6. Ülikõrgtemperatuurne reaktor Termotuumareaktorid Lõhustumine pole ainus võte tuumaenergia vabastamiseks. Energia saab vabaneda ka kergete tuumade ühinemisel, samuti keskmisteks. Kõige soodsam on tuumasünteesiks kasutada kõige kergemat tuuma, milleks on vesinik, et muuta see heeliumiks. Kahjuks pole harilikus vesinikus heeliumi tuuma moodustamiseks vajaminevat neutronit. Samas on loodusliku vesiniku hulgas 0,015% niinimetatud rasket vesinikku ehk deuteeriumi, mille tuum koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist
Kui organell vananeb, siis ta lagundatakse. Kõik need protsessid toimuvad lüsosoomides. Normaalselt toimub lüsosoomides ensüümide toimel seedumine, nn. heterofaagia ja autofaagia. Kui vastavad protsessid ei toimu küllaldaselt, ladestuvad ebanormaalsed ained, mida lüsosoomid pole võimelised ümber töötlema. Lüsosoomide membraanide kahjustuse tagajärjel väljub tsütoplasmasse ülemäära ensüüme ja nende aktivatsioonil algab rakukomponentide, nagu RNA, DNA, glükogeen, lõhustumine ja see viib nekroosini. Kogunevad hapniku vabad radikaalid, mis osalevad paljudes patoloogilistes protsessides. Näiteks tekib valkude modifitseerumine, mis põhjustab ensüümidekahjustust. 4 Rakumembraani lipiididega reageerides tekib lipiidperoksiid ja membraanikahjustus. Samuti tekitavad DNA-ga reageerides mutatsioonid. Näideks atrofeeruvates rakkudes lüsosomaalsed ensüümid ei seedi enam lipiide ja
Süsivesikuid leidub organismis laialdaselt: maksas, lihastes, luudes jne. Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis 1 g süsivesikuid annab 4 kcal Kuna toit sisaldab alati ka mitteomastatavaid süsivesikuid, siis on täiskasvanu ööpäevane vajadus 300-400 g Soovitused süsivesikute tarbimiseks · Pärast süsivesikud sisaldava toidu söömist algab seeduvate süsivesikute lõhustumine monosahhariidideks, põhiliselt glükoosiks, ning nende imendumine verre · Glükoos on parimaks energiaallikaks peaaegu kõikidele keharakkudel · Vere glükoosisisalduse tõusule reageerivad maks ja pankrease hormoonid, hakates seda talletama ja kasutama · Nii saavutab vere glükoosisisaldus peaaegu esialgse taseme ca 2-3 t möödudes Soovitused kiudainete tarbimiseks · Kiudainetel on oluline roll inimese seedetalitluses
Soola liike on erinevaid. Soola eristatakse tema päritolu alusel: kivisool, vaakum-aurutussool ja settesool. Mereveest saadakse soola aurustamise teel. Enne tarbimist soola puhastatakse, filtreeritakse. Üldiselt võib öelda, et soola tootmine on vähemkulukas ja aeganõudev kui suhkru tootmine. 3. Tähtsus ja kahjulikkus inimesele 3.1 Suhkur. 3.1.1 Kasulikkus Suhkrud kuuluvad süsivesinike hulka. Kõige tähtsam süsivesikute ülesanne on energeetiline. Nii annab 1 g glükoosi lõplik lõhustumine inimorganismis ligikaudu 4 kcal energiat ja oleks soodne kui organismi üldisest energiabilansist kaetaks süsivesikute arvelt 56...60%. Süsivesikutel on inimorganismis ka varuaine roll. Maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada. Maksa glükogeeni hüdrolüüsil vabanevat glükoosi saavad potentsiaalselt kasutada kõik keharakud, lihaste glükogeenist vabanev glükoos jääb aga ainult lihaste endi tarbeks
SEEDIMINE Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammastega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedeelundkonnal on vaja täita järgmised protsessid: a) toitainete lõhustumine: algab suuõõnes-magu-peensool-jämesool b) sekretoorne funktsioon: sülje-, mao-, soole- ja kõhunäärmed c) regulatoorne funktsioon: seedeelundite limaskest. Endokriinsed rakud, produtseerivad hormoone, lähevad verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust d) imendumine: toitained peavad olema lõplikult lõhustunud e) motoorne funktsioon: toitainete edasi transport piki seedekulglat; söögitoru-magu-peensool
Etanooli 40-protsendilist vesilahust tuntakse viinana.4 (Vikipeedia) 2.2. Füsioloogiline toime Etanooli mõju organismile on keerukas. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks ühenditeks ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Alkoholi toime avaldub organismis koheselt, veres leidub 4-5 minuti pärast. Peamine osa imendub verre peensoolest. Kõige suurem on alkoholi sisaldus veres umbes 1 tund pärast etanooli sissevõtmist. Koheselt algab organismis ka alkoholi lõhustumine. Osa alkoholist eraldub uriini ja väljahingatava õhu kaudu muutumatult, ülejäänud lammutatakse organismis. Skemaatiliselt toimub lagunemine järgmiselt: etanool (C 2H5O11) etanaal (CH3CHO) etaanhape (CH3COOH) …. CO2 ja H2O. Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi 1 Vikipeedia „Etanool“, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 2 Samas, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 3 Samas, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 4 Samas, http://et.wikipedia
suurenemisega veres (fibrinogeen, protrombiin), pahaloomuliste kasvajate puhul koe laguproduktide verehüübimist soodustava prokoagulantse toime tõttu, vananedes trombotsüütide suurenenud agregatsiooni kalduvus, suitsetamine, rasvumine ja östrogeensed kontratseptiivid on hüperkoagulatsiooni põhjuseks, põletiku haigel kalduvus trombide tekkele. Trombide lõpe: - pehmestus ja lõhustumine ja imendumine- septiline mikroobide ensüümide toimel, aseptiline leukotsüütide ensüümide toimel - trombemboolia- osa trombimasse irdub ja kandub verevooluga kaasa, põhjustab veresoonte topistuse. - organisatsioon ja kaltsifikatsioon- hüüve asendub tihesidekoega - rekanalisatsioon- organiseerunud trombis moodustuvad sekundaarsed verevoolu kanalid. Tromboosi tagajärjel tekib arterites kohalik verevarustuse vähenemine e. isheemia, mis
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Ehkki nad andsid elektrit, nimetati neid katse-elektrijaamadeks. Selleks ajaks oli juba selgunud, et kõige tasuvamad on suured tuumaelektrijaamad, mille võimsus on 400000 kuni 600000 kilovatti. Tuumaenergia saamiseks tuleb aatomi tuumas kutsuda esile teatavad reaktsioonid. Selleks kasutatakse radioaktiivsete keemiliste elementide, näiteks uraani ja plutooniumi aatomeid. Tuumaenergiat annavad kahesugused tuumareaktsioonid: tuumade lõhustumine ja tuumade süntees. Tuumade lõhustumist kasutatakse aatomielektrijaamades, kus uraani aatomi tuuma pommitakse neutronitega. Tuuma lõhustumisel lendab temast välja mitu vaba neutronit, mis tabavad teiste aatomite tuumi. Sel viisil kutsutakse esile tuumade lõhustumise ahelreaktsioon, mille käigus vabaneb suur hulk energiat. Tuumasünteesis vabaneb energia siis, kui kerged tuumad liituvad rasketeks tuumadeks.
olemasolu) ning võime moodustada vesiniksidemeid muudavad vee universaalseks lahustiks. Vees lahustub rohkem keemilisi ühendeid kui üheski teises lahustis. Lahustina on vesi inimorganismi jaoks asendamatu. Kõik keemilised, füüsikalised ning bioloogilised protsessid organismis kulgevad kas vesilahustes või vee vahetul osavõtul. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. Biokeemia seisukohast on vesi toitaine (NB! mitte toiduaine), sest vesi on biosüsteemides vajalik kas reaktsioonides osalejana või siis keskkonnana. Vesi on küll nõrk elektrolüüt, kuid ta on seotud happelis-alus tasakaaluga, järelikult ka keskkonna pH väärtusega. Nii on sülje pH piirid vahemikus pH=5,5...8,0; täiskasvanute maomahla pH=1,5...2,7; rinnalaste maomahla pH=4,9...5,3; uriini pH=4,8...8,0, peensoole nõre pH=7,6...8,4; vere pH=7,36...7,44, rinnapiima pH= 7,3..
Anatoomia ja Füsioloogia II F Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Seedeeludnkonna põhifunktsioonideks on toidu peenestamine, toidu edasiliikumine seedetraktis toidu imendumine, toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega. Seedimine suuôônes. · Toidu maitseomaduste ja söödavuse määramine. · Toidu peenestamine · Toidu süljega niisutamine · Toidu seedimine süljefermentide toimel(amülaas, maltaas) Mao limaskesta sekreedid · Epiteelkihi pindmine osa- lima eritus · Mao põhimiku pearakud- maomahla eritus · Mao põhimiku katterakud- soolhappe eritus Milliste toitainete seedimist ei toimu maos? Miks? Maos ei toimu süsivesikute seedimist, sest maos on happeline keskkond, milles süsivesikud ei lah...
· parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks · kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks · kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega Rakuhingamine: · hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega · gaasidevahetus kudede ja vere vahel · sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes · Rakkudes toimub toitainete lõhustumine hapniku abil ning selle käigus vabaneb energia. Hingamine: Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO 2 ja suurendada vere O2 varusid · hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres · normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis SUGUELUNDKOND · Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välisteks. Mehe peamiseks sisemisteks suguelunditeks on munandid
Toitainete omastamine, lõhustamine ja kasutamine kehaomaste biomolekulide sünteesiks Senestseensete biomolekulide lammutamine Lõpp-produktide väljutamine Organismi sattuvate ksenibiootikumide (ka ravimite) detoksikatsioon ja väljutamine Katabolism e dissimilatsiooon on suurte molekulide lahundamine väiksemateks, vabaneb energia, oksüd. Aeroobne katabolism: makrotoitainete ja senstsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks/ehitusüksusteks Monomeeride/ehitusüksuste muundamine vähesteks ja lihtsateks metabolismi võtmeühenditeks Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine lihtsateks lõpp- produktideks Anabolism e assimilatsioon on väikeste molekulide liitmine suuremaks, vajab energiat; reduts. Anabolismi staadiumid: Lihtsatest eelühenditeks sünteesitakse ehitusüksused/monomeerid
Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. Kaitse funktsioon · Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. · Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. · Veelindudel kaitseks märgumise eest. · Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). · Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Bioregulatoorne funktsioon Hormoonid VALGUD Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast
Pb, Sn, Fe -> Au ❏ Tuumareaktsioonide käigus valmistataksegi uusi elemente ❏ H -> He - kergete tuumade ühinemine, tähtedes toimuv tuumareaktsioon ❏ Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad või elementaarosakesed. ❏ Tuumareaktsioone on kahte liiki: kergete tuumade ühinemine, raskete tuumade lõhustumine (lagunevad), nt tuumajaamades uraan laguneb, eraldub He aatomi tuum. Tekib Th - toorium. Üks suur tuum laguneb väiksemateks tuumadeks ❏ Raud on kõige keskmine element, kõige suurem eriseoseenergia ❏ Eriseoseenergia - kogu tuuma seoseenergia jagamine nukleonide arvuga ❏ Isotoobid on elemendi teisendid, mis erinevad aatommassi poolest (neutronite erinev arv tuumas). Tuumade tähistamiseks kasutatakse perioodtabeli sümboleid.
Kahjuks ei pälvinud vastav ettekanne Berliini Teaduste Akadeemias tähelepanu. Ainsana jätkas sellesuunalisi katseid Margraffi õpilane F. K. Achard, kes pühendus suhkrupeedi aretustööle. Katseid kroonis edu ja nii alustas 1802. aastal Sileesias tööd esimene peedisuhkrut tootev tehas. Nüüdisajal annab suhkrupeet veidi üle kolmandiku suhkrutoodangust maailmas. SÜSIVESIKUTEL ON RIDA ÜLESANDEID Kõige tähtsam süsivesikute ülesanne on energeetiline. Nii annab 1 g glükoosi lõplik lõhustumine inimorganismis ligikaudu 4 kcal energiat ja oleks soodne kui organismi üldisest energiabilansist kaetaks süsivesikute arvelt 56...60%. Süsivesikutel on inimorganismis ka varuaine roll. Maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada. Maksa glükogeeni hüdrolüüsil vabanevat glükoosi saavad potentsiaalselt kasutada kõik keharakud, lihaste glükogeenist vabanev glükoos jääb aga ainult lihaste endi tarbeks
Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist Seedekulgla näärmed Nn. suured näärmed: - suured süljenäärmed - maks - kõhunääre Kahe paikmega nn. väikesed näärmed (närvipõimikud) seedekanali seinas, mis reguleerivad lihaskihi talitlust Seedekanali sisu segatakse ja lükatakse edasi peristaltika abil Suuõõs Toidu peenestamine, segamine süljega, algab süsivesikute lõhustumine amülaasiga Hambad (piimahambaid - 20, jäävhambaid - 32): -kroon, -kael ja -juur Suulagi: kõva ja pehme suulagi (kurgunibu) Keel: koosneb kolme suunas kulgevatest vöötlihastest. Keelde suunduvad lihased ka kõrvalasuvatelt luudelt. Keeles on näsad ja maitsmisretseptorid. Keele abil toimub toidu segamine ja hääle moodustumine Süljenäärmed eritavad amülaasi, mis avaldab oma toimet alles peale allaneelamist maos. Tegevus reguleeritakse neuraalselt piklikus ajus
energiat võtab. Kehalise aktiivsuse koefitsient üliõpilasel KAK on 1,7. Süsivesinike lõhustamine ja ainevahetus. · Algab suuõõnes sülje alfa amülaasi mõjul. Kuna toit ei ole suus kaua, siis jätkub alfa amülaasi mõju maos seni, kuni toit ei ole maomahlaga segunenud- maos katkeb alfa amülaasi mõju happelises keskkonnas. · Edasi jätkub lõhustumine peensooles kõhunäärme alfa amülaasi mõjul disahhariid maltoosiks, monosahhariidideks lõhustatakse peensooles soole enda ensüümide- maltaas, laktaas- (lõhustsuproduktideks on galaktoos ja glükoos). · Sahharoos lõhustatakse fruktoosiks ja glükoosiks, ensüümiks on sahharaas. · Lõhustumine disahhariidideks ja monosahhariidideks (peensoole ensüümide poolt). · Monosahhariidid imenduvad peensoolest verre.
Aktiini-ja müosiinifilamendid asuvad korrapäratumalt ja sarkoplasmaatiline võrgustik on nõrgemalt arenenud kui vöötlihastel.Puudub vöötlihastele iseloomulik Ca siduv valk troponiin,selle asemel kalmoduliin. Ehituse ja funktsiooni järgi silelihased: Spontaanaktiivsuseta silelihased Spontaanakttivsusega silelihased(sooleseinas) Silelihase kontraktsioon ja lõõgastumine aeglane,aktsioonipotensiaal võib kesta mitusada millisekundit,silelihaste lühenemiskiirus ja ATP lõhustumine on 100...1000 korda aeglasem kui vöötlihasel.Silelihast iseloomustab pikkaaega kestev tooniline kontraktsioon ja plastilisus. Vöötlihased:moodustavad 40-50% kehamassist.Skeletilhaste kontraktsiooni algatavad kesknärvisüsteemist motoorsete närvide kaudu tulevad imulssid. Vöötlihas koosneb mitme tuumaga lihasrakkudest e lihaskiududest ja lihasrakku ümbritsevast membranist- sarkolemmist. Tsütoplasmas e sarkoplasmas paiknevad müofibrillid,mis sisaldavad kokkutõmbevalke
See ongi käärimine. Glükolüüs toimub tsütoplasmas. Bioloogilise oksüdatsiooni võib jaotada nelja ossa: 1. glükolüüs, 2. püruvaadi aktiveerimine (AcCoA teke), 3. tsitraattsükkel (Krebsi tsükkel) 4. hingamisahel. Käärimine ehk anaeroobne glükolüüs on oksüdatiivne dissimilatsioon, mille tulemusena vabaneb energia. Käärimisi eristatakse ja liigitatakse peamiselt valdavate lõppsaaduste järgi. Piimhappekäärimisel toimub suhkru lõhustumine piimhappebakterite mõjul ja moodustub piimhape. Etanoolkäärimisel lõhustub suhkur pärmseente toimel ning moodustuvad alkohol ja süsihappegaas. Käärimise tulemuseks on suhteliselt energiarikaste lõpp-produktide teke - näiteks etanool, piimhape, võihape jt. 4. Tsitraaditsükkel. Tsitraattsüklis viiakse lõpule glükoosist pärineva süsinikuahela oksüdatiivne lõhustamine. Protsess toimub mitokondri sisemuses, maatriksis. Pärast atsetüül-CoA teket
Aktiini-ja müosiinifilamendid asuvad korrapäratumalt ja sarkoplasmaatiline võrgustik on nõrgemalt arenenud kui vöötlihastel.Puudub vöötlihastele iseloomulik Ca siduv valk troponiin,selle asemel kalmoduliin. Ehituse ja funktsiooni järgi silelihased: Spontaanaktiivsuseta silelihased Spontaanakttivsusega silelihased(sooleseinas) Silelihase kontraktsioon ja lõõgastumine aeglane,aktsioonipotensiaal võib kesta mitusada millisekundit,silelihaste lühenemiskiirus ja ATP lõhustumine on 100...1000 korda aeglasem kui vöötlihasel.Silelihast iseloomustab pikkaaega kestev tooniline kontraktsioon ja plastilisus. Vöötlihased:moodustavad 40-50% kehamassist.Skeletilhaste kontraktsiooni algatavad kesknärvisüsteemist motoorsete närvide kaudu tulevad imulssid. Vöötlihas koosneb mitme tuumaga lihasrakkudest e lihaskiududest ja lihasrakku ümbritsevast membranist-sarkolemmist. Tsütoplasmas e sarkoplasmas paiknevad müofibrillid,mis sisaldavad
energiaga. Süsivesikutes on talletunud organismi esmaselt kasutatav energiavaru. Veres sisalduvad glükoosi nimetatakse veresuhkruks. Glükoos varustabki energiaga kõiki rakke, kudesid ja organeid. Aju saab kogu vajaliku energia ainult glükoosist. Glükoos, mida meie organism kohe ära ei kasuta, talletatakse varuna - glükogeenina - kas maksas või lihastes. Veresuhkru taseme langemisel vabaneb maksa varudest verre täiendav hulk glükoosi. Toitainete lõplik lõhustumine energeetilisel eesmärgil toimub rakkude mitokondrites, kus nad lõhustatakse süsinikdioksiidiks ja veeks. 1 gramm lipiide (rasva) annab energiat 38,9 kJ e. 9,3 kcal (1 kcal=4,2 kJ); 1 gramm sahhariide annab energiat 17,6 kJ e. 4,2 kcal; 1 gramm valke annab energiat 17,6 kJ e. 4,2 kcal. Vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse (makroergilistesse ühenditesse). Ühte ATP molekuli salvestatakse 30 kJ energiat. ADP+P=ATP -30 kJ. Salvestamine toimub ~40% kasuteguriga, ülejäänud
· Heksoosifaas. Kõik intermediaadid on heksoosid (C6-suhkrud). Toimub energia investeerimine - kaks ATP molekuli muudetakse ADP-ks · Trioosifaas. Kõik intermediaadid on trioosid (C3 suhkrud). Toimub energia genereerimine - sünteesitakse 4 ATP ja 2 NADH molekuli GLÜKOLÜÜS. Glükoosi oksüdatsioonireaktsioonide ahel. ATP produtseerimine anaeroobsetes tingimustes. Iga reaktsiooni (märgitud numbritega 1 - 9) katalüüsib erinev ensüüm. Reaktsioonis 4 toimub C6- suhkru lõhustumine kaheks C3- suhkruks, mistõttu edasistes staadiumites molekulide arv kahekordistub. PÜRUVAADI KATABOLISMI KOLM RADA PÜRUVAADI KONVERSIOON ANAEROOBSETES TINGIMUSTES KÄÄRIMINE - Bioloogilise oksüdatsiooni protsess, kus elektronide aktseptorina toimivad oksüdatsiooni vaheproduktid. Käärimine GLÜKOOS -> PRODUKTID 1-4 ADP 1-4 ATP * etanool
Peesool jaotatakse kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik on peensoole alguseks. Tühisool on peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 2648 ja hobusel 1828 meetrit. Niudesool on peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 7080cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool on mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 14. Maks ja pankreas Maks on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal produtseerib peale sapi kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga.
1. Toiduainete keemiline koostis. Levinuimad funktsionaalsed rühmad biomolekulides, sidemete liigid. Toiduained koosnevad orgaanilistest ( nt valgud, süsivesikud, enamik toiduvärvaineid) ja anorgaanilistest ühenditest ( nt keedusool, kergitusained). Levinuimad funktsionaalsed rühmad: -OH hüdroksüülrühm, aminorühm, okso- (keto), karboksüülrühm, tiool, fosforüülrühm. Funkt rühmad ei tule Elemendid on omavahel seotud sidemetega. Keemiline side on aatomite vastastikune mõju, mis tagab terviku püsimise. Side on erineva tugevusega. Kõige üldisem on kovalentne side (tekib elektronpaar kahe aatomi vahel). Kahe aatomi vahel võivad tekkida ka kordsed sidemed, siis ei moodustata paari (paardumata). Side võib olla mittepolaarne või polaarne. Side võib olla ka iooniline tekivad ioonid. Vesinikside on polaarse kovalentse sideme erijuht, tunduvalt nõrgem, tekib siis, kui aatomite elektronide negatiivsus...
• kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, • parandab organismi varustatust hapnikuga ja üldist kaitsevõimet • veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks • soodustab toitainete transporti rakkudeni • vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks • glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas Vaegus Liig erütrotsüütide eluea suupõletikku lühenemine ning nägemishäireid lõhustumine. nõgeslöövet verejooksu väheneb ka hemoglobiini süntees. spermatogeneesi häireid, testiste renguhäireid, rasestumise häireid põhjustab lihaste düstroofiat soodustab maksa- ja neerukahjustusi ning enneaegset vananemist Q-vitamiin Q10-vitamiin pole rangelt võttes klassikaline vitamiin valdava enamiku organismide puhul, kuna toit on oluline ubikinoonide
28 Rutherfordi reaktsioon 14 7 N + He= O + H 4 2 17 8 1 1 29 raadiumi lagunemine 226 88 Ra Pb + 3 He 214 82 4 2 30 Tuumade lõhustumine Tuuma jagunemine kaheks. 31 Ahelreaktsioon Tekib tuuma lõhustumisel, kuna tuuma lõhustumise käigus vabaneb 23 neutronit Võimalikud situatsioonid: *reaktsioon lakkab *toimub plahvatus *reaktsioon juhitav Ahelreaktsioonil vabaneb suur hulk energiat 200 MeV iga
Limaskesta alusel jaotatakse ühekambrilised maod kolmeks tüübiks: näärmetud maod, näärmelised ehk lihtmaod ja segatüübilised ehk liitmaod. Maonäärmed produtseerivad maonõret, mis sisaldab pepsiini ja soolhapet. Mao asendi kõige olulisemaks fikseerijaks on söögitoru. 20. Mitmekambriline magu On mäletsejatel. Koosneb eesmaost ja pärismaost ehk libedikust. Eesmagu koosneb kolmest üksteise järel asuvatest kambrikestest: vatsast, võrkmikust, kiidekast. Toimub tselluloosi lõhustumine bakterite toimel, taimse valgu muutmine kergemini seeduvaks loomseks valguks ja vitamiinide süntees. Vats ulatub diafragmast vaagnani. Võrkmik on maokambrites kõige väiksem. Kiidekas on külgedelt veidike kokkusurutud kerakujuline. Limaskest on näärmetu. Põhimagu ehk libedik. Pirnja kujuga mao osa. Libedikupõhi, suurkõverik ja väikekõverik. Maovagu ühendab söögitorusuuet libedikuga ning kulgeb spiraalselt läbi võrkmiku. Maovagu jaguneb võrkmiku-, kiideka- ja libedikuvaoks
Igale ensüümile on rahvusvaheliselt antud täpne süstemaatiline nimetus (keerukas, informatiivne). Klassifikatsioon (lähtuvalt inimkehas toimuvatele ensüümreaktsioonidele) Katalüüsitavate reaktsioonide alusel jaotuvad 6 klassi : 1. oksüdoreduktaasid redoksreaktsioonid 2. transferaasid funktsionaalsete gruppide ülekanne 3. hüdrolaasid hüdrolüüsireaktsioonid 4. lüaasid sideme C-C, C-O, C-N, C-S lõhustumine 5. isomeraasid isomerisatsioonireaktsioonid (molekulisisesed ümberkorraldused) 6. ligaasid sünteesireaktsioonid Omadused Valguliste biokatalüsaatoritena on ensüümidel nii valkude kui ka katalüsaatorite üldomadused. Ensüüm kui valk on - kõrgmolekulaarne ühend - hüdrofiilne amfoteerne polüelektrolüüt - denatureeruv - kristalliseeruv Ensüüm kui katalüsaator - ei muuda reaktsiooni suunda
keskkonnariski. toimeindik (keskk.meetmete tõhusus) 9. Tootmise läheduse põhimõte Region ja territor isevarustam. Toota ja tarbida saab vaid oma GLOBAALPROBLEEMID keskkonnaruumi piires. Keskk.probl tuleb leida Globaalsed: *Osoonikihi lõhustumine (freoonid, UV) lahendus nii ligidal nende allikale kui see on võimalik. *Kliima soojenemine: kasvuhoone efekt (1896) CO 2 *Biol mitmekesisuse vähenemine MAJANDUSLIKUD KESKK.KAITSE MEETMED Regionaalsed: *Õhureostus puhastuseks on rahvusvah 1. Käsu ja kontrollimeetod
RELATIIVSUSTEOORIAD ERIRELATIIVSUSTOORIA ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA peamiselt LIIKUMISE KOHTA LIIKUMINE+GRAVITATSIOON (kiirus)v<>C(valguskiirus) Ruumikõverus: suure massiga taevakeha juures potents.auk valguskiirusel liikudes muutub aeg aeglasemaks- kaksikute paradoks kehade mõõtmed tõmbuvad kokku taustsüsteemi jaoks Ei kehti meie matemaatika- nurkade liitmine teistsugune nii saab valgus meieni tulla päikese tagantki-valg.-> mass= E=mC2 energia suurenedes mass kasv ruumikõv. Taustsüsteem- ei liigu/liigub sirjooneliselt Aja dilatatsioon- Liikuvates süsteemides toimuvate protsesside aeglustumine paigalseisva vaatleja jaoks (kaksikute paradoks) Pikkuse kontraktsioon-valguskiirusele läheneval kiirusel liikuv keha tõmbub liikumissuunas kokku.(...
Kaksteistsõrmik: peensoole algus, asub kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. Endokriinorganid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele.
ja niudesool. Kaksteistsõrmik: peensoole algus, asub kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 10. Maks ja pankreas Maks on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga.
Anaeroobne on ainult intensiivse ja lühiajalise töö korral kasutatav. Anaeroobselt ei lähe glükoosi oksüdatsioon lõpuni: piimhappe laktaadini. Piimhappe laktaat tekitab väsimust, töövõime langeb. (Trepist üles minnes tekib väsimus, peab tempot aeglustama. Tekib hapnikupuudus. Hapniku võlga likvideeritakse hiljem hingamise intensiivistumisega – lõõtsutamine.) Aeroobsetes tingimutes ja mitte väga suurt pingutust nõudev võib kesta väga kaua järjest. Täielik glükoosi lõhustumine: C6H12O6 + (6)O2 -----> (6)CO2 + (6)H2O + energia Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused Väsimuseks nim rakuorgani või kogu organismi töövõime ajutist langust, mis tekib töö käibus või selle järgselt ja kaob pärast puhkust. Väsimuse põhjusteks on energiavarude otsasaamine ja ainevahetusproduktide kuhjumine. Intensiivse töö korral ainevahetusproduktide kuhjumine, kestva töö korral energiavarude otsasaamine.
ja niudesool. Kaksteistsõrmik: peensoole algus, asub kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool – mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. Endokriinorganid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs – on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre – asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised – koosnevad
Pilet 9.3 Ül: juhi takistuse arvutamine. takistus tähis R möötühik R=(roo)l/s R=Ro(1+t) Pilet 10.1 Kineetiline ja potensiaalne energia. Energia jäävuse seadus. Liikuva keha energiat nim. Kineetiliseks energiaks. Ek=mv²/2(J) Kehade vastastikmõjust tingitud energiat nim. Potensiaalseks energiaks. Ep=mgh(J) Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Energia jäävuse seadus: Suletud süsteemi mehhaanilise koguaenergia E on jääv. E=Ek+Ep-constant Pilet 10.2 Uraanituuma lõhustumine. Tuumareaktor. Lõhustumisreaktsiooniks nim raskete tuumade jagunemist mitmeks tuumaks, millega kaasneb radioaktiivne kiirgus ja vabaneb energia. Kui uraani tuuma tungib neutron siis ta lõhustub ja tekib 1. n arv kildtuuma 2.Vabaneb 2-3 neutronit 3. tekib radioaktiivne kiirgus. 4. eraldub energia kuna rasketuuma sisemass on suurem kui kildtuumade mass kokku. Ahelreaktsiooni kulgemiseks on vajalik et lõhustuks järjest rohkem tuumasid. Seega neutronite paljunemis tegur 1 . Tuumareaktoris on
.. 0, 78 piires. Eetrid ei segune veega. Küllastunud eetrite homoloogilise rea madalamad liikmed on siiski vähesel määral vees lahustuvad. Eetrid lahustuvad orgaanilistes lahustites ja lahustavad hästi paljusid orgaanilisi ühendeid. Eetritel on meeldiv lõhn. Samuti on eetrid inertsed ühendid. Tavalisel temperatuuril on nad püsivad peaaegu kõikide lihtsamate reagentide toime suhtes. Side hapniku ja süsiniku aatomite vahel on vähe polariseerunud, mistõttu selle lõhustumine toimub suhteliselt raskesti. Tugevate hapete toimel moodustuvad aga oksooniumi soolad, milles hapniku aatomi ja süsiniku aatomi vaheline side on polariseerunud. Seetõttu lõhustuvad eetrid hapete manulusel. V Arvestus AMIINID Ammoniaagi ühe, kahe või kolme vesiniku aatomi asendamisel süsivesiniku radikaalidega saadakse primaarseid, sekundaarseid ja tertsiaalseid amiine. Ammooniumi soolade vesiniku aatomite asendamisel radikaalidega saadakse kvaternaarseid ammooniumi soolasid.
3. Leukoplastid värvusetud varuainete säilitamine. Juurtes - mugulates, viljades. Taimerakus ei ole tsentrosoomi! Muud organellid, mis loomarakus, on olemas. SEENED, 02.02.10 · Hüüf seeneniit · Mütseel seeneniidistik · Paljunemine eostega, kui on soodasd tingimused, siis paljunevad pungudes. · Toituvad surnud orgaanilistest ainetest. Seened on võimelised lagundama tselluloosi. NAD ERITAVAD KESKKONDA ENSÜÜME, mille osavõtul toimub toitainete lõhustumine ja need lõhustunud osakesed imetakse läbi hüüfi pinna. · Kandseened · Kottseened - hallikud BIOLOOGIA 2010 Seened on SÜMBIOOSIS: taimedega - MÜKORIISA vetikatega - SAMBLIKUD VÕRDLEMINE SEEN TAIM LOOM Kest Kitiinist Tselluloosist -
6. Milline on ainet üldine jaotus organismis (rakus)? Makroelemendid ning mikroelemendid. 7. Millised on peamised keemilised elemendid (makroelemendid) ja mis on nende peamised funktsioonid? C- süsinik, moodustab orgaaniliste ainete selgroo, hingamise ja fotosünteesi reaktsioonides. H- vesinik, biomolekulide koostises, vee koosseisus, VAJALIK VESINIKSIDEMETE MOODUSTUMISEL. O- hapnik, peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumine ja hingamise. N- aminohapete ja nukleiinhapete koostises. P-fosfor, RAKUMEMBRAANI EHITUSES, nukleiinhapete koostises. S- väävel, leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. 8. Milline on loetelus olevate keemiliste elementide bioloogiline roll organismides Fe, I, Na, Ca, Mg, K Fe- raud, seob hemoglobiini koostises hapnikku, rauaühend heem annab verele punase värvuse. I-jood, vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks
-parem/vasak sagar ja vaheosa e kitsus TRIJOODTÜRONIIN -mõjutavad organismi arengut -sagarad koosnevad näärmeepiteeliga -mõju kasvule lapseeas ümbr sagarikest e -mõjut NS erutuvust, KNS talitlust kilpnäärmefolliikulitest - täidetud AV! -oksüdatsiooniprotsessid intensiivistuvad hormoone sisaldava kolloidainega -depoorasvade lõhustumine -verevarustus intensiivne: 5L/h -valkude ja suhkrute AV regulatsioon -siia koguneb organismi tulnud jood, -skeleti norm areng ühinedes AH türosiiniga hormoonideks -südametöö intensiivistumine -hüperf korral-türeotoksikoos e -suguorganite norm talitlus Basedowi tõbi -aeglase mõjuga (mitu päeva)
· dehüdrogenaasid · elektronide, prootonite ülekandmine dehüdrogenaas · oksüdaasid · elektronide otsene ülekanne O2-le (LDH) · reduktaasid · H-aatomite ülekandmine · peroksüdaasid · e, p ülekandmine H2O2-le · katalaasid · H2O2 lõhustumine · oksügenaasid · O2 liitumine substraati 2. Trasferaasid Funktsionaalsete gruppide ülekanne Alaniin · aminotransferaasid · aminorühma ülekanne transminaad · kinaasid · fosfaatrühma ülekanne (ALT) · glükosüültransferaasid · glükosüüljäägi ülek
Seoseenergia on seotud massidefektiga M kujul Es = M c2 . Massidefekt M on nukleonide masside summa ja tuuma massi vahe. Massidefektile vastav energia (seoseenergia) vabaneb tuuma "kokkupanekul" üksikutest nukleonidest. Tuuma eriseoseenergiaks nimetatakse seoseenergiat ühe nukleoni kohta. Suurim eriseoseenergia on keskmise massiga tuumadel (massiarvuga 50 kuni 100). Seetõttu on energeetiliselt kasulikke tuumareaktsioone kahte liiki: a) raskete tuumade lõhustumine (nn. "harilik" tuumareaktsioon) ja b) kergete tuumade süntees (termotuumareaktsioon). Energeetiliselt kasulikud tuumareaktsioonid, Tuumareaktsioon on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine. Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaarosakestega. Jada ja rööpühendus: 1.Jadaühendus ehk järjestikune ühendus. Jadaühenduses vool ei hargne. Jadamisi on kõik vooluringi hargnemata osad.
Ei tooda seedeensüüme fermentatsioon mikroorganismide teostatud anaeroobne lagundamine Võimaldab toorkiu, s.o.tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamist Vats: seal toimub segunemine, liigub ringi, gaasid eralduvad välja. Lõhustuda aitavad mikroobid. Lendlevad rasvhapped: 1) võihape äädikhape propioonhape Võrkmik: Võrkmiku kannud aitavad suurendada pinda ja segada. Kiidekas: Rasvad imenduvad, peenestumine ja liikumine. Libedik: mikroobide hävimine, valgu esmane lõhustumine. 25. Vatsa mikrofloora kui terviklik kooslus. Moodustab tervikliku koosluse; esindatud bakterid, seened ja ainuraksed. Toiduahel. Üle 40 liigi baktereid, anaeroobid ja fakultatiivsed aeroobid, 1010 rakku/g Ainuraksed (protozoa) 106 rakku/ml, anaeroobid NB! Lagundavad tselluloosi ja hemitselluloosi, tärklist, suhkruid, valke ja rasvu, sünteesivad B-vitamiine Sõltuvad täielikult looma poolt tarbitud söödast NB! Järsud muutused söödaratsioonis, vee puudumine, suukaudu manustatud
→ Soolenõre, b) See seedenõre emulgeerib lipiide, aktiveerib lipaase, osaleb lipiidide lõhustumisproduktide imendumisel ning stimuleerib soole motoorikat. → Sapp, c) See seedenõre sisaldab HCO3– n ing ensüüme valkude, lipiidide ja süsivesikute lõhustamiseks. → Kõhunäärmenõre 102.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Seedekanali ja hingamisteede ühisosa, kus ristuvad õhu ja toidu teed, nimetatakse neeluks. , *Maos toimub lipiidide lõhustumine, algab valkude ning jätkub süsivesikute lõhustumine. 103.Milline alltoodud mineraalainetest on kõige olulisem luukoe ehitusmaterjal? Kaltsium 104.Kuidas nimetatakse inimese organismi kõige kõvemat kudet, mis katab hambakrooni? Email 105.Kuidas on söögitoru nimetus ladina keeles? Esophagus 106.Milliseid seedeelundeid on all kirjeldatud? a) Sapi tekke koht → Maks, b) Ehitab ümber ja säilitab toitainete lõhustumisprodukte ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
