Seedimine algab toidu mälumisega suus. Esimesena lagundatakse süsivesikud amülaasi toimel.Seeprotsess alagb suus ja lõpeb soolestikus. Maos toimub valkude lõhustumine pepsiini toimel.Selleks vajaliku happelise keskkonna loob soolhape. Suurim seedenääre on maks, mis toodab rasva lagundamisel oselevat sappi. Paljusid ensüüme toodab kõhunääre, mille nõre lagundab süsivesikuid, valke, rasvad lõplikult. Lagundatud massist imenduvad toitained peensoole kaudu vereringesse. Seedimisel ei lagundata vitamiine ja mineraale. Ainevahetus- koosneb orgamismis toimuvatest keemilistest reaktsioonidest. Ensüümid- e
Kaksteistsõrmiksool · Maost saabub siia toidukört, millele hakkavad mõjuma · kõhunäärme nõred(1,5 - 2 l ) · maksa poolt toodetud sapp(0,5 - 0,8 l) · kaksteistsõrmiksoole enda nõred (kuni 2 l) · Algab lipiidide lõhustamine sapi ja ensüümi LIPAAS abil Siin lõhustuvad lõplikult enamik toitained Peensool · Soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine. · Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi · Peensool on kuni 5 m pikk · Peensoole sisepind on hattudega kaetud ja nii tekib 200 - 300 m² suurune toimepind Jämesool Seedimisjääkidest imendub tagasi vesi, sapi koostisosad ja mõned vitamiinid Pärasool ja pärak Pärasooles kogunevad tahked seedimisjäägid, mis väljutatakse päraku kaudu
◦ ta on praktiliselt ainus arvestatav "kütus" ajukoe (aju kasutab ööpäevas 110-130 g glükoosi), erütrotsüütide, neerupealiste, silma võrkkesta (retina), spermatosoidide jaoks. Glükoosi metabolismi põhirajad ja vere glükoosisisaldus (nn veresuhkur) Glükoosi vajaliku taseme hoidmiseks veres ja rakkudes funktsioneerivad organismis glükoosi metabolismi rajad: ◦ glükolüüs – glükoosi osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustumine 1. anaeroobne ehk osaline (hapnikuta); 2. aeroobne ehk lõplik (hapnikuga) ◦ glükoneogenees – glükoosi uuesti süntees piimhappest, glütseroolist, aminohapetest ◦ glükogenees – glükogeeni süntees glükoosist (nt. kui on hüperglükeemia, aitab INSULIN) ◦ glükogenolüüs - glükogeeni lõhustumine glükoosiks (nt. kui on hüpoglükeemia, toimib GLÜKAGOON) GLÜKOOS Vere glükoosisisaldus (veresuhkru) taseme normi 3,3-6,1 mmol/l
NOS) Pro-rikkad proteiinid (PRP) Päritolu: parotiid- ja submandibulaarnäärmed Roll: CaF sadenemise takistus, remineralisatsioon Sülje kitinaas Päritolu: sülg ja seerum Roll: epiteelirakkude pärmidevastane kaitse, kitiini hüdrolüüs 4) Sülje ensüümid · Alfa-amülaas (Ca-vahendatud) Päritolu: kõrvasüljenäärmed ja alalõua-aluse näärme serossed rakud Roll: polüsahhariidide lõhustumine disahhariidideks (tärklise (1-4) sidemete hüdrolüüs), antibakteriaalne toime (Neisseeria gonorrhoeae ja Legionella pneumophilia inhibeerimine), Cl aktiveerimine ja Ca stabiliseerimine · Lingvaalne lipaas (hüdrofoobne) Päritolu: keele von Ebneri näärmed Roll: lipiidide 1. faasi seedimine, keskmiste ja pikaahelaliste triglütseriidide hüdrolüüs, vastsündinute piimarasva seedimine · Lüsosüüm Päritolu: süljenäärmed, fagotsüüdid, igemetasku vedelik
Disposal of Nuclear Waste Mattias Allpere 5.b Radioactive waste is waste that contains radioactive material.Radioactive wastes are usually the by-product of nuclear techology and they are the remnants of nuclear fission. There are different types of nuclear waste.Low-level waste,intermediate-level waste and high-level waste.Radioactivity diminishes over time.Low-level waste is stored in sealed facilities for hours,days or weeks,but high-level waste stays isolated for thousands of years,it is buried deep underground. Radioactive waste comes from different sources as used nuclear fuel and from nuclear weaponry.If contracted, it will cause radiation sickness. http://en.wikipedia.org/wiki/Acute_radiation_syndrome Radioactive waste is also planned to be d...
2. Seostage raku osa ja selle põhiülesanne. Kirjutage tähele vastav number (rakuosi on liiaga!). (4p) A) rakumembraan 1.transpordivad organelle tsütoplasmas B) tuum 2.valkude süntees C) kromosoom 3.ainete liikumine rakku ja rakust välja D)Golgi kompleks 4.toitainete lõhustumine E) ribosoom 5. päriliku info avaldamine ja edasiandmine F) tsentrosoom 6. päriliku info säilitamine G) mitokonder 7.oluline rakujagunemisel H) lüsosoom 8.valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse I) mikrotorukesed 3. Märkige joonise järgi tabelisse järgnevad rakuorganellid. (4p) Nr Rakuorganell 2 3 4 5 7 10 11 13
Kaksteistsõrmiksooles toimub põhiline osa seedimisest, seal on mitmed olulised seedenõred. Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastavaks. Amülaas aitab seedida tärklist. Tärklis hakkab suhkruteks lõhustuma. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Pepsiini mõjul (koos soolhappega maos) hakkavad valgud maos lagunema. Pepsiin toimib ainult kindlal temp, tugevalt happelises keskkonnas. Kaksiksõrmiksooles toimub rasvade lõhustumine. Seedimiseks on oluline sapp, mida toodab maks. Sapp aitab seedida rasvu. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. Sünteesib sappi. Toitainete varupaik. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulgas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Toitainete molekulid imenduvad läbi peensoole seina vereringesse. Seal lõpeb süsives, rasvade ja valkude seedimine. Maksa ja kõhunäärme nõred erituvad kaksteistsõrmiksoolde.
Kaitsefunktsioon. i. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. ii. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. iii. Veelindudel kaitseks märgumise eest. iv. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse.
ahelreaktsiooni käigus samaaegselt lõhustuvate tuumade arv järjest kasvada. Tekkigu näiteks ühe tuuma lõhustumisel kaks neutronit, mis mõlemad neelduvad ainekoguse teistes tuumades, kutsudes esile vastavalt kaks uut lõhustumist. Ütleme selle kohta, et reaktsiooni paljunemistegur võrdub kahega, üksteisele järgnevate lõhustumiste arv kasvab 1,2,4,8,16.. see kõik toimub väga kiiresti ja tulemuseks on plahvatus. Nii kulgebki tuumapommi lõhkemine. (vana) Tuuma lõhustumine on võimalik tänu sellele, et raske tuuma seisumass on lõhustumisel tekkinud kildude masside summast suurem.Sellepärast eraldubki energia, mis on ekvivalentne lõhustumisega kaasneva seisumassi vähenemisega. Osadeks võivad lõhustuda ainult mõnede raskete elementide tuumad.Tuumade lõhustumisel kiirgub 2- 3 neutronit ja gammakiired.Tuumade ebapüsivus on tingitud sellest, et neutronite vastastikmõju piirdub umbes 1,5
SEEDEELUNDKOND Kus toimub toidu lõhustumine? Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs toidu peenestamine segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Hambad Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimahambad, neid on 20 Jäävhambaid on 32 · purihambad · lõikehambad · silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse vaap ehk email kroon dentiin säsi kael ige tsement juur lõualuu veresooned 9 juurekanal närv Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitor...
1. Aatomituum koosneb prootonitest(Z) ja neutronitest(N). 2. Prooton-aatomituuma tähtsaim koostisosake, stabiilne, ei lagune. 3. Neutron e. nukleon- tuuma koostisosake, laenguta, ei ole stabiilne, radioaktiivne ja laguneb prootoniks, elektroniks ja antineutriinoks. 4. Laenguarv ehk aatomnumber on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. (tähis Z) 5. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv aatomi tuumas.(tähis A) 6. Keemiline element on määratud prootoni ehk laenguarvuga. 7. Keemilise elemendi istoop- prootonite arv sama, neutronide arv erinev. 8. Radioaktiivsuse all mõistame aatomituuma iseeneslikku muundumist või tuuma üleminekut põhiolekusse. 9. -kiirgus koosneb heeliumi tuumadest, positiivse laenguga, -kiirgus koosneb kiiretest elektronidest, negatiivse laenguga -kiirgus koosneb ülisuure energiaga elektromagnetkiirgust, laenguta. Neutronkiirgus-kõige ohtlikum radioaktiivse kiirguse liik, tekib raskete aa...
Tuumaenergia Tuumaenergiat saadakse peamiselt erinevaist uraaniisotoopidest, mis viiakse reaktorites kontrollitud ahelreaktsioonini (tuumade lõhustumine). Tuumaelektrijaamade rajamisest on enamasti huvitatud ainult riigid, kel pole teisi energiaallikaid(nt. Jaapan, Lõuna-Korea, ja Prantsusmaa). Kekkonnakaitsjate survel on mtimeid tuumajaamu suletud. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Tuumaelektrijaama kasutamise plussid Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid. Kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses. Tuumaelektrijaama kasutamise miinused Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, Tuu...
ainete transpordi. Inimeses toimub see peamiselt vere- ja lümfiringe abil. Organismi tasandil ilmneb samuti vee struktuurne funktsioon, mis avaldub kehavormide säilitamises. Veerikkas limaskeskkonnas toimub inimesel viljastumine. Ka inimese embrüonaalne areng toimub vesikeskkonnas, mille moodustab vesikest ehk amnion. Lahustina on vesi inimorganismi jaoks asendamatu. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. Kasutatud kirjandus: "Looduslik vesi ja hämmastavad imeveed". "Inimese füsioloogia ja anatoomia". www.arst .ee www.inimene.ee
muunduvad/tekivad metaboliidid (biomolekulid). Metabolismi põhifunktsioonid on: · energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis · toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks · senestsentsete biomolekulide lammutamine · lõpp-produktide väljutamine · organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Katabolismi staadiumid: 1. Makrotoitainete ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks 2. Monomeeride, ehitusüksuste muundamine metabolismi võtmeühenditeks 3. Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine lihtsateks lõpp-produktideks Anabolismi staadiumid: 1. Vaheühenditest sünteesitakse eelühendid 2. Eelühenditest sünteesitakse biomolekulide ehitusüksused (aminohapped, rasvhapped, nukleotiidid jne) 3. Ehitusüksustest sünteesitakse valgud, nukleiinhapped jne. 32
Puhtas olekus mürgine Struktuuride loomine Kehatemperatuuri hoidmine o LÄMMASTIK- aminohapped, valgud, nukleotiidid Täiendab süsinikskeletti, muudab polaarsust molekulides Vaja vesiniksidemete juures Reaktiivsed aktiivtsentrid DNA, RNA o HAPNIK- biomolekulide lõhustumine, energia salvestamine, biofunktsioonideks hädavajaliku hapniku reaktiivsete vormide teke o FOSFOR- nukleiinhapped, fosfolipiidid, fosfoestrid, koensüümid ATP ja ADP moodustamine o VÄÄVEL- metioniinis ja tsüsteiinis, naha, küünte ja juuste valkudes Valkude kõrgemmate struktuuritasemete tagamine, vajalik kasvuhormooni sünteesil ja luukoe ehitusel
PEENSOOL *peensoole algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks, selles toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred(soole enda nõre ning maksa ja kõhunäärme nõre) *Peensooles jõuab seedimine lõpule ja lõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina kas verre või lümfi. Imendumise soodustamiseks on soole siseseinad kurrulised(ka hatud süsivesinike, valkude koostisosad, vitamiinid ja mineraalained imenduvad verre; rasvade koostisosad lümfi). *Rasvade lõhustumine algab. MAKS *Seedimisel on oluline, et maks toodaks sappi. Seda tarvitab organism rasvarikka toidu söömisel. *maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. *maks on ka toitainete varupaik, ta muudab sooltest verre imendunud glükoosi varuaineks. *maks osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamises. KÕHUNÄÄRE *kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi. *Kõhunäärme nõre sisaldab ensüüme, mis lõhustavad süsivesikuid, valke ja rasvu.
Kopsualveoolid Õhuga täidetud mullisarnased pisikesed moodustised (0,1-0,3mm) alveoolid on tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel Rakuhingamine hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega gaasidevahetus kudede ja vere vahel sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes Rakkudes toimub toitainete lõhustumine hapniku abil ning selle käigus vabaneb energia. Hingamine Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. sissehingamisel väljahingamisel Gaasivahetus kopsude ja väliskeskkona vahel Hingamine Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid Sissehingatav õhk Väljahingatav õhk
tugevaim, ei mõjuta magnet-, elektriväli, liigub valguse kiirgusega, suur läbitungimisvõime. Poolestusaeg aeg, mil isotoop kaotab poole radioaktiivsusest. Isotoop element, keemilistelt omadustelt sama, füüsikalistelt erinevad. Radioaktiivse lagunemise seadus N=No*2-t/T (ühik rad.akt. osakest), No=m/M*Na (No-rad.aat. arv ajahetk, T-poolestusaeg, t-aeg). Radioaktiivsete ainete eluiga aeg, mille jooksul pool radioaktiivsusest kaob. Raskete tuumade lõhustumine ahelreaktsioon, lõhustumisel kasutatakse neutronitega pommitamist, eralduvad neutronid ja energia. Kriitiline mass aine vähim mass, kus reaktsioon toimub rahulikul teel. Paljunemistegur antud põlvkonna ja eelmise põlvkonna neutronite arvu suhe. Tuumareaktor osad peegeldi,kaitse,aeglusti,vardad, ülesanne juhitav ahelreaktsioon. Sünteesireaktsioonid kergete tuumade ühinemisreaktsioonid, vaja kõrge temperatuur.
poolestusaeg ajavahemik, mille jooksul jaguneb pool antud radioaktiivse aine tuumast (T) tehisradioaktiivsus tuumareaktsioonide abil saadud isotoopide radioaktiivsus tuumareaktsioonid - reaktsioonid, kus toimub aatomituumade muundumine tuumareaktsioonides võib energia eralduda või neelduda - (endo neeldumine, ekso eraldumine) tuumareaktsioonide liigitamiseks on kaks viisi: 1. Reaktsioon toimub vahetult/moodustub vahetuum 2. Reaktsioonide käigus toimub raskete tuumade lõhustumine (tuumareaktorid, tuumaenergeetika)/ Reaktsioonide käigus toimub kergete tuumade ühildumine (vesinikpomm) Varjestamine radioaktviiseid aineid ei saa hävitada, neid saab ainult teras-või betoonkonteinerites sügavale maha matta. Elementaarosake mikroosake, mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikaprotsessides kui jagamatu tervik
TUUMAENERGIA Tartu 2006 Energia aatomitest · Tuumaenergiat saadakse peamiselt erinevaist uraaniisotoopidest, mis viiakse reaktorites kontrollitud ahelreaktsioonini (tuumade lõhustumine). Selle käigus eralduv soojus aurustab vee ning tekkiv aur käivitab energiat tootvad turbiinid. 1934 avastas Enrico Fermi, et kui uraani neutronitega pommitada, siis uraani aatomid lõhustuvad ning lõhustumise käigus vabaneb energia. · Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Tuumakütuse tsükkel · Kõige rohkem on tuumaelektrijaamu USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). · Rohkem kui poole oma elektrist saavad tuumajaama- dest Prantsusmaa, Leedu, Slovakkia, Rootsi ja Belgia. · Kilovatt-tundidelt on suurimad tuumaenergia tootjad USA (782 mld kWh), Prantsusmaa (430,9) ja Jaapan (280,7). · Tuumaelektrijaamades toodetakse 17% kogu maailma elektrienergiast. · Suurim ...
Radioaktiivne ja ioniseeriv kiirgus on inimesele kahjulik, sest need kahjustavad meie tervist, näiteks võib tekkida vähk ja kiiritstõbi. Täpsemalt öeldes kiirgus ioniseerib molekule, lõhub DNA-d ja rakud surevad. Elementaarosakesed on kõige väiksemad osakesed. Näiteks prooton, neutron, elektron, kvark, lepton. Radioaktiivsus - ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine, millega kaasneb radioaktiivne kiirgus Tuumade lõhustumine - tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks Ahelreaksioon - protsess, mille käigus ühe protsessi lõpptulemus käivitab uue samatüübilise protsessi Poolestusaeg - aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus, näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks Seoseenergia - mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks,
Ahelreaktsioon reaktsioon, mis põhjustab ise enda jätkamist, toimub raskete tuumade lõhustumine Võrrand: n + 92 U 56 Ba + 36 Kr + 3n 235 141 92 Neutronite paljunemistegur võrdub ahelreaktsiooni antud lülis osalevate neutronite arvu ja Nn sellele eelnevas lülis osalenud neutronite arvu suhtega. Valem: k= N n -1 ; tähis: k Kildtuum moodustub tuuma deformatsiooni lõpptulemusena, on radioaktiivsed. Tuumareaktor Reaktsiooni alustamiseks tõstetakse juhtvardad osaliselt aktiivtsoonist välja. Kui on saavutatud planeeritud võimsus, tagatakse k=1-ga, et ahelreaktsioon ei areneks plahvatuseks. Kasutatake teadusuuringutes, laevade jõuseadmetes ja energeetikas. Aatomelektrijaam auruturbiinis muundub siseenergia mehaaniliseks energiaks. Auruturbiini läbinud aur suunatakse kondensaatorisse, kus see kondenseerub. Tekkinud vesi pumbatakse uuesti soojusvahe...
kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 20 ml) see kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsusisest rõhku alveoolid on tillukesed, õhuga täidetud mullisarnased pisikesed moodustised (0,1-0,3mm), mida ümbritsevad kapillaarid alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega gaasidevahetus kudede ja vere vahel sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes Rakkudes toimub toitainete lõhustumine hapniku abil ning selle käigus vabaneb energia. Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. sissehingamisel väljahingamisel Gaasivahetus kopsude ja väliskeskkona vahel Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid
Defitsiidist tulenevad probleemid Vitamiin E defitsiidi esmasteks sümptomiteks on ülemäärne lipiidide peroksüdatsioon ja sellest tingitud erütrotsüütide membraanide kahjustusega kaasuv erütrotsüütide eluea lühenemine ning lõhustumine(hemolüütiline aneemia). Väheneb ka hemoglobiini süntees. Need häired sugenevad vastsündinutel. Enneaegsetel vastsündinutel on veres tokoferoolide hulk 2… 3mg/l(norm. 4mg/l). Ka krooniline toiduvalgu defitsiit tekitab vastsündinutel vitamiin E defitsiiti. Kestev vitmiin E defitsiit põhjustab sermatogeneesi häireid, testiste arenguhäireid, rasestumise häireid ja raua metabolismi häireid. Krooniline vitamiin E defitsiit tingib ka neuroloogilist sündroomi(progressiivne neuropaatia, millega kaasub reflekside nõrgenemine, jalasäärte ja käsivarte tundlikkuse vähenemine jne) Kestvalt madal vitamiin E tase veres tähendab oluliselt suuremat riski katarakti, südame- ja veresoonkonnahaiguste (sh ateroskleroos), kasvaja...
Farmakoloogilistes doosides manustatuna võivad sünteetilised glükokortikoidid põhjustada mitmeid kõrvaltoimeid, ebamugavustundest eluohtlike seisundite ja surmani. Kõrvalmõjud võivad olla järgmised: immuunpuudulikkus, hüperglükeemia, insuliini resistentsus, glükokortikoidide indutseeritud osteoporoos, kaalutõus, hypercortisolemia, mäluhäired ja tähelepanupuudulikkus, primaarne neerupealiste koorolluse puudulikkus, lihaste lõhustumine, lipomatoos, kesknärvisüsteemi ülierutuvus (eufooria, psühhoos), ovulatsioonipuudus, kasvupeetus, rohekae, kaed jpt. Glükokortikoididega seotud Glükokortikoidid takistavad haigused: antigeeni äratundmist • Addisoni tõbi - primaarne makrofaagi poolt, takistavad neerupealsete lümfotsüütide proliferatsiooni
glükosiidsidemetele Toimib (16) Glükosiidsidemetele OLIGOSAHHARIIDIDE HÜDROLÜÜS SAHHAROOS (Invertaas) GLÜKOOS + FRUKTOOS LAKTOOS (Laktaas e. -galaktosidaas) GALAKTOOS + GLÜKOOS MALTOOS (Maltaas) 2 GLÜKOOS Oligosahhariidide hüdrolüüs leiab aset peensooles. Vastavaid ensüüme produtseerivad soolte seintes olevad näärmed. GLÜKOLÜÜS (glycus- magus, lysis- lõhustumine, kr.k) Süsivesikutega kaetakse 50...60 % inimese energiavajadusest. Süsivesikute metabolism glükoosi metabolism · Glükoos on põhiline "kütus" enamike organismide jaoks · Glükoos on mitmetele kudedele ainus energiaallikas (aju, erütrotsüüdid, neerupealised jt) · Glükoos siseneb rakku soodustatud difusiooni teel membraanis olevate transporterite (GLUT-de) abil · Metaboliseeruma hakkab vaid aktiveeritud glükoos - glükoos-6-P
9. Kirjelda alfa, beeta ja gamma lagunemist lagunemine Aatomituumast eraldub heeliumituum (kaks prootonit ja kaks neutronit) Alfaosakesed Heeliumi aatomi tuumad lagunemine Neutron muutub prootoniks ja aatomituumast eraldub elektron Beetaosakesed Elektronid lagunemine Eraldub suure läbitungimisvõimega kiirgus ehk kiirgus Gammakiirgus Suure energiaga footonivoog 10. Võrdle tuumareaktsiooni termotuumareaktsiooniga. TuumareaktsioonToimub raskete tuumade lõhustumine, mis toimub iseeneselikult. Vabanev energia hulk on väiksem. Termotuumare aktsioon Toimub kergete tuumade ühinemine ja saab toimuda vaid väga kõrgel temperatuuril. Vabanev energia hulk on suurem. Sarnasused: 1) Tekivad uued elemendid 2) Vabaneb suur energia (võrreldes keemiliste reaktsioonidega) 11. Võrdle tuumareaktorit tuumapommiga. Tuumareaktor Hoitakse kontrolli all. Kasutatakse energia tootmisel.
lagunema. Magu on ka mahuti, kus toit püsib, et seda saaks väljutada väikeste portsijonide kaupa peensoolde. Tavaliselt püsib toit maos kolm-neli tundi. Soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Osaliselt seedunud toit liigub nüüd edasi kaksteistsõrmiksoolde. Seal jätkub seedimine. Seal hakkab toitu mõjutama soole enda nõre ning maksa ja kõhunäärme nõre. Süsivesikud ja valgud on kaksteistsõrmiksoolde jõudes juba osaliselt seedunud, rasvade lõhustumine aga alles algab. Sappi eraldab maks ning sapp aitab rasvad hõlpsamini seeditatavaks muuta. See muudab rasvad väikesteks tilgakesteks, mida ensüümid hiljem lõhustavad. Kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud toidumassi ning sisaldab ensüüme,mis lõhutavad süsivesikuid, valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud,
2.Mis on seoseenergia?Too näiteid! Energia, mis tuleb kulutada, et lõhkuda tuum. 3.Kuidas oleneb tuumade seoseenergia massiarvust? Mida suuremaks läheb massiarv, seda suuremaks läheb seosearv. 4.Missugustes tingimustest on võimalik kergete tuumade ühinemine? Väga kõrgete temperatuuride juures. 5.Too näide lihtsamast sünteesireaktsioonist!Kui palju eraldub selles energiat? Vesiniku ühinemine heeliumiks. Eraldub väga palju energiat. 6.Kuidas toimub raskete tuumade lõhustumine? Neutronite abiga. 7.Missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumkütuseks? Plutoonium ja uraan. 8.Kui palju energiat eraldub uraani tuuma 235U lõhustumisel? Väga palju energiat. 9.Mis on kriitiline mass? Kui suur on see 235U jaoks? Radioaktiivse aine mass, millest alates toimub ahelreaktsioon plahvatuslikult. ~ 50 kg. 10.Kust saadakse ahelreaktsiooni käivitavad neutronid? Loodusest, teised tekivad reaktsiooni käigus. 11.Kirjelda tuumareaktori ehitust
lagunema. Magu on ka mahuti, kus toit püsib, et seda saaks väljutada väikeste portsijonide kaupa peensoolde. Tavaliselt püsib toit maos kolm-neli tundi. Soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Osaliselt seedunud toit liigub nüüd edasi kaksteistsõrmiksoolde. Seal jätkub seedimine. Seal hakkab toitu mõjutama soole enda nõre ning maksa ja kõhunäärme nõre. Süsivesikud ja valgud on kaksteistsõrmiksoolde jõudes juba osaliselt seedunud, rasvade lõhustumine aga alles algab. Sappi eraldab maks ning sapp aitab rasvad hõlpsamini seeditatavaks muuta. See muudab rasvad väikesteks tilgakesteks, mida ensüümid hiljem lõhustavad. Kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud toidumassi ning sisaldab ensüüme,mis lõhutavad süsivesikuid, valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud,
2.Mis on seoseenergia?Too näiteid! Energia, mis tuleb kulutada, et lõhkuda tuum. 3.Kuidas oleneb tuumade seoseenergia massiarvust? Mida suuremaks läheb massiarv, seda suuremaks läheb seosearv. 4.Missugustes tingimustest on võimalik kergete tuumade ühinemine? Väga kõrgete temperatuuride juures. 5.Too näide lihtsamast sünteesireaktsioonist!Kui palju eraldub selles energiat? Vesiniku ühinemine heeliumiks. Eraldub väga palju energiat. 6.Kuidas toimub raskete tuumade lõhustumine? Neutronite abiga. 7.Missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumkütuseks? Plutoonium ja uraan. 8.Kui palju energiat eraldub uraani tuuma 235U lõhustumisel? Väga palju energiat. 9.Mis on kriitiline mass? Kui suur on see 235U jaoks? Radioaktiivse aine mass, millest alates toimub ahelreaktsioon plahvatuslikult. ~ 50 kg. 10.Kust saadakse ahelreaktsiooni käivitavad neutronid? Loodusest, teised tekivad reaktsiooni käigus. 11.Kirjelda tuumareaktori ehitust
Milline seos seda näitab? Vastus: Määramatusseos näitab, et kõiki füüsikalisi suurusi ei saa pm määrata ükskõik kui täpselt. Asukoht ja impulss ning aeg ja energia on näited suurustest,mis on omavahel määramatuse kaudu seotud. 11. Mis on tuumareaktsioon? Näide! Vastus: See on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad või elementaarosakesed. Näide: Uraani tuumade lõhustumine neutronite toimel tuumapommis või -reaktoris. 12. Millest sõltub seoseenergia suurus ja kuidas? Vastus: Tuumade siseenergiad on erinevad, sest tuumad on erineva suurusega. Ühe tuumaosakese kohta arvutatud seoseenergia on väikestel tuumadel pisem, keskmise suurusega tuumadell kõige suurem ja rasketel tuumade jälle veidi väiksem. 13. Millised jäävusseadused kehtivad tuumareaktsioonides? Vastus: Laengu jäävuse seadus ja massiarvu jäävuse seadus. 14. Mis isel
glükuroonhappe jäägiga. Glükuroniidid väljutuvad peamiselt sapiga. Mingi osa aga imendub ning muundub neerudes uriiniga väljutatavaks tokoferoonhappeks. Looduslikud vitamiin E allikad: nisuiduõli, päevalille- ja maapähkliõli, päevalilleseemned, kaeratoidud, oder, majonees, porgand. Defitsiit Esmasümptomiteks on ülemäärane lipiidide peroksüdatsioon ja sellest tingitud erütrotsüütide membraanide kahjustustega kaasuv erütrotsüütide eluea lühenemine ja lõhustumine (hemolüütiline aneemia). Väheneb ka hemoglobiini süntees. Need häired sugenevad vastsündinutel eeskätt selle tõttu, et vastsündinutel (eriti enneaegsetel) on tokoferoolide hulk veres madal. Ka krooniline toiduvalgu defitsiit põhjustab vastsündinuil vitamiin E defitsiiti. Kestev vitamiin E defitsiit põhjustab täiskasvanuil: · spermatogeneesi häireid, testiste arenguhäireid, · rasestumise häireid · raua metabolismi häireid.
trioosifaasis on kõik intermediaadid trioosid (C3-suhkrud), toimub energia genereerimine ehk siis sünteesitakse 4 ATP ja 2 NADH molekuli (6-10 reaktsioon). 3. Analüüsige glükolüüsi 10 reaktsiooni ja selgitage, millistes neist toimub a) fosforüleerimine esimeses, kolmandas, seitsmendas b) isomerisatsioon teises, viiendas c) oksüdeerimine/redutseerimine kaheksandas ja kümnendas?? d) dehüdreerimine kuuendas, üheksandas e) C-C sideme lõhustumine neljandas 4. Kirjutage järgmiste glükolüüsi reaktsiooniahelas ülioluliste ühendite struktuurid: a) Glükoos - C6H12O6 b) Fruktoos-1,6-difosfaat - C6H14O12P2 c) Glütseeraldehüüd-3-fosfaat - C3H7O6P d) 1,3-difosfoglütseraat - C3H4O10P2 e) Fosfoenoolpüruvaat - C3H3O6P f) Püruvaat - C3H4O3 5. ATP toimib ainevahetusreaktsioonides kui võimas modulaator. Millist toimet avaldab ATP
LIPIIDID Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Alkohol glütserool 3 rasvhappejääki Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad taimsed õlid Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okast...
14. Millise poolestusajaga radioaktiivsed tuumad on inimiesele kõige ohtlikumad? a. Lühikese poolestusajaga b. keskmise poolestusajaga võivad sattuda inimese organismi poolestumise ajal c. pika poolestusajaga 15. Millised aatomituumad on stabiilsemad? a. need, kus on rohkem neutroneid b. need, kus on rohkem prootoneid c. need, kus prootonite ja neutronite arv on võrdne 16. Termotuumareaktsioonil toimub a. Raskete tuumade lõhustumine b. kergete tuumade süntees 17. Millise nime all tuntakse praegu lühikese lainepikkusega elektromagnetkiirgust, mida 19. saj lõpul nimetati Xkiirteks? a. Gammakiired b. Röntgenkiired c. Alfakiired
Kordamisküsimused 1.Kirjelda seedimist suus ja tee hamba joonis nimetustega. Kõigepealt suhu sattunud toit peenestatakse mehaaniliselt, et seda oleks kergem pärast lõhustada. Mälumisel seguneb toit süljega. Sülg muudab toidu libedamaks ja süljes sisalduva ensüümi amülaasi toimel (lõhustab süsivesikuid) hakkavad toitained lõhustuma. Joonis: 2. Kirjelda seedimist maos ja kaksteistsõrmiksooles.(maks ja kõhunääre) Maos algab ka valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. Magu mahutab korraga üsna palju toitu ning see võimaldab olla inimestel pikemat aega söömata. Lagundatud aminohapped imenduvad maost verre ja kantakse keharakkude juurde. Neist saab hiljem rakkudes ehitada juurde kehale vajalikke valke. (nt tärklis ja rasvad) Maost liigub toit peensoolde. Peensoolde avanevad sapijuha ja kõhunääre, mis toodavad teisi vajalikke seedeensüüme. Kõige aktiivsem on seedimine peensoole alguses ehk kaksteistsõrmiksooles
sünteesiks Kiudained- stimuleerivad soolestikku ja absorbeerivad oraanilisi molekule seedetraktis Vitamiinid ja mineraalid 11. Ainevahetusreaktsioonide analüüsimisel võib eristada katabolismis kolme taset. Kirjeldage a) millised transformatsioonid neil tasemeil toitainetega toimuvad ja b) millised produktid ja kesksed metaboliidid tekivad. Loeng 16 slaid 12 12. Millised toodud protsessidest on klassifitseeritavad kataboolsetena (K), millised anaboolsetena (A)? a. triglütseriidide lõhustumine glütserooliks ja rasvhapeteks b. nukleotiidide de novo süntees A c. süsivesikute seedimine K a. glükogeeni formeerumine glükoosist e. glükoosi oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks K f. rasvhapete moodustumine atsetüül-KoA-st g. defektsete valkude destruktsioon proteasoomides
Tavaliselt on aatomituumad stabiilsed. Kui vähemalt üks neist tingimustest pole täidetud, hakkab tuum lagunema 1.)uma võimalik suurus on piiratud, suured tuumad muutuvad ebapüsivaks prootonite tõukumise tagajärjel. 2.)stabiilsetel tuumadel on energiatasemed täitunud järjest. 3.)stabiilses tuumas peab alati olema neutroneid veidi rohkem kui prootoneid. Kui üks tuuma stabiilsuse tingimustest pole täidetud, hakkab tuum lagunema. Tuumareaktsioonid: 2 liiki 1.)raskete tuumade lõhustumine 2.)kergete tuumade liitmine ehk termotuumareaktsioonid Tuumade lõhustumise ahelreaktsioon Tuum ergastub ehk neelab neutroni.selle tulemusena aatomituum jaguneb kaheks osatuumaks ja vabanab2-3 kiiret neutroni,mis omakorda võivad põhjustada naabertuumade lõhustumise. Tekib ahelreaktsioon ehk reaktsioon, mis põhjustab iseenda jätkumist. Termotuumareaktsioonid toimuvad tähtedes sh päikeses. Toimub kergete tuumade liitumine
Isotoop- Sama järjekorranumbriga, kuid erineva massiarvuga tuumad Kvantmehaanika- Füüsika osa, mis tegeleb aatomituuma ja aatomi üldprobleemidega Ahelreaktsioon- Reaktsioon, mis põhjustab iseenda jätkumist ja progresseerumist mingi tunnusarvuga (n=2) ehk 2;4;8;16;32 Kriitiline mass- Massi ülem piir, mille ületamisel vallandub ahelreaktsioon ja neutronite massiline paljunemine Ülekriitiline mass- Juhul kui paljunemistegur on üle 1. Esimene spontaanne lõhustumine tekitab ahelreaktsiooni, mis levib eksponentsiaalselt kasvades üle kogu tuumkütuse ja põhjustab plahvatuse. Alakriitiline mass- Juhul kui paljunemistegur on alla 1, tuumkütus ei ole suuteline alal hoidma iseseisvat ahelreaktsiooni. Tekib küll ahelreaktsioon, kuid see sumbub kiiresti. Paljunemistegur- Ahelreaktsiooni progresseerumise tunnusarv, nt n=2, ehk 2;4;8;16.. Poolestusaeg- Aeg, mille jooksul lagunevad pooled radioaktiivse aine aatomitest
4 keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. Käärimisprotsessil vabanevat energiat kasutavad vastavad organismid elutegevuseks.Sõltuvalt käärimisprotsessil tekkinud lõpp-produktidest räägitakse piimhapekäärimisest (saaduste seas piimhape), etanoolkäärimisest (saaduste seas etanool). Piimhapekäärimisel toimub suhkru lõhustumine piimhappebakterite abil ja moodustub piimhape. Etanoolkäärimisel lõhustub suhkur pärmseente toimel ning moodustuvad alkohol ja süsihappegaas.Käärimise kasutamist toiduvalmistamise protsessis nimetatakse kääritamiseks. Protsessi käigus rakumahl oksüdeerub ja käärib, mis kutsub esile värvi muutumise ja iseloomuliku aroomi tekke.( http://et.wikipedia.org/ ) 2. MATERJAL JA METOODIKA
Beeta- lagunemisel lendab tuumast välja elektron, mille tõttu tuumalaeng suureneb ühe ühiku võrra, tuuma mass aga jääb samaks element nihkub ühe ruudu võrra perioodilisuse süsteemi lõpu pool. 16. Poolestusaeg- iga radioaktiivse isotoobi jaoks on olemas kindel aeg (poolestusaeg), mille jooksul tema kiirguse intensiivsus väheneb poole võrra. 17. Tuumareaktsioon- protsesse, kus tuumad võivad ühineda, ümber korralduda ja laguneda. *Tuumareaktsioonid *Raskete tuumade lõhustumine *Kergete tuumade liitumine *Süntees 18. Raskete tuumade lõhustamise reaktsioon- protsess, tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks. 19. Kergete tuumade ühinemine e tuumasüntees- kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks. 20. Tuumareaktor- seade, kus toimub juhitud ahelreaktsioon, mida kontrollitakse neutronite abil. Seadet kasutatakse elektrijaamades ja elektri tootmiseks. 21
Energia tuleb keemilisest reaktsioonist > bakterid. Heterotroofid: organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest (kasutavad valmis toitu). Kõik loomad. Energia tuleb valgusest > bakterid. Energia tuleb keemilisest reaktsioonist > loomad, seened, bakterid. 2. Iseloomusta võrdlevalt, kui palju annavad energiat toitained. – Toitained > süntees – assimilatsioon (lihtsad ained keerliseks, energiat kasutatakse). Toitained > lõhustumine – dissimilatsioon (keerulised ained lihtsateks, energia vabaneb). 3. ATP roll rakkudes. Missuguste protsesside käigus ATP tekib? – Adenosiintrifosfaat. Valmib rakuhingamisel. Makroergiline ühend. Universaalne energia talletaja ja ülekandja. 4. Mis on fotosüntees? – Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige suhkruteks, kasutades selleks valgusenergiat. 5
Põhifunktsiooniks: energia omastamine väliskeskonnast toitainete vormis; toitainete omastamine, lõhustamine ja kasutamine; senestsentsete biomolekulide lammutamine; lõpp-produktide väljutamine; organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine. Katabolism: Lagundav ainevahetus keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja vabaneb energia Aeroobse katabolismi staadiumid: a) makrotoitainete (Süsiveikud, valgud, lipiidid) ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks. b) Monomeeride, ehitusüksuste muundamine vähesteks ja lihtsamateks metabolismi võtmeühendiks. Anabolism : Lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteeesitakse keerulisemaid ühendeid. Selleks kulub energiat. Anabolismi staadiumid: a)Lihtsamatest eelühenditest sünteesitakse ehitusüksused/monomeerid. b)Suuremate biomolekulide ja biomakromolekulide(valgud, nukleiinhapped) süntees. 32. Seedimine, põllumajandusloomade seede iseärasusi
Süsivesikud(energia).rasvad(naha uuenemine,vitamiinid) valgud(keha uuenemine) mineraalained+vitamiinid(lahustuvad rasvas ja keha saab A,B,C jne) Skorbuut C-vitamiini puudus(immuunsus,luude tugevus) Rahiit D-vitamiini puudus,jäsemete moondumine(luude ja liigeste) natuke pärilik.D-vitamiini saame valgusest,porgandist jne. Kuivsilmsus A-vitamiini puudus(loomsed toidud) Kalorsus energiakogus, 40% kasulik energia(60% soojend.) Ensüümid keemilised ained, mis juhivad elutegevust.2100.ensüümid+vitamiinid Ainevahetus toitumine+jääkide eraldamine Kiirus:väike mass->kiire|kõrge temp->kiire|vana->aeglane rohkem toitu->kiire|vedelam toit->kiire Amülaas lagundab suus tärklist(süsivesikud).Päevas ~1,5 L. Maos: soolhape + pepsiin(valkude lõhustumine). Päevas 1,5 L. Peensooles kaksteistsõrmiksooles, maks(sapipõis lipaas-lagund.rasvu, vere surnuaed,mürkide lagund.vere puhast.glükoosi vara), kõhunääre(lagundab suhkrut) Kusiaine uriini ja ...
Ööpäevas eritub inimesel 0,8- 1,5 liitrit sülge. Süsivesikute seedimine algab juba suus, valkude seedimine maos. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme, nende toimel muutub toit körditaoliseks massiks. Soolhappe ja pepsiini toimel hakkavad lagunema maos valgud. Peensooles jõuab seedimine lõpule. Maost peensoole algusossa kaksteistsõrmiksoolde liikunud toidukörti hakkavad seal mõjutama soole enda nõre ja kahe väga olulise seedenäärme maksa ja kõhunäärme nõre. Rasvade lõhustumine algab kaksteistsõrmiksooles. Maks on kõige suurem nääre, mis toodab sappi. Sapp muudab rasvad hõlpsamini seeditavamaks. Sapi põies võivad tekkida sapikivid, mis põhjustavad valusi ja takistavad sapi liikumist. Maks lagundab mürkaineid, ntks alkohol. Kõhunäärme nõre sisaldab erinevaid seedeensüüme. Selle nõre suundub kaksteistsõrmiksoolde. Kaks tähtsamat ülesannet neutraliseerib happelist toidumassi, lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu.
Bioloogia kodutöö Johanna Adojaan, 9.C 1. Organismi ööpäevane valkude, rasvade ja süsivesikute vajadus - kui suur ja milleks. Toiduvalgud peaksid katma 10-20% päevasest toiduenergiast. Valkudes olevad aminohapped on universaalsed, asendamatud toitained, mille sisulised kestvad varud inimkehas puuduvad. Näiteks kogu see info, mis on inimesel geenides, saab realiseeruda valkude kaudu. Toidulipiidid ehk rasvad annavad 25-30% organismi koguenergiast. Nahaalune lipiidikiht kaitseb keha mahajahtumise ees ja annab kehale vormid. Samuti moodustavad lipiidid siseorganite ümber kaitsva kihi. Lipiidide kaudu saavad rasvlahustuvad vitamiinid kehale omastavaks. Lipiidid on olulised närvirakkude signaali ülekannetes. Toidusüsivesikud katavad inimese päevasest toiduenergaiast suurima osa. Süsivesikuid tuleks tarbida nii, et need annaksid 50-60% päevasest koguenergi...
Pärast piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist, satub laktoos laktaasi puudumisel jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora ta seejärel lagundab, tekitades gaase ning happeid. Hüpolaktaasiat esineb kahes erinevas vormis (Tabel 2). Esimeseks neist on primaarne laktoositalumatus ning teiseks sekundaarne laktoositalumatus (Eesti Tsöliaakia Selts 2009). 6 Joonis 3. Laktoosi normaalne lõhustumine (Valio.ee). Primaarne laktoositalumatus Sekundaarne laktoositalumatus Geneetiliselt päritav. Tingitud peensoole ajutisest kahjustusest. Esineb ka beebidel ja väikelastel peale Sõltub vanusest. soolehaiguste põdemist. Avaldub enamasti 5. kuni 20, eluaasta vahel. Haigusnähud kaovad tavaliselt 2-4 nädala
KAKSTEISTSÕRMIKSOOL maost saabub siia toidukört, millele hakkavad mõjuma : - kõhunäärme nõred(1,5 - 2 l ) - maksa poolt toodetud sapp(0,5 - 0,8 l) - kaksteistsõrmiksoole enda nõred (kuni 2 l) Algab lipiidide lõhustamine sapi ja ensüümi LIPAAS abil Siin lõhustuvad lõplikult enamik toitained PEENSOOL · Soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine. · Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi · Peensool on kuni 5 m pikk · Peensoole sisepind on hattudega kaetud ja nii tekib 200 - 300 m² suurune toimepind JÄMESOOL · Seedimisjääkidest imendub tagasi vesi, sapi koostisosad ja mõned vitamiinid PÄRASOOL JA PÄRAK · Pärasooles kogunevad tahked seedimisjäägid, mis väljutatakse päraku kaudu
Tuuma mõjutavate osakestena kasutatakse alfaosakesi, neutr, proot, footoneid jt. Välismõju tulemusel toimuv protsess. Põhjuseks kosmiline kiirgus, radioaktiivkiirgus, kiirenditest saadud osakesed, tuumareaktorist saadud neutronid. Looduslik radioaktiivsus: kulgeb iseenesest. Kehtivad: energia jäävuse seadus, impulsi jäävuse seadus, massiarvu jäävuse seadus, laenguarvu jäävuse seadus.[tuuma laeng Z][ Elemendi sümbol][aatommass A] 8) Raskete tuumade lõhustumine: Mendelejevi tabeli lõpus olevad suured radioaktiivsete elementide tuumad lagunemise äärel (tuumajõud ei suuda neid enam koos hoida),Tuumasid lõhustavad hästi neutronid. Kergete tuumade ühinemine: Tuumad vaja viia teineteisele nii lähedale, et hakkaksid mõjuma tuumajõud (<5f), seda takistab samanimeliste laengute vaheline elektriline tõukejõud (++), temperatuur miljonid kraadid = tuumadel vajalik suur kiirus, et ületada tõukejõud = termotuumareaktsioon, kiirendi. Ahelreaktsioon: