Puidu mehaanilistele omadustele mõju ei avalda. Spoonil suurte radiaalsete laikude kohal mõnikord lõheneb. Korduv maltspuit mitu kõrvutiasetsevat aastarõngast lülipuidu piirkonnas, mis värvuse ja omaduste poolest on sarnased maltspuiduga. Vesipuit tumedama värvusega lüli- ja küpspuidu alad, mis on tekkinud kasvavas puus järsu veesisalduse suurenemise tagajärjel. Pärast kuivamist vesikihilaigud pleekuvad ja puidus tekivad peenikesed lõhed. Keemilised värvused Keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel toores puidus tekkinud ebanormaalsed värvused, mis on seotud parkainete hapendumisega. Asetsevad erinevalt seenvärvusest puidu pindmistes kihtides. Keemilised värvused ei mõjuta puidu füüsikalis-mehaamilisi omadusi. Intensiivne värvumine rikub kattematerjalide välisilmet. 6 2. Puidu kahjustused Seenkahjustused Seenkahjustused esinevad kõikidel puuliikidel
hprad murduvad limaskestad närvisüsteemihäired igemed veritsevad, küüned, jaskleerad lümfisõlmede lusikasarnased ikteerilised, põrna suurenemine küüned, juuste suurenemine väljalangemine ja haprus, lõhed suunurkades, keele papillaarne atroofia Vormid A ja B-hemofiilia Uuringud Väljaheide, Vereanalüüs, Vereanalüüsid,
) ● Sotsiaalsed suhted/sotsiaalne isoleeritus ● Piiratud ligipääs avalikele hüvitistele ja tööturule ● Sugu, vanus, välimus Poliitilised ● Ebavõrdne juurdepääs õigustele ● Kodaniku õiguste keelamine: ○ Poliitiline osalemine ○ Organiseerimis õigus ○ Isiklik turvalisus ○ Õigusriigi põhimõtted ○ Sõnavabadus ○ Võrdsed võimalused Kultuurilised ● Tihti seotud haridusliku tõrjutusega ● Kultuuridevahelised lõhed ○ Keelelised raskused ○ Töövõimaluste nappus ○ Väärtuste erinevused Sotsiaalne tõrjutus Eesti ● Näitajad ○ AVM/SVM: 2,4% ja 21,7% (2018) ○ Ilmajäetuse määr: 7,6% ○ Arvestuslik elatusmiinimum: 221,4€ ○ Gini koefitsient: 0.26 Allikas: http://jetsport.ee/toetajad/estonian-flag-colors-in-country-map/ Sotsiaalne tõrjutus Saksamaal ● Näitajad: ○ AVM/SVM: 0,1% ja 16,7% (2015)
VEENUS:PIND:pinnavormilt sarnane maaga sellega sama suur ja sarnase gravitatsiooniga,leidub vulkaane,ligi poole miljardi aasta vanune pind,mis on moodustunud vulkaanilise aktiivsuse tulemusel,85% vulkaaniline tasandik,sajad vulkaanikraatrid ja laavavood,-3 km kõrgused mäed ja lõhed,planeedi pind sarnaneb kivikõrbega(tardkivimite graniit,basalt olemasolu) esineb ka maavärinaid,Kõrgendikud kaetud raskemetallikirmetega.ATMOSFÄÄR:planeeti ümbritseb tihe pilvekiht.atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist,lämmastikust, atmosääf veest tihedam,rõhk 90 korda suurem kui maal,sisaldab ka vääveltolmu-japiisku,päikesevalgus tungib küll läbi atmosfääri aga maapind kiirgav soojuist ning atmosföör püüab selle kinni ja soojendab planeeti veelgi enam
Intervjuu külmaallergia all kannatava 17aastase neiuga: Millal allergia esimest korda välja lõi ja kuidas? Allergia lööb mul alati välja ainult kätel. Algas nii umbes 4a tagasi vist.. esimesel korral oli eriti hull. Kohe kui käed said külma ja tuult, tekkisid sellised punakad ja megakuivad laigud ja kõik hakkas kipitama. Esimesena läksid kuivaks väikeste näppude vahelt, siis levis edasi ja kõik nukid olid kuivad ja valusad ning edasi tekkisid lõhed. Kuidas on allergia kõige hullemini välja löönud? Kõige hullem kord oli siis, kui käed olid tõesti üleni lõhenenud ja kuivanud, nii, et nägid välja nagu vanaks läinud ja kui üksteise vastu hõõruda, siis tuli kuivanud naha tükke.. see oli väga valus ja vastik. Oli ka selliseid hetki, kus lõhed läksid nii hulluks, et hakkasid veritsema. Samuti polnud külmal talvel enam vahet, kas kannan kindaid või ei, allergia lõi ikka välja.
säilitamise ajal ( seente, putukate ja ilmastiku kahjustused, pragunemine ja kaardumine kuivamisel jne. ) või koguni transpordil ja töötlemisel. Puidurikked alandavad puidu kvaliteeti või muudavad selle kas osaliselt või täielikult kasutamiskõlbmatuks. Teatud puidurikked muudavad aga käsitöömeistrite tarbeks antud puiduosa põnevaks ja väärtuslikuks. Puiduriketeks on okslikkus seenevärvused ja mädanikud keemilised värvused deformatsioonid ja lõhed tüve vormirikked puidu struktuuririkked haavandid ebanormaalsed ladestised mehaanilised rikked ja töötlusvead. OKSAD-bioloogiline paratamatus Puu kasvamisel oksad kuivavad ja langevad hiljem küljest ära. Kui oks langeb (murdub) tüve lähedalt, kattub murdekoht uute kasvavate puidukihtidega. Okaspuudel tekivad kinnikasvamise koha peale kühmud, lehtpuudel aga haavandid. Kinnikasvanud oksa nimetatakse umboksaks. Need asuvad harilikult tüükapalgis. Kühmude ja
urineerimine. Kaebused tekivad 1-2 nädalat peale nakatumist. Sageli kulgeb haigus ilma sümptomiteta, avalduses hiljem tüsistuste näol. (sagedasim lastetuse põhjus nii naistel kui ka meestel) Haigus on välja ravitav.Pärast ravi tuleb teha ka kontroll analüüsid. KONDÜLOOMID Kondülomid on erineva suurusega näsajad moodustised, mis võivad sügeleda ja tekitada valu.Neile võivad tekkida väiksed veritsevad lõhed. Haigusnähud ilmnevad 2-3 kuud pärast nakatumist. Kondülomid paiknevad tavaliselt välisgenitaalide piirkonnas. Neid sümptomeid saab ravida,kuid haiguset ennast välja ravida ei ole võimalik. Kondüloome töödeldaksespetsiaalsete viirusevastaste ainetega, suuremaid eemaldatakse kirurgiliselt, laseri või külmutamisega. SÜÜFILIS Süüfilisse nakatumisel tekib 1-4 nädala jooksul
webm/Paroxysm_at_Etna%2C_16- 17_November_2013.webm.480p.webm Etna on samuti üks kõige aktiivsemaid vulkaane maailmas, kuid seda ei peeta Etna läheduses elavatele inimestele eriti ohtlikuks, sest laava enamasti eraldub Etnast vahetpidamata vältides sellega suuri purskeid. Laava liigub Etnalt alla vaid kiirusega 20 meetrit tunnis. Purskest kaugemal kui 600 meetrit on üsna ohutu seista. Mitme tonnised rahnud lendavad kiirusega kuni 600 meetrit sekundis. Maapinnale tekivad lõhed, kuid neist ainult esimene purskab, ehk see, kust surve esimesena väljub. Etna koos jalami alaga on pindalalt suurem kui Hiiumaa. Mööda Etna mäge üles tehakse turistidele matku. Turistid viiakse mööda mäge kuni 2000 meetrit merepiirist kõrgemale ja kuna mäe kõrgemas osas on võimalik praktiliselt koguaeg laavat näha, on Etna suur turistimagnet. Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna
Maavärinaid põhjustavad seismilised lained, laamade liikumine, põrkumine. Seismilised lained on lained mis levivad maa sisemuses või piki selle pinda. Piki- ja ristlained. Seismograaf on asi millega mõõdetakse maavärina tugevust. Maavärinad esinevad kahes kitsas vööndis, üks neist on vaikse ookeani rannik, teine kulgeb Himaalaja mäestikust üle Väike-Aasia poolsaare Vahemeremaadesse, laamade kokkupuute aladel. Maavärinad põhjustavad tsunami, purustused, varingud, maalihe, lumelaviinid. Maavärina tugevust mõõdetakse Richteri ja Mercalli skaalal. Mercalli skaala hindab purustusi, pallides. Richteri skaala alusel mõõdetakse maavärina tugevust selle käigus vabanenud energiahulga järgi, magnituudides. Vulkaanid tekivad laamade kokkupõrke aladel sest vahevöösse laskuva laama serva osalisel ülessulamisel tekib tulikuum magma. See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid mööda üles tõusma. Vaikse ookeani tulerõngas - Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seis...
· Tekkisid nt Andid Ookeanilaamade põrkumine: · Moodustuvad kaarsaarestikud (nt Filipiinid) · Veealust sukeldusmisjoont tähistab süvik · Tugevad maavärinad, Vaikne Ookean kitseneb ja sulgub Mandriliste laamade põrkumine: · Tekivad mäeahelikud · ML on liiga kerged, et vahevööse vajuda, maakoor pakseneb · Tugevad maavärinad · Nt Himaalaja teke Laamade liikumine küljetsi: · Tekivad murrangud, sügavad lõhed · Maavärinad (nt Los Angeleses) · Nt San Andrease murrang 1.2 Vulkanism ja maavärinad · Vulkaanid paiknevad enamasti laamade servaaladel Kuumad täpid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusu kohad Maa pinnale. Nt Hawaii. Kontinetaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas - ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim.
Tekkisid nt Andid Ookeanilaamade põrkumine: Moodustuvad kaarsaarestikud (nt Filipiinid) Veealust sukeldusmisjoont tähistab süvik Tugevad maavärinad, Vaikne Ookean kitseneb ja sulgub Mandriliste laamade põrkumine: Tekivad mäeahelikud ML on liiga kerged, et vahevööse vajuda, maakoor pakseneb Tugevad maavärinad Nt Himaalaja teke Laamade liikumine küljetsi: Tekivad murrangud, sügavad lõhed Maavärinad (nt Los Angeleses) Nt San Andrease murrang 1.1 Vulkanism ja maavärinad Vulkaanid paiknevad enamasti laamade servaaladel Kuumad täpid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusu kohad Maa pinnale. Nt Hawaii. Kontinetaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas - ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim.
GEISRID Kadri Talvik 2012 Geiser: Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel. Tekkimine: · Geisri tekkimiseks on vaja vastavat maa-alust süsteemi (lõhed, reservuaarid jne), geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse kooseksisteerimine on haruldane, seega on ka geisrid harvaesinev nähtus. · Geiser hakkab purskama siis, kui maa-alustesse õõnsustesse kogunenud vesi kuumeneb auru tekkimiseni. Aur pressib osa vett maapinnale ja see paiskub geisrisuudmest välja. Seejärel hakkab geiser uuesti täituma veega ja algab uus tsükkel. Igast purskest jääb maha vees leiduvat lupja ja teisi sooli. Nii kasvab geiser aja jooksul koonusekujuliseks. Geisri ja kuumaveeallika vahe: · Leidub looduslikke kuumaveeallikaid, mis pritsivad vett välja pidevalt, ilma nii- öelda laadimiseks peatumata. N...
Maak - on mineraalne maavara, millest eraldatakse metalle. Ookeanilaamade kesksuunaline lahknemine - algab ookeani keskahelikust. Sealt tungib maapinnale vahevööst tulikuum aines, mis rebestab ookeanilise maakoore ja laamad eralduvad üksteisest. Maapinnal tardunud magmast tekib ookeaniline maakoor. Ookeani keskahelik - läbib kõiki ookeane ja koosneb mäestike ahelikest, mida lõhestavad üksteisega paralleelselt, aga ahelikuga risti paiknevad lõhed. Mandri triiv - on mandrite liikumine üksteise suhtes. Kuum täpp - on muutumatu asukohaga keset litosfääri laama asetsev püsiv vulkaanilise aktiivsusega ala. Vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kujunenud elastsete pingete lahendumisel koos kivimte rebenemisega.
Sellega on seletatav pärlite vananemine ning nende tükkideks pudenemine. Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga. Tekkinud reaktsiooni tagajärel moodustub vees hästi lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat, mis läheb ioonidena lahusesse. CaCO3 + H2O + CO2Ca(HCO3)2. Seetõttu tekivadki pika aja jooksul loodusliku vee läbivoolamisel paekivilademetest mitmed lõhed ja ka koopad. Koopaid võib kohata näiteks Põhja-Eesti karstialadel. Koobastes toimub kaltsiumvesinikkarbonaadiga pöördprotsess ja vee aurustumisel sadeb kaltsiumkarbonaat uuesti välja. Seda on näha karstikoobaste laes alla rippuvate stalaktiitidena ja põrandal neile niiöelda vastu kasvavate stalagmiitidena. Stalaktiidid ja stalakmiidid on kaltsiidist. CaSO4 kaltsiumsulfaat Kaltsiumsulfaat on vees vähelahustuv kristalne aine. Tavaliselt esineb ta
tungis meri ja siluri ning devoni ajastu vahetusel, mil mereline bassein taandus läände ja Eesti muutus valdavalt mandriliseks. Kuigi Eesti pealiskorras on mitmeid suuri lünki, pole setete ladestumise ajutisele katkemisele tavaliselt kaasnenud kihtide lasumuse muutumist ehk geotektoonilisi liikumisi. Peamiselt on nee olnud mere transgressioonidest ja regressioonidest (pealetungidest ja taandumistest) põhjustatud lüngad. Varasemast geotektoonikast räägivad lõhed millega on liigestatud kogu aluspõhi. Lõhed on valdavalt loode-kagu- ja kirde-edela-suunalised. Sageli on lõhed mineraliseerunud, mis lubab selgitada nende arengukäiku. Lõhede täitematerjali uuringud on näidanud, et lõhede suund ei ole seotud nende vanusega, vaid ette määratud aluskorra vanade murranguriketega. Lõhede laienemine toimus mitme etapi vältel, mida iseloomustavad kindlad mineraalide kooslused. Tekkelt on kõnealused lõhed üldlevinud
harilikust majavammist. Eosed laielliptilised, ühelt poolt lamenenud, kollakaspruunid,1015 x 67,5 µm. Hoonetes võib teda leida eelkõige keldri puitosadelt, aga tihti ka põrandakonstruktsiooni detailidelt ja seina alumisest osast. Looduses kasvab okas- ja lehtpuukändudel, lamavatel tüvedel. Kahjustab sageli hoonete puitkonstruktsioone, puitsildu, poste. Tekitab pruunmädanikku: see on tume-punakaspruun või kahvatu-kollakaspruun, lõhestub kergesti pudenevateks kuubikuteks. Lõhed kulgevad rööbiti puu aastarõngastega, ühtaegu tekivad 12- sentimeetrised lõhed ja sügavamad pikisuunalised lõhed. Puu mädaneb aeglasemalt kui majavammi korral, tihti säilib puidu välispind ka siis, kui sisemine osa on juba tugevalt kahjustatud. Majanääts: Näätskorgik, majakorgik, majanääts (Antrodia sinuosa). Viljakehaon substraadile liibunud, algul selgelt valge, hiljem muutub helepruuniks, poorne (poorid ümmargused kuni nurgelised), mõnikord hambulise servaga
(Salmo salar) on suur ja tugev kala. Täiskasvanud lõhede keskmine pikkus on 1 m ja keskmine mass on 10 kg. Maksimaalne pikkus võib ületada 1,5 m ja mass võib ulatuda 46 kg-ni. Noored lõhed elavad algul jões, siis meres ja suguküpsuse saabumisel suunduvad tagasi oma sünnijõgedesse. Eestis on lõhejõed Vasalemma, Pirita, Rutja, Keila, Loobu, Kunda ja Pärnu jõgi ning Valgejõgi. Alates juulikuust suunduvad suguküpsed kalad merest jõgedesse. Kudemine toimub tavaliselt oktoobris või novembris. Kudemiseks valivad kalad kiirevoolulise kärestikulise koha. Emane kaevab sabalöökidega veekogu põhja pesa ning katab selle pärast marjaheitmist kruusaga
Vinni tekitavad ka valed kosmeetika tooted. Ning vinne võib esineda ka ravimite kasutamisel näiteks antibiootikumide kasutamisel. Dermatiit & ekseem = nad on punetavad, leemendavad. Nende põhi sümptom on sügelus. Seda võib tekitada vesi ja pesemistooted mis sisaldavad keemilise ühendeid. Võivad tekitada ka nikkel & kroom kuna nad on kõige allergilisemad metallid. Nahavähk = nahale tulevad laigud ja sõlmed. Ketendavad piirkonnad ning haavandid. Pisikesed lõhed mis ei parane. Suurenenud sõnnimärgid. Nahakasvaja ehk melanoom. Psoriaas = see on päranduslik haigus. Krooniline mitte nakkav. Nahaseened = see algab tavaliselt varbavahelt. Närvi ülesanne on võtta vastu erutusi. Karvapüstlihase ülesanne on karvu turri ajada. Rasunääre muutab naha elastseks ja kaitseb nahka ka karvasibula ülesanne on kaitsta külma eest ja ärritusi vastu võtta. Higinäärme ülesanne on jääkainete väljutamine ja ülekuumenemise eest kaitsta
.. · Sünklinaal ehk vaond(negatiivne): kihid on kallutatud keskele üksteise vastu. Kujud: 1. Kurru tiivad 2. Kurru lukk 3. Kurru telgjooneks 4. Kurru telgpinnaks 5. Kurru tuum Rahulikel aladel- platvormidel- kujunevad antekliisid ja sünkliisid, kilbid. Diapiirkurrud- on kirjeldatud Tartus laululaval.. Piusas- vajumised 2.Murrangliikumised: ...on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustada nii... 3.Süvamurrangud- neil on iseloomulik pikk ja mitmefaasiline areng. Nad võivad olla aktiivsed miljoneid aastaid. 4.Maavärinad · Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus. · Vulkaanilised: kaasnevad vulkaaniliste protsessidega. · Langatusvärinad: suurtse koobaste sissevarisemisel. · Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul. · Maavärinad võivad tekkida ka nt suurte meteoriitide kukkumisel maale.
http://www.youtube.com/watch? v=dgNCxaOKeMU Etna purskab tihti, kuid tavaliselt ei too see kaasa suuri kahjustusi, sest ohustatud aladel inimasustus puudub. Laava liigub Etnalt alla kiirusega 20 meetrit tunnis. Mitme tonnised rahnud lendavad kiirusega kuni 600 meetrit sekundis. Maapinnale tekivad lõhed, kuid neist ainult esimene purskab (see, kust surve kõige esimesena vabaneda saab). Huvitavaid fakte antiikajast: · Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse.
Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine. Randadele on kahjulik ka inimtegevus: Sadamate ehitamine, laevandus, kuurortlinnade rajamine, kalastus. 6) Vaata jooniselt ja tunne ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannikuid 7) Liustike tekke eelduseks on: Tahked sademed ja aastaringselt negatiivsed temperatuurid. Sadanud lumi tiheneb jääks, mis liigub aluspinnalt vastavalt selle kallakule. Pingete tõttu tekivad lõhed. Mandriliustikud on pindalalt suuremad, paksemad ning liikumiskiirus on väiksem ja vähem lõhesid. Mägiliustikel vastupidi. 8) Liustik kannab kaasa kivimeid ja setteid ning kulutab pinnast. Liustiku taganemisel tekivad sulaveed.
mõjuteguriks, mille toimel vaba niiskus surutakse materjalist välja osaliselt vedelas faasis ja ülejäänud puidu niiskus auruna.[2] Makro- ja mikrostruktuuride seos puidu kuivatamisel Makrostruktuuride alla kuuluvad puidulõikes nähtvad osad. Makrostruktuuril on väga suur osa mängida puidu kuivatamisel. Kvaliteetses puitutootes ei kasutata tavaliselt oksakohti ega ka putukate, mädanike või seente poolt rikutud puitu. Lõhed võivad veelgi suureneda kuivatamise käigus. Mikrostruktuurid tulevad appi igasugusel kuivatamisel. Näiteks kõrgsageduskuivastusel saab tänu mikrostruktuuridele puidus toimuda puidu kuivatamine. Kui puuduksid kapillaarsüsteemid ei tekiks ülerõhku, mis on antud kuivatamise peamine niiskuse eemaldamise moodus. Mikrostruktuuride käitumine võib ka muuta puidu omadusi kuivatamisel, nagu tugevus ja värvust.
See näitab hästi regionaalset kihistumist. Maakonnas, kus on palju väiksemaid linnu, on palga tase tunduvalt madalam, kui kõrval asuvas Tartu maakonnas. Põhjus on selles, et ühes maakonnas on üks suurlinn ja teises mitte ning see mõjutab märgatavalt töötasude erinevust. Negatiivne on ka see, et vahe on iga aastaga suurenenud alates 2003-st aastast.(Statistikaamet, 2015). Brutopalga erinevused on aastate jooksul suurenenud ning tõenäoliselt süvenevad lõhed veelgi. Kuigi riigil on keeruline sekkuda töötasude reguleerimisse, siis peaks riik suutma teha igast piirkonnast atraktiivse regiooni, kus tegeleda ettevõtlusega, mis omakorda suurendaks töötasusid. Siiamaani, aga ei ole suudetud lõhesid vähendade ning ei ole oldud väga edukad selles valdkonnas. 6 Tabel 3. Palgatöötaja kuuskeskmine brutotulu ja brutosaajad piirkonna/haldusüksuse, soo ja vanuserühma järgi. Statistikaamet, 2015
Kas Tallinna ja Tartu lapsed on tõesti palju andekamad kui teised? Retoorilisena esitatud küsimused viitavad sellele, et ühiskond pole teinud õigeid rõhuasetusi. Eesti muutub üha enam ükskõiksete ühiskonnaks, kus domineerivad edukate egoism ja mahajääjate apaatia. See kõik õõnestab aga meie ainukest kapitali ja arengu tagatist -- inimest. Eesti tee saab olla vaid heaoluühiskond, mis tagab kõigile oma liikmetele elamisväärse elu ja välistab suured ühiskondlikud lõhed. Põhjala riikides läbi proovitud ja Rahvakodu nime all tuntud lähenemise sisu on lihtne: iga inimene on ühiskonna täisväärtuslik liige, igaüks peab leidma võimetekohase rakenduse ja andma oma panuse ühiskonna arengusse. Just kõigi inimeste rakendamine ühiskonna vankri ette ja kõigile turvatunde loomine on Rahvakodu mõte. Lihtsamalt öeldes on praegu ühiskonna põhiprobleem inimeste, ennekõike aga lastega perede normaalne toimetulek.
tardumisel uued kivimid. **Teineteisest eemale rebitud laamade küljed põrkavad kokku oma naabritega,mis põhjustab purustusi ja hävingut.Neis vööndeis(nt Vaikse ookeani servaaladel) sunnitakse vähemasti üks laamaserv sukelduma vahevöösse,kus see üles sulab ja hävib. **Lisaks naaberlaamad servast eemalduvate ja naaberlaamadega kokkupõrgavale sevale on laamadel veel vähemasti kaks külge,mis võivad naabrite suhtes liikuad erineva kiirusega.Sellest tingituna tekivad nende piiridele lõhed,mida mööda naaberlaamad üksteise suhtes nihkuvad. **Laamade kokkupõrge deformeerib kummagi serva.Kivimid ja setted,mis sellesse tsooni jäävad,surutakse tugevasti kokku-kurrutatakse.Selle käigus laamade servad paksenevad,suurem osa kokkupressitavast kivimassist surutakse sügavamale vahevöösse ning suhteliselt väike osa kasvab kõrgusesse.Tekivad kurdmäestikud,miva võime oma silmaga näha Alpides või Himaalajas.
Seda võib teha selleks mõeldud seadme ovoskoobi abil. Enne toiduks kasutamist munad pestakse. Munad lisatakse teistele toiduainetele sageli lahtisegatult. Selleks lüüakse munad lahti ja segatakse vispliga kuni munarebud ja -valged segunevad ning klimpjas konsistents muutub valatavaks. Sageli tuleb munavalged lisada teistele toiduainetele vahustatult. Selleks eraldatakse munavalged munakollasest, lüües terava noaga munakoore sisse lõhed, poolitades munakoor ja lastes munavalge välja voolata. Kuidas keedetakse koorega mune? Koorega keedetud mune valmistatakse mitte sisetunde, vaid täpselt aja järgi. Neid keedetakse väikeste partiidena. 1-1,5 tundi enne keetmist võetakse munad külmikust välja , et nende koor kiire temperatuurimuutuse tõttu ei lõheneks. Mikropraegude esinemise korral munakoores pannakse keeduvette soola või äädikat.
kasutatakse selleks maksebilansi rida vead ja täpsustused, sest statistiliselt peab maksebilanss alati olema tasakaalus (JK+FK+R+vead ja täpsustused= 0). Eesti maksebilansis oli 2010. aastal viga -51,3 mln eurot. 5. Autonoomsed tehingud võetakse ette kommertseesmärkidel, et saada kasu fundamentaalsest erinevustest hindades, sissetulekutes, intressimäärades ja nõudluse tingimustes. Tasakaalustavad tehingud peavad täitma autonoomsete tehingute poolt tekitatud lõhed. Autonoomsed tehingud mõõdavad maksebilansi tegelikku seisundit. Tehingud reservkullaga, laenud kommertspankadest, välisvalitsustest, Maailmapangast, IMF-st on tasakaalustavad tehingud. 2010. aastal vähenesid Eesti kulla- ja välisvaluutareservid aasta jooksul 831 mln euro võrra. 6. 2010. aasta Eesti maksebilansi reservide konto positiivne saldo tähendab reservide vähenemist (2010. aastal toimusid olulised muutused maksebilansi reservvarades.
*lekkivad kanalisatsioonid *sõjaväe lennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad *maavarade kaevandamine *Karstialadel reostusoht suur *savikatel aladel põhjavesi hästi kaitstud Põhjavesi võib tekitada probleeme- *karjääris peab välja pumpama *Madalatel aladel tekivad sood *mõjutab maalihete teket *põhjustab karsti nähtusi *vesiliivade esinemine Karst karst tekib kui vesi lahustab kivimeid karsti arengu 3 põhitingimust- *vees lahustvad kivimid *põhjavesi *poorid ja lõhed kivimites,et vesi saaks liikuda karstuvad kivimid on lubjakivi,dolomiit eesti esineb karsti nähtusid põhja ja kesk eesti lubjakivi ja dolomiitide esinemise alal. Maapinnal esinevad karstivormid- *karrid *avalõhed *neeluauk *karsti lehter *karstiorg maa all esinevad karstvormid- *karstiallikad *salajõed *karstikoopad tuhala nõiakaev- all on salajõed ,suur vee ajal on nii palju vett et vesi tungib välja seda ohustab kaevandus,tahektakse rajada karjääri ehk vesi pumbatakse välja
sisaldus väike 18. Millest sõltub taigna segamisaeg? Taigna segamise aeg sõltub kas masinaga või käega, tooraine temperatuurist, segamise intensiivsusest, retseptuurist (koostis osadest), konsistentsist (mida soovin pärast saada) 19. Kui toode on tehtud liiga tugeva konsistentsiga taignast, siis mis toimub taignaga ja millised tunnused on toodetel? Pikk ja aeglane, valmis toode tihe poorsus, mahult väike, hele koorik lõhed rebendid, pealis kooriku all esinevad tühimikud 20. Kui toode on tehtud liiga nõrga konsistentsiga taignast, siis mis toimub taignaga ja millised tunnused on toodetel? Käärimine kiire, kleepuv ja raskesti vormitav, vajub laiali, koorik krobeline 21.Milline eesmärk on kerkimisel/ kergitamisel? Toote mahu suurendamine, kohevuse andmine, lõpliku kerke saavutamine, õige maitse saavutamine. 22.Milline on optimaalne temperatuur toodete kergitamiseks kerkekapis? 30 kuni 35*c 23
LAAMTEKTOONIKA Mis on laam? · Laam, laama, laama - käändub nagu sõna õrn; tähendab suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrg-mäestike all). 7 suurt ja 20 väikest laama 1. Euraasia laam 2. Aafrika laam 3. Lõuna-Ameerika laam 4. Põhja-Ameerika laam 5. Vaikse ookeani laam 6. Austraalia 7. Nazca 8. India LAAMAD Laamtektoonika ehk laamade liikumine · Mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1912.aastal; · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel astenosfääril; · laamade liikumine üksteise ...
enam taastuda ja vähenes drastiliselt. 1986 keelustas Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon äriotstarbelise vaalapüügi, et vaalavarud saaksid taastuda. Sellest ajast on paljud riigid vaalapüügi täielikult keelanud. Kuid Norra on seda tasapisi jätkanud. Praegu võib vaalu püüda vaid teaduslikul eesmärgil, aga Norras on lubatud püüda 600 vaala aastas liha saamise eesmärgil. Kala kasvatus Norras sai alguse 1980. aastatel, kui suudeti kunstlikes tingimustes kasvatada esimesed lõhed. Praegu moodustab lõhe 90% kogu Norras kasvatavast kalast. Palju kasvatatakse ka vikerforelli.
Kiivi Antud kiivid korvis vastasid kõik miinimumnõuetele (terved, puhtad, taimekahjuriteta, ilusa kujuga, piisavalt tugevad jne). Küpsuseastet määrata kodustes tingimustes ei saanud, kuid proovides maitsmise teel olid nad minu jaoks täpselt parasjagu mahlased ning hea küpsusega. Valitud kiivid kuulusid II klassi. Viljaliha näis veatu, tugevad. Esinesid mõned üksikud pindmised vea (koor oli saanud kahjustada, viljal mõned armistunud lõhed, väikesed muljutised ). Esines suuruserinevusi, kuid, mis ei olnud oluliselt silmaga märgatavad. Keskmiselt kaalus üks kiivi 71 g. Miinimumkaal oli aga nõuetes määratud 62g. Mädanenud tooted puudusid. Hälve jäi kindlasti alla 10%-i. Pakendi nähtav osa esindas kogu pakendi sisu. Sisaldas sama päritolumaaga, samat sordi ja sama kvaliteediga kiivisid. Suurused olid varieeruvad, kuid mitte oluliseks faktoriks.
2 palli Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel) 3 palli Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma 4 palli Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad 5 palli Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad 6 palli Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb 7 palli Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod 8 palli Seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad 9 palli Kivihoonete seinad ja laed purunevad 10 palli Enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed 11 palli Maapinda tekib rohkelt lõhesid, mägedes toimuvad varingud ja maalihked Suurimad maavärinad Lissaboni maavärin 1755 1. novembril 1755, kõigi pühakute päeval, viibis suur osa Lissaboni elanikest hommikusel missal. Kella poole kümne ajal tabas linna esimene kolmest tõukest.
MAAVÄRINAD. Maavärinad tekivad äkki,toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust,sisendavada hirmu.Häving võib tulla nii äkki,et inimesed ei jõua põgeneda,kokkukukuvad ehitised purustavad autosid ja sulgevad maanteid.Maavärinaid on ainult kindlates maakera osades.Kõige tugevamad maavärinad toimuvad maakoorelaamade piiride lähedal.Maavärinaid on ka ookeani põhjas.Enamasti tekivad nad hiidlaine,mida nimetatakse tsunamiks ja mis liigub kiiresti ranniku poole.Ookeani keskel pole laine eriti kõrge.Rannikule lähenedes ta kasvab ning võib ulatuda kuni 76 m kõrguseni.Maavärinad ,mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest,toimuvad peaaegu alati mägede läheduses.Veealused maavärinad tekivad seal,kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid.Maavärinate peamised alad asetsevad teatud kindlates vööndites.Maavärinaid põhjustavad lihkeid ja murranguid maakoore suurtes osades.Maakoor koosneb mitmest hiiglasuurest kivimiplokist ...
Laamtektoonika Litosfääri laamade liikumist uuriv teadus mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915. aastal laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" plastilisel astenosfääril liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud laamad liiguvad 2-20 cm/aastas eristatakse seitset suurt (üle saja miljoni ruutkilomeetri), kaheksat keskmist (üle mln. km2) ja umbes 20 väikest laama (alla mln. km2) laamad võivad koosneda ainult ookeanilisest maakoorest (näiteks Vaikse ookeani laam) või mandrilisest ja ookeanilisest (Euraasia, Aafrika jt.) maakoorest laamade liikumisega seotud geoloogilised protsessid: vulkanism, maavärinad, maakoore nihked, murrangud ja kurrutused, kivimite teke Geoloogilised protsessid laamade äärealadel Ookeanilaamade eema...
eesmärgiga tagada riigi julgeolek, avalik kord ja sõltumatu kohtumõistmine. Riigil lasub põhivastutus elanike elujärje eest: Toimetuleku eest vastutab eeskätt INIMENE riik peab tagama indiviidile võimaluse tasuta ISE (individuaalne heaolu). Kuna ühiskonda viib saada haridust, arstiabi, saada tööd, et inimeste edasi ettevõtlus, siis on riigi ülesandeks luua vahel poleks lõhed suured. soodne ettevõtluskliima, vabakonkurents, tagada kõrge tööhõive, motiveerida inimesi ise tööd otsima ja kutseoskusi arendama. Mitte karistada edukaid kõrgete maksudega, seega võrdeline ehk proportsionaalne maksusüsteem.
soojendatakse 40-45 kraadini Kui täidis on hangunud, glasuuritakse küpsised üleni sulatatud sokolaadis Keedutaignast valmistatud toodete vead ja nende tekkepõhjused Viga Põhjus Pooltooted on laialivalgunud ja tühimukuta Taigen kiiga vedel või on jahus liiga vähe kleepvalku Pooltoodete pibbal ja külgedel suured lõhed Ahi liiga kuum või said tooted tõmbetuult Pooltooted liiga väikese mahuga Ahjus temperatuur madal, taigen liiga kuiv Pooltooted ahjus alla vajunud Ahju uks avati liiga vara või sai plaat põrutada Toodete põhjad on lõhenenud või puuduvad Plaadid liigselt määritud Keedutaignat võib valmistada ka keedutaignapulbrist
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Kahe puuliigi hooldamine Referaat Juhendaja: Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord ÄÄDIKAPUU EHK HARILIK SUMAHH.........................................................................................3 SIBERI KONTPUU.............................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................6 1 ÄÄDIKAPUU EHK HARILIK SUMAHH Äädikapuu (Rhus typhina) on aias väga ilus oma kauni lõuna...
• INKKONTINENTSUS LAMATISE ASTMED I ASTE Nahapunetus, mis jääb püsima 30 minutit peale asendi muutust ( haavale vajuades ei lähe see koht valgeks. Nahk on terve Haav võib paista nagu kerge päikesepõletus. 2 Kahjustuse kohas võib peale punetuse märgta ka turset, lokaalset temperatuuri tõusu, tihedaid sõlmekesi, võib sügeleda, võib olla valulik, II ASTE Nahal on villid, lõhed, erosioon (uuristus) Epidermise (marrasnahk) ja dermise (pärisnahk) kahjustus Nahk pn punetav ja valulik II astme lamatist saab edukalt ravida. Kõigi nahakihtide kahjustus Võib avalduda sügava kraatrina Haavaeritsuega ulatuslik vee- ja elektrolüütide kaud Sageli lisandub haavainfektsioon Rasvkude võib olla nähta Iv aste Kahjustus ulatub lihasteni ja luuni Nekroos võib kaasneda Kirurgiline ravi
Puidurikked Oksad - Oksad on bioloogiliselt paratamatud puidurikked. Liigitatakse: – Nähtav oks/nähtamatu oks – Lõikekuju järgi – ümaroks, ovaaloks, pikkoks – Asendi järgi - lapikpinna oks, servaoks, kandioks, otsaoks – Omavahelise paigutuse järgi – põikoks, hajuoksad, koondokasd, sõrgosad – Kokkukasvamise järgi - kokkukasvanud oks, osaliselt kokkukasvanud oks, kokkukasvamata oks, irdoks – Puidu oleku järgi - terve oks, mädaoks, tuhkoks Lõhed - Lõhet iseloomustab puidu rebenemine piki kiudu. Liigitatakse: – Tüübi järgi – säsilõhe, ringlõhe, külmalõhe – Asendi järgi- küljelõhe, servalõhe, otsalõhe – Muud – läbiv lõhe, sirge lõhe, kaldlõhe, kitsaslõhe, pinnalõhe, välgulõhe, langetuslõhe Tüve kuju rikked – Kõverus (liht- ja liitkõverus) - ümarpuidu pikitelje kõrvalekalle sirgjoonest – Ovaalsus - ümarpuidu ristlõige, kus suurema ja väiksema läbimõõdu ernevus on rohkem kui...
Vulkaanid saab jagada kaheks - kilpvulkaanid(madal visk.), stratovulkaanid (kõrge visk.) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, mis kannab nimetust maavärina kolle(fookus). Vahetult koldekohal maapinnalolevat paika nim. maavärina keskmeks (epitsentner). Kaasnevad nähtused: tulekahjud, lõhed, tsunaamid, murrangud. Seismilised lained: pinnalained, kehalained(ristlained - p-lained; pikilained - s-lained) Seismograaf on aparaat, mida kasutatakse maavärina tekitatud maapinna võngete registreerimiseks. Kõige kiiremini jõuavad kohale p-lained, siis s-lained, viimastena pinnalained. Transformmurrangu epitsentner 100km. Laamade sukeldumine epitsentner 700-800km. Kui maavärina murrang leiab aset vee all, tõukab see ka veesammast üles, tekitades tsunami.
paigutuvad villikesed. Ägeda esmase genitaalherpese puhul kasutatakse suukaudseid viirusevastaseid ravimeid, mis lühendavad haiguskestvust ja piiravad haiguse laialdasemat levikut. Haigus ei allu kaks korda järjest samadele ravimitle. Kondüloomid- Kondüloomide tekitajaks on Human Papilloma Virus (HPV viirus).Kondüloomid on erineva suurusega näsajad moodustised, mis võivad sügelda ja tekitada valu. Neile võivad tekkida väikesed veritsevad lõhed. Kondüloomid paiknevad sageli välissuguelundite piirkonnas. Diagnoositakse enamasti kliinilise pildi alusel, lisauuringuna võib kasutada külvi haavandist, kusetorust või spermast. Kondüloome saab ravida, kuid neid põhjustavat papilloomiviirust välja ravida ei ole võimalik. Kondüloome töödeldakse spetsiaalsete viirusevastaste ainetega, suuremaid eemaldatakse kirurgiliselt, laseri või külmutamisega. Gonorröa e. tripper- Gonorröa tekitajaks on bakter Neisseria gonorrhoeae .
seal halvasti ja nad tulevad siia paremat elu otsima, kuid hakkavad siin samamoodi vingerpussi mängima. Ma ei taha sellega midagi kurja väita, muidugi on Eestis ka palju toredaid ja abivalmis venelasi, aga kahjuks usun siiani, et paljud on siin halbadel eesmärkidel, eriti sellised kes on Venemaalt siia elama tulnud, mitte need kes Eestis sündinud. Eesti tulevik saab olla vaid heaoluühiskond, mis tagab kõigile elanikele nautimisväärse elu ja välistab suured ühiskondlikud lõhed. Et väikese ja veel suhteliselt vaese elanikkonnaga Eesti võiks oma elujärge parandada, on vaja tagada riiklikult tasuta kvaliteetne ja kõigile kättesaadav haridus ning arstiabi kõiksugustes olukordades. Võibolla kunagi saab veel eestlastest ja venelastest sõbrad, sest olles ise sõbralik ja abivalmis teiste vastu, saad vastutasuks samuti teiste heakskiidu.
21. Mere- ja suurjärvetekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Estuaar - mere poolt üleujutatud jõe suudmeosa. Laguun - looduslik veekogu, mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga (tavaliselt merega) kitsas väin. 22. Mis on mattunud org? Hilisemate setetega kaetud, aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud. Nt Rõuge ürgorg. 22*. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Tektoonilised lõhed Kesk-Ordoviitsiumis(Kunda-, Aseri-,Lasnamäe lade), Pakri poolsaar. 23. Mis on kaljuvoor? Mandrijäätekkeline kulutusvorm, mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla, Lihula, Vilsandi. 24. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Piklik vallitaoline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud kunagise liustikuserva ette
põrkeservadeks ja nihkuvateks e. nihkeservadeks. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Tõukeservad paiknevad ookeanide keskmäestike alal, mis esinevad kõigis ookeanides, moodustades ligikaudu 70 000 kilomeetri pikkuse ühtse veealuse mäestikusüsteemi. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Ookeani keskmäestiku kohal tõusev konvektsioonivoog lahkneb kahele poole ja tõukab maakoorelaamad laiali, varsti täituvad maakoore lõhed basaltse magmaga. Nii tekib rifti vööndis uut ookeanilist maakoord pidevalt juurde. Seetõttu niinimetatud "noored" ookeanid, nagu Atlandi ookean ja India ookean laienevad. See protsess on väga aeglane, vaid 2-15 sentimeetrit aastas. Laienev ookeaniline maakoor lükkab enda ees laiali ka samade laamade koosseisu kuuluvad mandrid. Õhukene vedel astenosfäär etendab seejuures otsekui määrdekihi osa, mille pinnal lotisfäärilaamad sujuvalt edasi libisevad.(Heldur Nestor, Anto
Murrutuskulbas -panga jalamil, koopa taolised õõnsused Rannabarrid -uhtmaterjali settimisel kujunenud liivavallid Maasääred -pikad vallid, mille mere poolne nõlv on vastasvõlvast laugem Rannavallid -mere põhjast tormi lainega rannale kuhjatud liivast, kruusast või klibust pinnavormid Muud pinnavormid Karst Vesi lahustab kivimeid, mille tagajärjel tekkivad maapinnal lõhed ja varingud. Liigid : Kurisuu, salajõed, langatuslehter, koopad http://www.abiks.pri.ee Tuuletekkelised pinnavormid: rannaluited (NarvaJõesuu, Häädemeeste) Mandriluited (alutaguse, Võrtsjärve nõos) Meteoriidikaatrid Neugrudi (Ossmusaare ja Pakri vahel) Elutekkelised pinnavormid: sootasandikud, linnamäed, põlevkivi karjäärid, tuhamäed
Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde. Realistide arvates kunstnik pidi maalima seda, mida ta näeb, mitte seda, mida tahaks näha. Sellega protestiti ka akadeemilise kunsti vastu. Realistid tundsid huvi argielu vastu, rõhutasid negatiivset. Realistlik kunst ongi puudusi paljastav, kriitiline. Siin tuleb arvestada ajaloolist ja ühiskondlikku tausta seoses linnade kiire kasvu ja tööstuse arenguga teravnesid sotsiaalprobleemid, süvenesid lõhed ühiskonnas. Juhtiv maa on endiselt Prantsusmaa Esimene realist on * Honore de Daumier /domjee/ (1808-1879). Ta on kunstiajaloo tuntumaid karikaturiste. Pilkas oma aja seltskonda, naeruvääristas pahesid; on teinud karikatuure ka poliitilistel teemadel. Figuurid ja näod on moonutatud, kuid väga ilmekad. Daumier oli ka väga hea maalija. * Jean François Millet /milee/ (1814-1875). On eeskätt talupoegade maalija. Ei kujuta aga
2. peatükk - Poliitiline osalus Hääletamine on kõige levinum poliitilise aktiivsuse vorm ja väljendab kõige põhilisemat demokraatia võrdsusprintsiipi - kui ei hääletata, tähendab see ka poliitilisest kogukonnast eemaletõmbumist. Samas on hääletamise näol tegemist ka kõige vähemnõudliku osalusvormiga. Põlvkondlikud muutused toovad endaga kaasa ühiskondlikud muutused. Põlvkondadevahelised lõhed kodanikuosaluses on tänapäeva Ameerika kogukondades tavaline nähtus. Kui hääletamine välja arvata, on poliitiline osalus Ameerikas, võrreldes teiste demokraatiatega, kõrge. Ent miks ei käi kodanikud hääletamas? Palju seletusi: kasvav umbusaldus poliitikute suhtes, liikmete nõrgem mobiliseerimine parteide poolt, ühiskondlike sidemete katkemine jne. Aktiivsemate osalemisvormide elutähtsateks eeltingimusteks on teadmised
dokumendi ja reaalsete õpetamispraktikate vahel. Meie põhikooli õppekavas leidub teiste maadega võrreldes kõige enam sõnu loovusja innovatsioon. KOKKUVÕTTEKS o Haridus on aastatega muutunud üha mõjukamaks inimarengu hindamise instrumendiks. o Hariduse kvaliteedi mõõtmine on suhteliselt lühikese ajalooga, mistõttu pole rahvusvaheliselt veel välja kujunenud ühte suurt ja domineerivat indeksit. o Eesti haridus on ühtlaselt hea, lõhed koolide vahel väikesed ja nõrku õpilasi vähe. o Eesti eripäraks võib pidada ka nö tugeva keskmise fenomeni. See tähendab, et üldine saavutustase on hea ja väga nõrku, aga ka väga tarku lapsi on vähe. o Eesti hariduslikest riskikohtadest tuleb mainida meeste vähest osakaalu kõikide haridustasemete õppurite hulgas ning hariduse vähest positiivset efekti positsioonidele tööturul. o Eesti väikest rahavaarvu silmas pidades on tõsiseks
org, mida jää sulamisvesi on äravoolu teena kasutanud ja kus sulavee orgu kujundav tegevus ei ole 4 tarvitsenudki kuigi märkimisväärne olla. Enamus neist orgudest on kujunenud aluspõhja ning täidetud kvaternaarsete setetega nn mattunud orud. Nt Vasavere, savala, Kunda mattunud orud. 17. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Maakoores paiknevad lõhed, Es on karstivormidega seotud väikesed lõhed, mis tekivad eelkõige kergesti murenevates kivimikihtides nagu paekivi. Karstialas piki tektoonilis lõhesid tungib pinnavesi kergesti maasse, kus liikudes kulutab ja lahustab ümbritsevaid kivimeid, mille käigus lõhed aja jooksul laienevad ning ühinevad. P-E. 18. Mis on kaljuvoor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
