* 1956 sügisel ründas Egiptust inglaste mahistusel Iisrael, appi tulid ka Prantsusmaa ja UK, lootes taastada kontrolli Suessi kanali üle. * ÜRO, eelküige USA ja NSV Liit, sundisid sõdivaid pooli lahingutegevust lõpetama. Prantsusmaa ja UK viisid väed välja, veidi hiljem ka Iisrael. * Kriisi tagajärjel vähenes UK ja Prantsuse mõju maailmas, NSVL autoriteet Lähis-Idas suurenes Berliini kriis 1958-1961 * 1958 hakkas NSV Liit nõudma, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja tunnustaksid Saksa DV marionettvalitust. Ühendriigid ei taganenud. * 1961 kui kriis jõudis haripunkti, seisid USA ja Vene tankid Berliinis vastamisi. Kuigi Lääs sai aru, et ei suudeta end kaitsta, ei tõmbutud tagasi. * Inimeste valgumist läände takistati selle piiri sulgemisega 13. aug ja hiljem rajati sinna Berliini müür. * kriis vaibus, kuid Lääs ei suutnud vabastada idatsooni ja NSVL ei suutnud neelata Lääne-Berliini.
Teine võimalus oli kehtestada riigis diktatuur ja terroriga probleem lahendada nagu juhtus Saksamaal ja Itaalias. 3. Rahvusvaheline olukord enne II maailmasõda. Rahvusvaheline olukord enne II maailmasõda oli pinev, sest: a) Saksamaa, Itaalia ja Jaapan lähenesid, et toetada üksteist sõjategevuses, b) NSVL ja Saksamaa valmistusid sõjaks. Näiteks taastas Saksamaa üldise sõja- väekohustuse, sõjalaevastiku ja hakkas massiliselt relvi tootma, c) Lääneriigid ajasid lepituspoliitikat, s.t. tegid Saksamaale suuri järelandmisi lootes, et siis jääb suur sõda puhkemata. Näiteks Müncheni sobing 1938.a , millega loovutati Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud ala Saksa- maale, d) Hispaanias käis kodusõda, kuhu sekkusid NSVL ja Saksamaa, et testida oma relvi. 4. MRP õpik lk. 95 kaarti 23. aug. 1939. sõlmisid Saksamaa välisminister Ribbentrop ja NSVL välisminister
Saksamaaga. 2* Tsehhoslovakkia oli valmis oma iseseisvust kaitsma (surusid näiteks maha sudeedisakslaste mässukatse); samuti loodeti lääneriikide sekkumisele. Saksamaa omakorda ähvardas nõudmiste mittetäitmise korral alustada sõda. 3* Probleemi lahendamiseks kutsuti Itaalia eestvedamisel kokku Müncheni konverents (osalised- Itaalia / Mussolini; Saksamaa / Hitler; Inglismaa / Chamberlain; Prantsusmaa / Daladier). 4* Lääneriigid olid võimaliku sõja kartuses nõus Saksamaale järele andma (loodeti sellega Saksamaa maha rahustada; samas soosis see Saksamaad edasisi nõudmisi naabritele esitama); Tsehhoslovakkia esindajaid kohale ei kutsutud ning hiljem olid need sunnitud sakslastele järele andma. Tegemist oli ka Locarno lepingu rikkumisega (Prantsusmaa pidi olema Tsehhoslovakkiale garandiks). 5* Tsehhoslovakkia lõplik likvideerimine viidi lõpule 1939.a. kevadel, kui suurem osa esialgu
2. ms tagajärjed : 1) Suur hukkunute arv. Ca. 50 miljonit. Ohvritest u pooled tsiviilisikud. Surma põhjused olid nälg, pommirünnakud ja plaanipärane hävitamine. 2) Inimesed olid sunnitud jätma oma kodud maha. Uus inimeste ümberpaigutamine. Sakslased tõid okupeeritud maadest inimesi saksamaale orjatööle. Ja NL küüditas terveid rahvaid süüdistades neid koostöös vaenlasega. 3) Majanduslik kahju. Külad, alevikud hävitatud. Põllumajanduses hävisid põllumaad ja vähenes kariloomade arv. Miljonid inimesed jäid peavarju ja elatusvahenditeta. Üheks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai USA ja teiseks NL. Nii mitmeski riigis, kuhu Teise ms päevil jõudis Punaarmee, kehtestati nn rahvademokraatia. Lääne mõju üritati nendes maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. Külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vastast üritati üle t...
vaid see jäi vabalinnana iseseisvaks haldusüksuseks. Samuti lõhestas blokaad Saksamaa lõplikult: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (SLV), idatsoonis Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). 1955. a võeti SLV NATO liikmeks, seepeale rajas NL oma sõltlastega sõjalise liidu -- Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO). 1950ndate lõpul ja 1960ndate algul puhkesid kahel korral taas kriisid Berliini linna ümber. Lääneriigid käsitlesid Lääne-Berliini Saksamaa LV osana, NL aga soovis seda näha nn vabalinnana, mis ei kuuluks Lääne-Saksamaa koosseisu. 1958. aastal esitas Moskva ultimaatumi, nõudes liitlasvägede väljaviimist Lääne-Berliinist ja vabalinna väljakuulutamist. Lääneriikide kindel vastasseis sundis aga NLi taganema. 1961. a puhkes kolmas Berliini kriis. Lõdva kontrollsüsteemi tõttu oli inimeste ja varade liikumine idast läände pidev ja ohustas Ida-Berliini tühjaks jätta.
9. Mis olid Eesti Vabariigi välispoliitika peamised eesmärgid? Kas ja kuidas õnnestus neid saavutada? Eesti Välispoliitika eesmärgid: 1. saavutada rahvuslik tunnustus a) 2. veebruar 1920. a Tartu Rahuleping tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti õigust iseseisvusele b) 1921. aastal tunnustasid Eestit Lääneriigid, Eesti võeti rahvaste liidu liikmeks 2. Eesti Vabariigi julgeoleku kindlustamine Ajaloo kordamismaterjal kontrolltööks 18.okt. Tuuli Varik Koostöö Lääneriikidega: a) aktiivne koostöö rahvaste liiduga; ei suutnud kaitsta oma liikmeid b) ei sõlmitud sõjalisi kokkuleppeid Koostöö Balti riikidega: a) EestiLäti kaitseliiduleping 1923. aastal
» niisuguseid hüüdlauseid lugesid pealetungivad punasõdurid lendlehtedelt, mida levitasid Nõukogude armee staapide propagandistid. Peale berliini vallutamist lasi marssal Zukov punaarmeellastel 3 päeva teha berliinis seda mida hing ihaldab ning juba sellest võib arvata mis Berliinis sel ajal toimus. Hiljem Zukov ka tagandati ametist aga need rüüstamised tapmised ja vägistamised toimusid seal kauem kui 3 päeva. Kõige tähtsam selle juures oli aga see, et lõpuks ometi nägid ka lääneriigid oma ,,vabastajate´´ tõelist palet. Tänapäeval nõutakse Venemaalt arhiive ja pilte Gulagi vangilaagritest kuhu on kadunud ja surnud miljoneid inimesi. Sinna surmalaagritesse on sattunud pea igast rahvusest inimesi, kaasaarvatud ka suurel hulgal venelasi. Kuid Venemaa ei ole avalikustanud neid andmeid. Mihkel Kõbin 9a Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/lvpfoorum/euroopa.htm
See leping nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Neile tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast taheti Saksamaal kaotus tasa teha.Sõja lõpuks oli Saksamaal tänu blokaadile toiduainepuudus. Lääneriigid rakendasid Saksamaale nõrgestamispoliitikat ning soovisid teda näha alaliselt lööduna. Saksamaa kaotused olid nii majanduslikud, poliitilised kui ka rahvuslikud. Maailmasõjas võitjaks riigiks osutus ka Itaalia, kuid maailmasõja lõppedes oli Itaalia sõja võitnud riikide seas kõige enam välja kurnatud. Sellepärast, et Itaalias tekkis ulatuslik tööpuudus, riigi põhjaosas oli sõjategevus laastanud 5 viljakamat provintsi ning rahva hulgas
aastal. Hitler oli Saksamaa raudne rusikas II maailmasõjas. Hitler kehtestas Saksamaal diktatuuri ning õhutas rahavast Versailles' rahulepingule vastu astuma. Ta sisendas rahvale, et sõda on õige lahendus ning inimesed jäid seda isegi uskuma. Ma arvan, et Saksamaa ei oleks olnud nii suur sõja õhutaja, kui eesotsas ei oleks olnud Adolf Hitler. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu. Ta asus kohe looma endale lennuvälja ja sõjalaevastikku. Lääneriigid olid Saksamaa suhtes järeleandlikud. Tänu sellele suutis Saksamaa endale luua armee ning valmistuda sõjaks. Lääneriikide järeleandlikkus on kindlasti sõja tekkimise üheks süüks. Nad oleksid pidanud märkama Saksamaa on ohtlik ning valmis ründama. Ma arvan, et kohati oli Saksmaal õigus. Riiki piirati liiga rangelt ning nad tahtsid kõigest nendest piiridest vabaneda. 13.märtsil 1938. aastal marssisid Saksa väed Austriasse ning kuulutati, et Austria liidetakse
Itaalia soov oli muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse ja Jaapan tahtis saada IdaAasiat enda mõjupiirkonda, et kontrollida selle majandust. Kuid oli samas ka riike, mis ei soovinud sõda, näiteks Suurbritannia. Briti maavägi oli jäetud halba seisundisse ja esimese peaministri arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Teine maailmasõda algas, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui ka Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. 1939 a. 30.nov alustas Nõukogude Liit sõda Soome vastu, mida nim Talvesõjaks. Soomel küll õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidi loovutama 10% oma territooriumist. Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukoguse Liidule, tugevdades sidemeid
plaani välja mõelnud, oleks võibolla olnud võimalus, et hoitakse iseseivusest kinni. Seda aga kahjuks, ei juhtunud ning Eesti ei jõudnud õigel ajal reageerida vastavalt. Samuti Eestil puudusid ka piisav arv sõdureid, sõjavahendeid, tanke. Mis kõik oleks saanud saatuslikuks vastu hakkamisel. Suurt rolli iseseisvuse kaotamises mängis ka Eesti sattumine 1930. aastate lõpuks välispoliitilisse isolatsiooni. Rootsi ja Soomega olid suhted halvenenud ja Inglismaa ,Prantsusmaa ning teised lääneriigid olid hõivatud Hitleri ohjeldamisega. Seega, võimaliku sõja korral ei oleks olnud abi oodata peaaegu kusagilt. Lisaks oli Saksamaa ja NSVLi vahel sõlmitud MRP jätnud Balti riigid viimasesse mõjusfääri. Eesti oleks pidanud hoidma suhteid soojas Rootsi ja Soomega, kuna on väike riik ja pigem vajab teiste tugem et toime tulla. Eesti Vabariigi suutmatuse iseseisvust kaitsta ei põhjustanud üks faktor, vaid erinevate sündmuste ja otsuste kokkusattumus, millest suurimaks võib pidada
A4ne-Berliini_%C3%B5husild_m.jpg Berliini blokaadi tagajärjed ● Berliini blokaad põhjustas Saksamaa lõpliku lõhenemise ● Kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksamaa LV ● Idatsoonis ja Ida-Berliinis kuulutati välja Saksa DV https://www.youtube.com/watch?v=n wjFSQCrShM Berliini kriis 1953 1953. a juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki ja toimus massimeeleavaldus. Rahutused toimusid kogu Ida-Saksamaal, mitmel pool said meeleavaldajad võimu enda kätte. Lääneriigid olid lubanud vastuhakku kommunismile toetada, kuid tegelikult ei olnud kindlat plaani rahva abistamiseks. http://www.davidmixner.com/2013/06/history-on-film-east-germans-revolt-against-soviet-occupationjune-1953.html Berliini kriis 1958-1961 Põhjus: Ida-Saksamaa tahtis NSVL võimu alt vabaks saada. Osapooled: NSVL, Ida-Saksamaa Tagajärg: NSVL suruti maha ning 1961 ehitati Berliini müür, mille käigus oli üle 1000 hukkunu. SLV ja SDV eraldati müüriga. Müüri
ms polnud võimalik omada. pangakaarti. Kiire majanduslik areng Saksamaal ja USA-l. 2.ms tõi kaasa uusi tehnoloogilisi saavutusi. Lennukite kasutamine, tankid, tugevad mootorid, allveelaev, keemiatööstus ja tänu sellele arenes meditsiin.Riigi arengutaseme näitajad: SKT ühe inimese kohta, rahvatulu ühe inimese kohta, energia tootmine ühe inimese kohta, energia tarbimine inimese kohta, interneti kasutamine 1000 inimese kohta.Kõrgel arenenud : a)Vanad turumajandusikud riigid - Lääneriigid e esimene maailm(Sveits Rootsi). b) Endised sotsialistlikud riigid e Ida e teine maailm(Eesti, Läti, Poola Ungari).
Albaania)!!! Saksamaad ärritas Poola juures kõige rohkem Poola koridor (väljapääs merele, mis jagas Saksamaa alad kaheks). 1939. aasta kevadel hakkas Saksamaa esitama nõudmisi Poolale (et saaks raudtee ja maanteede läbipääsu Ida-Preisimaale, et läbipääsu Poola ei kontrolliks). Saksamaa tahtis ka Danzigi linna (ei kuulunud alguses kellelegi). Nüüd lõppes ka lääneriikide lepituspoliitika (Poola puhul, kuna seda olid lääneriigid kaua toetanud). 14.01.2016. Prantsusmaa ja Inglismaa leidsid, et Saksamaa vastaseks jõuks ning nende liitlaseks võiks olla NSVL. 1939. aasta kevadel kolmepoolsed läbirääkimised Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL vahel. Kellele sõltumatus garanteerida ilma nende enda loata? (Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia). Inglismaa ja Prantsusmaa ei olnud nõus vägede viimisega Poola ja vähemal määral ka Rumeenia aladele
Pingelõdvendusajastu tähtsündmuseks oli Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine, mis sai alguse välisministrite kohtumisega Helsingis ning lõppes Helsingi tippkohtumisega 31. juulil ja 1. augustil 1975. Kohtumisest võttis osa 33 Euroopa riiki ning USA ja Kanada. Allkirjastati nn Helsingi lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö ja inimõigused. Lääneriigid tunnustasid sellega NLi ülemvõimu Ida-Euroopas, samal ajal rõhutati hiljem korduvalt, et see ei tähendanud Balti riikide annekteerimise tunnustamist. PILET 12 1. Rahvusvahelised suhted 1933-1938 Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Versailles süsteem varises kokku.
Saksamaa sai sellega loa okupeerida Sudeedimaa ning poolakate ja ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. Kuid aastal 1939 vallutasid sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Prantsusmaa ja Suurbritannia pooldasid kokkulepet, sest nad kartsid võimalikku sõja puhkemist ning nad lootsid sellega Saksamaa maha rahustada. Kui sakslased vallutasid terve Tsehhoslovakkia, ei teinud Suurbritannia ja Prantsusmaa midagi selle takistamiseks. Kokkulepe osutus Tsehhoslovakkia reetmiseks. Lääneriigid mõistsid, et järeleandmised Hitlerit ei rahusta, ning selline poliitika lõpetati. Siis läks Hitler Poolat ründama, nõudes nende piirkondade loovutamist, kus elas hulgaliselt sakslasi. Poolakatele pakkusid kaitset Prantsusmaa ja Suurbritannia ning ka Nõukogude Liit, kes nõudis poolakatelt Punaarmee lubamist Poola aladele. Kuid poolakad ei soovinud alluda ei Hitlerile ega ka Stalinile ning püüdsid säilitada kahe suurriigi vahel iseseisvust. Kuni Saksamaa ma NL olid
lennuväge ja allveelaevu. Lõpuks pidi Saksamaa hüvitama võitjariikidele reparatsioone. Kõik see nõrgestas Saksamaad ja mõjus halvasti nii majandusele kui ka kehtestatud demokraatiale, kuna saksa rahvas muutus rahulolematuks ja oma hädades süüdistati riiklikku korda. Populaarsust kogusid äärmuslikud rühmitused: natsid, kommunistid. Saksamaa oli sõjas kaotanud umbes 1,8 miljonit inimest, peale selle rakendasid lääneriigid nõrgestamispoliitikat ja soovisid Saksamaad näha alaliselt lööduna. Niisiis olid Saksamaa kaotused nii majanduslikud, poliitilised kui ka rahvuslikud. Võitjateks pean ka Suurbritanniat ja Prantsusmaad, kes peale I maailmasõda muutusid Euroopa riikide liidriteks. Võitjate peamisteks eesmärkideks oli rahu tagamine. 18. jaan. 28. juuni 1919 Pariisi rahukonverentsil loodi selle kindlustamiseks Rahvasteliit, mille ülesanneteks sai rahu ja julgeoleku
Loodi nn. tiibrakette, mille lendu radarid ei avasta. 3. Millist sündmust loetakse Külma sõja alguseks? Miks? Millega konflikt lõppes? Anna antud konfliktile ja selle lahendusele hinnang. Külma sõja alguseks peetakse tavaliselt Berliini blokaadiga seotud sündmusi. Berliini blokaad kestis 25.06.48 kuni 12.05.49 ja seisnes Nõukogude vägede poolt Lääne-Berliini blokeerimises, et takistada USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tegevust Saksamaa ühendamisel. Lääneriigid vastasid sellele Berliini õhusilla loomisega. Blokaad lõppes kompromissiga: Lääne-Berliini ei lülitatud Saksamaa Liitvabariigi koosseisu ning 1948. a. loodi Berliini ida- ja lääne tsoonis oma eraldi olev linnavalitsus. Berliini blokaad kiirendas NATO (Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon) loomist. Selles sündmuses koges Nõukogude Liit esmakordselt pärast II maailmasõda ebaedu oma välispoliitikas (tema soove ei rahuldatud Lääneriikide poolt). 4
nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Neile tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast unistati Saksamaal võimalusest kaotus tasa teha.Sõja lõpuks oli Saksamaal tänu blokaadile toiduainepuudus, erinevalt tema vastastelt. Lääneriigid rakendasid Saksamaale nõrgestamispoliitikat ning soovisid teda näha alaliselt lööduna. Niisiis olid Saksamaa kaotused nii majanduslikud, poliitilised kui ka rahvuslikud. Maailmasõjas võitjaks riigiks osutus ka Itaalia, kuid maailmasõja lõppedes oli Itaalia sõja võitnud riikide seas kõige enam välja kurnatud. Seda seepärast, et Itaalias tekkis ulatuslik tööpuudus, riigi põhjaosas oli sõjategevus
aastal valmistusid Saksamaa ja NSVL oma territoorimi suurendamiseks. Saksamaa hakkas laienema varakult, kuna teised suured riigid (Inglismaa, Prantsusmaa) tegid järeleandmisi. 1935 tehti kokkulepe, millega lubati Saksamaal luua laevastik ning Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri, 1938 sai Austria Saksamaa osaks ning peale seda 1939 aastal Tsehhoslovakkia, Saksamaa liitis endaga ka Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna ning alustas suhete pingestamis Poolaga ning sealkohal loobusid lääneriigid järeleandmisest. Suurbritannia ja Prantsusmaa tahtsid luua Saksamaa-vastase sõja-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostub lepinguga juhul, kui talle antakse Balti riigid, Ida-Poola ja Bessaraabia. Samal ajal kui toimusid kolmepoolsed kõnelused, lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. Augustil 1939 kirjutasid NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister
alaks. Slovakkiast sai Saksamaa vasallriik. Ükski riik ei kavatsenud Saksamaad takistada ning Müncheni kokkulepe osutus Tsehhoslovakkia reetmiseks. 1939. aastal nõudis Saksamaa Poolalt Gdanski ala, okupeerides Leedule kuulunud Klaipeda. Euroopa seisis uue Maailmasõja lävel, ning eriti saatuslikus osutus see Poolale, kes ei andnud Saksamaa nõudmistele järele. Saksamaa oht Poolale Peale Tsehhoslovakkia lagunemist ja sattumist Saksamaa alla mõistsid lääneriigid, et järeleandmistega Hitlerit ei rahusta. Suurbritannia Prantsusmaaga lubasid Poolale toeks olla, kui Saksamaa peaks teda kuidagi ohustama. Poolale surus ühelt poolt peale Saksamaa, nõudes nende piirkondade loovutamist, kus elasid sakslased, teisalt Stalin, kes soovis Venemaa mõjuvõimu laiendada kogu Euroopas, pakkudes samal ajal kaitset Poolale. Saksamaa-NSV Liidu mittekallaletungileping 1939. aastal muutusid Saksa-NSV Liidu suhted soojemaks. Sama aasta 23. augustil kirjutati
Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. 13.03.1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest. Müncheni sobing: 1938 septembris nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslovakki lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida. 29.09.1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaad, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega. Tsehhoslovakkia häving: Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.03.1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. 14.03
Kriis Põhjused Osapooled Tulemused/tagajärjed Korea sõda Teise maailmasõja lõpus vabastasid NSVL ja Põhja-Korea vs. Pariisi kokkulepped: NSVLi väed Korea põhjaosa ,mis läks kommunist-likuks ja USA väed lõunaosa, kus Lõuna-Korea Saksamaa Liitvabariigis kaotati okupatsiooni-reziim ning ta võeti NATO liikmeks. NSVL ja temast kehtestati autokraatia. Juunis 1950 tungis Nõukogude relvadega varustatud Põhja- sõltuvad Ida-Euroopa riigid rajasid Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea armee Lõuna-Koreasse. Ungari ülestõus Üliõpilased protsestisid kommunismi vastu. Nõuti demokraatia taastamist, uut valitsust, NSVL vs. Ungari N...
sõdurid. 1980. aastatel võimaldasid USA presidendi Reagani ja NSVL liidri Gorbatsovi paranenud suhted vähendada külma sõja pingeid. 1987. Aastal saavutati kokkulepe keskmaa tuumarakettide hävitamise kohta. 1989. Aastal andis Gorbatsov Ida Euroopa kommunistlikele riikidele võimaluse valida demokraatlikud valitsused ja 1991. Aastal lagunes NSVL 15 vabariigiks. Külm sõda oli läbi. Kommunismi silmis oli külm sõda see aeg, kus Lääneriigid asusid tugevatele positsioonidele, et kommunism kukutada. Lääne poolt vaadatuna püüti vaid kaitsta end Moskva eest samu võtteid rakendades, mida NSVL mõlemal pool raudset eesriiet juba ammu kasutanud oli propagandat, sõjalist heidutust ja poliitilist majanduslikku toetust oma liitlastele. Külm sõda toimus aastatel 1945 kuni 1989.
SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1935- Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles rahulepingu, üldine sõjaväekohustus, asus looma lennuväge, sõjaväge 1935-Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ja Locarno paktist Saarimaa elanikkond otsustas liituda Saksamaaga. 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni- tglt polnud jõudu lääneriikidega sõdida, oleks pidanud alla andma 1935- Itaalia ründas Etioopiat, ja ta vallutas selle Rahustamispoliitika- lääneriigid ei tegutsenud, lootusel, et diktaatorid rahunevad 1936- Saksamaa ja Jaapan sõlmisid komiterni vastase pakti, suunatud Nõukogude Liidu vastu 1938-1939- nõukogude liidu ja jaapani vägede vahel Mongoolias kokkupõrked, NL võitis Dikatuure ühendas üks asi- vaenulikkus lääne demokraatia vastu, ning ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks Hispaania kodusõda Rahvarinne(kommunistid) tuli võimule, arvati, et kehtestatakse proletariaadi dikatuur.
1914-1918sodivad pooled.Eaimene pool kes sõtta läheb on saksamaa austria itaalia austraalia .teine pool kes sõtta läheb on prantsusmaa suurpritania venemaa .sõda käis maa pärast .Teine pool oli tugevam ja neil oli rohkem vallutatud. Põhjused Kõik riigid tahtsid maailma oma kasuks ümber jagada .Sõja lykkab käIMA 28 JUUNI AUSTRIA UNGARI TROONIPÄRJA FRANZ FERDINANDI TAPMINE.Sojakäik 28.07 19 austria ungari kuulutab subiale sõja 1 nädala jooksul lulituvad kõik suurriigid sõtta sõjas oli 2 rinnet oli lääne rinne ja oli idarinne Esimene rinne läänerinne suurpritania +prantsusmaaVS saksamaa Teine rinne on idarinne venemaa VS saksamaaa austria ungari see oli manööversõda ja läänerinds oli postionisõda . Tehnika sõjas Okastraar Betoonbunkrid Kuulipildujad...
Sõjaline ja poliitiline liit Loodi 1955.a ja moodustati Ida-Euroopa sotialistlike riikide poolt vastukaaluks NATO-le Pt. 33 Berliini ülestõus 1953. a, Ungari ülestõus 1956, kriisid Poolas, Praha kevad 1968 osata ette antud väidet kokku viia õige sündmusega. Berliini ülestõus 1953.a- Rahutused haarasid kogu Ida-Saksama 1953.a juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis asvasid massimeeleavaldusteks Lääneriigid aga jätsid ülestõusnud saatuse hooleks, mis võimaldas ülestõusu kiiresti maha suruda Ungari ülestõus 1956- 1956.a oktoobris puhkes rahvaülestõus Ungaris Samal ajal toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks
Stalini kõne andis märku, et NSVL on valmis konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem pidas kõnne Churchill, kus kutsus liitlasti kommunismile vastu seisma. Läänes Churchilli ei toetatud, ei tahetud konflikti NSVL'iga. Stalin sai sellistest järeleandmistest aina hoogu juurde. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas, valmistudes ka intensiivselt sõjaks. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima (Trumani doktriin, Marshalli plaan) 2. Trumani doktriin Truman tegi USA parlamendile e. Kongressile ettepaneku osutada maj. abi ainult nendele riikidele, kes on valinud parempoolse maailmavaate ja kapitalismi. Marshalli plaan Trumani doktriini rakendus, Euroopa taastamise plaan NATO 1949 Põhja-Atlandi lepinguorganisats. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, NSVL + Ida-Euroopa sotsialismimaad VLO Varssavi Lepinguorganisats. 1955
Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel
· 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles` lepingu ning asus looma sõjaväge ja sõjatehnikat, mis senini oli keelatud, samuti astuti välja Rahvasteliidust ja keelduti täitmast Locarno lepingut · 1936 viib Hitler väed Reini demilitariseeritud tsooni · 1936 sõlmivad Jaapan ja Saksamaa komiterni vastase pakti, mis oli suunatud N.Liidu vastu · Hitler asub Euroopat vallutama... Järeleandmispoliitika, Müncheni konverents · 13. Märts 1938 toimub Ansluss, lääneriigid ei söanda Austria maailmakaardilt kadumise pärast protesteerida · Järgimiseks ohvriks valib Saksamaa Tsehoslovakkia, kellel oli kaitseleping Prantsusmaaga. September 1938 nõuab Hitler Sudeedimaa loovutamist, ähvardades vastasel korral sõjaga ( ettekäändeks sakslaste tagakiusamine). Tsehhoslovakkia lükkab nõudmised tagasi, alustab mobilisatsiooni. · 29. September 1938 sõlmitakse Münchenis kokkulepe (Sb peaminister
(Euroopa Liidu ja NATO-ga). · 1980-ndate aastate teisel poolel lõppes võidurelvastumine ning endised vaenlased alustasid läbirääkimisi desarmeerimiseks: 1990.a. Pariisis lepiti kokku tavarelvastuse vähendamises Atlandi ookeanist Uuraliteni samal kohtumisel teatati ka ametlikult külma sõja lõpetamisest 1991.a. leppisid USA ja NSVL kokku strateegilise ründerelvastuse vähendamise osas kuni 1/3 võrra lääneriigid tulid NSV Liidule (ja tema õigusjärglasele Venemaale) rahaliselt appi tuumarelvade likvideerimisele, milleks viimasel raha ei jätkunud jne. · Külma sõja lõppedes: lakkas eksisteerimast senine bipolaarne (ehk kahepooluseline) maailm sõjaliselt muutus maailm pigem ühepooluseliseks. Rahvusvahelistes suhetes domineerisid lääneriigid (NATO ja Euroopa Liit), eriti aga USA.
2. Väga suured majanduslikud kahjud Tööstusettevõtete hävitamine (nt Eestis 1941. aastal hävituspataljon) Linnade hävitamine operatsioon ,,Merelõvi" Inglismaa hävitamine Sõja lõpuks oli Euroopa varemetes Miljonid inimesed olid koduta ja tööta 3. 60 miljonit hukkunut (neist vähemalt 20 milj NSVL-st) 4. Euroopa jagati mõjusfäärideks: Demokraatlikud lääneriigid NSVL sovetiseerimine nõukogustamine suruti peale nõukogude võimu (nt kaotasid iseseisvuse kolm Balti riiki) 5. Külm sõda 6. Kahe üliriigi USA ja NSVL kujunemine Bipolaarne maailm kahepoolne maailm kahe jõukeskusega maailm 7. Koloniaalsüsteemi lagunemine andis tõuke koloniaalriikidele taastada oma iseseisvuse Lähis-Ida riigid India 1947.a 1960. aasta aafrika aasta 17 erinevat Aafrika riiki kuulutasid välja iseseisvuse
Saksamaa taasühendamine. · NKLi eesmärgid: Maailmarevolutsiooni tagant tõukamine. Sõjast saadud territooriumide kinnistamine. USA mõju vähendamine Euroopas. Alates 1962st majanduslik möödumine Lääne riikidest. Külma sõja algus · 5. märts 1946 Fultoni kõne, Churchilli poolt (ülikoolis). ,,Raudne eesriie"- oli tekkinud infosulg Poolas, Rumeenias, Bulgaarias, Ungaris, Jugoslaavias (kmmunistlikud riigid). Lääneriigid ei teadnud mis toimud Ida pool. · 1947 Trumani doktriin- Usa president Truman palub kongressilt raha Türgi ja Kreeka abistamiseks, kuna neid ähverdas kommunismi sissetung. · 1948 Marshalli plaan- USA annab krediiti ja laenu sõjas kannatanud riikidele- 17 riiki- 13 miljrd. Nõudmised: 1) Demkraatia ja vabad valimised 2) USAl pidi ette kandma mida saadud rahaga peale hakatakse. NSV keeldas Ida-Euroopa riikidel abi vastu võtta, ka Soomel
Probleemid mis põhjustasid külma sõja ajal vastaspooltes erimeelsusi - 1) Lääneriigid, eesotsas USA-ga võitlesid selle eest, et peatada kommunismi levik Euroopas. Samas aga ei soovitud NSV-Liiduga sõjalist konflikti ja neile tehti suuri järelandmisi tänu millele muutus NSVL veelgi julgemaks hakates mõtlema juba kommunismi levitamisele üle maailma. 2) NSV-Liidule hakkas vastu USA poolt tehtud otsused mille käigus pakuti laialdast abi ( nii majandusliku kui ka sõjalist )
ÜRO ning USA ja NSV Liit sundisid pooli lõpetama ningi peagi viisidki nad oma väed Egiptusest välja. Toetajad: NSV Liit Tagajärg: Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes ning NSV Liidu autoriteet suurenes lähis-idas Berliini ülestõus-Juba pikka aega suurenenud rahulolematus viletaste elutingimuste üle lõppes 1953. a avaliku vastuhakuga. Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvas üle massimeeleavaldusteks, rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa. Lääneriigid ei suutnud toimuvale adekvaatselt reageerida. Olles küll sõnades lubanud vastuhakku kommunismile toetada, polnud nad ikestatud rahvaste abistamiseks tegelikult valmis ning jätsid ülestõusnud saatuse hooleks. Meeleavaldused aeti jõuga laiali, vastuhakkajate poolt üle võetud asutused vallutati tagasi. Kokku hukkus tuhatkond inimest. Lõplikult ei õnnestunud NSV Liidul olukorda Kesk- Ja Ida-Euroopas siiski muuta. Poola kriis-põhjus: N
konservatiivsed jõud kellele meeldis tsentraliseeritud võim.Hispaania kodusõja sõjaline taktika meenutas mitmeti teise maailmasõja tegevust.Sõtta sekkusid ka võõrriigid.Vabariiklasi asus toetama Nõukogude Liit,mis intrigeeris ka oluliselt kommunistide mõju kasvamiseks Hispaania valitsuses.Saksamaa,Portugal ning Itaalia tunnustasid ja abistasid sõjaliselt Franco mässulist valitsust.Välisriigid kasutasi ka sõda oma uute relvade katsetamiseks.Suurbritannia,Prantsusmaa ja teised lääneriigid kuulutasid ennast aga täielikult neutraalselt mis tuli kasuks Francole, kuna tema sai Saksamaalt ja Itaalialt tunduvalt rohkem sõjalist abi kui vabariiklased Nõukogude Liidult.Hispaania kodusõda lõppes vabariigi langemise ja Franco poolt kehtestatud diktatuuriga.Franco sai diktaatoriks ja võttis võimu Rahvuslikult Valitsuselt üle ning sai nii Hispaania riigipeaks.Ta oli poliitilistelt vaadetelt pigem traditsionalist kui fasismi pooldaja, tema reziimi on nimetatud ka klerikaalseks
Eesti proovis teha kõik konflikti vältimiseks, NSVL aga sellele tähelepanu ei pööranud. Arvan et valitsus tegi õige otsuse, et Eesti käest ära andis ilma sõjata, sest vastasel korral oleks eesti pihuks ja põrmuks tehtud. Hitler suutis kiiresti vallutada PRM sõjatehnika oskuslik kasutamine, PRM polnud sõjaks valmis, õhurünnakud toetasid maavägede tegevust, üllatusmoment, tankide kasutamine. Kui SM astus Venemaaga sõtta siis lääneriigid hakkasid koostööd tegema NSVL(kurskilahing), NSVL kodanike võitlusvaim, Venemaal oli nagunii plaanis SM rünnata. Sõja mõju tavainimestele: olmetoodete defitsiit, elukohtade kaotus, palju inimõiguste vastaseid rikkumisi, sõjategevus inimeste vastu, nälg, sunnikorras tööle rakendamine Propaganda oli II MS ajal veel tugevam, ajupesu suurem. Propagandaga kaasnes vägivald. Altlandi harta nõudmised ei realiseerunud sest NSVL olid Euroopa ja SM omad plaanid ja omad nõudmised.
BAASIDE AEG: 1933-Saksamaa lahkus Rahvasteliidust 1935-taastati üldine sõjaväekohustus,relvatusprogr. 1936-hõivati Reini, liit Itaalia, Jaapaniga 1939-lääneriigid loobusid järeleandmistest 23.august 1939- molotovi- ribbentropi pakt: vene saab ida-poola, eesti, läti,soome,bessaraabia, saksa poola, leedu. 28.sept vene saab leedu 1.sept saksa väed poola, 17.sept ka punaarmee 24.sept-nõue vastastikuse abistamise pakti allkirja- satmisele venelastega. 29.sept on agressiooni algus eesti vastu. 25.-26. sept arutati baasilepinguid, 5.okt allkirjastas Läti, 10.oktoobril Leedu 30.nov. 1939- sissetund Soome, Talvesõda, 13.märts 1940 sõlmiti rahuleping, 1/10 soomest venele.1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida baasidega seotud küsimustes. Venemaa sai õiguse luua baasid:rohuküla, klooga,laulasmaa(kehtna,kuusik). 12.okt saabusid Tallinnasse3 vene miinilaeva. Maa- vägede sissemarss algas 18.okt. 6.okt 1939- hitler ütles, et eestis...
MRP kasulikkus: *Saksamaale: 1. Võis julgelt rünnata Poolat. 2. Venemaaga sai kergemini ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu seista. 3. Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks. *Venemaale 1. Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku. 2. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja.
Külm sõda 1960.ndatel ja 1970.ndatel aastatel - sarnasused ja erinevused Maailmas mõistetakse külma sõja all Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil Ida ja Lääne vahel toimuvat ideoloogilist, poliitilist ja majanduslikku konflikti. Külm sõda oli see aeg, mil lääneriigid võtsid omaks teooria, mis nõudis tugevatele positsioonidele asumist ning kommunismi kukutamist. 1960ndatel oli pingelisem periood, 1970ndatel rahulikum. Peale Suessi kriisi 1956. aastal oli USA tõusnud maailmas vaieldamatuks liidriks. Eisenhower oli populaarne ja edukas president. 1950ndate lõpus muutus olukord pingelisemaks Berliinis pingestus olukord, Kuubal tuli võimule Castro ning NSVL lennutas esimese raketi kosmosesse. Hakkas levima suhtumine et Ameerika vajab uut, teotahtelist presidenti. Selleks sai John Kennedy, kelle eesmärgiks oli rajada õiglane ühiskond, vaesuse kaotamine ja jõudmine kosmosesse. NSVL-s oli aga Stalini surma järel saanud valitseja...
Teine maailmasõda kui pöördepunkt Eesti ajaloos. Teine maailmasõda sai alguse 1939. aastal ja lõppes 1945. aastal. Teise maailmasõtta oli haaratud kõik maailma riigid, kas siis suuremal või vähemal määral. Samuti oli teise maailmasõjaga seotud ka Eesti, kes pidi ka sõja käigus hakkama tunnistama Nõukogude Liidu alla kuulumist. Millised olid need pöördepunktid, mis viisid Eesti Nõukogude liidu alla, seoses teise maailmasõjaga? Esimeseks oluliseks märgiks Eesti tuleviku suhtes, oli Molotovi-Ribbentropi pakt ja sellega kaasnenud salaprotokoll, kus määratleti ära Eesti saatus. Me võime lugeda seda esimeseks pöördepunktiks, kuna salaprotokoll sisaldas Eesti tulevikku NSVL all, ja nii ka paraku läks teise maailmasõja käigus ning pärast seda, kui mitte arvestada vahepealset saksa opupatsiooni. Teada olevalt üks põhjustest, miks maailmasõda puhkes, oli pidevad järelandmised Saksamaale. Lääneriigid tegid ...
Külmsõda, termin, millega iseloomustatakse pärast II maailmasõja lõppu tekkinud konfrotatsiooni kahe leeri USA juhitud kapitalistliku leeri (leeri kuulusid USA, kaitalistlikud lääneriigid, Jaapan) ja NSVL juhitud sotsialistliku leeri (SDV,Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tchehoslovakkia, Jugoslaavia, Albania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam ja Kuuba) vahel. Terminit kasutas esimest korda 1947 USA majanduspoliitik ja presidentide nõuandja B.Baruch (1870 1965). Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 - 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Moodsate relvade hävitusjõud ja sellega
Kriis Põhjused Osapooled Tulemused/tagajärjed Berliini Selle ajendiks oli NSVL vs. LääneBerliini ei arvatud blokaad Saksamaal läbi viidud Saksamaa Saksamaa Liitvabariigi rahareform,mis kehtes koosseisu. Blokaad tekitas tati ka LääneBerliinis. Saksamaa lõpliku Sellega aeti nurja NSVL lõhenemise: kolmes plaan siduda Lääne läänetsoonis kuulutati välja Berliin majanduslikult Saksa LV, idatsoonis enda okupatsiooni Saksa DV. tsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad ...
Vabadussõda, mille lõpetas Tartu rahu ,sätestas, et Vene impeerium ei oma Eesti suhtes mingeid õigusi. Seda sama rahulepingut rikuti juba 1924. aastal, korraldades nn detsembri ülestõusu. Kogu aeg oli olukord määramatu, kunagi ei võinud arvata, mis naaberriik kavatseb. 30-ndate aastate lõpul oli Esimese maailmasõja kaotaja Saksamaa kosunud ja saanud endale äärmusliku diktaatori, kes hakkas laiendama Saksamaad ümbritsevate riikide arvelt. Lääneriigid ei tahtnud asja viia sõjani ning tegid hulgaliselt järelandmisi. Seda kasutas ära vene diktaator, kes sõlmis Saksamaaga Euroopa jagamise lepingu. Selle tulemusena sattus Eesti jälle Vene võimu alla. Teine maailmasõda ja sellele järgnev Vene võim hävitas veerandi Eesti rahvast ja lõhkus õitsva majanduse. Järgnevatel aastatel vangilaagri reziim nõrgenes. Samal ajal NSV Liidu majanduslik olukord halvenes tunduvalt, tänu püüdele Ameerikale võimsuses järele jõuda.
II Maailmasõja Lahingud Teine maailmasõda on kõige ohvriterohkeim sõda maailmas. Selles sõjas toimus mitmmeid veriseid lahinguid nii Eeestis kui ka mujal maailmas. Poola vallutamine (1.09.1939-27.09.1939) Sõja algus Teine maailmasõda algas Saksamaa sissetungiga Poolasse(1.09.1939).Poola sõdurid astusid vapralt Sakslastele vastu kuid nenede relvastus jäi liiga nõrgaks Saksa tankide vastu. Hitleri lootus, et ka Poolase sissetungimisel jäävad lääneriigid kõrvaltvaatajateks. Kuid nii ei juhtunud juba 3.septembril kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja kuid see ei suutnud takisdada Poola vallutanist. 17.septembril ründas Nõugogude liit Poolat millega oli poola vastupanu murtud ning 27.septembril alistus Poola Hitlerile ja Staalinile. Vangi langes tuhandeid Poola sõdureid kes tapeti vangilaagrites. Tuntuim neist oli Katõni massimõrv. Rünnak Pearl Harborile (7.12.1941)
vaid neid sunniti. 7) VMN- 1949. a asutatud organisatsioon, mis korraldas sotsialistlike riikide majanduslikku ja teadus-tehnilist koostööd. 2. Millised on järgmiste külma sõja aegsete kriiside tulemused: a) Korea sõda - Kuna kumbki pool edu sõjas ei saavutanud, jäi Korea poolsaar ja rahvas jagatuks kahe riigi ja kahe süsteemi (kommunismi ja kapitalismi) vahel ning on seda kuni tänaseni. Lääneriigid lõpetasid Saksa Liitvabariigis okupatsiooni ja Saksa Liitvabariik võeti NATO koosseisu. b) Suessi kriis Inglismaa, Prantsusmaa ja Iisrael pidid väed Egiptusest välja viima; Suessi kanal jäääb Egiptuse riigi omandisse; Egiptuses võimul Nasser c) Ungari ülestõus - I.Nagy kukutati võimult ja poodi üles; ülestõus suruti maha relva jõul; kommunistlik reziim Ungaris jäi püsima 3. Millised riigid kuulusid idabloki maade hulka 1950ndate aastate algul?
Külm sõda 1960.-70. aastatel sarnasused ja erinevused Külm sõda, mis sai alguse jõudude vahekordade muutumisega pärast Teist maailmasõda, oli demokraatlike lääneriikide ja kommunistliku maailma vaheline vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, ilma otsese sõjategevuse toimumiseta. Kuigi tegemist oli ülemaailmse vastasseisuga, põrkusid kõige teravamalt Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu huvid. Kuidas muutusid nende kahe üliriigi suhted läbi kahe aastakümne ning mis oli kümnenditel sarnast, mis erinevat? USA ning NSV Liit püüdsid külma sõja jooksul üksteist edestada erinevatel viisidel, neist üheks olulisimaks kujunes võidurelvastumine: mõlemad riigid proovisid teisest kiiremini ja efektiivsemalt välja töötada uusi ja võimsaid relvi. 1950.aastatel töötati nii USA-s kui ka Nõukogude Liidus välja erinevaid tuumapomme ning seetõttu muutusid riikidevahelised kriisid eriti ohtlikuks ja maailm seisis 60...
lagunemisest ja uute sõltumatute riikide tekkimisest Mustal Mandril pöördumatu protsess. Kuna Eesti ka on olnud võõravõimu all siis nõustun sellega mida Musta Mandri riigid üritasid. Kõigil on õigus olla vaba ja seda nad ainult soovisid, kuid need tõid kaasa ka suuri konflikte. Samuti on halb süüdistada lääneriike, kes olid nad okupeerinud või siis vallutanud, kuna sellega nad tahtnud uurida ja avastada uusi asumaid. Paljudele riikidele, aga astusidki Lääneriigid vastu nagu Alzeerias, kus oli konflikt Prantsusmaaga, kes ei lasknud riigil iseseisvuda. See sõda kestis mitu aastat, kuid Alzeerlaste suur tahe viis neid selleni, et Prantsusmaa lõpuks tunnistas nende riiki. Paljultki ma arvan, et Aafrikas oli palju konflikte sellest, et emamaa ei lasknud neil iseseisvuda ja tunda end vabana. Iga riik tahaks omale enda riiki, kus kaasa rääkida oma riigi arengu ja demokraatia arendamise küsimustes. Kuid suurele
Kahe maailma vastasseis Maailmas seisid vastamisi NSV Liit ja USA. Esimene neist lootis enda ala võimalikult suureks ajada. Selge vastasseis oli näha Saksamaal. Saksa DV-d ei tahtnud tunnustada keegi ja NSVL nägi vaeva Lääne-Berliini enda võimu alla saamisega. 1958 nõudis NSVL, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja pidasid läbirääkimisi Saksa DV marionettvalitsusega. Suhteliselt suure alaga Lääne-Berliin oli kujunenud veidraks demokraatlikuks ja turumajandusega saareks keset sovetiseeruvat Ida-Saksamaad. Ta ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu, vaid oli omaette haldusüksus, oli vabalinn ja maailmavõimu vastasseisu sümbol, mille julgeoleku tagas ainult lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek. Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased
1. Mida kujutas endast külm sõda? Miks ja kelle vahel see toimus? Kuidas see avaldus (kriisid-konfliktid, võidurelvastumine, üksteise ületrumpamine jmt)? (vt õp. lk 10-16) Külmas sõjas ei toimunud rünnak füüsiliselt, vaid pigem poliitiliselt. See oli kõikehaarav poliitiline, majandusliku ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku leeri vahel (Lääne demoktraatliku (USA ja teised lääneriigid) ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel (NSVL)). Toimus: ei oldud rahul teise leeri poliitika, majanduse ja ideoloogiatega. 1)NSV liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias. 2) Marshalli plaani käivitamine USA poolt (USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks). 3) Berliini blokaad(takistati sissepääsu Lääne-Saksamaalt saamine Berliini) Kriisid ja sõjad: 1) Berliini blokaad (Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
