Rahvusvahelised suhted Rahvasteliit Loodi Pariisi rahukonverentsil. Rahvasteliit on rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks peeti riikidevaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamist rahvaste vahel. Idee autor oli Ühendriikide president Wilson. Loomise dokumendile kirjutas alla 44,eelkõige võitjate leeri kuulunud riiki. USA selle liikmeks ei saanud.Algul ei võetud sinna ka Saksamaad ja tema liitlasi. Ka Nõukogude Venemaa jäi kuni 1934.a sellest välja. Riigid võtsid endale kohustuse mitte ohustada teiste riikide iseseisvust. Sellele hoolimata Rahvasteliit ei suutnud sõda ära hoida. Nõrkus seisnes selles, et iga riik võis ise otsustada kas nõustub Nõukogu sanktsioonitaotlustega. Nõukogus aga võeti otsuseid vastu ükshäälselt, seega piisas 1 häälest, et otsus jääks langetamata. Locarno konverents Toimus aastal 1925. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Saksamaa v...
Kuulutas välja taoltes aga jätkuvalt diktaatori vastu Põhja-Hiinda toetusel uue kursi, nn inimnäolise Lääne-Berliini allutamist partisandisõda. See mõõdustus Põhja-Vietnam sotsialismi rajamise. oma võimule. 1958. nõudis kujunes edukaks ja ja USA mõju aluseks Sotsialismi alustalad pidid NSV Liit, et lääneriigid 1959.aastal tuli Castro Lõuna-V ietnam. 1957.a paika jääma, kuid neile viiksid oma väed Lääne- võimule. Kehtsestas algas L-Vietnamis listai mõned turumaj Berliisin ära ja hakkaksid omaenda diktatuuri, partisanisõda, , mida toetas elemnedid, nt pidama läbirääkimisi suurmaavaldus likvideeriti, P-Vietnami valitsus. väikeettevõtlus, kaotati
peaministriks. 1925-ndal aastal sai temast Itaalia rahva juht ehk duce. Mussolini õpetuse järgi on kõige tähtsamad rahvuslikud huvid, millele tuleb allutada kõik inimesed ja klassihuvid. See õpetus sai eeskujuks enamikele teistele mittedemokraatlikele liikumistele pärast I maailmasõda, sealhulgas ka hitlerlikule Saksamaale. Versailles' rahu tõi Saksamaale hulga alandusi. Sakslased pidi loovutama 1/8 maast ning maksma suuri reparatsioone sõja võitjatele. Lääneriigid ei teinud Saksamaad majanduslikult taastumisvõimetuks, pigem solvasid vaid moraalselt. Niisiis lõi Versailles' leping sobiva pinnase kättemaksusoovi tekkeks Saksamaal. 1933ndal aastal tuligi rahva poolehoiul võimule natsidest koosnev Saksa Töölispartei. Sarnaselt Itaaliale kaotati peagi kõik demokraatlikud vabadused. Läbi A. Hitleri isikliku vimma hakati hävitama juute. Järgiti ka teisi "Mein Kampfi" põhimõtteid, peamiseks peeti tugevamate ellujäämist ja nõrgemate abita jätmist
Lähiajalugu II Sõjajärgne maailm Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Trumani doktriin 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed). Marshalli plaan 1947
). Laiaulatuslikum vastupanuliikumine kujunes Poolas, Prantsusmaal, Kreekas ja Jugoslaavias. Tsehhide vastupanuliikumine algas juba 1939. a. suvel, seega enne II maailmasõja algust. NSV Liidus kutsuti vastupanuliikumises osalejaid põrandaalusteks ja partisanideks. Rahustamispoliitika- lääneriikide tegevusetus põhines lootusel,et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette. Potsdami konverents-17.07-02.08 1945. Võitjariikide konverents. Ida-Preisimaa põhjaosa Nõukogude Liidule,Saksamaa tegelik jagamine,kohtumõistmise korraldamine, reparatsioonid saksa-le ja tema liitlastele,NSVL lubas astuda sõtta Jaapani vastu ja sai selle eest Sahhalini saare lõunaosa ja Kuriili saared.II MS tagajärjed-hukkus ligi 60 mlj in.,neist NSVL in. 20 mlj.suur tsiviilohvrite hulk,Hitler küll võideti,kuid kommunistliku diktatuuri mõju
Pingelõdvenduseks nim 1960nd lõpp kuni 1970ndad. *Uus Idapoliitika- saab alguse, kui loobutakse Halsteini doktriinist. Idalepingud(SLV hakkas sõlmima nn. idalepinguid: 1970.a. leping Poola ja SLV vahel, millega lepingupooled lubasid loobuda vastastikku jõudu kasutamast ja tunnistati tingimusteta II maailmasõja järgseid piire Euroopas. 1970.a. sõlmiti samasugune leping SLV ja NSV Liidu vahel (NB! idalepingud ratifitseeriti SLV Riigipäeva poolt alles 1972.a. klausliga, et leping ei kehti ühinenud Saksamaa kohta). _ 1971.a. USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja NAV Liit leppisid kokku Lääne-Berliini staatuse osas- Lääne-Berliin on iseseisev poliitiline üksus, kuid SLV-l on õigus esindada linna rahvusvahelisel tasandil. Taastus maismaaühendus SLV ja Lääne- Berliini vahel.) L-Saksamaa tunnustab Oderneisse joont. 1970 idaleping. 1972L-S parlament ratifitseerib seda 1 klausliga, et kui Saksamaad peaks ühinema, vaadatakse piiriküsimus uuesti üle. Sõlm...
× Harry Truman USA president 19451953. Trumani doktriin: USA peab abistama rahvaid, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele. Andis käsu heita tuumapommid Jaapanile. Olulisemad Külma sõja sündmused: × Hiina kodusõda (19461949) Kommunistid, keda toetas NL, alustasid sõda riigivõimu vastu. Kommunistide eesotsas Mao Zedong. Riigivõimu toetas USA. × Berliini blokaad (1948 juuni1949 mai) Lääneriigid viisid LääneSks ja Berliinis läbi rahareformi. Vastuseks sellele blokeeris NL sõjaväega kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiga sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid avasid selle vastukaaluks õhusilla LääneBerliiniga, mida NL ei julgenud sõjahirmus takistada. × NATO asutamine (1949) USA, Kanada, Island, UK, Belgia, Holland, Norra, Luxemburg, Prantsusmaa,
avalik diplomaatia vastandina traditsioonilisele saladiplomaatiale meediaründed (muuhulgas propaganda ja agitatsioon); vastasriigi või riikide sisepoliitiline salaõõnestus (mõjuagentuur, toetus välisriigi opositsioonile) LÕHESTATUD BERLIIN 1945. aastal võtsid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia Lääne-Saksamaa oma kontrolli alla, Saksamaa idaosa hakkas haldama NSV Liit. Ka pealinn Berliin jagati tsoonideks, aga 1948. aastal sulgesid nõukogulased kõik juurdepääsuteed Lääne-Berliini. Lääneriigid hakkasid linna kõige vajalikuga varustama õhusilla abil ja tegid seda, kuni blokaad 1949. aasta mais lõpetati. Aastatel 1949-1958 põgenes idast Lääne-Berliini 3 miljonit inimest. 1961. aastal püstitas Ida- Saksamaa kogu linna läbiva nn. Berliini müüri. Müür katkestas isegi trammiliinid ja teed ning tekitas ala, mida mõlemal pool hakati nimetama eikellegimaaks. KUUBA RAKETIKRIIS Ehkki USA ja NSV Liit kunagi tegelikult omavahel ei sõdinud, polnud nad sõjast kaugel.
Suurem osa territooriumist oli Guomindangi võimu all. 1946 puhkes kodusõda, mille tulemusena Hiina muutub kommunistlikuks 1949. Aasias kommunism levib. 4 kommunistlikku riiki: Hiina, Põhja-Koera, Põhja-Vietnam ja Mongoolia. 1950-1953 Korea sõda. Tulemusena keegi ei võitnud. Hoogustus võidurelvastumine. Põhja-Koreast sai mahajäänud kommunistlik riik siiani selline. Peale Korea sõda otsustatakse Lääne-Saksamaa relvastada. Niimoodi sünnivad Pariisi kokkulepped. 1954 a otsustavad lääneriigid, et Lääne-Saksamaa võetakse NATOsse ja luuakse Saksa Liitvabariigi Armee e Kundeswehr. ? Lääne-Saksa relvastamine on põhjuseks Idariikide sõjalise liidu tekkimisele. 1955 luuakse VLO ehk Varssavi pakt kuhu kuuluvad kõik sotsialismileeri maad välja arvatud Jugoslaavia. Selle organisatsiooni juhitakse Moskvast ja selle põhimõtteks ongi, et Moskva saaks kasutada liikmesriikide sõjavägesid. Moskva kasutab neid reziimivastaste väljaastumiste mahasurumiseks. 1951
andis Saksamaale loa okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale sunniti see peale. 4) MRP Molotov-Ribbentropi pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping. Jagas Euroopa NSVL-i ja Saksamaa vahel ära. 5) Atlandi harta W.Churchill'i ja F.D.Roosevelt'i vaheline Hitleri-vastase koalitsiooni leping. 14.august 1941. 6) Teherani konverents 28.nov 1.dets 1943. a) Stalin, FDR, Churchill. b) Lääneriigid ei kavatse NL-ga Baltikumi pärast sõdida. c) Teine rinne avatakse Lääne-Euroopas. d) NL lubas aidata Jaapanit purustada. 7) Jalta konverents 4.-11. veebruar 1945. a) Veelkord tunnustati NL-i 1941.aasta piiri(sh. Poola) b) Saksamaa jagamine pärast sõda okupatsioonitsoonideks. c) ÜRO asutamine. 8) Talvesõda sõda Soome ja NSVL-i vahel. 30.nov 1939 12.märts 1940. Soome võit.
Konflikti on püüdnud vahendada nii mitmed riigid (Nigeeria, Norra) kui ka suured organisatsioonid (Maailma Kirikute Nõukogu, Araabia Liiga, Aafrika Ühtsuse Organisatsioon). Kodusõda pole suutnud lõpetada ei välisabi ühele konflikt poolele ega ka vahendustegevus.11 2004.a taaslahvatanud Sudaani lääneosa Darfuri konfliktis on hukkunud uba üle 30 000 neegri. Relvastatud araablaste üksused tapavad seal musti süstemaatiliselt ja sunnivad neid ümber asuma oma koduküladest. Lääneriigid on veendunud, et seal toimub genotsiid, Sudaan ja Aafrika Liit vaidlevad sellele vastu, sest hukkunud inimeste arv olevat liiga väike, et genotsiidi mõõtu välja anda12 Arvestades, et konflikt ei ole juhuslik ja ajutine, siis oleks lääneriikidel kindlasti kohustus asjasse sekkuda ja eriti kogu maailmas vabadust levitaval USA-l. Rääkimata sellest, et brittide jaoks on see aukohus nagunii. Kuna on selge, et see riik ühtsena nendes piirides sellisel kujul edasi kesta ei saa,
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL ...
järgnes kiire ja tihti surmav vastus; miljonid inimesed olid pagendatud töölaagrites Gulagi või hukati. (Biography, 2015) Joonis 3. Jossif Stalin (1947) 4. II maailmasõda Stalini algatusel sõlmiti 23.augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Molotovi- Ribbentropi pakt, mida võib lugeda Teise maailmasõja alguseks ja seega Stalinit üheks Teise maailmasõja vallapäästjaks (sõda algas 1 september 1939- 2 september 1945). (Vikipeedia, 2015) Stalin plaanis oodata, kuni lääneriigid on üksteist maailmasõjas välja kurnanud, ja siis ise neid rünnata. Nimetatud plaan luhtus, sest Saksamaa sai lääneliitlastest kiiresti jagu ja pikka kurnamissõda ei järgnenud. Selle asemel jõudis Hitler Nõukogude Liitu enne rünnata. Hitler ründas Nõukogude Liitu ajal, mil Nõukogude Liit oli ise suurrünnakuks valmistumas ning seega kaitsetu. Seetõttu kandis Nõukogude Liit alguses tohutuid kaotusi, kuid lõpuks suudeti
olid need kes tahtsid riigipööret). Rahvarinde vastaste juhiks kujunes Franco. 1936-39 toimuski Hispaanias kodusõda. Vabariigi pooldajad said toetust Nõukogude Liidult (kuna vabariigi pooldajate seas oli kommuniste) rahaline ja relvastuslik abi, lisaks instruktorid kes õpetasid relvastust kasutama. Vabariigi vastaseid toetasid Itaalia ja Saksamaa rahaline abi, relvastus ja saatsid koha peale sõdima ka oma mehi. Demokraatlikud lääneriigid ajasid mittevahelesegamise poliitikat, sest osaliselt olid asjaga seotud kommunistid ja nemad kujutasid suurt ohtu ja neid kardeti. 1939.aastaks oli kogu Hispaania vabariigi vastaste käes ja kehtestati Franco diktatuur, mis kehtis kuni 70ndate keskpaigani. Tegemist oli autoritaarse diktatuuriga. Neljandaks sõjakoldeks kujunes alates 1933 Saksamaa, kui võimule sai Hitler. 1934 toimus esimene katse ühendada Austria Saksamaaga. Ka Austrias oli
NSV Liidu kontrolli alla sattusid ka Ida-Saksamaa alad ning Berliini idapoolne osa. 1948. aastal asus NSV Liit takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini. Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas, sellesse haarati ka Berliini läänesektorid. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajlike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lõplikult rikutud. Lääneriikides on külma sõja alguseks nimetatud just nimelt Berliini blokaadi. 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes: Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa
Ajalugu Külm sõda Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Külma sõja tunnused on võidurelvastumine ja pidev tuumasõja oht (tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina), kahepooluselise maailma tekkimine (USA, lääneriigid ja Jaapan vs. NSVL ja teised kommunistlikud riigid (SDV, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam, Kuuba)), kriisid ja sõjad, raudne eesriie (lõhe kahe maailma vahel), uued sõjalis-poliitilised liidud. Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse. Kolmanda maailma (umbes 100 riiki) moodustasid peamiselt arengumaad, kes ei tahtnud liituda ei
. Majanduslikud eeldused Saksamaa tahtis hakata arendama sõjatööstust, et saada majanduslikult heale järjele, NSVL asus aga tugevdama sõjaväge. Ideoloogilised eeldused Saksamaa vajas oma rahvale eluruumi, mida tuli hakata hankima naaberrahvastelt, NSV Liit tahtis muuta kogu maailma kommunistlikuks Teise maailmasõja algusaastad Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poola. Hitler küll lootis, et lääneriigid tema vallutustesse ei sekku, kuid juba 3. septembril 1939. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. 17. septembril 1939. aastal sisenes Poola ka Stalini sõjavägi, asudes vallutama Poola idaosa. Poola alistati kahe nädalaga ning peagi kuulus NSV Liidu koosseisu ka Leedu. 1939. aasta novembris algas NSV Liidu-Soome vaheline Talvesõda, kus Soome suutis küll säilitada iseseisvuse, kuid pidi Venemaale loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal
Kas Eesti on heaoluriik? Eesti on üldse heaoluriik või mitte ,sest oleks vale öelda, et inimeste heaolusse investeerimine ongi koheselt heaoluriik. Heaolu mõiste on keeruline ja ehk ähmanegi ning selle mõiste tähendus on igaühe jaoks erinev. Täpselt sama defineerimatu on inimväärne elu ja toimetulek. Ühe jaoks algab inimväärne elu Mercedese omamisest, teisele piisab sellest, kui lastel on kõht täis. Kuid tänaseks päevaks on Eesti näinud ja näeb ka edaspidi vaeva, et selle kodanikel oleks üha parem heaolu ja selleni on Eesti arenenud väga kiiresti. "Lääneriigid on palju paremad kui Eesti. Eesti ühiskond on nii kohutavalt üles ehitatud. Eesti on end minu jaoks ammendanud." Need on repliigid, mida võib noorte seas tihti kuulda. Heaolu ei ole nende jaoks tegelikult olemas, sest see on suhteline. See on pigem visioon või unelm ehk isegi teadmatus ülejäänud maailmast. Ükski riik ei saa olla läbinisti halb j...
1963 kirjutati Moskvas alla tuumakatsetus keelustamise lepingule, mille kohaselt ei tohtinud tuumarelvi katsetada atmosfääris, kosmoses ega veel all. Alla kirjutasid NSVL, Suurbritannia ja USA. 1938 kirjutasid 100 riiki alla tuumarelvade leviku tõkestamise lepingule, veel tehti kokkuleppeid relvastuse piirangute kohta ja pidurdati võidurelvastumist.Pingete uus teravnemine:1979 tungisid NSVL väed Afganistani.USA surus NSV Liidule peale uue võidurelvastumise. Külma sõja võitjaks osutusid lääneriigid, kuna NSVL oli maha jäänud nii poliitikas kui ka majanduses. Sõjas kannatada saanud riikide abistamiseks loodu mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone:Maailmapank ja IMF. Tänu kiirele majandustõusule tekkis 1950-1960-ndatel aastatel lääneriikides heaoluühiskond. Suurenes ka autode tootmine.1970-ndate aastate kriisid1974 puhkes ülemaailmne majanduskriis.1970 puhkes energiakriis, mis tõstis järsult maaõli hindu. Lõppes odava kütuse aeg ja tööstusriigid
1. Mis aastal toimus Müncheni konverents?1938 2. Milles seal kokku lepiti?tsehhoslovakkia loovuutab sudeedimaa saksale 3. Mis olid selle kokkuleppe tagajärjed?Saksa okupeeris terve sudeedimaa 4. Millest võis olla tingitud lääneriikide järeleandlik kõitumine?ei tahetud sõda alustada 5. millise hinnangu annad sina lääneriikide tegevusele münchenis?Lääneriigid oleksid pidanud tsehhit aitama 6. Millal sõlmiti MRP leping?23 august 1939 7. Miks oli sellest lepingust huvitatud Saksamaa, miks Venemaa?Saksa tahtis alustada sõda poolaga ja tahtis et NSVL ei läheks poolale appi. Nõukogude liit sai vallutada suuri alasi. 8. Millised olid selle tagajärjed Euroopale? Puhkeb teine maailmasõda 9. Millised olid tagajärjed Eestile?Eesti läheb nõukogude liidu mõju alla 10. Milline on sinu hinnang MRP lepingule?see oli halb,sest eesti riik ei jäänud pidama 11. Millal sõlmiti baasleping Eesti ja NSVL vahel?1939 12. Miks sõlmis Eesti NSVL'ga Baaside lepingu?...
tekitas uusi konfliktikoldeid. Versailles' süsteem varises kokku ning alates 1933. aastast hakkas Saksamaa rikkuma Versailles' süsteemi leppeid. 1933. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ega täitnud enam Locarno lepingut. Selle sammuga tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. 1936. aasta märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni ning Lääneriigid piirdusid vaid protestiga.1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni ehk vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Aasta pärast liitus paktiga Itaalia ja hiljem veel mõned teisedki riigid. 1938. aastaks oli Hitleri positsioon nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas tugevalt tugevnenud, et Hitler asus ellu viima oma maailmavallutuskava. Esimeseks ohvriks sai Austria. 1938. aasta veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, et vangistatud natsid
Kuidas Saksamaa sammus 2. maailmasõja suunas Aastatel 1914- 1918 toimus I MS, kus Saksamaa eesmärgiks oli purusteda Pransusmaa ja seejärel Venemaa, kuid tema plaanid ei läinud korda. Saksamaa sai lüüa ja valitsev dünastija Saksamaa keiser kukutati. Saksamaa ei saanud sellega leppida, ning hakkas valmistuma teiseks MS- ks. 28 juulil 1918. aastal sõlmis Saksamaa Versailles'i rahuleingu mille ta 1935. aastal ühepoolselt tühistas. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse, ning asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid talle siiamani keelatud tegevus. 18. 1919. kogunesid I MS võitnud riigide esindajad Pariisi lähistel Versailles' lossi, et määrata kindlaks rahulepingu tingimused. Konverentsil ei olnud esindatud sõja kaotanud Euroopa keisriigi ja neile esitati allkirjutamiseks juba valmis rahulepingud. Saksamaa pidi nõustuma rahulepinguga, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamist. Rahulepingu koostamise ajal hoiti ...
Teine Maailmasõda Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja 17. septembril tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV koosseisus NSV liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa
Sündmused Eestis 1939-1940: Kas okupatsioon või vabatahtlik liitumine Nõukogude Liiduga? 1940. aasta Eesti võimuvahetuse üle on palju vaieldud. Tulihingelised eestlased kaitsevad ikka oma isamaa nime ma mainet, öeldes, et tegu oli okupatsiooniga. Paljud Lääneriigid selle väitega jällegi ei nõustu ning on kindlad, et Eesti liitus NSV Liiduga omast vabast tahtest. Ühe nurga alt vaadates oli ilmselgelt tegu okupatsiooniga. Esimeseks juriidiliseks sammuks Eesti okupatsiooni poole oli MRP salaprotokoll, mis määras ära selle, et Eesti läheb Nõukogude Liidu mõjusfääri. Esimene reaalne samm aga oli Baaside leping Nõukogude Liiduga, mille allkirjastamise tõttu rajasid Nõukogude väed Eestisse sõjaväebaasid. Piiri taha
valla maailmarevolutsiooni. • NSV Liit oli enim sõjaks valmis. Tal oli lennukeid ja tanke rohkem, kui teistel riikidel kokku. • Kremli võimurid tahtsid Lääne- Euroopa suur riigid omavahelisse sõtta ässitada. • 1939 aasta suvel kauples NSV Liidu juhtkond silmapetteks SB ja Prantsusmaaga Hitleri-vastase koalitsiooni loomise üle, nõudes muu hulgas õigust Baltimaadesse, Poolasse ja Rumeeniasse oma vägede saatmiseks, seega need okupeerida. • Lääneriigid olid nõus Balti riigid ohvriks tooma, millega lootsid nad et loodav liit jääb ära. Kõik peale Poola olid sellega nõus. • 23. augustil 1939 kirjutati alla MRP lepingule ja salajasele lisaprotokollile. • Selle kokkuleppega jagati kogu Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades. Poola otsustati jagada pooleks. • 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolale kallale ja algas II MS. ... JA EESTI
sai loa okupeerida Sudeedimaa. MRP 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Soome ja Balti rigid kuulusid salaprotokolli järgi NSVL'I mõjusfääri Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping JÄTKUSÕDA 1941 1944 NL ja Soome
· 1937.a. takkinud piirikonflikti ärakasutades alustasid jaapanlased otsest sõda Hiina vastu (1937-1945; alates 1941.aastast ka osa II maailmasõjast). · Jaapani agressiivne tegevus tõmbas enesele ka USA tähelepanu, sundides viimast pöörama vähem tähelepanu sündmustele Euroopas. 13. Austria liitmine Saksamaaga e. Anschluss 1938: (Vt. ka õpik lk.165): · Austria oli ise taotlenud Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari lagunemisel 1918.a., aga siis keelasid lääneriigid selle Versailles`i rahuleppega. · Uuesti tõstatus Austria küsimus A.Hitleri saamisega Saksamaa juhiks (Hitler oli ise austerlane; Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondamine ühte riiki; tugeva natsipartei olemasolu Austrias). · Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses.
Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad); takistas lääneriike aru saamast, mis ida pool toimus, tõkestas läänelike väärtushinnangute levikut Venemaal. Lääneriigid pingutasid, er kommunistlikud parteid Lääne-Euroopas võimule ei pürgiks ega laiendaks mõju naaberriikidesse (nt Türki) Kreeka kodusõda – veriseim konfliks Euroopas pärast II MS; oli rahvuslaste ja kommunistide vahel (1946), rahvuslased jäid peale II MS lõpus hakkasid NSVL-i ja lääneliitlaste suhted jahenema: Lääneriigid tundsid, et Stalin üritab kehtestada oma võimu Euroopas o NL oli läänes üles ehitanud luurevõrgu
a) Usuti, et Sudeedimaa loovutamisega , suudetakse taltsutada Hitlerit ja panna tema nõudmistele piir. b) Enamik inglasi ja prantslasi ei olnud valmis tsehhide ja slovakkide eest surema. 1939. aasta kevadel okupeeris Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia kelleltki luba küsimata. Slovakkia muudeti Saksamaa marionettriigiks. Tsehhi alad liideti Saksamaaga, osa Tsehhoslovakkiast anti Ungarile, väike osa Poolale. Selleks ajaks hakkasid lääneriigid mõistma, et Hitleri nõudmistel polegi piire ja lepituspoliitika lõpetati Nukuriik ehk marionettriik on riik, mis nimetuse järgi on iseseisev, kuid reaalsuses kontrollib teda mingi teine võim Samal ajal muutus olukord maailmas järjest ärevamaks: a) 1939. aasta kevadel okupeeris Saksamaa Memeli (Klaipeda). b) Itaalia okupeeris Albaania. Mongoolias oli NSVL ja Jaapani vahel juba 1938. Aastal alanud sõjategevus, mis jätkus 1939
ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne- Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani.
a. ühines Hartaga NSV Liit ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON · 1.jaanuaril 1942.a. kirjutasid 26 teljeriikidega sõjaseisukorras olevat riiki alla Ühinenud rahvaste deklaratsioonile · Deklaratsiooni aluseks olid Atlandi Harta põhimõtted · Lisaks kohustuti mitte sõlmima separaatrahu teljeriikidega TEHERANI KONVERENTS · 28.11.-1.12.1943.a. · Osalejad: J. Stalin; W.Churchill; F.D.Roosevelt · Otsused: 1. Nn II rinde avamine (Stalini nõudmine,et Lääneriigid avaksid ka rinde) 2. USA ja Suurbritannia nõustusid tunnustama 1941.a. NSV Liidu piire. (Eestile oluline punkt * ÜK(b)P KK J.Stalin oli parteijuht ja ka riigijuht Maailm sõjas TOTAALNE SÕDA Selles sõjas on ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Rinde ja tagala vahe oli kadunud. Tsiviilisikud on sõjategevuse osa. Sõjas edu saavutamisekst pommitavad mõlemad pooled tsiviilobjekte,lootes neid
Miks?Nõukogude Liit, Molotov Ribbentropi pakti järgi ja seepärast, et sakslased vajasid liitlast. 5. Millised riigid osalesid Müncheni konverentsil? Kes neid riike esindas? RIIK ESINDAJA Saksamaa Hitler Itaalia Mussolini Inglismaa Chamberlain Prantsusmaa Daladier 6. Miks tegid lääneriigid Hitleri Saksamaale 1933-1938 a. sügiseni järeleandmisi? Nad lootsid, et järelandmiste tulemustena rahuneb Hitler ning ei esita uusi nõudmisi, ei soovitud sõda. 7. Millised olid Saksamaa nõudmised Poolale? Kas Sinu arvates oleks Poola pidanud Hitleri nõudmised vastu võtma? Põhjenda! Sakslased soovisid endale kogu n.ö ,,Poola koridori". Poolakate vaatevinklist on see väga ajuvaba, kuna nad oleks kaotanud kogu enda merepiiri ning Danzig'i ja seega oli
Rahvasteliit ei tulnud toime rahu tagamisega (sõjaliste tülide lahendamine) Lääneriikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes NSV Liidu plaan laiendada kommunismivõimu 2)Saksamaa vajadus kolooniate järele, tooraine ja turu allikad Saksamaa vajadus sõjatööstuse arenguks NSVL soov tugevdada sõjaväge materiaalselt 3)Saksa rahva vajadus eluruumi järele NSVL kommunistliku idee laiendamine läänes * Saksamaa põhistrateegia: Saksamaa püüdis kõigepealt purustada lääneriigid, et kindlustada oma tööstuspiirkondi, enne kui asuda täitma peaülesannet: vallutada Ida-Euroopa ja purustada Venemaa. Saksamaa sammud II MS valla päästmiseks 1.1935 a. - Saksamaa tühistas ühepoolselt Versaille lepingu (kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis seni oli keelatud) 2.1933 a. - Saksamaa astus Rahvasteliidust välja 3.1936 a. - Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Komiterni- vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude
resolutsiooni realiseerida. Murrang suhetes toimus 1977. a nov, kui Egiptuse president Sadat tunnustas Iisraeli olemasoluõigust ning sõlmis märtsis 1979 Iisraeliga rahulepingu. Araabia maailm taunis Egiptuse käitumist teravalt, ta heideti välja Araabia Liigast, isoleeritus kestis 80ndate lõpuni. USA diplomaatia jõupingutuste tulemusena algas okt 1991 uus rahvusvaheline konverents, kus osalevad ka palestiinlased. 22. Berliini kriis 1955. aastal olid lääneriigid andnud Saksamaa Liitvabariigile täieliku suveräänsuse. Vormiliselt sama oli NSV Liit teinud Saksa Demokraatliku Vabariigiga. Kuid SLV ei olnud nõus tunnustama SDVd ja käsitas end saksa rahva ainsa esindajana. Hallsteini doktriiniks nimetataksegi tollase riigisekretäri seisukohta, mille järgi iga riik, kes peaks tunnustama või diplomaatilisi suhteid sõlmima SDVga, on SLV vaenlane, kellega katkestatakse suhted. Hallsteini doktriini ainsaks erandiks on NSV Liit. 1958
SDV idapiiri Saksamaa idapiirina Suhted paranesid seega ning mõlemad riigid võeti ÜRO liikmeks. Samal ajal paranesid ka SLV suhted NSVLga. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid. 1975 toimus Helsingis välisministrite Helsingi tippkohtumine. Sellest võttis osa 33 Euroopa riiki ja USA, Kanada. Kohtumisel allkirjastati lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö, inimõigused. Lääneriigid tunnustasid NSVL ülemvõimu Ida-Euroopas. Riigid üritasid leida lahendusi ning teha koostööd. Üliriigid oli kurnatud pikkadest sõdadest ning majandus- ja elutase kannatasid selle all. Inimesed olid rahulolematud ja hirmul, et võib puhkeda uus sõda. Pingelõdvendus sai võimalikuks seoses sellega, et inimkond hakkas teravalt tunnetama tuumasõja ohtu ning sellest tulenes ka soov kindlustada rahu Euroopas ja kogu maailmas. NSVL majandus oli üles ehitatud sõjavarustuse tootmisele
Arutlus Miks puhkes külm sõda? Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu. 1945. aastal muutus Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamine paratamatuks. Mai kuus purustati Saksamaa ja septembris Jaapan. Teine maailmasõda oligi lõppenud. 1945. aastast said USA ja NSV Liit rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Üliriik USA läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülevõimu Ida - Euroopas ja suures osas Aasias. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida - Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 194...
Ühel pool oli USA, kellest sai lääneriike kommunistlike riikide vastu kaitsva sõjalise liidu NATO liider. Teisel pool seisis aga NSV Liit, kommunismi toetavate Ida-Euroopa riikide sõjalise liidu Varssavi Lepingu Organisatsiooni juhtiv jõud. 1945. aastal võtsid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia Lääne-Saksamaa oma kontrolli alla, Saksamaa idaosa hakkas haldama NSV Liit. Ka pealinn Berliin jagati tsoonideks, aga 1948. aastal sulgesid nõukogulased kõik juurdepääsuteed Lääne-Berliini. Lääneriigid hakkasid linna kõige vajalikuga varustama õhusilla abil ja tegid seda, kuni blokaad 1949. aasta mais lõpetati. Aastatel 1949-1958 põgenes idast Lääne-Berliini 3 miljonit inimest. 1961. aastal püstitas Ida- Saksamaa kogu linna läbiva nn. Berliini müüri. Müür katkestas isegi trammiliinid ja teed ning tekitas ala, mida mõlemal pool hakati nimetama eikellegimaaks. Ehkki USA ja NSV Liit kunagi tegelikult omavahel ei sõdinud, polnud nad sõjast kaugel. Maailma hoidis oktoobris 1962
Kurski, - 5. juulil 1943 alanud Kurski kaarel Saksa pealetung oli algul edukas kuid siis löödi nad laiali. Midway, - 1942 võitis USA laevastik Jaapani laevastikku. Leyte, 1944. alustasid USA väed Filipiinide vabastamist, lüües kõigepealt Leyte lahingus Jaapani. Normandia dessant.- 6.06.1944 maabusid lääneriikide väed prantsusmaal normandias ja hävitasid saksa kaitse suve lõpuks. Liitlaste konverentsid (aeg, pooled, sisu/tähtsus): Teherani, - Lääneriigid tunnistasid NSVL 1941.a. piire Jalta, - Staling, Churchill, Roosevelt loodi ÜRO ja idaeuroopa maad lubati jätta Moskva meelevalla. Potsdami. - Juuli-august 1945 võitjasriikide konverents Teise maailmasõja tagajärjed. NB Osa küsimusi puudutab ka varem õpitud teemasid.
Teheran. Lääneriigid ei kavatse NSVLiga sõdida baltimaade pärast, küll aga tuleks 2-3 aastat peale sõja lõppu viia läbi rahva hääletus, kus otsustatakse kas Eesti soovib olla iseseisev või kuuluda NSVLi koosseisu. Teherani konverentsil otsustati, et teine rinne avati poolteist aastat enne sõja lõppu Prantsusmaal. Jalta konverents 1945 veeb. Sellel konverentsil kohtusid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati sõjajärgse maailma jagamist võitjate vahel. Otsustati jagada Saksamaa okupatsiooni tsoonideks. Konverentsi otsused vastasid NSVLi huvidele. Potsdami konverents 1945 Peamine probleem oli Saksamaa tulevik. Otsustati Saksamaa jagada neljaks okupatsiooni tsooniks USA tsoon, Prantsusmaa tsoon, NSVLi tsoon, Inglismaa tsoon. Berliini linn jagati ka 4- ks osaks. NSVLi tsoonis kehtestati sõjaväeline diktatuur, Ida-Berliinis tekkis riik Saksa Demokraatlik Vabariik (1948), Lääneriikide tsoonis Saksa Liitvabariik (1949), uus pealinn oli...
Inimesi ruutkilomeetri kohta: 40 Suurimad linnad: 1. Teheran- 6 476 000 2. Mashhad- 1 759 000 3. Isfahan- 1 127 000 Iraan impordib: · Masinaid · Mootorsõidukeid · Keemiatooteid · Paberit · Tekstiili · Rauda ja terast · Kaevandusseadmeid · Toiduaineid Iraan ekspordib: · Naftat · Vaipu · Puuvilja · Maake Kokkuvõte Sain teada, et Iraani kinnitusel on tuumaprogrammi arendamise eesmärk elektrienergia tootmine, kuid lääneriigid kahtlustavad, et selle varjus töötatakse välja tuumarelva. Iraan peaks igal aastal investeerima energiasektorisse vähemalt 25 miljardit dollarit. Vastasel korral valitseb oht, et riigil tuleb lõpuks ise naftat importima hakata. Loomastik on seal väga rikkalik. Kasutatud kirjandus: 1. AXIS Geograafia entsüklopeedia 2. ATLAS
esMao Zedong Kim Il Sung, Imre Nagy, Fidel Castro, John F. Kennedy, Nikita Hruštšov, Alexander Dubček, Leonid Brežnev, Richard Nixon, Roland Reagan, Lech Walesa. Mõisted: külm sõda, kuum sõda, pingelõdvendus, võidurelvastumine, ABC-relvad, bipolaarne maailm, esimene-, teine- ja kolmas maailm- arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). mitteühinemisliikumine, Trumani doktriin, Marshalli plaan, Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, NATO, VLO, Eisenhoweri doktriin, Hallsteini doktriin, raudne eesriie, Praha kevad, Brežnevi doktriin, doominoteooria, uus idapoliitika, SRP-1, SRP-2, Euroopa julgeoleku- ja koostöö- nõupidamine, Tähesõdade programm
Iisrael ründas inglaste toel Egiptust, liitusid Suurbritannia ja Prantsusmaa. ÜRO, USA ja NSVL sundisid neid sõjategevust lõpetama. Tagajärjel vähenes Suurbritannia mõju maailmas, suurenes NSVL autoriteet Lähis- Idas ja USA toetus Iisraelile. · Berliini kriis 1961. Ülemaailmne vastasseis avaldus Saksamaal selgeimalt. Saksa LV ja dem maailma ei tunnustanud Saksa DV-d, Nsvl soovis jätkuvalt liita L-Berliini. 1958 nõudis NSVL et lääneriigid viiksid oma väed Berliinist ära, ei kuulatud - L- Berliin kui kahe maailmavõimu vastasseisu sümbol. · Berliini müür 13. Aug 1961. Hrustsovi käsul rajasid NSVL sõjaväelased põhimõtteliselt ühe ööga Lääne-Berliini tihedalt sulgeva Berliini müüri, et idasakslased ei saaks läände põgeneda. Müüri tugevdati, lisati kaitseriba, kus inimesi ette teatamata põgenemiskatsel tulistati. Külma sõja sümbbol, mõjus NSVL mainele
Ajaloo elektrooniline kontrolltöö II osa lk 165 2. Kirjelda Saksamaa sõjatehnikat ja taktikat Euroopa vallutamisel. Seleta, millel põhines Saksa vägede edu sõjategevuses 1939-1940. Sõjaplaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Pool piiril provokatsioone. Selleks, et Saksa laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. Seejärel oli väejuhatus välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda löök Belgia ja Hollandi pihta ja meelitada nii Belgiasse Prantsuse-Inglise põhijõud, kes pidid tõrjuma vaenlase. See oleks olnud otsekui 1914. aasta Schlieffeni plaani matkiv pealöök
Ajaloo konspekt Saksamaa ja NSV Liidu laienemine (1939–1942) Sõja põhjused ja algus Põhjused – *Hitleri agressiivne poliitika *Nõukogude Liidu provokatsioon *Lääne kokkuleppepoliitika tagajärg Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. Lepingud Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 – NSV Liit ja Saksamaa sõlmisid üksteisega mittekallaletungilepingu
Kuidas mõjutab see endiselt tänapäeva maailma? Jaapandlaste poolt okupeeritud Koera vabastati põhjapoolt täna NSV Liidule ning lõunapoolt tänu Ameerika Ühendriikidele. Mõjutab tänapäeva, et see endine terviklik riik on jagatud mööda 38. paralleeli pooleks. 9. Millal toimus Berliini ülestõus ja miks see ebaõnnestus? Berliini ülestõus toimus aastal 1953. Algul alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvas üle suurteks massimeeleavaldusteks. Lääneriigid ei teadnud kuidas antud olukorras käituda ja ülehindasid NSV Liidu tugevust ning jätsid ülestõusu saatuse hooleks. See võimaldas kommunistlikel võimukandjatel ülestõus kiiresti maha suruda. Nõukogude komandör Berliinis kuulutas välja sõjaolukorra. Tänavatele toodi tankid. Meeleavaldused ajati jõuga laiali ning hukkus tuhatkond inimest. 10.Aastaarvud a) Berliini blokaad 1948 b) India iseseisvumine 1947
peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Marshalli plaan- USA riigisekretär George Marshalli poolt pakutud kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ja USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. NATO- lääneriikide üks tähtsaim sõjaline ja poliitiline liit Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon. Berliini blokaad- 1948 NSVL takistas lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne- Berliini, lääneriigid aga korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna kütuse ja toiduainetega. ÜRO- Hitleri- vastase koalitsiooni kuulunud riikide liit, mille peaeesmärgiks oli ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine ja rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel elualadel. Külm sõda- USA ja NSVLi vaheline vastasseis, ei toimunud otsest sõjategevust. ABC- relvad- aatomi-, bioloogilised- ja keemilised relvad. Pingelõdvendus- pärast Külma sõda vastasseisu lühiajaline rahunemine.
Ajalugu 1. Mis sündmust kutsutakse Müncheni kokkuleppeks? Mis riik sellest võitis? Põhjenda Itaalia , Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel 29.09.1938 Münchenis sõlmitud kokkulepe, millega loovutati Tsehhoslovakkia saksa elanikkonnaga ala (Sudeedimaa) Saksamaale 2. Mis sündmusega puhkes teine maailmasõda? +kuupäev. Teine maailmasõda algas 1. september 1939 aastal. Sel päeval Saksamaa koos Slovakkiaga tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid 3. septembril kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Liitlaste eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Natsi-Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. 3. Mis oli Molotovi-Ribbentropi pakt? Kuidas mõjutas see Eesti Vabariigi saatust?
1951 aastal San Franciscos. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Peale teist maailmasõda loodi mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone. 1945. aasta juunis kirjutasid San Franciscos 51 riigi esindajad alla Ühinenud rahvaste organisatsiooni põhikirjale. 1949. aastal loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO Eesti liitus selle organisatsiooniga 2004 aastal. 4. Milliste abinõudega taastasid lääneriigid oma majanduse pärast Teist maailmasõda? Loodi rahvusvahelised organisatsioonid nagu Ravusvaheline Valuutafond (IMF) ja Rekonstrueerimis- ja Arengupank. Kust liikmes riigid said laenu oma majanduse korda seadmiseks. Riigid arendasid oma haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteeme. 5. Ühenda paarid 1)Okupatsioon f) 5)Võidurelvastumine - a) 2)Denatsifitseerimine g) 6)Integratsioon e)
nende ametisse määramist (makartism) SB+India kolooniad lagunesid,kuid säilitati majandslik ja poliitiline mõju;kaheparteisüsteem (leiboristid, konservatiivid) Prantsusmaa- majanduspoliitika oli vasakpoolne;parlamentaarne vabariik; koloniaalimpeeriumi lagunemine Valijate osavõtt kasvas, naised olid võrdsed meestega, haridus kõigile. Ametiühingu liikumine;koloniaalsüsteem lagunes. Berliini blokaad 1948-49 (kestis 324 päeva) Põhjused: Lääneriigid püüdsid läbi viia rahareformi oma tsoonides; NSVL püüdis oma võimu kehtestada ka Lääne-Berliinis Lääne-Berliin blokeeriti kogu transpordist, elektrist. Ainsaks võimaluseks berliinlasi toita jäi lennuliin USA-ga. Sel ajal elas Lääne-B 2 milj. inimest. Tulemus:Lääne-B jäi omaette üksuses, ta ei olnud üheduses SLV-ga; NSVL ei saanud mõjuvõimu juurde. Räägiti uuest MS-st, mis siiski suudeti ära hoida. Korea sõda (1950-53) Põhja-Korea, Lõuna-Korea, USA, NSVL ja Hiina
Vietnami aitama. Kuuba 1962. Kuuba oli sõlminud salajase kokkuleppe NSV Liiduga, millepeale tõi NSVL Kuubale lõhkepeadega varustatud rakette, USA aga kehtestas Kuubale sõjalise blokaadi. Puhkenud vastasseis ähvardas lõppeda tuumasõjaga, mistõttu üritati teha läbirääkimisi. Afganistan 1979-1989. NSV Liit tungis Afganistani, et kehtestada seal Venemaale meelepärast valitsust. NSVL ei olnud seal edu, ning tulemuseks oli see, et Lääneriigid said mõista, et NSV Liidu jõuvarud ega plaanid pole veel maha pandud. Samas NSVL pidi tunnistama, et nad ei suuda USAga võistelda ning NSVL lagunemine sai alguse. Põhjus oli kommunismi levikus. Seda taheti peatada ning seetõttu sekkuti riikide asjadesse, kus kommunistid ohtu tekitasid. 6. Selgita mõisted: Doominoteooria oli välispoliitika teooria, mida kasutas USA valitsus, rääkides külma sõja perioodil kuidas ühe riigi või piirkonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
