1. Iseloomusta olukorda NSV Liidus 1970ndatel aastatel. NSV majandusmudel oli end ammendanud. Majanduskrahhist päästis suurte nafatvarude leidmine ja müük. Süvenes stagnatsioon ehk seisak, oli puudus tarbekaupadest. Kriitikat tegid teisitimõtlejad (Aleksander Solzenitsõv ja Andrei Sahharov). 2. Milliste probleemidega puutus kokku NSV Liidu välispoliitika? 27.detsembril 1979 tungis NSVL Afganistani, vastuseks boikoteerisid lääneriigid Moskva olümpiamänge. Afgaanid hakkasid koostööd tegema ja unustasid omavahelised tülid. 1978. aastal sai paavstiks Karol Wojtyla (Johannes Paulus II). Augustis 1980 algas Gdanski laevatehases streik, mida asus juhtima Lech Walesa. 3. Millised uuendused iseloomustasid Ronald Reagani poliitikat? 1)Võitlus kommunismi vastu kogu maailmas. 2)Piirata NSV Liidu tulusid nafta ja gaasi müügist ning relvakaubandusest. 3)Kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine. 4
Maailm külma sõja ajal Pärast Teist maailmasõda jagunes maailm kaheks. Vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USAga ja idablokk ehk kommunistlikud riikide leer, mida juhtis NSV Liit. 1950.1980. aastate iseloomulikuks tunnuseks oli vaen demokraatlike lääneriikide ja kommunistliku idabloki vahel. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu Võisteldi kolmes peamises valdkonnas. Esiteks üritasid mõlemad pooled vastast edestada võidurelvastumises. Võidurelvastumine on riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. Teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas. Euroopa oli jagat...
Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) · Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus: · 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. · Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. · Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust. · Lääne ebakindel poliitika andis Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. · Esimesena iseseisvus 1991. aastal Sloveenia. · Serbia vastas sellele kohe sõjaga, mis kestis 10 päeva. · Kuna Serbial ja Sloveenial polnud ühist piiri ning teised Jugoslaavia osad keeldusid serblaste üksusi
Mille poolest oli Nõukogude Liit ja vene rahvas 20. sajandi II poolel eriline? Pärast II maailmasõda hakkasid lääneriigid kiiresti arenema, tänu omavahelisele koostööle ja demokraatlikule maailmavaatele, kuid Nõukogude Liidus levis kommunismi, mis muutis sealsete inimeste elu mõnevõrra keerulisemaks. Nõukogude Liidus olid väga paljud asjad keelatud ja sealne elu oli raske tavakodanikule. Kuigi suur hulk riikidest oli üle läinud demokraatlikule valitsemisemisele, siis NSVL lootis edu saavutada kommunistliku süsteemiga. Inimesed ei tohtinud teada, mis välismaailmas
mis puudutasid linnriigi küsimusi. · Kaudne e.esindus demokraatia Demokraatia vorm, kus kodanikud valivad nendel poliitiliste vaadete poolest meeldivad inimesed saadikutena rahvaesinduskogusse, kus saadikud otsustavad tähtsaid küsimusi valijate eest. 6. Selgita demokraatia seost materiaalse heaoluga, ning millistel eksperimentidel järeldused põhinevad? · Lääneriigid on materjaalse heaolu rigid sest nad on rikkad ja saavad pakkuda haridust. · Aasia ja Aafrikavõtavad laenu ja neil tekib võlg lane riikide ees, korruptsioon. 7. Miks ja millal hakatakse tegelema jätkusuutlikusega? · Jätkusuutlikusega hakati tegelema 70.ndatel sest hakati mõõtma keskonnasaastet. 8. Milline on jätkusuutlik võim ja mida selleks teha tuleb?
kommunistliku diktatuuri mõju kasvas. NSVL võimu alla jäid Balti riigid, kontrolliti Kesk- ja Ida- Euroopat moodustus kommunistlik blokk. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Külma sõja olemus ja selle kujunemise põhjused Seniste liitlaste suhted teravnesid. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Seal rakendati stalinistliku vägivallapoliitikat. Rumeenias toimus esimene küüditamine 1945. Sellele järgnesid teised Ida-Euroopa riigid. See omakorda tõi kaasa totalitaarse reziimi rajamise neis riikides ning lisaks juurutati nõukogulikku majandussüsteemi. Neid enda
ISESEISVUMINE Olulised eeldused, mis valmistasid ette Eesti omariiklust Iseseisvumise kultuurilised eeldused 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eestikeelsed raamatud ja eestikeelsed ajalehed 3.kujunes välja rahvuslik haritlaskond 4.rahva eneseteadvust tugevdasid mitmed suurüritused 5.aktiivne seltsielu, organiseerituse tase kasvas Iseseisvumise majanduslikud eeldused 1.talupoeg oma maa peremees 2. tööstuse areng, eriti XX sajandi algul tsaari Venemaa üks tööstuslikult enamarenenud piirkond 3.laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule Iseseisvumise poliitilised eeldused 1.1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule 2.hakati looma erakondi, kerkisid esile eestlastest poliitikud 3.tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 4.I MS a) variseb kokku senine poliitiline süsteem b)I MS venimine, mis kurnas välja Venemaa c)Venemaa ja Saksamaa nõr...
4.Kas kahe üliriigi konkurents tasakaalustas või pingestas olukord maailmas? Põhjendage oma seisukohta. 5.Millised rahvusvahelise lepped näitasid pingeseisundi leevendumist maailmas? Kuivõrd oli tegemist olemasoleva olukorra fikseerimisega, kuivõrd ühe või teise poole võiduga? „NSV Liidu ja USA suhete alused“, SRP-1. Pigem oli tegemist ühe poole (NSVL) võiduga. NSVL kasutas paranenud suhteid oma positsiooni tugevdamiseks 3. maailmas ning võidurelvastumises 6.Kuidas asusid lääneriigid normaliseerima suhteid sotsialistlike riikidega? Sõlmiti rahuleppeid sotsialistlike riikidega, allkirjastati koostöölepinguid majandus- ja kultuurivallas, kaubavahetuse edendamine, tunnustati sotsialistlikke riike 7.Kuidas toimus pingelõdvendamine? Kõik toimus vägivallatult. See andis lootust rahvale ning Dubceki reforme nimetati Praha kevadeks. 8.Seletage Helsingi leppe kolme osa olulisust külma sõja kontekstis.
Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsaid relvi. NSV Liidul oli tavarelvastus – tankid, kahurid, lennukid), Ühendriikidel aga tuumapomm. Nõukogude luurel õnnestus varastada tuumapommi tootmist puudutavad dokumendid ning 1949. aastal katsetas NSV Liit edukalt pommi. 1952. aastal proovisid Ühendriigid vesiniku- ehk termotuumapommi. See pomm oleks ulatuslikumalt kasutatuna ohustanud kogu maailma. Lääneriigid mõtlesid relvastumise kõrvalt ka kodanikele, kuid NSV Liit mitte. Tuumarelvade olemasolu hoidis ära kolmanda maailmasõja puhkemise. 1946. aastal alustati kodusõda Hiina ülejäänud territooriumi valitseva kodanliku Rahvusliku Rahvapartei vastu. Alguses oli ülekaal Rahvusliku Rahvapartei poolel, hiljem aga kommunistide poolel. Kommunistid said abi NSV Liidult. 1948. aastal toimus kodusõjas pööre. Kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. 1949. aastal
natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. (Vastuolud Lääne ja NLi vahel olid juba konverentsidel.) · Lääne (USA, Ing) ja NSVLi vaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: A) Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas; B) NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis). · Külma sõja väljakujunemise otsesteks põhjusteks: Ida-Euroopa sovietiseerimine NLi poolt (kasutades oma okupatsioonivägede
Sõdivad pooled: Lõuna toetas NSVL ja Hiina Põhja toetas USA Tulemused: 1953 sõlmiti vaherahu 2he Korea vahel, mis kestab tänapäevani Hukkus 3 mlj inimest Jagati 38 paralleeli mööda Lääne-vastane ja Läänes kommunismivastase hüsteeria õhutamine Hoogustus võidurelvastumine kontinentidevahelised raketid Lääneriigid otsustasid lubada SLV relvastumist 19554 NATO liikmed sõlmisid Pariisis kokkulepped SLV-s kaotati okupatsioonireziim SLV sai NATO liikmeks võis luua armeed Bundeswehr Vastuseks lõi NSVL VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon Suessi kriis (1956) Lähis-Idas Eellugu: 1947- ÜRO otsustas luua Palestiina aladele 2 riiki Iisrael
Vabad käed Eestis, Lätis, Soomes, Poola, Bessaraabia (hiljem ka Leedu); NSV Liidu nõudmised 2. NSV Liit (samal ajal läbirääkimised Ing ja Pr) lubas Saksal sõjandust oma alal arendada (28.sept.1939 Eesti territooriumile lubati 25 000 punaarmeelast). · Lääneriigid märkavad viimaks mis sünnib hakkavad otsima liitlasi. Pr, Ing ja NSV Liidu läbirääkimised. Seniajani ajasid demokraatlikud riigid lepituspoliitikat. II MAAILMASÕDA · Põhjused: Hitler ja Stalini maailmavallutusplaanid! MRP pakt + salaprotokoll! Diktatuuride vaenulisus demokraatia vastu, Versailles' süsteemi kokkuvarisemine, sõjalised kokkulepped (Teraspakt!); · Sõda Euroopas:
kommunistliku võimu vastu *Lääneriigid kinnitasid et ei sekku- hõivatud Suessi kriisiga *NSVL surus ülestõusu jõuga maha * 4 nov alustasid Punaarmee rünnakut Butapestile*ungarlased pöördusid ÜRO poole, ei aidatud *nov lõpuks oli ülestõus maha surutud *põgenes 180 000 inimest, suri 3000 Tulemus: *NSVL võim jäi püsima *1958 poodi Nagy üles, sest ta ei tunnistanud ülestõusu avalikult hukka. SUESSI KRIIS Aeg: 1956 Osalejad: Lääneriigid vs Egiptuse valitsus (NSVL) Põhjused: *1952 tuli Egiptuses võimule uus valitsus eesotsas Nasseri, kes riigistas inglastele kuulnud Suessi kanali Käik: *1956 ründas Egiptust Iisrael inglaste käsul *asutusid sõtta Prantsusmaa ja Suurbritannia, lootes taastada kontroll Suessi üle *ÜRO , USA ja NSVL sundisid lõpetama sõda *Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisrael viisid oma väed välja Tulemus: *Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes *NSVL autoriteet suurenes Lähis-Idas
pealetungi initsiatiiv Punaarmee kätte. V Holocaust ja Saksamaa "uus kord" Ida-Euroopas (lk 98-101) VI Liitlaste konverentsid: Teherani konverents 1943(novembri lõpul- detsembri algul) · Osalesid Roosevelt (USA), Churchill (Ing) ja Stalin (NSVL) (kuni siiani oli Stalin keeldunud tippkohtumist pidamast proovides isegi 1943.a. Saksamaaga separaatrahu sõlmida). · Konverentsi otsused: Saksamaalt nõuti tingimusteta kapituleerumist; Lääneriigid nõustusid "teise rinde" avamisega Lääne-Euroopas (seni olid USA ja Inglismaa kompenseerinud seda võitlusega Saksa ja Itaalia üksuste vastu Põhja- Aafrikas ja Itaalias); NSV Liidule tehtud ettepanekuga avada "teine rinne" Balkanil poolsaarel Stalin ei nõustunud, kuna kartis et lääneriigid lõikavad nõukogude väed Euroopa südamest ära); arutati Nõukogude Liidu astumist sõtta Jaapani vastu;
Kriis aeg What-what? tulemused Berliini 194849 NSVL ei lasknud lääneriikidel kasutada maismaateed. Lääneriigid avasid õhuteed. 1949>SLV(liit) blokaad >SDV(kedokraatlik) Kuulutati välja kaks Saksa riiki. Korea 195053 ÜRO sekkus LõunaKorea poolele. PõhjaKorea tungis kallale LõunaKoreale, et Jaapan vabenes okupatsioonist, sai
pärast Saksamaa purustamist Jaapanile sõja kuulutada ning Lääneriigid tunnustasid NSVL piire 1941.a seisuga. Jalta konverents 1945 Suurbritannia Otsustati pärast sõda jagada USA Saksamaa
kuid tegelik plaan oli see et hävitada Luksemburg ja tungida yle ardennide mööda magino liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude seljataha. 10 mai ründas saksamaa langevarjuritega belgiat ja hollandit. Ennem kui vastased arugi said olid naad sisse piiratud ja suurevaevaga suutis ennast prantsusmaalt minema juhtida inglise väed.22 juuni sõlmiti vaherahu ja 2 kolmandikku prantsusmaad sai sakslaste poolt okupeeritud. Kummaline sõda- poola kiire purustamisega seoses olid kõik lääneriigid jahmunud. Saksamaa viis enda väed kiiresti läände aga sõda oli rohkem nagu passimine. Kumbki osapool ei näidanud välja mingisugustki algatussoovi. Hitler andis käsu rünnata taanit ja norrat taani saadi endale vastupanuta ja sis asuti kohe norrat ründama. Norralased panid tugevasti vastu ja norra põhjaosasse tuli appi ka inglise dessant. Tänu kikkale vastupanule õnnestus kuninga perel põgeneda. Suvel aga evakueeriti dessant ja norra alistus täielikult.
Heaoluriik Eesti kas unelm või tegelikkus? Heaoluriik Eesti püsib täpselt nii reaalsena ja nii kaua kuni riigis elavad kodanikud sellesse oma panuse annavad. Kui 20. sajandi keskel oli heaoluriik saanud laia leviku oli Eesti võõra võimu all ja ise selliseid otsuseid ellu viia ei saanud. Sellest ajast saadik olemegi just kui maha jäänud ning heaoluriigi mõiste on kauge ja ähmane tulevik. "Lääneriigid on palju paremad kui Eesti. Eesti ühiskond on nii kohutavalt üles ehitatud. Eesti on end minu jaoks ammendanud." Need on repliigid, mida võib noorte seas tihti kuulda. Heaolu ei ole nende jaoks tegelikult olemas, sest see on suhteline. See on pigem visioon v õi unelm ehk isegi teadmatus ülejäänud maailmast. Ükski riik ei saa olla läbinisti halb ja sallimatu. Negatiivne torkab lihtsalt paremini silma. Veel paremini n äeb negatiivseid külgi enda ümber, sest need mõjutavad otseselt meid. Võib uskuda, et sealt tulebki pilt h...
1950-1980 aastatel oli peamine murettekitav küsimus Maailmas võidurelvastumine. NSVL ja USA mõlemad kartsid, et teine pool ründab neid ja et seda vältida ja vastast ennast kartma panna hakati massiliselt tootma igasuguseid hävitusrelvi ja välja töötama ABC-relvi (tuumapommid,keemia-ja bioloogilisedrelvad). Peale Saksamaa alistumist jagasid Teise maailmasõja võitjad Saksamaa neljaks. Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel. Mõlemad pooled ( NSVL ja lääneriigid ) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949.a. mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik ja võeti vastu põhiseadus. Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a. välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli külma sõju tõttu lõhenenud esimene maailma riikidest üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel. USA üritas kõigest väest kommunismi levikut Maailmas pidurdada.1947.aastal esitas
Külm sõda ja Saksamaa saatus Arutlus Külm sõda 1945-1990 Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Berliini blokaad. Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL kuri plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga.NSVL tegutses kavalalt - sulges kõik Lää...
1. Mida tähendab külm sõda? Külm sõda on kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o. Lääne demokraatia ja kommunistiliku totalitarismi vahel. 2. Millal ja millise sündmusega algas külm sõda? 1948-1949 Berliini blokaad 3.Milliseid vahendeid kasutatakse külma sõja ajal? Kõnesid; konfliktide, kriiside ülesässitamine, võidurelvastumine 4. Mida tähendab kahepooluseline maailm? Ida ja Lääne vastandumine, demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlikud idabloki riigid. 5. Trumani doktriin(aeg, sisu)? 1947 plaan anda majanduslikku abi riikidele, keda ähvardas NSVL 6. Marshalli plaan(aeg, sisu)? 1948-1952 - rahaline abi Euroopa riikidele sõjakahjude hüvitamiseks (13 miljardit dollarit) 7.ÜRO(seletus, aeg, eesmärgid)? Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, asutati 24. oktoober, 1945, eesmärk säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. 8. Kelle vahel jagati Saksamaa pärast teist maailmasõda? Võiduriikide, s.o
Kui võrrelda korralikku uuema põlvkonna tuumaelektrijaama saastet sellega, on tuumaenergia kasutamine kindlasti palju puhtam. Tekivad küll radioaktiivsed jäätmed, kuid need ei paisata atmosfääri, vaid suletakse turvaliselt maapõue. Tuumaenergia miinuseks on selle massihävituslik pool ehk võimalus kasutada relvana. Saddam ehitas 80ndatel mingit tuumajaama, aga iisraellased lasid selle õhku. Nüüd juba pikemat aega on Iraan uraaniga tegelenud ning lääneriigid ei suuda sellega üldse leppida ja peavad seda otseseks terroriohuks, arvates, et muslimid oskavad ainult ennast ja teisi õhku lasta. Eks mindki ei muuda fakt, et Iraan ise uraani puhastab, enesekindlamaks ja paneb pigem muretsema, kuid asi võib sama hästi ülepuhutud ja vale olla. Bush läks oma vägedega ka Iraaki, et seal Saddamilt tuumalõhkepead konfiskeerida ning maailmarahu nii kaitsta, kuid mida ei olnud, oli tuumalõhkepäid
Külm sõda Ül2 Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada. Lisaks olid suureks mõjutajaks Marshalli plaani käivitamine USA poolt ning Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine. Ül3 Kahepooluselise maailma kujunemine, tuumasõjaoht, võidurelvastumine, uute sõjalis-
Milles seisnes külm sõda? Külm sõda oli NSV Liidu ja Idaploki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Tekitati konflikte ja kriise, ähvardati ja luurati. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas ja NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida- Euroopas. Osapoolteks olid NSV Liit ja talle alluvad marionettriigid Ida-Euroopas, Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja USA teiste kapitalistlike riikidega (Inglismaa, Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa). Vastasseisu peamised valdkonnad olid võidurelvastumine ning võitlus mõjuvõimu pärast Euroopas ja maailmas
Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis http://www.ciee.org/highschool/host-schools/lessonplans/images/mapyugoslavia479x484.gif Jugoslaavia Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik. Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust...
peamine murettekitav küsimus Maailmas võidurelvastumine. NSVL ja USA mõlemad kartsid, et teine pool ründab neid ja et seda vältida ja vastast ennast kartma panna hakati massiliselt tootma igasuguseid hävitusrelvi ja välja töötama ABC-relvi (tuumapommid,keemia-ja bioloogilisedrelvad). Peale Saksamaa alistumist jagasid Teise maailmasõja võitjad Saksamaa neljaks. Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel. Mõlemad pooled ( NSVL ja lääneriigid ) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949.a. mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik ja võeti vastu põhiseadus. Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a. välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli külma sõju tõttu lõhenenud esimene maailma riikidest üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel. USA üritas kõigest väest kommunismi levikut Maailmas pidurdada.1947
Majandus- ja teadustehniline koostöö. VLO Varssavi lepingu organisatsioon, loodi vastukaaluks NATO-le, sõjalis-poliitiline organisatsioon. VMN ja VLO olid Nõukogude liidu riikidest. Külma sõja alguseks peetakse tavaliselt Berliini blokaadiga seotud sündmusi. Berliini blokaad 25. Juuni 1948-12. Mai 1949, selle aja jooksul blokeerisid nõukogde väed Berliinile juurdepääsu, et takistada USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tegevust Saksamaa ühendamisel. Lääneriigid vastasid sellele nn Berliini õhusilla loomisega. Blokaad lõppes kompromissiga: Lääne-berliini ei lülitatud Saksamaa liitvabariigi koosseisu ning 1948 loodi Berliini ida- ja läänetsoonis eraldiolev linnavalitsus. Berliini blokaad kiirendas NATO loomist. Trumani doktriin USA on nõus toetama kõiki riike, kes ei tee koostööd NSVL-iga Marshalli plaan majandusabi riikidele, eesmärk tugevdada riike, et nad ei satuks sotsialismileeri. Võidurelvastumine: USA ja NSVL-i tuumapommid,
NSV Liidu lagunemine 1990-1991 Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida 1990. aastal on Ida- ja Kesk-Euroopas sotsialism kokku varisenud Balti liiduvabariikides ülekaal iseseisvusmeelsetel 11.03.1990 Leedu taasiseseisvub 1990 märtsist Eestis ja Lätis üleminekuperiood - poliitilised ja majandusreformid Moskva kuulutab need otsused õigustühiseks, majandusblokaad Mai 1990 interrinde üritused Eestis ja Lätis Ka teised liiduvabariigid kuulutavad ennast suveräänseteks Balti küsimus rahvusvaelisel areenil 1990 NSV Liidu presidendiks M. Gorbatsov, vastasseis Boriss Jeltsiniga NSV Liidu poolt sõjalise jõu rakendamine: 1989 Gruusias, 1990 Aserbaidzaanis, 1991 jaanuaris Leedus Vilniuses teletorni kaitsmisel hukkus 14 inimest, Lätis, Riias, hukkus 5 inimest Maailma reageering tugev Vene Föderatsiooni esimees B. Jeltsin kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingule Balti küsimus rahvusvaelisel areenil Leedu, V...
Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised koloniaalimpeeriumid ning mõlemad külma sõja osapooled üritasid säilitada oma mõju endistes asumaades (nt Suurbritannia ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (nt NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda
Kellele oli NEP'i likvideerimine 20.aastate lõpul vajalik ja miks? - 2. Stalinile kasulik, kuna eesmärgiks oli riigi kiire industrialiseerimine. Sest valmistas ette vallutussõjaks et levitada maailmas kommunismi. Selleks toodeti sõjatehnikat. PT 18 1. 36.a saksamaa asus sõjaväge moodustama ja laevastikku; Hitler viis väed Reini tsooni; astus välja Rahvasteliidust. Lääneriigid ei peatanud, sest mõnes mõttes lubati Hitleril tegutseda Stalini tasakaalustamiseks. 2. Ei suudetud saada Stalinit enda poolele. Püüti vaigistada Stalinit. Ka Rahvaste liit oli nõrk, struktuur oli nõrk. 3. Hitleril oli vaja oma Ida piir kindlustada. Stalinil oli vaja et Euroopa hakkaks omavahel sõdima et saaks ise Euroopar rünnata. 4. Nõustun. Arvati et peale 1
Külm sõda: NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima. 1947a kuulutas Ühendriikide president Truman välja doktriini, mida tuntakse tema nime järgi Trumani doktriinina. ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaani kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952.aastail 17-le euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljand. Dollari väärtuses.1948a juunis alanud
kütusega. 3. Kuidas käitus NSV Liit pärast sõda Ida-Euroopas? Millised olid Berliini blokaadi põhjused ja tulemused. Miks ja millal ehitati Berliini müür? 1948. aastal asus NSVL takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini. Selle põhjustas rahareform Saksamaa lääneosas, millesse haarati ka Berliini läänesektorid. Selle tõttu sulges NSVL kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, kuid kui lääneriigid korraldasid õhusilla üle blokaadi, siis ei andnud see Moskvale meelepärast tulemust ning see lõpetati mõne aja pärast. NSVL ja lääneriikide suhted olid nüüd aga lõplikult rikutud. Kuna paljud idasakslased põgenesid läände, siis selle takistamiseks ehitas Saksa DV 1961. aastal müüri, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. 4. Miks puhkes Korea sõda ja millega see lõppes? Miks puhkes Kariibi kriis ja kuidas see lõppes? 1950
Korea sõda 1950-1953 P-Korea tungis NSVL ja Hiina toetusel L-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA palvel kuulutati P-Korea agressoriks ning ÜRO surus pealetungi tagasi. Suurimaks kaotajaks jäi NSV Liit. Berliini ülestõus 1953 Suurenenud rahulolematus ja vabadusetahe tekitas vastuhaku. Streiki alustasid ehitustöölised ning see kasvas massimeeleavalduseks. Haarasid kogu Ida-Saksamaa ning mõnel pool õnnestus meeleavaldajatel võim enda kätte saada. Lääneriigid ei tulnud appi ning ülestõus suruti maha. Kuulutati välja sõjaseisukord ning tänavale toodi tankid. Poola 1956 NSV Liidu tehtud järeleandmised tekitas rahvas uut lootust. Poolas algasid ulatuslikud streigid. Toodi välja sõjavägi ning avati tuli. Meeleavaldused suurenesid ning Gomulka sai rahva tahtel võimule ning Hrustsov otsustas taanduda. Ungari ülestõus 1956 Toimus meeleavaldus Poola toetuseks, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Tänavatel toimusid lahingud
Kuna ei soovitud konflikte NSV liiduga. Selle vältimiseks olidi valmis Stalinile ulatuslikke järeleandmisi tegema. Stalin sai sellest järeleandlikkusest ainult hoogu juurde. Unistades maaimavalitsemisest , tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas valmistudes intensiivselt uueks sõjaks . Selleks taastas ta NSV liidus sõjaeelse hirmuõhkonna. Pikkamööda hakkasid lääneriigid reageerima. 1947 aastal kuulutas Harry Turman väja doktriini, mida hiljem tuntakse tema nime järgi Turmani doktriinina ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgis vabade rahvaste toretamise nii sise- kui ka välissurve vastu ; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatsed. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär G.Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud riikidele. Sellega loodeti aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele
tõi mängu Hiina. Novembris 1950 tungisid Hiina üksused ÜROle kallale. ÜRO üksused taandusid, lõpuks pandi hiinlaste edasitung seisma. 1953. a sõlmiti vaherahu (kestab tänini). Suurim kaotaja NSVL (autoriteet vähenes Euroopas ja Aasias). Berliini ülestõus NSVLis võimuvõitlus. Rahulolematusviletsate elutingimuste üle lõppes 1953.a avaliku vastuhakuga. Juunis Ida-Berliinis ehitustööliste streik, mis kasvas üle massimeeleavalduseks. Rahutused terves Ida-Saksamaal. Lääneriigid ei suutnud vastuhakke kommunismile toetada (polnud plaane kuda käituda, ülehinnati NSVLi tugevust). Kuulutati sõjaseisukord, tänavatel tankid. Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Hukkus umbes tuhatkond inimest. Rahulolematus jäi tuha alla hõõguma. Ungari ülestõus Oktoobris 1956 toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Politsei- ja julgeolekuorganid avasid tule ja puhkesid
Massilised arreteerimised, küüditamised. Elatustase madal, raha sõjatööstusesse. Kogu võim Stalinil. Tahtis võimu kogu GER üle, ebaõnnestu. 1949 kuulutati välja Saksa DV. 5.03.1953 suri Stalin. Võimule Beria- tegi elu paremaks, aga arreteeriti, sest osad kartsid, et laseb nad kõrvaldada ja hiljem Beria lasti maha. Korea 1950-53- P-K ründab L-K NSVL ja Hiina toetusel, kuid ei õnnestunud hästi, sest L-K-d toetasid lääneriigid. Tekkis P-K ja L- K.Berliin 1953- Töölised hakkasid mässama. Nad said osaliselt võimu, kuid lääs ei osanud neid aidata. Seega ei suutnud nad võimu kindlustada ning kohalik komandor kuulutas sõjaseisu - tuhandeid hukkus ja vastupanu suruti maha.Ungari 1956- Ungaris korraldati ülestous, paluti läänt appi kuid lääs ei tulnud, suessi oli tähtsam neile. Lääs ei osanud midagi teha, sest polnud plaani. Saadeti tankid, osad läksid üle ungarlaste poole
NSV Liit oli haavatav Korea sõda - 1950. P-Korea tungis kallale L-Koreale ning vallutas suurema osa sellest. ÜRO vägede kindral maandas oma näed P-korea üksuste tagalas. Nii ei saanud vastased oma tagalasse tagasi. Kahe aasta pärast sõlmiti vaherahu mis kestab siiani. 5. Külma sõja mõiste ja kujunemine. Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale Teist Maailmasõda. Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures;vastandlike sõjaliste blokkide
Kordamisküsimused 1970. aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. 1960a lõpust kuni afganistani sõja alguseni 1979.a Oli lääne ja idariikide vaheliste suhete paranemine. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga?Näited Levis seisukoht, et läänel puudub võim kommunistliku süsteemi hävitamiseks. Lääs vajas hingetõmbehetke.NT: Prantsusmaa president külastas Moskvat, Prantsusmaa astus NATOST välja, Helsingi protsess. Usa parandas suhetid NSVL, ühendriigid lahkusid vietnamist, Lääne-sak tunnustas Saksa dv SUHTED PRANTSUSMAA JA NSVL VAHEL? De Caulle astus välja Natost ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat
Paljudele austerlastele meeldisid natsid. 13. Märtsil 1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest. Saksa salapolitsei kontrolli all tehtud rahvahääletus näitas austerlaste toetust ühinemisele. Müncheni kokkulepe – Tšehhoslovakkia lükkas sakslaste nõudmised tagasi (Sueedimaa loovutamine sakslastele) ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. 29. Septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse. Leping võeti vastu vaimustusega. Molotovi-Ribbentropi pakt – 1939. A suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui ka Hitler. 23. Augustil 1939 sõlmiti maailma
oli just septembris 1939a. allkirjastatud vastastikuse abistamise leping ametlikult lubanud paljude asjade hulgas Eestile säilitada iseseisvust.Ja veel viimasel Iseseisvuspäeva tähistamisel olid meie riigipead uhked eestlaste otsuse üle milleks oli NSVLiga koostöö tegemine. Suurt rolli iseseisvuse kaotamises mängis ka Eesti sattumine 1930. aastate lõpuks välispoliitilisse isolatsiooni,kuna Rootsi ja Soomega olid suhted halvenenud ja Inglisma,Prantsusmaa ning teised lääneriigid olid hõivatud Hitleri ohjeldamisega- Seega, võimaliku sõja korral ei oleks olnud abi oodata peaaegu kuskilt.Lisaks oli Saksamaa ja NSVLi vahel sõlmitud MRP jätnud Balti riigid viimase mõjusfääri. Eesti Vabariigi suutmatuse iseseisvust kaitsta ei põhjustanud üks asi,vaid erinevate sündmuste ja otsuste kokkusattumus,millest ehk suurimaks võib pidada riigipeade liigset usaldust ja vähest ettevalmistust võimaliku sõja jaoks.Eesti iseseisvus kaotati 17 juunil,1940 kui
Iraagis aga algas rahvaülestõus Husseini diktatuuri vastu, mida omakorda õhutas Ameerika president Bush. Husseini reziim oli langemas, kuid siis sundis araabia riikide ja Euroopa liitlaste surve ameeriklasi vaherahu sõlmima (28 veebruar 1991). BALKANI TRAGÖÖDIA 1989 aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kui Serbias tuli võimule endine kommunistlik liider Milosevic. Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvasse mitte sekkuda, kuid tunnistasid siiski selle osade enesemääramisõigust. Lääne ebakindel poliitika andis aga Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. 1991 aastal iseseisvus esimesena Sloveenia. Serbia vastas sellele kohe sõjaga, kuid kuna Serbial ja Sloveenial polnud ühist piiri ning teised Jugoslaavia osad keeldusid serblaste üksusi läbi laskmast, jäi rünnak tagasihoidlikuks ja sloveenlased lõid selle kerge vaevaga tagasi.
AJALUGU KT PT 15-17. Mõisted: Raudne eesriie-NSVL katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Külmsõda-NSVL ja USA vahel toimunud sõda kus otsest kontakti üksteisega ei toimunud vaid toimus poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus. Trumani doktriin-Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitka juhhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise,kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan-George Marshalli kava mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad-Üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külmasõja ajal. Berliini müür-Jagas Saksamaa kaheks:Ida-Saksamaaks ja Lääne-Saksamaaks. Tehti selleks et Ida-Saksamaalt ei põgeneks inimesi Lääne-Saksamaale. Kõik kes üritasid seda teha oli käsk maha lasta. Heaoluühiskond-Ühiskond,kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Massihävitusrelvad- Suure häbitamisvõimega relv...
Kolmas maailm I.J 9.c Mis on kolmas maailm ? Kolmandas maailmas on kõik neutraalsed riigid. Alfred Sauvy algatas seda "Tiers Monde" nimetusega. Enamasti kuulusid sinna arengumaade riigid. Kõiki riike iseloomustab raske majanduslik olukord. Pidevalt leidsid aset probleemid. Kolmas maailm kui Külma sõja tanner ? USA ja NSVL kasutasid kolmanda maailma riike enda mõjuvõimu täiustamiseks. Demokraatlikud lääneriigid toetasid diktatuure kolmanda maailma riikides. Kodusõdade toetamine uute relvade kasutamine. Tänu sellele toimus kiire sõjavarustuse areng. Arengumaadele suruti peale ebasoodsaid lepinguid Eestlased on olnud NSVL liidu armee kooseisus kolmanda maailma riikides. Kuhu lähed, kolmas maailm ? Igal Aasia , Aafrika ja Ladina-Ameerika riigil on omane arengutee. Ainuke ühisjoon on raske majanduslik olukord. Kolooniate majandus oli tihedalt seotud emamaaga.
4) Konverentsid Konverents Toimumisaasta Osapooled Otsused Atlandi harta 1941 Inglismaa; Usa; hiljem NSVL sõnastati sõjaeesmärgid ja järgne maailmakorraldus. Lubati taastada kõikide sõja käigus sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus. Teheran 1943 Usa; NSVL; Suurbritannia Teise rinde avamine Prantsusmaal, NSVL lubas Saksamaa purustamisel alustada sõda Jaapaniga. Saksamaa jaotamine & Poola riigi piirid. Lääneriigid liitusid NSVL riigipiiridega 1941 Jalta 1945 veebruar Usa; Inglismaa; NSVL Kooskõlastatakse Saksamaa lõplik purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus, ÜRO asutamine Potsdam 1945 juuliaugust Usa; Inglismaa; NSVL Saksamaa sõjajärgne haldamine, sõjaroimarite kohtu alla andmine, Natsionaal Sotsialistliku Partei hävitamine.
Euroopa riikidele (Marshalli plaan) Trumani dokriin ja Marshalli plaan pidid andma eelise võitluses kommunismi ja Nõukogude Liidu vastu abi osutamisega proovisid vähendada kommunismi levikut Euroopas 1948. alustas NSVL takistama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini, NL sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist (Berliini blokaad) lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas linna kütuse ja toiduainetega Berliini blokaad lõpetati, sest see ei andnud Moskvale meelepäraseid tulemusi NSVL ja lääneriikide suhted lõplikult rikutud Saksamaa lõhenemine – läänealadel Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis Saksa Demokraatlik Vabariik, külm sõda sai hoo sisse VÕIDURELVASTUMINE KÜLMA SÕJA AASTAIL 1950.-1980
EUROOPA LIIT Euroopa Liit on maailma ajaloos ainulaadne riikide majandusliku ja poliitilise koostöö vorm. Liidus 28 riiki. Viimane liituja on Horvaatia, liitus aastal 2013. EL’i lause: „Ühinenud mitmekesisuses!“ Hümn „Ood rõõmule“ 9. mai on Euroopa päev EL’s 24 ametlikku keelt, sealhulgas eesti keel. 2004. aastal liitus Eesti. 2011 tuli Eestisse euro. EL sai alguse 1952 ja kandis nime Euroopa Söe-ja Teraseühendus. 1957 Euroopa Majandusühendus. 1967-1993 Euroopa Ühendus. 1958 Rooma lepingud 1987 Ühtne Euroopa akt: ühtne turg 1993 Maastrichti leping (muudeti seinine majandusühendus ja poliitiliseks). Kolm sammast: (majanduskoostöö, ühine välis-ja julgeolekupoliitika ning sisejulgeolekualane koostöö). Euroopa kodakondsus. 1999 Amsterdami leping. Euroopa parlamendi otsustamisõigust laiendati. 2003 Nice’i leping. Suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome ja järelevalvepädevust. 2009 Lissaboni leping. EL de...
omavahel nad ei sõdinud vaid kasutasid teiste riikide kaudu. 2. Külmasõja osapoolte iseloomustus: Sotsialismileer: -Diktatuuri reziimid -Sotsialistlik demokraatia -Kommunistliku partei totalitaarne kontroll riigiaparaadi, ühiskondliku organisatsiooni ja sõjaväe üle -Plaani ja käsumajandus -Kultuuri ideoloogiseeritus -ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus Lääneriigid: -USA ja teised kapitalistlikud riigid -Üldjuhul olid nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orjenteeritud riigid 3. Raudne eesriie- (1934-1990) NL-i poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala, sulgedes selleks piiri ida ja lääne vahel, et ei leviks teave, kaubandus ja inimeste ränne üle piiride. Nt. Berliini müür (1961-89) 4. Trumani doktriin- (1947) USA presidendi H. Trumani välispoliitiline kava anda
olemasolu mõlematel leeridel. -Pingete teravnemine vaheldus pingelangustega ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus sisepoliitilisest olukorrast NL-s ja USA-s. -NL ja USA suhete jahenemine sai alguse II MS lõpul Potsdami konverentsil. Külma sõja põhjuseks oligi kahe vastandliku leeri kujunemine peale II MS. II MS ajal võitlesid NL, USA jt ühiselt Sks vastu, peale sõja lõppu lõid välja ka seni tagaplaanile jäänud omavahelised vastuolud. Nende vastuolude põhjused: lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist Ida-Eur-s. 1946 a deklareerisid mõlemad pooled avalikult vastuolude olemasolu. -Külma sõja vormid: 1.Ideoloogiline võitlus – NL propaganda üritas tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus ja varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik ; Lääneriigid kaitsesid demokraatia ja vabaturuühiskonna väärtusi ; puudutas kirjandust, massiteabevahendeid, teadust, kontrolli oma elanikkonna meelsuse üle. 2.Võidurelvastumine
Teine maailmasõda Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktide kujnemine 1935 tühistas Saksamaa Versailles' lepingu, astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locardo lepingu täitmisest. Seejärel ründas Itaalia edukalt Etioopiat. Lääneriigid uskusid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad rahustamispoliitika. Saksamaa ja Jaapan sõlmisid 1936 NSVL vastu Kominterni-vastase pakti, ühines ka Itaalia ja mõned teised riigid. Mongoolias toimusid NSVL jaoks edukad sõjalised kokkupõrked Jaapani vägedega. Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu. Saksamaa valitseja Adolf Hitler ja NSVL valitseja Joseph Stalin Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda. Arvati, et riigis kehtestatakse kommunistide diktatuur tuli võimule Rahvarinne. 1936 algas Marokos ülestõus, mille juhiks tõusis Francisco Franco. Algas julm kodusõda. 27 riiki kirjutasid alla lepingule, mis keelas...
mittesõjalistes valdkondades, nagu teadus, informatsioon, keskkond ja katastroofiabi. NATO'le pandi alus 1949. aastal Põhja-Atlandi lepinguga, mis kirjutati alla Washingtonis 4. aprillil 1949. aastal, et mõjutada NSV-liitu mitte sõda alustama ning leevendada suhteid mõndade Lääne-Euroopa riikide vahel. Pärast teist maailmasõda, külma sõja ajal, lõid ka kommunistlikud idabloki riigid, eesotsas Nõukogude Liiduga oma sõjalise organisatsiooni, nimega Varssavi Pakt. Lääneriigid uskusid, et NSVL ei ründaks ühendatud läänt ning organisatsiooni tähtsus lääneriikide silmis tõusis märgatavalt. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist pole NATO tähtsus vähenenud. NATO kiirreageerimisüksused on valmis 24/7 ja NATO väed on olnud peaaegu igas kriisikoldes alates 90-ndatest aastatest. NATO peamised ülesanded on olla stabiilsuse alusmüür Euro-Atlandi ruumis, olla julgeolekualaste konsultatsioonide foorum, hoida ära ja kaitsta NATO liikmesriike igasuguse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
