II MAAILMASÕDA , SAMMHAAVAL UUE SÕJANI Õ.lk.118-123 kokkuvõte 1935 tühistas Saksamaa Versaille's lepingu ning astus välja Rahvasteliidust ning asus looma lennuväge ning sõjaväelaevastikku mis tal seni keelatud oli. Sõlmiti isegi Inglismaaga kokkuleppe oma sõjaväe suurendamiseks.Lääneriigid suhtusid sellesse ükskõikselt,neid see ei häirinud. Samal aastal liitus Saarimaa Saksamaaga ning Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. ( Taaskord oli lääneriikidel ükskõik, ning see ainult innustas Hitlerit edasi tegutsema, jultunult )Lääneriigi lootsid,et kui nad midagi ei tee, siis diktaatorid rahunevad. Esialgu oli see nn rahustamispoliitika edukas. · Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Komiterni-vastase pakti aastal 1936, millega ühinesid ka Itaalia, Hispaania,Ungari. Ka Inglismaa pooldas, kuid ei ühinenud. Esimene pärast 1 MS puhkenud sõda oli Hispaania kodusõda. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõu...
*11. märts 1938, Hitler (olles ise austerlane) propageeris Suur- Saksamaa loomise ideed, Austria natsipartei toetas Hitleri plaane. Rahvahääletusel toetas Austria rahva enamus liitumist Saksamaaga. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda II maailmasõjaks. *29.september 1938 Müncheni konverents - Tšehhoslovakkia pidid loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Lääneriigid olid võimaliku sõja kartuses nõus Saksamaale järele andma. Sellega loodeti Saksamaa maha rahustada. Samas soosis see Saksamaad esitama edasisi nõudmisi oma naabritele. *23.august 1939 - Leppe avalik pool käsitles mittekallaletungi lepet kahe riigi vahel ja majandusalast koostööd (eeskätt tooraine ja kütuse ostmist Saksamaa poolt, mida oli vaja sõdimiseks Läänes 1939-1940) ja salajase poolega jagati mõjusfäärid Ida-Euroopas ning lepiti kokku
totaalne, et kaob vahe töö- ja puhkesfääri vahel, kõik ühtlustub, muutudes samas kaootiliseks ja defineerimatuks; ähmasub piir reaalse ja mittereaalse vahel 1.3 DEMOKRAATIA LEVIK 1950.1960. aastatel idealiseeriti lääne ühiskonda ning arvati, et kõik ülejäänud maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progressi, seepärast andsid lääneriigid arengumaadele ulatuslikku majandusabi. Siirdeuhiskond Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Üleminekuaja võib lugeda lõppenuks, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja -suhetes. Totalitaarsest ühiskonnast demokraatlikkusse üleminev.
Zimbabweks. - Nüüd on jäänud kolooniatena alles vaid mõned saared, peamiselt Vaiksel ookeanil ja Kariibi meres. Näiteks Hollandi Curacao ja Prantsuse Uus-Kaledoonia jt., mis on üsnagi rahutud ja emamaale probleemiks. Aastail 1945- 1990 tekkis maailmas 98 uut riiki. ÜRO arvestuste kohaselt on 1990.a. järel vaid 17 koloniaalterritooriumi. Blokid ja blokiväline liikumine 1. Blokid (vt. Adamson, kaart lk.119). Tekkivates uutes maades püüdsid oma mõju kehtestada nii lääneriigid kui NL. Analoogiliselt NATO-le loodi: - ANZUS (Austraalia, New Zealand; US - loodi 1951, on Vaikse Ookeani julgeolekupakt) - Kagu- Aasias SEATO (1955, liikmed USA, Gbr, Pr, Austraalia, Uus meremaa, Filipiinid, Pakistan ja Tai) - CENTO (1955, Iraak, Türgi, Gbr, Iraan, Pakistan) blokid. Kaks viimast on tänapäevaks laiali läinud. 2. Mitteühinemisliikumine Kuna suurem osa vabanenud riike ei tahtnud end kellegagi siduda, siis algatasid liikumise neutraalsuse säilitamiseks
Ühe rohkem inimesi hakkas osalema poliitilises elus. Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, kinnistus ka erakondlik süsteem. Enamasti olid Lääne-Euroopas võimul kas konservatiivid või sotsiaaldemokraatlikud erkonnad. Hispaania ja Portugal demokratiseerusid alles 1970.aastal, kuid nemadki polnud enam nii isoleeritud kui varem. Demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ning Marshalli plaan aitas teise maailmasõja tekitatud kaotusi kiiresti taastada. 1950.aastate alguseks olid lääneriigid saavutanud sõjaeelse tootmistaseme ning asusid majandust moderniseerima. Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank ning Rahvusvaheline Valuutafond. Edasi liiguti heaoluühiskonna poole ning esimesena jõuti selleni Põhjamaades. Eesmärgiks on tagada kõikidele võrdsed võimalused ning kindlustada nende elu. Rootsis oli asutud heaoluühiskonda looma juba enne teist maailmasõda. Pärast sõda kasutas Rootsi oma eelisseisundit ära ning eksportis
Hitler oli Normandias sunnitud tooma idarindelt lisavägesid, mis kergendas nõukogude pealetungi. PUNAARMEE PEALETUNG * 1944. aasta alguses murti läbi Leningradi blokaad * 22. juuni 1944. aastal algas Nõukogude väe pealetung sakslaste tsentri vastu JALTA KONVERENTS (4. 11. 02. 1945.a) Osalejariigid: 1) Suurbritannia 2) USA 3) NSVL Mida otsustati: 1. Lääneriigid lubasid Ida-Euroopa NSVL mõjusfääri 2. otsustati asutada ÜRO; asutamiskonverents otsustati kokku kutsuda aprillis 3. Saksamaa otsustati peale sõda jagada neljaks okupatsioonitsooniks 4. USA palvel lubas NSVL kolm kuud peale sõja lõppu alustada sõjategevust Jaapani vastu SAKSAMAA SAATUS · Ida-Saksamaa; Ida-Austria ja Ida poolne osa Berliinist läks NSVL mõjusfääri · Lääne-Saksamaa; Lääne-Austria ja Lääne-Berliin läksid lääneliitlaste mõjusfääri 2
Inglismaa ja USA soovisid ühtset Saksamaad taastada. NSV Liit tahtis, et Saksamaa oleks tema satelliitriik. 1948 aastal ühinevad USA, Inglismaa ja Prantsusmaa ning algab Saksamaa jaluletõus. Ida-Saksamaal valitseb vaesus ja nälg ning inimesed põgenevad läände. Nõukogude sõjavägi sulges aga kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad berliiniga, et takstada sinnna vajalikke kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustassissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Moskvale ei andnud see meelepäraseid tulemusi ning mõne aja pärst see lõpetati. 1949 aastal Saksamaa lõhenes: Lääne- Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi Saksa Demokraatlik Vabariik. 7. Korea sõda NSV Liit taotleb oma mõjuvõimu laienemist. Hiinas toimus kodusõda, kus tuli võimule Kommunism. Pärast II maailmasõda oli
- Mannerheimi liit(tugev kaitse Karjalas) - Soomlastele tuli appi kindral Pakane :) - 12.03.1940 Moskva vaherahu Soome ja Venemaa vahel kompromissiks o NSVL sai Karjala alad olulise territooriumi kaotus 400000 inimest elas seal o Õigus rajada Hanko poolsaarele mereväebaas o Laadoga järv läks NSVL kätte o Suudeti säilitada suveräänsus Saksamaa ,,purustan lääneriigid ja siis tungin itta ning võtan NSVL" - 09.04.1940 plaanide elluviimise alustamine (nn. Kollane plaan) o Alustas Taani-Norra ründamisega Taani alistus kiiresti Norra kasutas oskuslikult ära oma mägiseid alasid ning pidas kõige kauem vastu o Quisling natsipartei juht, keda peeti Norra reeturiks - Saksamaa tahtis põhjamaid enda alla saada ning ohustas Suurbritanniat - Kollane plaan
II ms lõpp ja tagajärjed Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine Saksamaa positsioone nõrgendas tema vastaste konsolideerumine. Ametlikult tugines Hitleri-vastane koalistioon augustis 1941 Roosvelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 1943.aasta lõpul toimunud Teherani konverentsil tegid lääneriigid Stalinile järjekordseid järeleandmisi, tunnustades NSVl 1941.aasta piire. 1945.aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jalta konverents, millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosvelt. Konverentsil otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Fransiscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Breliini vallutamine Jaanuaris 1945 läks Punaarmee pealetungile ning lõikas läbi ühenduse Saksamaa ja Ida-Preisi vahel. Ida-Preisimaal peeti meeleheitlikke lahinguid 1945
toimuvast ega ka mitte loodusest. Umbes 1960ndatel aastatel hakkas asi muutuma inimesed leidsid, et tuleb hakata võitlema nende probleemide vastu. Näiteks tutvustati tehnoloogiat, mille abil puhastada korstendest ja heitveetorudest väljuvaid heitkoguseid . Võeti kasutusele mõiste ,,jätkusuutlikkus". Esimese rahvusvahelise keskkonnakonverentsi korraldas ÜRO Stockholmis 1972. aastal. Konverentsil arutasid lääneriigid keskkonnaprobleeme. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et neid probleeme peavad lahendama teadlased ja eksperdid ning rakendada tuleb vastavaid tehnoloogiaid. Leiti, et tavainimesed ei pea sellega tegelema. Inimesed aga ei aktsepteerinud seda seisukohta ning 1970ndatel liituti üha enam ja enam keskkonnakaitseorganisatsioonide ning survegruppidega. Tavainimesed muutusid üha aktiivsemateks ja nõudsid poliitikutelt tegutsemist .
Kõigest hoolimata tõid teine ja kolmas viisaastak kaasa tugeva maksebilansi kriisi, mille tulemuseks oli 1960. aastail üldine majanduskriis ja pikaajaline industriaalne stagnatsioon. Nehru valitsuse välispoliitika J. Nehru, kes oli üheaegselt nii pea- kui ka välisminister, välispoliitika põhimõte seisnes rahulikus kooseksisteerimises ja igakülgses koostöös kõigi maadega, olenemata nende ideoloogiast ja poliitilisest režiimist. Lääneriigid suhtusid J. Nehru välispoliitikasse umbusklikult. Prantsusmaaga pikka aega kestnud pingsate läbirääkimiste järel ühendas India 1954 endaga senised Prantsusmaa alad. Portugal aga keeldus läbirääkimistest ja tema valdused ühendas India relva jõul 19. detsembril 1961. J. Nehru koondas külma sõja aegsetele sõjalis-poliitilistele liitudele vastukaaluks neutraalsete riikide ühenduse. Ta algatas ka Bandungi konverentsi, mille eesmärk oli alustada koostööd arengumaade vahel
kapitalistlike riikidega (liitlased Teises maailmasõjas) ning lahkhelisid sotsialismimaadega (Josip Broz Tito Jugoslaavia, Mao Zedongi Hiina). Teine maailmasõda Stalini algatusel sõlmiti 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Molotov- Ribbentropi pakt, mida võib lugeda Teise maailmasõja alguseks ja seega Stalinit üheks Teise maailmasõja vallapäästjatest. Stalin plaanis oodata, kuni lääneriigid on üksteist maailmasõjas välja kurnanud, ja siis ise neid rünnata. Nimetatud plaan luhtus, sest Saksamaa sai lääneliitlastest välksõjaga jagu ja pikka kurnamissõda ei järgnenud. Selle asemel jõudis Hitler Nõukogude Liitu enne rünnata: 22. juunil 1941, kaks nädalat enne Nõukogude Liidu plaanitud rünnakut Saksamaa vastu 6. juulil. Hitler ründas Nõukogude Liitu hetkel, mil Nõukogude Liit oli ise suurrünnakuks valmistumas ning seega kaitsetu
ettevõtted, toodang armee jaoks, võrdne töötasu, tööstus- ja toiduainete tasuta jagamine, teenuste tasuta jagamine, kommuunid, kolhoosid. Kes ja millisel põhjusel olid Nõukogude võimu vastu? Mittevenelased võimalus iseseisvumiseks, venelased, kes vihkasid kommuniste, tsaariarmee ohvitserid, varades ilmajäänud, demokraatiat sooviv intelligents, lääneriigid, sõjakommunismi all kannatajad, punase terrori all kannatjad Suurbritannia-(Jaapan)-Prantsusmaa-Venemaa (salaleping Itaaliaga) (Antant)-><- Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (Kolmikliit) rol Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad , Poola ja Ukraina . Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat . Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja
Aktsiate ostmiseks võeti laenu. Loodeti paari aasta pärast aktsiad maha müüa ja siis sealt võita. See kauplemine levis suurtesse massidesse. Ja niigi kallid aktsiad läksid veel kallimaks.. mõeldi, et nii see jätkub, aga see oli juba vale väärtus, lihtsalt mull, sest reaalväärtus oli palju väiksem. Peale selle oli tootmine liiga suur. Müüdi ka Euroopasse, aga kõik oli juba täidetud. Ületootmine . 24.okt. 1929 mull lõhkeb. Oli olnud hea viljaaasta. Kõik tahtsid müüa, aga lääneriigid lubasid et hinda alla ei lase. NSVL aga paiskad odavat vilja lääneturule. Ning hind lasti alla. Paljud läksid pankrotti. Inimesed jäid töötuks ja ei suudetud enam osta. Seetõttu väheneb ka tootmine. Kui kuuldake, et firmad koondavad, hakkavad inimesed aktsiaid ära müüd, seetõttu läheb nende hind väga madalaks. Pank aga tahab välga ja intressi tagasi. Usa pani tollid peale, et väljapoole mitte laene anda. Pangandus tõmbab kaasa kogu Euroopa. Raha pidi hakkama devalveerima
juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Oma julgeoleku pärast tundsid muret ka teised lääneriigid. See sundis neid poliitilisele, majanduslikule ning sõjalisele koostööle. 1949. aastal moodustasid 10 Euroopa riiki, USA ning Kanada ühise kaitse- ja poliitilise koostöö struktuuri Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO). Berliini blokaadiga algas kommunistliku ja läänemaailma pikaajaline vastasseis, mida hakati nimetama külmaks sõjaks, kuna tuumarelvade kasutuselevõtt sundis mõlemaid pooli hoiduma otsesest sõjalisest kokkupõrkest. Vastase üle
kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Saksamaa okupeeris Austria (nim. ansluss) Nad liitusid. Tsehhoslovakkia läks järk-järgult Saksa võimu alla: · 1938 nõudis Hitler Tsehhilt Sakslastega asustatud alasid endale. · Lääneriigid valmistusid Tsehhi kaitseks sekkuma. · Suurbritannia peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks septembris 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tsehhilt Saksale. · 1939 kevadel vallutasid Sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks)
juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Oma julgeoleku pärast tundsid muret ka teised lääneriigid. See sundis neid poliitilisele, majanduslikule ning sõjalisele koostööle. 1949. aastal moodustasid 10 Euroopa riiki, USA ning Kanada ühise kaitse- ja poliitilise koostöö struktuuri Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO). Berliini blokaadiga algas kommunistliku ja läänemaailma pikaajaline vastasseis, mida hakati nimetama külmaks sõjaks, kuna tuumarelvade kasutuselevõtt sundis mõlemaid pooli hoiduma otsesest sõjalisest kokkupõrkest. Vastase üle
juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Oma julgeoleku pärast tundsid muret ka teised lääneriigid. See sundis neid poliitilisele, majanduslikule ning sõjalisele koostööle. 1949. aastal moodustasid 10 Euroopa riiki, USA ning Kanada ühise kaitse- ja poliitilise koostöö struktuuri – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO). Berliini blokaadiga algas kommunistliku ja läänemaailma pikaajaline vastasseis, mida hakati nimetama külmaks sõjaks, kuna tuumarelvade kasutuselevõtt sundis mõlemaid pooli hoiduma otsesest sõjalisest kokkupõrkest. Vastase üle
juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Oma julgeoleku pärast tundsid muret ka teised lääneriigid. See sundis neid poliitilisele, majanduslikule ning sõjalisele koostööle. 1949. aastal moodustasid 10 Euroopa riiki, USA ning Kanada ühise kaitse- ja poliitilise koostöö struktuuri Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO). Berliini blokaadiga algas kommunistliku ja läänemaailma pikaajaline vastasseis, mida hakati nimetama külmaks sõjaks, kuna tuumarelvade kasutuselevõtt sundis mõlemaid pooli hoiduma otsesest sõjalisest kokkupõrkest. Vastase üle
Austrias sai Saksmaa osa. 1938a kevadel tervnes olukord Tsehholovakkia umber, kus oli suur ja mõjukas Sudeedi-Sakslaste väeülemus. Hitler soovis sudeedide ühedmaist Saksamaaga. Sõjaliselt üsna tugev Tsehhoslovakkia oli valmis enda Saksa vasta kaitsma, kuid ootas sell juhul relvaga appi oma liitlasi, Suurbritanniad, Prantsusmaad ja Nõgukogude liitu. Kriis venis läbi 1938a suve. Lääneriigid soovisid ka seekord järelandmisetga sõda ära hoida. 29nov 1938 toimus Muchenis Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa juhtide kohtumine, kus otustati Saksamaa nõudlused rahultada ja sudeedide piirkond talle anda. Hitler kinnitas, et Saksamaa soovid on lõpulikult rahultatud ja, et püsivale rahule Euroopas on pandud kindel alus. Hitler oma sõna muiugi ei pidanud ja 15märtsil 1939 okupeerisid Saksa väed Tsehhoslovakkia.
võimuletulekut, kes kavandasid sajandite eest katkenud ittatungi jätkamist. Kuna Eesti võimalikud vaenlased olid suurriigid, siis ei saanud panna omariikluse kaitset ainult sõjaväe õlule, vaid selleks tuli kasutada ka välispoliitika võimalusi. Eesti diplomaadid püüdsid riigi välise julgeoleku kindlustamiseks rakendada kõiki käepäraseid abinõusid. Loomulikult otsis Eesti diplomaatia toetust ja abi ka Euroopa demokraatlikelt suurriikidelt ning Rahvasteliidult. Ja ehkki lääneriigid tunnustasid Eesti iseseisvust juba 1921. aastal, ei sõlmitud järgnevalt mingeid julgeolekualaseid kokkuleppeid. Erilisi lootusi pandi Suurbritanniale, meenutades sageli inglaste toetust Vabadussõjas ja soovides tihendada Eesti- Balti suhteid. Tegelikkuses polnud aga sõja korral Inglismaalt otsest abi oodata. Rahvasteliitu oli Eesti astunud juba 1921. aastal, kuid kahtles esialgu liidu suutlikkuses. Kuna
Järk-järgult kujunes mõjukaimaks tegelaseks Stalini teine lähedane kaastööline nikita Hrustsov. Tühistati küll osa Beria uuendusi, kuid ka Hrustsov sai aru, et alternatiivi pole. NSV Liidus algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine.1955 tagandati ministrite nõukogu esimehe kohalt Malenkov · Rahutused sotsialismileeris Poola, Ungari. Tekkis võimalus, et Kesk-ja Ida- Euroopa kommunistlikud reziimid varisevad üksteise järel kokku. Suessi kriisiga hõivatud lääneriigid polnud sündmuste selliseks arenguks valmis. Maailmasõda kartes ruttasid nad NSV Liidule kinnitama, et ei kavatse sekkuda Kesk-ja Ida- Euroopas toimuvasse. ümberkorraldused · 1953 sügisest vähendati tuntavalt talurahva maksukoormust · 1955 viidi väed välja Austriast · 1954-1961 hariti Kasahstanis ja Lõuna-Siberis massiliselt üles uudismaid tervikuna kampaania lootusi ei õigustanud · 1956. a. partei XX kongressil pidas Hrustsov Stalini tegevust paljastava kõne, mis
a. Antikominterni pakt Saksamaa ja Jaapani vahel, hiljem liitus ka Itaalia, kominterni vastane poliitika. · 1938.a. Austria Anschluss Austria liitmine Saksamaaga. Hitler esitab Austriale ultimaatumi, et Austria peab vabastama represseeritud(mässu tõstnud inimesed, kes istusid vangis) Seyss-Inguart Austria juht, saadab Saksamaale abipalve, mille abil Hitler viibki Anschlussi läbi(austria üks arenenumaid tööstuspiirkondi läheb Saksamaa valduste alla). Lääneriigid ei tee selle peale midagi. Samal aastal Hitleri välispoliitika suunatud Sudeedimaa vallutamiseks, sest seal elab u 3mln sakslast ja Hitler peab neid kui vähemusrahvuslust kaitsma, majanduslikult on väga hea söetööstuspiirkond. 29. Sept. Otsustakse Müncheni konverentsil(Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia), et Sudeedimaa peab kuuluma Saksamaa territooriumide alla. Tsehhoslovakkia ise oli sõjaks valmis. 1939.a. Saksa väed sisenevad Tsehhoslovakkiasse
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Kuidas õnnestus Lääne- Euroopa taastada Referaat Koostaja: Kadri Rea 18.12.09 Tallinn. Peale sõda Sõda muutis kõik, pöörduti tagasi olukorda nagu see oli olnud 1939. aastal. Parteid olid keelatud, valimistulemusi võltsiti või jäeti valimised üldse ära. Tundus , et kohe peaks kusagilt ilmuma midagi uut ja paremat. Peamisteks takistusteks radikaalsete muutuste teel pärast Hitleri lüüasamist polnud mitte revolutsionäärid või fashistid, kes olid sidunud end diktaatoritega ja koos nendega kõrvale heidetud, vaid eksiilvalitsused, kes olid tagasitulekut kavandades sõja Londonis üle elanud. Aastail 1944 - 1945 mitmesugused poliitilised rühmad omakorda suhtusid võimudesse samuti kahtlustavalt. Ühes olid kõik- nii vastupanuvõitlejad kui ka poliitikud ühel meelel: vaja on plaani. Valitses suur usk valitsuse võimetesse! Kõik sõdade vahele jäänu...
Lepituspoliitika Lepituspoliitika oli Inglismaa ja teiste suurte Lääneriikide leplik suhtumine Saksamaa kasvavasse võimsusesse ja Hitleri agressiooni, lootuses, et Hitler rahuneb, kui on mõned oma nõudmised (ennekõige 30ndatel aastatel) saavutanud. Näide: Briti-Saksa merekokkulepe. Britid lubasid sakslastel järeleandmisena sõjalaevastikku pidada. Näide: Tsehhoslovakkia ja Austria juhtumid. Saksamaa vallutas ja eelnevalt sekkus Tsehhoslovakkia ja Austria sisepoliitikasse. Lääneriigid eesotsas brittidega ignoreerisid seniseid liitlasleppeid ja lubadusi nt tsehhe aidata lootuses, et lõpuks Hitler rahuneb ja uut sõda ei tule. Peljati relvastumiskulusid. Sooviti maailma säilitada olemasoleval kujul; kasutati palju kolooniatest toodud kraami. Prantsuse ja Inglise riigimehed sõltusid valijatest. Enamik aga sõda ei soovinud, lootes et kõik kuidagiviisi laabub. Nõukogude ajaloolased on nimetanud üheks Prantsuse ja Inglise lepituspoliitika põhjuseks
Auschwitzi, Maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrites. Hiljem laienes hävitustöö Ungarisse (krahv Wallenberg päästis seal tuhandeid juute hukkamisest, ostes nad endale), Itaaliasse ja teistesse okupeeritud riikidesse. Kokku hukkus holokausti läbi u 6 mln inimest. Holokaust = juutide hävitamispoliitika 7. Teab, millal, miks, kus ja kelle vahel sõlmiti Teherani, Jalta ja Potsdami Konverents Aeg Koht Osalejad Otsused, tähtsus Teheran 1943 Teheran, Lääneriigid LR tunnustasid NSVL 1941 a piire. lõpp Iraan Balti riikidele= NSVL võimu alla jäämine. Ka nõustusid LR avama Pr rinde Jalta 1945 Ukraina, USA Otsustati, et '45 kevadel rajatakse ÜRO. veebruar Musta (Roosevelt), Lubati jätta Kesk- ja Ida-Euroopa
loodi 24. veebruaril 1918 ning mille okupeeris 1940. a NSV Liit. Eesti riikluse osad ei ole ajavahemikul 1940–1991 siin tegutsenud okupeeriva võimu organid – Eesti NSV ja Eestimaa kindralkomissariaat. 1940.aastal ei tunnustanud Eesti okupeerimist Ameerika Ühendriigid. Mittetunnustamist deklareeris USA aseriigisekretäri Sumner Wellesi 23. juuli 1940. a avaldus. Mittetunnustamispoliitikaga ühines pärast Teist maailmasõda enamik lääneriike. 1991. a tunnustasid lääneriigid Eesti iseseisvuse taastamist diplomaatiliste suhete taastamisega. 1940–1991 kandsid õiguslikku järjepidevust Eesti välisesindused USAs, Ühendkuningriigis ja teistes riikides. Tegutses Eesti pagulasvalitsus, mida juhtisid peaministrid Vabariigi Presidendi ülesannetes. Välisesinduste välja antud Eesti Vabariigi passe tunnustati reisidokumendina rahvusvaheliselt. Eesti Vabariik taastati kodanikkonna järjepidevuse alusel. Kodanikeks loeti isikud, kes olid Eesti kodanikud 16
on Nõukogude võimule arusaamatu. Iga päevaga lisandus erinevaid ettevõtteid. Gdanski kokkulepe 31.08.1980 Lech Walesa ja valitsuse kokkuleppel tekkis mittekommunistlik ja vaba ametiühinguliikumine ,, Solidaarsus", mis sai suurimaks ühinguks riigis. NSVL'l oli vesi ahjus. Märk Nõukogude Liidu nõrgenemisest. Riiki juhtis Solidaarsus. Poola kommunistid olid kaotamas kontrolli. Nõukogude armee ei saanud Poola sisse tungida, sest tulemas olid Moskva olümpiamängud, kus USA ja lääneriigid ei osalenud. NSVL juhid nõudsid Poolas korra taastamist, mis ei mõjunud. Kompartei juhiks pandi kindral W. Jarozelski. Esitati ultimaatum : kas surud Solidaarsuse maha või tulevad sisse Nõukogude tankid. 1981. detsember kuulutati välja sõjaolukord ning Solidaarsus keelati ära ning vangistati üle 10 000 inimese. Komparteile saadeti tagasi miljon parteipiletit. Surma sai üle 100 inimese. Solidaarsus suruti põranda alla. Võimude autoriteedile andis see vabadusaasta võimsa hoobi.
(Prantsusmaale Elsass-Lotring, Leedule Memel, Poolale osa Pommerist jm), tasuma reparatsioone, vähendama sõjaväge jne. Kõik see nõrgestas Saksamaad ja mõjus halvasti nii majandusele kui ka kehtestatud demokraatiale, kuna saksa rahvas muutus rahulolematuks ja oma hädades süüdistati riiklikku korda. Populaarsust kogusid äärmuslikud rühmitused (natsid, kommunistid). Saksamaa oli sõjas kaotanud umbes 1,8 miljonit inimest, peale selle rakendasid lääneriigid nõrgestamispoliitikat ja soovisid Saksamaad näha alaliselt lööduna. Niisiis olid Saksamaa kaotused nii majanduslikud, poliitilised kui ka rahvuslikud. Võitjateks pean ka Suurbritanniat ja Prantsusmaad, kes peale I maailmasõda muutusid Euroopa riikide liidriteks. Võitjate peamisteks eesmärkideks oli rahu tagamine. Selle kindlustamiseks loodi Pariisi rahukonverentsil (18. jaan. 28. juuni 1919) Rahvasteliit, mille ülesanneteks sai rahu ja julgeoleku tagamine,
Majanduskasvu staadiumid: 1) traditsiooniline ühiskond; 2) kasvu eeltingimused; 3) kasvu algus; 4) küpsemine; 5) tarbimisühiskond. Kui arengumaad tahavad jõuda lääneliku tarbimisühiskonna faasi peavad nad läbima samasuguse arengutee ja tegema koostööd nende riikidega, mis on juba jõudnud viimasesse faasi. Majanduslik koostöö aitab nende arengut kiirendada. Sõltuvusteooria (dependency theory) kuigi kolonialism on ametlikult lõppenud, toimub see majanduses kaudselt edasi. Lääneriigid kasutavad arengumaid odava tööjõu ja tooraine allikana. Arengumaade mahajäämus tuleneb just liigsest seotusest lääneriikidega. Arengumaad peaksid iseseisvalt arenema ja pigem omavahel koostööd tegema. Immanuel Wallerstein maailmasüsteemi (world system) teooria. Maailma riigid võib jagada kolme klassi: 1. Tuum (core) jõukad, võimsad lääneriigid 2. Poolperifeeria (semiperiphery) läänelikud, aga mitte eriti võimasad rahvusvaheliselt 3
Demokraatlikud liikumised ei olnud enam ainult eestlaste pärusmaa vaid nendega liitusid ka muulased, et demokratiseerida NSV Liitu. Põhirõhk oli nüüd 7 demokraatial. Jõuti arusaamale, et eesti iseseisvumine on ühtlasi ka rahvusvaheline küsimus. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) memorandumi, milles nõuti eesti taas iseseisvumist. Läände jõudis see pöördumine alles 1974. aastal. Lääneriigid ei reageerinud sellele kirjale, kuid mõju oli ilmne. Näidati püüdlust demokraatlike ideaalide poole. Seega hakkasid väliseestlased aktiivsemalt tegutsema. Ühistööna loodi 1960. aastatel ühine organisatsioon BATUN Baltic Appreal to United Nations. Organisatsiooni tegevus aitas kaasa sellele, et lääneriigid ei tunnistanud Balti riikide okupeerimist. Edu pingelõdvenduses saavutati 1975. aastal kui kirjutati alla Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppaktile Helsingis
võimalikult tihedat koostööd lääneriikidega. Hitlerliku Saksamaa agressiooni ohvriks langenud Lääne-Euroopa üldsus jälgis algul umbusklikult SLV poliitikat. Adenauer seadis eesmärgiks lõhkuda see umbusk. Eriti tihedaid suhteid püüti arendada Prantsusmaaga, kellele oli tekitatud viimase kolme sõja läbi korvamatut kahju. 1963. a. sõlmitigi lõpuks kahe maa vahel koostööleping. 1955. a. tunnustasid lääneriigid SLV täielikku suveräänsust, samal aastal võeti ta ka NATO liikmeks ning 1957. a. oli SLV üks Euroopa Ühenduse asutajaid. 1955. a. sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga, kuid Bonni ja Moskva suhted jäid endiselt jahedaks. Suhted SDV-ga olid madalaimas seisus 1960. aastail, pärast seda, kui Moskva ja Ida- Berliin olid püstitanud Berliini müüri 1961. 1960. aastate lõpul hakkas Bonni poliitika SDV suhtes muutuma. Uue idapoliitika
o NSV Liidus kujunes sport hästifinantseeritud riiklikuks süsteemiks, mis oli võimeline kiiresti potentsiaalseid sporditähti leidma. o Jäähokist hakkas saama poliitiline spordiala, eriti peale Tšehhoslovakkia mitmeid võite NSV Liidu tiimi vastu, mis viis mõningate meeleavaldusteni Kesk- ja Ida-Euroopa ikestatud rahvaste seass. o Tagajärjeks NSVL osalemisel Afganistaani sõjas boikoteerisid pahased Lääneriigid 1980. aastal toimunud Moskva olümpiamänge, kuhu enda sportlasi osalema ei saadetud. Vastutasuks ei osalenud 1984. USA’s toimunud olümpiamängudel jällegi kommunistlikud riigid USA ja NSVL kolmandas maailmas - Otseste konfliktikollete puudumisel Euroopas üritati enda mõjuvõimu ja riigikorda laiendada ka mujale maailma. 1970. aastal o NSVL üritab leida endale tugipunkti Lõuna-Ameerikas, kus Tšiilis toimuvatel valimistel
sudeeli-Sakslaste väemus, tollal suuruselt teine rahvusgrupp Tsehhide järel (Slovakkid olid kolmanal kohal). Sudeedi sakslastel tekkis Saksamaaga ühinemist nõudev Natsipartei, mida suunati Berliinist. Sõjaliselt tugev Tsehhislovakkia oli valmis end Saksa agresooni korral kaitsma, kuid ootas sel juhul relvaga appi ka oma liitlasi Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Nõukogude liitu. Kriis Viniss läbi 1938. aasta suve, lääneriigid üritasid ka seekord osaliste järelandmistega sõda ära hoida. . . 29. sept 1938 toimus Münchenis Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia juhtide kohtumine, kus otsustati Saksamaa nõudmised rahuldada ja Sudeetide piirkond talle anda. Hitles kinnitas, et Saksamaa soovid on lõplikult rahuldatud ja püsivale alusele Euroopas on pandud kindel alus. Hitler oma sõna ei pidanud ja 15. märtsil 1939 okupeerisid saksa väed kogu Tsehhoslovakkia.
I NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 1.tund TÖÖSTUSREVOLUTSIOON JA KAPITALISMI KUJUNEMINE Nüüdisühiskonna märksõnad: · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonna valitsemises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · kapitalism ja demokraatia · teenindusühiskond/ postindustriaalühiskond · heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond · postmodernistlik sotsiaalfilosoofia Tööstusrevolutsioon: · tehnoloogiline progress · uued töö organiseerimise moodused (fordism) · uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid (sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms) Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris: 1) tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllumajandus, tööstus, teenindus) 2) linna- ja maainimeste suhtarv (urbaniseerumine) 3) leibkonnamudelid (suurtest talumajandustest väikesed pered ja riiklik sotsiaalhoolekanne) 4) majandusliku jõukuse jagunemine (kaotajateks maa-aristok...
· Tänapäevalgi neutraalne/positiivne suhtumine (nt Berlusconi partei neofasitlik). . 4. IV periood: Radikalism ja langus 1936-1943. Majandus arenes alguses väga edukalt. Leiti, et anarhia riigis on kukutatud. Murranguks saab, et Itaalia sekkumine välipoliitikas. Reziimi iseloomustab algusest peale välispoliitiline radikaalsus. 1924. aastal Itaalia annekteeris Fiume. Lääneriigid suhtusid Mussolinisse heakstkiitvalt. 1935. aastal Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia kohtuvad Stresas, et hukka mõista Saksamaa üleminekut üldisele sõjaväekohustusele. 1935. aastal alustab Itaalia sõda Etioopia vastu (tol ajal Abessiinia). Mussolini leiab, et tal on õigus Rooma impeeriumi hiilgus taastada. See Itaalia agressioon mõistetakse hukka Rahvaste Liidu ja lääne riikide poolt. Siit algab RL krii ja nõrgenemines
nüüd tõeliseks moefilofoofiaks, ja õigustas kõike mida tehti NSV Liidus, k.a. stalinlikud massirepressioonid. Selline filosoofia oli suure konventsioonide ja müütide purustamise ajastu alguseks. Leidus intellektuaale ja kirjanikke, kes kommunismi läbi nägid. Neist kõige kuulsamaks ja mõjukamaks võib pidada George Orwelli. Tema ,,Loomade farm" oli Venemaa enamlaste revolutsiooni teravmeelne allegooria, mis algab vabaduse ja lõpeb orjusega. 1950. aastate keskpaiku hakkasid arenema lääneriigid nn heaoluühiskonnani jõudma. See ei tähendanud, et elatustase oleks kõigis lääneriikides võrdne olnud. Heaoluühiskond tähendas sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatavat kasvu. Inimestel hakkas järjest rohkem tekkima võimalusi ja aega meelelahutuste jaoks. Ajastu sümboliks kujunes perekondlik väljasõit isikliku autoga, mis muutus tarbeesemeks. Võimalus meeldivalt vaba aega veeta ja tarbida rohkem kui iial varem kõik se oli väga tore
Väike-Maarja Gümnaasium 12.klass Natslik Saksamaa ja Adolf Hitler Referaat Väike-Maarja 2009 Sisukord 1. Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt ....................................................... 3-5 2. Adolf Hitler ...................................................................................................... ................................ 6-8 Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt Diktatuuri tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemateks tunnusjoonteks olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja ...
sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visati Itaalia Rahvasteliidust välja (see oli ka kõik, rohkem ei tehtud midagi). Lääneriigid ähvardasid ainult sõnadega. Sõda läks Itaaliale kalliks maksma. Hispaania kodusõda *1936-1939 *toimus vabariiklaste ja natsionalistide vahel *Fransisco Franco (tahtis kehtestada seal Franco diktatuuri) *Teiste riikide sekkumine (Natsionalistide poolel Itaalia, Saksamaa ja Portugal, Vabariiklasi toetas NSVL) *Suur katsetus enne II MS (Saadi katsetada relvi reaalses olukorras, massiline pommitamine õhuväe poolt, I MS ajal õhuväel polnud erilist rolli, vähe lennukeid jne)
oma kaugema eesmärgi üle.Koalitsioonid olid tee, kuidas tuua kommunistlikud parteid võimule seal, kus nad olid ajalooliselt nõrgad ; koalitsioonid olid kõigest vahend eesmärgi saavutamise nimel. Sõjaohu risk Euroopas oli tugevasti liialdatud , aga see ei puudunud ka täielikult. Stalin kaalus tõepoolest võimalikku kallaletungi -- Jugoslaaviale, mitte Lääne -- Saksamaale - , aga loobus lääneriigide taasrelvastumist silmas pidades sellest mõttest.Ja täpselt nii, nagu lääneriigid tõlgendasid valesti nõukogulaste eesmärki Koreas, nii eeldas Stalin -- kelle luuretalitused kandsid nagu kord ja kohus ette USA kiirest relvastumisest -- ekslikult, et ameeriklastel on oma agresiivsed plaanid , mis puudutavad tema mõjusfääri Ida -- Euroopas.Et tegemist on väärhinnangutega , polnud toona paraku selge ja poliitikud ning kindralid tegutsesid noo hästi , kui piiratud informatsioonile ja minevikust teada pretsedentidele tuginedes oli võimalik.
14.jan. vabastati Tartu ja 19.jan. Narva. Veebruari alguseks oli Eesti vaba, Saaremaal puhkenud mäss (enamlaste agitatsiooni ja infopuuduse mõjul) suruti karistussalga poolt maha. Maaküsimus enamlased tahtsid luua põllumajanduskommuunid, maamehed pettusid aga neis. Üks Vabadussõja võitmise eeldus oli valitsuse ja erakondade maaküsimuse lahendamine. Teine oli enamlaste võit Vene kodusõjas : valgekaartlased kindral Judenitsi Loodearmee vastu (valgete võidu korral poleks lääneriigid Eesti iseseisvust tunnustanud). Aprillis 1919 toimusid valimised Asutavasse Kogusse edu vasakpoolsetel sotsialistlikel erakondadel. Selline juhtpartei, alalhoidlik, baltisakslastega kompromissi otsiv ja Ajutise Valitsuse eest vastutav Maaliit Pätsi juhtimisel sai lüüa. Moodustati vasaktsentristlik valitsus, algul O.Strandmani, seejärel Tõnissoni juhtimisel lootsis Eesti riigilaeva võidule. Okt. 1919 võttis Asutav Kogu
Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda (1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada v...
ookeanile Barentsi ja Norra mere, mis omakorda välistab laevastike varjatud liikumise. Seetõttu pannaksegi Põhjamere laevastiku arendamisel põhirõhku allveelaevade arendamisele ja uute ja võimsamate jäälõhkujate ehitamisele. Viimaste ehitamine näitab ka seda, et Venemaal on plaan hakata läbi Põhja-Jäämere kaubateed lahti hoidma. Vene strateegiliste tuumaallveelaevade kohalolek teeb ka Lääneriigid ettevaatlikuks. Läänemerel on olukord võrreldes maailmasõdadega tänu Kaliningradi mereväebaasile oluliselt paranenud, kuigi pääs Läänemerest Atlandi ookeanile on siiski raskendatud, sest ainsaks pääsuks on Taani väinad ning Kiili kanal. Võib öelda, et mereväeblokaad Vene Föderatsiooni vastu Läänemeres on välistatud. Läänemeri on Venemaal kaetud pea täies ulatuses õhutõrje rakettidega
Ajaloo KT Millised olid maailma arengu üldised tunnusjooned 20. sajandi algul? Maailma domineeris Euroopa, sest omas väga palju asumaid ja peale Euroopa oli vaid kaks iseseisvat riiki, kes polnud nii võimsad. Oli teaduse ja tehnika areng, mis omakorda suurendas usku progressi. Inimesed muutusid palju liikuvamaks ning see omakorda pani aluse raudteele. Võimalik oli reisida. Alguse saab ka lennundus ja ja autode ehitamine. Võetakse kasutusele elekter, leiutatakse telefon millega paraneb info kättesaamine. Toimub ka areng tööstuses. Agraarlühiskond muutub industriaalühiskonnaks, mille tagajärjeks on linnastumine. See toob omakorda kaasa muutumisi, mis mõjutab ühiskonna struktuuri. Inimesed moodustavad proletraadi. Sellel on ka oma miinuspool, tekib slummistumine (vaeste linnaosa), ülerahvastus, kuritegevuse teke. Positiivseks küljeks oli arstiabi kättesaadavus ja haridusvõimalused. Toimus rahvaarvu järsk suurenemine. Tekkisid uued suunad...
Kuna nii ka juhtus, hõivas Prantsusmaa karistuseks Düsseldorfi ja teised Ruhri piirkonna linnad, pannes Saksamaa veel raskemasse majanduslikku olukorda. AUSTRIA. Austria elanikkond koosnes sakslastest, kes rääkisid saksa keelt, mõtlesid nagu sakslased ja tundsid end sakslastena. Viin oli olnud peaaegu kümme korda kauem Saksamaa pealinn kui Berliin. Ainult ajavahemikel 1806-1815 ja 1866-1938 ei olnud Austria riiklikul tasandil Saksamaaga ühendatud. Peale I maailmasõda keelasid lääneriigid taasühinemise. 1920/1921. a. Toimus Kärtenis, Tiroolis, Steiermargis ja Salzburgis rahvahääletus, kus 99% osavõtnuist hääletasid taasühinemise poolt, kuid liitlased keelasid näljablokaadiga ähvardades hääletamist jätkata ja rikkusid sellega demokraatia põhiprintsiipi – enesemääramisõigust. 12. novembril 1928 deklareeris Austria liidukantsler dr. Karl Renner avalikult: “Lubage Austria kodanikel vabalt hääletada ja nad otsustavad 99%-liselt Saksamaaga taasühinemise kasuks
loetakse Hitleri vägede sissemarssi Poola 1939. aasta septembri alguses, mille garantiiks oli 1939. aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi mittekallaletungipakt Nõukogude Liiduga. 1941. aasta juunis Hitler rikkus seda pakti ning ründas parasjagu ise sõjaks valmistuvat Nõukogude Liitu. 3.II MAAILMASÕDA 7 1. septembril 1939. aastal tungis Saksamaa kallale Poolale, algatades sellega Teise maailmasõja. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Poola vallutamist nad ära hoida ei suutnud. Poolasse sisenes ka Punaarmee, kes vallutas riigi ida-osa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Saksamaa alustas 9
Marshalli plaan: 17 riigile anti USA poolt 13 miljardi dollari eest abi, tingimusel, et öeldakse lahti kommunismist. Külma sõja osapoolte vahelised liidud Valdkond Majandus Sõjaline koostöö rahutagamine Demokraatlikud organisatsioon Euroopa Söe- ja Teraseühendus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO ÜRO lääneriigid loomise aasta 1952 1949 1945 ____________ eesmärk Euroopa uue sõja vältimine kaitsta liikmesriike Sõjaliste konfliktide ärahoidmine, rahu tagamine Majandusliku koostöö arendamine ja diplomaatiline koostöö Sotsialistlik organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Nõukogu VMN Varssavi
Pingelõdvendus Detente ajajärk millal suhtel Lääne riikide ja NSVL suhted paranesid, arg kui lääneriigid tegid NSVL-le mõningaid järeleandmisi Algus Prantsusmaal · Prantsusmaa hakkas iseseisvalt NSVL-ga suhteid parandama · 1970 ida lepingud o W. Brandt mees kes muutis saksamaa poliitikat Loobus hallsteini doktriinist Alustas ,,uus idapoliitika", ehk mõlemad saksamaa riigid leppisid ära (mõlemad riigid tunnustasid teineteise olemasolu) · 1972 elavnes USA ja NSVL koostöö
Gaddafi režiim tehti vastutavaks terrorismirünnakutele terves maailmas. Tollane Ühendriikide president Ronald Reagan nimetas Gaddafit „ Lähis-Ida hulluks koeraks“, peale 1986. a Lääne-Berliinis La Belle ööklubis toimunud pommirünnakut, kus hukkus 2 USA ohvitseri ning sai raskelt vigastada 200 inimest, neist 79 USA ohvitseri. Hiljem saatis Reagan lennukid, et need pommitaksid Liibüa linnasid. Ühes õhurünnakus sai Gaddafi ka äärepealt surma. Aastate jooksul on lääneriigid olnud Gaddafi režiimi vastu, kuna ta toetas Iiri Vabariiklikku Armeed ja Palestiina Vabastusorganisatsiooni. 2000. a püüdis Gaddafi saavutada paremaid suhteid Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikidega. Ta mõistis varakult hukka 2001. a 11. septembri terrorirünnakud ja jagas ameeriklastega luureinfot al-Qaeda kohta. Peale seda, kui 2003.a kaotas Saddam Hussein võimu, oli Gaddafi hirmul, et ka tema võib kaotada oma liidripositsiooni. Avalik imidž:
ei olnud põhirõhk mitte rahvusel vaid demokraatial. Nüüdne vastupanuliikumine ei olnud enam Eesti keskne, vaid saadi aru et ükski ikestatud rahvas ei ole võimeline iseseisvust saavutama üksinda võideldes. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO Peaassamblee memorandumi, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist ja ÜRO liikmeks vastuvõtmist ja Nõukogude vägede väljasaatmist. See pöördumine jõudis läände 1974. aastal kuid lääneriigid ei reageerinud sellele. Edu pingelõdvenduses saavutati 1975. aastal, mil Helsingis kirjutati alla Euroopa Julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppaktile. Avalik vastupanuliikumine 1970. aastate lõpus tekkis otsene side pagulasorganisatsioonide ja vabadusliikumises osalejate vahel. Sellele pani aluse Stockholmis asutatud Eesti Vabadusvõitlejate Abistamiskeksus. 1978. aastal hakati Eestis välja andam põrandaalust kroonikat, kuhu koondati kõik tähis. 1979
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
