temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseosadesse kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedama ilma. Eestis valitseb üleminekuline paraskliima. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. . Kõige madalam on sademete hulk saartel ja rannikul ning kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 3060 km kaugusel paiknevas vööndis. Eesti asukoht tingib selle, et hulk ületab
LääneEesti madalik on ise juba pinnavorm. LääneEesti madaliku lõunaosas kerkib ümbritsevatest soodest kõrgemale KoongaMihkli paekõrgendik muistse nimetusega Soontagana. Soontagana põhjapiiriks on LääneEesti paekalda mandril paiknev läänepoolne lõik Kurese, Mihkli Salumäe (suurim ja kõrgeim 38 m. üle merepinna) ja Aru pangaga. LääneEestis ei esine mägesid . Ja pinnamood on suhteliselt tasane. Kliimaolud Kuna Läänemeri on piirkonnale üpris lähedal, kujundab meri oluliselt selle paiga kliimat. Mere lähedus muudab kliima mereliseks, temperatuuri amplituudid väiksemad, kui SiseEestis. Tänu merele on talvel LääneEesti madalikul soojem kui SiseEestis , aga suvel jahedam . Kevad algab varem ja lumekate on madalam kui sisemaal. Tänu mere lähedusele on ka aasta keskmine tuulekiirus veidi suurem kui idapoolsemas Eestis. Sademeid on palju . Veestik
III Slaid Gustav II Adolf sõjategevus ·Kui Gustav II Adolf sai 1611 aastal kuningas, siis sai ta isalt päranduseks kolm sõda: Taani vastu, kes oli Rootsit rünnanud ennem 1611, Venemaa vastu, sest Rootsi oli proovinud ära kasutada riigi nõrka aega ja Poola vastu ·1613 sõlmiti rahu Taaniga, mille käigus ei pidanud Rootsi oma terriotooriumit loovutama, kuid pidi Taanile maksma hüvitist. ·1617 lõpetati sõda Venemaaga Stolbovo lepinguga, mille käigus omastai Läänemeri Venemaale ·1629 sõlmiti Altmarki vaherahu, mis lõpetas sõja Poolaga. Selle vaherahu käigus sai Poola suure osa Liivimaast endale ·1630 Sekkus Rootsi juhtimisel 30aastasesse sõtta, et kindlustada oma ülemvõim lõunarannikul. Gustav II Adolf maabus oma vägedega Pommeris ja purustas kataliiklasste väed ning tungis Baierimi. oli põhiline vastutaja, kes pidi tagama neile edu. See kestis 1618-1648. ·6.november 1632 kohtusid Leipzingis Wallensteini ja Gustav II Adolfi väed Lützeni lahinh
Joonis 2. Pürenee poolsaar. Suurus. Vahemeri on üks suurimaid meresid. Vahemere pindala on 2 505 000 km², samas näiteks Punase mere pindala on 450 000 km² . Sügavus. Vahemere keskmine sügavus on 1438m. Kuid sügavaim on Helleni süvik,mille sügavus ulatub kuni 5121m. Samas kõrval asuva Punase mere keskmine sügavus on ainult 491m ning suurim sügavus ainult 2635m. Vahemeri on helesinine, ja vägagi läbipaistev kuni 60 m. Nii, et kui Läänemeri oleks sama läbipaistev, siis näeks põhja, sest Läänemere keskmine sügavus on 55m. Vee soolsus. Vahemeres on vesi väga soolane. Umbes 36-37, mõnes kohas ulatub soolsus üle 39 üks selline koht on Küprosest ida pool. Soolsust põhjustab Vahemere eraldus, seetõttu on veepinna temperatuur kõrge ja aurumine suurem kui sademete ja jõgedest voolanud vee hulk. Vee temperatuur ja jääolud.
Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). 3. Looduslikud tingimused
DOKSIINID Juhendaja: Karin Hellat Tartu 2012 Sissejuhatus Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus. Dioksiinide sadestumine õhust toidu- ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada ne...
........................................ 8 Kultuur....................................................................................................................... 9 3 Üldkirjeldus Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja
Sõrve kanti. Aga need plaanid ei jõustunud, sest siin asus siiski Kuressaare kindlus. Arhitektuurne stiil oli rootsi ajal Barokistiilis. *PÕHJASÕDA (1700-1721) Sõda lõppeb Uusikaupuki rahuga (tõlk. Uuslinna rahuga) Seda kutsutakse ka Nystadi rahuks, mis on aga lihtsalt Rootsi keeles. Põhjasõda on eesti ajale pöördepunkt, sest rootsiaeg saab läbi ja algab vene aeg. Põhjasõja põhjused on 1)Venemaa soov pääseda merele lähemale(valitseja oli siis Peeter I) 2)17.sajandil oli läänemeri muudetud rootsi sisemereks. Kõik see oli saavutatud naaberiikide arvelt (nt oli peetud sõdu Taani ja Rootsiga) 3) Taani ja Poola soov saada tagasi oma meri(valdused). Venemaa oli sõja peamine algataja. Venemaal oli 2 võimalust, kuidas merele pääseda: 1) sõda Türgiga (Mustale merele) või 2) Sõda Rootsiga (Läänemeri) Venemaa poliitika selles eelseiva sõja küsimusel muutus 1696, kui Venemaalt Euroopasse siirdus nn
.......................................................................lk 6 Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Rootsi Kuningriik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast rootsi Konungariket Sverige Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi lipp Rootsi vapp Riigihümn Du gamla, Du fria Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km²
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub." (Mati Unt) Piibli kohaselt lõi Jumal maailma, lõi sinna looduse ja loomad. Ta kujundas teistest kõrgema looma inimese. Võiks arvata, et Jumala poolt loodu saab olla vaid täiuslik, kuid paratamatu on tõsiasi, et inimene on tuntud oma julmuse ning vaenulikkuse poolest ja hävitades Jumala, asus ta maailma oma pilgu järgi looma. Kui aastasadu tagasi oli inimkonda ümbritsev keskkond hoitud ja armastatud, siis nüüdisajal on vähe inimesi, kes tõeliselt end ümbritsevast hoolivad. Kordades rohkem on neid, kes tegutsevad loodust saastades, et tagada iseendale majanduslik edu. Nüüdisinimese peamine soov on ühiskonnas silma paista ning teistest parem olla. Inimkond on valmis meisterdanud massiliselt masinaid, mis kogu ökosüsteemile laastavalt mõjuvad.suurettevõtete ning sõiduvahendite heitgaasid on suurt mõju avaldanud meie elukeskkonnale. Üha rohkem räägitakse o...
Liidu vahel mittekallaletungi leping, mille salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema täienduslepinguga ka Leedu) ¤ Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnaga endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist ¤ mõlemad riigid olid huvitatud uutest territooriumidest ¤ 1. IX 1939.a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallandas Teise maailmasõja ¤ 1935. a. Inglise-Saksa mereväelepinguga oli Läänemeri täielikult Saksamaa ja Nõukogude Liidu kontrolli all, mistõttu sõja puhkedes olid Baltimaad jäänud välispoliitilisse isolatsiooni ¤ osa ajaloolasi on veendunud, et Eesti pidanuks sellises olukorras valmistuma ühiseks vastupanuks võimalikele agressoreile ning tegema ettevalmistusi esindusliku välisdelegatsiooni edasitegutsemiseks eksiilis maa okupeerimise korral ¤ kui algas Teine maailmasõda, koondas NSV Liit Eesti ja Läti piiridele suured
TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT LOODUSTEADUSTE OSAKOND Sirli Tooming Eesti Loodusloo muuseumi külastus Essee. Maateaduste alused Õppegrupp: LB-1 Lektor: Jaan Jõgi Tallinn 2009 Ühel külmal ja lumisel novembrikuu kolmapäeval seadsin oma sammud vanalinna, et külastada Eesti Loodusmuuseumit. Kohale jõudnud, märkasin, et parasjagu valmistutakse uue näituse avamiseks nii, et mul oli võimalus olla esimeste seas kes näeb näitust ,,Eesti kalad". Alustasin oma ringkäiku esimeselt korruselt ,,Eesti geoloogia" väljapanekuga. See näitus toob ilusti välja osa meie planeedi kujunemisest ja ajaloost. Ning samuti tutvustab Eesti geoloogilist ehitust ja maavarasid. Teisel korrusel alustasin ,,Maailma loomastik" näitusest. Kuigi väga pisi...
POOLA Poola asukoht Poola Vabariik on riik Kesk- Euroopas. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Poola riigilipp Poola vapp Poola vaatamisväärsused Poola köök Poola toite iseloomustab hõrk maitsestamine. Toidud on sageli venepärarase nimega, ka maitse- kergelt hapu, tagasihoidlikult vürtsistatud- meenutab vene kööki. Rohkesti tarvitatakse hapukoort ja võid, toitvusele pannakse tugevasti rõhku
Lisaks on keskkonnaprobleemid seotud Eestit ümbritseva Läänemerega. Maailmas kasutatakse kütusena tänapäeval põhiliselt naftat ja gaasi. Viimase üheks suurtootjaks Euraasia mandril on Venemaa, kes soovib seda tarnida ka Euroopasse. Selleks käivitas Eesti idanaaber suure programmi ,,Nord stream", mis kujutab endast gaasijuhtme paigaldamist Läänemere põhja, ning mis ulatuks Venemaalt Saksamaale. II maailmasõja käigus oli Läänemeri üks suurimatest sõjatandritest ja sinna läks põhja palju sõjalennukeid ja laevu koos sõjavarustusega. Lisaks asetati tolle ajajärgu käigus käigus merepõhja ka palju miine. Kui sõda läbi sai, siis ei hakanud ükski riik neid ohte sealt eemaldama. Gaasijuhtme merepõhja paigaldamisega ongi suurimaks probleemiks seal lebavad sütikpommid. Kui midagi peaks viltu minema ja mõni pomm lõhkema, siis see võib tekitada ahelreaktsiooni
Saksamaa Andmed Ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik Föderaalne Vabariik KeskEuroopas Pealinnaks Berliin Looduslikud riigipiirid põhjas Läänemeri ja Põhjameri Organiseeritud parlamentaarne demokraatia Pindala 357 111,91 km2 Andmed Riigikeeleks saksa keel Rahvaarvuks on 81 757 600 (2010) Rahvastiku tihedus on 229 in/km2 Presidendiks Christian Wulff Rahaühikuks on euro ELi astus 1957 ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik Asukoht Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
tugevaid tuuli, sademeid ning järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseosadesse kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedama ilma. Eestis valitseb üleminekuline paraskliima. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. VEESTIK Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega: liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Saksamaa Referaat Mary-Heleen Lillemäe LH-11 Pärnu 26.02.2012 Sisukord : Üldandmed............................................................................................3 Rahvastik...............................................................................................4 Loodusvarad..........................................................................................5 Majandusharud......................................................................................6 Välismajandus sidemed.........................................................................7 Kokku...
ROOTSI Üldandmed: Pindala: üle 500 000 km2 Rahvaarv: üle 9 miljoni Pealinn: Stockholm Suuremad linnad: Malmö, Göteborg, Uppsala Kuningas: Karl XVI Gustaf Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia GEOGRAAFILINE ASEND Paikneb Põhja-Euroopas, Skandinaavia poolsaare idaosas. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Piiririigid on idas Soome ja läänes Norra. Lähiriigi Taaniga on ühendatud silla abil üle ÖRESUNDI väina. Lääneosas on Taanist eraldatud SKAGERRAKI ja KATTEGATI väinadega. Suuremad saared on GOTLAND ja ÖLAND LOODUS Pinnamood Lääneosas asub SKANDINAAVIA mäestik. Kõrgeim punkt on KEBNEKAJASE (üle 2000 m) Ida- ja lõunapoolne osa madaldub järk-järgult Läänemere suunas.
Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, väävlit, looduslikku gaasi, hõbedat, pliid, keedusoola. Metsade all on umbes 28% riigi territooriumist (põhiliselt okaspuud, eriti mänd), haritav maa moodustab umbes 46% kogu maismaa pindalast. Poola Geograafiline asukoht Poola asub Kesk-Euroopas ja piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga . Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Poolas kehtib Kesk-Euroopa aeg, mis on tund taga Eestis kehtivast ajast. Poola maastik on mitmekesine: kõrgetest mägedest (Rysy mäetipp 2499 m Tatra mäestikus) kuni merepinnast allpool asuvate aladeni (Visla suudmeala Zulawy: -1,8 m). Pool riigi territooriumist asub 150 m kõrgusel merepinnast. Riigi keskosa moodustavad Masoovia-Podlaasia, Suur-Poola ja Sileesia madalikud, neist põhja
Soojade hoovuste mõjualad (sahara kõrb, kaspia mere vesikond, kesk austraalia kõrbealad) 7.iseloomusta veetemperatuuri erinevatel laiustel Veetemp on kõrgem pinnasekihis, ekvaatori juures. Allpool hakkab langema ja poolustel. 8.millest on tingitud maailmamere erinev soolsus. Erinevast auramisest, mida suurem auramine, seda suurem soolsus. 9.kuidas sõltub liikide mitmekesisus vee soolsusest? Too näiteid! Mida suurem soolsus, seda suurem liikide mitmekesisus. N: läänemeri liigivaene, põhja ja lõuna ameerika läänerannik liigirikas. 10.kuidas mõjutab lainetus järk- ja kulutusrannikuid ning laugrannikuid? Järsk lained kulutavad ja tekitavad kulutusrandu. Kulutus rannajoon muutub sirgemaks ehk õgveneb, kulutav tegevus Laug lained kuhjavad kraami 11.nimeta jõgede toiteallikad Lumesulavesi, põhjavesi, sademed 12.kuidas muutub jõgedes vee äravool aasta jooksul. Igal aastal esineb suurvee periood ja madalvee periood, esineb ka kõrvalekaldeid
Geograafia 13.12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks.
http://www.abiks.pri.ee Eesti Kus asub? Euraasia mandri lääneosas, Euroopa maailmajaos Ümbritsevad alad läänes, põhjas Läänemeri, idas Venemaa, lõunas Läti, ülemerenaabrid Rootsi ja Soome Kliima parasvöötme põhjaosas parasmandriline kliimatüüp Loodusvöönd okasmetsa ja segametsa vööndi piiril Pindala45 227 km2 UlatusWE 350 km NS 250 km Äärmuspunktid N: Vainloo saarel 59o49'pl, mandril Purekari neemel 59o40'pl S: Nahal 57o30'pl W: Nootama laiul 21o46'ip, mandril Ramsi neemel 23o24'ip E: Narva linn 28o13'ip Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1
Maa kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja pinnalt lahkunud kiirguste vahe. Maa soojuskiirgus kõrgema to-ga maapinnalt suunatud kiirgus madalama to-ga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus kõrgema to-ga atmosfääri poolt madalama to-ga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus on maasoojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne ef.kiirgus, kui maa soojuskiirgus on suurem. Polaaraladel negatiivne, pöörijoontevahelisel alal aasta ringi positiivne. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, sest pinnalt lahkuvad ja pinnas neeldunud kiirgusvood on võrdsed. Kasvuhooneefekt - to ja niiskuse suurenemine seeläbi, et atmosfäär ei lase tänu nn kasvuhoonegaasidele (CH4, CO2, N2O, H2O, freoonid) välja maapinnalt tagasipeegeldunud soojuskiirgust. Tuul on õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mõjutatud õhurõhkude erinevusest. Õhumass on ühesuguste omadustega ( to ja niiskus) suur õhukogum, saab omadused aluspinnalt....
3) Mereäärne asend pehmendab kliimat talvel ja vähendab temp-i erinevusi. 4) Hoovused Põhja-Atlandi soe hoovus (muudab ilma soojemaks ja niiskemaks) 5) Püsivad tuuled Läänetuuledniiske ilm 6) Reljeef ehk pinnamood 4. Madal- ja kõrgrõhkkond: · Madalrõhkkond talv pehme ja lumine, suvi jahe ja niiske. · Kõrgrõhkkond talv külm ja kuiv, suvi väga soe ja kuiv 5. Läänemeri: · Vee soolsus on väike, sest paljud jõed suubuvad Läänemerre ning on palju sademeid. · Mida enam Atlandi ookeani poole minna, seda soolasem on vesi (läänes on soolasem) · Suvel muutub vesi pinnakihtides soojemaks.Sügise saabudes aga jahtub ning vajub sügavamale ja seguneb sealse veega.Süvakihtides on kogu aeg külm vesi. · Madalad ja magedaveelised veekogud jäätuvad kõige kiiremini
Põhjasõjast kuni pärisorjuse kaotamiseni Põhjused: 1) 1699 Taani, Poola, Venemaa liit Rootsi vastu 2) Rootsil oli soov muuta Läänemeri enda sisemereks, kaitses oma valdusi 3) Poola soov oli tagasi saada oma kaotatud alad 4) Taani soov saada ülemvõimu Läänemerel 5) Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja tagsi saada kaotatud alad. Tähtsamad sündmused: · 12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt · 1700. nov - Narva lahing ja rootslaste võit 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere, Valga, Tartu, Põltsama
Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus Keskaeg on üks olulisemaid etappe inimkonna arengus ning tõi kaasa palju uusi võimalusi. Sel ajal toimusid mitmed tähtsad sündmused, eesotsas Ristisõjad. Samuti õpiti tundma raha väärtust ning inimesed hakkasid rohkem tähelepanu pöörama haridusele. Keskajal jagunesid inimesed kolme seisusesse. Esimesse seisusse kuulusid vaimulikud, kelle ülesandeks oli hoolt kanda inimeste hingeõnnistuse eest. Nad olid vabastatud maksudest. Teise seisusse kuulusid aadlikud, kes olid elukutselised sõjamehed. Nende ülesandeks oli oma võimualuse piirkonna julgeoleku tagamine. Ka nemad olid maksudest vabastatud. Kolmandasse seisusesse ehk kõige madalamasse kuulusid talupojad, käsitöölised ja kaupmehed, kes pidasid üleval esimest ja teist seisust. Keskaja peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ja ebasobiv hulgalise kauba trantsportimiseks.Linnad muutusi...
Pilleriin Tamm Saksamaa Saksamaa vapp Saksamaa eurod Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47° ja 55° põhjalaiuse ning 5°ja 15° idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga, kirdes Poolaga, idas Tsehhiga, kagus Austriaga , lõunas Sveitsig, edelas Prantsusmaaga, läänes Luksemburgi ja Belgiaga ning loodes Hollandiga. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, Saksamaale kuulub ka osa Alpidest.Saksamaa jaguneb 16-neks liiduvabariigiks. Pilleriin Tamm Saksamaa Rahvastik Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal[. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta.Keskmine eluiga on 79,9 aastat.91% elanikkonnast moodustavad sakslased. 2004
............ Tallinn 2011 Saksamaa Saksamaa ametlik nimi on Saksamaa Liitvabariik mis on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. See piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pindala: 357 023 km2 Rahvaarv: 82,282,988 (2010) Pealinn:Berlin Pealinna elanike arv: 3 439 100 Keel: Saksa Rahaühik: euro Rahvastikutihendus: 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta Kliima Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm. Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. Veestik
1217- Otepää piiramine, 21.sept Madisepäeva lahing 1218- Alberti ja Valdemari koostööleping 1219- taanlased rüüstasid kogu Põhja-Eesti 1220- võiduristimine, Rootsi kuingavägi löödi puruks 1222- taanlased ehitasid Saaremaa lähedale saarele linnuse, eestlaste ülestõus Põhja-Eestis 1223- eestlased vallutasid Otepää ja Tartu, Vene vägi rüüstas Lõuna-Eestit 1224- kogu mandri Eesti peale Taru on vallutatud, toimus veresaun, maakondadega tehti uued lepingud 1227- Läänemeri jäätus, Muhus põletati kõik, rüüstati Ida-Saaremad, liguti edasi Valjalga, saarlased alistusid 4.Eestlaste allajäämise sisemised põhjused: ★ puudus riik, maakonnad tegutsesid killustatult ★ maakaitsevägi koosnes amatööridest, v.a saarlaste laevastik ★ relvad olid nõrgemad ★ linnused ei sobinud pikaajaliseks piiramiseks ★ Eestlaste allajäämise välimised põhjused:
aatal - Eesti Läti kaitseliiduleping. Üritati parandada suhteid vanelastega. Saksammaga õnnestus, aga NSV liiduga eiriti mitte. 1932. mittekallaletungileping. Üritati luau suhteid Inglismaaga. Nad lubasid küll kõike, aga erilist abi polnud neilt loota. 13. Kirjelda Eesti välispoliitikat 1930. aastatel (lepingud, põhilised ohuallikad, välisriikide suhtumine jms). Ohuallikad: NSV liit ja natsistlik Saksamaa. Rahvasteliidule ei saanud eirit loota. 1935. Inglise-Saksa mereväeleping Läänemeri on Saksamaa Ja NSV liidu asi. 1934. Venemaa üritas teha vastastikuse abistamise lepingut, aga Eesti keeldus. Eesti ei tahtnud parandada suhteid Venemaaga, sest nad kartsid Saksamaad. Eesti jätkas häid suhteid Saksamaaga edasi. 1939. aastal sõlmiti Eesti-Saksamaa mittekallaletungileping Eesti üritas olla neutraalne nii Saksamaa suhtes kui ka Venemaa suhtes. 14. Mis oli Balti liit? Too välja põhjused, miks selle loomine ebaõnnestus.
olid Jaapan, kes vallutas Hiinalt Mandzuuria ja Saksamaa, kus 1933 oli võimule tulnud Hitler. Hitler tegi ettevalmistusi vallutusteks Euroopas. Euroopa suurriigid - Inglismaa ja Prantsusmaa - tegid pidevalt järelandmisi Saksamaale, sest arvasid, et nii õnnestub sõda ära hoida. 1930 II poolel hakkas ka Nõukogude Liit astuma samme oma valduste suurendamiseks. 1935 sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal oli õigus suurendada oma laevastikku ja Läänemeri jäi Saksamaa mõjusfääri. 1934-1935 teeb NL ettepanekud Eestile, Leedule ja Lätile rajada nende territooriumile NLi sõjaväebaasid. Ettepanekud lükatakse tagasi. Kujuneb olukord, kus Balti riigid (Eesti, Läti, Leedu) jäävad kahe agressiivse suurriigi Saksamaa ja NLi huvisfääri ja neil pole lootust abi saamiseks teistelt Euroopa suurriikidelt. Sellises situatsioonis üritatakse uuesti teha omavahel koostööd, kuid sõjalist liitu moodustada ei õnnestu
(Õpik lk 54-69, tv lk 34-50 + Tera) Euroopa rannik - läänes Atlandi ookean (ääremered Põhjameri ja Norra meri) ja põhjaosas Põhja-Jäämeri (ehk Arktika ookeani mered Barentsi ja Kara) Läänemeri asub tervikuna parasvöötmes madal meri (keskmiselt 50 m sügavust) poolsuletud sisemeri (vahetab vett Põhjamere ja Atlandi ookeaniga) tõusud ja mõõnad vaevumärgatavad mere eri osade kliima sõltub laiuskraadist ja kaugusest Atlandi ookeanist avaldab mõju maismaa ökosüsteemile (selle kaitsmiseks sõlmitud mitu rahvusvahelist kokkulepet) veetase kõigub tugevate tuulte tõttu, tuulte muutlikuse pärast ei teki püsivaid hoovuseid vee soolsus (keskmiselt 8-10 promilli) kujuneb mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel ehk RIIMVESI (riimveega kohanenud vähesed liigid - ent nende liikide esindajaid on palju) Miks on Läänemeres riimvesi/soolsu...
Raivo Aunap, 2000. EGCD. Kas tunned ära järgnevad kaardiobjektid? Eesti asub parasvöötmes Eesti asub mandrilise ja merelise kliima üleminekualal, mida mõjutab Läänemeri ja kaudselt Atlandi ookean, sest valitsevad on lääne- ja edelatuuled. Raivo Aunap, 2000. EGCD. Juuli keskmine temperatuur on 16,6 oC, veebruaris -2...-7,5 oC, keskmiselt sajab 550...800 mm Eesti paikneb segametsade vööndis
Soode ulatuslik levik on tingitud: pos niiskusbilans (sademete hulk ületab aurumis); geoloogilistest iseärasustest (tasane pinnamood, ulatuslikul alal levivad vett halvasti läbilaskvad savikad setted); mandrijäätumise pärandist (hulgaliselt järvi). Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Läänemeri- riimveeline (keskmine soolsus 8-10 promilli, mis on ¼ maailmamere soolsusest). Taolisi riimveelisis veekogusi on vähe, läänemeri neist suurim. Vähe liike on kohastunud eluks taolistes tingimusteks. Kohastunud liigid tunnevad end hästi- konkurentsi on vähe. Liigivaene, kuid isenditerikas veekogu. Läänemeri on hetkel maailma üks reostatumaid veekogusid, kuna seda ümbritseb 9 majanduslikult arenenud riiki. Tundlikkus tuleneb ka läänemere noorusest- ökosüsteemis on veel noored ja väljakujunemata. Läänemeri on ka üpris madal ning madala tempiga- biogenne ja keemiline lagunemine toimub aeglaselt
missuguse nurga alt kiired aluspinnale langevad. *Kõrgustikke ületav ÕM tõuseb palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. Selle käigus õhk jahtub, selles olev veeaur kondenseerub ning tekivad vihmapilved. *Nõgudesse ja orgudesse tungiv külm ja raske õhk jääb sinna pikaks ajaks püsima, seetõttu on orgudes öösiti ja talviti külmem kui tasasel maal. Eesti kliima piirkondlikud erinevused *Eesti kliimat mõjutab väga palju Läänemeri. *Õhutemp. , sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõtuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. *Sademete hulk suureneb oluliselt 30-60km kaugusel rannajoonest. *U 20km kaugusele sisemaale ulatub ka merebriis, mis takistab pilvede teket. *Mere lähedal on tugevamad tuuled, harvemini öökülma ja äikesevihma. *Sademeid, äikesevihmade sagedust ning lumikatte kujunemist ja püsimist mõjutavad kõrgustikud. 10m kõrguse kasvu lisab 1% sademeid. *Kõrgustikel on madalam temp
Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, Saksamaale kuulub ka osa Alpidest. Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast (Land)): Alam-Saksi (Niedersachsen) Pealinn: Hannover (9) Baden-Württemberg (1) Pealinn: Stuttgart Baieri (Bayern) (2) Pealinn: München Berliin (Berlin) (3) Brandenburg (4) Pealinn: Potsdam Bremen (5) Hamburg (6) Hessen (7) Pealinn: Wiesbaden Mecklenburg-Vorpommern (8) Pealinn: Schwerin Nordrhein-Westfalen (10)
Kalasaagid on rikkalikud ning üldiselt inimtoiduks kõlblikud. Soomes kasvab praegu merikotkastel igal aastal umbes 50-60 poega lennuvõimeliseks. Kotkaste taastumisele on kaasa aidanud ka nende talvine söötmine. Ka viigrite sigimises on märgata paranemist. Mere sihiteadlik kaitse võimaldab säilitada Läänemerd suhteliselt puhtana ja eluvõimelisena 5 Kasutatud kirjandus 1. Matti Leinonen, Harri Leinonen ja Teuvo Nuberg Läänemeri lk 35-37 6
Nii ka tehti. Kindlasti jäi veel tonne prahti metsade alla, kuid inimesed tegid vähemalt midagigi ära, et keskkond meie ümber oleks puhtam. Kuid kahetsusväärne on see, et jäätmed, mis metsade alt ja teede äärest kokku korjati, vedelevad ka pool aastat hiljem jäätmekäitlustehase hoovis puutumatuna. Eesti jaoks tähtsal kohal olev keskkonnaprobleem on veereostatusest tingitud liikide hävimise oht. Kuna Läänemeri on üks olulisemaid veekogusid Euroopas, asub seal ka palju Euroopariikidevahelisi mereteid. Ühest riigist teise veetakse mööda neid kaupu. Mereteede kasutamine on üks odavamaid transpordivõimalusi, sellepärast on see ka laialt levinud. Levadega veetakse peale tarbekaupade ka näiteks naftat ja põlevkivi. Kui naftatanker lekkima peaks juhtuma, siis on keskkonnaseisukohalt tagajärjed kohutavad. Nafta merre voolamise tagajärjel kannatavad paljud kala- ja veelindude liigid.
Personalijuhtimise eriala LÄTI Kodutöö Õppejõud: Karin Kuimet Läti Tartu 2009 Läti on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist. Läti asub Põhja-Euroopas Läänemere rannikul. Läti asetseb Eestist lõunas, Leedust põhjas, idas on maapiir Venemaaga ja kagus Valgevenega. Läänes piirab riiki läänemeri ja loodes Riia laht. Huvitav on see, et olenemata pikast ja laugest merepiirist ei ole Läti territooriumil mitte ühtegi saart. (1920. aastal taotlesid lätlased Eesti territooriumile kuuluvat Ruhnu saart Läti omandiks). Merepiiri äärsetel aladel on tugev Rootsi kultuuri mõjutus. Läti pindala on 64 589 km. Rahvaarv 2 267 886 (2009 seisuga), millega on Euroopas 36. kohal. Umbes 1 150 000 inimest elab Riia linnas või selle ümbruses. Lätis on 77 linna, neist kaks ületavad 100 000
Sarnasusi ja erinevusi Eesti ala arengus Rootsi ja Vene ajal. 1558.-1595. aastani laastas meie kodumaa pinda Liivisõda, mille alguses oli Eesti ala jagatud mitme võõrvõimu vahel: Saaremaa kuulus Taanile, Lõuna- Eesti Poola- Leedule ning Põhja- Eesti Taanile. Sõja kulgedes õnnestus Rootsil Põhja- Eestis oma võim kehtestada, ning peale Jätkusõda, kuulus Rootsile kogu Eesti mandriala ning tänapäeva Põhja- Läti koos Riia linnaga. Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. See, tekitas rahulolematust Rootsi naaberriikides. Nii kujunes 1699. aastal Rootsi vastane liit, kuhu kuulusid: Poola, Taani ja Venemaa. Sõlmitud liiduleppe eesmärk oli vallutada Rootsilt tagasi kõik maad, mis ta "on oma naabritelt röövinud"; 1700 aastal algas ka sõjategevus Saksi vägede tormijooksuga Riiale. Sõda lõppes 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mille kohaselt liideti Ingeri-, Eesti-, ja Liivimaa Vene riigiga.
Looduslikud tingimused Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad: tsingi- raua- vase- plii- hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Looduslikud tingimused Kliima Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Looduslikud tingimused Keskkonnaohud Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus. Riigi arengutase Tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel. Toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast.
· Jõgedest tuleb magevett · Väike aurumine, sademeid palju, sajab magevett · Halb ühendus põhjamerega 4. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige kiiremini ja miks? Tööleht · Valged ja helesinised. Soolsus väike, madal. 5. Kuidas mõjutavad mere soolsust: a) kliima, b) vanus, c) ühendus ookeaniga, d) jõed? Tööleht a) Väike aurumine, magevesi (aurab vähem kui vett tuleb) b) Noorem-magedam c) Halb ühendus- soolsus väike d) Jõed toovad magevett 6. Miks on Läänemeri reostusele ülimalt tundlik? Kes ja millega on peamised reostajad? Tööleht 1) Madal meri 2) Vee vähesus 3) Halb veevahetus Tööstus, reondus, põllumajandus, olme. 7. Selgitada mõisted: rand, rannik, rannajoon. Vihik · Rand-Rannajoonega piirnev maismaa osa · Rannik-Rannajoonega piirnev maismaa ja madalaveeline merepõhi ulatab sügavuseni, mille lainetus enam merepõhjale mõju ei avalda · Rannajoon-Vee ja maismaa piir(muutuv) 8
Venemaa eesmärgiks aga oli endise Vene võimu taastamine Eesti aladel ning kontrolli saavutamine Läänemerel.Läänemeri oli üks tähtsamaid kaubateid, mistõttu oli NSV Liidu jaoks eriti oluline, et Eesti alad kuuluks talle. NSV Liit pidas seda ainuõigeks, et just tema peaks seda kaubeteed kontrollima. Venemaa kätte koondunud võim ja territoorium tähendasid ka seda, et Eesti Vabariigi iseseisvust enam ei tunnustatud. Läänemeri oli üks tähtsamaid kaubateid, mistõttu oli NSV Liidu jaoks eriti oluline, et Eesti alad kuuluks talle. NSV Liit pidas seda ainuõigeks, et just tema peaks seda kaubeteed kontrollima. Teise põhjusena võib käsitleda seda, et koostöö naaberriikidega ei sujunud ja samuti ei tahtnud Nõukogude Liit kunagi tunnistada Eesti, Läti ja Leedu iseseisvat olemasolu. Nõukogude Liidu jaoks oli Tartu rahuleping ajutine. Poola, Läti, Leedu ja Eesti plaanisid luua
ESMASEKTOR Taani tasane, parasvöötme mereline kliima, aktiivsete temp summa umbes 2500, vegetatsiooni periood 9 kuud, sademeid aastas 400 800mm, enam jaolt viljakad pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha. Põllumajanduslik maa haritav maa (põllud, mitmeaastased istandused), looduslik rohumaa (niidud, kõrbete karjamaad). Nisu Kesk ja Lõuna Euroopa, Põhja ja Kesk Ameerika, Ida Aasia, Lõuna Kanada, Venemaa, Hiina, Usa. Mais Lõuna Euroopa, Ida Aasia, USA, Lõuna Ameerika lõuna ja ida osa, Us...
reoveepuhastisse. Samuti on sellele mitmeid alternatiive näiteks vee termiline töötlemine või UV-töötlus. Lisad http://www.itameriportaali.fi/en/tietoa/en_GB/tietoa/ Läänemere portaal. Ülevaated Läänemere elustikust. Informatsioon võõrliikide kohta. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=525975/Mis+teeb+L %E4%E4nemere+nii+tundlikuks.pdf Mis teeb Läänemere nii tundlikuks? http://www.visitbalticsea.net/download/Book_EE.pdf Läänemeri - meie ühine ja kordumatu aare Balti keskkonnafoorum 2009 http://www.visitbalticsea.net/est/index.html Merekaitsealad Läänemere idaosas http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse Eestimaa looduse fond. Mereliikide kaitse. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1037731/290508_Laevaoma nikeLiit_TanelHinno.pdf - Ballastvee käitlemine laevadel
15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga(448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Veestik Saksamaa jõgedest, mis suubuvad Põhjamerre, on Rein, Elbe ja Weser tähtsaimad. Doonau saab alguse Saksamaa lääneosast ja voolab läbi kogu Lõuna-Saksamaa ja suubub peale mitme riigi läbimist Musta merre. Saksamaa ja Poola piiril voolav jõgi Oder suubub Läänemerre. Palju on järvi. Neist tuntuim on Austria ja Sveitsi piiril asetseb Bodeni järv. Jõed Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: 1
LOENG 4.02.2010 EESTI KLIIMA Eestit mõjutab Läänemeri ja Atlandi Ookeani kirde osa, Põhjajää meri, suur Ida- euroopa tasandik (meie asume loode osas) Mereline kliima üle kontinentaalseks Suurt mõju avaldab ka tsüklonite liikumine Suured veekogud Need ühtlustavad suve ja talve temperatuuri(t°;temp.) Ja Golfi hoovus.(talv pehme-suved mõõdukad) Kliima väga tihti muutub Taime kasvu seisu koha pealt soodustavad kasvuintensiivsust: -soojus reziimi iseloomustab näitajad on: *efektiivsed t° (üle +5°C ulatuvad t°; min +5°C) (taimed kasvavad ja arenevad selles +5°C kõrgemas t°) *Efektiivseks üle 5C temp. nimetame ööpäeva keskmist temp., millest on lahutatud 5C. *Kõik mis on üle 5C on taimedele kasulik. *kui me üksikute päevade, efektiivsed temp. liidame saame efektiivsete temp. , mis ületavad 10C Sügis- alguseks on see kui suvi lõppeb. Esinevad varajased...
EL MERESTRATEEGIA RAAMDIREKTIIV: 22.02.11 vastuvõetud Eesmärk:saavutada EL merekeskkonna hea seisund aastaks 2020 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/16/EÜ,23. aprill 2009, käsitleb sadamariigi kontrolli EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/17/EÜ,23. aprill 2009, ühenduse laevaliikluse seire ja teabesüsteem Läänemere idaranniku pikima rannajoonega riik 3794 km. Laide ja saari rannikuvetes 1500. Läänemeri on reostatuim meri Euroopas. Väike isepuhastus võime Läänemerel päevas umbes 2000 laeva, neist 200 on tankerid Helcomi andmetel juhtus 2007 a Läänemerel laevadega 120 intsidenti, neist neli põhjustasid ka naftareostuse. Õnnetuste oht kasvab: laevaliikluse ristumiskohtades Tallinn Helsingi, Sillamäe Kotka liinil. Merereostusi keskmiselt kolm kümne aasta jooksul Julgeolekupoliitika eesmärk: riigi ja rahva kestmajäämine
telerid, raadiod, kalkulaatorid... Veoprotsessi etapid Kaupade Põhivedu odavaima Kaupade kokkuvedu transpordiliigiga laialivedu (laevad, rongid) Vedude geograafia kuni 500 km KOHALIKUD Väravaregioonid: VEOD (Holland, autod Singapur, Hongkong) Vahemeri, Läänemeri, transiitteenuste Põhjameri müük KAUGVEOD Raudtee, rannikulaevandus "mugav lipp" (Panama, Libeeria) MANDRITEVAHELISED VEOD "merevoorimees" (Norra, Kreeka) Mere-, õhutransport Majanduse areng ja transport
ning loodusobjektide (kooslused, kaitsealad) säilitamiseks, tänapäeva looduskaitse olulisim valdkond. 12. Ühenda paarid, märksõnad ja konventsioonid. 1.rannikumadalad ja pardid Ramsar1, (märgalade säilitamine ja veelinnud) 2. vihmametsade raietulude ümberjagamine RIO de JANEIRO 2. (biol. Mitmekesisus) 3. keelatud püügiviisid Bern (liigikaitse) 4. läänemeri Helsingi (läänemere kaitse) 5.keskkonnainformatsioon Århuse (kodanik ja keskkond) 6.elevandi võhad Washingtoni (CITES, Oh, Liikide kaupl.) 7.Struve geodeetiline kaart UNECO (kultuur ja looduspärand) 8. rändlinnud Bonn (Rände eluviisidega loomade ka.) 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
