kõige mitmekesisemate loodusoludega. Madaliku pindala on 6035 km2 ning see moodustab 13,3 % Eesti territooriumist (Arold 2005). Põhjast ja läänest piirab Lääne-Eesti madalikku Läänemeri, idast Põhja-Eesti lavamaa ning lõunast Pärnu Joonis 1. Lääne-Eesti madalik madalik. Kaguosas on Lääne-Eesti madalikul lühike ühispiir ka Kõrvemaaga (Läänemaa maastikud). Piir on aga raskestimääratav,sest kahe naaberrajooni paigased vahelduvad mitme kilomeetri laiuses siirdevööndis (Arold 2005). Lääne-Eesti madalikku kuuluvad ka arvukad väikesed saared Väinameres ja Liivi lahe põhjaosas
Huvitavat Eesti kalade kohta Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad Eesti suurim veekogu on Läänemeri. See on maakera üks suuremaid sisemeresid,kogupindalaga 373 tuhat km2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10 ) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes. Ehkki Eesti pindala on ainult 45 tuhat km2, on siin ligikaudu 1200 järve
PÕHJASÕDA 1700 1721 . Rootsi kuningriik oli XVII sajandi teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli küsisid, ei võinud seda küsida Rootsilt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. 15. aastaselt troonile tõusnud uus Rootsi kuningas Karl XII oli küllalt kogenematu. 1699. aastal sõlmisid Poola kuningaks valitud Saksi suurvürst August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu. Eesti ja Liivimaa pidid
Euroopa Asub euraasia mandril. Paikneb põhja ja ida poolkeral. Suurus üle 10 km2. Mered ja lahed euroopas: Mered: 1) Läänemeri 1. Põhjameri 2. Baarensi meri 3. Valge meri 4. Vahemeri 5. Egeuse meri 6. Aadria meri 7. Must meri 8. Aasovi meri? Lahed: 1. Botnia laht ehk Põhjalaht 2. Biskaia laht 3. Soome laht Saared ja saarestikud: Saared: 1. Briti saared 2. Island 3. Kreeta 4. Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2
Kalad Edvin Sild K-16B September 2017 Kalad Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes, Läänemeri on madala soolasuse tõttu suhteliselt liigivaene, kuid sellest kalapopulatsioon on arvukas. Läänemerest püütakse 1% kogu maailmamere kaalasaagist. Sisevetest on peamisteks kalapüügi- veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Pärnus Pärnu jõgi ja Pärnu laht. Lest ehk jõelest ( Platichthys flesus) Lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) L...
Rõõmsalt saeb inimene oksa millel ise istub Viimased sada aastat on näidanud, et enamus rahvustest ja inimestest mõtlevad, vaid ajale mil nad ise elavad sel planeedil ning edasine neid ei huvita. Selline ükskõiksus saab kahjuks saatuslikuks järgnevatele põlvedele. 19. sajandi algus oli maailma jaoks tõeline murrang— algas tööstuslik revolutsioon. See tõi endaga kaasa linnastumise, asutati meeletult vabrikuid ja tehaseid, hakati kasutama maavarasid paljudes eluvaldkondades. Alanud oli mõtlematu tarbimisühiskond, mis tänaseks on endaga kaasa toonud aina süvenevad globaalprobleemid. Vaadates maailma kui tervikut, on inimeste elatustase võrreldes varasemaga oluliselt tõusnud. Kui aastasadu tagasi oli inimkonda ümbritsev keskkond hoitud ja armastatud, siis nüüdisajal on vähe inimesi, kes tõeliselt end ümbritsevast hoolivad. Kordades rohkem on neid, kes tegutsevad loodust saastades, et tagada iseendale majanduslik edu. Nüüdisinimese peamine...
Gajane Raabel Riik 1.osa. Poola. Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola piirneb läänes Saksamaaga, lõunas Tsehhi ja Slovakkiaga, idas Ukraina ja Valgevenega ning põhjas Leedu ja Venemaaga. ). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Pealinn: Varssavi Piirkond: 312 679 km² President: Andrzej Duda Valuuta: Poola zlott Valitsus: Parlamentaarne vabariik, Demokraatia. 1.Poola ja tema naabrid. 2.Poola asendikaart. Rahvastik Varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hõimudega asustatud. 98,7% elanikkonnast on poolakad. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kasuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt.
Rootsi Rootsi paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pindala on 449 964 km2 . Rahvaarv on 2011 aasta seisuga 9 428 100. Pealinnaks on Stockholm. Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on kuningas Carl XVI Gustaf, kes on abielus brasiilia-saksa päritolu kuninganna Silviaga. Neil on 3 last. Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Ilm on muutlik. Rootsi suuremad saared on Gotland, mille pindala on 2994 km² ja Öland 1347 km².
...........................................................................5 Ökoloogiline niss....................................................................................................................6 Aineringed.............................................................................................................................. 6 Näited ökosüsteemidest......................................................................................................6 Läänemeri.......................................................................................................................... 7 Sood ja rabad..................................................................................................................... 7 Bioindikatsioon...................................................................................................................... 7 Looduskaitse..................................................................................
missuguse nurga alt kiired aluspinnale langevad. *Kõrgustikke ületav ÕM tõuseb palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. Selle käigus õhk jahtub, selles olev veeaur kondenseerub ning tekivad vihmapilved. *Nõgudesse ja orgudesse tungiv külm ja raske õhk jääb sinna pikaks ajaks püsima, seetõttu on orgudes öösiti ja talviti külmem kui tasasel maal. Eesti kliima piirkondlikud erinevused *Eesti kliimat mõjutab väga palju Läänemeri. *Õhutemp. , sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõtuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. *Sademete hulk suureneb oluliselt 30-60km kaugusel rannajoonest. *U 20km kaugusele sisemaale ulatub ka merebriis, mis takistab pilvede teket. *Mere lähedal on tugevamad tuuled, harvemini öökülma ja äikesevihma. *Sademeid, äikesevihmade sagedust ning lumikatte kujunemist ja püsimist mõjutavad kõrgustikud. 10m kõrguse kasvu lisab 1% sademeid. *Kõrgustikel on madalam temp
Roomajad Raba servaaladel nõmmrabas ja rabamännikutes võib kohata ka rästikut ja vaskussi. Linnud -Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi, neist pooled on alalised. Rabades pesitseb nt. hallõgija, rabapistrik, teder, vahest ka enamasti siirde- ja madalsoodes pesitsevaist lindudest sookurg, kiivitaja. Imetajad põder, valgejänes, hunt. Liivastel ja kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Karu käib marju söömas. VI. Läänemeri 1. Läänemere üldiseloomustus. Geograafilisest paiknemisest tulenevad iseärasused. sisemeri, mis on ühendatud Põhjamerega Taani väinade kaudu suuremad lahed: Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht ümbritsetud 9 riigiga üldiselt madal meri, keskmine sügavus 52m, suurim sügavus 459m (Landsorti süvik) Läänemere elutingimused võrreldes teiste meredega. Vähe soolane, Tõusud ja mõõnad on väga väikesed, hoovusi ei teki,
.. 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid?
taaniga rahuRootsi sõda(1630-35)-kui sõtta astus rootsi, läks võit protestantide poolele,protestantide leeri juhtimine läks üle prantsusmaale rootsi ja prantsuse sõda habsburgide vastu(1635-48)-rootsi viimane sõda,mis oli kujunenud valitsevate dünastjate vaheliseks poliitiliseks sõjaks,tagajäjed-ainelised kahjud saksa aladel olid tohutud,saksamaa jagati 300-ks isseisvaks vürstiriigiks,tekkisid eeldused prantsusmaa tõusuks,rootsi tõusis uueks suurriigiks ja läänemeri sai selle sisemereks,vestfaali rahu- esimene rahvusvaheline rahukongress euroopas,keskseks sai suveräänsuse põhimõte,mis tähendas mitte vehelesegamist teise riigi siseasjadesse(usuasjad),jõudude tasakaalu printsiip-ükski mandri-euroopa riik ei tohtinud saavutada teise suhtes ülekaalu,absolutism on euroopas ajavahemik vestfaali rahust suure praentsuse revolutsioonini,võim koondub valitseja kätte ja riikide võimsus kasvab. see oli
Põhjasõda (1700- 1721) 17. sajandil oli Rootsist saanud Läänemerel valitsev suurriik. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus, muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. aastal sai troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksimaa ja Poola ära kasutada Rootsi valitseja noorust ja sõlmisid Rootsi vastu liidu. Põhjasõda algas, kui Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürst August II Tugeva ründas ootamatult vägesid Riia all ööl vastu 12. veebruari. Üllatusrünnak ebaõnnestus, sest väed Riia all olid tugevamad, kui arvati. Karl XII otsustas anda esimese löögi Taanile. Traventhali rahu kohaselt astus Taani 1700
Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Kliima Rootsis valitseb valdavalt mandriline kliima. Läänemeri jäätub talviti sageli, seetõttu on idarannik läänerannikust külmem. Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhja osa on aga pikka ja külma talvega. Mägedes sajab palju. Lume paksus on suur. Rootsi kliimat mõjutab
viljastamine toimub meres Vastne on ümbritsetud mitmetest kutiikula kihtidest Vastne kestub palju kordi (vahetab kutiikulat), enne kui saab täiskasvanuks Vastne elab mudas Vastse koorumine (mf - suu piirkond) Levila Esineb enamikus meredes (nii troopilistes kui ka polaaraladel) Elavad rannikuvetes, madalas vees Ei ole kunagi leitud sügavamalt kui 200 m Levila Põhja-Atlandi ookean Põhja-Jäämeri Barentsi meri Läänemeri (Poola, Rootsi, Taani, Eesti - Muuga sadam) Beauforti meri (USA) Kanada (Arktiline osa) Gröönimaa Erinevus teistest Peamised röövloomad Kambriumi ajastul Väga kõrge vastupidevus vesiniksulfiidile Saab hakkama hapnikupuuduses Halicryptus on ainus perekond, mis esindab oma klassi keraskärssusside hulgas Võrdlus teiste keraskärssussidega A. Tubiluchus corallicola B. Priapulus caudatus – selgmine/külgmine vaade
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED!!!!!!!!!!!! Veestik 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V: Veestiku moodustavad pinnaveekogud, suured märgalad, jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld -ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nimeta Euroopa sisemered. V: Sisemerede põhitunnus on see, et nad vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Euroopa sisemered on Läänemeri ja Vahemeri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremered. V: Ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega. 5. Miks nimetatakse läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V: Seal aurub vett vähe, jõed toovad palju vett ja ühendus Põhjamerega on kitsas. Riimvee veemass kujuneb peamiselt jõgede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist?
2 GEOGRAAFILINE ASEND Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb: · Taani · Poola · Tsehhi · Austria · Sveitsi · Prantsusmaa · Luksemburgi · Belgia · Hollandiga Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike
paljudesse kümnetesse meetritesse. Selliste kuhjevormide puudumine või esinemine jagab suure osa Eestimaad tasasteks ja künklikeks aladeks. Künklikel aladel esinevaid 3080 meetrise suhtelise kõrgusega künkaid kutsutakse kohapeal "mägedeks". Erinevalt tõelistest kaljutippudest koosnevad Eesti mäed pudedast moreenist, kruusast ja liivast. Umbes 12 000 aastat tagasi oli suur osa Eestist kaetud jääpaisjärvedega. Tolleaegne Läänemeri (nn. Litoriinameri) kattis veel nüüdseid rannalähedasi alasid. Kõrg-Eesti, mis ühendab Pandivere kõrgustikku ja Otepää, Haanja ja Sakala kõrgustikke, vabanes jääst juba algselt maismaana. Ülejäänud ala (Madal-Eesti) allus abrasioonile ning seal tekkis õhukesi viirsavi- ja liivalasundeid, mis tasandas maapinda veelgi. Jää kulutava tegevuse kõrval on oluline tähtsus olnud veel kahel asjaolul:
Läänemeri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kus? Mis? Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Liigestus Rannajoon on väga liigestatud. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole
Majandusgeogr-majandusnähtuste ruumiliste ilmingute ja iseärasuste ning ruum.arengu uurimine.Geogr. töötusjaotus- otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumiline korraldus.Hankiv majandus-eluks va jalikkude ainete hankimine-põllumaj,kalandus,jahindus,metsandus,tuleb ümber töödelda.Töötlev maj-töö stus(puidu,mäe,kütuse,tekstiili,naha,keemia,metalli),ehitus,tööstusharud,maavarade kaevandamine.Teeni ndav maj-veondus,kaubandus,tervishoid,haridus,riigi-õiguskaitse,teadus,kunst,kirjandus jm.Nende majan dusharude võib isel.neis hõivatud töötajate jaotuse kui ka nende toodangu väärtuse alusel.Majanduse aren gut ja paiknemist võib sood.või takistada loodusvarade(maavarad,mets,vesi)olemasolu ja lood.tingimuste( maavarad,kliimating,pinnamood,vetevõrk)eripära.Põllumajandus,selle kaudu toiduainetetööstus,teiseks metsandus ja metsatööstus kolm.energeetikat.Eesti niiske kliima pakub head võimalust söödataimede kas vuks ning põllumaj.tähtsaim haru...
Soome keel Soome asub Põhja- Euroopas ning teda ümbritesb Soome laht ja Läänemeri. Tema lõuna naaber on Eesti, ida naaber Venemaa ja lääne naaber Rootsi. Soomes elab ligikaudu 5 304 800. Soome keel on soome-ugri keelte rühm kuuluv keel, mida kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides. Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis
SAKSAMAA Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mis asub Tallinnast 1045 km kaugusel. Berliini geograafilisteks koodrinaatideks on 52° 31 0 N, 13° 24 0 E. Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal.
Saksamaa kaart Saksamaa lipp Asukoht Asub Kesk-Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km), lõunas Sveitsiga (316 km), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Riigi suurus on 357 023 km2. Rahvas Saksamaal elab ligi 81 757 600 inimest, mis on suurim rahva arv Euroopa Liidus. Rahvastiku tihedus on 229 in/km2 . See on 7 korda suurem kui Eestis ja 27 korda suurem kui Venemaal! Rahvus keeleks on saksa keel. Saksa rahva lemmik joogiks on õlu. Tänu sellele on ka Saksamaa humalatootmises maailmas teisel kohal. Saksamaa Vapp Saksamaa õlu Linnad Saksamaa pealinn Berliin asub Ida-Saksamaal
Umea ülikooliteadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarana maakonnas maailma vanim (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu- harilik kuusk Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsi on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel in erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väiksed, set põhjas on päev pikem. põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktikliline kliima. Umbes 15 % Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool. Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas - 2 c, põhjas - 16 c , suvel vastavalt 17 c ja 13 c. sademeis on 500-800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000mm. Rootsi eksport& import välis kaubanduses
Saksa kultuur Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike
VEERINGELÜLI: I aurumine, II sademed, III äravool. 71% maapinnast kaetud veega. 97% soolane ja 3% mage vesi. VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema). DELTA on tekkinud setete tagajärjel ja suubub mitme harujõena. KANAL on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodus...
Euroopa Anna Bogdanskaja 11 a Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Liigendus Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saare...
Läänemerd kitsad ja madalad Taani väinad: piki Jüütimaa idarannikut kulgev Väike Belt, Fyni ja Seelandi saare vahel paiknev Suur Belt ning piki Rootsi edelarannikut kulgev Öresund. Väikseim sügavus on Väikeses Beldis 10,5 m, Suures Beldis 30 m ja Öresundis 7 m. Peale eelnimetatud loodusliku ühendustee ühendab Läänmerd Põhjamerega aastatel 1886-1895 ehitatud Kieli kanal, mis on tähtis laevaliiklustee. Võrreldes teiste sisemeredega, näit. Vahemere ja Musta Merega, on Läänemeri erakordselt madal. Sügavused üle 200 meetri esinevad ainult piiratud aladel; süvikud on eranditult nõgude või vaondite kujulised, olles üksteisest eraldatud veealuste künnistega. Väinade piirkonnast eraldab tõelist Läänemerd Darssi künnis, mis paikneb 18 m allpool merepinda. Selle künnise keskele lõikunud 32 m sügavune voolusäng on suhteliselt kitsas ja takistab seetõttu soolase vee massilist tungimist Põhjamerest Läänemerre.
Limneamerd ning rahvakeeli kui Balti merd. See on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Lisaks Eestile on Läänemere äärsed riigid veel ka Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega Taani kitsad väinad. Läänemeri on maakera üks suurimaid sisemeresid, mille kogupindala on 373 000 km² ning keskmine sügavus ulatub 52 meetrini. Kuna Läänemeri on suhteliselt madala soolasisaldusega (8-10%), siis seetõttu on tegemist ka võrdlemisi liigivaese merega. Samas on aga Läänemere kalapopulatsioonid küllaltki arvukad. Seda tõestab ka fakt, et sellest merest püütakse ca. 1% kogu maailmamere kalasaagist. (Keskkonnaministeerium 2014)
Geograafia KT 3 Hüdrosfäär Vee jaotus maal: Vesi 100% Mage vesi 2,8% Suur ja väike veeringe: Veeringe lülid Sademed Auramine Jõgede äravool Infiltratsioon Maailmameri Merede jaotus avatuse järgi: Sisemeri kitsaste väinade kaudu. Läänemeri, Vahemeri Ääremeri osaliselt maismaaga piiratud, ookeanist eraldavad saared ja poolsaared. Kariibimeri. Saarte vaheline meri eraldavad ookeanit saarterühmadega. Jaava meri, Sulawesi meri. Mereranniku tüübid FJORDRANNIK SKÄÄRRANNIK DELTARANNIK LAGUUNRANNIK LIMAANRANNIK
SKT : 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta : 33 023 USD Rahaühik : euro Ajavöönd : Kesk-Euroopa aeg 2.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit(lisa ka kaart). Skasamaa asetseb Kesk-Euroopas ning piirneb põhjast Taaniga, idas Tsehhiga , kagust Austriaga,lõunast Sveitsiga,edelast Prantsusmaaga,läänest Luksemburgi ja Belgiaga ning loodest Hollandiga,kirdest Poolaga. Riigipiiri kogupikkus on 3757 km.Kuna loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. 3.Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest(pinnamood,kliima, loodusvarad jne.) Pinnamood Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi.Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa.Kesk- kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas.Saksamaa ida osas, on maapind rohkem madal nagu
Eesti saavutused aastatel 1930-1940: Kas oleks olnuks alternatiive? Aastal 1939. augusti lõpul sai Eesti valitsus ilmselt teada Molotov-Ribbentropi pakti salajasest lisaprotokollist. Eesti olukorda raskendas Poola allvelaev, mis andis NSV Liidule põhjuse blokeerida Läänemeri. Olukorra lahendamist nähti välisminister Karl Selteri saatmises Moskvasse. Kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid. Kui Eesti valistus sellega ei nõustu, ähvardati sõjaga, mida Eesti pool loomulikult ei tahtnud. Paraku ei palunud Eesti ka välisriikidelt sõjalist abi. Kuid ma leian, et kui Eesti olekskiseda teinud, siis oleks NSV Liit
Eesti parasvöötme üleminekuala mereliselt mandrilisele mereline alla 10´C, sademete rikas, tuulisem, mandriline üle 10´C, sademete vaene tuulevaiksem. Kliimat kujundavad tegurid päikesekiirgus (sõltub langemis nurgast 20´-52´, aastaajast suvel 18h talvel 6h, pilvisusest suvel pilves ilmaga jahedam talvel soojem, aluspinna kõrgusest kõrguse kasvades väheneb 1km 6 ´C, kaugus merest rohkem ranniku alad 1850h vähem kõrgustikud 1650h), õhumassid (suured õhukogumid ühesuguste omadustega, sageli läänest parasvöötme mereline suvel niiske jahe, talvel niiske soe, idast parasvöötme mandriline suvel kuiv kuum, talvel kuiv väga külm, harvem põhjast arktiline õhumass toob külma kuivust, lõunast troopiline õhumass toob niiskust ja väga sooja. Madalrõhkkond alla 760 mm/Hg, tsüklonid liiguvad läänest itta, õhk tõuseb ja tekivad sademed ja tugev tuu või talvel sula. Kõrgrõhkkond üle 760 mm/Hg, antitsüklon, õhk langeb ja toob kaasa päikest, suvel...
kaugusel. Eesti teadaolevalt suurim paduvihm oli 19. juulil 1973 Võrus, kus 10 minuti jooksul mõõdeti 15,4 mm sademeid. Suurim aastane sademetekogus on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm. Eesti saab kaks korda vähem päikesekiirgust kui Vahemere idarannik. Aastane päikesepaiste kestus Eestis kõigub 1600 ja 1900 tunni vahel (vähem kui pool maksimaalsest võimalikust), päikeselisem on rannikul ja saartel, pilvisem kõrgustikel. Eesti-siseste temperatuurierinevuste kujundajaks on Läänemeri, mis hoiab talvel rannikualad palju soojemana. Keskmine temperatuuride erinevus Lääne- ja Ida-Eesti vahel on talvel 3 kraadi. Kevadel soojeneb sisemaa märgatavalt kiiremini kui meri ja rannikualad jäävad võrreldes sisemaaga samavõrra jahedamaks. Suvel territoriaalsed erinevused kaovad ning need hakkavad taas tekkima sügisel, tingituna sisemaa kiiremast jahtumisest. Keskmine tuule kiirus aastas on Eesti sisemaal alla 4 m / sek., rannikualadel aga üle 6 m / sek
Saksamaa Maavarad ja nende kasutus Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Metsad Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsas on eeskätt mägedes (kuusk ja
laialdasem kasutuselevõtmine, päikeseenergia kasutamine, biokütuste kasutamine, prügipõletustehaste loomine (mis on juba käega katsutav Väo ja Iru prügipõletusjaamad on varsti ehitamisse minemas). Eestis on oluline propageerida looduslähedast mõtlemist ja looduse hoidmist. Ainult nii saame säilitada unikaalse keskkonna, mis meid ümbritseb. Kahjuks on näiteks Läänemeri halb näide meie ja meie naabrite loodusega mittearvestamisest. Läänemeri kuulub maailma kõige saastatumate merede hulka, mille põhja on peidetud sõjategevuse jäägid ja tööstusjäätmed, lisaks on põhjakihtidesse akumuleerunud jõgede poolt merre kantud reostus. Merepõhi on nagu prügila, mida uurides geoloogid avastavad üha uusi reostusobjekte. Sellised tagajärjed on Eesti rahvale ja riigile loodetavasti õppetunniks ning Eesti jätkusuutliku strateegia abil saame tehtut korvata.
Referaadis on kirjutatud natuke ajaloost, riigikorrast, loodusest, aga ka eluolust ja Rootsi- Eesti sidemest. Üldiseloomustus Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on ühendatud Taaniga Öresundi silla kaudu. Pindala on 449 964 km², mis teeb Rootsist suuruselt neljandal kohal oleva Euroopa riigi. Rahvaarv 9,284 miljonit inimest, kellest 85% elab riigi lõunaosas linnades. Riigikeel on rootsi keel ning rahaühik rootsi kroon (SEK).
(http://www.envir.ee). Reovee puhastamise all võib mõista vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta loo- duslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada(http://www.keskkonnaveeb.ee).Vett puhastatakse mitmel viisil. Setiti on peamiseks mehhaaniliseks puhastusseadmeks. Setiti on settebassein. Mustus vajub setiti põhja ja vesi on puhtam. Vett saab puhasdada ka filtrimise teel (Karik 2006:18). LÄÄNEMERE KAITSE Üleilmses mõõtmes on Läänemeri väike, kuid maailma suurim riimveekogu. Ta ökoloogiliselt ainulaadne. Läänemeri on ookeanidega ühendatud üksnes kitsaste ja madalate väinade kaudu. See piirab veevahetust Põhjamerega. Läänemeres püsib sama vesi koos igasuguse selles sisalduva orgaanilise ja anorgaanilise ainega kuni 30 aastat (http://www.envir.ee). Muude veeökosüsteemidega võrreldes elab Läänemere riimvee ökosüsteemides suhteliselt vähe looma- ja taimeliike
Kool Nimi Euroopa kalavarud Referaat Juhendaja: ............ Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................3 Läänemeri.................................................................................................3 Kliimamuutused..........................................................................................3 Ookeanide happesuse muutus...........................................................................4 Ülepüük....................................................................................................5 Direktiivid.................................................................................................5 Mere...
HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal selle kohal asuva asuva õhkkonna õhkkonna vahel. vahel. Väike veeringe · V...
JosephII(1780-1790)-kaotati pärisorjus,kärbiti esinduskogu võimu,sõjareform-sõjavägi oli alaline. Kolmekümneaastane sõda(1618-1648)Katoliiklik Euroopa ja Lutherlik euroopa. Usulised põhjused ja Habsburgide pärimisprobleemid. Ametlik lõpp Festfalirahuga, viimane ususõda euroopas, hollad isesesivus.epiteemiate ja haiguste levik euroopas. Põhjasõda(1700-1721) Venemaa Rootsi. Põhjus: läänemeri oli muutunud rootsi sisemereks, venemaa tahtis väljapääsu läänemerele. Rootsi kaotas osa oma ülemvõimust, venemaa sai pääsu läänemerele. Galileo :uuris kuud, alustas teleskoobi abil esimesena taevavaatluse. Descartes:mõistus võimaldab teadmisi saada, teaduste lahutamine. Newton:peegelteleskoop,gravitatsiooni teooria. Linne:looduse jagunemine,ladinakeelsete nimede andmine. Lavoiser : avastask oksüdeerimise, õhukoostise kindlaks tegemine.
Astun siis võõrastemajast ning hakkan head trahtrit otsima. Leiangi ülesse. Trahtril on ikka päris huvitav nimi ,,Kepslev Poni". Astun siis sisse ja uurin, mida siis ühele korralikule kaupmehele ka süüa siin pakutaks. Pärast menüü kuulmist tellin endale, siis seaprae kartuli ja salatiga. Toit söödud liigun edasi sadama poole. Sadamasse jõudes märkan juba kaugelt laeva, mis mulle kaupa pidi tooma. Uurin, siis kapteni käest, kuidas ka reis läks. Nagu selgub oli Läänemeri suhteliselt rahulik olnud. Kapteni käest küsin veel, kas ta suudab ise kaua maha laadida ning müümiseks valmis seada. Osa kaupa müün siinsamas Lübeckis maha, aga väikse osa tahaks ka Pariisi viia. Nii naisele kui ka turule. Kergesti riknevad kaubad nagu mesi ning sool viin otsekohe turule, nahad aga tahaks koju viia. Tänane saak tundub olevat väiksem kui muidu ning raha ka ei maksa siit väga oodata. Nii palju ikka et perekond toidetud saaks. Nii kaua kui kapten ja laevatöölised
Sõjad eesti aladel 14 - 19 sajand Mis toimus 14 19 sajand Jüriöö ülestõus Liivi sõda Põhjamaade seitsmeaastane sõda Vene Rootsi sõda Rootsi Poola sõda Põhjasõda Jüriöö ülestõus Kuna? - 1343-1344 a Kus? - Taani aladel Kes? - eesti talupojad võimude vastu Miks? - et taastada iseseisvus Mis toimus? - eesti talupojad astusid vastu võimudele - Tungiti mõisatesse, tapeti sakslasi, põletati mõisaid ja kirikuid - Tähtsaim sündmus Padise kloostri vallutamine Jüriöö ülestõus Kogu Harjumaa va Tallinn saadi talupoegade võimu alla Eestlaste 4 kuningat Oodati abi rootslastelt vastu lubati maa nende võimu alla anda Sakslaste ainus abi ordurüütlid eesti kuningad nendega kohtuma Ordurüütlid tapsid Eesti kuningad Ordu sissetung Taani aladele - võim neile Liiv...
Riigihümn Das Lied der Deutschen Üladomeen .de Maakood 49 Saksamaa Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, kuid enamik ministeeriume ja föderaalinstitutsioone asuvad Bonnis, endises Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus
Geograafia kontrolltöö Eesti kliima. 1. Kliimat kujundavad tegurid. 1) Päikesekiirgus. a) Saartel rohkem päikest. 2) Õhumassid. a) Antitsüklon õhurõhu maksimum(tähis K). a. Suvel soe. b. Talvel soe. b) Tsüklon õhurõhu miinimum(tähis M). a. Suvel vihm, jahe, tuul. b. Talvel lörts, tuul, vihm, lumesajud. 3) Aluspind. a) Tumedam pind neelab valgust, heledam pind peegeldab. b) Kõrgustike korral sajab alati. 2. Mereline kliima. 1) Palju sademeid. 2) Suvel jahe. 3) Talvel soe. 3. Mandriline kliima. 1) Vähe sademeid. 2) Suvel soe. 3) ...
PÕHJASÕDA Põhjasõda oli 1700- 1721. aastal peetud sõda ülem võimu pärast Läänemere. SÕJA ALGUS: Sõda algas 22. veebruaril 1700.aastal Saksi vägede ootamatu rünnakuga Riiale. Kuulnud Riia ründamisest kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid Holstein- Gottorpi sisse. SÕJA PÕHJUS: Rootsi vastu hakkasid võitlema Taani, Poola, Venemaa eesmärgiga vähendada Rootsi ülemvõimu, vallutada Rootsile kuuluvaid alasid ning muuta Läänemeri sisemereks. AJEND: Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II, Vene tsaar Peeter I ning Taani kuningas sõlmivad omavahelise liidu, millest lähtuvalt ründasid Saksi väed 22. veebruaril 1700. aastal Riia linna. SÕJAS OSALEJAD JA VÄEJUHID: * Rootsi- Karl XII * Poola- Leedu * Venemaa- Peeter I * Preisimaa * Saksamaa- August II Tugev * Kasakad * Taani- Frederik IV * Hannover * Türgi- Ahmed III SÕJAKÄIK:
Eesti iseseisvuse kaotamine 1930. aastal valmistusid Saksamaa ja NSVL oma territoorimi suurendamiseks. Saksamaa hakkas laienema varakult, kuna teised suured riigid (Inglismaa, Prantsusmaa) tegid järeleandmisi. 1935 tehti kokkulepe, millega lubati Saksamaal luua laevastik ning Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri, 1938 sai Austria Saksamaa osaks ning peale seda 1939 aastal Tsehhoslovakkia, Saksamaa liitis endaga ka Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna ning alustas suhete pingestamis Poolaga ning sealkohal loobusid lääneriigid järeleandmisest. Suurbritannia ja Prantsusmaa tahtsid luua Saksamaa-vastase sõja-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostub lepinguga juhul, kui talle antakse Balti riigid, Ida-Poola ja Bessaraabia. Samal ajal kui toimusid kolmepoolsed kõnelused, lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. Augustil 1939 kirjutasid NL välisasjade rah...
Koostas: TAAVI. KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku- ja lahkukirjutamisel tuleb arvestada seda, et tavaliselt kirjutatakse sõnad lahku, sest nad on iseseisvad, iga sõna kohta saab esitada küsimuse. Kokkukirjutamiseks peab alati olema mingi põhjus: kas vormiline, sisuline või on kokkukirjutus saanud tavaks. Liitsõnal on üks pearõhk ja see on täiendsõnal. Iga teistest sõnadest lahku kirjutatud sõnal on oma pearõhk. NIMISÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas, s-lõpuline või lühenenud tüvega, kirjutatakse see alati põhisõnaga kokku. Elamisvääriline, kinnipidamiskoht, kirjutamisoskus, kloonimisvastane, täienduskursustele, kasvatusmeetoditega, luksusjahid, kutseharidussüsteem, soovahetusoperatsioonid Reegel #2: ! Kui täiend on ainsuse omastavas, sõltub kokku- või lahkukirjutamine tähendusest. Täiendsõna näitab, kellele/millele miski kuulub, siis kirjutatakse lahku (venna raamat). Täiendsõna näitab põhisõna liiki...
aastast Click Click icon to icon addtopicture add picture Rootsi Kuningriik paikneb Skandinaavia poolsaarel. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Sümboolika Lipp Rahvuslill-Harakkuljus Vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Riigikord Rootsi kuningriigi riigipea on Carl XVI Gustaf on Rootsi kuningas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
