Sellel ajal oli ka nõiajaht. Bengt Gottfried Forselius asutas seminari koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. 1684. Heinrich Stahl esimene eestikeelne grammatika, 1637. Johan Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, 1693. Andreas ja Adrian Virginius Uus(Vastne) Testament 1686. Esimene läbinisti eestikeelne raamat. 1630. loodi Tartus Akadeemiline Gümnaasium, Johan Skytte, 1632 TÜ. Põhjasõda Rootsi kuningas oma võimsuse tipul. Läänemeri oli peaaaegu et tema sisemeri. Poola, Taani, Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu. Tekkis Rootsi riigis nõrkus ja teisi riike kedagi ei rünnanud ka hetkel, siis loodi leping 1699. aastal: Saksi kuurvürst August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV. Eesti- ja Liivimaa pidid võidu korral minema Poola võimu alla. 12. veerbuar 1700 rünnati Riiat. Narva lahing Karl XII, lumetorm. Rahvaarv langes 1721ks aastaks meeletult. Rootsi oli rohkem huvitatud Taani alluvuses
Agrokliima Mõjutab Läänemeri, Atlandi ookean, Ida- Euroopa tasandik ja Põhja jäämeri. Meie territooriumil läheb mereline kliima üle mandriliseks, eriti kagu suunas. Suurte veekogude lähedus mõjutab temperatuure. Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga. Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad( ei kasva lina- ...
geneetilise muundamise erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene. HELCOM- Helsingi Komisjon ehk HELCOM tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega kõigi reostusallikate eest Eesti, Euroopa Ühenduse, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa valitsuste vahelises koostöös. HELCOM on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (ehk Helsingi konventsiooni) juhtorgan.HELCOMi eesmärgiks on tagada terve elukeskkonnaga Läänemeri koos mitmekesiste tasakaalus toimivate bioloogiliste komponentidega, mille tulemusena saavutatakse hea keskkonnaseisund ning mis toetab erinevaid jätkusuutlikke majanduslikke ja sotsiaalseid tegevusi. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhimõtted. Looduskaitse Euroopa Liidus. Loodusdirektiivi ülesanne on ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaigatüüpide ja kasvukohti kaitstes aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ning taastamisele. Direktiivi
Fehlen – puuduma Was fehlt dir denn? Rufen – kutsuma Holen – tooma Weh tun (es tut weh) – valu tegema Krank – haige Gesund – terve, tervislikult Schwach – nõrk, nõrgalt Recht – siin, parem(poolne) Ein bisschen – pisut Besser – parem Estland Ilmakaared meessoost Riigid kesksoost, erand die Scheiz/ die Bundesrepublik Deutschland Eessõna im nt. Im osten Der Norden – põhi Süden – lõuna Osten – ida Westen – lääs Die Ostsee – Läänemeri An der Ostsee Die See, -n – meri Das Meer – järv Die Insel – saar Die Halbinsel – poolsaar Liegen – asuma Der Staat, -en – riik Die baltischen Staaten – Balti riigid Das Navhbarland, -“er – naabermaa Das Territorium – territoorium Die Territorien – mitm. Grensen – piirnemaan + AKK Der Este ein Este – eestlane Die Estin ein Estin – eestlane naiss. Der Schwede – rootslane Die Schwedin – rootslane naiss. Estnisch – eesti keel
liikide geene. HELCOM- Helsingi Komisjon ehk HELCOM tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega kõigi reostusallikate eest Eesti, Euroopa Ühenduse, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa valitsuste vahelises koostöös. HELCOM on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (ehk Helsingi konventsiooni) juhtorgan.HELCOMi eesmärgiks on tagada terve elukeskkonnaga Läänemeri koos mitmekesiste tasakaalus toimivate bioloogiliste komponentidega, mille tulemusena saavutatakse hea keskkonnaseisund ning mis toetab erinevaid jätkusuutlikke majanduslikke ja sotsiaalseid tegevusi. Loodusdirektiivi ülesanne on ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaigatüüpide ja kasvukohti kaitstes aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ning taastamisele. Direktiivi kohaselt tuleb selleks luua loodusalade võrgustik – Natura 2000.
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvai...
Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või teise tähenduse kohaselt on tegemist maailmamere osaga, mis külgneb mandriga. Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga. Šelfimeri ehk epikontinentaalne meri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk šelf. Šelfimeredeks on näiteks Läänemeri, Pärsia laht, Põhjameri Šelfimerede sügavus ei ületa reeglina 300 m. 16. Maailmamere hoovuste süsteem Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam- vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolise efekt on põhjuseks hoovuste kõrvelekaldele n-ö "otsesuunast" – põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral aga vasakule
8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub magedat vett ja sademeid on rohkem kui aurumist, seguneb soolast vett sellele juurde. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks umbes 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest umbes 5 meetrit madalamad. Täielik veevahetus toimub umbes 30 aasta jooksul. Läänemeri on seetõttu kergesti reostatav. Läänemere riimvees elab suhteliselt vähe loomaja taimeliike, kuid see piiratud kooslus hõlmab ainulaadset segu mere- ja mageveeliikidest, kes on kohanenud riimveetingimustega. Liikide piiratud arv tähendab, et igal liigil on kogu ökosüsteemi struktuuris ja toimimises asendamatu roll. Üheainsa tähtsa liigi kadumine või võõrliigi lisandumine võib muuta kogu süsteemi. Elupaikade eristumine Läänemeres sõltub keskkonnatingimuste kombinatsioonidest:
Sügavamates veekihtides võib kaduda hapnik, mis toob kaasa katastroofi: mürgine divesiniksulfiid tapab vee-elustikku ja levitab ebameeldivat lõhna. Kui vetikad, eriti sinivetikad, hoogsalt vohavad (nn. veeõitseng), eritavad nad sedavõrd palju mürgiseid ühendeid, et tekitavad suplejatel nahalöövet. Vetikamürkide ja hapnikupuuduse tõttu võivad hulgaliselt hukkuda kalad. Enamik Eesti siseveekogusid on eutrofeerunud, sealhulgas Peipsi ja Võrtsjärv, kuid samuti Läänemeri, eriti Soome laht. Veekogu saasteallikaid võib kujutleda kolme üksteise sees paikneva ringina. Sisemise ringi moodustavad nn. otselasud: saastaja asub kaldal või veekogu pinnal (näiteks veesõiduk). Teise, suuremasse ringi kuuluvad veekogu valglal paiknevad saasteallikad. Näiteks Pärnu lahte saastavad ka Paide ümbruse farmid. Jäädes lahest saja kilomeetri kaugusele, paiknevad nad ometi valglal ja halvendavad lahe veekvaliteeti. Seepärast tehaksegi
Ookeanide soolasisaldus on keskmiselt 3,5 % e. 35. Surnumeres on soolasisaldus vee pindmises kihis 30%, põhjas 33%. Surnumeri asub 417 m allpool mere pinda. Elustik bakterid, vetikad, arhed. Osmoos lahusti difusioon poolläbilaskva membraani kaudu väiksema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusest suurema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusesse. Läänemeres Taani väinade juures on merevee soolsus 1,5%, Põhjalahe põhjaosas on soolsus ainult 0,2%. See tähendab, et Läänemeri on riimveeline. Happelisus pH e. vesinikioonide negatiivne kümnendlogaritm e. vesinikioonide kontsentratsioon. neutraalne 6,5...7 happeline alla 6,5 leeliseline üle 7. Normaalne looduslik sademete pH=5,6 võib kõikuda 4,6...5,6-ni.pH alla 3 või üle 9 kahjustuvad soontaimede juured.pH 1,7 juures kasvavad vaid ränivetikad (Pinnularia).pH 12,0 juures sinivetikad Keenia järvedes. pH alla 4,0...4,5 lahustub toksiline Al3+ ja liigub
- Fluoreeritud gaasid ** Freoon - Metaan (CH4) - Dilämmastikoksiid (N2O) ● Metsad ● Ressursid ● Tagajärjed: - Veetase, majandus, sotsiaal Mida on tehtud? Globaalne soojenemine ● Stockholm 1972 ● Rio de Janeiro 1992 - ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon - Johannesburg 2002 - Rio 2012 ● Kyoto 1997 ● Pariis 2016 ● Osoon - Viini konventsioon - Montreali protokollid ● Vahemeri ● Läänemeri - Helcom ÜRO ● ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) ● Jätkusuutliku arengu eesmärgid - MDG järg - Keskkonnale kolm eesmärki ** Kliimamuutus ** Meri ** Maa
elatusallikaks ja kes sooritasid Rootsi võime häirinud halastamatut röövpüüki teisteski sisemaa veekogudes RootsiVene sõda aastatel 16561661: kuigi Eesti, Liivi ja Ingerimaa olid lepingujärgselt Rootsi kuningriigi sõjasaak, ei rahuldanud selline lahendus Venemaad, Poolat ega Taanit Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655. a sõjakäiku, millega hõivas Kuramaa, Leedu, Ida Preisimaa ning suure tüki Poolast, Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks, Vene tsaari Aleksei Mihhailovitsi häiris eriti Leedu langemine rootslaste kätte, sest ta oli arvestanud sellega kui oma tulevase valdusega 1655. a sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikke ettevalmistusi Eesti, Liivi ja Ingerimaa ründamiseks ja lootes seni käest libisenud alad lõpuks ometi vallutada, alustas tsaar 1656. a suve hakul sõda, Riia piiramine ei õnnestunud ja suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656.
väljutavad jäägid. 6. Hk limused esindajad: teod ja karbid, tigude välisehitus. Limuste tähtsus looduses. Näiteid Eestis elavatest tigudest ja karpidest. Limused ehk molluskid on liigirohke loomarühm, kuhu kuuluvad mitmesuguse välimusega loomi. Elavad nii vees kui maismaal kui ka mägedes. Limused on pehme kehaga selgrootud loomad. Nende siseorganeid katab õhuke nahakurd, mida nimetatakse mantliks. Limuseid leidub ka Eestis, aga mitte peajalgseid, sest Läänemeri pole piisavalt soolane. Samuti ei sobi mage Läänemere vesi paljudele kammkarpidele, rõõneskarpidele ja osale pärlikarpidele. Teo tunneb ära spiraalselt keerdunud koja järgi. Vaid vähestel pole koda, nt nälkjatel, nende keha katab vaid paks limakiht. Kojast sirutavad teod välja kombitsatega pea ja laia tallaga jala.Meretigudel koda paksem ja tugevam kui magevee- ja maismaatigudel. Enamikul liikidel on ka jalg ja koda, mis on lubiainest ning seda eritavad mantlirakud
Uute perekondade rajamiseks polnud takistust, sest maad oli küllaga. Oma maa said ka senised vabatikud. o Tagasilöök tuli Vene-Rootsi sõja ajal kui eestit laastas katk, rahvaarvu kasv pidurdus. Kuid 1695aa arvatakse eestis olevat veidi üle 350 000 inimese. ROOTSI-VENE SÕDA 1656-1661 o Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655a sõjakäiku, kus ta vallutas Kuramaa, Ida- Preisimaa, Leedu ning suure tüki Poolast. Seega muutus Läänemeri Rootsi sisemereks. o Vene tsaari Aleksei Mihhailovitsi häiris aga Leedu sattumine Rootsi kätte. o 1655a sügistalvel alustasid venelased salajaste ettevalmistustega Eesti- Liivi- ja Ingerimaa ründamiseks, sõda alagas 1656a suve hakul. o Suurimaks võiduks jäi Tartu, Vastseliina ja Vasknareva linnused. o 1658a sõlmiti vaherahu.
Väikese veeringe puhul aurustub vesi maismaalt ja langeb uuesti maha maismaale. Suurel mää-ral sõltub üldine sademete hulk just väikese veeringe intensiivsusest. 16 MAAILMAMERI - hõlmab 71% Väiksemad maailmamere osad on mered ja need jaotatakse oma avatuse järgi Sisemeri - veevahetus väinade kaudu Nt. Punane meri, Vahemeri, Läänemeri, Must Meri Ääremeri - osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaatega) Mõned loevad ääremerede alla ka avamered Nt. Araabia meri, Põhjameri Labradori meri Avameri - ei ole eraldatud saarte ega poolsaartega Nt. Davise meri, Laptevite meri Saartevaheline meri - eraldatud maailmamerest saartega Fidzi meri, Iiri meri, Filipiini meri Maailmamerd iseloomustavad: Keskmine soolsus - 35 (Läänemeres väike 8-10 . Seetõttu liigiliselt vaene)
masinate kasutamine mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. Ulatuslike põllu- Suureneb tuulisus, tuuleerosioon massiivide rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele 59. Maailma tähsamad kalapüügipiirkonnad Põhja-Ameerika lääne-ja idarannik; Lõuna-Ameerika läänerannik; Gröönimaa ja Islandi ümbrus; Läänemeri, Jaapani ümbrus. Kalavarud ei ole maailmameres jaotunud ühtlaselt. Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid. Süvaookean, lähistroopilise, ekvatoriaalse ja polaarse avaookeani pinnad on kalavaesed. 30 60. Kalanduse vormid
Pilet 8. 1)Viikingid ühiskond, retked ( 7 ) Viikingiteks nimetatakse muinas Skandinaavia meresõitjaid. Tänapäeva rootslaste, taanlaste, norralaste, islandlaste esivanemad. Viiking tuleb sõnast vik, mis tähendab lahte. Viikingitel on ka palju muid nimetusi : venelased kutsusid neid varjaagideks , eurooplased kutsusid neid normannideks ehk põhjamaa meheks. Viikingite laevasid nimetati drakkariteks. Esialgu oli viikingite peamiseks tegutsemisalaks Läänemeri ja Põhjameri. Pärast hakkasid nad sõitma ka Vahemerel, Mustal merel ja Kaspia merel. Viikingid olid ka kaupmehed. Viikingid rüüstasid regulaarselt Iirimaad, Inglismaad, Põhja Saksamaad, Prantsusmaad, Venemaad. Aastal 911. said viikingid endale piirkonna Põhja- Prantsusmaal, mida kasutatakse Normanndiaks. Nemad avastasid Islandi, Gröönimaa, Vinlandi. Umbes aastal 1000. jõuti Põhja-Ameerikasse. Viikingite riigid, kolooniad Vana vene riik oli 9
Pingekoldeks olid Madalmaad seetõttu, et Madalmaade ja Suurbritannia huvid põrkusid kes omab ülemvõimu merel? Inglismaa võitis. Lisaks olid Madalmaad probleemide piirkond sellepärast, et Prantsusmaa tahtis Madalmaid alistada, sest nad olid majanduslikult jõukas riik pidas selleks 3 edutut sõda. 2) Läänemere piirkond 17. sajandi II poolel tugevaim riik Läänemere piirkonnas oli Rootsi, kes oli enda kätte saanud Soome, Eesti, Läti põhjaosa ja ka PõhjaSaksamaa. Läänemeri oli muutunud Rootsi riigi sisemereks. See oli naabritele vastuvõtmatu. 17. sajandi keskel oli Rootsi ka Taani valdused hõivanud. Rootsi konkurendid Läänemere piirkonnas olidki Taani, Poola ja Venemaa. Venemaa nägi Rootsi arvelt omale võimalust pääseda Läänemerele. 3) KaguEuroopa Balkani poolsaar oli juba Türgi valduses ja 17. sajandi II poolel alustas Türgi pealetungi ka KeskEuroopale, kuid see suruti maha. 18
Viimastel aastatel mitmest Eesti veekogust leitud ka meile alale sissetoodud võõrliiki signaalvähki Pacifastacus leniusculus. Krabideks nimetatakse lühikese tagakehaga kümnejalalisi vähke. Nendele on iseloomulik laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad (eesmised on arenenud võimsateks sõrgjalgadeks) ning tugevasti redutseerunud ning pearindmiku alla pööratud tagakeha. Krabid on tuntud merede rannikuloomad, kes suudavad teatud aja ka õhukeskkonnas veeta. Läänemeri on mageda veega ja sellepärast on meil krabisid vähe. Viimasel ajal on siiki mõned võõrliigid ka meie meres kohannenud. Eesti vetes elab kaks krabiliiki: hiina villkäppkrabi Eriocheir sinensis ja harrise mudakrabi, ka rändkrabi Rhithropanopeus harrisi.
Pilet No. 01 1. Lateraalne ujuvmärgistus Kasutatakse laevatee märgistamiseks (faarvaatris). Euroopas kasutatakse IALA „A“ süsteemi kus paremale küljele jääb roheline poi (koonus, Fl G) ja vasakule punane poi (silinder, Fl R) ja Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vool...
aristokraatlikuks ja kaotas võimaluse ühtse rahva tekkeks, kultuur jäi kitsasse saksa vaimu. Ent vaim jäi edasi (Jüriöö), mis viis Vabariigini. Sarnased asjad ka Lätis, seal saksa-läti vahekord teravam. Seal heroiseeriti lätit eriti. Venemaal seletati, et Eestimaa põline Vene ala. Lähtub sellest, et 13. sajandini oli Liivimaa Vene vürstide võimu all. Toodi valeusk jne. Ivan IV üritas parandada ning õigluse tõi alles Peeter I. Maal peavad olema loomulikud/looduslikud piirid – Läänemeri. Nõukogude ajal, eriti 1950. aastatel, oli ajalooline side vene rahvaga eriti tugev, mis avas võimalused sotsialistliku revolutsioonini. Pärast 1950. aastaid leebus olukord. Lõpuks, 80. aastail võeti taas natsionalistlik 30. aastate käsitlus, mis siiani kestab. Viimasel ajal väljunud Liivimaa uurimine siinsetest piiridest. Uurijad Taanis, Itaalias, Saksast (mitte baltisaksast). Ka anglo-ameerika autoreid ja see kõik avardab vaatevinklit. Allikad
Vastavalt eraldatuse astmele eristatakse: ääremeri mered on osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaartega, nt Põhjameri, Beringi meri saartevaheline meri maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osadega, nt. Iiri meri, Korallimeri sisemered veevahetus ookeanitega toimub väinade kaudu, nt. Läänemeri, Must meri vahemered Vahemeri. 5.Jõed, nende teke ja liigitused. Jõgi maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas, kõrgemalt madalamale. Jõgi tekib juhul, kui on olemas voolutee e. jõeorg. Teke kui valglalt pärit vee hulk ja voolu kiirus on piisav pinnase uuristamiseks ja jõesängi kujundamiseks. Toitub sademeveest (vihm), jää- ja lumesulamis- ning põhjaveest.
Lk 92-93 valvepaat ja kiirvalvepaat.päästepaat on Parved ja nende kinnitused on konstrueeritud kinnitatud taavetite külge ja nende abil toimub eripiirkonnad: Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Pärsia ning Omaani laht. selliselt, et ka paadi vettelaskmine laevahuku või laeva huku korral parve vajumisel kuni 4 meetri
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks
loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaha aja veetmise rajatisi. Mõisted: isiku-, äri- ja avaliku sektori teenused, logistika, kohalikud ja kaugveod, transiitveod, mugavuslipp, positiivne ja negatiivne kaubandusbil KAART 89. teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab need märkida kontuurkaardile: · Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiko laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni laht; · Kanalid: Panama, Suessi, Kieli; · Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Magalhaesi; · Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa;
merega ääremeri – ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega; maailmamere osa, mis külgneb mandriga saartevaheline meri – maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga šelfimeri e. epikontinentaalne meri – meri, mille põhjaks on mandrilava e. šelf. Šelfimeredeks on näiteks Läänemeri, Pärsia meri, Põhjameri. Šelfimerede sügavus ei ületa reeglina 300 m Maailmamere soolsus on 34,5‰ e. 3,45%. Maailmamere keemiline koostis: soola nimetus keemiline sümbol sisaldus (g kg-1) naatriumkloriid NaCl 23,0 magneesiumkloriid MgCl2 5,0 naatriumsulfaat Na2SO4 4,0
Jää avaldab mõju ka tänapäeval, varem vajutas maapinda alla ja nüüd maapind tõuseb üles. Osad ütlevad, et Loode-Eestis on tõusnud maapind üle 100 m. Saaremaa ja Hiiumaa kasvavad kokku, Saaremaa ja manner kasvavad kokku (?). Kui jää taandus tekkis Balti Jääpaisjärv, mil polnud ühendust ookeaniga. Toimus Billingeri katastroof, sel ajal elasid kindlasti ka inimesed, see ühendus ookeaniga täh seda, et järv hakkas tühjaks voolama, mõnede arvamuste kohaselt langes Läänemeri 60 meetrit. 8213 eKr (u 10. aastatuhande keskpaik eKr) toimus see. Ka Eestist on leitud mammutihambaid, Puurmani mõisa maadelt, mille vanuseks oli 11 600 aastat, kaalus 2,7 kg, leiti 19.sajandil. Euroopas teisi nii noori ei ole, teised on olnud 30-40 000 aastased. Taimõri poolsaarel on mammuteid olnud ka 4000 eKr. Mitut luud pole koos leitud, võime järeldada, et jää on need tükid siia toonud.
planktonis on, järvedega võrreldes, lisaks mageveeski tuntud aerjalgsetele, mitmesuguseid mantelloomi, hulkharjasusse, limuseid jne.; muidugi peaaegu kõigi loomarühmade vastseid. Osa meres planktilisteks loetavaid loomi on üsna suured. Nektonit esindavad, peale kalade, vaalalised, loivalised ja kalmaarid, pleustonit putkelised. Mere põhjaloomad (bentos) on väga mitmekesised, sääljuures mõned neist magevee omadega võrreldes hästi suured (kõrgemad vähid, limused, okasnahksed jt.) 92. Läänemeri on riimveeline, põhjaotsas peaaegu mage nagu järv; edelas soolsus umbes kuni 2%. Ajalooliselt on siin vaheldunud riimveelised ja päris magedad, järvelised perioodid. Litoraali polegi (sest pole loodeid); põhja vöötmed on sublitoraal ja pseudoabüssaal. Pseudoabüssaalis valitseb tihti stagnatsioon ja hapnikupuudus; see kaob, kui väinadest taas merevett sisse tulvab. Meri on noor (umbes 10.000 aastat) ja loomastik noor; kohapääl tekkinud liike polegi
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdj...
Soolestiku ülemine, ventraalselt asetsev pimesool vôib ulatuda närvirôngani. (lisa 3) Môlema soo isendite saba on koonusjas, terava otsaga. Emased on 2,53-4,90 mm, isased 2,62-4,60 mm pikad. (Moravec, 1994) 22 Teda on registreeritud Loode-Euroopas, Läänemeres, Vahemeres ja Musta mere piirkonnas. (Gibson, 1972, Fagerholm, 1982; ref. Køie, 2001). Leviala Euroopas piirdub soojemate aladega, kôige pôhjapoolsem levila on Läänemeri ja Pôhjameri Sotimaa lähedal (Gibson, 1972; ref. Moravec, 1994). Läänemeres on tema tüüpiliseks lôpp-peremeheks lest (Køie, 2001), vähem merilest (Moravec, 1994). Mustas meres ja Aasovi meres on liiki leitud mitme sugukonna kaladelt s.h. ogaliklastel (Gasterosteidae), hobumakrellastel (Carangidae), lüürakalalastel (Callionymidae), mudillastel (Gobiidae), lestlastel (Pleuronectidae) ja merikeellastel (Soleidae). Selles piirkonnas on mudillased kôige olulisemad lôpp-
suurenemise. Kuna merereostus võib mõjutada kõiki Läänemere maid, on Helsingi konventsioonis kokku lepitud mere ühise kaitse reeglid Riiklikul tasandil jaguneb vastutus Läänemere merekeskkonna eest tihti kohalike võimuorganite, piirkondlike võimuorganite ning kesk- ja/või föderaalvalitsuse vahel. Seega hõlmab Läänemere merekeskkonna kaitse paljusid ametivõime ning oluline on selgelt kindlaks määrata eri ametkondade ülesanded ja vastutus. Maailma mastaabis on Läänemeri väike meri, kuid olles üks maailma suurimaid riimveelisi veekogusid, on ta ökoloogiliselt unikaalne. Oma erilise geograafilise,klimatoloogilise ja okeanograafilise iseloomu tõttu on Läänemeri väga tundlik inimtegevusega keskkonnale avaldatava mõju suhtes. Sõltuvalt õli kvaliteedist reostab nafta vett, tekitades veepinnale õlikihi, veega segunedes või vees lahustudes. Naftareostuse kõige nähtavamad tagajärjed põhjustab merepinnal ujuv õli: linnud ja hülged lämbuvad ning nende
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...
EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 ...
“prügiraamatusse” vastav sissekanne. Äraantud prügi hulga ja imetuse kohta saadakse sadamast vastu kviitung .”prügiraamat” koos kviitungitega säilitatakse laevas kaks aastat peale viimase sissekande tegemist. Igal pool tuleb jälgida nõuet, et merre ei tohi visata plastmassi, sünteetilisi trosse, sünteetilisi kalapüügi võrke ja jäätmepõletusahju jäätmeid. Eriti ranged prügi käitlemise nõuded on nn eripiirkondades- läänemeri, põhjameri, vahemeri, mustal merel jne. Eripiirkondades tohib üle parda heita ainult toiduainete jäätmeid ja seda kaugemal kui 12 miili lähimast kaldast. Eripiirkondadest on läänemerel ka prügi põletamine keelatud. *Väljaspool eripiirkonda võib prügi heita üle parda olenevalt prügi liigist järgmiselt: Kaugemal kui 25 miili lähimast kaldast lubatakse üle parda heita ujuvust omavaid
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, li...
Veeärastussüsteemide torustikud on sõltumatud kuivendussüstemide torustikest ja viidud igasse sektsiooni Torustiku vigastuse korral ei tohi vesi laeva tungida (sulgearmatuur eraldab vigase osa torustikust, tagasilöögi sulgventiilid) Pilsiveesüsteem Bilge Water Cleaning System Masinaruumis segunevad pilsiveed naftaproduktidega Naftane pilsivesi kogutakse, puhastatakse (separeeritakse) ja eemaldatakse eraldi Naftareostuse vältimise konventsioon MARPOL Eritsoonid: Läänemeri, Must meri, Vahemeri, Separaator puhastab vähemalt 15 ppM ,,Naftaraamat Jõuseadmete süsteemid tagavad pea- ja abimasinate ning katelde töö (õpitakse koos vastavate energeetikaseadmetega) kütuse-, õli-, jahutus-, õhu-, ja heitgaaside, auru-, toitevee-, käivitus- ning reverseerimis-, automaatika-, kaugjuhtimis-, kaitse- ja signalisatsioonisüsteemid vedellastilaevadel moodustavad pumbad ja torustik peamise lastimis-lossimis-seadme 36
pinguloleku (turgori). Taimelehtede osmootne rõhk küünib 3 baarist (hügrofüütidel) 80 baarini (kserofüütidel). Loomade keharakkudes säilitavad osmootset rõhku erituselundid. Imetajate keharakkude osmootne rõhk on 6...8 baari. Osmoosiprobleem on oluline Läänemere elustiku jaoks. Kui Taani väinade juures on merevee soolsus 1,5%, siis Põhjalahe põhjaosas on soolsus ainult 0,2%. See tähendab, et Läänemeri on riimveeline. Happelisus pH e. vesinikioonide negatiivne kümnendlogaritm e. vesinikioonide kontsentratsioon. Mida madalam on pH, seda rohkem H+ ioone on. Neutraalseks loetakse pH vahemikku 6,5...7, alla 6,5 on happeline ning üle 7 on leeliseline. Normaalne looduslik sademete pH=5,6, kuid võib kõikuda 4,6...5,6-ni. Kui pH on alla 3 või üle 9, kahjustuvad soontaimede juured otseselt kui ka kaudselt läbi toitainete ja kahjulike ainete liikumise. Kui pH on alla 4,0..
Soojade ja enamasti parasniiskete saviliiv- ja liivmuldade piirkonnas on mullatemp. mitmetuhande km.ni. summa kuni 21002300ºC. Põhilised kliima erinevused on tingitud päikesekiirguse juurdevoolust. Kliima erinevused Eestis avalduvad harilikult mõnekümnest km-st maksimaalselt mõnesaja km-ni. Lumi Kohapealsetest protsessidest mõjutab Eesti kliimat kõige rohkem Läänemeri, mille Lumeks nimetatakse tahkeid sademeid, mis koosnevad jääkristallidest (lumekristallidest) või tulemusena on meil juuni keskmine õhutemperatuur 12,0...15,0 ja detsembri keskmine nende kogumeist. Lumi tekib puilvedes, mis koosnevad kuni -40ºC-ni allajahtunud õhutemp. 0,0...-5,0ºC. udupiiskade ja jääkristallide (jäänõelte segust. Sellised pilved tekivad hõlpsasti sooja ja
Ookeani keskmine soolsus on 35‰. Madalam soolsus: arkliline ookean Kohati soolased paigad: atlandi ookean Soolasem: vahemeri Ookeani soolsuse globaalne jaotus Vee jaotumine vastavalt soolsusele: Soolsus > 0,5 ‰ – magevesi Soolsus 0,5 – 30‰ – riinvesi 2,1 Peamiselt laguunides ja kitsa suudmega meredes, kes saavad oma vee põhiliselt järvedest. Läänemeri. Läänemerre avanevad paljud jõed, kuid soolast vett lisandub vaid läbi Taani väina. Nii saavad läänemeres 5-6 hakkama osad magevee kalad ja osad ookeani kalad. 7,4 Heeringas: Ookeani kala, kes riinvees kasvab väiksena – kutsutakse räimeks. Soolsus < 30‰ – soolane vesi Joogivee soolsus on alla 0,1‰! Maismaal on soola sisaldus eriti suur kohtadel, kust meri on taandunud ja muld on küllastunud
Rootsi ajal on õppinud seal 1651 üliõpilast PÕHJASÕDA (1700 1721) 1. Rootsi ülemvõim Läänemerel. 2. Poola, Saksi, Venemaa, Taani - Rootsi vastu suunatud. 3. Põhjasõja algus. 4. Narva lahing. 5. Narva ja Tartu vallutamine Peeter I poolt. 6. Eestlaste osavõtt Põhjasõjast. 7. Tallinna kapitalleerumine. 8. Uusikaupunki rahu, selle tingimused. Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. 1. Rootsi oli liiga võimas riik, tal oli palju ühendusi ja Läänemeri meenutas juba nagu Rootsi sisemerd. Kõik riigid ei olnud sellega aga nõus ning soovisid ka natukest enda maad tagasi. Rootsi aga ei andnud midagi. Kui Rootsis tuli võimule Karl XII arvati, et oli aeg rünnata. 2. Rootsi vastu võitlesid Venemaa, Taani, Saksimaa, Poola ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannoveri kuurvürstiriik. 3. Sõda algas 22. veebruaril 1700. Saksi vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. Liivimaa aadel ei asunud Saksi poolele
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
· Aastane bioproduktsioon on ligikaudu võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga Tasakaal · Koosluse võime muutustele vastu seista · Püsivus populatsioonide võime püsida teatud suuruses · Taastumine koosluse võime saavutada endine tase pärast mingit kahjustust Eesti ökosüsteemid · Mets 48% · Sood turvast ladestavad ökosüsteemid 23% · Järved magevee ökosüsteemid koos jõgedega 6%. · Läänemeri Keskkonnamuutuste tagajärjed · Kohastumine ja kohanemine · Pärilik kohastumine genotüüp · kohanemine ehk aklimatisatsioon fenotüüp Mürgiresistentsus · Üks milligramm mürki taimekilos tõuseb jäneses 10, rebases 100 ja kotkas 1000 milligrammi mürgini kehakaalu kilo kohta BIOINDIKATSIOON · Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas.
+ 1,5% sakslased Linnastumine + 68,% maal + 31,5%linnalises asulad Hõivatus + 60% põllimajanduses + 18% tööstuses + 22 % ülejäänu teenindus, käsitöö jms Välispoliitika Eesti Vabariik oli tunnustatud eraldi seisva riigina, kuid de jure polnud teda keegi tunnistanud 1934.aastal Balti Antant + Mõju jäi väikeseks 1935.aastal Saksa-Inglise mereväeleping + Läänemeri jäi Saksamaa piirata, Inglismaa kuulutas, et talle see ei kuulu + Eestil jäi valida, kas Saksamaa või NL 1938.aasta kuulutab Eesti ennast neutraalseks (neutraliteedi kuulutmine) + Ei tahetud kumbagi poolt toetada, sest sel juhul Kultuur ja heaolu Eesti kultuurkeele ja emakeelse teadusliku terminoloogia teke Keskhariduse levik Järsult suurenenud trükiste (raamatud, ajakirjandus) arv Vabad kontaktid teiste maadega, kultuurivahetus
Tulemus: iseseisvate Põhjamaade arv kasvas 3-lt 5-le. 50 Välispoliitliine kontekst(1919-1932) Oluline ajalooline kogemus: Taanil, Norral ja Rootsil õnnestus säilitada erapooletus I MS ajal (1914-1918). Erapooletus väärtuslik traditsioon ja tuleviku orientatsioon. I MS kujundas ümber Läänemere regiooni sõjalis-poliitilis tasakaalu: Saksamaa ja Venemaa-N.Liidu ajutine väljalangemine: Läänemeri kui sõjaline vaakum (kuni 1930. alguseni). Läänemere uued väikeriigid: Soome, Balti riigid ning Poola. Soome ja Nõukogude Venemaa Tartu Rahuleping (1920): autonoomse Soome piirid+ Petsamo. Põhjamaade territoriaalsed tüliküsimused (1918-31) Perioodile iseloomulikud mitmed territoriaalsed vaidlusküsimused. I Ahvenamaa saarestiku (Aland) küsimus Soome ja Rootsi vahel. Demilitariseeritud Krimmi sõja tulemusena
Peeter I, Katariina II. Kohanimede hulgas on kahesuguseid erandeid. 1. Mõnede väljaspool meie keeleala olevate kohtade eestikeelsed nimed ehk eksonüümid. Nt Saksamaa, Inglismaa, Rootsi, Soome, Venemaa, Valgevene, Läti, Leedu, Kuramaa, Siber, Pihkva, Oudova, Turu, Riia, Võnnu, Ojamaa, Väina, Koiva. Osa kohanimesid ei olegi rahvuslikult seotud, nt Alpid, Aafrika, Euroopa, Aasia, Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Punane meri. Eksonüüme on nüüdisajal vähe ja neid ei teki enam juurde, pigem esineb tagasivõtte. Elevandiluurannik ja Roheneemesaared on esitanud 1986. a soovi, et muu maailm kasutaks nende nimesid tõlkimata kujul Côte d'Ivoire ja Cabo Verde. 2. Eestipäraseks kohandatud nimed mugandnimed. Mugandnimede hulka püüab keelekorraldus hoida võimalikult väikesena. Seetõttu on 1976.
.40% puhastuskuludest). Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Repellendid kitsamas tähenduses loomi peletavad looduslikud või sünteetilised keemilised ained. Looduslikke repellente nim. viimasel ajal allomoonideks. Laiemas tähenduses igasugused peletusvahendid. Reservaat vt. loodusreservaat. Riimvesi looduslike veekogude vesi, mille soolasus on 0,518 . Riimveeline veekogu on nt. Läänemeri. Rinne taimekoosluse vertikaalstruktuuri osa, moodustub taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu- ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Risustumine tahkete mittelahustuvate looduskeskkonnale võõraste objektide sattumine loodusesse. Roheline revolutsioon 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule (kääbusnisu, riis IR-
KAARDIÕPETUS 82. ANALÜÜSIB SUUREMÕÕTKAVALISE KAARDI ABIL PINNAMOE, VEESTIKU, TAIMKATTE, MAAKASUTUSE, TEEDE JA ASUSTUSE VAHELISI SEOSEID JA INIMTEGEVUSE VÕIMALUSI; 83. ANALÜÜSIB ÜLDGEOGRAAFILISTE JA TEMAATILISTE KAARTIDE ABIL ETTEANTUD PIIRKONNA LOODUSOLUSID JA NENDE MÕJU INIMTEGEVUSELE; 84. TEAB JÄRGMISI GEOGRAAFILISI OBJEKTE JA OSKAB MÄRKIDA NEED KONTUURKAARDILE: MERED JA LAHED: 1. Läänemeri 5. Must meri 9. Mehhiko laht 2. Põhjameri 6. Punane meri 10. Guinea laht 3. Barentsi meri 7. Kariibi meri 11. Pärsia laht 4. Vahemeri 8. Jaapani meri 12. Hudsoni laht 81 KANALID: 1. Panama 2. Suessi 3. Kieli 82 VÄINAD: 1
mastaabis, et koos elavad nii metsa- kui niiduliigid. Eriti liigirikkad on puisniidud piirkondades, kus on aluseline pinnas ja pehme kliima. Seal on niidu põhituubiks looniit ja metsatüübiks salumets, mis on ka omaette väga liigirikkad. Sellised tingimused valitsevad näiteks Lääne- ja Saaremaal. Elupaiga eriomadused Mõnes elupaigas on paljude liikide elutegevus täiesti välistatud. Näiteks ei suuda ükski taim ja enamik loomi elada imetajate soolestikus. Läänemeri oma riimveega ei sobi kuigi hästi ei mere- ega mageveeorganismidele. Rabad oma toitainete vähesusega, liigniiskuse ja happelise pinnase poolest ei sobi paljudele liikidele. Seetõttu on sellised elupaigad sageli vähese liigirikkusega. Oma osa mängib ektreemsete elupaikade puhul ka nende haruldus ja isoleeritus. Keskkonnatingimuste muutlikkus Kui piirkonnas esinevad muutused (näiteks kliima) on etteaimatav, võivad seal elada koos
VÕSU EST010126486 EK-9255 1F00H61 ES2162 VÄÄNA EST010101457 EK-3265 1F00B08 ES2083 Märkus: 1 AC Abi, mida osaliselt rahastab ühendus määruse (EÜ) kohaselt 1 AE Abi, mille rahastamises ühendus ei osale 1 PA Riigiabi puudub 2 4S1 Läänemeri, 12 meetrit ja üle selle 2 4S2 Läänemeri, alla 12 meetri 2 4S3 Meri, v.a Läänemeri, 24 meetrit ja üle selle 2 4S4 Siseveekogud, määramata Koostaja: Lya Mägi Kalamajandusosakonna kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo peaspetsialist Perpen-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
