Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"lään" - 233 õppematerjali

lään on geograafiline baasüksus: 1) keskvalitsuse regionaalsele administratsioonile, s.t lääni-valitsusele 2) regionaalsetele omavalitsusorganitele, s.t lääninõukogudele Rootsi ajaloolised maakonnad Götaland: 10 maakonda Norrland: 9 maakonda Svealand: 6 maakonda Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste struktuur.
thumbnail
24
doc

EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE

Sinna kuuluvad ka meie korvpalli suurnimed, eesotsas Martin Müürsepaga, kes on mänginud kõikide korvpallurite unistuste liigas NBA-s. Esmapilgul võib tunduda, et meie korvpalli parimad päevad on tänaseks seljataga, kuid siiski tuleb uskuda positiivsesse tulevikku ning loota, et Eesti korvpall taastab oma parimate päevade taseme. 22 KASUTATUD KIRJANDUS Ibus, M. ja Lään , V. 2006. Eesti korvpall. Tallinn: Kirjastus Eesti Korvpalliliit Lään, V. 2008. Pikk blond mees palliga. Tallinn: Kirjastus Elmatar Lään, V. 2002. Korvpall. Tallinn: Kirjastus Elmatar Soidra, M. 2007. Tammiste kirg. Tallinn: Kirjastus Mardikas http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Korvpalliliit 20.02.2009 23 LISA Populaarseim Eesti korvpallur gümnasistide seas %...

Kehaline kasvatus
137 allalaadimist
thumbnail
204
pptx

Põhjamaade ajalugu

Oli alamaadel. Vadstenas nekrutide nõukogu värbamiskoosolekul asusid ka ülikud mässu toetama. Engelbrekt nõudis vägivallaga ähvardades välja tunnistuse, et Pommeri Erikut ei tunnistata enam Rootsi kuningana. Kalmari unioon 1397-1521 1435. a. Arboga rahvaesinduse kokkukutsumine: Engelbrekt valitakse Rootsi regendiks ja riiginõunikuks. Engelbrektile omistatakse Örebro loss ja lään Karl Knutsson Bondest saab armee ülemjuhataja. Kalmari unioon 1397-1521 1435. a. mai ­ Halmstadi kokkulepe Erikuga viimase troonist loobumiseks. 1435. a. sügisel kinnitab Riigipäev kartuses Engelbrekt Engelbrektssoni liiga suure võimu ees kaasregendiks marsk Karl Knutsson Bonde. Kalmari unioon 1397-1521 ERIK POMMERIST ei kavatse oma võimust loobuda. 1436. a. talvel puhkes uus ülestõus. Karl Knutsson ja Engelbrekt tungisid 1436. a. aprillis Stockholmi ja piirasid lossi...

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Varakeskaegse Euroopa ühiskond. Kas areng või langus?

Kas areng või langus? Varakeskaeg kestis 5.-10.saj.Euroopa oli juba suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodi kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuse maavaldajatest(feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll L.Euroopas. Varakeskaegses L.Euroopas jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba hilise Rooma keisririigi ajal. Samas aga Hispaania ja P.Aafrika piirkondade uhked linnad olid tihedates kaubandussidemetes idamaadega.Bütsantsis jäi linnaelu langus ajutiseks ja asendus peagi taas elavnemisega. Kuid L.Euroopa areng jäi pikaks ajaks madlalseisu ja teistest maha.Linnaelu soikus järk.järgult. Paljudes Gallia ja Itaalia linnades kasutati Rooma-aegseid teid, saunu ja veevärki.Vahemere maades lagunesid teed, veevärk jäeti hooletusse, paljud a...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Keskaeg

Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään . Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut. (pärandati isalt pojale) Domeen- kuninga maavaldus Allood- maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Läänistamise protseduuri nim. investituuriks. Läänisuhe oli: - lepinguline: mõlema poolsete kohustustega - hierarhiline: 1 lepingupool oli teisest üle - isikuline: kehtis mentaliteet „Minu vasalli vasall pole minu vasall“. Suhe hõlmas ainult konkreetset vasalli-senjööri suhet. Feodaalne hierarhia: 1...

Ajalugu
492 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muistne vabadusvõitlus

Eestlased tahtsid tagasi oma iseseisvust ja maad ning sammuti ka ristiusust lahti saada. · Hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud. · Pesti maha ristimine. · Pöörduti tagasi vanade kommete juurde. · Taaselustati liitlassuhted vene vürstidega. Läänikord · Maahärra ehk maaisand ehs senjöör-väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne ; omas kiriku-,kohtu- ja haldusvõimu · Lään ehk feood- mavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta. · Liivi ordumeister ei jaganud lääni välja, sest tal olid olemas elukutselised sõjamehed. · Läänimees ehk vasall ehk feodaal- sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest. · Läänikord ehk feodaalkord e feodalism-ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt välja jagatud sõjaväeteenistuse eest vasallidele, kes omakorda käsutavad neist...

Ajalugu
158 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mats Traat

Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujunemine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Lisaks on Traat tõlkinud ka poole, tsehhi ja makedoonia luulet. Autor on ise öelnud, et " ainult luuletaja olen tahtnud olla". Traadi luule on jutustavat laadi tal on ilmunud ka tartumurdelisi värsse "Ma lään tartu kiilde pakku". Esikluulekogus "Kandilised laulud" (1962) ilmus "Noorte autorite" kassetis ning selles teatas Traat: Ma olen kandiline maamees, hall ja tõsine kui raudkivi. Traadi luulet on nimetatud poeetiliseks autorbiograafiaks ning on leitud, et see on otsekui eestlase nägu ­ tõsine ja murelik. Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse; oma aia...

Kirjandus
46 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Feodaalkord

LÄÄN - maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega 38. FEODAAL e. LÄÄNIMEES - feoodi saaja 39. LÄÄNISTAMINE - maa andmine lääniks 40. VASALL - feodaal, kes sai oma senjöörilt maad 41. SENJÖÖR - vasalli isand, lääni andja 42. TRUUDUSEVANNE - vasalli tõotus oma isandat teenida 43. FEODALISM e. LÄÄNIKORD - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad 44. HERTSOG - germaani hõimupealiku järglane, suurfeodaal 45. KRAHV - piirkonna asevalitseja, suurfeodaal 46. RÜÜTEL - madalaima astme feodaal 47. FEODAALNE HIERARHIA - feodaalide järjestamine tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja alumisel rüütel 48. FEODAALNE KILLLUSTATUS - olukord, kus iga feodaal on oma maal ise peremees ega hooli kuninga käskudest 49. KODUSÕDA - erinevate rühmituste omavaheline pikaajaline võitlus võimu haaramise nimel riigis 50. SEISUS - teatav ühiskonnakiht, mida eristas teistest kihtides...

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Araabia

Mongolite riik, selle ühiskonnakorraldus, vallutused ja mõju euroopale. Milles seisnesid mongolite sõjalise edu põhjused? Hästi juhitud ratsav ä gi, mis oli allutatud rang el e distsipliinile, kiirus ja man ö ö ö ö v e r d a mi s v õi m e , tulejõud, distsipliin ja suure p ära s e d juhid. Esm alt tabas mon g olite rünnak hiinat, lään e poolt rünnati islami m aid, vaallutati kesk aasia ja rüüstati iraani ja kaukaa siat, alistati ven e vürstiriigid ja jõuti kes euro o p a ja vahe m e r e n i, vallutati bagd a d ja dam a s k u s . Mongolite vallutusr etk e d paistsid silma julmu s e ja laastavu s e g a . Mongolid mo o du sta sid suht väike s e a rvulis e valitseva üle mkihi, mis piirdus s õjavälis e ülemvalitsu s e ja m õ õ d uk a anda mi kogu mi s e g a ,...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vara Kesk-aeg

Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid. Rahu legunemist kiirendas Caracalla edikt. Impeeriumi langus palju barbareid tuli lääne -rooma aladele rahvaarvu kasvu ja ilmastiku jahenemise tõttu. Barbarid vallutasid rooma nii kiiresti, kuna paljud nende liikmed elasid kas orjade või vabade inimestena juba varem rooma aladel. 5 saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476.a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasa...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Kommunikatsioon organisatsioonides

MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse instituut Ele-Riin Koobas KOMMUNIKATISOON ORGANISATSIOONIS Referaat Juhendaja : Mare Kurvits PAIDE 2009 Kommunikatsioon Organisatsioonis SISSEJUHATUS Suhtlemisel on meie elus erakordselt tähtis koht ja seda võib käsitleda mitmel tasandil. Sel on mitu elutähtsat funktsiooni ja seda ei saa vältida igapäevaselt ning on kõige edukam teatud põhiväärtusi jälgides. Kommunikatsioon on osa organisatsiooni juhtimisest, see on eesmärgile pühendatud teadlik ressursside juhtimine, mis lähtub organisatsiooni põhiväärtustest missioonist ja visioonist (arengukavad). Tõhus kommunikatsioon annab inimesele võimaluse öelda oma hinnangu ja arvamuse ­ see on oluline ülevaate saamiseks olukorrast. Suh...

Juhtimise alused
149 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Feodaalsuhete kujunemine Lääne – Euroopas

investituuriks - Suhe polnud võrdne - Suhet oli vaja elukutseliste sõjameeste ratsaväe toimimiseks - Senjöör läänistas maad vasallile - Maa läänistamise käik: pidulik tseremoonia, kus vasall annab ühel põlvel truudusvande, senjöör annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms - LÄÄN ­ maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, jagunes: BENEFIITS - pärimisõiguseta lään FEOOD ­ pärimisõigusega lään - FEODAAL e. LÄÄNIMEES ­ maatüki saaja läänistamisel, feoodi omanik - FEODAALNE HIERARHIA ­ feodaalne astmestik Kuningas ­ omas kogu maad Hertsogid, krahvid ­ omavad u. paarsada küla Parunid ­ paarkümmend küla Rüütlid ­ 2 ­3 küla - DOMEEN ­ kuninga maavaldus - ALLOOD ­ vasallisuhetest vaba maavaldus, kellegi täielik omand 2. Talupojad ja mõis - Talupojad muudeti pärisorjadeks...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Suur rahvasteränne, feodaalkorra kujunemine, Frangi riik, Vana-Kreeka riik, Büstants, suured maadeavastused

2. Suur rahvasteränne: 1) ajaline määratlus 2) rahvasterände algpõhjustajad 3) slaavlaste jagunemine: idaslaavlased: venelased, valgevenelased, ukrainlased lääneslaavlased : poolakad, tsehhid, slovakid lõunaslaavlased : bulgaarlased, serblased, sloveenid jt. 4) germaani hõimud ja nende rände suunad 3. Feodaalkorra kujunemine, feodaalkorra tunnused. Mõisted: feood= lään, feodaal, feodaalne hierarhia, senjöör ­ vasalli suhe, talupoeg, sunnismaisus, pärisorjus, teotöö, loonusrent, kümnis naturaalmajandus kiriku keskne roll ühiskonnas 4. Frangi riik (õpik §10), Vana-Vene riik ( §17), Bütsants ( 15,16). Valida tööks üks nendest riikidest. Õppida: Frangi riik: 1) Millal tekkis? 2) Kes oli I kuningas? 3) Miks võeti vastu ristiusk? Kes olid majordoomused? 5)Kellega sõditi ja mis tulemustega...

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskaeg

Feodaalsuhete kujunemine. Feodaaltsivilisatsiooni tunnuseks on vasalliteet ehk läänikord ehk feodaalsuhted Feodaalsuhete pandi alus 8 saj Frangi riigis. Vara-Keskajal valitses naturaalmajandus ­ ise toodan, ise tarbin Karl Martell pani aluse ratsaväele. Benefiits on maavaldus, mis ei olnud päritav. Eluks ajaks kasutamiseks ja vastutasuks nõudis sõjaväes teenimist. Lään ilma talupoegadeta oli täiesti kasutu. See kes benefiitsi andis oli senjöör, kes maa sai oli vasall. Vasall pidi endale muretsema sõjaväevarustuse. Valitsejat kutsuti süserääniks. Kuninga otsestest vasallidest kujunevad suurfeodaalid: hertsogid, krahvid, vürstid, grandid, parunid. Kuidas saada aru, et tegemist on aadliku tiitliga? Suurfeodaalidel olid nii suured maavaldused, et nad said omakorda läänistada. Väikefeodaalid on rüütlid, junkrud, hidalgod. Lääni üleandmine ja...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Jalgsema küla ajalugu

Samuti organiseeris löögiüksuse Admiral Pitka. Jäi septembrist 1944 Läänemaal teadmata kadunuks. 14 Aastal 1936 ostis Johan Pitka Virumaale Ebavere mäe jalamile Lilleoru talu. Ta soovis siin pühenduda memuaaride kirjutamisele, mis hakkasidki ilmuma üldpealkirja all "Minu mälestused" ning köitsid lugejate tähelepanu hea ilukirjandusliku taseme poolest. Kaitseliidu museoloog Tanel Lään on sellest kirjutanud lähemalt: ,,Pitka maja ehitati Rootsi projekti järgi; seinteks prussid, plangud, lauad, täidiseks saepuru (vist ka lubi). Välislaudvooderdis oli värvitud rootsipunase värviga. Külarahva teada oli maja seest laeva sisemuse sarnane. Talu majandas rentnik. Pitka majas elas aastaringselt tüdruk, keda hüüti Silla Meetaks. Kogu suve elas seal ka Johan Pitka abikaasa Helene, enamasti ka admirali õepoeg Harry. Karjamaal madala nõo keskel oli käsipumbaga kaev...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
6
doc

EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI

Keskus oli Riia linnas. Hiljem Võnnus ehk Cesis'es. Ordu linnad olid eestis: Viljandi, Paide, Karksi, Uus-Pänu, Kursi, Lihula, Põltsamaa. TARTU PIISKOPKOND Keskus Tartu. Eesotsas piiskop, keda toetasid 12 kanoonikust ehk toomhärrast koosnev kapiitel. Tartu piiskop allus Riia peapiiskopile. Piiskopi tähtsaim abiline oli foogt. Tartu vaimuliku võimu alla kuulusid ka ordu alald eestis. Poliitiliselt oli Tartu piiskopkond Saksa-Rooma-Keisririigi lään . Linnuste eesotsas olid pealikud. Tähtsamad linnused olid: Tartu, Otepää (vanim kivilinnus eestis), Kirupää ja Vastselina. SAARE-LÄÄNE PIISKOPKOND Ülesehituselt ja alluvus hierarhialt sarnanes Tartu piiskopkonnale. Piiskop oli nii vaimulik kui ka ilmalik juht. See tähendab teokraatlik riik. Keskuseks oli alguses Lihula, kuid siis pidid orduga võimu jagama. Alates 1251. aastast oli keskuseks Vana-Pärnu. 1263 Leedulased Mindaugase juhtimisel hävitasid Vana-Pärnu...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Kes-Eesti maakonnad Ordu valdus Liivi ordumeister Võnnu (Cesis) Sakala, Alempois, Järvamaa Lääni korra kujunemine Eestis *Eesti alal kujunes välja Lääni kord *feood e lään ­ maavaldus, mida jagati välja sõjaväeteenistuse eest *senjöör ­ maaomanik, kes jagas välja feoode *feodaal e läänimees e vasall ­ sõjaväe teenistuse eest maa saaja *feodalism e feodaalkord e läänikord ­ ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt sõaväe teenistuse eest välja jagatud vasallidele, kes omakorda käsutavad seal maal elavaid talupoegi *mõis ­ feodaali majapidamine, mis koosnes hoonetest ja neid ümbritsevatest põldudest ja küladest...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Türi Raadiojaam

1944 september Saksa väed õhkisid Türi saatejaama. [2] 5 Kasutatud kirjandus 1. Arvola, J., Tarkiainen, Ü., Rikk, J., Pajur, A., Ruisu, E. Türi: Kilde kihelkonna ja linna arengust. Paide: Kirjastus "Kuma", 1996. 2. Eestikeelse eetrimeelsuse peegel. [WWW] http://www.rhmuuseum.ee/?page=73 (12.10.2009) 3. Lään , V. Ringhäälingu kroonika. Tallinn: Eesti Ringhäälingute Liit, 2006 4. Stürmer, L. Türi saatejaam. ­ Tehnika kõigile, 1940, 5, 159-166 5. Valder, V. Türi saatejaam Saksa okupatsiooni aastail 1941-1944. - Türi: Kilde kihelkonna ja linna arengust III osa. Paide: Kuma trükikoda, 2006, 118-123 6...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaeg

KESKAEG 13-16 saj Halduskorraldus pärast vabadusvõitlust: · Taani valdus · Ordu valdus · Tartu piiskopkond · Saare ­ lääne piiskopkond Lään ­ maavaldus koos talupoegadega mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimmes e feodaal. Jüriöö ülestõus: Uue maaisanda kartuses alustasid harjulaseed relvastatud mässu koormiste vastu (Harjumaal) Valiti enda seast neli kuningat (Paide) Padise kloostri vallutamine Turust (Rootsi) paluti abi Sõjamäe ja Kanavere lahing Ülestõus Saaremaal (Vesse ­ kuningas) Talupojad kaotasid Tagajärg: o Talupojad pidid ehitama Saaremaale Maasilinna kindluse o Koormiste kasv Talupoegad sotsiaalne liigendus: Adratalupoeg ­ pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalad ­ teisest talust tulnud. Koormised olid väiksemad Maavabad ­ neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajaloo mõisted

Pühitsus, mitte amet nagu abt, kardinal või paavst. *Piiskopkond – piiskopide kogukond *ordu - munkade v rüütlite ühing. *Vana-Liivimaa - poliitilis-territoriaalne üksus, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Lätialad. *linnus - muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid *lään - kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. *vakus - feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus; selle üksuse koormised ja nende tasumise tähtpäev *mõis - suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud *kümnis - feodaalne naturaalmaks, algselt kümnendik osa saagist. *hinnus - talupoegade feodaalaegne maks maaomanikule *kih...

Ajalugu
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun