2. AINE JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, milles...
tingimustes metanogeenide vahendusel. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastik esineb keskkonnas erinevates vormides: orgaaniline lämmastik, ammoniaak (NH4+), nitrit (NO2), nitraat (NO3), dilämmastikoksiid (N2O), lämmast ikmonooksiid (NO) või anorgaaniline lämmastikugaas (N2). Orgaanilist lämmastikku leidub elusorganismides, huumuses või orgaanilistes laguproduktides. Lämmastikuringega kaasnevad protsessid viivad lämmastiku ühest vormist teise. Biosfääris on lämmastikuringe kandjaks mikroobsed protsessid. Lämmastik moodustab u 10% mikroobide kuivkaalust[2]. Ringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ning moodustuvad orgaanilised ühendid. Enamik lämmastikuga seotud mikroobseid protsesse on kas energiat nõudvad (lämmastiku fikseerimine) või energiat tootvad. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfaadid liiguvad läbi taimede ja loomade kiiresti. Seevastu protsess, millega fosfaadid
3 Keemiline mullas kulgevate reaktsioonide tagajärjel tekivad kerglahustuvatest ühenditest raskesti lahustuvad ühendid, mid sadestuvad mullas 4 Bioloogiline (nt mikroorganismidesse on seotud ühendid) 5 Füüsikalis-keemiline ehk asendusneelamine kõige põhilisem taimedele. Vahetusreaktsioonid. 6. Mulla puhverdusvôime. Mulla võime vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile toodud reaktsioonimuutusele. 7. *Lämmastik keskkonnas. Lämmastikuringe. Bioloogiline lämmastiku sidumine. (§6.11.1, 6.11.2) Lämmastikuallikad: Atmosfääri vaba molekulaarne lämmastik N2, Mullas olevad orgaanilised ja anorgaanilised ühendid ammooniumsoolad, nitraadid ja orgaaniline valklämmastik (kõdunemata taimsed ja loomsed osad). Anorgaanilised vormid (ammoonium ja nitraatlämmastik) on kergelt omastatavad. Orgaaniline lämmastik väga raskelt omastatav või üldse mitte. Molekulaarne lämmastik on ka taimedele kättesaamatu.
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Geoökoloogia e maastikuökoloogia – uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoogu maastikul (uurib maastiku mõju kooslustele) Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtiva...
ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ 1. MIS ON.. ? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid- eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. Aeroobne hingamine- hingamise ehk ,,biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise" erivorm. 4. Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitushäireid või surma. 5. Autotroofne organism- isetoituv organism, mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad). 6. Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta kesk...
Ühes ja samas kohas on see jälgitav kümnete kuni sadade aastatega. * Primaarne suktsessioon elu/kooslus tekib sinna, kus seda varem polnud. * Sekundaarne suktsessioon elu/kooslus tekib sinna, kus eelmine kooslus on osaliselt või täielikult hävinenud. * Kliimakskooslus ehk püsikooslus kõik suhted on tasakaalus, kooslus vahetub iseendaga. Rannamännikud, raba. Aineringed * Veeringe (suur, väike, pikaajaline)!!!!!!, süsinikuringe, lämmastikuringe. * Taastuv ja taastumatu. Inimese eluiga on mõõdupuuks (70-80 eluaastat). * Inimeste roll maakera soojenemises ei ole nii suur, kui seda räägitakse peavoolu meedias. * Maakera on kogu aeg soojenenud ja jahtunud. See on normaalne. Enamik organisme ei suuda lämmastiku siduda. Seda aitavad teha mügarbakterid, kiirikseened jne. Näited ökosüsteemidest * Järved neid jaotatakse erinevalt. Toitainete sisalduse järgi. Eestis on kõige
omastamist taimede poolt. Minevikus oldi aga arvamusel, et mineraalväetiste normi suurendamine tõstab järsult taimesaake. Tänapäeval on kindlaks tehtud, et see annab vaid väikese saagitõusu või ei täheldata seda hoopiski. Samal ajal eriti üleväetamisest tingituna satuvad vees hästi lahustuvad lämmastikväetised veeringesse ja uhutakse veekogusesse, põhjustades nende kinnikasvamist, aga ka joogivee, toiduainete ja kogu elukeskkonna saastumist. Seos elusorganismiga ja lämmastikuringe Lämmastik on eluks ülivajalik element. Lämmastik on asendamatult vajalik kõikide valkude, aminohapete, nukleiinhapete, klorofülli, alkaloidide, fosfaatide, vitamiinide, hormoonide jt. bioloogiliselt aktiivsete ühendite koostises. Lämmastik on fosfori ja kaaliumi kõrval üks peamistest taimede toiteelemendist. Saagikoristamise ajal viiakse just lämmastikku kõige rohkem pinnasest välja, mistõttu on lämmastikväetised üks suurima tootmismahuga kemikaale üldse
Sekundaarproduktsioon tarbijate poolt kasutatav energia. Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutus, mille astmed on troofilised astmed. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või sfääride vahel. · Süsinikuringe atmosfääri süsinikdioksiidist fotosünteesil tekivad orgaanilised süsivesinikud, osa sellest hingamiseks ja lagundajatele, milletõttu taas süsinikdioksiidiks ja tagasi atmosfääri. · Lämmastikuringe · Veeringe Ökosüsteemi toodang. aineringe ja energiavoog (mets, soo, järv, meri, maastiku kujund.) Ökosüsteemide muutumine: 1. Tahtlikud inimeste kasusaamise eesmärgil 2. Tahtmatud · Osoonikihi hõrenemine · Kõrbestumine · Elukoosluste liigilise kooseisu vaesumine · Kahjurite ja umbrohu mürgiresistentsus · Tööstusmelanism
2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire juurdekasv, atmosfääri saastumine, happevihm, maa osoonikihi vähenemine, kasvuhooneefekt, vee reostumine ja ebaotstarbekas vee kasutamine, muldade erosioon,
mineraliseerumist ja süsihappegaasi eraldumist atmosfääri. Ökosüsteemi süsinikuringe on avatud ehk mittetasakaaluline, kui süsinikku lisandub aineringesse ringevälistest allikatest (näiteks fossiilsete kütuste põletamisel), või kui süsinikühendeid väljub aineringest organismidele kättesaamatusse vormi (nt. orgaaniliste setete või turba moodustumisel). NB: joonis!! · Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. · Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. · Ringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ning moodustuvad orgaanilised ühendid. Õhus on vaba N2 (lämmastik) kättesaadav vähestele bakteritele (näiteks mügarbakterid), kes on võimelised redutseerima lämmastikku ammooniumiks. Taimed ja suur osa mikroobe toitub mineraalseist
mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire juurdekasv, atmosfääri saastumine, happevihm, maa osoonikihi vähenemine, kasvuhooneefekt, vee reostumine ja ebaotstarbekas vee kasutamine, muldade erosioon, keskkonna
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja ne...
siis ongi hapniku hulk aegade vältel suurenenud. Stratosfääris laguneb hapniku molekul kiirguse mõjul monohapnikuks, mis ühinedes hapniku molekuliga moodustab osooni. Osooniekraan annab kaitse UV-kiirguse eest. Hapnikku seovad hingamine, vulkaanilised protsessid, maasisesed protsessid ja inimtegevus. Kogu atmosfääri hapnik uueneb umbes 2000 aasta jooksul. Kui aga fotosüntees lõppeks, jätkuks atmosfääri hapnikku 5000 aastaks. Lämmastikuringe Molekulaarset lämmastikku (N2) on atmosfääris külluses, kuid loomad ja taimed seda otseselt kasutada ei saa. N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad mügarbakter, aeroobsed bakterid mullas, sinivetikad vees, kiirikseened pinnases. Taimed omandavad lämmastikku mineraalsel kujul (nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud). Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena.
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
Keskkonnakaitse kordamisküsimused 1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse- tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt ...
AEGLANE SÜSINIKURINGE. Molluskid seovad vees lahustunud CO2 ja tekib CaCO2, millest koosnevad molluskite karbid. Surnud molluskite karbid sadenevad ja selle tulemusena tekib lubjakivi. Lubjakivi võib vees lahustuda ja CO2 vabaneb. Fossiilsed kütused tekkisid iidsete taimed ja loomade jäänustest kõrge temperatuuri ja rõhu toimel maakoores. Fossiilsete kütuste kasutamisel vabaneb CO2 atmosfääri. 68) Kuidas omandavad lämmastiku taimed,kuidas loomad? Lämmastikuringe om lämmastiku tsükline liikumine eluta loodusest elusasse ja siis jälle tagasi elutusse. Molekulaarset lämmastikku(N2) on atmosfääris küllunes, kuid loomad ja taimed seda otseselt ei saa. N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad mügarbakter,aeroobsed bakterid mullas, sinivetikad vees, kiirikseened pinnases. Taimed omandavad N mineraalsel kujul(nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena(valgud).
nitrifitseerivates bakterites (kemoautotroofid), kus see protsess on ainsaks energiaga varustamise vormiks. + - - NH4 NO2 NO3 Denitrifitseerimine hingamise vorm anaeroobsetes bakterites, mille juures lämmastikoksiidid toimivad hapniku - asemel elektronide aktseptorina (NO3 N2). Sel viisil toimub Lämmastikuringe N2 tagastamine atmosfääri. Peamised reaktsioonid, mille kaudu ammoonium viikase orgaanilistesse ühenditesse: 3 (1) Karbamoüül-fosfaadi süntees uurea tsüklis | karbamoüül-fosfaadi süntetaas I
Aeglane süsinikuringe. Molluskid seovad vees lahustunud CO2 ja tekib CaCO2, millest koosnevad molluskite karbid. Surnud molluskite karbid sadenevad ja selle tulemusena tekib lubjakivi. Lubjakivi võib vees lahustuda ja CO2 vabaneb. Fossiilsed kütüsed tekkisid iidsete taimede ja loomade jäänustest kõrge temperatuuri ja rõhu toimel maakoores. Fossiilsete kütuste kasutamisel vabaneb CO2 atmosfääri. 56)Kuidas omandavad lämmastikku taimed, kuidas loomad? Lämmastikuringe on lämmastiku tsükline liikumine eluta loodusest elusasse ja siis jälle tagasi elutusse. Molekulaarset lämmastikku (N2) on atmosfääris küllunes, kuid loomad ja taimed seda otseselt ei saa. N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad mügarbakter, aeroobsed bakterid mullas, sinivetikad vees, kiirikseened pinnases. Taimed omandavad N mineraalsel kujul (nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud).
I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (valgus, temperatuur niiskus) 2. Adaptatsioon ehk kohastumine - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Väliskeskkonnaga seotud organite muutus toimub tavaliselt idioadaptsiooni (idio = ise) teel: näiteks loomade värvimuutus oleneb keskkonnast, milles nad elavad; üksikult kasvanud või metsas kasvanud kuuse kuju on seotud konkreetsete elutingimustega. 3. Aeroobne hingamine hapniku juuresolekult toimuv bioloogiline protsess, mille käigus redutseeritakse orgaanilised ühendid ning hingamise käigus eraldub vaba energia, mis salvestatakse ATP-na . 4. Akuutne toksilisus - äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi ...
ÖKOLOOGIA Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nen...
materjalidena. 4. Kultuuriteenused, ka rekreatiivsed teenused (ingl cultural services) — teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas. Biosfääri planetaarsed piirid. Ülemine: troposfäär <- osoonikiht (kõrgusel 16-25 km) -> stratosfäär Alumine: litosfääris (sügavusel 2-3 km) hüdrosfääris (sügavusel 10-11 km) Elurikkuse kadu; Lämmastikuringe häiring; Kliimamuutus; Ookeanide hapestumine; Fosforiringe häiring; Veeringe häiring, veekasutus; Maakasutuse muutused Aerosoolide sisaldus atmosfääris; Keemiline reostus Mis on ökoloogiline jalajälg? meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sara...
toitainete mõju taimede toitumisele. 3)Tänapäevane ajalugu. 1964 algatati Rahvusvaheline Bioloogiaprogramm (kaardistati Maa biosfääri produktsioon). Kollektiivne uurimistöö, teadusvaldkondade tulemuste sünteesiperiood, uued tehnoloogilised võimalused. 30. Mida ütleb miinimumseadus? organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Kordamisküsimused 6 1. Joonista ideaalne kinnine lämmastikuringe põllumajanduslikus ökosüsteemis 2. Millised on loodusliku ja põllumajanduskoosluse suurimad erinevused? Looduslik Põllumajanduslik • Ainult päikseenergia • Päikseenergia koos lisatoiduga ja fossiilkütustega • Madal produktiivsus • Suur produktiivsus • Suur liigirikkus • Väike liigirikkus
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär - kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik - globaalökol...
KÜSIMUSTE VASTUSED Esimesed 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur, sademed) 2. Adaptatsioon on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. 3. Aeroobne hingamine on hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess. (Hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm) 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis põhjustab lühikese aja (maksimaalselt 24- 48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised ...
seente ja bakterite poolt CO2 ; · Vees lahustunud CO2 mineraalsoolade (karbonaadid) teke, setted fossiilsete kütuste (sh mineraalse osa) põletamine atmosfääri CO2 vees lahustunud CO2 ; 19. Lämmastiku ja väävli ringe LÄMMASTIKU RINGE- so. lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastik on samasugune eluliselt vajalik element nagu ka süsinik ja lämmastikuringe ongi peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. Lämmastiku (N) ringet tagavatest protsessidest on olulisemad õhulämmastiku (ca 78% õhu koostisest) keemiline sidumine, bakterite ja alamate seente poolt sidumine ning orgaaniliste jäänuste (valkude jt lämmastikühendite) lagunemine. Taimed saavad lämmastikku kasutada nitraatide või ammooniumsoolade kujul, valmistades nende baasil kehaomaseid valke jm lämmastikühendeid. Loomsed organismid
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik globaalökoloogia. Ökofüsioloogia hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende koha...
vähem energiat · Karnivoorid: AE 80%, PE 2% Ülal toodud selgroogsed olid püsisoojased, kuid kõigusoojastel on samad AE-d, välja arvatud PE (10%). Püsisoojastel läheb palju energiat püsiva sisetemp. hoidmiseks. Sama assimileeritud kogu pealt saavad kõigusoojased kasvatada 5x rohkem biomassi. Kõige produktiivsemad ökosüsteemid on korallrahud. 52. Aineringed süsinikuringe, veeringe, lämmastikuringe, fosforiringe. Põhilised fondid ja vood ringetes; Süsinikuringe vulkaanilise tegevuse käigus tuleb koguaeg CO2 maapinnale, biosfääris läheb C tagasi maa sisse. Fond[pool] näitab, kui palju C asub mingites struktuurides; voog[flux] näitab C meres: liikumise kiirust erinevate fondide vahel. Ligi 1/6 atmosfääris asuvast C-st neelavad aasta jooksul taimed (voog); umbes 1/12 läheb taimede hingamisel tagasi
0. teema 1. Miks ei saa mikroskoobi suurendust tõsta nähtava valguse lainepikkusega sarnase suuruse objektide jälgimisel? Valguse difraktsioon piirab. Valguskiirte paindumine väikeste esemete ümber tekitab difraktsiooniringid, mis ei võimalda väikesi ja lähestikku paiknevaid objekte eraldi näha. 2. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? Vähim punktidevaheline kaugus d, mida on võimalik mikroskoobis eristada. 3. Mis on numbriline apertuur ja millest ta sõltub? korrutis n x sinα/2. Iseloomustab objektiivi läätse võimet valgust koondada. Sõltub objektiivi ja preparaadivahelise keskkonna murdumisnäitajast (n). 4. Kuidas on võimalik mikroskoobi lahutusvõimet tõsta? Suurendada NA-d ehk keskkonna murdumisnäitajat suurendada. Optiliselt tihedama keskkonna murdumisnäitaja on vedelikul suurem kui õhul. Kasutatakse immersiooniõli preparaadi ja objektiivi läätse vahele (optiliselt tihedam keskkond). 5. Kui suur on valgusmikroskoobi lahutusvõime piir...
Ökoloogia eksam (LOOM 01.105) Eksamite küsimusi läbi aegade. (2004 – 2015) 1. Milline lause on õige: A. Umbes 90% maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes 20% kulub taimede hingamisele? B. Umbes kuuendik maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes pool kulub taimede hingamisele? C. Umbes sajandik atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes neljandik kulub taimede hingamisele? Õige on B. Atmosfääri fond on kuus korda suurem kui aastane maismaa GPP. NPP aga ca 50% GPPS-t. 2. Milline järgnevatest võiks olla händikäp-tunnus? A. Varjevärvus; B. Ere värvus; C. Mülleri mimikri; D. Bates’i mimikri; Händikäp-tunnus on kandjale kahjulik, ere värvus on seda kuna teeb saaklooma kiskjale kergesti märgatavaks. Seega on õige B. 3...
mitmekesisuse säilimisel); 34. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres; 35. Energiavoog ökosüsteemides. Troofilised tasemed, ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik; 36. Ttroofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus; 37. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus; 38. Aineringed – süsinikuringe, veeringe, lämmastikuringe, fosforiringe. Põhilised fondid ja vood ringetes; 39. Miks ma pole piisava põhjalikkusega eksamiks valmistunud? 78
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
elunevate organismide omadus, selle tagajärjel kontsentreeruvad toiteelemendid mullas, eriti huumushorisondis. 5. Füüsikalis-keemiline neelamine asendusneelamine (taimedele tähtsaim) 6. Mulla puhverdusvôime. Puhverdusvõime all mõistetakse võimat vastu panna pkskõik millise tegri poolt esilekutsutud reaktsioonimuutusele. Mida suurem seda parem. PV põhjustavad tema neelav kompleks, nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ja karbonaadid. 7. Lämmastik keskkonnas. Lämmastikuringe. Bioloogiline lämmastiku sidumine Lämmastik on füsioloogiliselt väga oluline, eelkõige kuna on oblikatoorne komponent ainetes, mis moodustavad protoplasma peamise osa. Kuigi atmosfääris on lämmastikku palju, on see taimedele kättesaamatu. N sisaldus taime kuivaines on 1...3%. N allikaks on õhulämmastimk (mida aitavad siduda sümbiontsed bakterid, sinivetikad), mullas olevad (an)org.ühendid,. Lämmastikuringeks looduses nim atm vaba molekulaarse N tsüklilist muundumist anorg ja org
mis on põhjustatud liigsest toitainete hulgast ja mille tulemuseks on ülemäärane vetikate kasv. Pinna- ja põhjavee äravool ja fosforirikaste muldade erosioon võivad olla magevee eutrofeerumise peamisteks põhjusteks. Inimtegevuse mõju fosforiringele on tingitud liigsest või hoolimatust fosforit sisaldavate väetiste kasutamisest, mis põhjustab veekogudes fosfori akumulatsiooni ja eutrofeerumist. Eutrofeerumine lõhub veeökosüsteeme. Lämmastikuringe – so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse Inimmõju: Seda põllumajandusliku tootmise (lämmastikväetiste kasutamise) ja fossiilsete kütuste põletamise tagajärjel. Antropogeenne mõju globaalsele lämmastikuringele on kõige suurem sõidukite heitgaaside ja tööstusliku põllumajanduse tõttu arenenud maades ja Aasias. Dilämmastikoksiidi osakaal atmosfääris on tõusnud põllumajandusväetiste tootmise, biomassi põletamise, karjakasvatuse ja
Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mit...
Atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi 4 Fosforiringe fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. 5 Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest. 6 Lämmastikuringe so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse 7 Väävliringe so. väävli tsükliline liikumine loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. 8 Väävliringes on olulised elusolendid, eriti bakterid, kes muundavad nii oksüdeerunud (nt SO 42-)kui ka redutseerunud (nt. vesiniksulfiid, H2S) väävlit. 9 Hapnikuringe põhiliselt on hapnik atmosfääris molekulaarsel kujul (O 2), kuid teda leidub ka
6) CO2-te vabaneb vulkaanipursetel jm. seesuguse loodusliku tegevuse tagajärjel (metsatulekahjud äikesest jne.); 7) vees settib CO2 karbonaatidena; 8) kivimite murenemisel, mullatekkes ja produktsiooniprotsessis lülitub CO2 uuesti ringesse. Süsiniku sidumine on enam-vähem tasakaalus tema vabanemisega, kuid inimtegevuse tagajärjel kasvab süsiniku vabanemine pidevalt. Aastas põletatakse 56 miljardit tonni C-d. Viimase 100 aastaga on CO2 sisaldus tõusnud 0,029%-lt 0,035%-ni. Lämmastikuringe Lämmastikuringe so. lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastik on samasugune eluliselt vajalik element nagu ka süsinik ja lämmastikuringe ongi peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. 75% kogu lämmastikust asub atmosfääris (78,09 mahu%), kus ta on valdavalt molekulaarsel kujul, st. N2- na. See ongi lämmastikuringe üks iseärasusi. Ringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ning moodustub orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid.
Taimekoosluste osast on kõige liigirikkamad puisniidud, kõige liigivaesemad aga liivikud. Ökosüsteemi kolm komponenti : Kooslus Aineringe - suletud ringlus o Suur geoloogiline aineringe - maapinnal murenenud kivimid maakoorde jne.. o Väike GA - keemiliste elementide liikumine o Aineringete tasakaalu võib rikkuda keskkonnatingimuste muutuste kaudu ja antropogeense mõjutuse tagajärjel. o Süsinikuringe, lämmastikuringe, Energiavoog Ökoloogiline tasakaal - koosluse võime muutuse vastu seista. Püsivus, taastumisvõime. Tasakaal on võimalik tänu iseregulatsioonile. Kohanemine (tihti pöörduv) ei ole kohastumine (pöördumatu) Alleni reegel - külmas kliimas elavatel liikidel on kehast eemale ulatuvad kehaosad lühemad, kui soojas kliimas.. Kõrvad, saba Bergmanni reegel - püsisoojaste loomade perekondades külma kliima liikidel kehamõõdud suuremad kui soojas kliimas... karud
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi kompone...
Toiduahela peamiste lülide tootjate, tarbijate ja lagundajate omavahelised toitumissuhted. Iseregulatsiooni kujunemine ökosüsteemis. Ökoloogilise tasa- kaalu muutustega seostuvad muutused populatsioonide arvus ja arvukuses. Ökoloogilise pü- ramiidi reegli rakendusi ja sellega seostuvate ülesannete lahendamine. Eesti ökosüsteemide mitmekesisus. Biosfääri läbiv energiavoog kui Maal eksisteeriva elu alus. Keemiliste elemen- tide ringe biosfääris, süsiniku- ja lämmastikuringe. Inimkonna kiire juurdekasvuga seostuvad ökoloogilised globaalprobleemid, nende lahenda- mise võimalused. Loodusvarade kasutamisest tulenevad globaalprobleemid. Happevihmade teke ja mõju loodusele. Kasvuhooneefekt ja selle suurenemise põhjused. Liikide hävimist põhjustavad antropogeensed tegurid, liikide kaitse võimalused. Loodus- ja keskkonnakaitse kaasaegsed suunad Eestis ja maailmas. Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud kokku- lepped ja siseriiklikud meetmed
Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid Erkki Eeessaar Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 1 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Sissejuhatus..........................................................................................................................................................................2 1Osoonikiht....................
37 Orgaanilised väetised Lämmmastikuringe- lämmastik esineb peamiselt atmosfääris N2 kujul (78%), sest see on väga stabiilne molekul, mida on raske lõhkuda, seetõttu on lämmastiku käive atmosfääris ja setetes aeglane, ulatudes miljonitesse aastatesse, mullas on ligikaudu 2000 aastat ja taimedes 50 aastat. Lämmastikuringe on tihedalt seotud hüdrosfääriga, sest lämmastikuühendid lahustuvad vees väga hästi. Lämmastik atmosfääris laguneb looduslikult välgu kaasabil ning moodustab NxOx ühendeid, mis seostatakse sademetega ning sajavad alla - põhjustavad happevihmu. Taimed seovad N2 molekule fikseerimise protsessi käigus- edasi satub lämmastik mulda, kus erinevad bakterid ammonifikatsiooni ja nitrifikatsiooni protsesside käigus lämmastikuühendeid toodavad
Sademete langedes vabaneb vee potensiaalne energia, mille ta sai päikeselt. 87. Süsinik, süsinikuringe ja inimese osa selles? Süsinik on kõikide organismide koostisosa; organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendajaks. Peamised süsinikuringe protsessid on: süsiniku sidumine (foto- või kemosüntees), aeroobne hingamine, anaeroobne hingamine. Inimene kasutab bakteriaalselt toodetud metaani energiatootmisel. 88. Lämmastikuringe? Lämmastiku fikseerimine: õhulämmastiku redutseerimine ammooniumiooniks. Ammonifikatsioon: lämmastikuainevahetuse jääkidest ammooniumi valmistamine. Nitrifikatsioon: ammooniumi oksüdeerimine. Denitrifikatsioon: nitraat redutseeritakse lämmastikdioksiidiks ning seejärel lämmastikmonooksiidiks ja viimaks molekulaarseks lämmastiküks. 89. Fosforiringe? Taimedele on fosfor kättesaadav fosfaatioonina, loomad saavad oma fosfori taimedelt ja loomadelt saavad selle lagundajad
dissimilatsioonil (hingamine) elusorganismides). • Süsiniku sidumine: – CO2+H2O+energia = (CH2O) n + O2 • Aeroobne hingamine: – (CH2O) n+O2 = CO2+H2O+energia • Anaeroobne hingamine: – (CH2O) n + Xox = CO2 + Xred“Xox” võib olla nitraat (NO3-), sulfaat (SO42-), väävel (S0), rauaioonid (Fe3+) Aeglane süsinikuringe (lubjakivi ja fossiilsete kütuste teke): Lämmastikuringe põhikomponendid • Lämmastiku fikseerimine (molekulaarse lämmastiku redutseerimine - nõuab palju energiat, toimub nii aeroobsetes kui ka anaeroobsetes tingimustes) • Nitrifikatsioon (CO2 assimileeritakse ja ammoonium oksüdeeritakse nitritiks ja sealt edasi nitraadiks, aeroobne protsess) • Denitrifikatsioon (vastand lämmastiku fikseerimisele, lõpp-produkt vaba gaasiline lämmastik, anaeroobsetes tingimustes) • Ammonifikatsioon (orgaanilise lämmastiku bioloogiline muundumine
veega pehmeveeline Düstroofne - rabajärv, tumeda pehme veega Semidüstroofne (poolhuumustoiteline) - pehme veega, orgaanilist ainet mõõdukalt Alkalitroofne (lubjatoiteline) - väga suure lubiainete sisaldusega heledaveeline Oligotroofne (vähetoiteline) - pehme ja heleda veega 18. Eesti siseveekogude seisundi dünaamika ja seda mõjutavad tegurid. 19. Fosfori- ja lämmastikuringe võrdlus. a. Erinevalt lämmastikust puudub fosforil gaasiline faas. Seetõttu ei saa pinnavee äravooluga merre kandunud fosfor kuigi lihtsalt maismaale tagasi. mõningal määral saab seda tagasi näiteks kalatoiduliste loomade väljaheidetega (linnud näiteks), randa uhutud vetikatega jne. 5 KALAKASVATUSE ERIALA 20. Toiduahelate tüübid järvedes. Primaar- ja sekundaarproduktsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
