!!! OLULISED TEEMAD: 1. Aineringe(te) üldised seaduspärasused. 2. Elusaine põhikomponentide väga lühike iseloomustus. 3. Aineringe kiirus ja varude suurus. 4. Veeringe aurumine, sademed. 5. Kiire süsinikuringe iseloomustus. 6. Lämmastikuringe iseloomustus. 7. Väävliringe iseloomustus. 8. Fosforiringe iseloomustus. !!! ÜLESANDED: Osata skemaatiliselt visandada ja seletada ülalkirjeldatud aineringete toimumist looduses. © Merle Ööpik, EMÜ PKI 4
Fosforit ei ole üldjuhul võimalik leida gaasilisel kujul. Fosfor võib esineda vaid eritingimustes fosfiinina (PH3). LÄMMASTIKURINGE Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. Põhiline osa (umbes 78%) maakera atmosfäärist koosneb lämmastikust. Atmosfäärne lämmastik on bioloogiliselt piiratud kasutusega, põhjustades lämmastiku vajakajäämist erinevates ökosüsteemides. Lämmastikuringe pakub erilist huvi ökoloogidele, sest lämmastiku kättesaadavus mõjutab ökosüsteemide võtmeprotsesse, hõlmates primaarproduktsiooni ja lagunemist. Inimtegevus, nagu fossiilkütuste põletamine, lämmastikväetiste kasutamine ja lämmastiku eraldumine heitvette, on suurel määral aidanud kaasa lämmastiku dünaamilisele ringlemisele.Õhus on vaba N2 (lämmastik) kättesaadav vähestele bakteritele (näiteks mügarbakterid), kes on võimelised redutseerima lämmastikku ammooniumiks
(glükoos) 2.Kuidas mõjutab inimtegevus süsinikuringet? Too kaks näidet ning põhjenda. Fossiilsete kütuste põletamine - selle tagajärel paiskub õhku väga suures koguses süsiniku (CO2 kujul) Karbonaatsete kivimite töötlemine - karbonatsete kivimite koostises on suures koguses süsinikku. Nende kivimite töötlemisel eraldub süsinikku. (inimene kiirendab süsinikuringet) 3. Süsinikuringe leidumine Lämmastikuringe Protsessid 1. Atmosfäär 1. Ammonifikatsioon 2. Hüdrosfäär 2. Nitrifikatsioon 3. Pedosfäär 3. Denitrifikatsioon 4. Setted ja settekivimid 4. Millise süsinikuringe osaga on tegemist? Kui on piisavalt hapniku tekib CO2, kui piisavalt hapniku pole tekib CH4 - Lagundamisprotsess Atmosfääri paiskuvad CO2 JA CH4 - Vulkaanipursked
inimene õhulämmastikku, kui käivitab sisepõlemismootori. Autode, laevade, lennukite ja rongide sisepõlemismootorites ühineb õhulämmastik hapnikuga ja tekivad lämmastikoksiidid, mis veega ühinedes muutuvad taimedele omastatavateks ioonideks. Lämmastikurikkas veekogus hakkab vohama taimestik, taimede poolt kasutamata jäänud nitraadid satuvad põhjavette ning kogunevad taimeorganitesse. Joogis ja toidus sisalduvad nitraadid kahjustavad aga loomade, sealhulgas inimese tervist. Lämmastikuringe sulgumiseks peab elusloodusesse kogunenud liigne lämmastik liikuma tagasi eluta loodusesse. Selleks on vaid üks tõhus viis – denitrifikatsioon, protsess, kus bakterid muudavad nitraadid ja nitritid molekulaarseks lämmastikuks (N2), mis lendub atmosfääri. Selle protsessi käigus saavad bakterid eluks vajalikku energiat. Denitrifikatsioon toimub hapnikuvabas keskkonnas.
MAA KUI SÜSTEEM 30.Maa sfäärid: Atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär. Biosfäär-Maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadest, kus elavad organismid, kus toimub orgaaniliste aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. Sfääridevahelised seosed: Atmosfäär mõjutab pedosfääri. Sademed mullastikku. 32.Süsinikuringe: Süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel. Lämmastikuringe: Lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. MÕISTED Maa sfäärid-erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad, mis übritsevad Maa tuuma. Aineringe-ainete pidev korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise. Geoloogiline aineringe-ainete liikumine litosfääri ja Maa tuuma vahel või litosfäärist mehaanilisel teel hüdrosfääri ja atmosfääri nind sealt tagasi litosfääri. Veeri...
kandub edasi osa taimedele, lagundajatele ning osa denitrifitseerijate bakteritele. Nende kaudu eraldub lämmastik taaskord atmosfääri tagasi ning ringe hakkab uuesti pihta. Elusorganismidele on lämmastik valkude koostisosana sama hädavajalik element kui süsinik. Inimkond on kahekordistanud bioloogiliselt aktiivsete lämmastikuvormide tekkimist aastas. Seda põllumajandusliku tootmise ja fossiilkütuste põletamise tagajärjel. Lämmastikuringe tähtsamad etapid: (1) õhus olev vaba lämmastik on kättesaadav ainult tänu vähestele bakteritele, kes redutseerivad lämmastiku ammooniumiks ja sisestavad selle orgaanilistesse ühenditesse; (2) taoimed ja suur osa mikroobe toituvad mineraalsete lämmastikuühendite lämmastikust; (3) loomad vajavad orgaaniliste ühendite ja valkude lämmastikku; (4) prgaanilise aine lagunedes vabanevat ammoniaaki võivad jälle kasutada taimed ja mikroobid;
väga tähtis koostiselement. Lämmastik on vajalik organismide eluks. On kindlaks tehtud, et lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks, sõltumata sellest, kas see on imepisike bakter või 150-tonnine sinivaal. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastiku ja tema ühendite liikumist looduses nimetatakse lämmastikuringeks. Lämmastikuringe kirjeldab lämmastiku liikumist õhust taimedesse, sealt edasi loomadesse ning jäätmete kaudu tagasi loodusesse, kus mikroobse lagundamise teel lämmastik taas õhku paisatakse. Kuna lämmastik on üks peamiseid limiteerivaid toitaineid taimede jaoks, kasutatakse lämmastikuühendeid põllumajanduses taimekasvu parandamiseks ja suurema saagi saamiseks ka väetistena.
Kiirgus aktiveeribklorofülli molekuli ja sealt eraldub elektron , krolofüll võtab kaotatud elektroni tagasi vee molekulist. Vesinik seotakse NADPH´+ -ga ning viiakse üle fotosünteesi pimedusstaadiumisse (calvini tspklisse), mis ei toimu enam 3. Denitrifikatsiooni lähte-, vahe- ja lõpp-produktid. NO3´-NO2´...vaheastmed - N2O (lendub) - N2 (lendub) 4. kuidas on produktsioonibioloogia valdkond seotud jätkusuutliku arengu küsimustega? Kõige enam avaldub sfäärilinemõju lämmastikuringe ning NOx-ühendid kui sellest ei räägita nii palju. Juba poliitikute teadvusesse on aga jõudnud süsinikuringe, mis on oma olemuselt selgem ning kergesti mõistetavam. Produktsioonibioloogias on mitmed aineringed tasakaalust väljas(N,C) Näiteks lämmastikku sotakse õhust rohkem kui denitrifikatsiooniga tagasi atmosfääri läheb (2,5 x 10" t/a). Samuti on reoveest väetiste tegemisega mürkained inimeste toidulauale ja organismi sattunud. Selline tegevus ei ole jätkusuutkil ning avaldub
Süsinikuringe Üle 90% süsinikust on koondunud maakoore ülaossa. Aktiivses süsinikuringes osaleb sellest vaid murdosa. Maailmamerre on talletunud kokku 40 triljonit tonni C-d. Vaid 2,5% C-st on koondunud ookeani pinnakihti ja ainult 0,0075% mereorganismidesse. Mullad sisaldavad 1,58 triljonit T C-d. Atmosfääris on C kogus 750x10^9 t. Aastased ainevood ( olulised)nende kaudu toimub geosfääride sidumine üheks terviklikuks biosfääriks. Roheliste taimede tähtsaim osa FOTOSÜNTEES, mille käigus seotakse CO2 ja vett ning toodetakse orgaanilist ainet ja hapnikku. Vastupidine reakt hingamine.( vabanevad CO2 ja veeaur). Rohelised taimed on aluseks kogu bioloogilise aineringe ja energiavoo toimimisele ( pannes aluse toiduahelatele). Inimtegevus muudab oluliselt litosfäärse süsiniku käibe kiirust fossiilsete kütuste põletamise teel. ; karbonaatsete kivimite töötlemine, maakasutuse muutused. Kasvuhoonegaasid: metaan, N2O.. Eestis: põlevkivi põlet...
III tase- sekundaarsed tarbijad (III taseme moodustavad alati edasi omnivoorid ja (segatoidulised) ja karnivoorid (lihatoidulised) Primaarproduktsioon- kiirus, millega taimede poolt toodetakse biomassi pindala ühiku kohta. Väljendatakse: sisalduva energia hulga järgi, kuivatatud organismi ainemassi järgi, seotud süsiniku hulga järgi. Primaarproduktsioon on kasutatav inimkonna poolt. See väljendab osa, mille tarbib ära inimkond. 13. Aineringed: süsinikuringe, fosforiringe, lämmastikuringe, veeringe. Süsinikuringe- on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemide komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees ja hingamine. Süsinikuringe toimub aeroobses ja anaeroobses keskkonnas. Aeroobsetes tingimustes vabaneb süsinik orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. Anaeroobsetes
(humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. 20. Mügarbakterid perekond gramnegatiivseid mullabakterid, kes seovad õhust lämmastikku. 21. Nitrifikatsioon ammoniaagi bioloogiline kaheetapiline oksüdeerumine hapniku osalusel nitraatideks. Protsessi viivad läbi nitrifitseerijad bakterid. 22. Denitrifikatsioon lämmastikuringe oluline lüli, milles nitraadid või nitritid redutseeritakse järkjärgult gaasilisteks ühenditeks (N2O või N2). Denitrifikatsiooni viivad läbi denitrifitseerijad bakterid. 23. Normaalne mikrofloora enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest asjaoludest. Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigusetekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides
Bakterid ja viirused Bakterid üherakulised eeltuumsed e prokarüootsed organismid, kes paljunevad pooldumisel. Arhed e ürgbakterid rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes. · Ehitus: DNA, piilid vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ja geneetilise info vahetuseks (lühikesed ja pikad), ribosoom sisaldavad RNAd ja valke, toimub valgusüntees, asendavad mitokondreid, ühinedes moodustavad polüsoome, vibur flagelliinist, aitab liikuda (libisedes või ujudes), plasmiid rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal (iseseisvad DNA molekulid), kapsel e kihn, oluline kaitsebarjäär, rakukest annab kuju, kaitseb, rakumembraan tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse, tsütoplasma sisaldab vett, valke, lipiide, süsivesikuid ja mineraalaineid · Bakterirakud on haploid...
1. Keskkonnategurite jagunemine * biootilised - elus ( loomad , taimed ) * abiootilised - eluta ( valgus , päike , tuul , vesi , muld ) 2. Ökoloogiline amplituud Igal liigil on kindel ökoloogiline amplituud , mis näitab tema taluvus piire teatud keskkonna teguri suhtes miinimumist maksimumini 3. Mis on keskkond ? Keskkond on kõik see , mis meid ümbritseb nii elus kui ka eluta looduses. 4. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest 5. Erineva amplituudiga liigid Stenotoopsed liigid on kitsa ökoloogilise amplituudiga Eurütoopsed liigid on laia ökoloogilise amplituudiga Indikaator liikideks sobivad stenotoopsed liigid , kes näitavad keskkonna head seisundit. 6. Kõige suurem ökoloogiline süsteem ? - Biosfäär Biosfäär koosneb : *atmosfäär * hüdrosfäär * litosfäär * pedosfäär 7.Mis on kooslus ? Teatud ühetüübilist maaala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum moodustab koosluse 8. Populatsioon Ühe liigi isendid teatud territooriumil ,...
Merevee kemism; ainete lahustuvus vees; ainete ringed; organismide roll biogeensete elementide ringes; valgus vees Õppejõud Peeter Pall Joonis 1. Globaalses veeringluses osaleva veemassi paiknemine 1 Joonis 2. Veemassi jaotumine ruumiliselt Joonis 3. Vesi kui erandlik vedelik 2 Joonis 4. Vee molekul Joonis 5. Vee molekulide asetus kolmes erinevas olekus. Joonis 6. Energia liikumine külmumise ja sulamise protsessides 3 Vee keemiline koostis ...
a. järelvalve-, teadus- ja päästetöödel. Sünökoloogia populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid uuriv ökoloogia haru. Lämmastikuringe - on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. Põhiline osa (umbes 78%) maakera atmosfäärist koosneb lämmastikust. Atmosfäärne lämmastik on bioloogiliselt piiratud kasutusega, põhjustades lämmastiku vajakajäämist erinevates ökosüsteemides. Lämmastikuringe pakub erilist huvi ökoloogidele, sest lämmastiku kättesaadavus mõjutab ökosüsteemide võtmeprotsesse, hõlmates primaarproduktsiooni ja lagunemist. Inimtegevus, nagu fossiilsete kütuste põletamine, lämmastikväetiste kasutamine ja lämmastiku eraldumine heitvette, on suurel määral aidanud kaasa lämmastiku dünaamilisele ringlemisele.[1] Õhus on vaba N2 (lämmastik) kättesaadav vähestele bakteritele (näiteks mügarbakterid), kes on võimelised
lindudele. Kodukakk on pisut suurem ja saab jagu ka suurematest loomadest. Mõlemate vastasteks on rebane, inimene ja suuremad kakud. (kakad trololol) 19. Suktsessiooni mõiste. Miks toimuvad suktsessioonid? Suktsessioon Erinevate koosluste vahetumine ajas (samas kohas). Sellepärast, et näiteks eelnevad kooslused võivad hävineda metsa põlemisel või lageraiel (Sekundaarnesuktsessioon). Kooslus võib kujuneda ka varem asustamata aladele. (Primaarne suktsessioon) 20. Süsiniku- ja lämmastikuringe. Milline tähtsus on aineringetel looduses? Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil
46. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres; 47. Energiavoog ökosüsteemides. Troofilised tasemed, ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik; 48. Tarbimisefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus, troofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus; 49. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus; 50. Aineringed süsinikuringe, veeringe, lämmastikuringe, fosforiringe. Põhilised fondid ja vood ringetes; 51. Miks ma pole piisava põhjalikkusega eksamiks valmistunud? *Loengus ei käsitleta, õppida raamatust "Botaanika III" (väljas pdf-failina ka ÕIS-is).
Sissejuhatus Ainete ringetes osalevad kõik organismid, kuid eriline ja põhiline osa on prokarüootidel. Pärmjahallitusseened Hallitusseened on aeroobsed organismid, kes kasutavad elutegevusel orgaanilisi aineid. Neil on oluline osa orgaaniliste ühendite lagundamisel. Pärmseened on võimelised kasvama ka anaeroobsetes tingimustes, võttes osa fermentatsiooni protsessidest. Põhiline roll mikroskoopilistel seentel keskkonnas (eeskätt mullas) on osalemine süsiniku ringes, lagundades orgaanilisi ühendeid. VetikadVetikatel on samuti oluline osa süsiniku ringes. Nad on organismid, mis põhilised osalevad veekeskkonnas toimuvas fotosünteesis. Vetikad on autotroofid, kes kasutavad elutegevusel süsiniku allikana CO2, muundades selle orgaaniliseks materjaliks. Fotosünteesi käigus produtseerivad nad keskkonda hapnikku. Sini-rohevetikad (tsüanobakterid) on prokarüoodid, kellel on tavavetikatega sarnane ainevahetus. Fotosünteesil osa võtvaid vetikad ja t...
Maastik üldmõiste kõigile loodusterritoriaalsetele üksustele. Maastik jaotatakse loodus- ja kultuurmaastikeks Maastikuteadus tekkis 20.sajandi alguses. Maastikuteadus uurib: 1. Ümbritsevat loodust kui tervikut. 2. Maastikukomponentide omavahelisi seoseid. 3. Maastike kujunemisel olnud inimmõju Maastiku hierarhia: 1. Maastikusfäär planetaarne tase(Maa) 2. Mandrite või ookeanide tase(Atlandi ookean) 3. Geograafiline tase reljeefi suurvormidel kujunenud kompleksid 4. Vööndite tase sarnased klimaatlised tingimused(parasvöönd) 5. Maastikurajoon naaberpaigad, mille arengud on erinevad(Sakala kõrgustik) 6. Maastik reljeefi suurvormi üks osa 7. Paigastik tekkinud ühe loodusliku teguri mõjutamisel 8. Paigas üks mesoreljeefivorm, nt küngas 9. Paik kõik maastikukomponendid on esindatud võimalikult väikse territoriaalse alajaotusega Maastikusfäär(matroska) keskmine paksus 55km, maa sfääriline ke...
Aine- ja energiaringe looduses Aine ja energia moodustavad terviku kuna iga aine sisaldab energiat. Energiat on vaja kõikide protsesside toimumiseks. Energiat saame me kõikjalt mida tarbime, peamiselt toidust. See, et inimesel on energiat tuleb sellest, et ta sööb toitu, mis on saanud energiat päikeselt footonitega (footon valguse elementaarosake). Energiat kulub väga erinevalt, näiteks keha temperatuuri hoidmiseks. Kuna Lõunapoolsematel rahvastel kulub kehatemperatuuri säilitamiseks vähem energiat, jääb neil rohkem energiat üle ja nad on "energilisemad". 1. Energia ja aine liikumine looduses. Looduse eluta ja elusad osad on tihedalt seotud ega saa teineteiseta hakkama. Taimed valmistavad toitaineid looduses leiduvatest elututest ainetest: süsihappegaasist, veest ja mineraalainetest. Toitainete valmistamiseks kasutavad taimed valgusenergiat. Taimede poolt valmistatud toitained on valgud, r...
Evapotranspiratsioon summarne aurumine mullalt ja taimedelt Sublimatsioon tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek Kondenseerumine vedelast olekust gaasilisse või gaasilisest vedelasse üleminek' Aineringe Meil on erinevad sorti kivimid, nt setetkivimid, raskusjõu abil settivad üksteise otsa ja vajuvad aina rohkem maa alla ja temperatuur tõuseb tekib magma jne..(vaata maateaduse konspekti) Süsinikuringe Lämmastikuringe Peamiseks varuks õhulämmastik 78% Lämmastik on: Oluline element aminohapetes(valkudes) Oluline element nukleiinhapetes(DNA, Rna) Sageli limiteerivaks teguriks ökosüsteemides Oluline bakteriaalses ainevahetuses, bakterid on need, kes muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks(ühenditeks ehk nitraadid)Nitraadid on meie tervisele kahjulikud, kasutatakse väetistena, et taim kasvaks jne.
vaktsineerimisest. Nakatumine bakterihaigustesse Bakteraalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused. Nakkusviisid: a) Piisknakkus(tuberkuloos) b) Saastunud toidu ja joogiga(salmonelloos) c) Siirutajad(puukborrelioos) d) Otsene kontakt haigusega(pidalitõbi) Bakterite roll looduses 1. Lagundajad ehk destruendid Koos seete ja algloomadega olulised orgaanilise aine lagundajad. Tagavad ainete ringlemise ökosüsteemis. Süsinikuringe, Lämmastikuringe. 2. Sümbiondid Sümbioosis taimede, loomade ja seentega. Inimese nahal ja sooles. Liblikõieliste taimede juurtel mügarbakterid. Timetoiduliste seedeolendkonnas tselluloosi lagundajad. 3. Patogeenid Patogeenid haigustekitajad neid on väga vähe bakterite üldhulgas. Bakterite kasutamine a) Ajalooliselt Piimhappebakterid piima ja juustu toted Alkohol: kääritamine b) Puhaskultuurid
Nitriteid lisatakse lihale ja kalale teadlikult selleks, et vältida sinna sisse nitrititest veelgi mürgisema surmavalt mürgise aine teket. Nimelt peale lihale roosaka värvuse andmist, takistavad nitritid veel mikroorganismide tegevust, mille tulemusena võiks lihatoodete riknemisel moodustuda sinna surmav mürkaine .Et nitraadid lahustuvad vees hästi ja kõrgemal temperatuuril lahustuvus suureneb, siis läheb suurem osa nitraatidest toidu keeduvette. Lämmastiku seos elusorganismiga ja lämmastikuringe.Lämmastik on bioloogiliselt aktiivsete ühendite koostises. Lämmastiku varudele looduses on organismidel raske kättesaadavus ja seetõttu ei saa loomad ja taimed seda ka otseselt omastada.(nitraadi põhjus) Põhjuseks on lämmastiku keemiline stabiilsus gaasina, mis ei ühine kergesti teiste keemiliste ainetega,Õhulämmastikust tekivad looduses lämmastikuühendid põhiliselt kahel viisil. Äikese ajal kõrge temperatuuri toimel ühineb lämmastik
ÖKOLOOGIA Ökoloogia uurib organismide ja kekskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Populatsioon on rühm sama liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. (Tähtvere pargi jänesed) Kooslus kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas (kõik elusolendid, kes tähtvere pargis elavad, erinevad liigid) Ökosüsteem elusa ja eluta keskkonna ühendus Algosakesed: Aatom (hapnik) molekul (h2o) makromolekul (glükoos, c6h12o6) organell( tsütoplasma) rakk( munarakk) kude( rasvkude) elund( süda) elundkond( seedeelundkond) organism( inimene) populatsioon( tähtvere pargi jänesed) kooslus ( puud, seened, jänesed tähtvere pargis ökosüsteem maastik biosfäär Sfäär kiht ümber maakera Atmosfäär õhk Hüdrosfäär vesi Litosfäär kivimid Pedosfäär muld Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht ANATOOMIA inimese siseehitus MORFOLOOGIA ...
Selgroogsetel püsisoojastel herbivooridel: AE 50%, PE2% (keha soojuse hoidmiseks kulub palju) Selgroogsetel kõigusoojastel karnivooridel: AE 80%, PE 10% Selgroogsetel püsisoojastel karnivooridel: AE 80%, PE 2% (keha soojuse hoidmiseks kulub palju) Segrootud herbivoorid: AE 40%, PE 40% Selgrootud karnivoorid: AE 80%, PE 30% Selgrootud mikrobivoorid: AE 30%, PE 40% Selgrootud detritivoorid: AE 20%, PE 40% 53. Aineringed süsinikuringe, veeringe, lämmastikuringe, fosforiringe. Põhilised fondid ja vood ringetes; Süsinikuringe suurimad fondid: ookean muld atmosfäär maismaataimed. Veeringe suurimad fondid: ookean jää põhjavesi atmosfäär. Lämmastikuringe suurimad fondid: atmosfäär, millest läheb primaarsetesse produtsentidesse mikroobide vahendusel, kes seaovad õhust lämmastikku. Lämmastikuringe algab organismi surmaga. Ammonifitseerijad (bakterid, kes tarbivad aminohappeid) NH 3 NH4+;
Hingamisel aga orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina. Seega on süsinikuringe produktid orgaanilised molekulid ja hapnik. Inimtegevus mõjutab süsinikuringet peamiselt fossiilsete kütuste põletamise teel, mille käigus tuuakse süsinikuringesse süsinikku juurde. Samuti mõjutab muldade kuivendamine ja õhustamine. LÄMMASTIKURINGE – lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastikuringe käigus muudetakse N2 (vaba lämmastik) lämmastiku ühenditeks (seotud lämmastik) ja nendest moodustub taas vaba N 2. Õhulämmastik seotakse mullabakterite ja sinivetikate poolt ammoniaagiks ja ammooniumsooladeks. Taimed sünteesivad lämmastiku ühenditest valke, taimseid valke söövad ja omastavad loomad. Seda nimetatakse denitrifikatsiooniks. Surnud taimede ja loomorganismide lagunemisel toimub ammonifikatsioon. Selle käigus eraldub surnud organismi valkudest ammoniaak
Lämmastikushape on nõrk ja ebapüsiv hape, mis esineb ainult vesilahustes. Lämmastikushape laguneb ka toatemperatuuril: 3HNO2 HNO3 + 2NO + H2O Lämmastikushappe sooli nimetataks nitrititeks, mis sarnaselt nitraaditele, on valged tahked kristalsed vees lahustuvad ained. Kuumutamisel muutuvad nitritid ebastabiilseteks ja lagunevad (sulada võivad vaid leelismetallide nitritid). Sõltuvalt keskkonnatingimustest võivad nad olla redutseerijad või oksüdeerijad. Seos elusorganismiga ja lämmastikuringe Lämmastik on eluks ülivajalik element. Lämmastik on asendamatult vajalik kõikide valkude, aminohapete, nukleiinhapete, klorofülli, alkaloidide, fosfaatide, vitamiinide, hormoonide jt. bioloogiliselt aktiivsete ühendite koostises. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastik on fosfori ja kaaliumi kõrval üks peamistest taimede toiteelemendist. Saagikoristamise ajal viiakse just lämmastikku kõige rohkem pinnasest välja, mistõttu on lämmastikväetised üks suurima
Kuigi 20 tavalisema aminohappe keskmine molekulmass on 138 ühikut, esinevad valkudes enamasti väiksemad aminohapped, mille osakaale arvestades on valkude keskmise aminohappe molekulmass 128 ühikut, ning kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub veemolekul (M=18 g/mol), taandub keskmine aminohappe molekulmass 110-le. Lämmastiku ringe · On kaks põhiallikat: 1)lämmastiku sidumine, eluta loodusest elutasse 2) lämmastiku vabanemine, üleminek uuesti atmosfääro · Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. · Põhiline osa (umbes 78%) maakera atmosfäärist koosneb lämmastikust. Atmosfäärne lämmastik on bioloogiliselt piiratud kasutusega, põhjustades lämmastiku vajakajäämist erinevates ökosüsteemides. Lämmastikuringe pakub erilist huvi ökoloogidele, sest lämmastiku kättesaadavus mõjutab ökosüsteemide võtmeprotsesse,
assimilatsioonienergia on neil, kes söövad kõige paremat toitu (lihasööjad). Dendriidisööjad on madala assimilatsioonienergiaga. Selgroogsetel on produktiivsus madal, sest temperatuuri hoidmine on kallis lõbu. Toidu kvaliteedist sõltub assimilatsiooni efektiivsus. Püsisoojasus paneb põntsu produktiivsusele. 49. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus; 50. Aineringed süsinikuringe, veeringe, lämmastikuringe, fosforiringe. Põhilised fondid ja vood ringetes; Hüdroloogiline tsükkel ehk veeringe: Suurim veefond on ookean. Väga pisike fond on atmosfäär, sest seal on veeaur. Kõige suuremad vood on ookeani kohal, kus aastas aurustub 425 ja tuleb sademetena tagasi 385000 km 3. Ookeani kohalt sõidab ära ca 40 000 km3, see lahkub maismaa kohale, maismaa toitub sademete mõttes tugevalt ookeanidest. Vesi on maakeral tohutult mobiilne,
Koguste planeerimisel arvestada eelnevaga Mõisted - Ammonifikatsioon- orgaaniliste lämmastikuühendite mineraliseerumise esimeseks etapiks ja selle läbiviijateks on mikroorganismid, nn ammonifikaatorid - Nitrifikatsioon- Nitrifikatsioon on ammoniaagi bioloogiline kahe etapiline oksüdeerumine hapniku osalusel nitraatideks. Protsessi viivad läbi nitrifitseerijad bakterid. - Denitrifikatsioon- Denitrifikatsioon on lämmastikuringe oluline lüli, milles nitraadid või nitritid redutseeritakse järk-järgult gaasilisteks ühenditeks (N2O või N2). Denitrifikatsiooni viivad läbi denitrifitseerijad bakterid.Denitrifikatsioon toimub harilikult üksnes anaeroobsetes või mikroaerofiilsetes tingimustes, näiteks kihistunud veekogude põhjakihis. - Fiksatsioon- Fiksatsioon ehk fikseerimine on kudede ja rakkude surmamine ning konserveerimine teatud kemikaalidega (fiksaatoritega), külmutades
ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka. Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia teadusharud: Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru Demökoloogia ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid Geoökoloogia- uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Käitumisökoloogia Globaalökoloogia ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana. Üldökoloogia uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Populats...
määratav( meteoroloogias loetakse ülapiiriks 1000- 1200 km). · Hüdrosfäär- Maa atmosfääri ja litosfääri vahel paiknev katkendlik kiht, mille moodustavad tahke ja vedel vesi. · Litosfäär- Maa tahke väliskiht, mille ülemine osa on maakoor. · Aineringe- ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi (hapnikuringe, veeringe, lämmastikuringe, süsinikuringe, fosforiringe, väävliringe). - Veeringe - Süsinikuringe Z - Lämmastikuringe - Fosforiringe Atmosfäär · Lämmastik- õhus molekulaarsena N2 (anorgaanilised ühendid N2, N2O, NO,NO2, HNO3,NH3). · Väävel- õhus gaasilistena (COS, SO2, H2S, CS2). COS, H2S CS2 jt oksüdeeruvad
veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi. Umbes 90% süsinikku vabaneb mullas ja vees, 78% maismaaorganismide hingamise ja 23% inimtegevuse tagajärjel. Lämmastikuringe (N) ...lämmastiku tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastikuringe on peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. Ringes muutub lämmastiku (N) oksüdatsiooniaste ning moodustub orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid Fosforiringe (P) ...fosfori liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi. Fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks.
· Vees settib CO2 karbonaatidena · Kivimite murenemisel, mullatekkes ja produktsioprotsessis lülitub CO2 uuesti ringesse. Süsiniku sidumine on enamvhem tasakaalus tema vabanemisega, kui inimtegevuse tagajärjel kasvab süsiniku vabanemine pidevalt. Aastas põletatakse 5-6 miljardit tonni C-d. Lämmastikuringe-so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastik on samasugune eluliselt vajalik element nagu k süsinik ja lämmastikuringe ongi peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. 75% lämmastikust asub atmosfääris, kus ta on valdavalt moelkulaarsel kujul st. N2-na. See ongi lämmastikuringe üks iseärasusi Lämmastikuringe etapid: · Õhkkonnas olev vaba molekulaarne lämmastik on vahetult kättesaadav ainult väheste bakteritele, kes redutseeruvad N2-e ammoonikumiks ja sisestavad selle orgaanilistesse ühenditesse. Äikesega tuuakse atm.st alla kuni 15kg /ha N-i.
O - hapnik süsihappegaasist hingamisel P - fosfor mullast nukleiinhapetes S - väävel mullast aminohapetes K, Ca, Mg mullaveest Mikroelemendid: Fe, Mn, B, Zn, Mo mullast, neid vajab taim vähem. TAIMEDE OSA LOODUSES: 1. Heterotroofsete organismide jaoks orgaanilise aine allikad. 2. Aineringed: süsinikuringe, lämmastikuringe, P- ja S ringe. 3. Muld sünnib taimedest. TAIMEDE MITMEKESISUS lk 38-46 Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse alusel 2 suurde rühma: I Sammaltaimed: kõder-, helvik- ja lehtsamblad. * väikesed *neil pole juhtkimpe *pole juuri, nende asemel risoidid *levivad vegetatiivselt või suguliselt (vesi oluline) *helviksamblad (helvik), kõdersamblad tallus taimekeha mis ei ole eristunud lehtedeks ja varreks.
lubjakivi, kriit selles protsessis märkimisväärne CO2 lahustumine vees. Hingamise tõtttu satub CO2 uuesti atmosfääri. Oksüdatsiooni tagajärjel (eluta org-se aine) jõuab CO2af-RI SETTEKIVIMITEST. Organismid moodustavad surres org-se aine, mida teised org-mid tarbivad toiduna. Eluta org-ne aine võib maapõues mineraliseeruda ja sel juhul olla org-dele vajalik (vetika, molluskid,korallid). 10. Lämmastikuringe kaks põhiahelat: a. N sidumine st liikumine eluta loodusest elusasse; b. N vabanemine st tema üleminek uuesti atmosfääri. N sidumine toimub vähesel määral AS-s elektrilaengute (äike) ja kosmilise kiirguse mõjul. Taimed kasutavad mullas sisalduvaid N ühendeid valkude sünteesil. Taimse toidu baasil toimub loomse valgu süntees. Mullas tekkinud nitraate kasut. ka seened, bakterid. Surnud org-mid lagundatakse bakterite poolt osa N satub AS-ri, suurem osa aga
patogeen- bakter, mis tungides inimese organismi võib põhjustada haigusi; bakter toksiin- toksiin, mis kustub esile koekahjustusi; mügarbakter- gramnegatiivne mullabakter, kes seob õhust lämmastikku; nitrifikatsioon- protsess, milles nitrifitseerijad bakterid oksüdeerivad hapniku abil; 4 Nicole Maria Klais; 11 H denitrifikatsioon- lämmastikuringe oluline lüli, milles nitraadid või nitritid redutseeritakse järk-järgult gaasilisteks ühenditeks (N2O või N2). Seened 1. Milles seisneb seente tähtsus looduses? - lagundajad - kääritajad - sümbiondid 2. Kuidas kasutavad inimesed seeni toiduainetööstuses? juust, alkohol, leiva ja saiatooted, ensüüme lõhna ja värvainetena 3. Kuidas kasutavad inimesed seeni farmaatsiatööstuses?
pilved 27. Nimeta kolm põhjust, kuidas inimene on kvantitatiivselt veeringet maakeral muutnud?kuivendamine, tehased , aerosoolid 28. Kus asuvad maakeral kõige suuremad süsinikuvarud? Kuhu seotakse rohkem C kui seal vabaneb?ookeanid(taimed). Rappa? 29. Loetle peale fosiilkütuste põletamise veel vähemalt kaks faktorit, millega inimtegevus vähendab süsiniku seotust maakeral?metsaraie,rabade kuivendamine 30. Mis on suur ja väike lämmastikuringe? Taimede kasutatav lämmastikuringe.Veekogude mikroobid,taimed kasutavad lämmastikku 31. Kas viimastel aastakümnetel on N lisandumine looduslikesse ökosüsteemidesse suurenenud või vähenenud? 32. Mis asi on happevihm? Kas see ohustab ka hetkel Euroopa loodust? Mis on vajalik selleks et seda ohtu vältida?madala pH-ga sademed. Tehastele mingid paremad puhastussüsteemid. Hetkel ei ohusta Kordamisküsimused 3 1. Väljenda matemaatiliselt üksiku lehe absoluutne süsiniku
Seda suuremaks on muutunud elu aktiivsus, energiakulu elutegevuseks. 63. Tarbimiseefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus, troofiliste tasemete vaheline energia ülekande effektiivsus? Vt eelmisest küsimusest. 64. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsioonieffektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus? vt üleeelmisest küsimusest. Seal kõik koos. 65. Aineringed- süsinikuringe, veeringe, lämmastikuringe, fosforiringe. Põhilised fondid ja vood ringetes? Hüdroloogiline tsükkel ehk veeringe: Suurim vee fond on ookean. Väga pisike fond on atmosfäär, seal on parajasti vett kogu aeg 13 000 km3 Kõige suuremad vood ookeani kohal, kus aastas aurustub (evaporatsioon) 425 ja tuleb sademetena tagasi 385 000 km3 Ookeanide kohalt sõidab ära 40 000km3 , see lahkub maismaa kohale. Maismaa toitub sademete mõttes tugevalt ookeanidest. See nr on 3 korda suurem kui atmosfääri fond
Kõrgsoo Rabade tähtsus: · Magevee varu · Vee puhastamine · Hapniku tootmine · Eripäraste liikide kasvukoht AINERINGE -Ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine orgaaniliste ühendite koostisest anorgaaniliste ühendi koostisesse. · Liikumapanev jõud- organismides toimuvad ensüümireaktsioonid · Energiaallikas- Päikese,-ja keemiliste sidemete energia Kemo (keemilistest sidemetest saadav energia) Tähtsamad aineringed: · Süsisnikuringe · Lämmastikuringe · Fosforiringe · Hapnikuringe · Väävliringe SÜSINIKURINGE-s.o süsiniku liikumine eri ökosüsteemi komponentide vahel. · Komponendid- atmosfäär, produtsendid, konsumendid, destruendid, varis, huumus (nende vahel toimub) · Süsisniku koguhulk on suletud ringes muutumatu, s.t valitseb ökoloogiline tasakaal. Süsinikuringe??? · Fotsosüntees · Hingamine: aeroobne, anaaeroobne LÄMMASTIKRINGE- on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja
mürkkemikaalidega, vete eutrofeerumine, ümbruse elustiku vaesustumine) 55. Fotosünteesi kasutegur; selle suuruse näiteid erinevatest taimekooslustest. Taimekoosluse maksimaalse produktiivsuse printsiip. 56. Miks on kõrge produktiivsusega taimekooslustes liigirikkus tavaliselt väiksem kui keskmise produktiivsusega kooslustes? 57. Toiduvõrk. Võtmeliigid toiduvõrgus. 58. Laguahel. Detrivooride roll ökosüsteemis. 59. Lämmastikuringe. Nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon, nende protsesside toimumise eeldused. 60. Fosforiringe. 61. Süsinikuringe. Süsihappegaasi ja metaani osa süsinikuringes. 62. Bioloogilise mitmekesisuse aspektid ja nende olulisus. 63. Elurikkuse mustrid ja gradiendid. 64. Liigirikkuse kujunemise mudel. 65. Mitmekesisuse tüübid ja indeksid, nende kasutamine. 66. Liigirikkuse jaotumuse seaduspärasused looduses. 67
Arvestatav kadu erosiooniga (savimuldadelt) ja järjepideva negatiivse bilansi korral. 5. Ökoton ja servaefekt, äkoloogiline koridor (sisu ja roll maastikes). 6. Lämmastikuringe maastikes 8. Eesti maastike kujunemine (peamised tegurid, roll tänapäeva Ökoton piiriala kahe paigase vahel. Lämmastik - valgu, DNA moodustamiseks. maastike ilmes). Servaefekt iseloomustab liikide arvukse muutusi piirialal. Gaasilisel kujul (N2) ~ 78% atmosfäärist. Pealiskord
1. Maastikuökoloogia, seos teiste teadustega Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjut...
maakeral muutnud? Põllumajanduses (kuivendamine ja kastmine), tammide ehitamine, aerosoolide kasutamine. 28. Kus asuvad maakeral kõige suuremad süsinikuvarud? Kuhu seotakse rohkem C kui seal vabaneb? Ookeanis (http://en.wikipedia.org/wiki/Carbon_cycle). Seotakse C ka rabades, mangroovimetsades. 29. Loetle peale fosiilkütuste põletamise veel vähemalt kaks faktorit, millega inimtegevus vähendab süsiniku seotust maakeral? Hingamine ja loomakasvatus. 30. Mis on suur ja väike lämmastikuringe? 31. Kas viimastel aastakümnetel on N lisandumine looduslikesse ökosüsteemidesse suurenenud või vähenenud? Maailmas on suurenenud, Eestis vähenenud. 32. Mis asi on happevihm? Kas see ohustab ka hetkel Euroopa loodust? Mis on vajalik selleks et seda ohtu vältida? Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Hetkel
Näiteks tohib veekogust vett võtta, teha lõket maaomaniku loal, aga ei tohi prahti ja jäätmeid loodusesse jätta. 35. Selgita lühidalt süsiniku-, lämmastiku- ja fosforiringet. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad). Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees ja hingamine. Toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas. Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. Fosforinge on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab endas fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris. (erinevalt teistest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor ja selle ühendid on õhust raskemad)
Valkude moodustumine näiteks on fosforita võimatu. Praktiliselt pole fosforit gaasilisel kujul ja ta on madala migratsioonivõimega. Fosfori peamiseks allikaks on kivimid. Keskmine fosforisisaldus maakoores on 0,085% (apatiit, vivianiit, fosforiit). LÄMMASTIKU RINGE- so. lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastik on samasugune eluliselt vajalik element nagu ka süsinik ja lämmastikuringe ongi peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. 75% kogu lämmastikust asub atmosfääris (78,09 mahu%), kus ta on valdavalt molekulaarsel kujul, st. N2-na. See ongi lämmastikuringe üks iseärasusi. VÄÄVLI RINGE- so. väävli tsükliline liikumine elutust loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste.
koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb vette või õhku süsihappegaasina). Aeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. Anaeroobsetel tingimustel vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete hingajate vahendusel. 18. Kirjeldage ja joonistage lämmastiku ringet Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükiline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. Ringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ning moodustuvad orgaanilised ühendid. Õhus on vaba N2(lämmastik) kättesaadav vähestele bakteritele (näiteks mügarbakterid), kes on võimelised redutseerima lämmastikku ammooniumiks. Taimed ja suur osa mikroobe toitub
ja rohevetikad. Metaan moodustub anaeroobsetes tingimustes metanogeenide vahendusel. Ökosüsteemi süsinikuringe on avatud ehk mittetasakaaluline, kui süsinikku lisandub aineringesse ringevälistest allikatest (näiteks fossiilsete kütuste põletamisel), või kui süsinikühendeid väljub aineringest organismidele kättesaamatusse vormi (nt. orgaaniliste setete või turba moodustumisel). 15. Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja elusa looduse elementide vahel ökosüsteemis. Õhus on vaba N2 (lämmastik) kättesaadav vähestele bakteritele (näiteks mügarbakterid), kes on võimelise redutseerima lämmastikku ammooniumiks. Taimed ja suur osa mikroobe toituvad mineraalsetest lämmastikuühenditest (põhiliselt nitraatidest), orgaanilise aine lagunemisel vabanevaid ammoniaaki ja ammooniumiühendeid kasutavad taimed ja mikroorganismid
Looduses toimivad lisaks elementide ringetele geoloogiline ringe ja vastavad alamringet: tektooniline, hüdroloogiline, kivimite ja biogeokeemiline. Kivimite ringe on järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist. o Süsiniku ringe. o Lämmastiku ringe Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse
Veepuhastus Millised on erinevad puhastuse liigid? Lühidalt midagi nende kohta öelda; VT heitveepuhastuse alt. · Biopuhastus mikroorganismid tarbivad ära tekkinud saaste. Toimub enamus juhtudel oksüdeerumine vees lahustunud O2 osavõtul. Enamus orgaanilisi aineid laguneb mikroorganismide toimel (va mõned sünteetilised ained). Biopuhastuse intensiivsus sõltub mikroorganismidele loodud tingimustes. Biopuhastuses osalevad mikroorganismid formeeruvad peamiselt aktiivmuda kujul (koosneb elusorganismidest ja tahkest substraadist). Aktiivmuda puhul: Temperatuur optimaalne tavalistele mikrorganismidele 20-30 °C pH=5..9, väljapool piire langeb puhastuse efektiivsus järsult soovitav aktiivmuda kogus 2-4 g/dm3 · Füsiko-keemiline ( koagulatsioon, flotatsioon, ekstraheerimine, absorbtsioon, Aeroobne biopuhastus · Põhiline heitvete puhastusviis · Toimub mikroorganismide k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
