9. Milline membraanitranspordi liik on peamine järgmiste ühendite puhul? a) CO2 - difusioon b) H2O - difusioon c) Glükoos - sekundaarne aktiivne transport d) K+ - primaarne aktiivne transport e) Aminohapped - sekundaarne aktiivne transport f) Rasvhapped - sekundaarne aktiivne transport 5. HARJUTUSTUND Nukleiinhapete komponendid. Polünokleotiidahela ehitus 1. Selgitage järgmisi mõisteid a) Nukleosiid - lämmastikalus + suhkur, mis on omavahel ühendatud N-glükosiidsidemega b) Nukleotiid - nukleosiidfosfaat. N-alus + suhkr + 1-3 fosforüülrühma c) Oligonukleotiid - kahest kuni kümnest nukleotiidist koosnev ahel d) Geen - pärilikkustegur kromosoomi kindlas piirkonnas, mis määrab otseselt või kaudselt mingi tunnuse arengu. Komplementaarsed N-alused - T:A / U:A ning G:C, omavahel ühendatud vesiniksidemetega 2. Lämmastikalused jaotatakse põhistruktuuri alusel pürimidiinideks ja puriinideks. (rühma
Sidemespetsiifilisus o Reaktsioonispetsiifilisus Ensüümide nimetusi (kuidas saadakse ensüümile nimetus ja eelkõige millise lõppliite järgi ensüümi ära tunda) o Nimetus tuleb substraadi nimetusest o Lõppu liidetakse -aas (sahharaas) 6. Nukleiinhapete biokeemia. Nukleiinhapete koostis (oskate selgitada ja ära tunda): o Lämmastikalus (mida tähendavad tähed - tähed selgeks). Puriinalused- adeniin (A), guaniin (G) Pürimidiinalused- tsütosiin (C), uratsiil (U), tümidiin (T) o Nukleosiidi koostis. Lämastikaluse ühendid sahhariidiga Ribonukleosiidides- riboos Desoksüriboosnukleosiidides- desoksüriboos
Energeetiline ülesanne NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped on kõrgpolumeerid mis kannavad edasi pärilikku informatsiooni DNA (desoksuribonukleiinhape) RNA (ribonukleiinhape) asub rakuaines ja kopeerib DNA informatsiooni ja trantspordib rakus selle vajalikku kohta. Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleoiitidest. Nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist: viiesüsinikuline suhkur DNA-s desoksüriboos ja RNAs riboos lämmastikalus fosfaatrühm Raku organellide ehitus ja ülesanded RAKUMEMBRAAN Koosneb fosfolepiididest mille vahel on valgud ja süsivesikud. Ümbritseb tsütoplasmat, kaitseb rakku välismõjude eest. Ümbritseb tsütoplasmast, kaitseb rakku välismõjude eest. Valkude ja sahhariidide ülesanne membraanis on väliskeskkonna hormoonide sidumine ja bakterite,viiruste sidumine. Läbi membraani toimub aine ja energia vahetus. Gaasiliste aine osakeste CO2 ja O2. Osmoos on aine
1 Üldbioloogia. 1.-2. SISSEJUHATUS BIOLOOGIA tegeleb elu uurimisega. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Eluteadus areneb pidevalt, teaduse ja tehnoloogia areng toetavad teineteist. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine ( elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õ...
põhineb vesiniksidemete moodustumisel. Komplementaarsed aluspaarid on C-G ja A-T(DNA)/U(RNA). 3. 3. Nukleosiid = lämmastikalus + suhkur. Alus on seotud suhkru külge lämmastikglükosiidsidemega. Glükosiidsideme süsinik on anomeerne.
Teisel ja järgnevatel troofilistel tasemetel on mitmesugused tarbijad ehk konsumendid(loomad, kes söövad teisi organisme, taimtoidulised loomad, loomtoidulised loomad). lagundajad (destruendid), kes lagundavad surnud orgaanilist materjali, tekib huumus. 3.Ülesanne dihübriidse ristamise kohta Nr 8 1. DNA molekuli koostis, struktuur, ülesanded DNA desoksüribonukleiinhape Koostis: lämmastikalus (DNA A,T,G,C;) suhkur (desoksüriboos) fosfaatrühm DNA ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekandmine 2. Soo määramine inimesel Inimesel määratakse sugu viljastumise hetkel. Soo määrab, millise sugukromosoomiga sperm munaraku viljastab.(Y kromosoomi olemasolu määrab) 3. Ülesanne monohübriidse ristamise kohta NR 9 1. 1. RNA molekuli koostis, struktuur, ülesanded
) Kas DNA on füsioloogilise pH juures: a) laenguta b) positiivse laenguga c) negatiivse laenguga 5.(101.) Milline nukleotiid on kujutatud joonisel ja kas ta kuulub DNA või RNA koostisesse (kõik neli NMPd ja neli dNMPd)? Guanosiin5monofosfaat, DNAs. Järgnevalt kõik nukleotiidid(RNAs), desoksünukl(DNAs). erinevad vaid selle poolest, et roosaga märgitud(ärge värvi igaks juhuks meelde jätke:P) OH asemel on H 6.(102.) Kas joonisel toodud nukleotiidis esineb puriin või pürimidiin lämmastikalus? (kokku 5 erinevat). Joonisel toodud nukleotiididis esineb pürimidiin lämmastikalus 7.(103) Kas lämmastikalus on suhkrujäägi külge ühendatud: a) glükosiidse sidemega b) estersidemega c) vesiniksidemega 8.(104) Nimetage üks adenosiinil põhinev kofaktor? koensüüm A ehk siis CoA 9.(105) Kas geneetiline informatsioon säilitatakse nukleiinhappe _ a) primaarstruktuuris b) sekundaarstruktuuris c) tertsiaarstruktuuris primaarstruktuuris ehk nukleotiidide järjestusena 10
Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide h...
Peamine ülesanne on päriliku info säilitamine. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. RNA (ribonukleiinhape) on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Sarnaselt DNA molekulidega on ka RNA koostisesse kuuluvad ribonukleotiidid kolmeosalised: nad on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA 3 lämmastikalust on samad, mis DNA koostises: adeniin, guaniin, tsütosiin. Kui DNA molekulis on neljas lämmastikalus tümin, siis RNA ehituses on selle asemel uratsiil. Vastav monomeer kannab nime uridiinfosfaat. Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast. RNA: 1) osaleb pärilikkuse avaldumises; 2) toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest ribosoomidesse ja; 3) mõtestab selle lahti ning; 4) osaleb valgusünteesis. 6. Taimerakk. Ehitus ja joonis. Taimeraku kesta põhiline koostisosa on tselluloos. Lisaks sellele on kesta ehituses
Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - biol...
RNA süntees lõpeb, kui polümeraas jõuab DNA piirkonnani, mida nimetatakse terminaatoriks (geeni lõpp). Seal eraldub ensüüm DNA molekulist, mille järgselt taastub DNA endine kaksikspiraalne kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraani pooride tsütoplasmasse. Transkriptsiooni produktiks on RNA ahel, milles tümiini (T) nukleotiidid [1] on asendatud uratsiiliga (U). Kuna RNA koostises on lämmastikalus tümiin asendunud uratsiiliga, rakendub transkriptsioonil alljärgnev komplementaarsus. replikatsioon Kui rakk ei jagune, siis sellel ajal ta valmistub jagunemiseks 1.Uurimistasandid- rakuorganellid,rakud,koed,organid,organsüsteemid,organism 2. Seosed- struktuur tagab funktsiooni, funktsioon omakorda kujundab struktuuri vastavalt funktsiooni iseärasustele. 3. Prokarüootsel puudub tuum, membraaniga piiritletud rakuorganellid, eukarüootsel on need olemas.
Valkude funktsioonid tulenevad vakude erinevast struktuurist. 6. Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused? Tabel 5: DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus: desoksüribonukleotiid ribonukleotiid a) adeniin a) adeniin Monomeeri ehitus: guaniin guaniin a) lämmastikalus tsütosiin tsütosiin b) sahhariid tümiin uratsiil c) happejääk b) desoksüriboos b) riboos c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G)
(Pildil on RNA, kuid DNA kohta käib samasugune fosfodiesterside) 4. Milline on DNA on füsioloogilise pH juures? Negatiivse laenguga 5.Milline nukleotiid on kujutatud joonisel, kas ta kuulub DNA või RNA koostisesse(kõik neli NMP-d ja neli dNMP-d)? Guanosiin, kuulub DNA koostisesse 6. . Kas joonisel toodud nukleotiidis esineb puriin või pürimidiin lämmastikalus? (kokku 5 erinevat). Pürimidiin(tsütosiin) püriin(adeniin) püriin(guanosiin) püridimiin(tsümiin) (urasiil)pürimidiin 7. Kas nukleotiidides on lämmastikalus suhkrujäägi külge ühendatud? Glükosiidsidemega 8. Nimetage üks adenosiinil põhinev kofaktor?CoA ehk koensüümA 9. Kas geneetiline informatsioon säilitatakse DNA? Primaarstruktuuris 10. . Kirjutage antud järjestusega komplementaarne järjestus. ACCTCGAAG TGGAGCTTC 11.
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 2010 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Org ühendid, mille koostises esinevad C, H ja O; jaotat mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed org ühendid, milles C arv 3-6, neist olulisemad riboos ja desoksüriboos kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Glükoos ja fruktoos on organismide põhilised energiaallikad. Oligosahhariidid moodustuvad 2-3 monosahhariidi omavah ühinemisel, nt sahharoos, maltoos, laktoos; madalmolekulaarsed. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed org ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid; nt tärklis, tselluloos ja glükogeen. Sahhariidide põhiül: energeetiline ja ehituslik. 2. Lipiidide lühiiseloomustus. Org ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, steroidid, vahad jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Nad lahust org lahustites, nt alkoholis ja eetris. Organismide energ...
kõhunäärmes toodetud insuliin reguleerib suhkru sisaldust veres) 6. Kaitsefunktsioon antikehad 7. Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (nt. algloomade viburite ja ripsmete liikumine) 8. Energeetiline funktsioon (esmalt lagundatakse suhkruid, siis rasvu ja lõpuks valke) · Nukleiinhapped - monomeerideks nukleotiidid DNA desoksüribonukleiinhape RNA ribonukleiinhape Koosnevad: lämmastikalus (DNA A,T,G,C; RNA A,U,G,C) suhkur (desoksüriboos, riboos) fosfaatrühm DNA ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekandmine RNA ülesandeks on päriliku info realiseerimine/avaldamine mRNA informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavasse rakuorganelli (ribosoomidesse) tRNA transport RNA, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info desifreerimine
tegevusjuhiseid, sh kuuluvad DNA (desoksüribonukleiinhape-hüdroksüülrühm puudub, ainult H) tuumas, mitokondrites, kloroplastides ja RNA (ribonukleiinhape 2’ OH rühm allub kergesti hüdrolüüsile), tuumas, tuumakeses, üksikute molekulidena tsütoplasmas. On tänu fosfaatrühmale neg. Laenguga. Nukleotiidid koosnevad: 1) Suhkrujääk (5 süsinikuline pentoos) RNA- riboos, DNA desoksüriboos 2) Tsükliline lämmastikalus. DNA- adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T), tsütosiin (C) RNA adeniin (A), guaniin (G), uratsiil (U), tsütosiin (C) 3) Fosfaatrühm DNA-RNA sama, annab NH-le laengu Liitumine nukleotiidiks: 7. DNA ehitus, ülesanded, leidumiskohad rakus. Mitokondriaalne DNA. Leidumiskohad: tuumas, mitokondrites, kloroplastides DNA ahelat iseloomustab: Komplementaarsus Orienteeritus e. polaarsus Antiparalleelsus
*) tRNA ehk transpordi RNA mõtestab lahti geneetilise info, mis on saabunud mRNA molekuliga ribosoomidesse. *) rRNA ehk ribosoomi RNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. * Kui kuskil on DNA ahel, siis vastavalt komplementaarsus printsiibile sünteesitakse RNA. -) Kui meil on RNA juba olemas, siis me saame valgu. * DNA ja RNA võrdlus: -) monomeeri nimetus: desoksüribonukleotiid & ribonukleotiid. -) monomeeri ehitus: *) lämmastikalus: adeniin, guatiin, tüstosiin ja tümiin & adeniin, guaniin, tüstosiin ja uratsiil. *) sahhariid: desoksüriboos & riboos. *) happejääk: fosfaatrühm & fosfaatrühm. -) nukleotiidi nimetus: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T) & adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C) ja uridiinfosfaat (U). -) molekuli ruumiline kuju: kaheahelaline (biheeliks) & üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel).
3) tuumavalgud – histoonid, Ri, TR faktorid 4) tsütoplasma organellide (mitokonder, kloroplast) valgud 5) tsütoplasma membraani struktuuri valgud (Golgi, ER) 6) sekreteeritavad valgud – translokatsiooni signaalid unitaarne valk – toimib tervikuna modulaarne valk - valgu üks osa = üks domään, millel on oma iseseisev funktsioon. Nukleiinhapete struktuur Nukleiinhapped on polümeerid, mis koosnevad nukleotiididest. Nukleotiid koosneb – suhkur + lämmastikalus + fosfaatjääk, aga nukleosiid – suhkrujääk + lämmastikalus. DNA ja RNA erinevad üksteisest suhkrujäägi poolest. Selgroog (suhkru- ja fosfaatjääk) on ühesuguste lülide kordus ja lisanduvad külgahelad (lämmastikalused). Suhkrujäägid fosfaatidega on ühendatud fosfodiestersideme abil. Nukleiinhappe monomeer on nukleotiid. DNA ahelad on antiparalleelsed ja üksteise ümber käändunud. Esineb suur ja väike vagu – väikeses vaos suurem osa aluspaare
Paljud organismid suudavad säästa puriine ja pürimidiine degradatsioonist. Riboosi degradatsioon annab energiat, puriinide ja pürimidiinide oma mitte. Rakkudele on energeetiliselt ratsionaalne säästa lämmastikaluseid edasisest degradatsioonist ning lülitada nad uuesti nukleotiidide sünteesi. Puriinide ja pürimidiinide sünteesi erinevused: pürimidiine ei sünteesita nukleotiidide derivaatidena. Pürimidiinide puhul sünteesitakse lämmastikalus enne kui lisatakse riboos-5-fosfaat. Pürimidiinringi kõik 4 C ja 2 N aatomit pärinevad karbamoüül-P ja aspartaadist. 2. Puriini ringsüsteem ehitatakse üles riboos-5-P baasil. IMP insuliin-5'-monofosfaat, tema baasil sünteesitakse AMP ja GMP. Sünteesis kasutatavad aminohapped: Glu, Gly, Gln, Asp. AMP süntees: (1) 6-O asendamine aspartaadiga (2) fumaraadi mittehüdrolüütiline eraldamine.
· Marfan sündroom on autosomaalne dominantne sidekoe patoloogia (pikk kasv, südame veresoonkonnna probleemid, pikad jäsemed käte siruulatuse keha pikkuse suhe >1.05; lühinägelikkus jne.) · Seletamatud äkksurmad spordis DNA, RFLP, SNP, VTNR, microchip ja CSI · Kuigi 99.9% inimeste DNA'st on sarnane, piisab olemasolevast erisusest inimeste identifitseerimiseks SNP (snip) Single Nucleotide Polymorphism, kui muutunud on üks lämmastikalus (A,T,C,G) · DNA identifitseerimise meetodid · Restriction Fragment Length Polymorphism RFLP (kõlab: riflip) Kindla 4-6 lämmastikaluse mustri juurest DNA lõikamisoskusega "piiravad" (restriction) ensüümid tükeldavad DNA lõikudeks Erinevatel inimestel asuvad sarnased mustrid eri paikades s.t. tükeldamisel tekivad erineva pikkusega (polümorfsed) DNA fragmendid Elektriväljas ja kindla tihedusega meedias (geel
pildil RNA, DNA ka ühendatud fosfodiester sideme kaudu. 4. Kas DNA on füsioloogilise pH juures: a) laenguta b) positiivse laenguga c) negatiivse laenguga 5. Milline nukleotiid on kujutatud joonisel, kas ta kuulub DNA või RNA koostisesse (kõik neli NMP-d ja neli dNMP-d)? Guanosiin( 5´monofosfaat.) DNA koostises. 6. Kas joonisel toodud nukleotiidis esineb puriin või pürimidiin lämmastikalus? (kokku 5 erinevat). Pürimidiin; tsütosiin adeniin(püriin) guaniin(püriin) tümiin(pürimidiin) Urasiil(pürimidiin) DNA A,G,C,T RNA A,G,C,U N-alus +suhkur = nukleosiid Adeniin adenosiin; guaniin guanosiin; tsütosiin tsütidiin; tümiin tümidiin; urasiil uridiin. 7. Kas nukleotiidides on lämmastikalus suhkrujäägi külge ühendatud: a) glükosiidse sidemega b) estersidemega c) vesiniksidemega 8
kindlustavad gen info hoidmise ja edasikandumise järglastele. Pärandumine geneetikas on gen. info säilitamine ja edasikanne, näiteks põlvkonnast põlvkonda. 6. DNA ja RNA ehituse põhiprintsiibid Mõlemad on biopolümeerid. Nukleosiid koosneb N-alusest ja pentoosist, mis on omavahel seotud N-glükosiidse sidemega. Kui nukleosiidile lisada fosfaatrühm saame nukleotiidi. DNA monomeeriks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on moodustunud 3 ühendi liitumisel – lämmastikalus, desoksüriboos, fosfaatrühm. Esineb 4 erinevat lämmastikalust: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T), tsütosiin (C). Nukleotiide nim. lämmastikaluste järgi. DNA molekul koosneb 2 ahelast, mis on omavahel liitunud komplementaarsusprintsiibi alusel (nukleotiidide üksteisele vastavus) – A=T ja C-G (3 vesiniksidet). DNA nukleotiidne järjestus on primaarstruktuur, 2 ahelat on omavahel keerdunud biheeliksiks on sekundaarstruktuur.
3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahelate antiparalleelsus? Komplementaarsusprintsiip- DNA molekulis esinev printsiip kus ahelad vastavad üksteisele vastavalt: A=T, C=G. Antiparalleelsus- DNA biheeliks ehk kaksikahel moodustub kahest komplementaarsest DNA ahelast, mis on antiparalleelsed s.t., et ahelad on vastassuunalised, keemiliselt erineva polaarsusega, üks ahel kulgeb suunas 5' 3' ja teine suunas 3' 5'. 5. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel?
Näide : erinev pikkus ühe vanuselistel lastel Downi sündroom 6.19. Kitsa normiga tunnused: B, C, E ja laia A, D, F. 6.20. Ei, kuna see on elu jooksul omandatud tunnus, mille aluseks ei ole muutused pärilikkusaines. 6.21. Ühemunakaksikud: ühest sügoodist kujuneb kaks loodet. Erimunakaksikud: munasarjades valmib üheaegselt kaks munarakku ja need viljastatakse. Meetodit kasutatakse geneetilise ja modifikatsioonilise muutlikkuse vahekorra uurimiseks. 6.22. Lämmastikalus, nukleotiid, geen, DNA, genotüüp, geenifond. Geenifondi moodustavad liigi või populatsiooni erinevate genotüüpidega isendid. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA 7.1. a) Elupaikade hävitamine, b) keskkonna saastamine keemiliste ainetega, mille suhtes mõned liigid on väga tundlikud. Vaja on säilitada, et hoida bioloogilise mitmekesisuse kohta informatsiooni. Vajadusel liikide paljundamiseks. 7.2. A) Ravimite tootmiseks (antibiootikumid), B) Toiduainetetööstuses,
Näide : erinev pikkus ühe vanuselistel lastel Downi sündroom 6.19. Kitsa normiga tunnused: B, C, E ja laia A, D, F. 6.20. Ei, kuna see on elu jooksul omandatud tunnus, mille aluseks ei ole muutused pärilikkusaines. 6.21. Ühemunakaksikud: ühest sügoodist kujuneb kaks loodet. Erimunakaksikud: munasarjades valmib üheaegselt kaks munarakku ja need viljastatakse. Meetodit kasutatakse geneetilise ja modifikatsioonilise muutlikkuse vahekorra uurimiseks. 6.22. Lämmastikalus, nukleotiid, geen, DNA, genotüüp, geenifond. Geenifondi moodustavad liigi või populatsiooni erinevate genotüüpidega isendid. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA 7.1. a) Elupaikade hävitamine, b) keskkonna saastamine keemiliste ainetega, mille suhtes mõned liigid on väga tundlikud. Vaja on säilitada, et hoida bioloogilise mitmekesisuse kohta informatsiooni. Vajadusel liikide paljundamiseks. 7.2. A) Ravimite tootmiseks (antibiootikumid), B) Toiduainetetööstuses,
GENEETIKA AJALUGU 19. sajandil tegutses Brno kloostris munk Gregor Mendel, kes viis läbi katseid aedhernega. 1865. aastal sõnastas ta pärilikkuse üldprintsiibid. Sellega sai alguse ka teadusliku geneetika periood. Mendeli I seadus ehk esimese hübriidse põlvkonna ühtlikkuse seadus: homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses järglaspõlvkonnas genotüübiliselt identsed ja fenotüübiliselt ühtlikud järglased. Mendeli II seadus ehk alleelide lahknemise seadus: monohübriidse ristamise teises hübriidpõlvkonnas saadakse genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1 ja fenotüübiline lahknemissuhe 3:1 või 1:2:1. Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus: erinevad alleelipaarid segregeeruvad ja kombineruvad üksteisest sõltumatult. Polühübriid moodustab võrdse sagedusega 2n haplotüübiga gameeti, kus n on heterosügootsete geenipaarde arv. Ganeetide ühinemisel võib tekkida 3n erineva g...
Küllastumata rasvhapped-molekulides esinevad kaksiksidemed. Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid, vahad Fosfolipiidid sisaldavad fosfaatrühma, moodustavad kahekihilise struktuuri-rakumembraani. Steroidid on tsüklilised ühendid. (suguhormoonid, adrenaliin) Hüdrofiilsus- lahustub vees, moodustab vesiniksidemeid Hüdrofoobsus- ei lahustu ve NUKLEIINHAPPED Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. (pentoos, lämmastikalus, fosfaatrühm) DNA (desoksuribonukleiinhape) Päriliku info säilitamine ja selle ülekanne Primaarstruktuur- nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas Sekundaarstruktuur- DNA levinuim esinemisvorm (biheeliks ja kaksikspiraal) Komplementaarsus- nukleotiidide kindel vastavus üksteisele A, T, C, G Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed RNA (ribonukleiinhape) Päriliku info realiseerimine
a) peptiidoglükaani 96. Millistel struktuuridel on kujutatud suhkrute estrid? peptidoglükaani 3.(99.) Joonistage DNA ahelas nukleotiidijääke ühendav keemiline side (ka RNA kohta). Monomeerid on omavahel ühendatud ühe monomeeri suhkrujäägi 5`C hüdroksüüli ja teise monomeeri suhkrujäägi 3`C hüdroksüüli ühendava fosfordiestersideme kaudu. 4.(100.) Kas DNA on füsioloogilise pH juures: c) negatiivse laenguga 7.(103) Kas lämmastikalus on suhkrujäägi külge ühendatud: a) glükosiidse sidemega 8.(104) Nimetage üks adenosiinil põhinev kofaktor? koensüüm A ehk siis CoA 9.(105) Kas geneetiline informatsioon säilitatakse nukleiinhappe a) primaarstruktuuris ehk nukleotiidide järjestusena 10.(106) Kirjutage antud nukleotiidiga komplementaarne nukleotiid paarid: AT, AU, GC 11.(107) Millisel interaktsioonil põhineb geneetilise materjali kopeerimine? b) vesiniksidemel, sest
vesinikseidemed ning kaks polünukleotiidahelat eemalduvad teineteisest. Mõlema ahela kõrval sünteesitaxe uus ahe,l mis on täpne koopia eelmisest. See võimaldab säilitada nukleotiidipaaride järjestuse DNA molekulis ka pärast kahendumist. Nukleotiidipaaride järjestus aga määrabki geneetilise info. Dna on vajalik päriliku info säilitamisex muutumatuna ja püsivana aastatuhandete vältel Nukleotiidid-. keemiline ühend, lämmastikalus ja kujutab endast DNA ehituskivi. Väiksemad kromosoomid sisaldavad ca 30 miljonit nukleotiidi, suuremad kromosoomid mõnisada miljonit. Nukleotiide on nelja tüüpi: A (adeniin), C (tsütosiin), G (guaniin), T (tümiin). 39. Ribonukleiinhapped-RNA esineb rakus kolme vormina: *transpordi RNA (tRNA)-transpordib aminohapped tsütoplasmast ribosoomidesse ning desifreerib geneetilise info *matriits- e. informatsiooni RNA (mRNA)- toob rakutuumast geneetilise info valgusünteesix ribosoomidesse.
Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) geneetilise informatsiooni kandja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: · RNA´s riboos, · DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: · RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. · DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. DNA ehitus: 1) DNA on lineaarne polümeer. Seda moodustavate nukleotiidide vahel on fosfordiester side. See side moodustub ühe nukleotiidid 3-süsüniku juures oleva hüdroksüülrühma ja teise nukleotiidi 5. süsiniku juures oleva fosfaatrühma vahel. Nikleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots+ 3´ (prim) ots.
liidetakse tRNA külge ei toimu iseenesest vaid ensüümide, katalüsaatorite võimaldamisel. Neid ensüüme nim aminoatsüül-tRNA- süntetaasideks. Nad sünteesivad erinevad erinevaid aminoatsüül-tRNA'sid. Rakkudes on 61 erinevat aminoatsüül-tRNA-süntetaasi, mis igaüks peab ära tundma õige tRNA, mille külge peab tema aminohappe lisama. See on võimalik tänu sellele, et kõikidel tRNA'del on selline ristikheinalehe kujuline struktuur. (ristikheinalehe kujuline seepärast, et vaba lämmastikalus RNAs leiab endale komplementaarse lämmastikaluse selle sama molekuli sees, siis ta moodustab sellega vesiniksideme. Seetõttu ei ole RNA pikk sirge niit vaid omandab kindlalt fikseeritud ruumilise struktuuri, igal kindlal RNAl on see erinev, kuna nukleotiidne järjestus on erinev). tRNAs osa juba polümeeri koostises olevatest nukleotiididest modifitseeritakse (pannakse juurde täiendavaid keemilisi rühmasid), mis muudab iga konkreetse tRNA ruumilist struktuuri
Kus kohast süsinikku saadakse?) a) Autotroofia • Autotroofid on organismid, kes toodavad ise keerukaid orgaanilisi ühendeid, kasutades selleks valgusenergiat b) Heterotroofia • Heterotroofid on organismid, kes ise anorgaanilistest ühenditest orgaanilisi ühendeid valmistada ei oska, nad peavad kasutama teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid 12. ATP e. Adenosiintrifosfaat a) Millistest osadest molekul koosneb? • Lämmastikalus (adeniin) – Suhkur (riboos) – 3 fosfaatrühma (ATP puhul) • ATP – 3 fosfaatrühma • ADP – 2 fosfaatrühma • AMP – 1 fosfaatrühm b) Mis tähendab, et ATP on universaalne energiakandja? • Kõik elusorganismid kasutavad energia saamiseks ATPd c) Mis juhtub ATP molekuliga kui energia vabaneb/kui energia seotakse? ATP > ADP > AMP • Fosfaatrühmadevahelise sideme katkemisel vabaneb ATPst energia
polünukleotiidahelat eemalduvad teineteisest. Mõlema ahela kõrval sünteesitaxe uus ahe,l mis on täpne koopia eelmisest. See võimaldab säilitada nukleotiidipaaride järjestuse DNA molekulis ka pärast kahendumist. Nukleotiidipaaride järjestus aga määrabki geneetilise info. Dna on vajalik päriliku info säilitamisex muutumatuna ja püsivana aastatuhandete vältel Nukleotiidid-. keemiline ühend, lämmastikalus ja kujutab endast DNA ehituskivi. Väiksemad kromosoomid sisaldavad ca 30 miljonit nukleotiidi, suuremad kromosoomid mõnisada miljonit. Nukleotiide on nelja tüüpi: A (adeniin), C (tsütosiin), G (guaniin), T (tümiin). 39. Ribonukleiinhapped-RNA esineb rakus kolme vormina: *transpordi RNA (tRNA)-transpordib aminohapped tsütoplasmast ribosoomidesse ning desifreerib geneetilise info *matriits- e. informatsiooni RNA (mRNA)- toob rakutuumast geneetilise info valgusünteesix ribosoomidesse.
Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütar...
sünteesi. Degratsiooni lõpp-produktid inimestel, lindudel, roomajatel Puriinide katabolismi produktiks on ksantiin, miks oksüdeeritakse imetajatel kusihappeks, mis eritatakse uriiniga. Linnud, roomajad ja putukad eritavad ksantiini kusihappena tahkel kujul. Pürimidiinide biosüntees Pürimidiinide süntees puriinide sünteesist seisneb selles, et pürimidiine ei sünteesita nukleotiidide derivaatidest ja lämmastikalus lisatakse enne kui riboos-5-fosfaat. Kui puriiniringi aatomid pärinevad 6 erinevast kohast, siis pürimidiiniringi aataomid ainult kahest eelühendist. Pürimidiini lähteühenditeks on karbamoüülfosfaat, aspartaat ja PRPP. Süntees koosneb 6 erinevast astmest, mille lõpp-produktiks on UMP. Desoksüribonukleotiidide sünteesi põhimõte Sünteesitakse vastavatest nukleosiid-difosfaatidest, kus 2'-OH taandatakse ribonukleotiidi reduktaasi abil kas tioredoksiini või glutaredoksiini osalusel.
läheb teise kromosoomi üle ◦ Translokatsioon – lõigud kromosoomide vahel lähevad vahetusse Geenmutatsioon Mutatsioon toimub vaid molekulaartasandil, DNA-s muutub tavaliselt üks, harvem mitu nukleotiidi. Punktmutatsioon on tavaliselt põhjustatud kemikaalidest või DNA replikatsiooni häirest.: ◦ Puriinide asendumine (tsütosiin↔tümiin) ◦ Pürimidiinide asendumine (adeniin ↔guaniin) ◦ Puriin ↔pürimidiin Kui asendunud lämmastikalus kodeerib sama aminohapet, on tegu vaikiva mutatsiooniga. Kui asendunud koodon lõpetab valgusünteesi, on tegu nonsenssmutatsiooniga. Kui asendunud koodon kodeerib teist aminohapet, on tegu missensse mutatsiooniga. Geenmutatsioonide mõju tunnusele Mutatsioon ei avaldu Mutatsioon avaldub: ◦ Tunnus tugevneb ◦ Tunnus nõrgeneb ◦ Tunnus kaob ◦ Tekib uus tunnus ≈90% mutatsioonidest on nõrgalt kahjulikud ≈ 5% mutatsioonidel on surmav toime ≈ 5% mutatsioonidest on neutraalsed
- Lõppu liidetakse liide aas (sahharaas). - Enamasti kasutatakse ka katalüüsitava reaktsiooni nimetust/tüüpi (alkoholi dehüdrogenaas). - Multiensüümkomplekside korral lisandub sõna "kompleks" (püruvaadi dehüdrogenaasne kompleks). - Kasutatakse aga ka ajaloolisi triviaalnimetusi (trüpsiin, pepsiin). 6. Nukleiinhapete biokeemia. Nukleiinhapete koostis: Lämmastikalus (mis need on, et on puriin- ja pürimidiinalused; tähed selgeks). o Puriin: Adeniin A Guaniin G o Pürimidiin Tsütosiin C Tümiin T Uratsiil U (RNA-s ainult) Nukleosiidi koostis. o A tasand: N alus + pentoos = nukleosiid Nukleotiidi koostis.
sidemetega). Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) geneetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni kandja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. Nukleotiidid koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: RNA´s riboos, DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroenergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks, mitmed
Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) – geneetilise informatsiooni kandja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: RNA – riboos, DNA- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: RNA- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. DNA- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. DNA ehitus: 1) DNA on lineaarne polümeer. Seda moodustavate nukleotiidide vahel on fosfordiester side. See side moodustub ühe nukleotiidid 3-süsüniku juures oleva hüdroksüülrühma ja teise nukleotiidi 5. süsiniku juures oleva fosfaatrühma vahel. Nikleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots+ 3´ (prim) ots. 2) Kahealaline, nn biheeliks
Otsesed tõendid: tõestati, et mittevirulentset tüüpi rakkude transformeerimist virulentseteks rakkudeks põhjustas DNA. + bakteriofaagi T2 geneetiline info sisaldub DNA molekulis. Bakteri nakatumisel viirusega siseneb bakterirakku ainult viiruse DNA. 43. Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust. 1) Erinevus: DNA tavaliselt kaheahelaline heeliks, RNA üheahelaline. 2) Sarnasus: nukleotiidid koosnevad kolmest komponendist fosfaatrühm + suhkur + tsükliline lämmastikalus. 3) E: RNAle omased lämmastikalused U (uratsiil), C (tsütosiin), A (adeniin), G (guaniin). DNAle omased T (tümiin), A, G, C. 4) E: monomeer. DNA-l desoksüribonukleotiid, RNA-l ribonukleotiid. 44. Selgitage DNA ahelate komplementaarsuse ja antiparalleelsuse põhimõtet. DNA mudel on paremalepöörduv kaheahelaline heeliks. Komplementaarsuse põhimõttel moodustuvad lämmastikaluste vahel vesiniksidemed. A=T, G=C. AT vahele tekib kaks sidet, GC vahele kolm
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid (tselluloos, kitiin, tärklis), valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust (riboos või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid. Puriinid: kahte lämmatikku sisaldava...
Nukleotiidid on nukleiinhappe monomeerid. Nukleiinhapped on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles nukleotiidijäägid on omavahel seotud fosfodiester sidemetega. Jaotus: DNA desoksüribonukleiinhape (koosneb desoksüribonukleotiididest) RNA ribonukleiinhape (koosneb ribonukleotiididest) Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: · RNA´s riboos, · DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: · RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. · DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroenergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks, mitmed
töödeldud preparaadi võimet transformeerida R-tüüpi rakke virulentseteks. Selgus, et transformatsioonivõime oli kaotanud ainult see preparaat, mida oli töödeldud DNaasiga. Järelikult osutus geneetilise informatsiooni kandjaks DNA. 2. DNA ja RNA struktuur. Nukleiinhape (DNA või RNA) on polümeer, mis koosneb nukleotiididest. Igas nukleotiidis sisaldub fosfaatrühm, 5- süsinikuline suhkur (pentoos) ja tsükliline lämmastikalus. Kui lämmastikalus on ainult suhkrujäägiga seotud, on tegemist nukleosiididega. Näiteks, kui adeniin on seotud riboosiga, on tegemst adenosiiniga. Ühe või mitme fosfaatrühma kovalentsel sidumisel nukleosiidile saadakse nukleotiid. Näiteks nukleotiid adenosiintrifosfaat (ATP) koosneb adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui riboosi asemel on suhkrujäägiks desoksüriboos, saame desoksüadenosiintrifosfaadi
I 2. Nukleiinhapete struktuur Nukleiinhapete struktuur on bioloogiliselt väga oluline. Nende struktuur on nukleiinhapete funktsioneerimise aluseks. Kuna nukleiinhapped on päriliku informatsiooni kandjad, siis on geneetilise teabe ülekande ja säilitamise mõistmiseks vaja tunda nukleiinhapete ehitust. Päriliku informatsiooni füüsikaline olemus on peidus DNA kaksiheeliksis. Nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest ja viimased omakorda kolmest komponendist: suhkur, lämmastikalus ja fosfaatjääk. Kaks looduslikku nukleiinhappe liiki - desoksüribo- (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA) erinevad omavahel suhkrujäägi poolest. DNA sisaldab desoksüriboosi ja RNA riboosi. Sarnaselt valkudega koosnevad nukleiinhapped selgroost, mis on ühesuguse lüli kordus, ja külgahelatest. Nukleiinhappe selgroo moodustavad suhkrujääk ja fosfaatjääk (joonis 1.5). Suhkrujäägid on seotud fosfaatidega fosfodiestersidemete abil. Nukleiinhapete külgahelateks on lämmastikalused (joonised 4
koodon-antikoodon translatsioon ja peptiidsideme süntees ribosoomil. 4. Mittestandartne paardumine (Wobble base pairing) millised on seaduspärasused ja milleks on see vajalik? Paarduvad uridiin-guaniin, adenosiin-inosiin, tsütidiin-inosiin ja uridiin-inosiin, vajalik tRNA sekundaarstruktuuris ja geneetilise koodi õiges tõlkimises. Tuleneb sellest, et enamikel organismidel on vähem kui 45 tRNAd, vaja oleks üle 60, mistõttu antikoodoni 5' lämmastikalus, mis seostub mRNA 3' lämmastikalusega, pole ruumiliselt nii piiratud kui kaks teist lämmastikalust (või ka tRNA3' pole nii piiratud). 5. tRNA struktuur sekundaarstruktuur ristikheinalehe kujuline, tertsiaarstruktuur L- kujuline, selle funktsionaalsed antikoodon (seostub koodoniga mRNAl), aktseptorõlg (sinna seostub aminohape) ja struktuursed osad kolm lingu (T-, D- ja antikoodon-õlg) ning 3' paardumata osa
12. Ehituslik e. struktuurne funktsioon - suled, küünised, soomused. sarved. nukleiinhapped nukleiinhapped jaotuvad : DNA(desoksuribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). *kõik nukleiinhapped koosnevad ehitusüksustest - nukleotiitidest. *nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. *nukleiinhapped on suure molekulmassiga. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : a) viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - disoksüriboos ja RNAs - riboos. b) Lämmastikalus. Jagunevad kaheks : a) kahetsüklilised e. suured. (DNAs (A)deniin ja (G)uaniin. RNAs Adeniin ja Guaniin) b) ühetsüklilised e väiksed. (DNAs (C)Tsütosiin ja (T)ümiin. RNAs Tsütosiin ja !! (U)ratsiil!! ) DNAs võib olla 4 erinevat lämmastikalust. RNA ja DNA peale kokku võib neid olla 5. c) fosforhappejääk on omane nii DNA kui RNA nukleotiididele. DNA ehitus : 1)esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. (Üksikahelaline
Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt ATP ning eraldub soojusena. Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on sahhariidid. ATP ehk adenosiintrifosfaat. Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. (ADP koostises on 2 fosfaatrühma) Lämmastikalus adeniin 3 fosfaatrühma Suhkur ATP moodustub glükoosi, käärimise, fotosünteesi ja hingamise käigus. Glükoosi lagundamine. Glükoos on peamine organismi sisene energiaallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne. Lagundamise etapid.
Ühe viirustüve RNA ja valgu molekulid segati teise viirustüve RNA ja valgu molekulidega, lasti partiklitel assambleeruda ning seejärel nakatati taimelehti. Järgmise põlvkonna viiruspartiklid olid nii oma genotüübilt kui ka fenotüübilt alati identsed selle viirustüvega, millelt pärines RNA. DNA ja RNA struktuur Nukleiinhape (DNA või RNA) on polümeer, mis koosneb nukleotiididest. Igas nukleotiidis sisaldub fosfaatrühm, 5-süsinikuline suhkur (pentoos) ja tsükliline lämmastikalus. Kui lämmastikalus on ainult suhkrujäägiga seotud, on tegemist nukleosiididega. Näiteks, kui adeniin on seotud riboosiga, on tegemst adenosiiniga. Ühe või mitme fosfaatrühma kovalentsel sidumisel nukleosiidile saadakse nukleotiid. Näiteks nukleotiid adenosiintrifosfaat (ATP) koosneb adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui riboosi asemel on suhkrujäägiks desoksüriboos, saame desoksüadenosiintrifosfaadi. DNA puhul on
Ühe viirustüve RNA ja valgu molekulid segati teise viirustüve RNA ja valgu molekulidega, lasti partiklitel assambleeruda ning seejärel nakatati taimelehti. Järgmise põlvkonna viiruspartiklid olid nii oma genotüübilt kui ka fenotüübilt alati identsed selle viirustüvega, millelt pärines RNA. DNA ja RNA struktuur Nukleiinhape (DNA või RNA) on polümeer, mis koosneb nukleotiididest. Igas nukleotiidis sisaldub fosfaatrühm, 5-süsinikuline suhkur (pentoos) ja tsükliline lämmastikalus. Kui lämmastikalus on ainult suhkrujäägiga seotud, on tegemist nukleosiididega. Näiteks, kui adeniin on seotud riboosiga, on tegemst adenosiiniga. Ühe või mitme fosfaatrühma kovalentsel sidumisel nukleosiidile saadakse nukleotiid. Näiteks nukleotiid adenosiintrifosfaat (ATP) koosneb adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui riboosi asemel on suhkrujäägiks desoksüriboos, saame desoksüadenosiintrifosfaadi. DNA puhul on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
