Puuduvad kaaslased Heleduse tõttu kergesti leitav ÜLDISELOOMUSTUS Koidutäht, Ehatäht Nime saanud viljakusejumalanna Venuse järgi Maa tüüpi, kutsutakse ka Maa kaksikuks Kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (462 °C) Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuidplaatjaid kive Tihe atmosfäär, mille massist moodustab 96,5% süsihappegaas ning ülejäänud 3,5% põhiliselt lämmastik ÜLDISELOOMUSTUS Pind sarnaneb kivikõrbega Graniit, basalt Sageli ka maavärinad Pinna keskmine vanus on miljard aastat. Veenusel on nii kuum, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel GEOLOOGIA Seismilised andmed puuduvad Veenusel puudub laamtektoonika Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda subduktsioon Aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust SISEMINE EHITUS
Phobos ja Deimos Deimos on väiksem ja välimine Marsi kahest kuust, väikseim teadaolev kuu Päikesesüsteemis. Phobos on suurem ja sisemini. Phobos on oma planeedile lähemal kui ükski teine kuu Päikesesüsteemis, samuti on ta üks väiksematest kuudest. Deimos ja Phobos on loodud süsinikurikkast kivimist nagu C-tüüpi asteroidid ja jääst. Mõlemate pind on täis kraatreid. Marsi atmosfäär Süsinikdioksiid (95.3%) Lämmastik (2.7%) Argoon (1.6%) hapnik (0.15%) vesi (0.03%). Kas Marsil on elu? Marsi kanalid Kanalite ajalugu sai alguse 1877.a Canali(it.k) looduslik väin/kunstlik kanal Kanalid ilmutasid end ühe või kahekaupa Illusioon Miks on Marssi raske vaadelda? Kasutatud materjalid Internet: http://www.folklore.ee/tagused/nr6/kanalx.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/mar ss.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Marss
Mida teevad inimesed, et Läänemere olukorda paremaks teha? 9.Klass Eesti asub Läänemere kaldal ja panustab selle mere kaitsesse koostöös teiste Läänemereäärsete riikidega. Koostöö aluseks on Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon, millega Eesti ühines 1992. aastal. Üleilmses mõõtmes on Läänemeri väike, kuid maailma ühe suurima riimveekoguna on ta ökoloogiliselt ainulaadne ja väga tundlik inimtegevusest põhjustatud keskkonnamõjude suhtes. Mida teevad inimesed, et Läänemere olukorda paremaks teha? Läänemeres liikuvatele laevadele on esitatud ranged nõuded, et säilitada tihedast laevaliiklusest hoolimata merekeskkonna hea seisund. Meedias tuuakse reisi ja kruiisilaevu sageli esile kui Läänemere suuri reostajaid. Tegelikkuses väheneb laevade poolt merereostuse tekitamine aastaaastalt järjest enam, sest reostuse vältimise nõuded on aina karmimad. Ühe olulisema rahvusvahelise keskkonnakonventsiooni MARPOL 73/78 tingimustel peava...
ergastavad neid. Need ergastatud molekulid hakkavad kiirgama valgust, mida öises taevas näemegi. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal. Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest kas rohelist (100150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka Eestis . Virmalised tekivad 80-1000 kõrgusel maapinnast. Keskmine kõrgus on 105 km, madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km maapinnast. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus päikesetuul. Virmaliste nägemine on jahmatamapanev ja müstiline kogemus
Saturn Koostas: Kätlin Lääne Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturn on Päikesesüsteemi üheks suurimaks planeediks, seda edestab ainult Jupiter. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Kuna Saturn asub Päikesest väga kaugel, siis on seal ka väga külm võrreldes keskmise pinnatemperatuuriga Maal (+22°C). Saturni temperatuur on umbes -180°C. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil, ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha ka Saturni pinda. Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Mass on 5,6846×1026 kg ehk umbes 95 Maad Ta on meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum Saturni rõngad Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodust...
Lüsosoom, tsentrioolid, pungumise arm, ribosoomid, mitokonder, ER, tuum, tuumake, rakukest, membraan, golgi kompleks. Heterotroofne - teiste poolt toodetud orgaanilisest ainest toituvad Saprotroofsed - toituvad surnud orgaanilisest ainest (kuhikmürkel) Biotroofid - toituvad elusast org. ainest (kuuseriisikas) Hüüfid e. seeneniidid Mütseel e. seeneniidistik Üherakulised - pärmiseen, täpphallik Hulkraksed - kottseened Seened looduses: - Lagundajad: tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks - Sümbiondid: aitavad talitleda teistel organismidel - Mükoriisa: seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga - Samblikud: liitorganism, mis moodustub vetikast ja seenest - Parasiidid: toituvad teiste arvelt(majavamm)
Vesinik ~41 Nioobium Nb I Tallium TI 2 Heelium He 42 Molflbdeen Mo 82Plii Pb 3 Liltium Li 43 Tehneetsium Tc 83 Vismut Bi 4 BerUffiuni Be 44 Ruteenium Ru 84 Poloonium Po 5 Boor B 45 Roodium Rh 85 Astaat At 6 Süsinik C 46 Pallaadium Pd SójRadoon - Rn 7 Lämmastik N 47 Höbe Ag 87 Frantsium Fr 8 Hapnik 48 Kaadmium Cd 88 Raadium Ra 9 Fluor 49 Indium In 89 Aktiinium Ac l0Neoon 50 Tina Sn 90 Toorium Tb 51 Antimon Sb 1 1 Naatrium Na [?L Protaktiinium Pa 12 Magneesium Mg 52 Telluur Te ~ Uraan U
ühendit, neist enamik kuulub orgaaniliste ühendite hulka. Kõik see on võimalik tänu orgaaniliste ühendite sünteesimisele ja vitalismi mõju lõpule. Orgaanilist keemiat nimetatakse süsinikuühendite keemiaks. Ainult lihtsamaid süsinikuühendeid(CO, CO2, karbonaadid) loetakse anorgaanilisteks ja käsitletakse anorgaanilises keemias. Orgaaniliste ühendite koostisesse kuulub süsiniku kõrval vaid väike arv teisi elemente: vesinik, hapnik ja lämmastik, harvemini väävel, fosfor, halogeenid ja metallid. Orgaanilised ained esinevad igapäevases elus enamasti materjalidena, mis on mitme aine segud. Seega on oluliselt tähtis tundma õppida erinevate orgaaniliste ainete ehitust, omadusi ja reaktsioone. See omakorda võimaldab leida materjalide kasutamisviise, mis aitavad meie maailma muuta.
happelises keskkonnas katalüsaatori (Ag) juuresolekul. KHT-d võib kasutada ka bioloogilisele tegevusele mürgiste orgaaniliste ainete määramiseks vees. KHT arv on alati suurem vastava veeproovi BHT arvust. Kui on tegemist ühelaadse reoveega, võib mainitud arvudele leida korrelatsiooni. Veekogusse juhitav puhastamata reovesi sisaldab sageli palju orgaanilisi aineid, mis hapendumisel põhjustavad veekogu vee hapnikuvaeguse. Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik (N) ja fosfor (P), mis vette sattudes põhjustavad taimede ja vetikate vohamist ning veekogu eutrofeerumist. Olenevalt veekogu liigist võib üks nimetatud toitainest osutuda limiteerivaks. Siseveekogudes on selleks tavaliselt fosfor, meres võib aga määravaks muutuda lämmastik. Reovees olev kogulämmastik moodustub orgaanilistest lämmastikühenditest, ammooniumisoolade lämmastikust, nitrititest ja nitraatidest
Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taim seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas – lämmastik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda. mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik
Ravimid · Harvades valkudes esineb ka muid AH'sid S.t. tegelikult on kasutusel +20 AH'd Näiteks proliini tuletis 4-hydroxyproline (leidub taime ehituses); 5- hydroxylysine (sidekoes); methyllysine (müosiini koosseisus); gamma- carboxyglutamate (verehüübimises osalevas protrombiinis) jne · Täiendavalt osaleb ainevahetuses muid, mitte proteinogeenseid Ah'sid tauriin Lämmastik · Lämmastik osaleb alati peptiidsidemete kaudu valkude ehituses Valgust on 16% lämmastik Kaudne valgu olemasolu indikaator, s.t. 6.25 osa valgust on lämmastik · Kui soovid teada % Valk = 6.25 x %N · Lämmastikubilanss siseneva ja väljuva N vahekord Arvutatakse: Väljuv N Sissevõetud N · Saab olla positiivne (väljub rohkem, keha ,,laguneb"), tasakaalus (sisse ja välja võrdselt, keha püsib muutumatuna) või negatiivne (kehasse jääb rohkem kui
Aineklassid Sisukord Aineklassid Oksiidid Happed Alused Soolad Tuntumad ained Millest saab mis? Aineklassid Hape Oksiidid (happeline, aluseline) Sool Alus Oksiidid Oksiid on kahes elemendist koosnev ühend, millest üks on hapnik. Oksiidid jagunevad Happeline oksiid Aluseline oksiid Hapetele vastavaid oksiide Aluseline oksiid on alusele nimetatakse happelisteks (hüdroksiidile) vastav oksiid. oksiidideks. Enamasti on Happelised oksiidid mitte- metallioksiid. Oksiide nimetatakse a)Oksüdatsiooniastme kaudu b)Eesliidete järgi Haped Haped on liitained, mis annavad lahusesse. vesinikioone. Hapete iseloomulikuks on hapu maitse. Hapet...
Ökosüsteem TIIK Ilma veeta ei suuda elada ükski elusolend. Luues aeda veekogu, märkad peagi, et aias elutsevate liikide arv kasvab. · Taimestik - Taimed tekitavad tiigi äärtes ja vees vaheldusrikka ökosüsteemi. Veesiseste lehtedega taimed rikastavad vett hapnikuga. Seesugused taimed pakuvad mitmesugustele vee-elanikele sobivaid võimalusi peitumiseks, toitumiseks, paaritumiseks ja paljunemiseks. Ujulehtedega taimed pakuvad samuti varjumisvõimalusi, väldivad vee roiskumaminekut ning nende lehed on putukatele head päevituspaigad, jahialad ja paaritumiskohad. Kaldataimed, mille juured on veealuses pinnases ning maapealsed osad kasvavad veest välja on samuti paljude selgrootute jaoks elutähtsad. Mitmed kuivamaaputukad, kelle vastsed elavad vees (kiilid, ühepäevikud, loidtiiblased), vajavad valmiku koorumiseks veest väljakasvavaid taimev...
Muutused on kiiremad kui litos. Hüdros. Maa vesikeskkond-. Litost. Väiksema tihedusega ja vesi on liikuvam kui kivimid. Seetõttu toim. ka muutused kiiremini. Vee liikumine moodustab osa veeringest, millega seotult kulgevad ka teised aineringid. Ilma veeta poleks eeldusi taimede, loomade mullastiku tekkeks. Atmos. 1000-1200 km kõrgusele. Väiksema tihedusega kui vesi ja kivimid. Paikneb litos ja hüdros kohal. Kõige liikuvam tungides mulda ja kivimite lõhedesse. Pärineb hapnik ja lämmastik Bios.. kogu ruumala 105- 106 km3 hüdros.litos. pindmised kihid, atmos. Alumised kihid. Kogu pedos. toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku Süsteem- omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum Aeglane põlemine- hingamine, madal temperatuur, ilma leegita Kiire Põlemine-plahvatus, suur soojus- ja valgusenergia erladumine
NIMETA 6 MAKROELEMENTI, MILLE KESKMINE SISALDUS RAKKUDES ON KÕIGE SUUREM. HAPNIK, SÜSINIK, VESINIK, LÄMMASTIK, FOSFOR, VÄÄVEL. MILLINE AINE MOODUSTAB ANORGAANILISTE AINETE PÕHIOSA? VESI. NIMETA ORGAANILISI AINEID. LIPIIDID , SAHHARIIDID, VALGUD, NUKLEIINHAPPED. MILLISED ON VEE MOLEKULI EHITUSE ISEÄRASUSED? DIPOOLNE, POLAARSE LAHUSTINA LAHUSTAB VESI HÄSTI ANORGAANILISI AINEID. MILLINE ON VEE TÄHTSUS ORGANISMIDES? KÕIK REAKTSIOONID ORGANISMIDES TOIMUVAD VESILAHUSTES; VESI ON PALJUDE REAKTSIOONIDE LÄHTEAINEKS JA SAADUSEKS; VESI AITAB HOIDA ORGANISMIDE TEMPERATUURI, SEST TAL ON SUUR SOOJUSMAHTUVUS. FE+2 HEMOGLOBIINI KESKNE OSA; CA+2 KASULIKUD LUUDELE; K+, NA+ HOIAVAD VERE PH PÜSIVANA; NH4 TEKIB, KUI ORGANISM LAGUNDAB VALKUSID; ON MÜRGINE, SELLEPÄRAST EI TOHI ORGANISMIS PALJU OLLA. I- - KASULIK KILPNÄÄRMEHORMOONIDE SÜNTEESIKS; CL- - KASULIK MAOHAPPE TOOTMISEKS. MILLISED ON BIOAKTIIVSED AINED? ENSÜÜMID (MUUDAVAD REAKTSIOON...
Sahhariidid ehk süsivesikud on ained,mille koostises esinevad süsinik,hapnik ja vesinik. Vesi hoiab organismisisest püsivat temperatuuri,hoiab ära ülekuumenemise jakindlustab organismide ringeelundkondade töö. Makroelemendid süsinik(C),vesinik(H),hapnik(O),fosfor(P),lämmastik(N),väävel(S).Mikroelemendid raud(Fe),jood(I),tsink(Zn),mangaan(Mn).Mesoelemendid naatrium,kaltsium,kaalium,magneesium,kloor.Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid,milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.Monosahhariidide hulka kuuluvad riboos,desoksüriboos,glükoos ja fruktoos.Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid,mis organismides on valdavalt moodustunud kahekolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.Oligosahhariidide hulka kuulub sahharoos,maltoos ja laktoos.Disahhariidid on kahest monosahhariidist koosnevad sahhariidid,näiteks maltoos ja laktoos.Kitiini struktuurseks ülesan...
Mis on orgaaniline keemia? Süsinikühendite ja kovalentsete sidemete keemia. Sinna alla ei kuulu CO, CO2, H2CO3 ja CaCO3. Millised elemnedid kuuluvad org. elementide koostisesse? Põhilised elemendid on hapnik, lämmastik, vesinik, väävel, halogeenid, fosfor, räni jt. Orgaanilistes ühendites on enamasti C-H side, lisaks süsiniku ja vesiniku aatomitele võivad orgaanilised ühendid sisaldada ka hapniku, lämmastiku, halogeenide ja teiste elementide aatomeid (fosfor, väävel, raud...). Põhielementide valentsid ja valentsolekud. C valents 4, valentsolekuid 3; N valents 3, valentsolekuid 3; O valents 2, valentsolekuid 2; H valents 1, valentsolekuid 1. Süsiniku o
Mõisted: Orgaanilised ühendid - koosnevad põhiliselt süsinikust ja vesinikust, sagely esinevad molekulides ka halogeenid,hapnik ja lämmastik. Tetraeedriline süsinik süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Süsinikahel võib olla hargnemata (normaalne), hargnev ja tsükliline. Summaarne valem näitab, millistest elementidest aine koosneb ja mitu selle elemendi aatomit aines on. Struktuurvalem keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil. Süsivesinikud polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligi- ja polümeeride üldnimetus, nim ka sahhariidideks. Alkaanid süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid Nomenklatuur reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Tüviühend süstemaatilist või triviaalnimetus kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Asendusrühm aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühe...
Geograafia KT Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks(kus toimub energa-ja ainevahetus ümbritsevaga) ja suletud süsteemideks(aine ja energiavahetus puudub. Ajas muutuvad süsteemid on dünaamilised, ajas muutumatud on staatilised. Hüpotees- teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms kohta. Inimgograafia- geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse Asimuut-nurk põhja suuna ja mingi objekti vahel Mõõtkavad nt mitu pikkusühikut päriselus vastav teatud arvu pikkusühikutele kaardil: arvmõõtkava(1cm:45cm), võrdlusmõõtkava(1cm-4km), joonmõõtkava Maa energiabilanss- maale jõudnud valgusenergia ja maalt lahkuva soojusenergia vahetus Uurimistöö etapid1.temaatika valik 2. Uurimisprojekti kavandamine (tausta loomine, uurimisprobleemi sõnastamine, hüpoteesi sõnastamine, andmete kogumise kavandamine) 3. U...
pikaajaline vaegus. Makroelemendid Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). Mikroelemente saab käsitleda kitsamas ja laiemas mõistes. Kitsamas mõistes arvatakse siia kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor ja väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. Mikroelemendid Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna makroelementidega). Mikroelementideks loetakse neid aineid, mida organism vajab kontsentratsioonides 0,10,5 mg. Enamlevinumad mikroelemendid on magneesium, raud, vask, koobalt, tsink, jood, seleen, jt. Et mikroelemendid on paljude bioaktiivsete ühendite keemilised
Geograafia eksamiks MAA KUI SÜSTEEM Süsteem- on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteemi iseloomustatakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Nt: võime süsteemina käsitada autot, mille elementideks on kere, rattad, rool, mootor jne. Mootor on omakorda süsteem, mis on auto alamsüsteemiks. Avatud ja suletud süsteemid: Avatud süsteem- iseloomustab energia- ja seda ümbritseva keskekonna vahel. Energeetiliselt on Maa avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus. Suletud süsteem- isoleeritud. Looduses neid ei esine. Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem. Süsteemid võivad olla ka muutumatud ehk staatilised ja muutuvad ehk dünaamilised. Looduslikud süsteemid on enamasti dünaamilised. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Litosfäär- on maakera suhteliset jäik väline kivimiline kest, mis koosneb ...
Johannes Tann II KODUTÖÖ: LEGEERIVATE ELEMENTIDE MÕJU TERASE OMADUSTELE REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11 Õppejõud: Annika Koitmäe Tallinn 2014 TERASE LISANDID Teras on rauasüsinikusulam, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%. Peale süsiniku on terastes alati teisi lisandeid, mis on jäänud sulameisse nende saamise käigus. Need on tavalisandid, juhulisandid ja spetsiaalselt lisatud legeerivad elemendid. Tavalisandid on Räni(Si), Mangaan(Mn), Väävel(S), Süsinik(C) ja Fosfor(P). Juhulisandid on Lämmastik(N), Hapnik(O) ja Vesinik(H). Legeerivad elemendid on Kroom(Cr), Molübdeen(Mo), Koobalt(Co), Räni(Si), Nikkel(Ni), Nioobium(Nb), Tantaal(Ta), Titaan(Ti), Vanaadium(V), Vask(Cu) ja Volfram(W). Vanaadium Vanaadium on hõbehall, väga kõva, tugev ja plastne metall, mille: tihed...
MM üldomadused-tahke, gaasiline, vedel, läige puudub, pole sepistatavad, elektrit, soojust ei juhi, liidavad, loovutavad elektrone. MM asuvad per. Süsteemis paremal ülaval diagonaali, A-rühmas. MM omadused pertabelis tugevnevad alt üles ja perioodis vasakult paremale, aktiivsem MM on Fluor. Gaasilised MM- vesinik, hapnik, lämmastik, fluor, kloor. Vedel MM- broom. Tahke MM- boor, süsinik, fosfor, seleen, tellur, astaal. Vesiniku omadused- värvuseta, lõhnata, soojust, elektrit ei juhi, plahvatus ohtlik, läige puudub, kõige kergem gaas; kasutus-kütus, vesinik pommis, suurtes masinate vesinikjahutus, osoonikihi mõõtmise tehnikas, raketitehnikas, metallide tootmine, orgaaniliste ainete tootmine, saamine tööstuses-2H2O=2H2+O2, laboris-metalli ja lahjendatud happe vahelises reaktsioonil, 2HCl+Zn=ZnCl+H2, Väärisgaasid asuvad per.tabelis VIII A-rühmas. Halogeenid asuvad VII A-rühmas, Väärisgaaside leidumine- looduses üksikaatomitena õhus, He ka ...
tsütosiinC, tümiinT )c-g,d-a DNA ehitus 1.kaheahelaline nukleotiididerivi see tekib vastavusprintsiibi järgi 2. teistjärkustruktuur tekib esimestjärkustruktuuri keerdumuisel biheliksisk. 1953 am teadlase moodustasid dna molekuli RNA-ribonukleiinhape Koosneb:süsinikust, vesinukt, lämmastikust, fosforist, hapnikust. On kõrg molekulaarne orgaaniline ühend mis koosneb nukleotiididest on 3 osaline 1. riboos(5 süsiniku suhkeru) 2. fosfaat rühm 3. lämmastik alus( adeniin, guaniin, tsütosiil, uratsiin) RNA-l on ainult esimest järku struktuur e primaalstruktuur nukleotiidide rivi 1 ahelaline ca uu ca ca cc guu RNA liigid 1. informatsiooni MRNA võtab DNA lt päriliku informatsiooni 2. trantspordi RNA transpordib valgusünteesi organelli 3. ribosoomi RNA ehitab üless valgusünteesi organelli e ribosoomi
1.Mis on atmosfäär? Atmosfäär on õhkkond, ehk õhukiht mis ümbritseb maad. 2. Atmosfääri tähtsus 3.Atmosfääri koostis koos protsentidega. Lämmastik 78 %, hapnik 21 %. 4.Atmosfääri ehitus Kihte peab oskama iseloomustada. Troposfäär-9-16 km paksune kiht.Paikneb valdav osa õhkonna massist,õhk kõige tihedam.Kõrguse kasvades muutub õhurõhk. Seal tekivad pilved ja sademed. Stratosfäär- Asub osoonikiht. Kaitseks UV kiirguse eest. Uv kiirgus tekitab vähki. Mesosfäär- Kuni 80km. -90 kraadi. 5.Õhurõhk Normaalõhk 750 mm/hg ehk 1013 mb 6.Kuidas muutub temperatuur kõrguse kasvades? Õhurõhk muutub 100 meetri kohta 10mm, 1000 m (1km) kohta 100mm 7. Kuidas liigub õhk? Nertikaalseslt või orisontaalselt 8. Kuidas muutub temperatuur kõrguse kasvades? Iga kilomeetri kohta langeb 6 kraadi. 9. Mis on tuul? Tuul on õhuliikumine. 10.Kuidas mõjutab temperatuur õhurõhku ja õhu liikumist? Lk 11 11. Mõisted udu, kaste, hall Udu- õhus hõljuvate...
kütuseorgaanilise massi koostisest. Eestis kaevandatav põlevkivi kukersiit sisaldab orgaanilist ainet 3040%. 4 Kukersiidi orgaaniline aine Keemiline element Massi % Süsinik (C) 76,99 % Vesinik (H) 9,78 % Väävel (S) 1,70 % Kloor (Cl) 0,72 % Lämmastik (N) 0,36 % Hapnik (O) arvutatud vahest 10,55 % Kokku 100 % Kerogeeni põlemissoojus on 8900 kcal/kg (37,26 MJ/kg). 5 Enefittehnoloogia Enefittehnoloogia ühendab ainulaadselt eri funktsioone täitvad töötlemisseadmed näiteks põlevkivi kuivatamiseks ja pürolüüsiks, poolkoksi põletamiseks ning aurude ja gaaside puhastamiseks.
Oksüdatiivne rada Üldine reaktsioon: Glucose 6-phosphate + 2 NADP+ + H2O → ribulose 5-phosphate + 2 NADPH + 2 H+ + CO2 Mitte-oksüdatiivne rada uurea tsükkel 9. loeng Uurea tsükkel . tsütosoolis, mitokondris Aminohapete aminorühmad muudetakse karbamiidiks ehk uureaks (NH2CONH2) maksas ja väljutatakse sellisel kujul neerude abil. Kolmandas tsüklis – aldimiin -> quinonoid intermediate + h+ (kinoidne intermediaalne) transaminaasid Aminohapete koosseisust kantakse lämmastik glutamaadi koosseisu transaminaside abil, kust järgnevalt eemaldatakse glutamaadi dehüdrogenaasi poolt. Transaminaaside tulemusel muutuvad aminohapped ketohapeteks. Sellistes reaktsioonides osaleb kofaktorina PLP. glutamaadi dehüdrogenaasi reaktsioon mõlemal juhul vabaneb üks lämmastikammoodium. (tähtis ka seriini ja treoniini dehüdrataasid – aga ei pea teadma) ketoglutaraat – tsitraaditsükli 3nda reakts tulemus lipiidide oksüdatsioon
funktsioonidest. 5. Biomolekulid - Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Need on nt: 1) Valgud 2) Polüsahhariidid 3) Nukleiinhapped 4) Lipiidid (rasvad) 5) Vitamiinid jt. 6. Nimeta makroelemendid. Kitsamas mõistes arvatakse siia a) kaltsium b) fosfor c) magneesium d) kaalium e) naatrium f) kloor g) väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid – süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. 7. Vee tähtsus organismis. 1) Osaleb organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. 2) Transpordib aineid. 3) Tagab raku siserõhu, annab rakule kuju ja vastupidavuse. 4) Aitab säilitada keha temperatuuri. 8. Monosahhariidid (2 näidet) Monosahhariidid on energiakandjad ja rakkude ehituskivid. Nad on tavaliselt värvitud, vees lahustuvad läbipaistvad kristallilised ained. Mõned neist on magusad. Näide 1: Glükoos Näide 2: Fruktoos 9. Oligosahhariidid (2 näidet)
Et Veenuse suurim eemaldumine on küllalt suur ei sega Päike tema vaatlemist. 27. Iseloomustage Veenuse liikumist. Aasta kestab 225 maist ööpäeva, vastassuunaline pöörlemine, pöörlemisperioodiks neli ööpäeva 28. Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Tahke, ülikuum (480°C) pind asub pilvekihist 60 km allpool. Atmosfäär ligi 100x tihedam Maa omast. rõhk 90 atm, koostises domin süsihappegaas (96.5%), ülejäänu lämmastik. 29. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? "Maise" koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade, mandritega. tuhandeid vulkaane, osa aktiivsed. Meteoriidikraatreid vähe. 30. Millal on kõige parem vaadelda Marssi? Parim vaadelda vastasseisus(kui maa asub täpselt päikese ja marsi vahel) siis on tema kaugus väikseim, see juhtub iga 2 aasta tagant. Kuid parim aeg on hoopis iga 16 a tagant. 31. Mis on "välisplaneet"
km kõrgusel) peavalu, mõtteaeglus, nõrkus, iiveldus. Raskematel juhtudel võib see lõppeda surmaga. Nn Alpi majakesed sportlaste ettevalmistusel on aklimatiseerumiseks organism kohaneb nn kõrgmäestikutingimustega (vere punaliblede ja hemoglobiinisisaldus suureneb, jms) Kõrgema õhurõhuga on tegemist näiteks sukeldumisel. Keskeltläbi suureneb veesamba rõhk iga 10 sügavusmeetri kohta 1 atm. Suurenenud rõhu tõttu hakkab kudedes lahustuma ka gaasiline lämmastik (mis muidu hingamises ei osale). Nt pikemaajalisel ca 40 m sügavusel viibimisel võib lämmastiku tõttu tekkida imelik heaolutunne, tähelepanulangus, mõtlemisvõime kadumine, unisus; veel sügavamal narkoositaoline seisund. Ka amatöörsukeldujale on ohtlik liiga kiire pinnaletõus: rõhk langeb liiga kiiresti ja kudedes lahustunud lämmastikku ei jõuta verega kopsudeni ja sealt välja kanda. Lämmastik see
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Väetusplaan Leevaku talule Kursusetöö Koostas: Allar Skuin Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu, 2009 Sisukord Sissejuhatus 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1. Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.1.1. Orgaaniliste väetiste tootmine 3.1.2. Orgaaniliste väetiste normide planeerimine 3.1.3 Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia 3.2. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.2.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil 3.2.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil 3.2.3 Mineraalväetiste normide, andmisaegade- ja viiside planeerimine 2 Sissejuhatus Leevaku t...
Bioloogia uurib elu Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Biomolekul on orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Vitamiinid jne. Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Elu tunnused 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Organismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Molekul rakk kude organ elundkond organism populatsioon liik erinevad liigid ökosüsteemid biosfäär. 1. Kõikidele organismidele on omane aine- ja energiavahetus. 2. Organismidele on omane stabiilne sisekeskkond. Loomorganismid jaotatakse püsisoojasteks ja kõigusoojasteks. 3. Kõik organismid paljunevad sugulisel teel või mittesugulisel teel. 4. Kõik organismid arenevad. Areng võib olla kas moondega või otsene.(imetajad, linnud, roomajad) 5. Kõik organismid kasvavad 6. Kõik organismid reageerivad ärrit...
a. Nt: hall hunt 6. Ökosüsteem a. Nt: vihmamets, raba (6000-8000a vana) b. Kui inimene ei puutuks, siis võin ökosüsteem kesta sadu aastaid c. Elukooslus (kõik liigid kes seal elavad) + eluta kooslus 7. Biosfäär a. Kogu planeeti ümbritsev elu sisaldav kiht Organismide geeniline koostis Keemillised elemendid jagunevad: 1. Makroelemendid a. O hapnik b. C süsinik c. H vesinik d. N lämmastik e. S väävel f. P fosfor 2. Mikroelemendid a. Tähtsamad: a.i. Ca kaltsium a.ii. Fe raud a.iii. Mg magneesium a.iv. Na naatrium a.v. K kaalium Keemilised ühendid 1. Anorgaaniline ühend a. Vesi, mineraal soolad 2. Orgaanilised ühendid a. Valgud b. Rasvad ehk lipiidid c. Süsivesikud d. Nuklehiid happed d.i
Anioonide tähtsus?-negatiivselt laetud ioonid-olulised-hüdroksüül,karbonaat,fosfaat, jodiid, kloriid. Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahustub vees ja tuleb karbonaatioonid. Need kanduvad edasi vereringe kaudu kopsu ja sealt välja. Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani ehitusse. Orgaanilised ained Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi ühendeid. Valdav osa koosneb süsinikust,vesinikust ja hapnikust. Leivund ka lämmastik, fosfor ja väävel. Seega makroelemendid. Põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid,lipiidid,valgud ja nukleiinhapped-biomolekulid. Nad kuuluvad rakkude ehitusse,reguleerivad rakkude talitust,osalevad info vahetuses keskkonnaga Millised keemilised ühendid on biomolekulid?- orgaanilised ühendid mis moodustuvad org elutegevuse tulemusena. Bioaktiivsed ained- org ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid mis juba väikese konsentratsioonides mõjutavad org ainevahetust
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine Väetusplaan 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus.....................................................................4 3. Külvikordade väetussüsteem...................................................................................................5 3.1. Orgaaniliste väetiste kasutamine.......................................................................................5 3.2. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.........................................................6 3.2.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bila...
soojeneb. Mesosfäär- (50-85km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfäär- on õhumolekule jäänud nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. b) Õhu kooslus (%,kust see gaas tuleb ,tähtsus) Lämmastik 78%. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik 21%. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Seda kasutavad organismid hingamiseks. Argoon,süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid 1% . Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemise, vulkaani pursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemise.
Denitrifikatsioon - protsess, mille käigus lämmastiku oksüdeerunud vormid taandatakse kuni molekulaarse õhulämmastikuni. Selle tulemusel kaotavad taimed elutegevuseks vajalikke lämmastikühendeid. *Denitrifikatsioon võib olla otsene või kaudne. Kaudselt toimub denitrifikatsioon keemilise protsessina, mis leiab aset happelistes muldades (pH alla 5,5). Otsene denitrifikatsioon toimub mikroobide kaasabil, kus mikroobid kasutavad molekulaarse hapniku asemel nitraatide (NO3) hapnikku ja lämmastik redutseeritakse kuni molekulaarse vormini. Peamised denitrifikaatorid on Pseudomonas spp., Micrococcus spp., jt. Denitrifikaatorid on fakultatiivsed anaeroobid ja nitraate kasutavad nad O2 puudumisel. Gaasiline õhulämmastik õhulämmastikku võivad siduda nii mullas vabalt elavad kui ka taimedega sümbioosis olevad mügaraid moodustavad bakterid. *Mullas vabalt esinevate õhulämmastikku siduvate bakterite alla kuuluvad peamiselt Clostridium spp. ja Azotobacter spp
aegamööda eri paigust kokku. Nii seguneb soolesisaldis pikkamisi. Jämesooles toimub peristaltika ja mõnikord ka vastassuunaline antiperistaltika. 19. Mäletsejaliste eesmagu on vajalik toidu segunemiseks, rasvade imendumiseks. 20. Söögitoruvagu on vasikatel oluline, sest see hoiab ära piima sattumist vatsa. 21. Vatsa mikrofloora koosneb bakteritest, seentest ja ainuraksetest. 22. Vatsaseede lõpp-produktideks on lenduvad rasvhapped. 23. Vatsagaasideks on CO2 ja metaan, lämmastik ja vähesel määral hapnik ja need väljutatakse röhitsuse abil. 24. Tselluloosi seede efektiivsus mäletsejalistel on suurem kui hobusel, sest mäletsejatel on mitmekambriline magu. 25. Lenduvaid rasvhappeid kasutab loom järgmiselt: Atsetaat imendub muutumatult, osaliselt oksüdeeritakse vatsa epiteelis Propionaat- imendub pea täielikult, väike osa muudetakse laktaadiks Butüraat- modifitseeritakse vatsa epiteelis enne imendumist
Aeglane süsinikuringe (lubjakivi ja fossiilsete kütuste teke). Lämmastikuringe põhikomponendid · Lämmastiku fikseerimine (molekulaarse lämmastiku redutseerimine - nõuab palju energiat, toimub nii aeroobsetes kui ka anaeroobsetes tingimustes) · Nitrifikatsioon (CO2 assimileeritakse ja ammoonium oksüdeeritakse nitritiks ja sealt edasi nitraadiks, aeroobne protsess) · Denitrifikatsioon (vastand lämmastiku fikseerimisele, lõpp-produkt vaba gaasiline lämmastik, anaeroobsetes tingimustes) · Ammonifikatsioon (orgaanilise lämmastiku bioloogiline muundumine ammooniumiks) N-ringes osalevate mikroorganismide funktsionaalsed rühmad · Nitrifitseerivad bakterid · Denitrifitseerivad bakterid · Lämmastikku fikseerivad bakterid · Nitritit ja nitraati ammonifitseerivad bakterid · Ammooniumi assimileerivad (NH3 orgaanilisse ainesse siduvad) mikroobid kõik mikroorganismid
1.Milliseid ohutus nõudeid on vaja järgida? a)Leelis -ja leelis muld metallide kasutamisel.Kanda kummikindaid ja prille Laboris tuleb hoida petrooliumi või õli kihi all.Lõikamisel tuleb kanda kindaid ja kasutada kummikindaid. b)Leeliste kasutamisel-tugeva söövitava toimega Kasutada kaitse vahendeid .Tuleb vältida nahale sattumist.Kahjustatud kohta pesta veega. 2.Mis on kare vesi? Vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad põhjustavad vee karedust 3.Mööduvkaredus-Ca(HCO3)2,Mg(HCO3)2 kõrvaldatakse kuumutamisel.kuumutamisel Mittekarbonaatne-CaCl,CaSO4,MgCl2 kõrvaldatakse ioniitide abil. 4.Mis on katlakivi ja kuidas see tekkib?Tekkib vesinikkarb. Sisaldava kareda vee kuumutamisel. Rikub kuumutamise nõusid.Halvendab soojus juhtivust.Tekkib ülekuumenemine ja on täiendav el.kulu. 5.Millistes perj.ja rühmades asuvad siisdemet.?B rühmades ja 4,5,6,7 perioodis 6.Millise koostisega oks.kiht tekkib raua pinnale? a)niiskes õhus -4Fe+3O2=2Fe2O3...
Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega , mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. · Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Laamade põrkumine ja eraldumine · Milline on Maa atmosfäär? Erinev teiste planeetide omast tänu vee ja elusorganismide olemasolule. Rõhk 1atm, koostis lämmastik 78%, hapnik 21%, CO2 0,03%, veeaur 4%, inertgaasid 0,95% · Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadvale, tõuseb Maa temperatuur. · Millised muutused leiavad aset taevas? Öö ja päeva vaheldumine, pilved, lumi, vihm, virmalised, vikerkaar. · Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta
Õhu saastus Saastunud õhk mõjub kahjulikult kõikidele organismidele ja isegi elututele asjadele. Õhk võib ka saastuda, kui õhku lastakse mürgiseid gaase. Enamasti saastavad õhku autode- ja jõujaamade heitgaasid. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Tuul võib happevihma kaugele viia. Kui happevihmad maha sajavad, tekitavad need ulatuslikku kahju. Happevihmad ei hävita ainult metsi, vaid ka inimeste poolt loodud esemeid nagu skulptuurid, ehitised ja teed. Seda tohutut hävingut saaks leevendada, kui heitgaaside hulka vähendada. Kahjulikke gaase ja tahma eraldub õhku kõige rohkem siis, kui kütta niiskete või koguni märgade puudega või hävitada tulekoldes ka prahti need ei põle täielikult. Linnades satub õhku väga palju mitmesuguseid saasteaineid, mis on kahjulikud inimese tervisele ja võib olla ka eluohtlik. Suurtes linnades on vähkkasvajasse haigestumise oht suur. · Ümbritseva õhu kvaliteet paraneks jub...
Mittemetallid ja nende omadused Mis on mittemetall? - Nimigi ütleb - ei ole metall. Täpsemalt, mittemetall on lihtaine, millel ei ole ______________metallidele iseloomulikke omadusi; nende väliselektronkihis on tavaliselt 4- _8___ elektroni. Mis siis iseloomustab mittemetalle? Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea _elektri ega soojusjuht________ (välja arvatud süsiniku allotroop grafiit). Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest Kui metallid olid enamasti tahked ained, siis mittemetallid on enamasti _____gaasid_____ (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka ___vedelikud_________ (broom) ja ___tahked________ ained (väävel, süsinik, räni, jood jne). Tahked mittemetallid on haprad, ei ole sepistatavad, neil puudub ____metalne_________________ läige (va jood). Kuigi mittemetallilisi elemente on võrreldes metallidega vähe, on nende omadused väga erinevad ja ü...
vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse. NÕUE 5: Põllumajandustootja peab hoidma loomapidamishoonetes tekkivat sõnnikut sõnnikuhoidlates ja/või aunades, sõnnikuaun paikneb veeobjektide suhtes nõutud kaugusel ning aunades hoidmise tingimustest peetakse kinni. NÕUE 6: Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud karjatamisel loomade poolt maale jäetavas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor. Mineraalväetistega on lubatud aastas anda haritava maa ühe hektari kohta selline kogus lämmastikku ja fosforit, mis on põllumajanduskultuuride kasvuks vajalik. Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kilogrammi hektari kohta aastas, tuleb anda jaotatult. NÕUE 7: Mineraalväetise hoidla peab olema ehitatud nii, et väetis ei satuks keskkonda. NÕUE 8: Veekaitsevööndis on keelatud väetise kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine.
Antarktika. Hüdrosfääri elustik Taimi võib leida tavaliselt kuni 100 meetri sügavuseni, sest sügavamal pole enam valgust nende eluks. Süvaveeloomi, kes on kohastunud valguse puudumise, suure rõhu ja madala temperatuuriga, võib leida isegi üle kümne tuhande meetri sügavuses. Meripura elab veekogu põhjas. Atmosfäär On Maad ümbritsevate gaaside kogum, mille moodustavad hapnik, süsihappegaas, osoon, lämmastik, vesinik jne. Atmosfääris piirab organismide levimist kõrgusesse päikese ultraviolettkiirgust neelav osoonikiht, mis paikneb 20-25km kõrgusel. Atmosfääriosa, mis kuulub biosfääri. Litosfäär Maakoores elavad organismid vaid pindmistes kihtides. Nende arv kahaneb sügavuses kiiresti. Vaid taimejuured, mõned mullaloomad ja bakterid ulatuvad sügavamale kui meeter või veidi rohkem. Ainult naftabaktereid elab mõnede andmete kohaselt veel 16km sügavuses.
Kõik organismid sisaldavad orgaailisi ühendeid. Nende esinemine on üks elu tunnustuest. Valdav osa orgaanilsi aineid koosneb süsnikust, vesinikust, ja hapnikust. Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid lämmastik, fosfor ja väävel. (PS!COHN)Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Organismide koostisesse kuluvatesse põhilsteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Neid nimetatakse biomolekulideks. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga
Organismi keemiline koostis Organismide talitlusteks on hädavajalik 27 keemilist elementi. Jagatakse kolme rühma: · makroelemendid 98-99% organismi elementidest: C;H;O;N;P;S · Mesoelemendid katioonid Na;K;Mg;Ca; ja anioonid: Cl · Mikroelemendid vaja väga väikestes kogustes:Fe;As;Br;Sn Makroelemendid: Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel. Peamiselt vee koostises: kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H Biomolekulide koostises ja vee koosseisus, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N Aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energirikaste ühendite nt. ATP koostises. Väävel S Leidub osades amin...
KT 4. Atmosfäär Atmosfäär õhkkond. Maa sfäär, Mad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär koosneb: Lämmastik (78%), hapnik (21%) argoon ( 0,93%), süsihappegaas (0,03%), veeaur, jm. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud 4 sfääriks. Troposfäär, Stratorfäär, Mesofäär, Termosfäär. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatisoon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliste püsivat süsteemi, mile järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise
elemendid (Cd, Bi, As, U, Zn,Cu) Eesti keskkonnas. Elementide levik, füsioloogiline toime. Sattumine loodusesse (tehnoloogilised protsessid). 12. Mittemetallide keemia: Vesinik ja hapnik. Vee molekuli polaarsus, vesi kui lahusti, lahustuvus ja seda mõjutavad tegurid. Vee füüsikalised ja keemilised omadused. Korrosioon ja oksüdatsioon. 13. Lämmastik, fosfor. Aatomi ehitus ja levik looduses. Tähtsamad ühendid vastavalt oksüdatsiooniastmetele. Lämmastikhape kui oksüdeeriv hape. 14. Väävel, oksiidid ja väävli erineva o.-a happed. Väävelhape kui oksüdeeriv hape. 15. Süsinik ja räni. Tähtsamad ühendid (CO, CO2 CH4, SiO2 jt). 16. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine. 17. Moolatvutuse ülesanded: n = m/M, n = V/Vm; n = N/NA:
Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis on tema pindala sama suur kui Maa maismaa pindala. Veenus Planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga .Orbiit on praktiliselt ringikujuline. Pöörleb väga aeglaselt. Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub. Veenuse tahke ja ülikuum pind asub 60 km pilvekihist allpool. Atmosfääris domineerib süsihappegaas( 96. 5%) Ülejäänud osa moodustab lämmastik. Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha.Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt.Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg.Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa.Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga.Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
