Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"lämmastik" - 501 õppematerjali

lämmastik - ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O reageerib leelistega 2Al + 2NaOH +6H20 => 2Na[Al(OH)4] + 3H Alumiiniumisulamid  duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn)  silumiin (Al - Si) 13. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). tihedus: 1,74 g/cm3 sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi väga hea korrosioonikindlus hästi lõiketöödeldav ja keevitatav pole nii plastne kui alumiinium
thumbnail
10
doc

Põhikooli keemia lõpueksamiks

Tuumalaeng = aatomnumber = elektronide arv = prootonite arv. Katioon on positiivne ja anioon on negatiivne. 3. molekulmassi arvutamine ­ C2H6 Mr(C2H6)=2 C+6 1=2 12+6 1=30 Mr (Ba(NO3)2)=Ba+2 (N+O 3)=137+28+96=261 4. liitaine protsendiline koostis ­ CaO Mr(Ca+O)=40+16=56 hapnikusisaldus: 5. hapnik ja lämmastik ­ Hapnikku saadakse veelagundamisel, maagaasist, rauamaagi kuumutamiselja vedela õhu destillatsioonil. Hapnik on kerge gaas selletõttu kogutakse seda anumasse millel in ava allapoole. Lämmastik on raske gaas. 6. happed, alused, soolad ­ happed:üheprootonilised ja mitmeprootonilised. tugevad happed ja nõrgad happed....

Keemia
116 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Loodusõpetuse 7.klassi tasemetööks kordamine

Lahusti on aine, milles teatud teine aine lahustub, nt vesi, milles lahustub keedusool. Lahustunud aine on aine, mis on ühtlaselt jaotunud mingis teises aines. Sulam on mitme metalli kokkusulatamisel saadud materjal. Ainete segu on see, kui on mitu ainet üksteisega kokku segatud. Lihtaine on see, kui on ainult ühe elemendi aatomid, nt: lämmastik , hapnik, jne. Liitaine on see, kui on rohkem kui ühe elemendi aatomid, nt: vesi süsihappegaas, jne. Küllastunud lahus on lahus, milles antud tingimustel rohkem lahustuvat ainet ei lahustu. 11) Aine lahustuvuse sõltuvus temperatuurist. Temperatuuri tõustes lahustuvus suureneb. 12) Mehaaniline liikumine ja liikumise liigid. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutmist teiste kehade suhtes. Liikumist, kus trajektoor on kõverjoon nimetatakse ringjooneliseks liikumiseks....

Loodusõpetus
132 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Lämmastiku ja fosfori kokkuvõte

Keemilised omadused : molekulis on kolmikside, väheaktiivne ja inertne. Lämmastiku kasutamine : inertsuse pärast : metallurgias, keemiatööstuses, toidutööstuses Dilämmastik(Naerugaas) : Ebapüsiv, värvusetu, nõrgalt meeldiva lõhnaga, annab lõbsa meele olu, narkoos. Kasutatakse : meditsiinis narkoosina, autode tuunimine. Lämmastikoksiid : värvusetu, lõhnatu, mürgine gaas, kasutatakse lämmastik happe tootmiseks. Saadakse N2 + O2 = 2NO(Kõrge temp). Lämmastikdioksiid : Saamine 2NO +O2 =2NO2. Omadused : Pruuni värvusega, Terava lõhnaga, Mürgine, kasutatakse lämmasikhappe tootmiseks. Ammoniaak : Saamine laboris 2NH4CL + CA(OH)2 = CACL2 + 2NH3 +2H2O. Tööstuses N2 +3H2 = 2NH3. Füüsikalised omadused : Värvustu, mürgine gaas, terava lõhnaga, vees lahustub hästi, õhust kergem. Kasutamine Ammoniumkarbonaati kasutatakse küpsetuspulbris ja väetistes....

Keemia
24 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Agronoomia

Luhtkastevarre mättaid võib hävitada kontsentreeritud lämmastikväetisisega. 1l jätkub 20 mättale. Mikroorganismid ülesehitamiseks vaja väetisi. Tekib kunstlik rammutukk, loomad söövad meesasti. Bioloogiline tõrje. Väetamisüsteemid Taimik erinev selletõttu väetamine keerulisem karjamaal kui heinamaal. Väetise õige vahekord tagab efektiivsuse, kõige tugevamat mõju rohumaadele avaldavad lämmastik ja orgaanilised väetised. Väetise liikide tähtsus sõltub rohukamara tüübist. Liblikõielistel on vaja p ja k ja orgaanilise väetisi. Kõrrelistel oluline lämmastik väetised. Sültuvast väetise toime kestvusest jaotatakse igal aastal ja perioodiliseks kasutatavaks. Igal aastal külvata lämmastik väetisi ja ka fosfor kaalium väetisi (soovitatav); perioodiliselt orgaanilised, lubi ja mikroväetisi. Mullas oleva lämmastiku arvelt saab toota rohumaad 1,5-2,5 tonni kuivainet...

Agronoomia
49 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vesi, keemilised elemendid ja süsivesikud

Vesi, keemilised elemendid ja süsivesikud KONTROLLTÖÖ BIOLOOGIA Keemilised elemendid Elusloodusest on leitud 70 kuni 90 keemilist elementi. Inimesel on vaja 27. Makrogeenseid palju, mikrogeenseid vähe. Makrogeensed on: Hapnik- oksüdeerija, kuulub biomolekulide koostisesse, õhukoostise komponent Süsinik- moodustab 4 kovalentset sidet, võib moodustada erinevaid sidemeid, ahelaid. Evolutsiooni keskne bioelement. Teda leidub kõigis orgaanilistes ühendites. Selle käigus vabanevat energiat kasutatakse elutegevuseks. Süsiniku eriliste keemiliste omaduste tõttu ongi olemas miljoneid erinevaid orgaanilisi süsinikuühendeid ning biomolekulide mitmekesisus suur. Vesinik- kuulub biomolekulide koostisesse, tähtsus- vesiniksidemete tekitaja ja võimaldaja, Lämmastik- on süninikskeletti täiendab, tugevdad ja mitmekesistav element. Leidub nukleotiidides, ami...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Erinevad gaasid ja kasutus

Sissejuhatus .......................................................................... 3 2. Hapnik .................................................................... 4 3. Propaan...............................................................4 4. Metaan ...............................................................4 5. Butaan ........................................................................ 5 6. Lämmastik ............................................................. 5 7. Vesinik ...................................................................... 5 8. Kasutatud kirjandus .............................................................. 7 Erinevad gaasid ja kasutus Igapäevaselt kasutatakse erinevaid gaase nii kodustes majapidamistes, põllumajanduses, energeetikas ja tööstuses ning ka mujal. Väga palju inimesed puutuvad...

Auditeerimine
15 allalaadimist
thumbnail
4
xls

FÜÜSIKA

* orbiit piklik * loeti kaugeimaks planeediks päikesest * ei loeta enam päikesesüsteemi planeediks * Pluuto pöörleb ümber oma telje vastupidises suunas Atmosfäär Keemiline koostis temperatuur Iseärasused u.60­70% metallidest ja 30% silikaatidest. 152 K Caloris Kauss Kõige väiksem planeet süsihappegaas (96.5%), ülejäänu on lämmastik u500° C mustad iseärasused lämmastik 78%, hapnik 21%, CO² 0.03% 15° C Universumis ainuke, nikkel 2,4%, väävel 1,9% kus käib elu Rauast ja väälvist -55° C Hõre atmosfäär Vesinikust (90%) ja heeliumist (10%), vähe leidub 152 K Kõige suurem planeet metaani,ammoniaaki,etaani,atselüleeni ja veeauru....

Füüsika
4 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Rakenduskeemia konspekt

2 Loeng 2........................................................................................................................................2 Väärismetallid.........................................................................................................................4 Jootmine. Joodis......................................................................................................................5 Loeng 3........................................................................................................................................6 Reaktsioonid metallidega........................................................................................................6 Redoksreaktsioonid...

Rakenduskeemia
30 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Bioloogia - Organismide keemiline koostis

Organismide keemiline koostis Elemendiline koostis: - Organismi koostisest on leitud 70-80 erinevat keemilist elementi. Enamusi väga väikeses koguses ja enamuste ülesannet ei teata. - Hapnik 65-67% - Süsinik 15-18% - Vesinik 8-10% - Lämmastik 1,5-3% - Fosfor 0,2-1% - Väävel 0,15-0,2% - Need on makroelemendid - Organismides on ka palju mikroelemente nt: kaltsium, naatrium, magneesium, raud, tsink, vesi, jood, fluor, kaalium. Ühendiline koostis: - Anorgaanilised ühendid: a) Vesi 80% b) Muud ühendid(soolad) 1,5% - Orgaanilised ühendid: a) Valgud e. proteiinid 14% b) Lipiidid (lipiidide hulka kuuluvad tahked rasvad, õlid, vaha, steroidid) 2% c) Sahhariidid e. suhkrud e...

Bioloogia
60 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Titan

Atmosfäär on nähtavas valguses läbipaistmatu seal hõljuvate osakeste tõttu. Titani atmosfäärirõhk pinnal on 146,7 kPa ehk 1,45 Maa atmosfäärirõhku. Sellist õhku oleks võimeline inimene hingama, kuid Titani atmosfäär on väga mürgine. 98,4 % Titani atmosfäärist on lämmastik ja 1,6% metaan, lisaks väikestes kogustes ka etaani, propaani, atsetüleeni jms. Titani gravitatsioon on nii väike ja atmosfäär nii tihe, et inimestel oleks võimalik seal lennata, kui nende käte külge kinnitada tiivad, mida lehvitada. Titanil on avastatud heledad ja tumedad alad. Uurimise käigus jõuti selgusele, et heledad alad on jääst ja tumedad alad on paigad, kuhu metaanvihm uhub orgaanilist setet. Heledate ja tumedate alade kõrguse vahe võib olla kuni 100 meetrit...

Astronoomia
7 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Anorkaaniline keemia

NO ­ lämmastikoksiid NO2 ­ lämmastikdioksiid; Ammoniaak ­NH3 ; Lämmastikhape ­ NHO3 füsioloogiline toime: Kui pinnast ühekülgselt või liigselt lämmastikuühenditega väetatakse, ei jõua taimed neid omastada. Ühendid kuhjuvad sel juhul taimedesse, sealt sattuvad need toiduga loomade ja inimeste organismidesse ning võivad põhjustada ohtlikke tervisehäireid.Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tsiili salpeeter (NaNO3) ja india salpeeter (KNO3)). Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino- ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Vaatamata oma nimetusele on lämmastik siiski vajalik organismide eluks. On kindlaks tehtud, et lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks, sõltumata sellest, kas see on imepisike bakter või 150-tonnine sinivaal. Vaatamata vaba lämmastiku tohututele varudele looduses ei saa loomad ja taimed seda otseselt omastada...

Keemia
6 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mikrobioloogia 3.kt konspekt

Toituvad põhiliselt bakterirakkudest ning sageli võidakse neid pidada organismideks, kes hoiavad bakterite populatsioone erinevates keskkondades kontrolli all. Prokarüootsed organismid oma laia leviku ning unikaalse ainevahetusega on võimelised osalema erinevate ainete ringetes. Kahel juhul omavad nad aga unikaalset rolli: metanogeneesis (süsiniku muundamine süsihappegaasiks) ja lämmastiku fikseerimises (molekulaarne lämmastik seotakse orgaanilistesse lämmastikühenditesse). Seega on nad asendamatud nii süsiniku kui ka lämmastiku ringes.Prokarüoote iseloomustavad veel teisedki metaboolsed protsessid, mis on unikaalsed ainult neile, põhinedes erinevate keemiliste elementide ringetel. Näiteks litotroofsed bakterid kasutavad anorgaanilisi ühendeid, nagu lämmastikku ja vesiniksulfiidi, energia allikatena. Teised mikroobid, kes...

Mikrobioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Lämmastiku ajalugu, esinemisvormid ja üldinfo

Järje ehk aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites ­3 kuni +5. Lämmastiku aatommass on 14,0067. Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistestest molekulidest N2 . Lämmastiku aatomis on 3 paardumata elektroni ja molekulis on seetõttu kolmikside: NºN . Molekulide suure püsivuse tõttu on lämmastik keemiliselt väheaktiivne ja toatemperatuuril teiste ainetega praktiliselt ei reageeri. Kõrgel temperatuuril nõrgenevad lämmastiku aatomite vahelised sidemed ja lämmastik muutub keemiliselt mõnevõrra aktiivsemaks. 2) Lämmastik on maitseta, lõhnata, värvuseta gaas. Ta on vees vähe lahustuv...

Elementide keemia
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Saastumine

Raidoaktiivne reostus Radioaktiivne reostus ehk radioaktiivne saastumine on saastumine, mis seisneb radiaktiivsete osakeste sattumises pinnasesse, veekogudesse,atmosfääri või elusorganismidesse. Radioaktiivse reostuse potentsiaalseteks allikateks on õnnetused tuumaelektrijaamades või tuumajäätmete transpordil või ladudes. Lämmastiksaaste Lämmastiksaaste on keskkonnaprobleem, mida põhjustavad lämmastikühendid. Kuigi lämmastik on eluslooduse jaoks oluline toitaine, on selle liiga suur kontsentratsioon kahjulik, tekitades keskkonnaprobleeme, nagu globaalne soojenemine ja happevihmad. Lämmastik satub atmosfääri nii inimtegevuse kui ka looduslike protsesside tagajärjel. Pidevalt suureneva energiavajaduse tõttu tekib ka rohkem saasteaineid, kuna fossiilseid kütuseid on hakatud üha enam kasutama ning põletama. Palju saasteid tekib ka lämmastikväetiste kasutamisel ning biomassi põletamisel...

Keskkonnakaitse
24 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I

2. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet . Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääris on lämmastik amino-vormis (NH2) proteiinidena. Hüdro- ja geosfääris on lahustunud lämmastik ioonsel kujul NO3- ja NH4+-na. Seotud orgaaniline lämmastik on surnud biomassis ja fossiilkütuste koostises. Antroposfäär toodab anorgaanilisi ja orgaanilisi N-ühendeid: NH3, HNO3, NO, NO2, CO(NH2)2 (karbamiid) jt. N2 tagastub atmosfääri mikrobiaalse denitrifikatsiooni käigus. 3. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis...

Keskkonnakeemia
84 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Aineringe

lämmastiku ühendite edasine transformeerumine? Selgita igaühte lühidalt!  Ammonifikatsioon- Toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas ammonifitseerivate bakterite toimel ilma energialisata  Nitrifikatsioon- Toimub aeroobses keskkonnas nitrifitseerivate bakterite toimel ilma lisaenergiata  Denitrifikatsioon- Kulgeb anaeroobses keskkonnas bakterite toimel, vajab lisaenergiat (glükoos), nitraat asendab hapnikku, lämmastik käitub elektronide vastuvõtjana. 8) Kuidas on lämmastik seotud inimtegevusega? Õhuämmastikust sünteesiti ammoniaaki ja sellele järgnes lõhkeainete ja lämmastikväetiste tootmise buum. Viimane tõi kaasa põhjavee reostumise, veekogude eutrofeerumise ja looduslike liigirikaste koosluste hävimise. Tänapäeval on kasutus vähenenud- näiteks autodel kasutatakse katalüsaatoreid. 9) Mis on mõju avaldanud Eesti maastike kujunemisele?...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Veeseadus ja väetamine

NÕUE 5: Põllumajandustootja peab hoidma loomapidamishoonetes tekkivat sõnnikut sõnnikuhoidlates ja/või aunades, sõnnikuaun paikneb veeobjektide suhtes nõutud kaugusel ning aunades hoidmise tingimustest peetakse kinni. NÕUE 6: Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud karjatamisel loomade poolt maale jäetavas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor. Mineraalväetistega on lubatud aastas anda haritava maa ühe hektari kohta selline kogus lämmastikku ja fosforit, mis on põllumajanduskultuuride kasvuks vajalik. Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kilogrammi hektari kohta aastas, tuleb anda jaotatult. NÕUE 7: Mineraalväetise hoidla peab olema ehitatud nii, et väetis ei satuks keskkonda. NÕUE 8: Veekaitsevööndis on keelatud väetise kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine....

Väetusõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Anorgaaniline keemia I kordamine mittemetallid

Aine Omadused Saamin Kasutami Veel Ühendid e ne omadusi Vesinik Värvitu, lõhnatu Tööstuses, Ammoniaagi H2; kerge, hästi Hüdriidid. (KH, CaH2). gaas, kerge, laboris süntees, difundeeruv. Toa Võivad olla happelised, hea soojusjuht, raketikütusen temp reag ainult aluselised või vees lahustub a, fluoriga, amforteersed halvasti, keevitamine, kõrgemal temp soolhappe paljude tootmine mittemetallidega Vesi Suurim tihedus Igalt poolt Kõikjal vaja D2O ­ raske D2O ­ raske vesi. +4C juures. saab...

Anorgaaniline keemia
10 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Atmosfääri koostis

Atmosfääri koostis Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümritsev kihilise ehitusega õhkkest,mida hoiab kinni gravitatsioonijõud.  Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades hapnikku:hingamine,põlemine  Võimaldab roheliste taimede elu:CO2 fotosünteesiks ja lämmastik laimaksvatus  Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm:tuuled ja soojusvahetus,veeringe ja sademed  Tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisis:looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule  Kaitseb Maad kosmiliste taevakehade ja UV-kirguse eest  Seal toimuvad keemilised reaktsioonid,nt oksüdeerumine Lämmastik  Tekib orgaaniline aine lagunemisel(surnud organismid)....

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

KEEMILISTE ELEMENTIDE NIMETUSED, TÄHISED (SÜMBOLID)

KEEMILISTE ELEMENTIDE NIMETUSED, TÄHISED (SÜMBOLID) MITTEMETALLID Keemiline element Keemilise elemendi Keemiline tähis Hääldatakse eesti keeles ladinakeelne nimetus keemilises valemis Fosfor Phosphorus P pee Hapnik Oxygenium O oo Heelium Helium He heelium Jood Iodum I ii Kloor Chlorum Cl kloor Lämmastik Nitrogenium N enn Räni Silicium Si siliitsium Süsinik Carboneum C tsee Vesinik Hydrogenium H haa Väävel Sulphur...

Keemia
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun