töötajale makstakse regulaarset töötasu, mis kujutab endast töötaja ainsat või peamist sissetulekuallikat tasu maksmine tagatakse boonusena tunnustatakse iganädalase puhkeaja ja iga-aastase tasulise puhkuse saamise õigust tööd andev isik katab töö tegemiseks vajalikud reisikulud töötaja jaoks puudub rahaline risk 5 Lepingute eristamise lähtekohad Töötegija alluvuse määr tööd andvast isikust (3-2-1-3-05, 3-2-1-9-05, 3-2-1-41-11) Teoorias väljatöötatud abistavad kusimused lepingu olemuse hindamiseks: kes korraldab ja juhib tööprotsessi? kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi? kellele kuuluvad töövahendid? kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk? kes saab tulu või kasumi? kas tööd tegeva isiku suhtes kohaldatakse töötaja kohta käivaid reegleid?
poolest USA ja ühinenud Saksamaa, Inglismaa kaotab oma juhtiva positsiooni maailmamajanduses. Juhtivaks tööstusriigiks maailmas on USA ja Euroopas Saksamaa. Jätkuvaks probleemiks on Iirimaa küsimus (Home Rule). Kas Iirimaa peaks saama ennast ise valitseda. Iirimaal maaomanikud on protestandid ja iirlased ise on katolikud rentnikud. Iirimaa küsimuse mitte lahendamise tõttu puhkeb seal suur jama Suurbritannia vastu. Suurbritannia 1870-1914: Olid head lähtekohad: pikaajalised demokraatlikud traditsioonid (parlamentarism ja kodanikuõigused) ning I riik Euroopas ja ka maailmas, kus algas tööstusrevolutsioon. Tegelikult hakkab ta ikkagi selle perioodi vältel ära hajuma. Oluline on SB puhul see, et seal on arenenud tugev kodanlik klassiühiskond. Tema puhul on tegemist ka koloniaalriigiga. Märksõnadeks: evolutsioon, poliitiline mõõdukus, liberalism, enesedistsipliin. Saksamaa 19.saj
Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärk on anda organisatsiooni turunduse, kommunikatsiooni, suhtekorralduse ja mainekujundusega tegelevatele inimestele, samuti nendes valdkondades õppivatele tudengitele ja teistele huvilistele vajalikud teadmised e-turunduse ja e-suhtekorralduse kohta. E-turundus ja suhtekorraldus sotsiaalvõrgustikes on nii kiiresti arenevad valdkonnad, et see, mis peab paika täna, ei pruugi olla tõde homme. Samas annab see õppematerjal teatava laiema raamistiku ja lähtekohad, kust alustada, samuti inspiratsiooni strateegia koostamiseks, kanalite valikuks, sihtgruppide ja tegevuste planeerimise osas. Näidete all on ära toodud hulk edulugusid Eestist, lisatud on ülesandeid. Õppematerjal on üles ehitatud järgmiselt: esimene peatükk positsioneerib e-turunduse organisatsiooni äristrateegia, turundus- ja kommunikatsioonistrateegia kontekstis, räägib e- turunduse riskidest ja võimalustest ning annab ülevaate ICDT mudelist. Teine peatükk
1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks o...
2) Eesti sai Petserimaa ja Narvatagused alad 3) Eesti sai 15 miljonit kuldrubla 4) Venemaal viibinud eestlased said õiguse naasta kodumaale 5) Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega 6) Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad Rahu sõlmimisega lõppes Vabadussõda, mis oli kestnud 402 päeva ja nõudnud 3600 sõduri elu, 14 000 said haavata. III EESTI VABARIIK (1920-1940) MAJANDUSOLUD 1920. AASTATEL Majandusarengu lähtekohad. Veneimpeeriumi koosesis oli Eesti üks enam arenenud regioone, sest siia saabusid Euroopa tootmistehnoloogia, uued seadmed ja ka spetsialistid. See soodustas tootmist tööstuses ja põllumajanduses. Seotus Venemaaga tähedas aga majanduse sõltuvust idaturust. Tooraine idast ja valmistoodang itta tagasi. Mõisamajandus püsis Eestis vaid siin toodetava puidu, piirituse ja piima tarvis.
põhimõttelised küsimused olid eelnõus lahendamata või lahendatud nõukogude kriminaalõiguse mustri järgi, teiselt poolt ei oleks olnud mõistlik ja professor Ilmar Rebase suhtes puhtinimlikult õiglane senitehtud töö täielikult kõrvale heita ning nullpunktist alustada. Ilmar Rebane suri 13. juunil 1995. aastal. Sama aasta lõpul töötas Justiitsministeerium välja karistusõiguse reformi kontseptsiooni, milles nähti ette uue karistusõiguse reformi põhilised lähtekohad. Asuti seisukohale, et kuivõrd Eestis käesoleval ajal kehtiv kriminaalõigus kujutab endast sisuliselt senist nõukogude kriminaalõigust ning põhimõtteliselt ei sisalda oluliselt uut ka professor Ilmar Rebase eelnõu, tuleb võtta suund uue, euroopaliku kriminaalõiguse loomisele. Otsustati läbi viia kehtiva kriminaalõiguse ja halduskaristusõiguse terviklik ja radikaalne reform, mille tulemusel valmis ka kõnealune eelnõu. Karistusseadustiku eelnõu moodustab ühe kõige
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel); aineline (raha, teabe, seadmete, materjalide jm ressursside parem kasutamine); vaimne (soost, vanusest, haridusest, mõtteviisist jm faktoritest tingitud eripärasuste ärakasutamine). Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalike toimingute ja tööde täideviimise koht. Organisatsiooni tuleb vaade...
1986. a hakkas ilmuma kirjandusajakiri Vikerkaar, edasi ilmus Looming. Tekkis hulk erakirjastusi (Tänapäev, Ilmamaa, Varrak, Tuum jpt). Hakati välja andma kõrgkultuurilisi esseistlikke ja filosoofilisi sarju (Ilmamaa "Eesti mõttelugu", "Avatud Eesti raamat"). Kõige kiiremini toimusid luulemuutused. 1980. aastate punkbändide mõjul kujunes punkluule (Tõnu Trubetsky, Villu Tamme), mida iseloomustasid anarhistlikud lähtekohad, väikekodanliku heaolu kriitika, räme keelekasutus. Enne 1980. aastate teist poolt see ametlikku kultuuri ei sobinud, kuigi just Nõukogude keskkond aitas kujundada eesti punki. Levisid mitmekesised suundumused: jõuda kaasaegsesse maailma, mängida läbi varasema Euroopa kirjanduse suundumusi, taastada traditsioone ja luua uusi. Kirjandusse tulid släng ja argikeel nn madal stiil. Kasutati palju viiteid, tsitaate ja parafraase kollaazitehnikat, mis iseloomustab postmodernismi
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus .....................................
väärarusaamade ärahoidmist, vääritimõistmise allikate avastamist ja kõrvaldamist; promotsiooniliste ürituste korraldamist (kliendipäevad, sponsorüritused, heategevus, seminarid, esitlused, messid jne) Seega suhtekorraldus on üks juhtimisfunktsioone, mis: · prognoosib, analüüsib ja hindab avalikku arvamust, hoiakuid ning väärtusi, mis võivad mõjutada ettevõtte tegevust; · annab lähtekohad juhtkonnale suhtlemisel sihtrühmadega; · planeerib ja teostab ettevõtte suhtekorraldusstrateegiat, mille ülesandeks on mõjutada · avalikku arvamust ettevõtte eesmärkide saavutamiseks soodas suunas. Isiklik müügisuhtlus väljendub müüja vahetus kontakteerumises tarbijaga. Sellise kommunikatsiooni eeliseks on infovahetuse kahesuunalisus: lisaks omapoolse teabe edastamisele saadakse kliendilt ka kohe tagasisidet (arvamused, küsimused, vastuväited)
surma (hingeaatomid lendavad ka laiali). Surmahirm on alusetu. Atomistlik filosoofia vabastab in-se hirmust, tagab inimese hingerahu ataraxia (rahutusetus) tuleb surmahirmu ületamisest filosofeerimise kaudu. See on õnne eeldus. Vaja on ka mõõdukas elunautimine: liialdustest hoiduv filosoofiline jõudeelu (see ongi rohi õnne saavutamiseks). Stoitsismile pani aluse Zenon, kes oli Epikurose noorem kaasaegne. Sai oma nimetuse, sest Zenon õpetas Ateenas sammaskäigus (stoas). Zenoni lähtekohad mõnes mõttes vastandlikud Epikurosele, kuid tulemus suht sama. Jumalad on maailmas kõik ära määranud. Kogu maailm aon üks Zeusi poolt juhitud kosmopolis (maailmariik). Kõik toimub Zeusi tahte järgi. In-se hing on osa suurest makrokosmosest, mikrokosmos. Käib täiesti Zeusi poolt ettenähtud reeglite järgi ka hinges. Inimesel on mõttetu saatusele vastu hakata (nagunii ei saa) ja see on ka amoraalne (sest see on jumalst antud, seega hea)
Levinud algselt USAs ja Suurbritannias. 2) alates 1960-ndatest – feminismi ideoloogia on seotud postmodernismi ideedega. Uuritakse probleeme nagu frustratsioon ja ahistatus, et naised peavad olema kodus. Osa feminismist muutus radikaalseks ja revolutsiooniliseks. Alates1960-ndatest pole eesmärgiks naiste poliitiline emantsipatsioon, vaid vabastada naised sotsiaalsest surutisest. Feminismi printsiibid/teoreetilised lähtekohad: erinevuse printsiip – kuigi mehed ja naised on erinevad, ei saa see olla aluseks naiste marginaliseerimisele. Identsuse mõiste – sarnasus endaga, erinevus teistest. Osad teoreetikud püüavad identsust eitada (valgustuse teooria), kuid identsus on väga oluliseks osaks feminismist. Feminism ja poolmodernism on kriitiline modernse ühiskonna suhtes, milles inimolemust käsitletakse üldterminites, mille aluseks on mehe olemus. Inimolemus on
-T. Haldusprotsess. Tartu, 1937. Kliimann, A.-T. Õiguskord. Tartu, 1939. König, K.; Oertzen, H.-J.; Wagner, F. Öffentliche Verwaltung in der Bundesrepublik Deutschland. Baden-Baden, 1981. Lang, V. Põhiküsimusi kehtivast riigikaitseõigusest. Tartu, 1939. Laun, R. Allgemeine Staatslehre im Grundriß. 9., Aufl. Schloß Bleckede a.d. Elbe, 1964. 112 Maruste, R. Inimõigused ja ausa õigusemõistmise põhimõtted. Tallinn, 1993. Maruste, R.; Schneider, H. Võimude lahususe teoreetilised lähtekohad ja mõned praktilised probleemid Eestis. - Juridica, 1994, 3. Maunz, T. Deutsches Staatsrecht. 23., Aufl. München, 1980. Maunz, T.; Zippelius, R. Deutsches Staatsrecht. 8., neubearb. Aufl. München, 1991. Maurer, H. Allgemeines Verwaltungsrecht. Vierte, überarb. und erg. Aufl. München, 1985. Mayer, O. Deutsches Verwaltungsrecht. Bd. I, Leipzig, 1985. Merkl, A. Allgemeines Verwaltungsrecht. Wien und Berlin, 1927. Merusk, K. Halduskohus ja kohtulik halduskontroll Eestis. - Eesti Jurist, 1992, 2
-T. Haldusprotsess. Tartu, 1937. Kliimann, A.-T. Õiguskord. Tartu, 1939. König, K.; Oertzen, H.-J.; Wagner, F. Öffentliche Verwaltung in der Bundesrepublik Deutschland. Baden-Baden, 1981. Lang, V. Põhiküsimusi kehtivast riigikaitseõigusest. Tartu, 1939. Laun, R. Allgemeine Staatslehre im Grundriß. 9., Aufl. Schloß Bleckede a.d. Elbe, 1964. 112 Maruste, R. Inimõigused ja ausa õigusemõistmise põhimõtted. Tallinn, 1993. Maruste, R.; Schneider, H. Võimude lahususe teoreetilised lähtekohad ja mõned praktilised probleemid Eestis. - Juridica, 1994, 3. Maunz, T. Deutsches Staatsrecht. 23., Aufl. München, 1980. Maunz, T.; Zippelius, R. Deutsches Staatsrecht. 8., neubearb. Aufl. München, 1991. Maurer, H. Allgemeines Verwaltungsrecht. Vierte, überarb. und erg. Aufl. München, 1985. Mayer, O. Deutsches Verwaltungsrecht. Bd. I, Leipzig, 1985. Merkl, A. Allgemeines Verwaltungsrecht. Wien und Berlin, 1927. Merusk, K. Halduskohus ja kohtulik halduskontroll Eestis. - Eesti Jurist, 1992, 2
teiselt poolt ühiskonna liikumine järjest intensiivsemale kapitalistlikule arenemisteele, mis nõudis ettevõtlikkust ja vanadest elunormidest üleastumist. Nii Koitjärvel kui ka kirjaniku kodupaigas Albus olid ärksamad peremehed juba algust teinud maaparandustööde, kraavide kaevamise ja kivide tõrjumisega. Sellega kaasnes rikastumis- ja spekulatsioonikirg, mille äratas hiljuti lõppenud Esimene Maailmasõda. Need on Tammsaare romaani tõsielulised lähtekohad. Kõrboja peremehega süvenes A. H. Tammsaare meisterlikkus, millele osutab juba draama Juudit . Kirjanik pühendas oma ande üldinimlikult tähtsate probleemide lahendamisele ning saavutas kunstis kõige raskemini omandatava oskuse luua elavaid, täisverelisi karaktereid. A. H. Tammsaare arvestab oma kangelaste loomisel targalt ja tasakaalukalt kõiki tegureid, mis loovad isiksuse: sünnipäraseid eeldusi, ajaloolisi ja sotsiaalseid tingimusi, keskkonna mõju
intensiivsemale kapitalistlikule arenemisteele, mis nõudis ettevõtlikkust ja vanadest elunormidest üleastumist. Nii Koitjärvel kui ka kirjaniku kodupaigas Albus olid ärksamad peremehed juba algust teinud maaparandustööde, kraavide kaevamise ja kivide tõrjumisega. Sellega kaasnes rikastumis- ja spekulatsioonikirg, mille äratas hiljuti lõppenud Esimene Maailmasõda. Need on Tammsaare romaani tõsielulised lähtekohad. Inimese karakterit ja saatust kujundavad keskkonnatingimused ning tema enda subjektiivsed omadused ja eeldused. Vanema põlve kriitilised realistid kujutasid eelistavalt ülekohtust sotsiaalset keskkonda, mis muserdas inimest. Moodsa suuna esindajad ( ka A. H. Tammsaare oma mõnedes intelligentsinovellides) vaatlesid inimest liigagi kitsuti, teda sotsiaalsest keskkonnast välja rebides. Meistriaastate teostes jälgib A. H. Tammsaareisiksuse kujunemist
konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal (piirangul on tööandja majanduslike huvide kaitse eesmärk, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi). Kui neid piiranguid poleks, võiks tööandja ikka nõrgemaks pooleks osutuda. Töölepingu eristamine 4. Millised on Riigikohtu tsiviilasjas 2-18-6908 (2020) (punktid 11 ja 13) toodud töölepingu eristamise lähtekohad ja kriteeriumid? Milliste kriteeriumite alusel võiks veel lepingu olemust hinnata? Tähtsuse järgi: 1. Alluvussuhe ja selle määr (peab olema suur), juhtimise kontroll 2. Töölepingu puhul saab töötegija tasu oma töö eest 3. Tuleb lähtuda poolte tahtest: 1. poolte tahed, mis on tuvastatud läbi nende käitumist 2. poolte tahed, mis tulenevad nende käitumisest ❏ Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele
Põhimõttemoraali tasand eeldab abstraktse mõtlemise võimet. Kokkuleppemoraali etapil määratletakse õige käitumine ühiskonnas üldiselt heakskiidetud kriteeriumite abil. Sellele etapile on omane isiklike väärtuste suhtelisus. Kokkuleppemoraal on üldiselt õige. Mõistetakse, et lapselt ei saa eeldada samasugust käitumist kui täiskasvanult, haigelt sama kui tervelt ja et erinevad lähtekohad annavad inimestele erinevaid võimalusi. Kokkuleppemoraal tähendab nimeliselt seda, et eetilised moraalsed reeglid ja normid on kokkuleppelised. Saadakse aru ka võimalustest muuta reegleid, seadusi ja norme. Kõigis olukordades tuleb selle moraalietapi kohaselt toimida seaduse järgi, kuna seadused on õiglased ja kaitsevad inimese õigusi.
- tööd andev isik varustab töötaja töövahendite, materjalide ja masinatega - töötajale makstakse regulaarset töötasu, mis kujutab endast töötaja ainsat või peamist sissetulekuallikat - tasu maksmine tagatakse loonusena - tunnustatakse iganädalase puhkeaja ja iga-aastase tasulise puhkuse saamise õigust - tööd andev isik katab töö tegemiseks vajalikud reisikulud - töötaja jaoks puudub rahaline risk 1.2.2.6 lepingute eristamise lähtekohad - töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lg 4) - töötegija alluvuse määr tööd andvast isikust ehk see, mil määral oli ta seotud väidetava tööandja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta (3-2-1-3-05, 3-2-1-9-05, 3-2-1-41-11, 2-18- 6908 (2020)) (aeg, koht
liikumine järjest intensiivsemale kapitalistlikule arenemisteele, mis nõudis ettevõtlikkust ja vanadest elunormidest üleastumist. Nii Koitjärvel kui ka kirjaniku kodupaigas Albus olid ärksamad peremehed juba algust teinud maaparandustööde, kraavide kaevamise ja kivide tõrjumisega. Sellega kaasnes rikastumis- ja spekulatsioonikirg, mille äratas hiljuti lõppenud Esimene Maailmasõda. Need on Tammsaare romaani tõsielulised lähtekohad. Inimese karakterit ja saatust kujundavad keskkonnatingimused ning tema enda subjektiivsed omadused ja eeldused. Vanema põlve kriitilised realistid kujutasid eelistavalt ülekohtust sotsiaalset keskkonda, mis muserdas inimest. Moodsa suuna esindajad ( ka A. H. Tammsaare oma mõnedes intelligentsinovellides) vaatlesid inimest liigagi kitsuti, teda sotsiaalsest keskkonnast välja rebides. Meistriaastate teostes jälgib A. H
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatuste...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
te ülesannete lahendamises, aga jäid hätta kõrgema taseme ülesannetega, mis eeldasid just teadmiste kriitilise ja loova kasutamise oskust praktilistes ülesannetes (Kitsing, 2008). Sternbergi koolkonna tööd on näidanud, et ka vaiketeadmisi saab nii mõõta kui ka õpetada. Gardneri ja Sternbergi teoreetilised seisukohad on oluliselt mõjutanud pedagoogilisi paradigmasid, osutades tähelepanu vajadusele tunnustada eri laadi andekust ning andes olulised lähtekohad õpetuse individualiseerimiseks. Kuidas võiks rakendada multiintelligentsuse teooriat laste arendamiseks? Matemaatilis-loogilise õppija jaoks on huvitav võrrelda, klassifitseerida ja sorteerida asju või nähtusi, kokku panna puslesid, leida seoseid, arvutada. Lapsel võiks lasta tegeleda oma kollektsiooni korrastamisega jne. Lingvistiliselt võimekate laste köitmiseks on head sõnamängud, võib lasta täpselt kirjeldada ja kirja panna või lindistada, mida ta teeb või näeb, arvu-
35. Lehis, E. Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal. "Juridica" nr 1, 1996 36. Luts, M. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse. Õigusteabe AS Juura, 1997 37. Lõhmus, A.-E. Vähemusrahvuste kultuurautonoomia ajaloolis-õiguslikud traditsioonid Eestis. "Eesti Jurist" nr 2, 1994 38. Machiavelli, N. Valitseja (Il principe). "Akadeemia" nr 5 - 7, 1993 39. Maruste, R. Põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve. "Juridica" nr 10,1994 40. Maruste, R., Schneider, H. Võimude lahususe teoreetilised lähtekohad ja mõned praktilised probleemid Eestis."Juridica" nr 3, 1994 41. Maruste, R., Truuväli, E.-J. Teooria ja praktika probleeme seonduvalt põhiseaduslikkuse järelevalvega. "Juridica" nr 7, 1995 42. Maruste, R. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6 ja Eesti siseriiklik õigus. "Juridica" nr 3, 1996 43. Maruste, R. Veel kõrgemate riigiametnike kriminaalvastutusele võtmise korra seadustest ehk hämamine vastutuse kategooriaga. "Juridica" nr 3, 1996
34. Lehis, E. Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal. “Juridica” nr 1, 1996 35. Luts, M. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse. Õigusteabe AS Juura, 1997 36. Lõhmus, A.-E. Vähemusrahvuste kultuurautonoomia ajaloolis-õiguslikud traditsioonid Eestis. "Eesti Jurist". Nr. 2, 1994 37. Machiavelli, N. Valitseja (Il principe). "Akadeemia".Nr.5 - 7, 1993 38. Maruste, R. Põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve. "Juridica" nr.10,1994 39. Maruste, R., Schneider, H. Võimude lahususe teoreetilised lähtekohad ja mõned praktilised probleemid Eestis."Juridica" nr.3, 1994 40. Maruste, R., Truuväli, E.-J. . Teooria ja praktika probleeme seonduvalt põhiseaduslikkuse järelevalvega. "Juridica" nr.7, 1995 41. Maruste, R. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6 ja Eesti siseriiklik õigus. “Juridica” nr 3, 1996 111 42. Maruste, R. Veel kõrgemate riigiametnike kriminaalvastutusele võtmise korra seadustest ehk hämamine vastutuse kategooriaga
intensiivsemale kapitalistlikule arenemisteele, mis nõudis ettevõtlikkust ja vanadest elunormidest üleastumist. Nii Koitjärvel kui ka kirjaniku kodupaigas Albus olid ärksamad peremehed juba algust teinud maaparandustööde, kraavide kaevamise ja kivide tõrjumisega. Sellega kaasnes rikastumis- ja spekulatsioonikirg, mille äratas hiljuti lõppenud Esimene Maailmasõda. Need on Tammsaare romaani tõsielulised lähtekohad. Inimese karakterit ja saatust kujundavad keskkonnatingimused ning tema enda subjektiivsed omadused ja eeldused. Vanema põlve kriitilised realistid kujutasid eelistavalt ülekohtust sotsiaalset keskkonda, mis muserdas inimest. Moodsa suuna esindajad ( ka A. H. Tammsaare oma mõnedes intelligentsinovellides) vaatlesid inimest liigagi kitsuti, teda sotsiaalsest keskkonnast välja rebides. Meistriaastate teostes jälgib A. H. Tammsaareisiksuse
Mainitud sammudega pandi alus totalitaarühiskonna totalitaarsele ajakirjandusele. Ajakirjandus muudeti ühiskonna juhtimise süsteemi üheks oluliseks osaks. See tõi kaasa selle, et ajakirjandus ei saanud areneda oma sisemiste seaduspärasuste järgi, vaid allus totaalsele regulatsioonile ja kontrollimisele. Teiste sõnadega kujunes välja käsuajakirjandus. 1.2 Nõukogude ajakirjandussüsteemi põhijooned Millised olid lähtekohad, mis iseloomustavad seda süsteemi? Nõukogude süsteemi organisatsiooniliseks aluseks on nimetatud demokraatliku tsentralismi printsiipi. Ma ei tea, kas see termin on kunagi teie noores elus ette tulnud, omal ajal inimesed teadsid, mis see tähendab. See oli põhimtteline printsiip terves nõukogude ühiskonnas, kõige lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et vähemus allub enamusele. Mis see ajakirjandussüsteemiga ühenduses tähendab on kaks poolust, demokraatia ja tsentralism
................................................................................................................ 112 3.2 KLASSIKALINE JA RELATIVISTLIK KÄSITLUS ..................................................................................................................... 112 3.2.1 Klassikaline käsitlus .................................................................................................................................. 112 3.2.1.1 Füüsikalised lähtekohad ....................................................................................................................................112 3.2.1.2 Laetud sfäärilise pinna väli ................................................................................................................................114 3.2.1.3 Välja gradient.................................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
