........................................... 9 1.1 Vajadus jätkusuutliku eluviisi järele ja lahendused .......................................................... 9 1.2. Säästva arengu ja jätkusuutlikkuse mõiste ................................................................... 11 1.4. Ökoküla mõiste ja Euroopa ökokülade liikumine ......................................................... 15 1.5. Metoodilise materjali pedagoogilised lähtekohad ......................................................... 17 1.5.1. Valdkond „Mina ja keskkond” ning väärtuskasvatus 2008. aasta õppekavas ..... 17 1.5.2 Õuesõpe ja õueala roll .......................................................................................... 18 1.5.3. Kogukondlikuse ja jätkusuutlikuse printsiibid alternatiivhariduses .................... 20 2. EMPIIRILINE UURIMUS ..................................................................
Suhtlemispsühholoogia 2015 Kordamisküsimused 1.TAJUVEAD (VÄHEMALT 5) Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust. Üldmulje kujunemine. Järgnevalt lisandub hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse ennustada, ...
• geograafilised – riik, regioon, kliima. Hea turusegment peab olema: • piisavalt homogeenne, s.t. segmendi tarbijad on ühesuguste vajadustega ja nad reageerivad sarnaselt turundusmiksile • piisavalt heterogeenne võrreldes teiste segmentidega, s.t. erinevatesse segmentidesse kuuluvad tarbijad peavad erinema nende reageerimises turundusmiksile; • piisavalt suur, et osutuda tulutoovaks; • kasutatav s.t. segmentimise lähtekohad peavad olema hõlpsalt kasutatavad tarbija identifitseerimiseks ja turundusmiksi väljatöötamiseks. 6. Toote positsioonimine Toote positsioon on toote asukoht tarbija teadvuses võrreldes konkurentidega. Toote positsioonimine ongi selle koha e. asendi loomine võistlevate analoogide suhtes. Toote positsioonimiseks kasutatakse positsioonikaarte. Positsioonikaardi koostamiseks eristatakse põhikonkurendid, toote olulised tunnused tarbija jaoks ja konkurentide
· käitumisalased teadmised, hoiakud, reageeringud toote suhtes, · geograafilised riik, regioon, kliima. Hea turusegment peab olema: · piisavalt homogeenne, s.t. segmendi tarbijad on ühesuguste vajadustega ja nad reageerivad sarnaselt turundusmiksile · piisavalt heterogeenne võrreldes teiste segmentidega, s.t. erinevatesse segmentidesse kuuluvad tarbijad peavad erinema nende reageerimises turundusmiksile; · piisavalt suur, et osutuda tulutoovaks; · kasutatav s.t. segmentimise lähtekohad peavad olema hõlpsalt kasutatavad tarbija identifitseerimiseks ja turundusmiksi väljatöötamiseks. 6. Toote positsioonimine Toote positsioon on toote asukoht tarbija teadvuses võrreldes konkurentidega. Toote positsioonimine ongi selle koha e. asendi loomine võistlevate analoogide suhtes. Toote positsioonimiseks kasutatakse positsioonikaarte. Positsioonikaardi koostamiseks eristatakse põhikonkurendid, toote olulised tunnused tarbija jaoks ja konkurentide
Tööl on järgnevalt loetletud osad siintoodud järjestuses: Tiitelleht (vt lisa) Sisukord Kokkuvõte on lühike ja konkreetne ülevaade kogu tööst: töö eesmärk, metoodika, olulisemad tulemused ja/või järeldused. Summary on töö ingliskeelne lühikokkuvõte koos töö pealkirja ja autori nimega. Sissejuhatus sisaldab teema valiku põhjendust, uuritava probleemi iseloomustust, uurimisküsimusi või hüpoteese ja töö eesmärki, nimetatakse töö teoreetilised lähtekohad ning kasutatavad meetodid. Nummerdatud peatükid koos alapeatükkidega - Teoreetiline taust. Antakse lühiülevaade olulistest teemakohastest käsitlustest ja uurimustest, näidates, mis aspektist ja kuidas on nähtust/teemat varem uuritud ning kuidas käesolev uurimistöö on seotud eelnevalt olemasoleva teabega. Liigutakse üldiselt konkreetsemale, alustades kesksete mõistete defineerimisest. Peatükkidele pannakse sisust lähtuvad pealkirjad.
Maailmaühikond- võtab arvesse mõisteid, mis ühendab tervet inimkonda (inimõigused) Lähenemine põhineb kolmel peamisel eeldusel: keskmes on põhiväärtused nagu sõltumatus, turvalisus, kord ja õiglus; See on indiviidikeskne lähenemine: uuritakse indiviidide rahvusvahelistesse suhetesse puutuvaid mõtteid ja tegusid. Lepitakse rahvusvahelise anarhia eeldusega. Sellegipoolest iseloomustavad rahvusvahelisi suhteid teatud reeglid, normid ja institutsioonid. Põhilised lähtekohad: tegemist on keskteega liberalismi ja realismi vahel. “riikide ühiskond", mille kesksed tegutsejad on nn riigiinimesed. Selline ühiskond kujuneb välja siis, kui mingi grupp riike peab end ühendatuks teatud reeglite järgimise tõttu. Riikide süsteemid kujunevad välja siis, kui kaks või enam riiki saavutavad piisava omavahelise kontakti. Piisav omavaheline kontakt tähistab seda, et iga riigi käitumine mõjutab seda, kuidas käitub teine riik.
olevasolevatega. Korrespondentsiteooria: tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel.eristub empiristlik ja ratsionalistlik seisukoht. Tõestamismeetodid keskpunktis! Descartes- tõde kui teadmiskindlus. Tarski lahendus: tuleb eristada keelt, millest me räägime (objektkeel) ja keelt, millest me räägime (metakeel). Tunnetuslikke probleeme keeleanalüüs ei lahenda. 17. Matemaatika aksioomide tõesus: Üldine on olemas, tõde käib üldise kohta. Lähtekohad intuitiivselt tõesed.Tõene väide on püsivalt tõene. 18. Realism teadusliku tõe suhtes: tõde teaduses on vastavus teaduse väidete (teooriate) ja tegelikkuse vahel. Instrumentalistlik: teadusteooriates leiduvad objektid (nagu nt. aatom) on fiktsionaalsed, teadlaste mõttekonstruktsioonid. Teadusteooriad võivad olla edukad (tõe pragmaatilise kontseptsiooni järgi), kuid nad ei kirjelda reaalsust. Teoreetiline entiteet- asi, mis ei ole vahetult meetega tajutav, kuid mille olemasolu
projekteeritud Eesti Panga Tartu hoone asub aadressil Munga 18 ning on hea Tartu esindustraditsionalismi näide. Tartu panga hoonel on esindustraditsionalismile iseloomulik kuupjas vorm, pilasterraamistus ja kõrge katus, mis annavad sellele hoonele ka väga selge klassitsistliku alatooni. Hoone esifassaadil on ka Juhan Raudsepa klassikalised fassaadiskulptuurid „Tööstus“ ja „Põllumajandus“. Tartu pangamaja arhitektuuri lähtekohad on seotud tallinnas asuva Kunstihoone ja Eesti Panga majaga Estonia puiesteel. Need olid esimesed esindustraditsionalismile iseloomulike tunnustega avalikud ehitised, mis valmisid pärast Konstantin Pätsi 1934. aasta riigipööret. Kumbk nimetatud hoonetest ei kõnetanud rahvast. Kunstihoonel olid algselt puudu klassikalised skulptuurid ning Tallinna pangahoone puudused hüvitati Munga 18 hoonel, kui Konstantin Pätsil oli selgem visioon esindustradisionalistlikust hoonest. Munga 18 sai endale
s. sapiens)? 5. Millisel kohal inimese fülogeneneesis asuvad neandertallased? 6. Missugused on olnud hominisatsiooni ökoloogilised tingimused ja evolutsioonilised tegurid? 7. Missugused on olnud inimese evolutsiooni geneetilised iseärasused ja mehhanismid? Milles seisnevad inimese geneetilised erinevused inimahvidest? 1. Teoreetilised raskused Näib olevat ilmne, et antropogeneesi faktiliste andmete käsitust on suuresti raskendanud mõningad teoreetilised lähtekohad, mis kaua aega on selles valdkonnas valitsenud, osaliselt aga jätkavad oma mõju avaldamist veel praegugi. 1.1. Inimese eriline unikaalsus. Selle antropotsentristliku arusaama kohaselt eeldab inimese sotsiaalne ainulaadsus paljude oluliste bioloogiliste tunnuste sellist erakordsust, mis eraldab inimese kõigist loomadest määratu kvalitatiivse lõhega. Omal ajal (XVIII-XIX saj.) väljendasid mõned teadlased seda seisukohta omaette
Nähes, et naised on temasse armunud, pöördub mees neist ära, tema uhkus on leidnud rahulduse ja sellest piisab. ..Nagu Onegingi, on Petsorin pärit oma ajastust, kuid realiseerimata võimalustega silmapaistev isiksus, üks vene kirjanduse nn. liigsetest inimestest. Lermontovi romaan kasvas valja romantilisest kirjandusest, kuid ta säilitas kõik väärtusliku, mis romantism oli kirjandusse toonud: võitlusjanu, valu inimese parast ja kõrged ideaalid. Lermontovi loomingu lähtekohad seostuvad kindlasti Euroopa ja Venemaa romantismikultuuriga. Kuigi Lermontov tundis hasti Puskini ja teiste tuntud sõnameistrite loomingut, kujunes tema enda looming varakult üsna algupäraseks. Võib nõustuda kirjanduskriitik V. Belinskiga: "Venemaal ilmus uus võimas anne Lermontov. Seni veel ei nimeta me teda ei Byroniks, ei Goetheks, ei Puskiniks ega ütle, et temast aja jooksul tuleb Byron, Goethe või Puskin, sest me oleme
Tiitelleht (arhiiviasutuse nimetus, arhiivifondi nimetus ja number, nimistu number ja olemasolul allarhiivi nimetus, arhiivi piirdaatumid; koostamise aasta), sisukord (mille peamine osa on arhiivi-skeem), arhiivimoodustaja kirjeldus, arhiivi, sarjade ja nende allüksuste kirjeldused, ning säilikute loetelu. ARHIIVISEADUS Kehtiv arhiiviseadus alates 1998. aasta maist. Selle olulisemad eesmärgid: ,,segadusteaja" likvideerimine arhiivinduses ja Rahvusarhiivi loomine. Põhilised lähtekohad: tingimuste loomine digitaalse dokumendi-halduse ja arhiivinduse edenda-miseks, hindamine dokumendi elukäigu alguses, digiarhivaalide üleandmise tähtaeg arhiivi, arhiivin-duse efektiivsuse tõstmine, rahvusarhiivi nõustamis- ja kontrollifunktsioonide ülevaatamine ning juurdepääsutingimuste korrastamine. Arhiiviasutuse klassikalised funktsioonid: KOGUMINE, SÄILITAMINE, JUURDEPÄÄSu võimaldamine. Üleandmise tähtaeg
Eelmises sisuosas mainis töö autor põgusalt kahte Rooma õigusajaloo periodiseerimise alust. Selline nimekiri ei ole enesestki mõistetavalt ammendav, vaid üksnes põgusalt kirjeldav. Sellest johtuvalt on autor siinkohal loetlenud tänapäeva õigusõppes kõige populaarsemad Rooma õiguse periodiseeringud, mis ajaloo jooksul käsitletud on. Erinevatel periodiseeringutel on erinev loomelugu. Autorite seisukohad ei lange enamasti teiste rivaalide omadega kokku ning ühiskondlikud lähtekohad võivad kergesti olla teineteist välistavad või vastuolulised. Õigusteadlane Toomas Anepaio andis 8 erinevat Rooma õiguse ajaloo periodiseeringut, mis lähtuvad valitsevast ideoloogiast (I.Pereterski) või raamatu autorist või teadlasest (H.Ylikangas) või millestki muust (sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline lähtekoht jm), mis käesolevas peatükis eraldi alapeatükkidena välja toodud on. 3.1. Rooma riigikorrast lähtuv periodiseering
kulla kahjustajaid“. Enne seda oli tava väga levinud. Ristipuud mujal Eestis Lautsipuud Setumaal – osaliselt elujõuline Ristipuud Lääne-Saaremaal – traditsioon hääbunud Ristipuud ja nende analoogid hajusalt üle Eesti – traditsioonid hääbunud või hävinud Pühapaikade uurimine Muhu, Juuru, Hargla, Põlva ja Räpina kihelkonnas on 2012 aasta seisuga toimunud pühapaikade uuringud. Kõlbelised lähtekohad (Uurimiseetika) Uuringus osalemine on vabatahtlik, keegi ei ole kohustatud jagama enda pärimusi, teadmisi, isikuandmeid. Isikuandmete avaldamiseks on vaja vastava inimese luba, see luba peab olema jub intervjuu käigus salvestatud. Austav suhtumine põlisrahva tõekspidamiste ja pühapaikade suhtes Vastutuse võtmine uuritavate paikade turvalisuse eest. Uuringute eesmärk Koguda teaduslikke andmeid pühapaiga asukoha, koosseisu, seisundi ja sellega
Kui reaalsus on osaliselt produtseerivad, siis on ka tõed. Tõde pole midagi, mida peame pasiivseelt aktsepteerima, vaid see avab võimaluse aktiivsusele. Järeldus: ratsionalistide ja pragmatistide erinevus (lk 148). Me loome uut reaalsust, mis vastab meie soovidele jm paremini. Seminar 8. Friedrich Nietzsche. Antikristus. Nietzsche teos “Antikristus” (katkend) probleemipüstitus ontoloogilised ja aksioloogilised lähtekohad kristluse-kriitika lähtekohad kaasaegse filosoofia “arheoloogiline” käsitlus Kanti ja kantiaanluse kriitika kristluse ajaloolis-psühholoogiline rekonstruktsioon tuleviku filosoofia Probleemipüstitus: Postmetafüüsilisel ajastul filosoofia roll. Siin on eeldus, et teadus on põhiline moderniseeriv jõud. Teadusele ennast nii instrumentaalselt ei allutata
teistesse Prantsuse strukturalismi koolkondadesse ei ole lihtne ja ta on kriitiline paljude strukturalismi aspektide koha pealt. Antonio Gramsci kirjutised ja neist koostatud raamatud sisaldavad endas ühiskonna ja poliitilise juhtmise analüüsi ning ta on üks tuntumaid marksistlikke mõtlejaid. Tema tuntuim teooria on hegemooniateooria, mis on ideoloogiale vastandatav. Enamus marksismist mõjutatud filosoofe uurib kultuuri ja võimu suhteid. 6. Kuidas on fonoloogia lähtekohad mõjutanud kultuuriteoreetilisi distsipliine? Saussure´i järgi on keel defineeritav kui märgisüsteem. Selleks, et eneseväljendus oleks võimalik, peavad märgid ühinema suuremateks tervikuteks, lauseteks ja tekstideks. Keeleteaduslikud teooriad on sellest, kuidas tekstid moodustuvad. Trubetskoi fonoloogiline teooria tutvustas foneemi mõistet. Foneemi puhul on oluline see, et ta on tähendust kandev ühik, millele võivad vastata mõnevõrra erinevad märgid
Töö esitatakse köidetuna ning elektrooniliselt. Koostatud uurimistööd võetakse arvele kooli raamatukogus ning salvestatakse vastavas kataloogis. 3.1 Vormistatud töö koostisosad Lõplikult esitatav töö koosneb laias laastus järgmisest kolmest põhiosast: 1. sissejuhatav osa, kuhu kuuluvad tiitelleht, sisukord ning vajadusel lühendite ja märkide seletused ja loetelu; 2. põhiosa ehk tegelik tekst, kuhu kuuluvad sissejuhatus, teoreetilised lähtekohad ja varasemate uurimuste tutvustus, meetodite tutvustus, tulemused, arutelu, kokkuvõte ja allikate loend; 3. lõpposa, kuhu kuuluvad lisad. Teisisõnu koosneb põhiosa teoreetilisest poolest ehk varasemaid samateemalisi uurimusi, artikleid jmt kirjalikke allikaid refereerivast osast ning empiirilisest osast ehk reaalselt õpilase läbiviidavast katsest, vaatlusest, küsitlusest vmt meetodit kasutades. Üldjuhul on töö põhistruktuur järgmine.
Kokkuleppemoraal on üldiselt õige. Mõistetakse, et lapselt ei saa eeldada samasugust käitumist kui täiskasvanult, haigelt sama kui tervelt ja et erinevad lähtekohad annavad inimestele erinevaid võimalusi. 5 Sotsiaalne leping Kokkuleppemoraal tähendab nimeliselt seda, et Põhimõtte moraali ehk postkonventsionaalne tasand eetilised-moraalsed reeglid ja normid on kokkuleppelised. Saadakse aru ka võimalustest
1940-80ndad filoloogiline suund (tüpoloogia) 90ndatel KONTEKSTIKESKNE uurimine tekst saab tähenduse alles kontekstis. (tekst saab tähenduse kontakstist lähtuvalt. Ka tõsielujutustused lähevad folkloori alla.) II. Eesti rahvaluule 9 1. Eesti rahvaluule liigid ja zhanrid: mõistete selgitus, teoreetilised lähtekohad Pärimuse liigitamine sõltub uurija ja liigitamise eesmärgist. 4 põhilist liigitamise kriteeriumit: · Liik kui teaduslik konseptsioon (rajaneb loodusteaduslikule mõtlemisele, lähtutakse liigist kui ideaaltüübist, kriteeriumiteks stiil, struktuur, teema, fn) · Liik kui püsiv vorm (kui muutub pärimuse ajaloolis-kultuuriline taust, jäävad pärimusvormid ikkagi samaks (nagu kirjandusteos))
kaks suurt ostjat. 1. tarnjafirmade positsioon hinnaläbirääkimistel; mõjukaks võib kujuneda mingi materjali ainutarnija, kui sellele materjalile on palju nõudjaid. 1. teiste tootmisharude poolt väljaantavaid asendustooteid. 1. firmade omavahelist rivaalitsemist tootmisharude sees, kus püütakss üksteist reklaamiga üle trumbata. KORDAMISKÜSIMUSED 6 28. aprill 2010. a. 19:16 1. Millised on peamised teoreetilised lähtekohad organisatsioonide ülesehituse seletamiseks? Millised domineerivad tänapäeval? 1. keskkond - keskkonna muutlikus, keskkonna komplekssus, keskkonna vaenulikkus. 2. tehnoloogia - tehnoloogia,mida organisatsioon kasutab, mõjutab olulises osas seda, milline on organisatsiooni struktuur. 3. organisatsiooni suurus - mida suurem organisatsioon, seda enam on spetsialiseerumist ning sellest tulenevalt on suurem ka struktuuriline eristumine. 4
kirjutamisoskust. Ometigi on selge, et võõrkeeles soravalt rääkimine jääb alati oluliseks oskuseks, mis meil peab olema. (Nannetti 2004: 63, 65-67, 73-74) 4. MEETODI VALIK 4.1. Traditsioonilised meetodid Võõrkeeleõppe meetodi valikul tuleb silmas pidada mitut tegurit: õppijate vanust, vajadusi ja haridustausta, ajaraame, mille piires soovitakse tulemusi saavutada, kultuuripiirkonda, milles keelt õpetatakse jm. Igal meetodil on oma lähtekohad ja spetsiifika, nende plussid ja miinused sõltuvalt sellest, mida soovitakse saavutada. Tavaelus kasutatakse puhtaid meetodeid harva, tihti kattuvad eri meetodite õpetamis- ja õppimisvõtted ning selget vahet on mõnikord raske teha. Traditsiooniliste meetodite puhul lähtutakse õppekava koostamisel õpitava keele grammatikast. Grammatika õppimine on eesmärk omaette, uuritakse õpitava keele struktuuri (näiteks grammatika-tõlge meetodi puhul). Samas võib grammatika ka
Dederminism ettemääratus. Mehaanilised põhjused ja paratamatus. Küsimusele MIKS? On alati kaks seletust: Teleoloogiline mis eesmärk on ühel või teisel sündmusel. Mehaaniline mis põhjus on sellel sündmusel. Demorkritose jaoks ei oma eesmärk mingit tähendust, kõike valitsevad mehhaanilised põhjused. Ta on konsekventse materjalist. Anaxagorase maailmamõistus (nus) on asendanud siin paratamatusega (ananke). Sokratese eelne filosoofia Antiikfilosoofia tähtsamad lähtekohad: 1) Arhee küsimus ja maailmas valitsev üldise korra seaduspärasuse otsimine. 2)mõistega aletheia seotud teemad olemine, tõde ja tõsikindel tunnetus. Sokratese eelne periood: Mileetose koolkond, Pythagorase k, elea k, herakleitos ja hilisemad loodusfilosoofia (demokritos- empedokles:tuli, vesi, õhk, maa). Sofistid ehk kreeka valgustus (5. saj eKr) 1)Moes on retoorika, oskus teha nõrk asi tugevaks. 2)Relativism (kõik on suhteline).
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · rel...
suuresti muutisd. Vastupidiselt Sokratesele ta kirjutas palju, samuti oli ta ise pigem sünteesiv. Platoni kirjutised on meeleolukad ja värvikad. Platon on intellektuaalse vaimutsemise suurmeister. Maailm muutub tema haardes filosoofiliseks süsteemiks. Tema kirjutised ei ole ühtlased. Tema soositum väljendusviis on dialoog. Ta on eemaldanud teostest iseenda. Ta on mõistatuslik. Sarnaselt Sokratesega tahtis ka tema olla eelkõigeõpetaja. Rajas Akadeemia. Tema filosoofia lähtekohad on ülevad. Ta on teadlik enda aja poliitilisest ja inimlikust allakäigust. Ta tahab inimesi sellest välja aidata. Mis on hüve? Mis on õiglus? Need on tema jaoks elu ja surma küsimused. Inimmõistus on väljakutsuvalt suveräänne. Platon pooldab Sokratese intellektuaalset eetikat, mille järgi ei toimi keegi tahtlikult vääralt. Pürgimus korra ja seaduspärasuse poole. Platoni õpetus ideaalsest riigist on utoopiline. Tema seisukohti on põhjust nimetada absolutistlikeks.
Kasvatusteaduse tuummõiste on inimväärikus. See tähendab seda, et iga indiviidi individuaalne olemasolu on vaieldamatu põhiväärtus. Siit järeldub, et iga inimese (lapse) elu ning arenguvõimalusi peab kaitsma ning teda ei tohi iialgi suruda vahendi rolli. Kasvatus ei tohiks iialgi sõltuda kasvataja juhuslikest tujudest (Hirsjärvi, Huttunen, 2005: 70). Hirsjärvi ja Huttunen (2005: 69-70) toovad Lindqvisti (1978) põhjal välja (kasvatus) eetika üldised lähtekohad järgmiselt: 7 1. inimene on vähemalt teatud piirini vaba olend, keda võib pidada vastutavaks oma tegude eest 2. ühiskonna liikmena kuulub igale inimesele olulisi õigusi ja kohustusi 3. inimest tuleb mõista kui väärtust omaette („absoluutväärtust”), mida ei saa käsitada vaid vahendina või ebaisikulise materjalina 4
Tähistamine Õpilastööde avalamine See, mis me õpimine, on ees, mida kordame, on külje peal, mis ei ole aktuaalne, on taga Emotsionaalne keskkond Vajalikud oskused: Interpersonaalsed oskused – suhtlemisoskus; tehnilised oskused – vahendite kasutamine; kontseptuaalne oskus – klassist lähtumine, õppeainest lähtumine Roll – planeerimine; motiveerimine; organiseerimine; kvaliteedi kindlustamine Maslow püramiid: Õpetaja juhtimisstiilid ja nende kujunemise lähtekohad. Liberaalne, mittesekkuv – vaenulikkus ja iseseisvus Demokraatlik, partnerlus – iseseisvus ja armastus Autoritaarne, sekkuv – armastus ja kontroll Autoritaarne,sekkuv – kontroll ja vaenulikkus Mittesekkuv õpetaja esmane kontroll oma käitumise üle lasub õpilastel on laste vastu lahke ja sõbralik ega sea kindlaid piire usub, et ei ole õige oma soove ja arvamusi õpilastele peale suruda
nad suuremate ärkvelolekumõjutuste varju; magamise ajal aga on vastupidi: mis on väike, näib olevat suur. See selgub juhtumitest, mida unes sageli ette tuleb: kui kõrva satuvad nõrgad helid, arvatakse, et lööb välku ja müristab, kui valgub alla tilk sülge - maitstaks nagu mett ja magusaid jooke, kui mõni koht muutub natuke soojaks - kõnnitaks nagu läbi tule ja tuntaks tohutut kuumust. Ärgates selgub aga, kuidas asi tegelikult on. Kui kõikide nähtuste lähtekohad on väikesed, on selge, et sama kehtib ka haiguste ja muude häirete puhul, mis hakkavad kehas ilmnema. Muidugi peab see unes palju selgemini esile tulema kui ärkvel olles. On aga päris loogiline, et mõnede unes ilmunud meelekujundite põhjuseks on neile vastavad tegevused, nagu siis, kui me kavatseme tegutseda ja parajasti tegutsemegi või oleme tegutsenud - vahetus unenäos me puutume siis sellesamaga kokku ja teemegi sageli seda
osalemist igapäevases juhtimises. Oluline on ka regionaalne aspekt! Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 35 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 36 VE/E poliitika teoreetilised lähtekohad on viimasel ajal muutunud: Ettevõtteid 1000 elaniku kohta maakonniti (2007) · Traditsiooniline: väikeettevõtluspoliitika on struktuuripoliitika (majanduspoliitika ühe põhivaldkonna) allvaldkond (nagu ka nt regionaal- ja sektoriaalpoliitika).
Psühhoteraapial nii lühi kui ka pikaajalised eesmärgid. · Ravi nõustamisel nõustamisstrateegiad, ennetavad lähenemised. Psühhoteraapia puhul raviviis kompleksne , töö teadvustatud ja teadvustama protsessidega, kasutatakse teaduslikult tõestatud efektiivsusega psühhoteraapia meetodeid. Nõustamispsühholoogia valdavalt koolides, kriisiabikeskustes jne. Psühhoteraapia valdavalt erapraksis või haiglad. Sarnasused: *teoreetilised lähtekohad *usaldus *eetika *struktureeritus Formaalse ja mitteformaalse nõustamise erinevus 1 · Isiklik suhe, ühine ajalugu ja tulevik mitteformaalsel. Tänu sellele tekivad ootused. Formaalsel on ootused pigem teadus mõõte omad. Mitteformaalsel pigem kunsti mõõte omad. Ohuks on see, et kaob objektiivsus ja juhtiv kunsti mõõde. · Nõuded eetikale kui mitteformaalses suhtes, siis võid alati välja rääkida, formaalses suhtes võid kaotada töö
negatiivne käitumine või sündmus) 9. Ülekoormatud hindaja (kiirustamine, hindamine jääb pealiskaudseks) 10. Juhil puuduvad või on vaid osalised teadmised selle kohta, kuidas alluv tegelikult töötab, tööga toime tuleb (juht valdab vähe infot, info võib olla vahendatud, moondunud jne) Laine Simson, Ph.D 26 Personalijuhtimine 2013 PERSONALI ARENDAMINE JA KOOLITUS Personaliarenduse lähtekohad: Personaliarendus Õppiv organisatsioon Organisatsiooniline õppimine Personali arendamine organisatsioonis on kompleks sihipäraselt organiseeritud tegevusi, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutumiseks soovitud suunas; personali arendamine on oma olemuselt arengutingimuste loomine. Personali arendamise põhieesmärgiks on saavutada iga töötaja valmisolek ja aktiivsus iseenda arendamiseks, millega tagatakse ametialase kompetentsuse pidev
,,Soovituslik juhend turismi tootearendusprogrammi projekti äriplaani koostamiseks" (edaspidi EASi juhend). Siinne materjal täiendab nimetatud juhendeid. Juhendmaterjali sihtgrupp on nii suuremad kui väiksemad turismiettevõtted, kes soovivad taotleda toetust turismi turunduse ja tootearendusprogrammist või lihtsalt arendada oma ettevõtet sihipärasemalt. Juhendmaterjalis on eraldi välja toodud tegevused, mis seostuvad vaid taotluse dokumentatsiooni ettevalmistamisega. Juhendmaterjali lähtekohad Turundusplaani koostamisel on äärmiselt oluline leida sobilik üldistustase kokku tuleb leppida, mida peetakse konkreetse organisatsiooni pakutavaks turismitooteks ja mida turismipaketiks. Piiritlemise vajadus seisneb selles, et klientidele edastatav turundussõnum peab olema ühtne ja arusaadav ning põhinema ettevõtte ja/või turismitoote konkurentsieelistel. Turundussõnum on avaldus, mis edastab sihtsegmendile peamise põhjuse, miks osta konkreetset turismitoodet.
tööde täitmise mugavuse, vaid ka töö ohutuse, tööprotsessi ratsionaalse kulgemise ja töötaja füsioloogiliselt õige tööasendi, tööriistade, rakiste, toorikute, valmistoodangu jms. otstarbeka paigutuse ja hoidmise ning puhtuse ja korra töökohal. Kui töökoht on otstarbekalt korraldatud, paraneb toodangu kvaliteet ja tõuseb tööviljakus. See tähendab aga ettevõtte töö efektiivsuse ja kasumlikkuse tõusu. Töökorralduse lähtekohad: · Tööajal tuleb teha tööd · Töötaja tuleb vabastada töö tegemisel muudest muredest/kohustustest · Esmatähtis on otseste töökohustuste täitmine · Tööülesande täitmine ei tohi toimuda harjumuslikult · Töökorraldus peab olema teaduslik (ratsionaalne tegevuskava) Töökoha ja asendi korraldamisel pööratakse tähelepanu järgmistele aspektidele: · Milline peaks olema töökoha korraldus?
Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab mõlemaid süüteo liike ja enne väärtegusid nimetati haldusõigusrikkumisteks.Enam pole eraldi väärteo seadustikku,sest väärteod on sätestatud nii KarS-is kui ka teistes seadustes. Kriminaalkoodeks oli vastu võetud 1961 aastal(ENSV kriminaalkoodeks), alates aastast 1992 jäi ainult kriminaalkoodeks. Teoreetilised lähtekohad kriminaalõiguses on säilinud veel Venemaal, Ukrainas,Valgevenes,Leedus,Lätis.meie karistusõigus võttis malli põhiliselt Saksamaalt,aga kasutati ka Prantsusmaa,Itaalia ja Norra karistusõigust Karistusõiguse allikad Eesti karistusõigus jaguneb põhi- ja haru karistusõiguseks.Põhi karistusõigus käsitleb kuritegusid ja nende koosseise,haru karistusõigus aga väärtegusid ja nende koosseise.Kõigi kuritegude koosseisud paiknevad KarS-is,seevastu
Niisugused liikumised on järgmised: Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik ehk mormoonid (rajanud 1823 Joseph Smith USA-s, u 11 miljonit) Jehoova tunnistajad (rajanud 19.saj II poolel Charles Taze Russell USA-s) Ühenduskirik (rajanud 1954 Sun Myung Moon) Kristlik Teadus (rajanud 19. saj II poolel Mary Baker Eddy USA-s). Islam Viimase monoteistliku maailmausundina tekkis 7. saj algul Araabia poolsaarel islam (araabia k aslama 'allutab end'). Selle lähtekohad peituvad kõrbenomaadide polüteistlikus usundis, mille jumalatepere peaks oli taevajumal (ar Allah 'Jumal'). Palverännakukohana oli Meka tuntud juba sajandeid enne islami tekkimist. Usundi tekkimine Isalmi rajaja Muhamed (Mohammad) sündis 570. a. Meka kaupmehena puutus ta kokku ristiusu ja judaismiga. 40-aastaselt jõudis ta veendumusele, et Allah on teda prohvetiks valinud. Algne sõnum, mida ta kuulutas kõlas: Ei ole jumalat peale Jumala; kõik teised on ebajumalad;
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa,...
· mõelge, millistele tegevustele peab teie klassis olema ruumi · mõelge kappide ja riiulite vajadusele ja paigutusele klassis Väljapanekud klassiruumis · teated (tunniplaan, reeglid, õppimise meelespea jm) · esitamine ja edendamine (lisamaterjal) · arutelu (probleem, sündmus) · võistlemine ja koostöö (rühmatööd) · tähistamine · õpilastööde avaldamine Õpetaja juhtimisstiilid ja nende kujunemise lähtekohad Iseseisvus Liberaalne(mittesekkuv) Demokraatlik, partnerlus Vaenulikkus Armastus Autoritaarne(sekkuv) Autoriteetne(sekkuv) Kontroll Mittesekkuv õpetaja · Esmane kontroll oma käitumise üle lasub õpilasel. Ise teavad, mis teevad. · On laste vastu lahke a sõbralik ega sea kindlaid piiranguid.
mõjutama oma investeeringutega kogu linna tegevust. Uusweberlik lähenemine vähenes linnageograafias 1980aastatel. Linnapoliitika manageriaalse lähenemisviisi kritiseerijad leidsid, et majandus ja poliitika toimivad üheskoos nagu esitas Marx, mitte eraldi, nagu manageriaalses lähenemises usuti. Mitmed teadurid kasutasid manageriaalset lähenemist kontekstis sõltumatu raamistikuna, kuid mitte teoreetilise lähtekohana. Teoreetilised lähtekohad ei sobinud empiirilise uurimusega kokku. Samuti on kritiseeritud uusweberlikus linnageograafias esitatud arvamust, et klassisuhted moodustuvad ühiskonnas elamuturul või tööturul. Realism linnageograafias ja lokaliteedi uurimine (lk. 150-151) Seoses lokaliteediuuringutega tekkis küsimus kohaliku ja globaalse arengu kohta. Lähenemisviisi taustaks oli ühellt poolt kriitiline ühiskonnateooria ja teiselt realism. Realismi järgi eksisteerib maailm sõltumatult üksikindiviidist
◦ Tänapäeva maailm jaguneb põhiosas seitsmeks tsivilisatsiooniks, mis on omavahel suuresti vaenujalal. ◦ Poliitilised protsessid tänapäeva maailmas on suuresti ära määratud konfliktsetest suhetest erinevate tsivilisatsioonide vahel. ◦ Tsivilisatsiooni määratlemisel on peamiseks lähtekohaks religioon ja maailmavaade; samas jooksevad nende piirid suuresti mööda riigipiire. Mis on mentaliteediajalugu? • Peamised lähtekohad: ◦ Ajaloos on ettekujutustel ja eelarvamustel sama suur osatähtsus kui tegelikel tegudel ja tõsiasjadel; mentaliteedid on samuti realiteedid. ◦ Inimeste mentaliteet on ajas muutuv; me ei tohiks minevikuinimeste tegusid mõtestada tänasest mõttelaadist lähtudes. ◦ Oluline on uurida kollektiivsed ettekujutusi, jagatud tähendusi, sõltumata inimeste sotsiaalsest kuuluvusest jms.
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
Ta kritiseeris Platoni õpetusi halastamatult ja lõi ideeõpetusele vastukaaluks oma tervikfilosoofia. Aristoteles tõdeb, et ideede teooria kahekordistab tarbetult oleva. Kuna meeleline maailm peegeldab igavest ja täiuslikku ideede maailma, nõuab ida peegeldus ka selle allikat. Sellepärast, et ideed on olemas eraldi ei saa nad isegi seletada meelelise maailma objektide olemasolu, muutumisest ja liikumisest rääkimata. Aristoteles arvab, et Platoni enda lähtekohad, kui neid võtta sõna-sõnalt paisutavad ideede maailma meeletuseni. Kui ideid üldse on, on neid liialt palju. Ideede seos meelelise maailmaga katkeb. Eristades tajutavat meelelist maailma ja ülemeelelist ideede maailma eraldab Platon need kaks teineteisest. Aristoteles põhjuste analüüs. Teaduslik teadmine puudutab põhjuseid. Aga mis on PÕHJUS? Põhjus on vastus küsimusele miks. Sellise vastuse võib anda mitmel erineval viisil.
rakendada. KASUTATUD ALLIKAD 1. Vihalem, A. Turunduse alused. Tallinn: Külim, 2001. 2. Vihalem, A. Turundusuuringu alused. Tallinn: Külim, 2004. 3. Luik, Erti E-turunduse alused. Tallinn, 2008 4. Artikkel Eesti Euroopa kõrgharidusruumis 5. http://www.eyl.ee/public/files/Eesti%20Euroopa %20korgharidusruumis.pdf 6. Tooman, H. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Doktoritöö. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 2003. 7. Eesti Hariduse Infosüsteem www.ehis.ee (04.10.2013) 8. Teearu, A. Krumm, E. „Ettevõtte finantsjuhtimine“ Tln Raamatutrükikoda 2005 9. Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli sisedokumentatsioon 10. Kulno Türk ja Tõnu Roolaht uurimistöö „EESTI ÜLIKOOLIDE AKADEEMILISE PERSONALI HINDAMINE JA TÖÖTASUSTAMINE“ http://infutik.mtk.ut.ee/www/kodu/RePEc/mtk/febpdf/febook20-07.pdf 11
mõtestamiseks analoogiaid ja antropomorfismi. 2) vastanduv vaatenurk, mis justkui lähtub loodusest, püüdes võtta ideaalse vaatleja positsiooni. Seda vaatenurka võib nimetada heteroanalüütiseks, kuna arvestab loodusstruktuuride paljususega. Heteroanalüütiline vaatenurk on mõjutatud kultuuri varasemate arengujärkude huvide, veendumuste jm autoanalüütiliste nähtuste poolt. Loodus kui inimkultuuri kujunemise eeldus loodus on pakkunud lähtekohad, mis on võimaldanud kaasaegse inimese kujunemist; seost kuulub valdavalt minevikku ja on tänaseks taandunud (saame loodust vaadelda ilma, et me teeksime praegusele loodusele mingeid viiteid); evolutsiooniline psühholoogia; romantism (sarnane on kuldaja mõtlemine, kus inimene elas loodusega harmoonilises koosluses, tänapäeval enam seda ei ole) Loodus kui materiaalne või vaimne ressurss utilitaristlik vaade, mis
Nt võime mõõta inimese käepigistuse tugevust ja pidada seda intelligentsuse mõõtmiseks sobivaks kriteeriumiks. Me võime mõõta käepigistuse tugevust väga reliaabselt, kuid see ei tähenda, et meil on valiidne intelligentsuse mõõt. Kvalitatiivsete meetodite puhul on küsimus selles, mil määral on uurimistulemused sõltumatud uurijast ja meetodist. Kas uuritavad probleemid on sedavõrd selged, et uurimuse lähtekohad on sobilikud nende väljaselgitamiseks? Kas erinevad allikad (küsitlused kirjalikud andmed) annavad samalaadseid tulemusi? Kas andmeid on kogutud piisavalt laialdaselt ajaliselt, juhtumite poolest ja vastajate poolest võrreldes probleemiga? Kas eri uurijad ja küsitlejad on kasutanud samalaadseid määratlusi ja skeeme? Kas andmete tõlgendamisel on kontrollitud järeldusi kasutatud erinevaid tõlgendajaid sama materjali tõlgendamisel
Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid? kirjanduskaanoni tundmine süvateadmised kaanoni autorite loomingust, bio- ja kultuuritaustast keelteoskus (lugeda teoseid originaalkeeles) süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, -praktikatest ja -zanritest võime tajuda intertekstuaalsust analüüsimeetodite tundmine võime tajuda tekstide süntaktilisi ja semantilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Kirjanduskriitika ja teooria erinevus. Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Kuidas t...
Mis on andmeturve? Andmeturve on äärmiselt lai mõiste, mille erinevate tahkudega puutuvad kõik arvutikasutajad tihti kokku, isegi kui nad seda otseselt endale ei teadvusta. Oleme tuttavad kasutajanimede ja paroolidega, kui oma tööjaama sisse logime, kuid andmekaitse tähendab enamat kui vaid failidele juurdepääsu piiramist ja kettakasutuslimiite -- see mõiste hõlmab ka viiruseid. õigemini nende vastu võitlemist, varundamist. võrguserverite kaitset ja mitmeid muid. Infotehnoloogiat kasutades mõtleme enamasti ainult arvutitele, kuid andmekaitse mõiste jääb bittidest ja baitidest kõrgemale (kuigi ka neil on kindlasti oma osa), kattes ka füüsilisi ja organisatsioonilisi meetmeid. Kõige parematest paroolikaitsesüsteemidest pole midagi kasu, kui parool ise võrdub kasutajanimega. tvle võime serveri ette panna võimsa tulemüüri, kuid selle efekt muutub nulliks, kui igaüks võib asutuse uksest sisse astudes serveri kaenlasse võtta ja lihtsalt min...
- eesmärgid nõustamise puhul on lühiajalised; psühhoteraapias on nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid (nt unehäire on komorbiidne depressiooniga; suhete probleemid ja meeleoluhäired) - ravi nõustamisel on ennetavad lähenemised (kuidas ennetada suuremate probleemide teket), töötame teadvustatud materjaliga; psühhoteraapias on töö nii teadvustatud kui ka mitteteadvustatud materjalidega Sarnasused: *teoreetilised lähtekohad *meetodid (?) *usaldus tuleb käitumisest, olekust. *eetika *struktureeritus Formaalse ja mitteformaalse nõustamise erinevus Formaalne nõustaja/terapeut kui töö ja nõustad kliente; mitteformaalne nõustad sõpru, sugulasi. Need peavad olema selgelt eristatavad. *isiklik suhe, ühine ajalugu ja tulevik mõlemal poolel tekivad ootused, mis ei seostu tööga; tunnete osakaal suureneb oluliselt
Üldjuhul peetakse standardtulekahju reziimi raskemaks võrreldes tavalise tulekahjuga. Seepärast püütakse tänapäeval modelleerida ja matemaatiliselt formuleerida ka tavalisi tulekahjusid. See võimaldaks küll ehitisi täpsemalt dimensioonida tuleohu suhtes, kuid nende arvutusmeetodite arendamiseks ja usaldusväärsuse suurendamiseks, samuti arvutusteks vajalike materjaliomaduste väljaselgitamiseks vajatakse veel märkimisväärset rahvusvahelist uurimispanust. Normide koostamise lähtekohad Süttimisfaasi kestusel on otsustav osa inimeste evakueerumisvõimalustele, tulekahju avastamisele enne laussüttimist ja tulekahju kustutusvõimaluste edukusele. Põlemisfaasi kestusel ja temperatuuril seevastu on otsustav mõju kande- ja tuletõkketarindite vastupidavusele ja selle kaudu ka inimeste päästmisvõimalustele, vara hävingu ulatusele ning tulekustutus- ja päästemeeskonna toimimiseeldustele.
Kultuuri koolkond Strateegia kujunemine on sotsiaalse koostoime protsess, mis baseerub organisatsiooni liikmete ühistel uskumustel ja tõekspidamistel 6. Kirjelda Porteri konkurentsijõudude mudelit. Ettevõtetevaheline konkurents Asenduskaupade sissetung teistest harudest Uued konkurendid Tarnijad Ostjad Viimased 4 mõjutavad ettevõtetevahelist konkurentsi. LOENG VI 1. Millised on peamised teoreetilised lähtekohad organisatsioonide ülesehituse seletamiseks? Millised domineerivad tänapäeval? Keskkond muutuste sagedus, muutuste suurus, muutuste variatiivsus Tehnoloogia tehnoloogia, mida organisatsioon kasutab, mõjutab olulises osas seda, milline on organisatsiooni struktuur. Organisatsiooni suurus - mida suurem organisatsioon, seda enam on spetsialiseerumist ning sellest tulenevalt on
SK(public relations)- rakenduslik sots teadus, o- sotsioloogia haru, milles panus ka süsteemiteooria, organisats Cutlip- Sk sots funkts on täidetud, kui ignorantsus, sundimine ja järelandmatus on asendatud teadmiste, teooria, kommu, psühholoogia, sotspsü, mänguteooria jt valdkonnad. kompromissi ja kohandumisega. Sk peab reag ühiskonna vajadustele. Aitab anal, tõlgend avalikku arvamust; annab nõu juhtkonnale; aitab arendada olemasolevaid orgsiseseid Grunig ja Hunt- 4 mudelit kommu ja sk analüüsimiseks (kasut mesotasandil- o- tasand). SK kui kommu projekte; uurib, juhendab, hindab organis teostatavaid programme; planeerib ja aitab kaasa avalikkuse juhtim organis ja tema sihtgr vahel. 1984. hoiakuid organis soodsas suunas. Grunig- meisterlikkuse teooria- tänane üldteoori...
Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine ....................................................................................................
Üldjuhul peetakse standardtulekahju reziimi raskemaks võrreldes tavalise tulekahjuga. Seepärast püütakse tänapäeval modelleerida ja matemaatiliselt formuleerida ka tavalisi tulekahjusid. See võimaldaks küll ehitisi täpsemalt dimensioonida tuleohu suhtes, kuid nende arvutusmeetodite arendamiseks ja usaldusväärsuse suurendamiseks, samuti arvutusteks vajalike materjaliomaduste väljaselgitamiseks vajatakse veel märkimisväärset rahvusvahelist uurimispanust. Normide koostamise lähtekohad Süttimisfaasi kestusel on otsustav osa inimeste evakueerumisvõimalustele, tulekahju avastamisele enne laussüttimist ja tulekahju kustutusvõimaluste edukusele. Põlemisfaasi kestusel ja temperatuuril seevastu on otsustav mõju kande- ja tuletõkketarindite vastupidavusele ja selle kaudu ka inimeste päästmisvõimalustele, vara hävingu ulatusele ning tulekustutus- ja päästemeeskonna toimimiseeldustele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
