,,Osa inimesi on lahkunud ja tööd on rohkem kui enne," sõnas TU rahulolevalt. II OSA Keeleline mõjutamine (lugege see peatükk läbi ja vastake allolevatele küsimustele) 1. Mis on suhtluse põhieesmärgid? 2. Klassikaline retoorika ja uus retoorika 3. Mille poolest erinevad kaks mõjutamise põhitüüpi (teoreetiline ja ateoreetiline argumentatsioon)? Tooge näiteid (muu hulgas tekstiliikide kohta). 4. Mis on argumentatsiooni lähtekohad ja argumenteerimisvõtted? 5. Leksikaalsed valikud otsese mõjutamisvõttena. Tooge näiteid. 6. Mida tähendab varjatud mõjutamine? Tooge näiteid. 7. Mis määravad teksti autori ja lugeja suhtlusolukorra? 8. Kuidas saab teksti autor lugejat mõjutada? 9. Adressaadi relevantsuse põhimõtte kaks võimalikku rakendamisviisi 10. Mille järgi teksti koostaja fakte valib? 11. Kirjeldage hinnangulisi omadussõnu, mis tekitavad semantilist müra. 12
Belgia 1,9 25,8 72,3 Ukraina 22,5 24,4 53,1 Holland 3,3 21,6 75,1 Moldova 50,9 13,9 35,2 Suurbritannia 1,5 25,4 73,0 Valgevene 14,1 35,0 50,9 (Tooman,H. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Tallinn 2003 järgi) Töötus: % Eesti töövõimelisest elanikkonnnast kogu Eestis % töövõimelisest elanikkonnast Ida-Virumaal 1997 2000 2003 2005 2006 2008 2009 märts 2010 märts Kogu Eesti 9.6 % 13.6 % 10.0 % 7.9 % 5.9 % 5.5 % 16% 17% 14% Harju maakond 8.5 11.5 9.6 7.5 4.3 4.4 .
ei oska seda veel vastavalt rakendada. Tänapäeval toimub teeninduse areng kiiresti, kuid siiski on enamus firmad suutnud sellega kaasas käia. 14 15 VIIDATUD ALLIKAD: Anderson, K., Semke, R. Tippteenindaja raskused ja rõõmud. 2003. Mitchell, J. Kallista oma kliente. 2003. Tooman, H., Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. 2003. Tooman, H., Mae, A. Inimeselt inimesele. 1999. 16
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R12KO2 Helen Toomsalu-Sääsk BIOLOOGILISTE VARADE ARVESTUS VASTAVALT EESTI HEALE RAAMATUPIDAMISTAVALE Kursusetöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2014 SISUKOR 2 Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine..................................................................................... 4 Lisa 2. Näidis bilansiskeem põllumajandus ettevõttele.......................................................4 Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele...................................................4 Lisa 4. Näidis rahavoogude aruanne põllumajandus ettevõttele.........................................4 SISSEJUHATUS................................................................
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi: Esitamise kuupäev: Test koosneb kahest osast: I osa – Kvaliteedi teoreetilised käsitlused II osa – Kvaliteedi mõõtmise ja...
Sissejuhatuses tuleb fikseerida uuritav probleem, selle oletatav lahendus ehk hüpotees, ülesanded hüpoteesi saavutamiseks ning uurimistöö meetodid. Sissejuhatuses antakse lühiülevaade töö ülesehitusest. 2.2.3. Sisuline osa Töö sisuline osa sisaldab tavapäraselt kolm kuni viis peatükki. Esimeses peatükis antakse ülevaade uuritavast probleemist loetud kirjanduse põhjal, fikseeritakse uuritava probleemi tegelik olukord ning esitatakse uurimistöö teoreetilised lähtekohad (erinevate autorite teooriate võrdlus). Lisaks tunnustatud autorite arvamustele, peab uurimistöö kindlasti kajastama ka õpilase isiklikku seisukohta. Teises peatükis kirjeldatakse uurimistöö metoodikat; antakse uurimise üksikasjalik kirjeldus, empiirilise uurimusi puhul andmete kogumise ja töötlemise meetodid. Kolmandas peatükis esitatakse uurimise käigus saadud tulemused (joonised, tabelid, diagrammid jne)
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? ... nimetatakse teadust, mis uurib inimeste käitumist grupis, s.h. grupi konstruktsiooni ja seda, kuidas inimene mõtestab isesisvalt oma kogemust. Ei uurita üksiku inimese käitumist, sest inimesed elavad gruppides. Üksikinimese käitumist ei saa prognoosida, küll saab aga ette ennustada grupi käitumist. Sellepärast kasut. sotsiol. poliitikas, viiakse läbi küsitlusi. 2. Sotsioloogia peamised lähtekohad. 1). Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, s.t. seostamine (seoste leidmine) majanduse, perekonna, uskumuste ja teiste valdkondade vahel. 2). Uuritakse, kuidas ühiskonnaprobleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 3). Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile ehk välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidide otsuseid. 4). Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse vastasmõju tulemusena. 5)
olemas olema). 15. Hooajalise turmi sõltuvuse vähendamine- viisareziimi vähendamine; trantspordivõimaluste suurendamine; rohkem reklaame; soodsad paketid; halvailma programmid. 16. Turismi arengukava koostamise põhimõtted- kooskõlas seaduste ja määrustega, looduse säilimine, kaitsta väikeettevõtjate huve, elanike huvide arvestamine, tagada kohalikele inimestele turvalisus, parandada paikkonna heakorda.Sammud- geograafiline asend, turismi arendamise lähtekohad. Turistide hulk ja päritolu, majutus ja toitlustus võimalused, üritused, harrastusvõimalused, vaatamisväärsused, Transport, teed, ehitised, side, arstiabi, turvalisus. Kohvikud, kauplused, pangad, museumid, infolevi, spordirajatised. Maine ja turismi tõmbetegurid. Teha kindlaks turistide kulutuste tase, ülevaade finantseerimisallikatest. 17. Säästev turism- on eesmärgiks kõigile turismiliikidele ja turismipiirkondadele. Energia kokkuhoid-
Binaarsed opositsioonid. Kummastusefekt. • Kirjandusteos on „sekundaarne modelleeriv süsteem“: Niisugused semiootilised süsteemid, millede abil konstrueeritakse maailma või selle fragmentide mudeleid. Need süsteemid on sekundaarsed primaarse loomuliku keele suhtes, mille kohale nad asetuvad. • Binaarsed opositsioonid: nähtuste vastandumine, vastandlikud paarid. Ökokriitika (Kadri Tüüri loeng). Selle lähtekohad. Ökokriitika kolm peamist arenguetappi (-suunda). Looduskirjandus kui žanr. • Lähtekohad: Kogu inimtegevus, sh kirjandus ja selle analüüsimine, on lahutamatult seotud loodusega kui inimtegevuseks vajaliku keskkonnaga; Iga uurija vastutus, sõltumata distsipliinist, mida ta esindab, on mõelda oma uurimistöös ka keskkonnaprobleemidele. • Arenguetapid: 1)looduskirjanduse kaanoni kehtestamine 2)kirjandusklassika ülelugemine
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused. Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse ...
kuni last sai vanem kõrval kohe tööprotsessi lülitada, ei olnud mängu vaja. Kui tööriistad muutusid keerukamaks, osutus vajalikuks ettevalmistusaeg, sest last polnud võimalik kohe tööle panna. Siis hakkas ühiskond valmistama spetsiaalselt lastele mõeldud mänguasju ja sai alguse lapsepõlv (Kivisalu 2005: 58). Referaadi eesmärgiks on uurida mängu arenguteoreetikuid - Võgotski´t, Piaget´i ja Elkonin´i, püüdes välja tuua nende lähtekohad mängust ning ühised vaatenurgad. 1. LEV SEMJONOVITS VÕGOTSKI Juudi püritolu vene arengupsüholoog. 3 L. Võgotski otsis vastust küsimustele kuidas tekib ja areneb mäng lapseeas ja mis tähendus on tal lapse arengus. Võgotski märgib (1966, 1983), et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumise, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid
· Oskama koostada ning vormistada personalidokumente · Tundma dokumendihalduse põhimõtteid. PERSONALIPOLIITIKA OLEMUS JA SELLE VÄLJATÖÖTAMINE Personalipoliitika on organisatsiooni ühtne strateegia, mis lähtub organisatsiooni väärtushinnangutest ja kultuurist ning sõltub organisatsiooni välistest ja sisemistest mõjudest ning nende muudatustest. Personalipoliitika näitab, kuidas organisatsioonis personali suhtutakse. Personalipoliitika määratleb personali juhtimise lähtekohad ja eesmärgid, mille alusel langetakse igapäevaseid otsuseid. Personalipoliitika sisu ja vorm sõltub organisatsiooni kavandatud eesmärkidest. Personalipoliitika kujutab endas kindlaid põhimõtteid: · Vakantsete ametikohtade täitmisel · Uute töötajate värbamisel ja valikul · Adapteerumisel (sisseelamisel) · Töötajate karjääri kavandamisel · Personali koolitamisel · Töö tasustamisel · Töötingimuste loomisel, jne
ning valitakse seadmed ning paigutatakse need. Lisaks planeeritakse sellised detailid nagu vee- ja elektriühendused, ventilatsioon ning kanalisatsioon. Algusest peale võetakse arvesse ka köögi võimalikku kasvu ja seadmete lisavajadusi. Köögi planeerimisele lisandub köögipersonali sotsiaalruumide, toidu väljastamise ning mustade nõude tagastussõlme planeerimine. Köögi ruumide jaotuse määrab äriidee. 1Planeerimise lähtekohad Suurköögi planeerimise lähtekohana on ehitatava või uuendatava köögi tootmisiseloom. Sellest ilmnevad muu hulgas järgmised andmed: • köögi tüüp (valmistus- ehk keskus-, kuumutus- või väljastusköök ja nende kombinatsioonid) • sööjate arv (selle võimalikud muutused tulevikus • tooraine ettevalmistatuse aste • sööjate eripära (sugu, töö raskusaste, muud erinõuded) • toidukaardi kvaliteet, laius ning portsjonite arv
turumajandust on väikesed. Turumajandus on isereguleeriv süsteem, kuhu riik ei peaks sekkuma. Thüneni mudel – selgitab erinevate toodete paigutumist ning maa majanduslikku väärtust. Alonso mudel – kujutab maa majanduslikult optimaalset kasutamist linnas. Christalleri linnasüsteemi mudel – linnalised keskuskohad paigutunud hierarhiliselt nende suuruse ja funktsioonide järgi. Linnamajanduse teooriate üldisteks probleemideks olid neoklassikalise majanduse lähtekohad. Nende hulgas idee vabast turust ja konkursist ilma avaliku sektori sekkumiseta. Lisaks peaksid inimesed käituma ratsionaalselt ja neil peaks olema täielik info erinevate linnade ja linnaosade kohta. 1C. Biheiviorism ja linnageograafia (lk 109-116) Biheivioristid väidavad, et inimeste otsustamisprotsessid ja tegevus on seotud lähiümbrusega. Oluline uurida linnakeskkonna tähendusi ja sellega seotud kognitiivseid protsesse.
Kordamiseks: II. Eesti rahvaluule 1. Eesti rahvaluule liigid ja zhanrid: mõistete selgitus, teoreetilised lähtekohad Pärimuse liigitamine sõltub uurija ja liigitamise eesmärgist. 4 põhilist liigitamise kriteeriumit · Liik kui teaduslik konseptsioon (rajaneb loodusteaduslikule mõtlemisele, lähtutakse liigist kui ideaaltüübist, kriteeriumiteks stiil, struktuur, teema, fn) · Liik kui püsiv vorm (kui muutub pärimuse ajaloolis-kultuuriline taust, jäävad pärimusvormid ikkagi samaks (nagu kirjandusteos)) · Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riim...
Konkurentsiaspektid: o Konkurentsil on tagajärjed, turutulemused. o Konkurents näitab ennast turuprotsessi kulgemises, osaliste turukäitumises. o Konkurents toimib sedavõrd, kuivõrd on olemas vajalikud ja piisavad konkurentsieeldused (eelkõige turustruktuur). Konkurentsivormid o Markidevaheline (interbrand) o Margisisene (intrabrand) o Firmasisene o Firmadevaheline 13. Konkurentsi erinevad teoreetilised käsitlused ja nende lähtekohad: o Konkurentsi liberaalsele käsitlusele on 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses aluse pannud inglisemajandusteadlased Adam Smith, David Hume ja teised. Nende käsitlus põhineb vabal konkurentsil, kus efektiivsus on peamiseks motiveerivaks, koordineerivaks ja kontrollivaks mehhanismiks. Liberalism maksimaalne heaolu võimalikult paljudele inimestele. (Saksa LV kogemus) o Ordo-liberaalid. W. Eucken
Belgia • Miks mõjub prügila keskkonnale halvasti? Taivan Taani Singapur Rootsi Holland Austria Saksamaa Šveits 0% 20% 40% 60% 80% 100% Prügila keskkonnamõju Prügila rajamine. Lähtekohad. 100 10 1 0,1 km Kasvuhoonegaasid • Raja prügila õigesti juba esimesest päevast alates. Osoonikihi hävimine • Tagantjärele on prügilat korrastada hulga raskem. Toksilised VOC’d Õhk − Selge arusaam prügilaprotsessidest!
*kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena (iseseisev verbaalne objekt) *põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti koostisosade ja nüansside analüüs, kirjandus kui keel *tekst on kordumatu orgaaniline tervik: komponendid on sõnad, kujundid, sümbolid, mitte tegelased, süžee ega ideed. Feministlik kirjandusteooria. Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud? Kuidas mõista Virginia Woolfi lugu Shakespeare’i õest („Oma tuba“ lk 184-187, ÕIS) Lähtekohad: * valdavalt patriarhaalne lääne tsivilisatsioon, patriarhaalse „ideoloogia“ pealesurumine ühiskonnas, kus valdav osa avalikku sfääri puudutavaid otsuseid tehakse meeste poolt, juurutades alateadvusesse eeldused meeste üleolekust. Tulemus: naissoo täiesti põhjendamatu alahindamine. * naissoo defineerimine mehel põhineva vormi teise poolena, „teise“, mitte-mehena, alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast.
Loodushoiu areng Uusim suund - loodushoid väljaspool kaitsealasid Loodus- ja keskkonnakaitse ruumiliste abinõude ühildamine (roheline infrastruktuur) Loodus- ja keskkonnakaitse eesmärkide järjest laialdasem arvestamine sektoraalpoliitikates Globaliseerumine vs kohalik omapära, identiteet, kultuuripärand Keskkonnakaitse areng (keskkonna kvaliteet e maastiku või inimese elupaiga/elukeskkonna kvaliteet) Euroopa maastike konventsioon: Konventsiooni eesmärgid ja vajalikkus, lähtekohad. Euroopa maastikukonventsioon – 2000 Püüab ühendada loodus- ja kultuuripärandi kaitsjate eesmärke, toonitades loodusliku ja kultuurilise pärandi väärtustamist ja säilitamist eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil Tegeleb suuresti “igapäeva”, “harilike” maastikega Eesmärgid *Avalikud maastikualased projektid ei tohiks enam olla eksklusiivne uurimisvaldkond või teadlaste ja tehniliste ekspertide monopoolne tegevusala
Sotsioloogia Teadus,mis uurib inimeste käitumist grupis, sh ka kuidas grupikonstruktsioone, kui ka viisi kuidas inimene mõtestab tegevust. Üksikisiku käitumist on taske prognoosida, küll aga saab prognoosida grupikäitumist. Sotisioloogia erineb teistest teadustest selle poolest, et ta tunneb huvi kõigi eluvaldkondade vastu. Sarnaselt teiste teadustega valitseb arvamuste erinevus ja seda loetakse normaalseks(kehtib ka teooriate kohta) Sotsioloogia peamised lähtekohad: Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, st seoste otsimist nt perekonna , majanduse, kuritegevuse, usu ja teiste valdkondade vahel. Uuritakse kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile e välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidi otsuseid. Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni e vastasmõju tulemusena. Rõhu aset
Fenomenoloogia • Fenomenoloogia kui alternatiiv positivismile • Fenomenoloogilise lähenemise keskmes on küsimus kogemusest • Uurib inimeste taju, suhtumist, tundeid, emotsioone, aga ka tõlgendust igapäevases elus • Eesmärk on kirjeldada, kuidas inimesed konstrueerivad sotsiaalset tegelikkust • Tähendab eelkõige detailset kirjeldust, kasutab peamiselt intervjuusid ETAPID JA ÜLESEHITUS Uurimustöö/ainetöö • Olulised lähtekohad – Olulisus – Teostatavus – Huvi – Fokusseeritus – Algandmete kogumine vs teisaste (olemasolevate) andmete kasutamine (desk-research) Sisulised nõuded • Sisulised nõuded eristavad teaduslikku tööd muudest allikatest (IV kodutöö lahendamiseks oluline!) • I Selge eesmärk – Eesmärgi sõnastus peab olema selge ja piiritletud • II Aktuaalsus – Mis tulu saadakse läbiviidud uurimusest? Kas ja kellele see
Kultuuri mõiste on väga laialdane, kuid kitsamas tähenduses on see inimese väärtushinnangutel ning veendumustel põhinev pagas. Tänapäeval võib kultuuri mitmeti jagada nagu näiteks rahvuskultuur, loomekultuur, teeninduskultuur jne. Igal organisatsioonil on välja kujunenud omalaadne kultuur, mida üritatakse klientidele tutvustada ning loodetakse, et see tagab nende ettevõtte konkurentsieelise. Käesolev peatükk annab ülevaate teeninduskultuuri mõiste kohta ja selgitab selle lähtekohad. Organisatsioonikultuuril on mitu definitsiooni, kuid kõikidel neil on üks tähendusvarjund – kultuur on organisatsiooni alustalaks, tagamaks selle jätkusuutlikkuse ning hoida seda koos. Iga organisatsiooni võimsuses on oma kultuuri kujundada vastavalt uskumuste ning väärtushinnangute põhjal. Organisatsioonikultuur saab alguse ettevõtte juhtide mõttelaadist, kuid pikemas perspektiivis on vaja iga töötaja
turustruktuur) Horisontaalne konkurents - tootekonkurents, hõlmab ettevõtteid, kes on ühe ja sama toote või teenuse pakkujateks. Vertikaalne konkurents - seondub ettevtete äripartnerite majanduspositsiooniga Konkurentsivormid: o Markidevaheline (interbrand) o Margisisene (intrabrand) o Firmasisene o Firmadevaheline 13. Konkurentsi erinevad teoreetilised käsitlused ja nende lähtekohad o Klassikaline liberalism. Käsitlus põhineb vabal konkurentsil, kus efektiivsus on peamiseks motiveerivaks, koordineerivaks ja kontrollivaks mehhanismiks. Võrdustatakse monarhi ja tema rahva jõukus ning heaolu. Maj pol peamiseks eesmärgiks oli maks heaolu võimalikult suurele hulgale inimestele. Peab jääma majapidamisele õiguso tsustada, kuidas sissetulekuid teenida ja kuidas neide hüviste tarbimiseks kasutada. o Täielik konkurents
1. Mis on sotsiaalpedagoogika? Kujutab endast kui terviklikku mudelit pedagoogilistest asutustest, mis tegelevad sotsiaalsete ja pedagoogiliste probleemidega. Pole ainult piiritletud meetod vaid siiski suhtumine ja maailmavaade. Sotsiaal – ühiskondlik (sotsiaalsed probleemid), kollektiivne (lapse sotsiaalne areng) ja solidaarne ( hädasolija abistamine), pedagoogika – teadus inimese kasvatamisest 2. Milline on sotsiaalpedagoogika eesmärk? Anda ülevaade erinevatest sotsiaalpedagoogika teooriatest ja sotsiaalpedagoogika olemusest, samas ka sotsiaalpedagoogika ajaloost. Tutvustada praktilisi sotsiaalpedagoogilisi lähenemisi töös lastega ning tutvustada erinevaid probleemilahenduse võimalusi. 3. Milline on sotsiaalpedagoogika ? Sotsiaalpedagoogika on mitmetähenduslik. Kasutades sotsiaalpedagoogilisi võtteid ja mõjutades läbi selle inimesi ennast saab ennetada, parandada, leevendada sotsiaalseid probleeme. Sotsiaaltööl ja sotsiaalped...
Klassitsim 1. Mida tähendab ladina keelne sõna classicus? Klassitsismi kaks mõistet. Sõna classicus tähendab eeskujulikku, esmaklassilist (loe lk. 267 klassitsismi kaks mõistet). Klassikaliseks nimetatakse kunsti, mis kestab üle oma ajastu. Kitsamas mõttes ajavahemik 1750-ndatest 1830-ndateni, Viini klassikaline koolkond. 2. Missugused poliitilised sündmused mõjutasid Euroopa kultuuripilti 18.s. lõpus ja 19.s. alguses? Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist (1789 1794) ja Napoleoni sõdadest (1799 1814). ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), mis võtab kokku 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofide (Voltaire, Diderot, Rousseau) ideed, märgib sümboolselt nn. Vana Euroopa lõppu. Selles deklareeritakse seisuslikust sünnipärast tingitud eelisõiguste lõppu, uuteks väärtusteks said inimese loomupärased omadused andekus, haritus, läbilöögivõime. Viini kongress (...
Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Elukaareuurimuses püütakse selgitada inimese arengut tervikuna. Elukaareidee lähtekohad on kokkuvõtvalt järgmised: · Inimese areng jätkub kogu eluaja. Ka täisea ja küpsuse/vanaduse elujärkudes tekib inimest uuendavaid võimeid ja jõude. · Iga inimese elu moodustab ainulaadse individuaalse terviku. · Suurtest individuaalsetest erinevustest hoolimata võib inimese elukaarelt leida arengu üldisi seaduspärasusi. · Indiviidi arengusündmusi võib, sõltumata sellest, millistesse elujärkudesse need
töökultuuri loomine. Ettevõtteväline suhtekorraldus orienteerub ettevõtte ja ühiskonna vastastikkuse heatahtlikkuse kujundamisele ja usalduse suurendamisele. Suhtekorraldus 12.11.2015 KONTROLLTÖÖ B Nimi ja kursus prognoosib, analüüsib ja hindab avalikku arvamust, hoiakuid ning väärtusi, mis võivad mõjutada ettevõtte tegevust; annab lähtekohad juhtkonnale sihtrühmadega suhtlemiseks; planeerib ja teostab ettevõtte suhtekorraldusstrateegiat, mille ülesandeks on mõjutada avalikku arvamust ettevõtte eesmärkide saavutamiseks soodsas suunas. 28. Mis on turundusuuringus esmased ja teisesed andmed ja kuidas neid kasutatakse? Esmased andmed on need, mis hangitakse spetsiaalselt uuritava probleemi lahendamiseks. Küsitluste ja vaatluste kaudu konkreetsetele küsimustele
Kordamine 8. Närvisüsteem 1. Piirdenärvisüsteem 2. Närvisüsteemi funktsioonid 1. Sünapsid 2. Erutus ja pidurdus sünapsid 3. Kesknärvisüsteemi reflektoorne tegevus 4. Mälu 1. Mäluhäired 9. Vananemisprotsessid kesknärvisüsteemis 1. Bioloogilised rütmid 1. Uni 10.Fundamentaalteadus ja rakendusteadus 1. Bioloogia seos teiste teadustega 2. Rakendusbioloogia lähtekohad 3. Meditsiini praktika 4. Bakterite pärmi ja hallitusseente kasutamine biotehnoloogias 11.Inimese pärilikud, päriliku eelsoodumusega ja mittepärilikud haigused 1. Pärilikud haigused 1. Pärilike haiguste profülaktika 2. Pärilike haiguste ravi 2. Päriliku eelsoodumusega haigused 3. Mittepärilikud haigused Inimese süstemaatiline kuuluvus Riik: looma
Iga tüübi puhul kerkib esile teatud toimimise ja suhete võrgustik. Lowi pakkus oma tüpoloogias välja järgmised poliitikatüübid: *Jagav ( jaotavad poliitikat)- uute ressursside jagamine; *ümberjagavad poliitikad- vanade ressursside ümberjagamine; *regulatiivsed poliitikad keelud, käsud; * Struktuuri muutvad poliitikad institutsionaalsed muudatused. Ratsionaalse valiku teooria ja institutsiooniteooria peamised eeldused ja lähtekohad. (Loeng nr 3) Ratsionaalne valiku teooria: Public choice theory (ratsionaalse valiku tuntuim käsitlus riigiteadustes) New Public Management 80ndate riigivalitsemise uuenduskuur baseerub RVTl Juured majandusteaduses, matemaatiline modelleerimine inimeste käitumise ja poliitikakujunduse seletuseks Ratsionaalsete toimijate eeldus teavad mida tahavad ja ning teavad ka neid vahendeid, kuidas seda saada; otsused tehakse vastavalt sellele, milline lahendusalternatiiv annab suurema heaolu
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool II R VARUDE ARVESTUS Kursusetöö Juhendaja: D. Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema on aktuaalne, sest ebastabiilses majanduslikus olukorras muutub üha aktuaalsemaks ettevõtte varade hindamine. Eestis kehtivad raamatupidamisjuhendid, nagu ka rahvusvahelised standardid nõuavad vara allahindamist juhul, kui selle väärtus on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Sellise toimingu vajalikkust on kohustatud hindama ettevõtte juhtkond ja tema prognoosidest sõltub paljuski firma tulevik [22: 17]. Varad on liiga laialdane mõiste ning see, et ettevõtted saaksid tegelda tootmisega peavad nad omama, kas suurel või vähemal määral varusid ning seetõttu on otsustanud töö...
§13. Majandusolud 1920. aastatel Majandusarengu lähtekohad. Eestisse saabusid moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Samas tähendas seotus Venemaaga sõltuvust idaturust. Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene, selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa ...
Uuritakse massikommunikatsiooni mõju. Massikommunikatsiooni uurimuse rajajad: Lasswell tegeles propagandaga , sisuanalüüsiga , Lippmann publiku arvamus, Lazarsfeld meedia mõjude uurimus, raadio analüüs, Hovland veenimine, grupi mõju, Katz auditoorium kui sot. võrgustikud, meedia mõju, Blumer mass, rahvahulk, rühm, avalikkus, Lewin psühholoogia, grupidünamika, Stanton telemängude vaatamise tüpoloogiad. Klassikaliste suundade lähtekohad : teadusmetodoloogia positivism, psühholoogia biheiviorism / instinktide teooria. Algsed lähenemised meedia mõjule. Meedia mõjude arengut võib nimetada loomulikuks ajalooks, sest arengut on tugevasti mõjutanud aja ja koha tingimused. Võib nimetada neli arenguetappi: 1. kõikvõimas meedia usuti, et meedia suudab muuta harjumusi, käitumist, võib mõjutada arvamusi. Aga see mõte ei lähtunud teaduslikest uuringutest. 2. kõikvõimsa meedia teooria pannakse proovile filmi
Ta kritiseeris Platoni õpetusi halastamatult ja lõi ideeõpetusele vastukaaluks oma tervikfilosoofia. Aristoteles tõdeb, et ideede teooria kahekordistab tarbetult oleva. Kuna meeleline maailm peegeldab igavest ja täiuslikku ideede maailma, nõuab ida peegeldus ka selle allikat. Sellepärast, et ideed on olemas eraldi ei saa nad isegi seletada meelelise maailma objektide olemasolu, muutumisest ja liikumisest rääkimata. Aristoteles arvab, et Platoni enda lähtekohad, kui neid võtta sõna-sõnalt paisutavad ideede maailma meeletuseni. Kui ideid üldse on, on neid liialt palju. Ideede seos meelelise maailmaga katkeb. Eristades tajutavat meelelist maailma ja ülemeelelist ideede maailma eraldab Platon need kaks teineteisest. Aristoteles põhjuste analüüs. Teaduslik teadmine puudutab põhjuseid. Aga mis on PÕHJUS? Põhjus on vastus küsimusele miks. Sellise vastuse võib anda mitmel erineval viisil. Aineline põhjus sletab, mis vesi toidab inimest, miks
piirkondades võrdselt aktuaalsed olla. Sellest tulenevalt pole ka võimalik koostada kogu maailma kohta kehtivat ühtset tegevuskava säästva arengu saavutamiseks, vaid arvestada tuleb kohalike omapäradega. Eesmärgi saavutamiseks seatakse kõikidele riikidele ülesandeks rahvuslike säästva arengu tegevuskavade koostamine ning säästliku arengu printsiipide rakendamine kohalike omavalitsuste arengukavades. Selleks on välja töötatud ühised strateegilised lähtekohad: · majandusliku kasvu ergutamine ja selle kvaliteedi muutmine; · inimkonna elukvaliteedi parandamine ning põhiliste vajaduste rahuldamine (tööhõive ja tervishoiu võimaluste tagamine, varustamine toidu, energia ja veega); · rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine, inimeste hoiakute ja harjumuste muutumine; · ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine, keskkonna
organisatsioonides läbi viidud uuringute tulemused: inimesed ilmutasid õppimisel suuremat individuaalset aktiivsust, kui nende rahulolu töö ja juhtimisega oli kõrgem. Samuti oli töörahulolu ja tugeva organisatsioonikultuuri olemasolu koosõppimise eeldus. (Alas, 2002) 16 Kasutatud kirjandus 1. Ahonen, M. Õppiva organisatsiooni teoreetilised lähtekohad, 13.05.2005, (http://www.ettk.ee/upload/koolitus_fail/M.Ahonen.pdf) 2. Alas, R. Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Külim 2002 3. Alas, R. Mis on õppiv organisatsioon? 2002 (http://www.learning.org.ee/info.html) 4. Eesti Tööandjate Keskliit. Keeman, E. Õppivast organisatsioonist ja Senge viiest distsipliinist, 2005 (http://www.ettk.ee/upload/koolitus_fail/E.Keeman.pdf) 5. Eesti Tööandjate Keskliit. Kurg, A
eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohased ühiste huvide realiseerimise organisatsiooni suurenemisega tekkivate neg. tagajärgede vähenemise võimaluse mõjutada liikmete distsipliini ja tegevust teha üksikisikust paremaid otsuseid edendada loomingulisus Üldised teoreetilised lähtekohad - miks ollakse grupis Tingituse teooria - laps õpib sõltuvust teistest Sotsiaalse võrdluse teooria (Festinger 1954) surve käituda vastavalt ümbruskonna nõuetele vajadus võrrelda oma arvamusi ja tegevust teistega hoidumaks väärast (kahjulikust) tegevusest Sotsiaalse identiteedi teooria (Tajfel & Turner 1986)inimese minapilt sõltub tugevalt grupist, millega inimene end identifitseerib. Mina teised.
Konkurentsiaspektid Konkurentsil on tagajärjed, turutulemused Konkurents näitab ennast turuprotsessi kulgemises, osaliste turukäitumises. Konkurents toimib sedavõrd, kuivõrd on olemas vajalikud ja piisavad konkurentsieeldused (eelkõige turustruktuur). Konkurentsivormid Markidevaheline (interbrand) Margisisene (intrabrand) Firmasisene Firmadevaheline 15. Konkurentsi erinevad teoreetilised käsitlused ja nende lähtekohad Konkurentsi liberaalsele käsitlusele on 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses aluse pannud inglise majandusteadlased Adam Smith (1723–1790), DavidHume (1711–1776) ja teised. Nende käsitlus põhineb vabal konkurentsil, kus efektiivsus on peamiseks motiveerivaks, koordineerivaks ja kontrollivaks mehhanismiks. (absolutism, merkatilism). Liberalism maksimaalne heaolu võimalikult paljudele inimestele. (Saksa LV kogemus) Ordo-liberaalid. W. Eucken
· Eesmärk. Nõustamisel lühiajaline. Psühhoteraapias mõlemad, lühi- ja pikaajaline. · Raviviis. Nõustamisstrateegiad, ennetavad lähenemised. Psühhoteraapias komplekssem, teadvustamata ja teadvustatud protsessidega. Kasutatakse teaduslikult tõestatud efektiivsusega psühhoteraapia meetodeid. · Nõustamine koolides, keskustes, med asutustes. Psühhoteraapia valdavalt erapraksised. · Psühholoogilise abi meetodid on sarnased, sest teoreetilised lähtekohad on sarnased. Rajandeb usaldusel, sisalduvad eetika ja sarnasus struktureerituses. Kindlapiirilised tegevused. Mitteformaalne: ootused seotud mitme isikuga Eetikanõuded: formaalses olemas, mitteformaalses mitte. Objektiivsus: mitteformaalses on emotsionaalselt nii tugev seos, et püütakse päästa klienti, aga ei julgeta vastanduda. Nõustamispsühholoogia 16.02 Eetilised aspektid Kunstimõõtmes subjektiivsed: tubliduspõhine. Avalikult mõõta väga raske. Mitteformaalse
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega inimeste vajadused ...................................................................... 69 2.4. Abi saamine ...............................................................
erinevates piirkondades võrdselt aktuaalsed olla. Sellest tulenevalt pole ka võimalik koostada kogu maailma kohta kehtivat ühtset tegevuskava säästva arengu saavutamiseks, vaid arvestada tuleb kohalike omapäradega. Eesmärgi saavutamiseks seatakse kõikidele riikidele ülesandeks rahvuslike säästva arengu tegevuskavade koostamine ning säästliku arengu printsiipide rakendamine kohalike omavalitsuste arengukavades. Selleks on välja töötatud ühised strateegilised lähtekohad: · majandusliku kasvu ergutamine ja selle kvaliteedi muutmine; · inimkonna elukvaliteedi parandamine ning põhiliste vajaduste rahuldamine (tööhõive ja tervishoiu võimaluste tagamine, varustamine toidu, energia ja veega); · rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine, inimeste hoiakute ja harjumuste muutumine; · ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine, keskkonna taluvuspiiridega
Tollal võrdlesid paljud teadlased linna arengut inimese bioloogilise eluga. Linnageograafia on oluliselt arenenud alates 1950. aastatest. Viimase poole sajandi jooksul on võimalik rääkida neljast linnageograafia lainest. Need on linnageograafia teaduslikustamine (1960. aastatel), ühiskondlikustamine (1970. aastatel), kontekstualiseerimine (1980. aastatel) ja uuendamine (2000. aastatel). Praegused linnageograafia teoreetilised lähtekohad on mitmekesised ning seotud erinevate filosoofiasuundadega (nt positivism, fenomenoloogia, eksistentsialism, marksism, strukturalism, realism, poststrukturalism, konstruktivism, postmodernism, feminism, postkolonialism). Maailma tuntumate linnageograafide seas on Walter Christaller, Georgi Lappo. Tuntumad linnageograafid Eestis on Edgar Kant, Jussi S. Jauhiainen ja Tiit Tammaru.1 Kes on Edgar Kant? Edgar Kant (21. veebruar 1902 Tallinn – 16
Tallinn: Sisekaitseakadeemia, lk 15. 8. Pikamäe, P (1994). Avaliku teenistuse taassünd Eestis. Juridica (4), lk 166-167. 9. Randma- Liiv, T. (2004). Euroopa Liiduga ühinemise väljakutsed Eesti avalikule haldusele. Riigikogu Toimetised (9), lk 109-116. 10. Randma, T. (2001). A Small Civil Service in Transition: The Case of Estonia. Public Administration and Development (21), lk 41-51. 11. Reinsalu, S.; Tõniste, M. (2009). Uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu lähtekohad. Avaliku teenistuse aastaraamat. Tallinn: Riigikantselei. 12. SIGMA (1999), European Principles for Public Administration. SIGMAPaper 27. Paris: OECD/SIGMA. 13. SIGMA (2009). Sustainability of Civil Service Reforms: Central and Eastern Europe Five Years after EU Accession. SIGMA Paper 44. Paris: OECD/SIGMA). 14. Vabariigi Valitsus. Riigireform. Arvutivõrgus: https://valitsus.ee/et/riigireform (01.01.2016).
seadusandluses ettenähtud juhtudel ja korras; Regionaalne esinduskogu valitakse otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel, mille aluseks on üldine valimisõigus; Rahandussüsteem, millel tuginevad regionaalsete võimuorganite rahalised vahendid, peab olema paindlik. b) Regionaalpoliitika areng Eestis Esimesed Eesti regionaalpoliitika arendamise lähtekohad esitati 1990.a. Samas regionaalarengu eesmärgid fikseeriti Vabariigi Valitsuse poolt esmakordselt 1994 vastu võetud regionaalarengu kontseptsioonis. Selles defineeriti regionaalpoliitikat kui avaliku võimu sihipärast tegevust riigi kõigi piirkondade arengueelduste loomiseks ning sotsiaalmajandusliku arengu tasakaalustamiseks, lähtudes nii piirkondade kui riigi terviku huvidest. Eesti regionaalpoliitika teostamise kehtivaks alusdokumendiks 2007
Teaduslik meetod on teadusliku tunnetuse menetlus, sihikindlalt teostatav protseduur. Meetodeid liigitatakse: lokaalsed (omased mingisugusele konkreetsele teadusharule ja neid kasutatakse ainult nimetatud teaduse valdkonnas) ja üldteaduslikud : empiirilis-teoreetilised (pakuvad andmeid katsete, vaatluste ja dokumentide vahendusel. Neid meetodeid nimetatakse ka kogemuslikeks meetoditeks, st nende lähtekohad on otseselt tajutavad meie meelelunditega.) ja puhtteoreetilised (nende meetodite puhul saadakse uurimustööks vajalikud andmed ja tulemused formaalloogilise arutelu vahendusel). 16. Vaatluse olemus, vaatluse käigus toimuvad tegevused; vaatluse liigitus sageduse, vaatlusobjekti hõlmamise järgi; vaatluste liigitus andmete hankimise protseduuri järgi; vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded. Vaatluseks nim
erinevates piirkondades võrdselt aktuaalsed olla. Sellest tulenevalt pole ka võimalik koostada kogu maailma kohta kehtivat ühtset tegevuskava säästva arengu saavutamiseks, vaid arvestada tuleb kohalike omapäradega. Eesmärgi saavutamiseks seatakse kõikidele riikidele ülesandeks rahvuslike säästva arengu tegevuskavade koostamine ning säästliku arengu printsiipide rakendamine kohalike omavalitsuste arengukavades. Selleks on välja töötatud ühised strateegilised lähtekohad: majandusliku kasvu ergutamine ja selle kvaliteedi muutmine; inimkonna elukvaliteedi parandamine ning põhiliste vajaduste rahuldamine (tööhõive ja tervishoiu võimaluste tagamine, varustamine toidu, energia ja veega); rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine, inimeste hoiakute ja harjumuste muutumine; ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine, keskkonna taluvuspiiridega arvestades; 7 jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine.
Loo Keskkool Uurimistöö koostamise juhend Loo 2012 SISUKORD 1 UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISEST...........................................................................4 1.1 Uurimistöö mõiste...................................................................................................4 1.2 Töö korraldus...........................................................................................................5 1.3 Teema valik ja eesmärgi püstitus.............................................................................6 1.3.1 Töö kava...........................................................................................................7 1.4 Kirjanduse valik ja läbitöötamine............................................................................7 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS..................................................................8 2.1 Tiitelleht......................
*väärtusliku genotüübiga põllumajandusloomade paljundamine, *ka väljasuremisohus imetajate populatsioonide taastamine. Ahve ja täiskasvanud kloonkonna pole õnnestunud kloonida. GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamise sama või muu liigi isendite geneetlisse struktuuri - kromosooni, plasmiidi või viirusesse. Osa geenitehnoloogilisi meetodeid piirdub DNA uurimisega. Geenitehnoloogia lähtekohad *Rekombinantse DNA metoodika loomine -See on DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidest pärit DNA-lõigud -See on võimalik tänu ensüümidele (restriktraasid) mis lõikavad DNA-molekuli kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt. -Teised ensüümid (ligaasid) ühendavad ahelate otsad Enamik restriktaase lõikab DNA eri ahelaid vastava järjestuse (4-8 nukleotiidipaari) eri otstest. Kui sama restriktaasiga töödelda eri päritolu DNA-d, siis on tekkinud fragmentidel
erinevates piirkondades võrdselt aktuaalsed olla. Sellest tulenevalt pole ka võimalik koostada kogu maailma kohta kehtivat ühtset tegevuskava säästva arengu saavutamiseks, vaid arvestada tuleb kohalike omapäradega. Eesmärgi saavutamiseks seatakse kõikidele riikidele ülesandeks rahvuslike säästva arengu tegevuskavade koostamine ning säästliku arengu printsiipide rakendamine kohalike omavalitsuste arengukavades. Selleks on välja töötatud ühised strateegilised lähtekohad: majandusliku kasvu ergutamine ja selle kvaliteedi muutmine; inimkonna elukvaliteedi parandamine ning põhiliste vajaduste rahuldamine (tööhõive ja tervishoiu võimaluste tagamine, varustamine toidu, energia ja veega); chryssy 15 rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine, inimeste hoiakute ja harjumuste muutumine;
kohaldamisega. Sakntsiooni toime on kas repressiivne (kätte maksmine, kahjude või kitsenduste tegemine, isikut tabavad teatud minetused) või preventiivne (ennetav, ettevaatav – saab karistusega taotleda edaspidist kuritegude ära hoidmist). Preventiivne funktsioon võib väljuda karistusõiguse raamidest. Karistusega näidatakse kehtiva normi kehtivust. Karistusteooriad – näitab karistusõiguse legitiimsuse (mis õigusega riik karistab) ja annab lähtekohad karistuse mõistmise alustel. Need põhjendavad riigi karistusvõimu ja mis mõttega repressiooni ja preventsiooni rakendatakse. Tänapäeval: Absoluutne karistusteooria – karistuse mõte ei ole milleski muus kui kuriteos (kui kuritegu on toime pandud, siis mis põhjendust karistusele veel vaja on). Kuriteo raskust peegeldatakse karistuses. Karistusteooriatest vanim ja tänase päevani kasutusel. Teoorial on ka puudusi, sest karistuse
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest võ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
