Suurem mullaviljakus selles tüübis on tingitud peamiselt moreenist, mullad on sekundaarsed leeedemullad L(s) või huumuslikud leedemullad L(h). Siin võib männikute boniteet ulatuda Ia-ni ja raieküpse puidu tagavara 600 m 3 /ha. Ka siin puud (männid) väga kvaliteetsed. Alustaimestikus on tüüpilise pohla alaga võrreldes rohkem rohttaimi (laanelill, maikelluke, jänesekapsas), samuti kilpjalga. Mustika (ms) - esinevad palumetsades reljeefi madalamal osal. Mulla lähtekivim liiv või karbonaadivaene moreen. Põhjavesi toitainetevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele. Esinevad gleistunud leede (LIIg-LIIIg) või huumuslikud leedemullad L(k)g, mullareaktsioon on happeline (2,5-3,5). Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad, harvem sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, boniteet II-III. Ehkki ka kuusikud mustika kasvukohatüübis on produktiivsed, tuleks peapuuliigina eelistada mändi. Puistud hea tervisliku seisundiga
Sisuliselt on tegu tavaliste keemiliste reaktsioonidega – nt oksüdeerumine, hüdrolüüs, vees lahustumine jne. Murendmaterjali edasisel peenendumisel tekib mullal vee kinnipidamise võime. See on eeldus elusorganismide arengule mullas. Palavas niiskes kliimas. 4. Selgita, kuidas mõjutavad mulla kujunemist: a. Kliima – sõltub murenemise kiirus ja kas see on füüsikaline või keemiline, määrab sademete hulga ja niiskuse, temeratuuri ja aurumise. b. Lähtekivim – sõötub mullamineraalne koostis, happesus/aluselisus, vee läbilaskvus, sügavus, värvus, struktuur. c. Reljeef – mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja soojusrežiimi. Kalle, põhjavee tase(veesisaldus). d. Aeg – määrab mulla vanuse. e. Organismid – taimkatte tüüp,loomad, mikroorganismide mõju huumuse tekkele. f. Inimtegevus – tallamine, kaevandamine, ülekasutamine, asfalteerimine. 5. Mis on ja kuidas tekib huumus?
Mänd talub äärmuslikke muldi väga kuivi ja vesiseid kehvi muldi. Mänd kasvab järgmistes kasvukohatüüpides: · Leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo 30 cm paksune mulla kiht paekivil või õhukesel rähk- ja klibu mullal. · Sambliku, kanarbiku toitainete vaene liivmuld mereäärsetel luidetel või sisemaal küngastel. Lähtekivimiks on liiv. · Pohla, mustika Liivmuld, millel on kahekihiline lähtekivim. Kuiv või ajutiselt liigniiske. Metsakõdu umbes 10 cm ja peale seda esineb õhuke huumus horisont. · Sinika, karusambla Lähtekivimiks toitainete vaene liiv. Põhjavesi ulatub kõrgele. Happelised mullad , leede-glei ja -turvastunud mullad. Ülemine horisont on toorhuumuslik ja turvastunud ja järgneb tüse leethorisont. · Siirdesoo, raba Turvas koosneb turbasambla jäänustest, mis ülaosas on halvasti
Pinnavormistikus domineerivad Kõrgsood ehk rabatasandikud, kivised saviliiva- ja liivsavitasandikud ning rähksed ja kivised saviliiva- ja liivsavi tasandikud.. Pinnakate on valdavalt moreen, kuid leidub ka vähesel määral turvast. Tartu jääb Ugandi lavamaa maastiku piirkonda. Keskmine kõrgus jääb 40 ja 60 meetri vahele, erandiks on emajõeäärne piirkond, mis on üldjuhul madalam. Selle piirkonda enamlevinud muldade lähtekivim on punakaspruun rähkne moreen. (Arold, I. 2005). Leitud mullad Esimene kaeve Esimese kaeve tegime Tartu maakonnas, Ülenurme vallas, Eerikal, Viljandi maantee ääres. Joonis 1. Esimese kave asukoht (märgitus ristiga). Kõlvikuks oli põld. Reljeef oli lainjas tasandik.I rindes olid kuused ja männid, teises rindes kased. Taimkate: põldhein, võilill, punane ja roosa ristik, harilik haruhein, timut ja aasnurmikas. Veereziim oli parasniiske. Esines kivisuse I aste
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
1) Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. 2) Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. 3) Suurem surve sotsiaalsfäärile 4) Sageli on tegemist illegaalsete migrantitega, mis tekitab palju probleeme. Tänapäeval rännatakse arengumaadest arenenud riikidesse Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Pobleemiks on nn ajude äravool. Minnakse otsima paremat elu, õppimisvõimalusi, tööd. Pilet 8. 1. Pedosfäär.Mulla mõiste; lähtekivim, kliima, reljeef, aeg, organismid, inimtegevus). Pedosfäär- mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Mullatekkategurid: · Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa
· äriteenused · kaubandus · tõu- ja sordiaretus 2. Maailmamaa kasutus Põllumajanduslik maa 30% Rohumaa 20% Haritav maa 10% (luhad, niidud, karjamaad) Põld Istandus (aed) 4.Mullatekketegurid Mulda kujundavad tegurid: - kliima soojus ja niiskus reziim - reljeef - inimene - lähtekivim - taimed - mullaelustik - loomad 7.Kalandus ? *ülepüük (püük on reguleeritud) püügi kvoodid *reostus territoriaalveed 3-12 meremiili rannikult, kus tegevus toimub rannikuriigi loal. Maj. veed/vöönd kuni 200 meremiili rannikust, kus laevasõit on vaba, kuid kalandus on rannikuriigi loal. Kalanduse vormid: · korilaste algeline kalapüük (väike maht, mitte müügiks)
LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse ta...
(1,5-2,6 mln a. tagasi) 45. Aluspõhi settekivimite kompleks, mis katab aluskorra kivimeid. 46. Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud aluspõhjakivimitest või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud. 47. Pealiskord ehk aluspõhi. 48. Aluskord hõlmab tugevasti moondunud, kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi (graniidid, basalt, gneissid). 49. Lähtekivim ka emakivim on mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa. 50. Alluviaalsed setted jõesetted, mis on kujunenud jõelammidel või -suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel. 51. Orgaanilised setted mulla lähtekivimina tulevad arvesse ainult jääajajärgsed orgaanilised soosetted, eeskätt turbad. 52. Mulla mehaaniline koostis (granulomeetriline koostis) ehk mulla lõimisena (tekstuurina) mõistetakse erineva läbimõõduga osakeste suhtelist hulka mullas.
maastiku. (1,5-2,6 mln a. tagasi) 45. Aluspõhi – settekivimite kompleks, mis katab aluskorra kivimeid. 46. Pinnakate – aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud aluspõhjakivimitest või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud. 47. Pealiskord – ehk aluspõhi. 48. Aluskord – hõlmab tugevasti moondunud, kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi (graniidid, basalt, gneissid). 49. Lähtekivim – ka emakivim on mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa. 50. Alluviaalsed setted – jõesetted, mis on kujunenud jõelammidel või -suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel. 51. Orgaanilised setted – mulla lähtekivimina tulevad arvesse ainult jääajajärgsed orgaanilised soosetted, eeskätt turbad. 52. Mulla mehaaniline koostis (granulomeetriline koostis) – ehk mulla lõimisena (tekstuurina)
Suurte astangute jalameil on raskusjõu toimel varisenud erineva jämedusega materjali. Lõuna-Eesti küngaste jalameil on nõlvadelt alla voolav vihmavesi kandnud savikaid uhtsetteid. Suurte veekogude läheduses on tuul kuhjanud liiva. Elutekkelised setted (turvas,muda) seostuvad eelkõige soode tekke ja arenguga. Inimtegevuse tulemusel on tekkinud maavarade rikastamise ja kasutamise jääkproduktid- aheraine,põlevkivituhk(Kirde-Eestis). Pinnakate on meil peamine muldade lähtekivim,oluline veereziim ning vete keemilie koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kõik kuhjelised ning osa kulutuspinnavorme,see määrab erinevate maastike põhijooned. 4.PINNAMOOD Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest (aja jooksul muutuvatest) pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad,mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse , väliskujumsiseehituse ja tekke poolest. Kõige sagedamini liigitatakse pinnavorme nende tekkeloo põhjal
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma ...
2. Keemiline murenemine ehk porsumine Muutub kivimite keemiline koostis. Mineraalid lahustuvad vees. Hästilahustuvad Na ja Ca soolad. Esineb soojemas ja niiskemas kliimas. Eestis nim seda karst. 3. Bioloogiline murenemine Algab lihtsamate organismide (samblikud, samblad) kinnitumisega kivimipinnale. Mõjuv biogeeniline ainevahetuse jääkained, juure eritised. Tekib õhuke huumuskiht, kus saavad kasvada ka suuremad taimed Mullatekketegurid 1. Lähtekivim. On kivim, millel muld kujuneb. Määrab ära mulla põhiomadused nt. Toitainete rikkuse, niiskuse- ja õhusisalduse. Nt. Savi- toitaneterikkad, liigniisked Liiv- kuiv 2. Reljeef Mõjutab mullaosakeste, vee- ja soojuse jaotumist Nt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini. Raskusjõu mõjul toimub mullaosakeste ümberjaotumine kõrgemalt madalamale.
ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb mulla viljakus. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont ) Eriti intensiivne kamardumine toimub rohtlates, kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim. gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel.
Murendenud kivimid või pinnakatte pudenenud setteid (moreen), kuhu asuvad taimed ning millel ja millest muld tekib, nim mulla lähtekivimiks. (Moreen- mandrijää või liustiku sulamisel mahajääv sete, mis koosneb sorteerimata ja ümardamata osadest. Rabenemisel ehk füüsikalisel murenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja parema vee läbilaskvuse. Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine ehk porsumine. Rabenemise käigus muutub lähtekivim peenemaks, samal ajal toimub porsumine, millem käigus suureneb saviosakeste hulk ja murend rikastub uute keemiliste ühenditega ning peab paremini kinni nii vett kui ka õhku. Mulla tekkes on tähtsaim kivimmurendile kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilist ainet. Viimane kuhjub lähtekivimi pinnale ja mikroorganismid hakkavad seda lagundama taimse, loomse ja mikroobse orgaanilise aine ning selle muundumissaaduste toimel muutubki lähetekivim lõpuks mullaks
jäänuste muundumise saadused. Füüsikaliselt on muld mitmefaasiline süsteem, milles on esindatud 3 faasi tahke, vedel ja gaasiline. Mulle põhimassi moodustab tahke aine, milles eristatakse mineraalset ja orgaanilist osa. Kuigi orgaaniline osa on üsna väike, on ta mulla aktiivseim komponent mullas. Orgaanilise osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ja taimede poolt omastatavate mineraalainete moodustumine. 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* Mullatekkes on oluliseks faktoriks lähtekivim ja selle omadused. Lähtekivimi omadused määravad ära ka tulevase mulla koostise. Muld tekib lähtekivimi murenemisel füüsikaliste ja keemiliste protsesside läbi. 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* Mullahorisondid taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastikuse toime tagajärjel
maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef, · aeg, · kaasajal ka inimtegevus · Mulla tähtsus, vajadus ja talitlused. Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Aktiivse elutegevuse ja viljakuse puudumine on tunnused, mis eristavad pinnase mõistet mulla omast. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja
Vanadelt maaharimisviisidelt uutele üleminek, Nõukogude võim jne 2. Iseloomusta Eesti geoloogilist ehitust (aluskord, aluspõhi, pinnakate; kivimiline koostis, maavarad, mõju teistele maastikukomponentidele, n veereziimile, mullastikule, taimkattele jne) 3. Iseloomusta Eestis levinud pinnakatte setteid (pinnakatte setete liigitus tekke järgi, sisestruktuur, kasutamine, levimus Eestis jne). Liustikutekkelised setted Näiteks Eesti peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim on moreen, mis Lõuna-Eestis on enamasti punakaspruuni värvusega. Liustikujõetekkelised Muldade lähtekivimiks. Jääjärvetekkelised Viirsavid. Ehitus. Meretekkelised Ranna- ja põhjasetted. Tuuletekkelised liivaaladel. Järvetekkelised orgaanilised, karbonaatsed, terrigeensed. Ravimudad. Järvelubi ja kriit, mis sobivad happeliste muldade lupjamiseks.
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
lainte purustava toime mõjul maismaad järvele loovutab. Selle tulemusena on rannakülad viimaste sajanditega taganenud juba mitusada meetrit (Kalla, 2008). Piirissaarelt on järv praeguseks hetkeks tagasi võtnud kahe küla jagu maad ning võib juhtuda, et tulevikus kaob saar Atlantise eeskujul vee alla. Mullastik Mullad on tekkinud pikaaegsete ja keerukate looduslike protsesside tulemusena, mida kõige enam mõjutavad maapinna reljeef, kliima, alus- ja lähtekivim ning veel mitmed tegurid. Kuna muldkate ei ole kõikjal ühesugune ning muld määrab suures osas ära taimestiku, siis ei saa piirkonna kirjeldamisel mööda minna mullastikust. Allpool anname väikse ülevaate Peipsi madalikule iseloomulikest muldadest. Madaliku põhjaosas on peamisteks mullatüüpideks leede-gleimullad ja gleistunud näiv-leetunud mullad. Leede gleimullad on tekkinud märgadel liivatasandikel, millel levivad peamiselt rabastunud metsad
järelmõju. Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud ning samsse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või geoloogiliste välisjõududega mujalt kohale kantud. Eestis kattub pinnakatte mõiste kvaternaari setetega ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen jms), vähemal määral kemogeenseist (näit. järvelubi) ja biogeenseist (näit. turvas) setteist. Pinnakate on meil peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja ta on üks olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud erijooned Liustikutekkelised setted · Valdavalt on põhimoreen, mis on kujunenud liustiku aluspinnaga vahetus kontaktis olnud põhja- ja ka sisemoreenist. · Põhimoreeni lõimis, kivimiline koostis, värvus ja muud tunnused sõltuvad eeskätt lamavatest aluspõhjakivimitest.
moodustab koonuseid vulkaani lõõris suur rõhk, vulkaanipurske oht kõik ookeanivulkaanid esinevad mandritel ja laamade vahevöös purske tagajärjel tekib hiidkraater 6.Pedosfäär Mulla tekke tegurid Mulla teke sõltub paljudest looduskomponentidest mida nimetatakse mullatekketegurist. Mulla lähtekivim moodustavad erinevad setted (kivimid), mis on mulla mineraalse osa algallikaks. Lähtekivimi mineraloogilisest, keemilisest ja granulomeetrilisest koostisest olenevad suuresti mulla omadused ja areng. Lähtekivimi iseloomust sõltub mulla sügavus, tema veevarud ja -reziim ning õhustatus ja ka toitainevarud. Eestis on mulla lähtekivim küllalt varieeruv (erineva geneesi, granulomeetrilisekoostise, karbonaatide sisalduses jm ), mis põhjustab muldade suure kirjususe
mikroorganismid, muudetakse organismida ja nende laguproduktide poolt. Eesti muldi iseloomustab soode ja soostunud muldade suur osatähtsus. Massiivse pae esinemine mullaprofiilis. Karbonaatsete muldade suur osatähtsus. Muldade suur kivisus, eriti peenkivisuse osas. Muldade suur kirjusus, mis tuleneb lähtekivimist, mineraalselst ja keemilisest koostisest kui ka väga vahelduvast veereziimist. O metsakõdu A huumus E väljauhte B sisseuhte C lähtekivim D aluspõhi G gleihorisont T turbahorisont Mullatüübid jagunevad Automorfsed mullad: A Põuakartlikud ja parasniisked B Gleistunud e niisked 1. Metsakõde (O) horisont ainult osas metsades 2. Huumusehorisont (A) on enamasti mulla pealmine horisont 3. Väljauhte (E) 4. Sisseuhte (B) 5. Mulla lähtekivim (C) 6. Aluskivim (D) Hüdromorfsed: C Glei e märjad D Turvastunud E Soomullad
sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Pedosfäär · Muld: 1) elus osa (bakterid, ussid, putukad, mutid) · 2) eluta osa : vedel osa ( mulla vesi), tahke osa 1) anorgaaniline osa(kruus, ibe, liiv, savi) 2) Orgaaniline osa (huumus) · Gaasiline osa ( mulla õhk ) Mullatekke tegurid · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). · Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. · Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on
Huumuskatte poolest on gleistunud näivleetunud mullad madalama kuni keskmise huumusesisaldusega (huumust 2,2-2,6%), huumusesisalduseks on võetud keskmiselt 2,4%, üldlämmastiku sisaldus on 0,11-0,14%. Huumushorisondi tüsedus on mullas 23-25 cm, arvutustehetes on arvestatud selleks 24 cm. Gleistunud kahkjate muldade huumuskatted on nõrgalt happelised (pHKCl > 5,6) või ka neutraalsed, külvikorraväljade muld on happesusega 5,8. Profiili alumise osa happesuse määrab lähtekivim, milleks on antud juhul punakaspruun moreen, seega on tegu mõõdukalt kuni nõrgalt happelise mullaga. Liikuva alumiiniumi sisaldus on nendel muldadel 20-30 mg kg-1, mis ei limiteeri saagi produktiivsust. Boniteedilt on gleistunud näivleetunud mullad põllumaana üle keskmise viljakad, eriti pärast kuivendamist. (40-45 hindepunkti, IV hindeklass) Esimene tootmissuund on marjakasvatus - aedmaasikad. Teisalt on talus oluline ka teraviljakasvatus. Kasvatatakse kaera, mille
Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim (nt marmor) Kilt kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim Muld maakoore ülemises osav asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest koosnev keskkond. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, taimed, seened ja bakterid Mullatekketegurid: reljeef, aeg, lähtekivim, kliima, elustik Mullatekke eeltingumus kivimite murenemine (füüsikaline ja keemiline murenemine) Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Huumus teeb mulla viljakaks. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute juurtest ja risoomidest. Leostumine mineraalainete väljauhtumine mullast liikuva pinnasvee toimel Leetumine mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete
.......................................................................................................... 18 10. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; ........................................................................................................................................ 18 11. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; .................................. 18 2 12. teab peamisi mullaprotsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine; ............ 20 13
koguneb ehk kamardub.Mustmuld on poorne,toitaineterikas, sõmer ning kõrge süsinikusisaldusega.Huumushorisondile järgneb sisseuhtehorisont.Mustmuldades toimub intensiivne mullasegunemine organismide poolt. 4.Kõrbete ja põõlkõrbete mullad-tekivad kuivas ja poolkuivas kliimas,ning on sooladerikkad,kuna aurumise käigus jääb mulda soolasis.Seega peab taimedel olema kõrge kohastumisvõime.Sooldunud kõrbemullas on vaevumärgatav org.aine kuhjumishorisont,järgneb soolarikas b-horisont ja lähtekivim. 5.Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad-tekib kuumas ja niiskes kliimas,mis soodustab keemilist murenemist ja mineraalide teket.Tänu sellele org.aine laguneb kiiresti ning huumust peaaegu ei tekigi.Muld on happeline ja rikastunud Fe ja Al oksiididega,mis annab mullale punakaskollase värvuse(puna-ja kollamullad). - Leetumine,happeliste huumusainete toimel mineraalid lagunevad ja laguproduktid uhutakse sügavamale.Huumushorisondi alla tekib hele leethorisont.(parasvöötmes)
suuresti, sõltudes selle metalli sisaldusest lähtekivimistes, mullatekketingimustest ja ka inimtegevuse mõjutustest. Raskemetallide lahustuvus sõltub konkreetselt elemendist, tema iooni laengust, lahuse pH-st ning teiste ioonide ja mitmete teiste ühendite olemasolust keskkonnas. Metallid kui elemendid keskkonnas ei lahustu, nende liikuvus väheneb, kui seotakse neid kompleksidesse. Raskemetallid on mullas kinni hoitud humiinainete poolt. o Elavhõbe (Hg) Lähtekivim ei mõjuta mulla elavhõbeda sisaldust väga suurel määral. Mullas sisaldub elavhõbedat enam kui lähtekivimis. Erinevalt teistest raskemetallidest on leavhõbe lenduv. Kõige olulisemat elavhõbedareostust on läbi aegade tekitanud elavhõbeda kasutamine pestitsiidina. Anorgaanilist elavhõbedat kasutas puidutööstus puitmaterjali hallituse tõrjeks. o Plii (Pb) Savisette ja kiltkivi rikkad mullad sisaldavad kõige rohkem pliid. Saastamata muld
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire ju...
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire...
( peale seda ajastut tekkisid uuesti lubjakivid peale). Pinnakate Pinnakate- moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid. *Peamiseks materjaliks: Moreen(erineva suurustega kivimiosakestega segu). Ülejäänud osa koosneb mineraalsetest(liiv,kruus,savi) ja elutekkelistest(turvas,muda) setetest. *Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen: hallikas ning kividerohke. *Lõuna-Eestis on moreen: punakaspruun ja kividevaene. *Pinnakate on meil peamine: muldade lähtekivim ning vete keemiliste osa kujundaja. Rändrahnud- suuremad kivimid moreenis, mis kanti siia mandriliustikega. *Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi( kõrgus:7m/ümbermõõt:58m) *Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood: ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb pinnavormidest. Pinnavormid: maakoore pealispinna osad. Eesti reljeefi suurvormid: Balti klint ja Lääne-Eesti paekallas
samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol. välisjõududega mujalt kohale kantud. Pinnakate on kujunenud kvaternaaris, mis jaguneb: ★ Pleistotseeniks e. jääajaks ★ Holotseeniks e. jääajajärgseks ajaks Vastandina aluspõhjakihtidele on pinnakatekihid üldjuhul lõunas ja kagus vanemad, põhjas aga nooremad. See on tingitud mandrijää taganemisest kagust loode suunas. Olulisus: Pinnakate on meil peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veerežiimi ning vete keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja see on üks olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud erijooned. Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena. Aluskord - geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa. Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus aluskorra sügavus on vaid 295-400m. Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid.
segametsade vööndile omane mullastik, taimestik ja taimkate, samuti loomastik (flooras ja faunas esineb võrdlemisi palju lääne päritoluga liike); inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel. 3. Iseloomusta Eestis levinud pinnakatte setteid (pinnakatte setete liigitus tekke järgi, sisestruktuur, kasutamine, levimus Eestis jne). Liustikutekkelised setted Näiteks Eesti peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim on moreen, mis Lõuna-Eestis on enamasti punakaspruuni värvusega. Liustikujõetekkelised Muldade lähtekivimiks. Jääjärvetekkelised Viirsavid. Ehitus. Meretekkelised Ranna- ja põhjasetted. Tuuletekkelised liivaaladel. Järvetekkelised orgaanilised, karbonaatsed, terrigeensed. Ravimudad. Järvelubi ja kriit, mis sobivad happeliste muldade lupjamiseks.
Mineraalosa on suures ülekaalus (85-98% mullamassist), pärineb maakoort moodustavaist kivimeist ja on mineraaltoitainete reservuaariks taimedele. Kivimeid, millest on moodustunud muld, nim mulla lähtekivimeiks. Kuigi orgaaniline osa on üsna väike on ta mulla aktiivseim komponent, mullatekke ja aerngu liikumapanev jõud ning lämmastikuallikas mullas. Orgaanilise osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ja taimede poolt omastavate mineraalainete moodustumine. 9. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* Mullatekkes on oluliseks lähtekivim ja selle omadused. Lähtekivimi omadused määravad ära ka tulevase mulla koostise. Muld tekib lähtekivimi murenemisel (füüsikaliste ja keemiliste protsesside kaudu). 10. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* Mulla geneetilisteks horisontideks nim taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastikuse toime tagajärjel kujunenud mulla kihte, mis erinevad üksteisest huumusesisalduse,
kulutustasandikuks, säilinud kivimid moodustasid praeguse Eesti aluskorra.. Kujunes välja aluspõhja reljeef. Aluspõhjast pärinev kivimaterjal on olnud oluliseks komponendiks nüüdisaegse pinnakatte välja kujunemisel. Suurem tähtsus on preglatsiaalsetel setetel seal, kus pinnakate on õhuke või puudub üldse. Nt: lubjakivide avamusalal Põhja- ja Lääne-Eesti nooremates setetes esineb hulgaliselt materjali aluspõhjast, millest tingituna on mulla lähtekivim karbonaatide rikkas. Sellest oleneb omakorda muldade kujunemis tingimused ning taimkatte iseloom. Aladel, kus pinnakate on väga õhuke võtavad aluspõhja kivimid otseselt osa muldade tekkest ja taimkatte kujunemisest. Mere pealetungide ajal kujunesid vastavalt veekogude tingimustele ja kohalikule ainesele setendid, mida tänapäeval tunneme Eesti pealiskorra kivimitena (savi,liivakivi, lubjakivi, mergli, dolomiit). 2. Glatsiaalne periood.
Murenemise tähtsus looduses ja mõju inimtegevusele: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 12. Mullatekketegrid 1. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. 2. Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab
Pimedas kasvatavad taimed õhukesi ja suuri lehti ning kasvatavad lehti vähem. Pimedas kasvavad nad ka pikemaks. 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* Maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja môjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. · Tahke osa: mineraalne 50% (Masing 85-98%), orgaaniline 5% - 20% (harva); · Vedel osa: vett 40%; · Gaasid: CO2 kuni 8%. 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* Kivim, millest on muld moodustunud. Lähtekivimi ja selles sisalduvate mineralide murenemisel tekivad sekundaarsed mullale viljakust andvad mineralid nagu hüdrovilgud e. illiit, kloriit, vermikuliit, montmorilloniit, raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraadid jms. 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* Mullahorisondid - kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel
kusjuures kivimi keemiline koostis ei muutu. 8. Mis on porsumine? Porsumine e keemiline murenemine on kivimite lagunemine keemiliste reaktsioonide toimel, kusjuures vabanevad taimedele ja mikroorganismidele vajalikud toiteelemendid (N, P, K). 9. Mis on mullahorisondid? Too näiteid. Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid: kõduhorisont (0), huumushorisont (A), leethorisont (E), sisseuhtehorisont (B), lähtekivim (C). 10. Mis on kamardumine? Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, st mille korral on olemas mullakamar. 11. Mis on leetumine? Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel
vesilahused ja veeauru segu). Metamorfsed e moondekivimid tekivad teistest kivimitüüpidest nende mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgenenud temperatuuri, rõhu ja keemiliselt aktiivsete lahuste gaaside e fluidide keskkonnas. Makroskoopiliselt jääb kivim moondel tervikuna tahkesse seisundisse, muutub vaid tema mineraalne koostis ja struktuur-tekstuur. Mida poorsem ja keemiliselt aktiivseid mineraalse sisaldavam lähtekivim on, seda kergemini ta moondele allub. Metaformismi läbi teinud kivimite kristalliline struktuur muutub, koostises muutust üldiselt ei toimu, ka jääb kivim tahkesse olekusse. Kivimite metamorfism kivimite ümberkristalliseerumine kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes. Peamised moondetegurid: P.Eskola järgi mõistetakse kindla temperatuuri ja rõhu intervalliga iseloomustatud maakore osa. (1)temperatuur (2)rõhk (3)fluidid(kuumad
aineid eraldub. Väliskuju muutub esialgu siiski võrdlemisi vähe. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas ja niiskes kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse ja piisav kogus sademeid on vajalik selleks, et sajuveest moodustuksid lahused. Keemilise murenemise käigus vabanevad mineraalsed toiteelemendid, mida taimed ja mikroorganismid oma elutegevuseks kasutama saavad hakata. (organismid, õhk ja vesi). mullakõdu O huumuskiht A sisseuhtehorisont B lähtekivim C leethorisont E gleikiht G VAATA LISALEHELT!!! 10. Põllumajandust mõjutavad tegurid (erinevad näited) ja põllumajanduse areng. Mis on GMO-d ja nende mõju. Põllumajanduse keskkonnamõjud (kus millised mõjud ja miks just seal). a) Looduslikud mullastik, kliima (vegetatsiooniperiood), pinnamood ehk reljeef. b) Majanduslikud tööjõud, kapital, taristu, turg/nõudlus, turuhind. c) Poliitilised toetused, kaubanduslikud kokkulepped, teadus ja arendus
Maateaduse alused programm 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) Meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) Klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest reziimist) Hüdroloogia (teadus Maa hüdrossfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) Okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) Mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) Biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) Paleograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) Maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavooge) 2. Maa kuju ja mõõtmed Maa on kera kujuline, selle tõendiks on laevade vajumine horisondi taga, ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal. Maaümbermõõt on ligi 40 000km. Pöördellipsoid on lähim lihtne geomeetriline keha, ...
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste harude...
-Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused(niiskus, happelisus, viljakus jne) -Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. -Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on muld, seda rohkem on mullas horisonte ja seda vähem mõjutab teda lähtekivim. -Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära mis suunas liiguvad osakesed mullas. -Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast. -Organismid ehk taimestik: oma juurtega kinnitavad nad mulda, taimedest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. -Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. 3. Mulla mineraalosa
Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal Eksam on suuline. Õpilane võtab eksamipileti, millel on kolm küsimust ja üks geograafiline objekt, mida ta peab kontuurkaardil näitama. Vastamiseks on õpilasel ettevalmistusaeg. Vastamisel võib vastuse näitlikustamiseks kasutada atlast. Küsimused: 1. Maad kirjeldadakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 1 Pilet 2. Kirjelda Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. PILET nr 3 3. Kust pärineb enamiku looduslike süsteemide energia? PILET nr 7 1. Kust pärineb energia, mis on aluseks Maa välisjõududele ja koos millise jõuga see energia põhjustab veeringe? 4. Millise energia mõjul liiguvad liustikud? 5. Kuidas määratletakse säästev areng? 6. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2pilet 7. Kirjelda Maa siseehitust. PILET nr 5 8. Kirjeldage ...
7. Flooraelemendid, näited Flooraelement - Rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib 1) Tsirkumpolaarsed Hall lepp 2) Tsirkumpolaarsed rannikutaimed Randseahernes 3) Eurosiber Harilik tamm 4) Euraasia - Lehitu pisikäpp 5) Euroopa - Lõhnav käoraamat 6) Euroopa rannik - Rand-ogaputk 7) Põhja-Euroopa- Tuhkpihlakas 8) Arktomontaanne - Mägi-kadakkaer 8. Eesti floora liigirikkus Eesti floora mitmekesisuse põhjused: · Erinev mulla lähtekivim eri paigus · Erinevad veeolud ja pikk rannajoon · kliima erinev kontinentaalsus 9. Taimegeograafiline rajoneering 10. Eestis areaali piiril olevad taksonid 11. Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid Invasiivsed ehk sissetungijad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool-looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga
peegeldumine eri lainepikkustel; suur rauaoksiidide sisaldus ja peen struktuur veel madalam peegeldumine, kuid väikestel lainepikkustel suurem; a-st järgmine, heledam, on vähe orgaanikat ja vähe rauaoksiide, kõige heledamad on madal orgaanilise aiene sisaldus, kuid keskmine raua-oksiidide sisaldus. Muldade peegeldumisomadused olenevad järgmistest teguritsest: - Keemiline koostis (raudoksiidi ja karbonaatide sisaldus eriti), lähtekivim - Orgaaniliste ainete sisaldus (huumus) - Mulla niiskus ja poorsus - Mula osakeste suurusjaotus (tekstuur) - Mullapinna struktuur e karedus Kuiva mulla heleduskordaja kasvab praktliselt kogu nähtava, lähedase ja keskmise infrapunase spektri piirkonna Mulla niiskuse hindamine keskmises infrapunases vee neeldumisribade piirkonnas (1.4, 1.9 ja 2.7 mikromeetit) 5. Taimkatte struktuuri kirjeldamine. LAI ja katvus olulised parameetrid.
Selge ilmaga tõuseb temperatuur üle 30º, õhuniiskus langeb kiiresti 500/o-ni, ja kuigi püsisoojasele inimesele tundub õhk olevat lämmatav niiske, peavad puud taluma märgatavat lehepinna ülekuumenemist ja niiskusdefitsiiti. Seetõttu on siin puulehed nahkjad ja reguleerivad auramist õhulõhedega. Vee ülejääk eraldatakse gutatsiooni teel. Alumistes rinnetes on õhk pidevalt auruga küllastatud. Mullad on enamasti vanad, lähtekivim sügavalt murenenud. .Aluste ja ränioksiidi väljauhtumise tõttu on muld raudoksiidist (Fe203) punane ja horisontideks liigestumata (lateriitpinnas). Muld on happeline (pH=4,5-5,5) ja väga mineraalainevaene. Kogu taimestikule vajalik toitainete varu on talletatud elusa fütomassina. Iga surnud taimeosa laguneb jalamaid (puidu lagundavad kiiresti termiidid) ning taimed võtavad laguained kohe tagasi juurte ja mükoriisa kaudu. Vaatamata suurele sademete hulgale, ei
sageli kihilise ehitusega, mulla kihte nimetatakse horisontideks. Üldistatult koosnevad suur osa Eesti muldadest järgnevatest horisontidest: Pealmises kihis on tavaliselt palju huumust – huumushorisont. Kiht, millest toitaineid valja uhutakse ja mis on enamasti heledam kui selle peal ja all olevad kihid – väljauhtehorisont. Tume kiht, kuhu jäävad pidama väljauhtehorisondist välja uhutud ained – sisseuhtekiht. Kivim, mis moodustab mulla mineraalosa – mulla lähtekivim. Massiivne kivim, mille peal asuvad eelnevad kihid ja mis ise mullatekkes ei osale – mulla aluskivim. Mullale iseloomulikud horisondid moodustavad mulla profiili. Mulla tüüpe ja klassifikatsioone on maailmas väga palju. 97. Mullastikku määravad tegurid? Üks mullastikku määravatest peamistest teguritest on kliima, eriti sademete hulk. Kui sademeid on palju, uhutakse mulla pindmistest kihtidest välja palju toitaineid, mis jäävad
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
