aladel Leostumine Vees lahustuvate soolade (kaltsiumi ja magneesiumi) väljauhtumine. Iseloomulik sademeterikastele aladele Mulla koostis Tahke osa Mineraalne 45% ja orgaaniline (C, N, S) 5% Vesi 25% Õhk 25% Mullahorisondid: O metsakõdu A huumushorisont B sisseuhtehorisont E väljauhtehorisont G gleihorisont C lähtekivim D aluskivim Orgaanilise ainega seotud protsessid Mineraliseerumine- on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks Humifitseerumine- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks
............ 5 Muldade kivisus...................................................................................................... 6 Mullastikuvaldkonnad............................................................................................. 7 Põllumuldade viljakus............................................................................................. 8 Aluspõhi.................................................................................................................. 9 Mulla lähtekivim................................................................................................... 10 Kokkuvõte............................................................................................................. 11 2 SISSEJUHATUS Muld on elu alus nii kaudses kui ka otseses mõttes. See on üks suuremaid rikkusi, mida tuleb kaitsta niisama hoolsalt kui õhku, vett või mõnda haruldast taimeliiki. Oma töös kirjutan
MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.
35 Kokku: 21,28 100 44 Joonis . Väljavõte uuritava põllumassiivi nr 59756255724 mullakaardist Joonis . Uuritava põllu asukoht Eesti kontuuril Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid Koreserikas leostunud gleimuld(Gor) At-BwG-CG. Toorhuumuslik horisont, millele järgneb püsivalt liigniiske metamorfne sisseuhtehorisont ja seejärel lähtekivim. Leostunud muld(Ko) A-Bw-C. Huumushorisont, seejärel metamorfne sisseuhtehorisont ja lähtekivim. Sügav madalsoomuld(M''') T´´´. Hästi lagunenud turvas. Sifrite ja lõimisevalemite lahtiseletus Gor Koreserikas leostunud gleimuld v°_1ls_145/r_4ls_1 - veeriseline kerge liivsavi lõimis läheb 45cm sügavusel üle väga tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks. Ko Leostunud muld v°_1ls_135-60/r_3ls_1 - veeriseline kerge liivsavi läheb 35-60cm sügavusel üle tugevasti
on kokku kuhjanud mandriliustikud. Peale moreeni kuulub pinnakatte hulka ka savi, liiv ja teised setted. Ka turvas, mida soodes pidevalt juurde tekib, kuulub pinnakatte hulka. Pinnakatte hulka kuuluvaiks loetakse ka rändkive ja -rahne. Setted kuhjusid ka liustikujõgedes (seteteks on kruus ja jämedateraline liiv) ja jääjärvedes (seteteks on peeneteralised ja rõhtsa lasumusega). Pinnakate on meil peamine muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kõik kuhjelised ning osa kulutuspinnavorme, see määrab erinevate maastike põhijooned.
d metsastepid ja poolkõrbed savannid A-huumushorisont. Taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine, segunemine mineraalosaga. Horisont kobe. Tänu org. Ainetele toitaineterikas. B- saviakumulatiivne horisont (sisseuhehorisont). Peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Raua tõttu pruun või punakas. C- lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir muutub, sest aja jooksul muld areneb, laskub sügavamale. D- aluskivim. Lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E- väljauhtehorisont. Heleda värvusega, vaestunud savioskaestest ja toiteelementidest. G- gleihorisont. Tekib, kui muld suurema osa aastast põhjaveeseisu tõttu märg. Vesi tihendab, surub õhu mullapooridest välja
valitseb suhteliselt soe kliima. · pind muutub krobeliseks · kaasnevad keemilised protsessid , muutub koostis. Porsumise käigus : · rikastub punnas uute keemiliste ühenditega, millest suur osa on taimedele omistatavad, · suureneb saviosakeste hulk , mis suurendab mulla vee kinnipidamisvõimet. Biokeemiline murenemine- Tekib samblike, vetikate jt organismide ainevahetuse jääkainete mõjul Mullatekketegurid 1) Lähtekivim Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused : · mulla lõimise, õhu ja niiskusesisalduse soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse 2) Kliima Kllimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. 3) Reljeef reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad
Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 65448024352 kohta. Põllumassiivi kontuur märgitud punase joonega. Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga. Kolme suurima mulla horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus 1. Leetjas muld (KI) - A-El-Bt-C. Huumushorisont, järgneb lessiveerunud horisont ning tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont, lõpuks mulla lähtekivim. 2. Gleistunud leetjas muld (KIg) - A-El(g)-Bmtg-Cg. Huumushorisont, väljauhtehorisont, milles gelistumistunnustega horisont, sellele järgneb sisseuhtehorisont ja seejärel mulla lähtekivim gleistunud horisondiga. (pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas) 3. Leostunud gleimuld (Go) - AT-Bwg-CG. Toorhuumuslik horisont, millele järgneb metamorfne sisseuhtehorisont gleistunud horisondiga ning lõpuks mulle lähtekivim gleihorisondiga.
PEDOSFÄÄR muld hakkab kujunema lähtekivimi murenemisel. MURENEMINE kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maapinna pindmises osas vee, temperatuuri ja elusorganismide toimel. MURENEMISE LIIGID: 1)FÜÜSIKALINE murenemine ehk RADENEMINE kivim peenestub eri suurustega osadeks, aga mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu (kivim läheb katki).See on ülekaalus kuivas e. Oriidses kliimas (kõrbed, poolkõrbed). 2)KEEMILINE murenemine ehk PORSUMINE muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub. Kivimi väliskuju muutub suhteliselt vähe.Selline murenemine on ülekaalus niiskes ehk humiidses kliimas ( vihmametsad). 3)BIOLOOGILINE murenemine Algab elusorganismide kinnistumisega kivimitele. *biokeemiline aspekt -> jääkained *mehhaaniline aspekt -> juured MULLALEIMIS- mehhaaniline koostis näitab, millise suurusega mineraalosakestest muld muld koosneb (SL saviliiv, LS-liiv...
Leostumine-veeslahustuvate soolade väljauhtealadel, see protsess asetseb, peamiselt sademte rikastel aladel,sademed ületavad aurumise. Leetumine-orgaanilise aine lagunemisel tekivate hapete mõjul laguneb mulla menaarlosa lahustavateks ühenditeks. Mulla keemiline viljakus langeb,leetumist soodustab karbonaatide vase lähekivimi esinemine. Kamardumine-selle käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Huumuse kuhjumine. Läbiuhtumist ei toimu, keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkond toimuv protsess anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku, peamiselt raud. Väheneb mulla poorsus ja harveneb veeläbilaskvus(lääneeesti tasandik). Sooldumine-esineb kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on intensiivsem ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte,seetõttu sisaldavad mullad rohkelt veeslahustuvaid soolasid(poolkõrbed).
põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullahorisondid. A- huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga, tume ja kobe, mineraliseerumine. B -sisseuhte horisont peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Murenemine, savimineraalide teke, oksüdeerumine. C - Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. D- Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim. E- Väljauhtehorisont heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. Savimineraalide teke . G-Gleihorisont tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall. AT- Toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele. O - Kõduhorisont koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest
Y"ijf." C. tr Koht C ,1 T--i- *Y8,, D. tr Koht D E. trx Koht E Passiivsed- Lähtekivim, reljeef, aeg 2.9. Tiiiendage joonist nelja mullatekketeguriga' Aktiivsed- kliima , biosfäär, inimene mineraliseerumine huumus MULLATEKKETEGURID humifitseerumine LAHTEKIVIM biosfäär
1 Muld- maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid, kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene) Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist
kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570...3500 milj
sageli pruunikas). [5] Bmt(g) ehk metamorfoosne-tekstuurne sisseuhtehorisont-kakao- või šokolaadipruuni põhivärvusega. On moodustunud mulla mineraalse osa murenemissaaduste ja taimsest materjalist pärit tuhaelementide kuhjumisel kohapeal ning nendest sekundaarsete savimineraalide tekkel. Tunnus (g) tähendab gleitunnustega horisonti, kus esinevad lühiajaliselt liigniisketes tingimustes tekkinud üksikuid gleilaike ja roostetäppe.[5] BCg ehk sisseuhte-mulla lähtekivim horisont- B tähitust kasutatakse juhul, kui sisseuhte iseloom on ebaselge. Värvuselt on ta tumedam talle eelnevast eluviaalsetets horisontidest. C on mullatekkest sisuliselt mõjutamata materjal, milles ei toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ege muundumisi. Täht g tähitab liigniiskuse tingimustes tekkinud glei- ja roostelaikudega horisont, milles domineerib põhihorisondi värvus.[5]
A POOL Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? Vastus: Muldade mitmekesisus, soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus, lubjarikaste muldade rohkus, muldade kivisus Nimeta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist Vastus: Kliima, lähtekivim, veeolud, pinnamood Mida nimetatakse leetumiseks? Vastus: Protsessi, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Milliseid niite nimetatakse sekundaarseteks niitudeks? Vastus: Inimtegevuse tulemusena tekkinud niite (enamik Eesti niite). Miks on looduskaitses oluline rahvusvaheline koostöö?
1. muld- maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse(kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. pedosfäär- biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte- maakoore pindmise osa, kus mikroobid, taimed ja seened tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. lähtekivim- murenenud kivimi või pudeda pinnakatte ülaosa, millest ja millele on tekkinud muld. mullaprofiil - mullahorisontide püstläbilõige maapinnast; selle tüsedus kõigub enamasti mõnekümnest sentimeetrist kahe meetrini. mullahorisont- eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. JUTUSTA mulla koostisest. - Mullas on esindatud aine oleku kõik kolm faasi : tahke (orgaaniline ja mineraalne osa) , vedel (mullavesi) ja gaasiline (mullaõhk). Üldiselt võetuna moodustavad mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline, 25% vesi ja 25% õhk. Mulla tahkes osas on ülekaalus mineraalosa, mis pärineb lähtekivimist. Mulla orgaaniline osa koosn...
Tundramullad- õhuke kiht, liigniiske, igikelts takistab läbiuhtumist, aurustub vähe. Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kui rauaühendid reageerivad mulla mineraalosaga ja mullaprofiili tekivad sinakad laigud või kiht. Soostumine niisketel aladel toimuv protsess, mille käigus orgaaniline aine ei lagune ja hakkab tekkima turvas.Turvastumine liigniisketes oludes toimuv protsess, mille käigus lagunevad taimejäänused moodustavad turbakihi. Okasmetsade mullad- kuni 1m, läbiuhteline, viljakad, okkad lasevad vee läbi. Leetumine mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul ja tekkinud ühendite kandumine sügavamale mulda.Okkavaris- okaste kiht maas Rohtlate mullad-üle 1m, tasakaaluline niiskusaste, kõige viljakam muld, kõrge poorsus, suur toitainete sisaldus, hea sõmeraline struktuur. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus taimejäänustest kujuneb huumushorisont. Eriti iseloomulik...
kuhjanud mandriliustikud. Värvus sõltub aluspõhja kivimitest. Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallikas kividerohke moreen. Lõ-Eestis on see punakaspruun, savikam, kividevaene. · Rändrahnud suurimad kivid moreenis. P- ja Lääne-Eestis moodust. nad kivikülve. Muuga kabelikivi (kõrgus 7m, ümbermõõt 58m); Ehalakivi (930m 3). · Pinnakatte muud osad veeristik, kruus, liiv, viirsavi, turvas, muda. · Pinnakate on peamine muldade lähtekivim, oluline veereziimi ja vete keemilise koostise kujundaja. · Liustikujõgede setted kruus, jämedateraline liiv. · Jääjärvede setted peeneteralised (liiv, savi), rõhtsa lasumusega. · Viirsavi kasut. telliste, katusekivide ja drenaazitorude valmistamiseks. · Eestiga võrreldes on Soome ja Rootsi pinnakate katkendlikum, õhem, koosn. kividerohkest moreenist. Lätis ja Leedus pinnakatte paksus suurem. · Pinnamood: 1. etapp algas 250. milj. a
GEOGRAAFIA 1. Mulla tähtsus · Maaviljelus saadakse toiduaineid · Veefilter filtreerib sademed puhtaks põhjaveeks · Elukeskkond mullas elavad näiteks vihmauss, mullamutt · Tootmisvahend saab arendada põllumajandust · Mullastik + taimed vahend kõrbestumise vastu 2. Mulla koostises on võrdselt vett ja õhku, kuna kui ei oleks vett ei oleks seal elu: mullaorganisme ja samuti kui ei oleks õhku. Suurema osa mullast moodustub tahke osa mineraalaine- kivimid ning ka orgaaniline osa huumus, kõdu mulla tahke osa. 3. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine Koostis ei muutu Koostis muutub Kuivas kliimas Niiskes kliimas Suur temp. amplituud Palavas kliimas Mehaaniline peenendumine Keemiliste elementide reageerimine vee, ...
liigniisketes tingimustes. Huumusainete akumulatsiooni tõttu on kiht muutunud tumedaks. El(g)- Väljauhtehorisont, gleistumis tunnustega. (g)-gleistumistunnustega horisont-tähist kasutatakse indeksina põhihorisondi tähise juures.Tähistab horisondis esinevaid lühiajaliselt liigniisketes tingimustes tekkinud üksikuid gleilaike ja roostetäppe. Bt(g)- tekstuurne sisseuhtehorisont gelistumis tunnustega. C(g)- Mulla lähtekivim gleistumistunnustega. Kog- Gleistunud leostunud muld. Kihisemine30-60(70)cm sügavusel. Prof iil: A-Bw(g)-C(g,). Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahkefaasi mahust. A-Huumushorisont- mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või aijutiselt liigniisketes tingimustes. Huumusainete akumulatsiooni tõttu on kiht muutunud tumedaks. Bw(g)- metamorfne sisseuhtehorisont gleistumistunnustega
PEDOSFÄÄR Mulla tekketegurid Passiivsed: Lähtekivim. lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja
inimtegevusele · mineraalide muutumise · muld talitleb tulemusena tekivad muld ja ökosüsteemis filtrina: setted ning muutub puhastab vett ja ka õhku pinnamood · muld moodustab osa bioloogilisest aineringest ning on elukohaks paljudele organismidele · mullas sisalduvaid mineraalaineid kasutavad taimed orgaanilise aine sünteesiks, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimestele Mullatekketegurid · Lähtekivim mineraalne · Kliimast sõltub alus, määrab mehhaani- murenemise kiirus, kas lised, füüsikalised ja on ülekaalus füüsikaline mineraloogilised omadused või keemiline ning keemilise koostise murenemine, milline on · Reljeef mõjutab mulla vee- murenemise lõppsaadus. ja soojusreziimi, ainete Sademetest ja ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad temperatuurist sõltub
Pedosväär Keemiline murenemine-( Seisneb kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimises vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega) ülekaalus palavas ja niiskes kliimas Füüsikaline murenemine-( Seisneb kivimite peenendumises kivimipragudes oleva vee külmumise ja paisumise tagajärel) esineb rohkem seal, kus on suur temperatuuri amplituud Murenemise tähtsus: Looduses- tekivad setted, muld ja muutub pinnamood Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele. Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. Taimed saavad mullast toitaineid Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku Inimesele- asendamatu loodusvara, peamine tootmisvahend põllumajanduses Põllumajandus on suunatud viljakatele muldadele ning inimesed üritav...
ehk lõimis (A-Bm). Pruunmuld http://www2.klett.de/sixcms/list.php?page=miniinfothek&miniinfothek=Geographie %20Infothek&article=Infoblatt+Braunerde Savistumine · Savihorisont (Bm) kujuneb huumushorisondi alla Iseloomulik viljakale mullale Savi loob mullale struktuuri Pruunikas värvus tuleneb Fe-ühenditest, mis leostumisest järele jäänud. · Savistumist soodustavad rikas lähtekivim, aktiivne bioloogiline aineringe, perioodiliselt läbikuivav mulla ülakiht, neutraalne reaktsioon. · Kui leostumisprotsess kaugemale arenenud, liigub savi allapoole - tekib Bt-horisont (savi sisseuhtumine) (A-El-Bt). Lessiveerumine · Prantsuse keeles - läbiuhtumine. · Pindmistest horisontidest uhutakse savi allapoole: ibe- ja tolmuosakesed ning raud, alumiinium ja teisted elemendid, mida ibe- ja tolmufraktsioonis on rohkem kui mullas tervikuna.
Agressivne ja ägeda reaktiivina timiv org. aine, mis lagundab min. osa lõpuni ja mida on nii palju, et ei suudeta neutraliseerida. 2. Vaesed lähtekivimid 3. Filtratsioon 4. Allalaskuva vee liikumine. Ea / Bhf gleistumine Toimub liigniiskes keskkonnas, kus org. aine on hapendamiseks vajalik. Samuti Fe2+ või Fe3+ olemasolu. Algab AT-horisondiga ja tuleb juurde G või g. näivleetumine Eeldused: 1. Ajutine liigniiskus pinna või ülevee tõttu 2. Raske lõimisega või kahekihiline lähtekivim 3. Pinna kogunemiskohas peab olema org. ainet, mida hapendada 4. Lühiajaline veega küllastatus peab mingiks ajaks lakkama. Tekib hele horisont. A-Baf-Bt-C 2. Eesti peamiste mullaliikide omadused ning levikuseaduspärasused: (Eesti muldade tekke iseloom ja moodustumise tingimused, füüsikalised ja keemilised omadused, bioloogiline aktiivsus, kasvukohatüübid, sobivus põllu- ja metsamaana, produktiivsus, haritavus)
raske liivsavi v°_1sl30/l70/v°_1ls_3 – kergelt raudkiviveeriseline 30 cm tüsedune saviliiv/ liiv 70 cm/ nõrgalt raudkiviveeriseline raske liivsavi 1.3. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega Gleistunud leetjas muld (KIg) – A-Elg-Btg-Cg. Huumushorisont, selle all näivleetunud horisont, gleistunud tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja gleistunud mulla lähtekivim. Leostunud gleimuld (Go) – (O)-AT-BwG-CG. Peal võib olla metsakõduhorisont. Toorhuumuslik horisont, selle all püsivalt liigniiske metamorfne sisseuhtehorisont ja gleimulla lähtekivim (püsivalt liigniiske). Leetjas gleimuld (GI) – (O,T)-AT-El-BtG-CG. Peal võib olla metsakõduhorisont või turbahorisont. Toorhuumuslik horisont, selle all lessiveerunud horisont. Püsivalt liigniiske tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont ja lähtekivim (püsivalt liigniiske). 1.4
9,7% haritavatest maadest välja kuj. karbonaatsel ls, harvem sl moreenil, parasniisked, hästi õhust., kõrge biol. aktiivsus, kihisemine 30-50 cm, huumust > 3%. Sobivad kõigi põllukultuuride kasvatamiseks, kõrge prod. metsad. Mullaprofiil hästi diferentseerunud (A-Bm-C), neutr., nõrgalt happeline reaktsioon, boniteet I,II-IV,V kl. sõltuvalt lõimisest. 2. Leetjad mullad KI 97000 ha e. 2,4% Levik paralleelselt Ko-ga, lessiv+savist., harit. 68000 ha e. 6,3% - profiil A-E-Bt-C, lähtekivim vähem karbonaatne, kihisemine sügavamal, Kesk-Eestis kollakas-pruun Bt selgemini nähtav. Boniteet 1-1,5 kl. madalam leostunutest. 3. Gleistunud pruunmullad samuti karbonaatsel lähtekivimil, reljeefi mad. elementidel, ajut. liigniisked, harit. maadena vajavad valikulist kuivendust; metsana parasniisked. a) Gleistunud leostunud mullad Kog 131000 ha e. 3,3% profiil: A-Bmg-Cg harit. 51000 ha e. 4,8% b) Gleistunud leetjad mullad KIg 160000 ha e. 4, 0% profiil: A-Eg-Btg(Bmtg)-Cg harit. 77000 ha e
Turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas.Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks.Voolamine-on püdela vesise mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. Nii tekivad solifluktsiooniterrassid, tavaliselt madalad kumeraservalised astmed kõrgusega 2-5m.Krüoturbatsioon-on mulla segamine külmumise teel. Vesine muld hakkab külmuma alt ja pinnalt ning lähtekivim surutakse kahe tahke keha vahelt maapinnale. Selle tagajärjel satub õhuke mullakiht mineraalsetete alla, mistõttu taimkate on sellistes kohtades laiguline. Polügonaalpinnas- igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster.Leetumine-orgaanilinse aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemne lahustuvateks ühenditeks;viimased kantakse mulla liikuvate vete toimel mullast ära, mistõttu mulla viljakus langeb
1. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede ning otseselt või kaudselt loomade ja inimese elu alusena. Muld annab tuge juurtele, on taimedele toiduallikas ning kodu mitte ainult maa all käike uuristavatele loomadele nagu mutid, vaid ka miljonitele lestadele, sajajalgsetele. Mulla tähtsaim omadus on viljakus. 2. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest, milles eristatakse omakorda mineraalset (liiva-, saviosakesed) ja orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub alati ka teatav hulk vett ja õhku. 3. KLIIMA - Temperatuuri mõju murenemisprotsessile; Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas; Taimejäänuste kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine AEG - Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks...
Sfäär LITOSFÄÄR PEDOSFÄÄR ATMOSFÄÄR HÜDROSFÄÄR BIOSFÄÄR INIMTEGEVUS Loodus- komponendid KIVIMID Füüsikaline ja keemiline Füüsikaline murenemine. Põhjavee koostis. Vee Kivisemal maal elab Kivimitest saab murenemine. Lähtekivim Relieefi mõju kliimale. omadused, näiteks vähem loomi. Taimestik ehitusmaterjale. mõjub mullale ja mulla Maailmamere kaldal on koostis, värvus jne. sõltub ka maapinna Maavarade õhutatus. Bioloogiline merelised õhumassid kivisusest. kaevandamine.
MULLAHORISONDID. *Mullakihid, erinevad paksuse, mullalõivise, keemilise koostise, happelisuse poolest, orgaaniliste ainete sisalduse poolest jne. *0-horisont = kõdukiht (surnud orgaanilised ained) A-horisont = huumuse horisont (tume värv, värvus sõltub niiskuse sisaldusest ja orgaanilise aine sisaldusest. B-horisont = sisseuhte horisont (kujuneb peente murenemisosakeste ja allapoole peente huumusosakeste segunemisel, pruunika või punaka tooniga) C-horisint = lähtekivim D-horisont = aluskivim (kivim, mis on lähtekivimi all) E-horison = väljauhtehorisont või leethorisont (liivaka lõivisega, värvus hallikas, kujuneb kliimatingimustes kus sademeid rohkem kui aurumist) G-horisont = gleihorisont (tekib liigniiskuse tõttu, sinakas-hall) T-horisont = turbahorisont (hapnikupuuduse tõttu tekib turvas) Loodusvöönd Kliima Mulla Muldade Peamised Iseloomuliku Sobivus
jõgede veest niiskust juurde. Võrreldes sademeteveega on sealne jõgede ja põhjavesi aga märksa soolasem. Kõrgest temperatuurist tingituna on auramine suur. Selle käigus toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud soolade väljakristalliseerumine. Kõrge soolasisaldus nõuab taimedelt erilist kohastumist. Enamikul kultuurtaimedel see puudub. Sooldunud mullad on lihtsa ülesehitusega. Orgaanilise aine kuhjumise horisont (A) on vaevumärgatav. Sellele järgneb soolarikas B-horisont ja lähtekivim. Kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske, märgadel soolakumuldadel on see lihtsam. 6. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Mullateke on neil aladel kestnud kõige kauem, üle 2 miljoni aasta, kusjuures kliima ei ole oluliselt muutunud. Seetõttu
Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 3 Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? 4 a) Lähtekivim kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb (Eestis-moreen) · Mineraalne koostis (toitained) · Happesus või aluselisus · Värvus, struktuur, sügavus · Vee läbilaskvus b) Kliima · Temperatuuri mõju mullas toimuvatele keem. ja biol. Protsessidel · Sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus.
kruus või liivakivi Leetumine O happeliste huumusainete mõjul A mulla mineraalosa lagunemine ja lagusaaduste E liikumine koos laskuva veevooluga sügavamale. L-l suureneb mulla happesus, väheneb B neelamismahutavus ja küllastusaste. L. tekib siis kui taimkate on liigivaene ning temast tekkiv huumus on happeline, lähtekivim on alustest vaene C ning vett hästi läbilaskev http://nesoil.com/images/massasoit.htm Leetumine O A · kujuneb kvartsirikas väljauhte e E leethorisont E, · huumus- ja raud- B alumiiniumirikas sisseuhtehorisont B C http://nesoil.com/images/haven.htm Lehtmetsamullad · Pehmem kliima soodustab lagunemist
osas, vee, õhu ja organismine mehhaanilsel ja keemili8sel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite ... Murenemise intensiivsust mõjutavad: · Lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus heterogeensus · Reljeef. Näiteks: nõlva ekspositsioon · Kliima Murenemine: · Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. · Keemiline murenemine ehk porsumine. Mulla (murenemiskooiku) läbilõige. A-horisont ehk huumushorisont B-horisont ehk sisseuhte horisont C-horisont ehk mulla lähtekivim Gravitatsiooniline edasikanne · Kivimtele, mis non murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda jne.. · Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, Näiteks: mägedes. Tuul: · Eoolsed protsessid · Eoolsed setted · Kujutav tegevus, edasikanne...akumulatsoon Transpordi käigus osakesed: ümmardatakse, peenestatakse, sorteeritakse. · Põõsaskühmud(põõsaste ümber, toimub liiva kuhjumine, viib põõsa hävimiseni)
MULD Muld on maakore pealmine kobe kiht. Mullatekketegurid: · lähtekivim => lubjakivi, liivakivi, moreen · reljeef · organismid(taimed, loomad, lagundajad) · kliima(temperatuur, sademed) · aeg · inimtegevus(tuhamäed) · vesi Mulla koostis: · elus osa: bakterid, seened, vihmaussid, mutid · eluta osa: orgaaniline(kõdu-lehed; huumus) mineraalne(kruus, liiv, savi) · vedel: vesi · gaasiline: õhk Eesti muldkatet iseloomustab:
Pedosfäär biosfääri osa, mis hõlmab maa pindamist kihti ning, kus tekivad mullatekke protsessid. Pedosfääri reguleerivad bio-, geokeemilised ainetegurid. Mulla tähtsus : *loodusvara *tootmisvahend põllumajanduses *võtab osa ökosüsteemist *filtreerib vett Koostis : ELUS ELUTA *bakterid *mullavesi *seened *mullaõhk *väikesed imetajad *mineraalne osa kivimitest *orgaaniline osa ehk kõdu ja huumus taimedest Lähtekivim maapinnale kõige lähem kivim, millele muld tekib Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub Füüsikaline murenemine ehk rabenemine -> temperatuuri muutmumise mõjul Keemiline murenemine ehk porsumine -> kivimite keemilise koostise muutumise mõjul Korrosioon kivimi pindade uuristumine...
Pedosfäär`i mõisted Murend kivimite purunemise tagajärjel tekkinud pude materjal. Murenemisena käsitletakse kivimite(litosfääri), õhu(atmosfääri), vee(hüdrosfääri) ja organismide(biosfääri) koos- ning vastasmõjust tingitud protsesse Maa pinnal, millede tulemusena kivimid/setendid ehk murenemise lähtekivimid purunevad (desintegreeruvad) ning muutub nende keemilise ja mineraalne koostis. Põhimõtteliselt on murenemisprotsessid tingitud lähtekivimi püüdest murenemise näol saavutada (pindmiste) keskkonnatingimustega tasakaalulist seisundit. Murenemise intensiivsust ja kulgu kontrollivad kolm peamist faktorit: · lähtekivimi litoloogia, · kliima, · maapinna morfoloogia. Kivimi litoloogiast (kõvadus, poorsus, lõhelisus ja mineraalne koostis, mineraalide lahustuvus) sõltub kivimi murenemistundlikus. Konkreetse piirkonna klimaatilised tingimused ja maapinna morfoloogia faktorid mõjutavad mu...
jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn kuumuseks. Mullatekketegurid Mullatekketegurid võib mõjumiskiiruse alusel jagada kaheks passiivseteks ja aktiivseteks. Esimeste mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vähemärgatav. Seevastu aktiivsete mullatekketegurite mõju avaldab mulla omadustes märgatavalt kiiremini. · Passiivsed mullatekketegurid: Lähtekivim. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef. Tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Seetõttu on künklike-mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotamine kõrgemalt madalamale, s.t nõlvalt jalamile.
Mida vanem muld seda rohkem horisonte ja vähem seotud lähtekivimiga 7. INIMTEGEVUS Positiivne mõju: org väetis Negatiivne mõju: üleväetamine Moreen- liustiku sete on sorteerimata kivimaterjal, mida mandrijää siia liikudes kaasa tõi ja mis sulades meie alale maha jäi. MULLAHORISONDID... aja jooksul kujunenud mullas erineva tiheduse, koostise, värvuse ja om horisondid A- huumushorisont E- väljauhtehorisont e leetehorisont B- sisseuhtehorisont C- lähtekivim Muld kuj mitmete mullas toimuvate protsesside koosmõju tulemusel Mulla protsessid: - leetumine * halb - Kamardumine *hea - gleistumine *halb - soostumine- turvastumine* hea - sooldumine - leostumine- karstumine * hea MULLA VILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVIMIST PÕHJ TEGURID 1.EROSIOON e uuristus- tuule ja ajutise vooluvee poolt põhj kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne - veeerosioon: sõltub sademete hulgast, taimkatte puudumisest, maapinna kallakusest
MULDKATE; Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad taimekooslused, lähtekivim(sete või aluspõjakivim, milles muld on tekkinud) ja veeolud. Tänapäeval ka inimtegevus. Põllumuldade omadused muutuvad loodusliku taimkatte hävimise,harimise,väetamise ja eriti kuivenduse tulemusel. Eest muldkatet iseloomustab:1)muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest.2)soo-jasoostunud muldade suur osatähtsus3)kubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis.4)muldade kivisus. Mulla ehituse määrab mullalõimis e. Mulla mehaaniline koostis.Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsenntuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. Eristatakse nt. Kruusa(,iööapsakeste läbimõõt 1-10mm. Mullaprofiil on mullahorisantide-erineva tiheduse,värvuse ja omadusega mullakihtide-läbilõige.Eestis eristatakse kümmekond mullatüüpe,mis erinevad üksteisest oma leviku, kujunemise ehituse,omaduste ning kasutusviisi poolest.Eestile o...
väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horisont. AT(A) - toorhuumuslik horisont gleimuldades Bmtg - metamorfne horisont rähksetes (K) ja leostunud muldades (Ko) G(CG) - mulla lähtekivim (gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades) Küllastunud turvastunud muld - Go1 Kihisemine 30-100 cm sügavusel, selle puudumisel on aga kõikide horisontide pH üle 5,5. Selle ühikuga on liidetud ka koreserikka profiiliga variant. Profiil: T(AT)- G- CG või T(AT)-BG-G(CG). Looduslikus taimkattes esinevad lubjalembelised liigid. T(AT)- turbahorisont soo- ja turvastunud muldadel (toorhuumuslik horisont gleimuldades)
.....................................6 6. Muldade iseloomustus................................................................7-8 7. Kasutatud materjal .....................................................................9 2 1. Mulla teke Mullateke on pikka aega kestnud keerukate looduslike protsesside tulemus. Peamised kujundavad tegurid on: · kliima · muldade mineraalse osa allikana mulla lähtekivim või aluskivim · maapinna reljeef · mulla vanus ehk mullatekkeks kulunud aeg · mitmesuguste taimede, mikro- ja makroorganismide tegevus. Mulla ja taimede omavaheline talitlus on mullatekke käimapanijaks -- looduslikult kasvavad taimed asustavad neile sobivaid kasvukohti ning kujundavad neile sobivad mullapindmised horisondid. Mullal on täita oluline osa taimedele vajaliku vee ja toidu tagamises. Muld on koht, kus elavad miljonid mikro- (bakterid, seened jt) ja
...................................6 6. Muldade iseloomustus................................................................7-8 7. Kasutatud materjal .....................................................................9 2 1. Mulla teke Mullateke on pikka aega kestnud keerukate looduslike protsesside tulemus. Peamised kujundavad tegurid on: • kliima • muldade mineraalse osa allikana mulla lähtekivim või aluskivim • maapinna reljeef • mulla vanus ehk mullatekkeks kulunud aeg • mitmesuguste taimede, mikro- ja makroorganismide tegevus. Mulla ja taimede omavaheline talitlus on mullatekke käimapanijaks — looduslikult kasvavad taimed asustavad neile sobivaid kasvukohti ning kujundavad neile sobivad mullapindmised horisondid. Mullal on täita oluline osa taimedele vajaliku vee ja toidu tagamises. Muld on koht, kus elavad miljonid mikro- (bakterid, seened jt) ja
Muldade lõimisliku koosseisu moodustavad liivsavi, saviliiv või liivsavi, keskmiselt rähkne saviliiv või kruus ning saviliiv. (Joonis 6) Mäe ja Liisoja talu maadel on lõimiseks kõige sagedamini saviliiv või liivsavi (65,7%). Lõimis on saviliiv 17,4% maa-alast, 11% lõimisest on keskmise rähksusega saviliiv või kruus ning vähim – 5,9% maast on lõimiseks liivsavi. 4.2 Muldkattetingimuste osa muldkatte kujunemisel Mulla teket ja arengut mõjutavad tegurid on lähtekivim, rohelised taimed, mikroorganismid, kliima, reljeef, aeg ja inimetegevus. Bioloogiline aineringe tagab uue orgaanilise aine juurde tekke mullas. Väga oluline koht mullatekkes on taimedel, sest taimed ja ka mõned mikroorganismid sünteesivad primaarset orgaanilist ainet. Taimed mõjutavad mulla teket nii kasvu ajal tarbides, transpiratsioonil kui ka pärast surma, ladestudes varena. Seega aitavad aktiivselt aine ja energia muundumisele ning ümberpaiknemisele kaasa kõrgemad taimed.
madalikega Amazonase madalik · suurim ekvatoriaalse vihmametsa ala · ulatus ligi 6 miljonit km2 · nimetatakse ka selvaks Loodustingimuste mõju pinnamoele: · kivimite keemiline murenemine · vee-erosioon Siseveed · tasandikujõed veerikkad, laiad ja aeglase vooluga Amazonas · maailma suurim jõgi · laius 3-5 km, suudmealal 15-20 km Kongo · tasandikel sageli sood Mullad: · enamasti vanad, · lähtekivim sügavalt murenenud · raudoksiidist punased · horisontideks liigestumata (lateriitpinnas) · happelised (ph=4.5-5,5) · mineraalainevaesed Tingimused muldade tekkeks: · rohkelt niiskust · rohkelt soojust · igati soodus keskkond lagundajate eluks · kiire ainevahetus · mineraalainete välja uhtumist ei toimu Taimed 17% maismaast, 90% taimeliikidest! Vihmamets on: · tihe · lopsakas · liigirikas
Soo ja soostunud muldade suur osatähtsus. Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja ja Lääne Eestis. Muldade kivisus. · Milliste näitajatega iseloomustatakse muldi ? Mullalõimis. Huumushorisondi paksus. Mullahorisondid. Veereziim. · Kirjuta neli Eesti muldade lähtekivimit. Lubjakivi. Moreen. Liiv ja liivakivi. Turvas. · Kirjuta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist. Taimekooslused. Lähtekivim. Veeolud. Inim tegevus. · Mida nimetatakse leetumiseks ? Leetumine on protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse. · Mida nimetatakse leostumiseks ? Leostumine on mineraalainete ( peamiselt vees lahustuvate soolade ) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel.
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub
nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25%, vesi 25% (2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel.) Mullatekketegurid : 1) lähtekivim, 2) kliima, 3) taimestik ja loomastik, 4) reljeef, 5) mulla vanus, 6) veereziim, 7)inimese tegevus. Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
