Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad: - sotsiaalkultuuriline rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed õpivad ümbritseva ühiskonna norme ja väärtusi läbi probleemilahenduse puutudes kokku teiste laste ja täiskasvanutega - evolutsiooniline sotsiaalne käitumine on arenenud läbi geneetika ja pärilikkuse - sotsiaalne õppimine käitumist õpitakse teiste inimeste käitumise vaatlemise ja imiteerimise abil, rõhutatakse kooli, perekonna ja ühiskonna unikaalset rolli selles
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keel...
infovajaduse rahuldamiseks. Ühiseks jooneks peetakse raamatukoguteaduse ja infoteaduse sotsiaalset rolli ja eesmärki tagada dokumentide efektiivne kasutamine. Gernot Wersigilt (1992) eitab raamatukoguteaduse kui iseseisva teadusala eksisteerimist. Tema argumendiks on, et ei ole veenev, et teatud organisatsioonid võiksid olla aluseks teadusliku või akadeemilise distsipliini tekkele. (nt pole olemas haiglateadust, vanglateadust jm). Tema arvates võib erinevad lähenemised kokku koondada teadmisteks, kuid see moodustab siiski pigem uurimisvaldkonna kui akadeemilise distsipliini. Peter Ingwersen (1992) käsitleb infoteadust üldnimetusena ja mõistab raamatukogundust kui sotsiaalset valdkonda infoteaduste sees. Raamatukogu käsitleb ta kui infoteaduslike uuringute rakendusvaldkonda. Raamatukoguteadus on Ingwerseni käsitluse kohaselt seotud infoprotsessidega raamatukogus. Sellisel juhul kutsutakse infootsingut teatmeteeninduseks ja
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid, tasuvust ning põhimõtete ja korra tundmist ja rakendamist. Tar...
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimalus...
Selles luuletuses on sõna, keele, traditsiooni teema. See seotakse omakorda maateemaga. Seesama keel tuleb justnimelt maast. Siin taaskord toonitakse, kinnitatakse, mõeldakse minevikust. Olevik sisuliselt asendatakse minevikuga. See on hoopis erinev etnofuturismist, mis osutab paljuski tulevikule. See, mis on olnud läbi nõukaaja väga oluline, rahvusterviku mõiste, saab nüüd teatud mänguobjektiks. Seda hakatakse lähemalt uurima, tuuakse ühe etnose domineerimise konteksti teised lähenemised. Näiteks tuuakse eesti keele kõrvale võru keel. 1990ndate vältel Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi võru kultuuri tähendus üha kasvab. Küsimus eesti ja võru keele omavahelisest suhtest on tegelikult siiani lõplikult lahendamata. Üks terviklik rahvuskontseptsioon neis manifestides lagundatakse, üritatakse tuua siia
oli korraga kuni 50 teost. Selliseid teatrimudeleid leidus just provintsiteatrites. Hüppelauaks noortele näitlejatele, lavastajatele. · Long run system: vahetas stock-companie välja lavastust mängiti nii kaua, kuni publikut jätkus, seda said omale lubada Londoni suured teatrid. Teatrid sattusid sõltuvusse ärimeestest. Alanes riski võtmine, olulisemaks sai äri kasulikkus, mitte kunstiliselt julged lähenemised. Riskida ei saadud, kuna ärimehed olid oma raha sinna alla pannud. Kuulsaim teatrimees selles süsteemis lavastaja, näitleja, ärijuht Herbert Beerbohm Tree (1853 1917) ,,Hes Majesty's Theatre". Selle süsteemi suhtes näidati välja kriitikat osutas stagnatsiooni kunstis. · Matinee-etendused: mängisid noored tundmatud näitlejad ja noored autorid, vähekulukad lavastused. Matinee etendusi korraldas Harley GranvilleBarker (1877
· Jää rahulikuks, neutraalseks, soliidseks! 8. Tööandja turundus. Eesmärk, tööandja turundusstrateegia väljatöötamine Tööandja turundus Kuna iga organisatsioon soovib olla oma valdkonna parim, peavad seal töötama ka parimad inimesed. Tööjõuturu muutused sunnivad tööandjaid otsima uusi tõhusaid võimalusi, mis aitaksid inimesi värvata ja hoida ning talente leida. Enam ei toimi traditsionaalsed lähenemised, kus uute inimeste värbamiseks piisas vaid töökuulutuse avaldamisest meedias või internetiportaalis. Ka heade töötajate hoidmiseks ei piisa enam heast palgast ja soodustustest. Tööandja peab teadma, mis eristab teda teistest tööandjatest nii väljast- kui ka seestpoolt vaadates. Tööjõudu värvates tuleb arvestada, et inimesed hindavad üha enam: · brand'i ja ettevõtte mainet · ühiseid väärtusi · arengut ja paindlikkust
majandustegevuse ehk ärivabadus, asumisvabadus, ühinemisvabadus. Majanduse areng sõltub turujõududest, majanduskorralduse aluseks on turumajandus ja seal on omakorda informatsioonikandjaks ja koordineerijaks toote hind. Vastupidine lähenemine on sotsialismi ja kommunismi puhul. peetakse vajalikuks piirata üksikisiku vabadust, kuna see viib ühe inimese ekspluateerimisele teise inimese poolt. Seda võimaldaks vältida majanduse tsentraalne juhtimine. Mõlemad toodud on teoreetilised lähenemised ja tegelikus elus ei ole täpselt rakendatavad. 80-ndatel oli levinud konvergentsiteooria, mis uskus kahe süsteemi lähenemisse ja ühinemisse. Praktika on näidanud liberalismi elujõulisust, loomulikult toimub uuenemisprotsess. Tuuakse välja 3 turumajanduse mudelit: *sotsiaalne turumajandus (Põhja - Euroopas ja Saksamaal, ettevõtete kõrge maksukoormus, suured riiklikud kulutused tervishoiule, haridusele, sotsiaalhoolekandele);
37. Mis on ,,tõe tegijad?" Filosoofi (tõeteoreetikut) ei huvita küsimus, kas mingid konkreetsed väited on tõesed. - Kas on tõsi, et see auditoorium mahutab 200 inimest? - Kas vastab tõele, et loeng toimub esmaspäeviti? Filosoofi huvitab tõesuse loomus. - Mis on see ,,miski", mis teeb tõsed väited tõeseks? - Kas kõigil tõestel väidetel on mingi ühine ,,olemus"? Erinevad vastused, teooriad, lähenemised. 38. Korrespondentsusteooria Platon, Aristoteles, Thomas Aquinost, Bertrand Russell. Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene siis ja ainult siis kui X vastab faktile. Nt. Väide ,,kass on katusel" on tõene siis, kui mõni kass on tõepoolest katusel, väär aga siis kui seal pole mingit kassi. Väide on tõene siis, kui asjad on nii, nagu väide ütleb, vastupidisel korral on ta väär. Korrespondentsusteooria probleemid:
17 planeerimist, järjestamist soodustav tegevus. Lapsel tekib võime oma käitumist verbaalselt reguleerida varajasest lapseeast keskmisesse lapseikka. Põhimõtteliselt tähendab see tegevuse ajal valjult rääkimist, räägitakse, et mida ma parasjagu teen ja kuidas jne.. alles lapseeas suudetakse seda oma mõtetes teha. Kaasaegsed lähenemised Tittedel on maailmast palju naiivseid teooriaid. Habituatsioon ehk äraharjumine. OPERATSIOONIDE-EELSE STAADIUMI IDEED TÄNAPÄEVAL Donaldson (1978), Light (1988), Siegal (1991) arvavad, et suurem osa laste raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise puudumisest, vaid sellest, et nad ei saa täiskasvanute keelest aru ja/või puudub ülesandel laste jaoks tähendus. Lapsed püüavad avastada (üritavad ära arvata), mida täiskasvanu küsimusega tegelikult
tegevust korraldada, kellel on grupi üle mõju (Alas, 2004); liider on emotsionaalne arusaam; juht on ametlik arusaam (Alas, 2004); juht peab keskenduma rohkem firma (`ettevõtte`) ressurssidele ja liider sellele, kuidas teiste inimeste töö kaudu eesmärke saavutada (Alas, 2004); juht on laiem mõiste kui liider (Alas, 2004). Joonis 34. Eestvedajalt nõutavad oskused (Üksvärav, 2004) Tabel 5. Lähenemised eestvedamise uurimisele (Bateman, Snell, 1996, viidatud Alas, 2004 järgi) Koolkond Lähenemine Liidri isiksuseomaduste teooria Keksendub liidri isiksuseomadustele Käitumisteooria Keskendub liidri käitumisele alluvate suhtes Situatsiooniline teooria Keskendub liidri käitumise ja olukorra vahelistele seostele 5.3. Eestvedamise põhitoimingud
üksikute andmete (nt. sünniaasta abil vanuse) välja arvutamiseks. Toimingud andmetega jäävad enamjaolt kirjest väljapool paikneva programmi ülesandeks. Objektide puhul aga püütakse enamik konkreetse objektitüübiga seotud toiminguid ühise kesta sisse koondada. Piir kirjete ja objektide vahel on mõnevõrra hägune ning mõnes keeles (nt. Java) polegi kirjete jaoks eraldi keelekäsklust olemas. Samas siiski on hea eri lähenemised lahus hoida. Traditsioonilise objektorienteeritud programmeerimise juures pole eksemplari muutujatele sugugi võimalik otse väljastpoolt ligi saada. Samuti vaid mõned alamprogrammid on teistele objektidele vabalt kasutavad, küllalt palju vahendeid võib olla loodud vaid objekti enese toimimise tarbeks. Selline kapseldamine aitab suuremate programmide puhul järge pidada, et vaid ühe teemaga seotud ning teemadevahelised lõigud üksteist segama ei hakkaks. Lisaks
seetõttu, et ta oli veendunud isiksuse omaduste pärilikkuses. Enne Eysenckit väljendasid bioloogiliselt aluselt lähtuvaid mõtteid isiksuse omaduste kohta Kretschmer (1921) ja Sheldon (1942), kelle arvates määrab inimese kehaehitus ära tema isiksuse põhiomadused. Sheldon (1942) jagas isiksusetüübi alusel inimesed kehaehituse järgi kolmeks: endomorf, mesomorf ja ektomorf. Uuema aja biloogilised lähenemised isiksusele on seotud eelkõige isiksuse omaduste pärilikkuse uurimisega (ühemunakaksikud). 59 Viimastel aastatel on hakanud kujunema evolutsiooniline psühholoogia, mis seostab isiksuse omadused loomuliku valikuga. David B (1995) arvates on "suurel viisikul" oluline kohastumuslik tähtsus ja see peegeldab hästi meie esivanematele esitatud sotsiaalsete nõudmiste struktuuri
vastutatavus problemaatiline ning keerukas ja segmenteeritud kultuurilises raamistikus on keeruline kehtestada demokraatliku käitmusviisi põhimõtteid. Selleks, et avalikkuse eelistust koondada ja selgelt väljendada tuleb kavandada uusi lähenemisi ning institutsioonide läbipaistvus, vastutus ja järeleandlikkus on vaja selgelt määratleda. Zielonka sõnul ei teata siiani, mis need uued lähenemised ja määratlemised on, kuid osatakse eristada ebaadekvaatseid lähenemisi. Kuigi esilekerkival demokraatilise valitsemise süsteemil on mitmeid nõrkusi, on ta paremas seisus tunnustamaks pluralismi, individualismi ja multikultuursust laiemas Euroopa Liidus kui vestfaalilik süsteem ning näib olevat võimekam ehtsa dialoogi, üksmeele ja vastutulelikkuse korraldamiseks. Ühtlasi on ta paremas seisundis kindlustamaks avalikku solidaarsust, mis ületab kitsaid etnilisi sidemeid.
üksikute andmete (nt. sünniaasta abil vanuse) välja arvutamiseks. Toimingud andmetega jäävad enamjaolt kirjest väljapool paikneva programmi ülesandeks. Objektide puhul aga püütakse enamik konkreetse objektitüübiga seotud toiminguid ühise kesta sisse koondada. Piir kirjete ja objektide vahel on mõnevõrra hägune ning mõnes keeles (nt. Java) polegi kirjete jaoks eraldi keelekäsklust olemas. Samas on siiski hea eri lähenemised lahus hoida. Traditsioonilise objektorienteeritud programmeerimise juures pole eksemplari muutujatele sugugi võimalik otse väljastpoolt ligi saada. Samuti on vaid mõned alamprogrammid teistele objektidele vabalt kasutavad, küllalt palju vahendeid võib olla loodud vaid objekti enese toimimise tarbeks. Selline kapseldamine aitab suuremate programmide puhul järge pidada, et vaid ühe teemaga seotud ning teemadevahelised lõigud üksteist segama ei hakkaks. Lisaks
teine-teise suhtes. See oli kogu reaktsioon. Siis tundus, et see jääbki Pärnu jaoks õhku rippuma. Aga täna meedias üheks Tallinna poolseks põhiuudiseks oli see, et seoses Tallinna kultuuripealinna 2011 tiitliga on seesama SA Tallinn 2011 tellinud külalislahkuse ehk klienditeeninduse koolituse ja võimaldab seda tasuta kuni 3000 Tallinna ettevõttele. Kusjuures selle koolituse üks põhiõppejõude on Heli Tooman. Need on täiesti erinevad ja võrreldamatud lähenemised linna tasandil: ühel pool pakutakse välja, tahetakse ja nähakse, et see on vajalik; teisel pool ei teki isegi diskussiooni. Oleks keegi siis vähemalt öelnud, et ah, me oleme niigi külalislahked, 74 Lisa 2 järg oleks ka juba midagi olnud. Kuigi ma ütleks, et see on väär arvamus, sest külalislahkust saab pidevalt edasi arendada. See on lühidalt taustsüsteem ja ma näen väga ohtlikke tendentse tegelikult Pärnu jaoks
Varaseid märke kujunevast noorsookultuurist. Edasi tuleb 1969 "Tuhkatriinumäng" (Rummo) - uued näidendid tinglikud ja maailmu loovad näidendid tahavad rääkida kõigest. Räägibki kõigest. Tõlgenduses välja toodud seost Hamletiga. Hamletklik tüüp prints oleks. 1968 Pseudopus - avalikkuse ette 80. Mudelsituatsioon, irooniline ja sarkastiline ühiskonnamudeli tõlgendus. Poliitilised tõlgendusvõimalused. Samalaadsed lahendused tulevad, mitterealistlikud lähenemised. Enn Vetemaa 1968 Illuminatsioonid keravälgule ja üheksale näitlejale (pauguga lõpus). Tegemist telenäidendiga, tegelased eraldi ruumis. Luuakse ruumi abil ruumimudel: tegelased kinni, prints eksleb ühes majas. Traditsioonilised ja noored eksperimentaatorid 60ndatel, 70-80 see enam ei kehti. On näidendeid, mis jõuavad avalikkuse ette hilinemisega. Nüüditeisenduslikku draamat tuleb edasi ka 70ndatel. Leiame näiteid aga pole tuntud
Hermann von Helmholtz selle suuna rajaja;Irvin Rock,William Epstein,Richard Gregory Ökoloogilised Taju ei konstrueeri representatsioone,ta ,,korjab üles" info,mis on juba keskkonas olemas.Tajume kekskonna invariante,sündmusi nint ätidame navigatsiooni ja liikumisülesandeid.Keskkonnas on võimaldavused James Jerome Gibson selle suuna rajaja Inimene ei mõtle välja informatsiooni olemas,objektiivses maailmas on juba informatsioon olemas Mõlemad olulised lähenemised,need suundumised täiendavad teineteist Gestaltpsühholoogia:Tervik > terviku osade summa Element omandab oma mõtte ja rolli tajus terviku konstekstis;tervik on primaarne,osad sekundaarsed;taju toimib objektide kui figuuride foonist eristumise kaudu;vormitaju kirjeldub teatud ,,hea figuuri" moodustumise reeglitega Wolfgang Köhler,Kurt Koffka,Max Werthmeimer Kontuur kuulub figuurile,mitte foonile;kontuur organiseerib objekti kujutise.Pöörduvadte
Igal maastikuelemendil ja komponendil on tähendus üksnes terviku kontekstis Maastikukonventsioonis: territooriumi mingi osa, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mille olemuse määravad looduslike ja antropogeensete faktorite mõjud ja koosmõjud. Loodusteaduslik uurimisviis vaatleb maastikku objektiivsena, sellisena, nagu ta on; maastiku moodustab kõik, mis seal näha on, ja uurimisprobleem on see, kuidas üksikutest tükkidest tervikut kokku panna. Kultuurgeograafilised lähenemised: Maastikus leiavad väljenduse meie kultuuri uued maaharimisvõtted, asustusmustrid, ehituskunst, religioon, tööstuseareng jne.; Maastik kui “raamat” või “pärgament”; Maastik kui inimkonna mälu, “maastiku keel, sümbolid” Maastikust lihtsalt: Maastik on tervik, mis koosnebloodusest, inimeste poolt loodust ning ajast; On täis jälgi seal elanud ja tegutsenud inimestest; Erinevad ajastud jätavad omad kihid ning need kõik koos moodustavadki selle, mida peame oma maastikuks;
seda saaks seostada ökoloogilise infoga; • külastajate ja keskkonna seire peab olema toimunud samal ajaskaalal; • ressursside kättesaadavus peab olema tagatud etteulatuvalt. On oluline meeles pidada, et ühtset laialt aktsepteeritud metoodikat ei ole ilmselt seetõttu, et iga kaitseala on rohkem või vähem unikaalne koht just sellele kohale omaste karakteristikutega. Siiski saab välja tuua mõned lähenemised, kuidas seostada ökoloogilisi parameetreid kaitseala külastajate arvuga. • maapinna monitooring. Eesmärgiks fikseerida muutused taimkattes ning erosioon rajal ja selle lähiümbruses; • lindude pesitsusterritooriumite kaardistamine (sh pesade kaardistamine ning sigimisedukuse jälgimine) ning elupaigaeelistuste muutuste jälgimine; • seoste leidmine loomaliikide arvukuse/sigimisedukuse ja külastajate arvukuse
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
erinevateks tegevusteks pidama (Bassnett 2006). Transkodeerimise eelistamist loomulikule suhtlusele on Gross nimetanud tõlkijate professionaalseks alaväärsuskompleksiks (2003: 83), piirdudes küll üksnes lühida üldsõnalise soovitusega sellest hoiduda ja pakkumata alternatiivset retsepti. Kiraly (2000) on tõlkijate ene- seteadvuse parandamise seadnud üheks oma sotsiokonstruktivistliku tõlkijakoolituse kesksetest eesmärkidest. Need lähenemised ei pea lähteteksti lingvistilist teisendamist seega üldse tõlkimiseks. 174 Tõlkimine 21.2 Instrumentalistlik tõlkemudel Järgnevalt kirjeldame Gottlob Fregest, klassikalisest terminoloogia- teooriast ja performatiivsest lingvistikast (Robinson 2004) lähtuvat ning arvutivõrkude protokollivirna sarnasusest inspireerituna esitatud mudelit, mille kohaselt ka tõlkija on oma suhtlustaotlust realiseeriv
Juhtimise järgmine ülesanne on kavandada "suur plaan" sinna jõudmiseks. See suur plaan on ettevõtte strateegiad. Strateegilise planeerimisega määratakse üldised põhimõtted, millest organisatsioon lähtub eesmärkide saavutamisel. See haarab ka peamiste suundade valikut, mida organisatsioon kasutab eesmärkide taotlemisel. Strateegia kujundamisel on võimalikud mitmesugused erinevad lähenemised. Ettevõtja seisukohalt lähtudes võib strateegia formuleerida kui sellise juhi nägemuse, kes otsib uute võimalusi, püüab ettevõtet arendada ja on valmis tegema olulisi otsuseid, aga samas ka strateegiat kiiresti muutma. Kohanemise strateegia põhineb väikestel sammudel, millega pigem reageeritakse tekkinud probleemidele kui otsitakse uusi võimalusi ning pannakse rõhku organisatsiooni erinevate survegruppide huvide rahuldamisele.
püsivat) mõju sellele, kuidas õpilased käituvad (koostöövalmilt või mitte), kui ma nendega olen (vt alates lk 24). Ära naerata enne jõule Lähenemised ja oskused, mida see raamat arendab, on üheks vahendiks selle eesmärgi saa- See pole just kõige arusaadavam ega kasulikum õpetamistarkus! Mäletan, et palju aastaid tagasi vutamisel. öeldi mulle midagi sarnast. Kujutlege end rühma õpilaste ees seismas (klassis või koridoris) pinges näoga, kulm kortsus – hingates raskelt ja katkendlikult – varvastel üles-alla kiikudes... Selline
andmete (nt. sünniaasta abil vanuse) välja arvutamiseks. Toimingud andmetega jäävad enamjaolt kirjest väljapool paikneva programmi ülesandeks. Objektide puhul aga püütakse enamik konkreetse objektitüübiga seotud toiminguid ühise kesta sisse koondada. Piir kirjete ja objektide vahel on mõnevõrra hägune ning mõnes keeles (nt. Java) polegi kirjete jaoks eraldi keelekäsklust olemas. Samas on siiski hea eri lähenemised lahus hoida. Traditsioonilise objektorienteeritud programmeerimise juures pole eksemplari muutujatele sugugi võimalik otse väljastpoolt ligi saada. Samuti on vaid mõned alamprogrammid teistele objektidele vabalt kasutavad, küllalt palju vahendeid võib olla loodud vaid objekti enese toimimise tarbeks. Selline kapseldamine aitab suuremate programmide puhul järge pidada, et vaid ühe teemaga seotud ning teemadevahelised lõigud üksteist segama ei hakkaks
matsioon teeb võimalikuks toimingute ohjamise ja ostutegevuse ning varude juhtimisega seotud riskide efektiivse haldamise. Ettevõtete ostuüksuste tegevus on harva ainult proaktiivne või reak- tiivne. Enamasti on korraga kasutusel mõlemad lähenemised olenevalt tooterühmast ja -kategoo- riast või üksikutest toodetest. Kuna ostutegevusega on võimalik mõjutada ettevõtte müügikäivet, kasumit ja rentaablust, täidab see irma majandusliku tulemuse saavutamise seisukohalt üliolulist rolli. Üksnes mõneprot-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
