Valgustusajastu Õ. §3 lk.22-27. Valgustuse mõiste • 18.sajand- valgustussajand. • Valgustust peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks pärast reformatsiooni. • I.Kant „Valgustus on ajastu, kus inimene väljus tema omasüülisest alaealisusest.“ • Valgustus kritiseeris autoriteetidele, sh kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt. • Usk mõistusesse kui maalilma tunnetamise peamisse allikasse- ratsionalism R.Descartes „Cogito, ergo sum.“ • Empirism- teadmiste allikaks on kogemus. F.Bacon • Deism- jumal küll lõi maailma, kuid ei sekku enam selle korraldamisse. Valgustusajale iseloomulikud jooned: • 1) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progr...
liikumine jäi seetõttu vaoshoituks. Õnneks kompenseeris vea meisterlik oskus laulda pianos, mis on tavaliselt kooride suurim nõrkus. Lavakaunistused olid erakordsed ja pilku püüdvad ning kostüümid olid hoolikalt läbimõeldud. Kirevad värvid, kirjud mustrid ning peensusteni valitud detailid jätsid ajastutruu mulje. Kahjuks häiris väike detail: etenduses polnud Carmen süsimustade lokkis juustega noor neid, nagu raamatus teda kirjeldatakse. Seevastu üllatas uudne lähenemine koreograafiaga: kasutatud oli nii balleti kui ka flamenco elemente, mis mõjus ootamatu ja täiusliku kooslusema. Arvan, et üldjuhul oli tabatud Georges Bizet’ stiil, mida saab iseloomustada just 3 omadussõnaga: kirglik, hoogne ja tuline. Nii lauljad kui ka orkester olid leidnud endas sisemise hispaanlase ning unustanud kolmeks tunniks tuima eestlasliku oleku. Iga noodiga värvisid nad erineva õhkkonna saali. Tekkis tunne nagu viibiks kuumas Hispaanias, mitte külmas ja karges Haanjas.
spordile andus, mina oskan kuidas saavutada eesmärki ning mis on võistluses võit ja allajäämine. Kuna essee teema on “Mina ettevõtjana” tuleb siis natuke fantaseerida ja kujutada ette, et olen juba ettevõtja. Millega siis tegelen? Juba paar aastas tagasi mul tuli idee, et kui ma saaksin ettevõtjaks, siis tahaksin asutada oma ekskursioonibüroo. Muidugi mina sain aru, et neid on liiga palju. Aga meid iseloomustaks individuaalne lähenemine igale klientile. Näiteks, mulle ei meeldi kui ekskursiionid toimuvad suure bussiga, kus on palju inimesi, kus on tüüpiline igav giid ja absoluutne tüüpiline jutt vaatamisvärsustest. Tavaliselt see on igav ja tore kui jäävad fotod, sest informatsioon ei seisa meeles. Seepärast mina tahaks, et minu büroo töötaks nii: Igale gruppile varustatakse sobiva suuruse bussiga, siis reisijad valivad giidi ning täiendavad
seda järgida saaks. 20.sajandil oli avant-garde'I fookus suunatud visuaalse kommunikatsiooni disainile KONSTRUKTIVISM Oli kunstiline liikumine venemaal alates aastast 1914 ja on mõiste mida tihti tänapäeva modernses kunstis kasutatakse. Mõiste STIIL VÕI LIIKUMINE, MILLES VALIK MEHHAANILISI OBJEKTE ON KOMBINEERITUD ABSTRAKTSETESSE LIIKUVATESSE STRUKTUURILISTESSE VORMIDESSE. See laenas ideid kubismist, supermatismist ja futurismist, kuid südames oli siiski täiesti uus lähenemine objektide ehk siis teoste valmistamiseks. Konstruktivismil oli oluline mõju uutele graafilise disaini tehnikatele, mille tipus oli El Lissitzky. Osana varajase nõukogude liidu noorteliikumisest, suunasid konstruktivistid oma kunstilise väljavaate hõlmata kognitiivne, materjaalne aktiivsus ja kogu inimkonna spirituaalsus. Kunstnikud püüdsid luua kunsti, mis võtaks vaataja välja traditsioonilisest olukorrast ning teeks temast aktiivse vaataja.
Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Isomeetriline dünamomeetria: * lihasvastupidavus * tahteliseaktivisatsiooni protsent * jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul) * lõõgastus kiirus * reaktsiooni kiirus Polümüograafia-on dünamogramm ja elektromüogramm sünkroon registreerimine (koos valgus ja heli signaaliga) Tsentraalne-aeg mis kulub närvidel lihases tekkiva kontraktsioonini. Isokineetiline dünomomeetria- toimub luukangide lähenemine * jõumoment * võimsus * töö * mida kiirem tegevus seda suurem vastupanu Ennem taastub kiirus pärast jõud Goniomeetria-liigeste liikuvuse mõõtmine. * Mehaaniline goniomeeter * elektromehaaniline * gravitatsiooniline Müotonomeetria-lihase toonuse mõõtmine mehaaniliste omaduste alusel. Elektromüograafia-akivisatsiooni potentsiaali registreerimine, määratakse tahtelisi liigutusi ja reflekse. Põhiline lihase ja närvi uurimise meetod.
Õpilasekeskne lähenemine. Põhimõte seisneb selles, et õpilane ise on oma elu ja tegevuse subjekt. S. t eelkõige seda, et ta ise osaleb oma elu sündmustes ning tal on õigus teha oma valikuid. Et lõpilane/laps teeks õigeid valikuid, peab tal olema selge, missugused on tema valikud ja missuguseid tagajärgi ühe või teise valiku eelistamine kaasa toob. See eeldab pidevat suhtlemist, arutelu lapsega, mille käigus talle selgitatakse võimalusi. Otsuseid teeb laps ise. See on kindlasti palju rohkem aega ja vaeva nõudev protsess võrreldes lihtsa allutamise ja karistamisega, kuid ka palju efektiivsem, sest nii õpib laps tegevuse käigus ise elu planeerima, analüüsima sündmusi ja põhjus-tagajärg seoseid otsuste tegemises, mida sageli tal pole kuskilt õppida. Tal tekib võimalus selgusele jõuda, et temast endast sõltub väga palju enda elu õnnestumises ja teised inimesed: õpetajad, kasvatajad võivad selles teda toetada. Õpilasekeskses pedagoogikas ...
erinevatd vaatenurgad. Eksisteerivad progressivsed lähenemisviisid ja konservatiivsed. Samuti eksisteerib erinevu kriitilise suuna ja rakenduslikuma lähenemise vahel, mis poole otseselt seotud poliitiga. Eksisteerivad : humanistlik/teaduslik, kvalitativne/kvantitatiivne ja subjektiivne/objektiivne dimensioonid. Neli põhilist meedia ja ühiskonna käsitlust: 1. meedia ja kultuurikskne vaatenurk tähelepanu sisul ja meedasõnumite subjektiivsed vastuvõtul. 2. meediakeskne materialistlik lähenemine rõhuab meedia struktuurilisi ja teholoogilisi aspekte. 3. ühiskonna ja kultuurikeskne käsitlus aktsenteerib sot. Tegurite mõju meediatodangule ja fuktsioon ühiskondlikus elus. 4. ühiskonnakeskne materialistlik lähenemiviis vaatab meediat ja selle sisu kui poliitilis mjandulike ja materiaalset ühiskondlike tingimust kujutus. D.McQuali meediateooriate klassifikatsioon. Võib määratleda 4 teooriad; sotsiaalteaduslik, normatiivne, operatsionaalne ja tavateaduslik teooria.
seotud infoga. Viimane on aga vajalik muutmaks organisatsiooni tervikuna turule orienteerituks. Turunduskompleksi juhtimise puhul on suures osas tegemist massturundusega, mille puhul kliente vaadeldakse kõigest numbritena firma tegevusaruannetes. Järelikult tekkis vajadus alternatiivsete teooriate järele, mis võimaldaksid organisatsiooonil saada tõeliselt turule orienteerituks. Interaktsiooniline ja "võrgustiku" lähenemine tööstuslikule turundusele 1960ndatel hakkas välja arenema interaktsiooniline ja võrgustiku lähenemine (interaction and network approach) tööstuslikule turundusele. Müüja, kes võib samal ajal olla ka ostja (Gummesson: part-time marketer), võib värvata turundusspetsialiste n.ö täistööajaga turundajaid (full-time marketers). Gummesson aga arvab, et sellised täistööajaga marketerid suudavad tegeleda
I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus
tuntud kui gentrifikatsioon, on püütud leida ka teisi eesti konteksti sobituvaid termineid, näiteks aadeldamine ja elavustamine. Gentrifikatsioon on üks oluline linnauuenduse protsess, mille käigus liiguvad kapital ja teotahtelised inimesed allakäinud piirkonda otsides investeerimisvõimalusi, odavaid elukohti ning alternatiivseid eluviise .On kaks selgelt eristuvat lähenemist gentrifikatsioonile: majanduslik/tootmiskeskne ja kultuuriline/tarbimisele orienteeritud lähenemine. Tänaseni pole selge milline tegur on gentrifikatsiooni puhul tähtsam-kas majanduslik või kultuuriline või kumb kumba rohkem mõjutab. Probleeme on tekitanud ka nn. rendilõhe (inglise k.rent cap ) olemasolu. Neil Shmithi poolt 1979.a loodud kontseptsiooni järgi on linnades alasid, mis oma pideva alainvesteerituse tõttu on allpool oma potentsiaalsest väärtusest e. siis antud piirkonna arvelt saaks raha teenida.
eesmärk ei ole saavutatav, siis motivatsioon langeb. - Mõõdetavad- kas on tehniliselt teostatavad - Ajaliselt määratud annad ülesande, aga ei anna tähtaega, siis ongi tunne, et aega on küllalt - Realistlikud - Täpsus mida täpsemalt sõnastada, seda tõenäolisemalt saavutatakse. SWOT- analüüs- tugevused, nõrkused võimalused, ohud Strateegiline juhtimine Kus me oleme, kuhu me tahame jõuda ja kuidas? · Ettevõtja lähenemine 1 jõuline isiksus, loob visiooni, kuhu me läheme ja ütleb, kuidas asjad käivad. Sellised inimesed keskenduvad võimalustele ja võtmeküsimus on, kuidas panna keskkonda alluma. · Kohanev lähenemine Juhtkond, probeelmide lahendamine, vaidlemine eesmärkide üle (riigiasutused). Asjadega tegeletakse siis, kui need esile kerkivad. Ohud keskkonnast. · Planeerimismoodul Võimalused + probleemid, süsteemne võrdlev analüüs. Üritatakse aru
I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus
MOTIVATSIOON Motus-liikumapanev jõud/tung/aje. Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõusujõuks ja suunab seda eesmärgi poole. ( vajadus-> paneb otsima parimaid lahendusi/võimalusi) Motivatsioon(asjaolude kogum)=motiiv(üks kindel asjaolu) Üldjuhul on kõikide motiivide tuvastamine raske, tuleks rääkida pigem motivatsioonist. (Enesetapp:bioloogil. tegurid, psühholoogil. tegurid, sotsiaalsed tegurid, kultuurilised tegurid) MOTIVATSIOONI TEKITAVAD VAJADUSED 1. Füsioloogilsed vajadused- oluline ellujäämise aspektis 2. Psühholoogilised vajadused- oluline psühholoogiline heaolu 3. Sotsiaalsed vajadused- seotud enese teostamisega antud kultuuris heakskiidetud moel( omandad kultuuriga, mis määrab, mida vajad alates riietest)(haridusest->ümbermaailmareisini) Kultuur määrab ka füsioloogilisi vajadusi( söömise, seksimise osas). Tõenäoliselt vaid hingamisvajadus pole kultuuriga seotud. AKTIVATSIOONITEOORIAD...
Sotsiaalpsühholoogia · Sotsiaalpsühholoogia on teadus sellest, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. · Sotsiaalpsühholoogia on teadus, mis tegeleb nende psüühika ja käitumise aspektide uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse. 1) Interdistsiplinaarne lähenemine A) sotsioloogia osa, mis tegeleb massiteadvuse nähtuste uurimisega B) psühholoogia osa, mis tegeleb isiksuse uurimisega 2) Intradistsiplinaarne lähenemine Tegeleb massipsühholoogialiste ja grupiliste nähtuste uurimisega Interpretatsiooni tasemed Sotsiaalpsühholoogia ajalugu I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W
suuremat keha suurust, sest neil on suurem aju. Inimese aju koosneb mitmest eriosast: 1. Ajutüvi 2. Limbiline süsteem 3. Ajukoor Mille ma pean ära mainima, et mõhnkeha, mis vahendab informatsiooni vasaku ja parema ajupoolkera vahel on naistel 20% suurem, kui meestel. Vasak ajupoolkora: Grammatiline analüüsimine, loogika, teadlik järelemõtlemine, välismaailma tajumine, meetodid, reeglid, kirjakeel, arvutamine, arutlemine, teaduslik lähenemine, agressiivsus, järjestikune lähenemine, sõnaline osavus, intellektuaalsus, analüütikus. See kuulub meeste pärusmaale, sest mõtlemist nõudvad ülesanded poistele meeldivad, nt: Sudokud või probleemidele lahenduste leidmine (lambipirni vahetus). Parem ajupoolkera: Terviklikkus, intuitsioon, alateadlikkus, sisemine teadlikkus, loovus, arusaamine, 3- dimensiooniline vormitaju, kujutlusvõime, muusika, kunst, passiivsus, üheaegne lähenemine, praktiline osavus, sensuaalsus, sünteetilisus. Naised aga lahendavad
2) töövõtja – (palgatöötaja) Tahab hästi teha, aga ei ole nõus andma ekstrat. Peab vajalikuks jagada energiat töö ja vaba aja vahel. Konflikt tekib, kui organisatsiooni on nii töövõtjad kui karjäärinimesed – nad ei mõista teineteist. 3) ettevõtja – pole valdkonnatruu, algataja, aga raske on ühte asja lõpuni teha. Energiline. Vaimustub eri asjadest, ei ole pidev -> ei saa eksperdi staatust. 9. Mille poolest erineb 20ndates, 30ndates ja 40ndates ja 50-ndates inimeste lähenemine karjäärile? Mis on nende peamised mured, millega nad karjäärinõustaja poole pöörduvad? 20a: Kas absoluutselt ei huvitu karjääriplaneerimisest või on väga mures. Enne seda tuleb proovida kõike! 26-27 võiks oma rida leitud olla. Sotsiaalne surve. 26ndate kriis, kui ollakse ühel kohal kaua. 30a: Erinevused vanusegrupi sees kasvavad. Sissetulek oluline. Eksperdi staatuse soov, hirm rongist maha jääda. II kriis 35-37a 40a Keskea kriis. What if.. mõtlemine
Sotsiaalne konstruktsioon näide raha I*nimene on sotsiaalne olevus. Ontoloogia-olevuse loomus on sotsiaalne. Individualistlik ratsionalism vs sotsiaalne olevus. Fookus asjadel, mis pole struktuuris sees. Struktuur ise pole väga oluline Uusrealism ja liberalism tulevad mikromajanduslikust küljest, kuidas indiviidid üritavad suurendada oma kasu. Konstruktivism tuleb sotsioloogilistest lähenemisest. Pole teooria vaid pigem lähenemine, kuidas me näeme maailma. ENGLISH SCHOOL/ RAHVUSVAHELINE ÜHISKOND- “Rühm riike, kellel on ühised huvid ja väärtused, moodustavad rahvusvahelise ühiskonna selles mõttes, et nad on nõus järgima mingeid reegleid omavahelistes suhetes…” BULL Martin Wight- 3 traditsiooni; Hedley Bull- anarhiline ühiskond 1977; Nicholas Wheeler- uuem teadlane Ajalooline ja institutsionaalne lähenemine, keskendub indiviidile ja poliitilistele väärtustele. Põhirõhk ideede ja ideoloogiate uurimisel
lääneriikides tõrjuvaid hoiakuid. Suhted Venemaaga olid näiliselt sõbralikud, tegelikult tahtis Venemaa kaasata Balti riike Saksamaa-vastasesse ühisrindesse, kuid see oleks halvendanud Eesti suhteid Saksamaaga, sellepärast Eesti keeldus. Lisaks kardeti, et Punaarmee ei lahku siit enam vabatahtlikult ja vastastikune abi muutub okupatsiooniks. Suhted Saksamaaga tihenesid sõjaväelise poole pealt, sest Saksamaad peeti ainukeseks riigiks, kes suudaks vastu panna Punaarmeele. Kuid lähenemine Saksamaaga ei suurendanud Eesti julgeolekut, sest mujal maailmas arvati, et Eesti läks Eesti-Saksa mittekallaletungilepinguga Saksamaa poolele üle. Lõpuks otsustas Eesti säilitada neutraliteeti, mängida kahe suurriigi vahel ja mitte eelistada kumbagi.
ka selle kohta, kuidas muuta oma käitumist ökoloogiliselt säästvamaks. Koolieelsuse printsiip 1. Õppe-kasvatustöö põhineb didaktika printsiibil lihtsamalt keerulisemale, lähemalt kaugemale, üksiku juurest üldisema suunas; 2. Arenguprotsessi terviklikkuse printsiip lapse ühtse tervikliku maailmavaate kujundamine; 3. Lapse individuaalsuse arvestamise ja võimekuse arendamise printsiip; 4. Humanistlik lähenemine lapse isiksuse kujundamisele laps sünnib õppimisvõimelisena, on vajalik arendada enesekehtestamise ja realiseerimise soovi; 5. Probleemse õpetamise printsiip- situatsioonidele lahenduse otsimine, küsimus "kuidas" on kõige tähtsam, teadmine tuleb läbi tegevuse, kusjuures tegvus on vabalt valitud olukorras, 6. Lapse tervise säilitamine ja tugevdamine, tema liikumisvajaduse rahuldamine; 7
Reemann ja Egon Nuter. Antud näidendis tundus mulle osatäitjate töö olevat lihtne, kuid ma ei kahtle näitlejate professionaalsuses. Väga hea näitleja mulje jättis mulle Evald Aavik, kes sobis suurepäraselt tema kehastatud isiksusse. Häirivaks teguriks kujunes mulle Hannes Priki näideldatav isiksus, kes ostus liiga nõrgaks ja tundeliseks tegelaskujuks. Etenduse ,,Ma armastasin sakslast" kunstnik oli Inga Vares. Lava kunstlik lähenemine oli hästi lahendatud väheste kujundusobjektide näol, mida ei liigutatud kordagi näitemängu ajal. Kogu lava oli jaotatud 3 sektsiooniks. Esiplaanile oli toodud katuse väljaehitusega magamistuba koos kujutletava pika koridoriga , millele järgnes söögituba ja väike elamuresidents. Muusikalist poolt arendas Urmas Lattikas, millele pöörati selles etenduses väga vähe tähelepanu. Harva esines vaikset saatemuusikat, mis võis süvenenult näidendile isegi
levitatakse teavet suurele rahvahulgale.Massimeedium- massikommunik.vahend(ajalehed,ajakirjad,raadio,tv).Interaktii vne kommunikatsioon-suhtlemine arvuti teel.Avalik arvamus- inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikusesse.Kommunikatsiooni ül-täidab riigi igapäevaelus mitmeid ülesandeid,seob riigi ühiseks tervikuks.Rahvus-see on inimeste ühtekuuluvusvorm,mis põhineb ühisel territooriumil,ajalool,tavadel,keelel.Intergratsioon- rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste,arusaamade ja eesmärkide baasil.Leibkond-sotsiaal ja majanduslik üksus,mis koosn kooselavatest inimestest,kes ei pruugi olla omavahel sugulased.Ülalpeetav-inimene,kes ei saa palka.Tööjõud-ühiskonnas täätavad ja selleks võimelised inimesed.Sotsiaalne kihistus-peegeldab hierarhiat e paremusjärjestust.Pluralism-mitmekesisus-rikastab ühiskonda ja teeb selle huvitavaks, kuid võib tekitada ka probleeme.Tolerantsus-sallivus teiste vastu.Identiteet-
ütleb uuele põlvkonnale, et nad on hukas. Erinevalt suhtuti ka inimestesse, vanemad vaatavad viltu ka sellistele asjadele mis nende ajal oli vägagi põlatud kui meie ühiskonnas on see täiesti tavaline. Nende ajal olid ühiskond ja moraalinormid teistsugused, sest tänapäeval püüeldakse tolerantsuse ja võrdõiguslikkuse poole, näiteks taunitakse tänapäeval rassismi ja ka omasooiharatesse suhtutakse sallivamalt. Paljude vanemate jaoks on see liiga uus ja võõras lähenemine ning nad ei suuda sellega leppida, et noored ei näe selles midagi imelikku. Sellegi poolest olen ma tänapäeva ühiskonnaga väga rahul ja minu vanemad mõistavad ning toetavad mind igati.
STRESS Loe läbi õpikust leheküljed 153 – 155 ja 163. Iseseisva töö tegemiseks otsi lisamaterjali ka Internetist. Ülesanne 1 Too ära 10 lahendust, mis sobivad sulle, et end stressist säästa (kirjuta ka põhjendus, et miks antud lähenemine aitab stressist jagu saada): 1. Positiivne mõtlemine – kui ma olen negatiivne, siis ma üldiselt olen ka kohe stressis, aga positiivne mõtlemine annab mulle hea mõtlemise ning ei mõtle halbadele asjadele ning annab ka hea enesetunde 2. Piisav magamine- Kui olen vähe maganud, siis tekib tavaliselt unepuudus ning pahur tuju, kuid kui olen piisavalt maganud, siis on terve päev hea olla ning ei nähva kellelegi 3
Järgmiseks muudatuseks oli 1863. aastal läbiviidud kohtureform, millega kehtestai uued kohtupidamist korraldavad seadustikud. 22.jaanuaril 1863. aasta puhkes Venemaa poolt annekteeritud Poola Kuningriigis Jaanuariülestõus, mis hõlmas ka Leedu ja Valgevene alasid ningtaastas lühiajaliselt Poola iseseisvuse. Kevadeks 1864. aastal õnnestus Aleksander II-l mäss maha suruda. See lõpetas Poola sõltumatuse 53 aastaks. Aleksandri võimu ajal jätkus ka Venemaa lähenemine Ameerikaga ning Venemaa osutas tuge Ameerika Ühendriikide kodusõjas põhjaosariiklastele. 1867.aastal müüs Venemaa Alaska sümboolse summa eesttoetusena Ameerikale. Üksiküritajad jja terroristlikud grupeeringute liikmed püüdsid Aleksandrit vähemalt 7 korral tappa. Kõik need katsed lõppesid läbikukkumistega, tsaar ei saanud isegi kordagi vigastada. Nii hakkas ta arvama, et teda kaitseb Jumala käsi. 1881. aastal plaanis Aleksander II vastu võtta seadusi, mis
Kahe suuna lähenemine toimus kevadel 1990, kui Eesti NSV Ülemnõukogu tunnistas NSV Liidu riigivõimu Eestis ebaseaduslikuks. Kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi koostöös Eesti Kongressiga viima Eesti Vabariigi taastamiseni. Mais kaotati nimetus Eesti NSV ning asendati see Eesti Vabariigiga. Siiski ei olnud iseseisvus selleks ajaks veel kaugeltki saavutatud. NSV Liit käsitles Eestit ja teisi Baltimaid endiselt Moskvale alluvate liiduvabariikidena ning oli valmis oma ülemvõimu säilitamiseks kasutama äärmuslikke jõuvõtteid, nagu näitasid jaanuaris 1991 toimunud verised sündmused Vilniuses ja Riias. Mõlemas Balti riigi pealinnas püüdsid Nõukogude eriväelased hõivata rahvuslike jõudude kontrolli all olnud meediakeskusi, mille käigus sai surma mitukümmend inimest. Analoogilisi sündmusi Eestis ei olnud. Jaanuarikuistes sündmustes etendas olulist rolli NSV Liidu tuumikvabariigi Vene NFSV toetus Balti riikidele: 13. jaanuaril saabus Tallin...
-Inimene saab olla niisuguses keskkonnas, kus kõik suitsetavad ning ka joovad ja muidugi inimene hakkab seda tegema koos oma sõbradega. -On olemas ka minu elu näide. Algkoolis meil oli niisugune isik, keda kogu aeg haavati. Algas see paar inimestest, pärast tuli veel keegi ning juba aasta pärast selle isiku solvati iga päeva ka neid inimesed, kes seda ei tahtnud. Minu meeles see oli just selline keskkonna mõju. · 3.Minu vaadega rohkem sobib humanistlik lähenemine, sest: -Ma püüan pöörata tähelepanu kõigepealt oma instinktidele ning ka kõhutundele. Kogu aeg proovin ise oma probleeme lahendada ning usun, et saan oma otsuseid usaldada. -Armastan riski võtta, sest see annab uut emotsioone. Kahjuks loov mõtlemine mul ei ole nii suur, kui tahaks, vaid aeg aegselt proovin seda arendada. -Mõnikord kõikidel tuleb see hetk, kui elu ei anna rõõmu ja mina ka ei ole erand. Aga tavaliselt ma olen õnnelik isik ja usun, et elu läheb täna või homme parem
müük… • Nõrkused – turul uustulija, kogemustega konkurendid… • Ohud – turusituatsiooni, palkade, seadusandluse, tooraine hinna muutus., uued konkurendid… TEENUSE TOOTMIS - JA ARENDUSPLAAN • Erinevad hooldus - ja koristusteenused vastavalt ajale, kliendile ja võimalustele. • Konkurentsis püsimine – teenuste kvaliteedi järelevalve, töötajatele arengukoosolekuid/koolitusi • Keskkonnasõbralik lähenemine, ennetada klientide kaebuste teket. • Teenusvajaduse väljaselgitamine, regulaarne ettevõttesisene analüüs. • Kliendirahulolu uuring, teenuste areng ja vastavus turuvajadustele. VAJALIKUD RESSURSID • Põhitegevus on puhastusteenuste osutamine, professionaalne oskusteave. • Vajalik põhivaraline ressurss (kodulehekülg, vajaminevad vahendid, masinad).. • Vajaminev ressurss kokku 7700 eur. • EAS – i starditoetus summas 5000 eur.
tulemusi infosüsteemide kasutamisest • Orienteerumine nii äri, kui ka IT töö tulemuste hinnangus Juhtimine (Provide aligned leadership) • Väliste “sisenevate andmete” interpreteerimine • Sisene mõju ja liidrisus (teha “sisenevaid andmeid” tähenduslikeks ja arvestada nende tegevust kompaniis) • Välised tulemused — uued produktid, uued turud • Tehnoloogilised oskused • Kaine realism • Kreatiivne lähenemine, intuitsiooni kasutamine • Kommunikatiivsed oskused • Äri teadmine Põhilised IT reeglid • Ärge rääkige kuludest IT peale, rääkimata nendest tuludest, mida nad toovad • Kõik, mis on seotud IT tegevusega peab olema seotud ettevõte eesmärkidega Conclusion
Mis see kvantmehaanika tegelikult siis on? Kõik sai alguse Newton'ist ehk klassikalisest maailmast, kuid peagi mõisteti, et molekulide ja aatomite maailmas ei ole sellega enam midagi peale hakata. Kui viidi läbi katse, siis selle seletamiseks tuli kasutusele võtta uued mõisted ja teooriad. Võib öelda, et kvantmehaanikast sai selles osas teerajaja. Kui senine füüsika oli olnud lihtne ja loogiline, siis nüüd see muutus. Kvantmehaanikas esines efekte, mis olid raskesti vastuvõetavad. Võime kohe esimeseks näiteks tuua kaksikpilu katse, kus elektronid näivad üheaegselt mõlemat pilu läbivat. See tundus kõigile väga kummaline ja mõistmatu. Kvantmehaanika arendati välja eelkõige tuginedes Plancki kvanthüpoteesile ja Heisenbergi määramatuse printsiibile. Plancki kvanthüpoteesi kohaselt on valgusel diskreetne struktuur – teda kiiratakse või neelatakse lõpliku suurusega energiakvantide kaupa, mille energia on vastavuses...
Juhan Liiv „Rukkivihud rehe all“ Mina lugesin Juhan Liivi luulekogu „Rukkivihud rehe all“, mis on ilmunud 1964. aastal. Selle luulekogu koostas Paul Rummo. Selles luulekogus on 43 luuletust. Juhan Liivi luuletusi võib jaotada: Loodusluule – Juhan Liiv on kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning luule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. J. Liiv vaatles looduse pisiasju, ta kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. „ Üks märtsihommik udune,“ „Tulen, tulen,“ „Külm,“ „Kevade lähenemine“ Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, millest ta ka kirjutas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi – eks sügis olegi ju mitmepalgeline: kord puistab üle kullase lehesajuga, kord hukutab oma salaka...
Kõrgaeg kuni 1930 neni. Prantsusmaal alguses ja siis üle maailma. Igal maal oma moodi. Noorema kultuuriga rahvastel oli valgustatud mõte. Vabaduse ja õigluse vaaltus. Ühiskonnas inimesed mõistsid et ameeriklased jms ei ole midagi halvemad kui nemad. Varem olid ranged ja jäigad normid, siis romantikud toovad sisse romantilise kangelase, erandliku inimese, kes ei vasta nendele normidele ja ka temal on õigus omanäoline olla. Romantismi peamisi teeneid oli uusfilosoofiline lähenemine kirjandusele ja kultuurile. Idealiseeriti keskaega ja keskaja inimest, sest need olid loomulikud. Esivanemad olid ikka rüütlid ja ilgelt lahedad. Kirjanduses tulid maagia, fantastika nagu keskajal. Jutud kanduvad minevikku eksootilistes paikades, mis olid euroopa keskpunktist kaugemal nt hispaania ja kreeka või siis hoopis kaugemal aafrikas või aasias. Esiplaanile tõiusis lüürika, sest romantismis on tunded. Kangelased ja tegevuskoht. Hakati avastama taas rahvaluulet. Sellel
kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes Marxi ideed Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: 1. materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus (kultuurimaterialism) 2. klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf) 3. kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta (Frankfurdi koolkond) Inimese ja ühiskonna olemus Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad, tuleneb ühiskonnast. Ühiskond kujundab inimestes ebaloomulikke
olemus ja sotsiaalne ebavõrdsus, sotsiaalsed muutused ja areng. Sotsioloogilistes uuringutes on kaks poolust: ühiskond ja inimene. Ühiskonna tasandi probleeme käsitlevat osa nimetatakse makrosotsioloogiaks ja isiksuse, inimsuhete ja väikeste gruppide tasandi probleeme mikrosotsioloogiaks. Sotsioloogia areng on kaasa toonud ka kolmanda taseme loomise, mesosotsioloogia ehk keskastme teooria. See on teaduslik lähenemine, mille puhul rakendatakse analüüsi suhteliselt piiratud sotsiaalse elu valdkonna suhtes. Üks uuemaid suundi sotsioloogias on aga metasotsioloogia, kuhu kuuluvad teooriad, kontseptsioonid ja meetodid, mida kasutatakse sotsioloogia sotsioloogilisel analüüsil. Miks on vaja sotsioloogiat? · Sotsioloogia analüüsib inimeste reaalseid sotsiaalseid probleeme ja pakub neile lahendusi ja ka praktilist abi.
mitte ainult äris, vaid üldiselt. Äriuuringud ei erine palju praktilisest probleemide lahendamisest. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE UURING KVALITATIIVSED MEETODID KVANTITATIIVSED MEETODID · Rõhk arusaamisel · Rõhk testimisel ja tõestamisel · Fookus vastaja vaatenurgal · Fookus sündmuste faktidel ja/või põhjustel · Interpretatsioon ja ratsionaalne lähenemine · Loogiline ja kriitiline lähenemine · Vaatlused ja mõõtmised loomulikus ümbruses · Kontrollitud mõõtmine · Subjektiivne asjaosalise vaatekoht ja lähedus · Objektiivne kõrvalseisja vaatekoht distantsiga andmetele andmetest · Avastuslik suunitlus · Fookus hüpoteeside kontrollimisel · Protsessile suunatud · Tulemusele suunatud
Biomeditsiiniline lähenemine- haigus läbi rakutasandi, tehnoloogia arenes, inimese oma osalus madal. Diagnostika arenes läbi tehniliste vahendite. Reduktsionistlik lähenemine- vaim, keha ja käitumine on seletatav ja taandatav rakutasandi, bio Reduktsionism eitas tõendeid, et erinevad inimesed võiks erineval moel haiguseid põdeda, ei toodud sisse isiksust, kogemust, ega kultuurilist tausta. Biopsühhosotsiaalne ja biomeditsiiniline lähenemine Biomeditsiiniline Biopsühhosotsiaalne lähenemine reduktsionistlik mitte- reduktsionistlik Hing- keha vastandus hinge ja keha ühtsus Haiguse tekitajaks patogeen Haigusel mitmeid tekkepõhjuseid Rõhuasetus haigusel . Rõhuasetus nii tervisel kui ravil Süsteemide teooria, kõik on
Eeldused ja riskid Eelduste ja riskide kirjeldamisel võetakse aluseks loogilise maatriksi kirjed. Lähteülesandes on kohane esitada seletav või täpsustav kommentaar iga LogFrame'is esitatud eelduse kohta. Töö ulatus Töö ulatust kirjeldatakse lähteülesandes LogFrame'i tegevuste välja alusel. Samas on soovitav vältida liigset detailsust, mis takistab teostajal oma know how ning metoodilise lähenemise kasutamist. Üks võimalus esitada oma lähenemine ilma teostajat sellega sidumata on rõhutada, et ülesannete kirjeldus on suunda andev ning et pakkumisel ei välistata teostaja alternatiivlähenemist. Väljundid Konkreetsete tulemuste kirjeldus, mida teostav meeskond peab saavutama. Täpsustus iga väljundi saavutamise kriteeriumide kohta. Ka siin on aluseks loogilises maatriksis defineeritud väljundid. Lähteülesande selguse huvides võib näiteks pealkirjad "töö ulatus" ja "väljundid" ühendada ning
5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi teooriat täiustada J.S.Mill? : () . , , . , , () () . 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? , , . , . , .. ( ), ( ). 7.Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? , , , (., - , - ). , (., , - ). - ( , ..). - . 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi kas utiliaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? - , . , , , , . 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? ; , . . -. , , , - . . .., , . : « , , ». , .. , . . . 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine üldse võimatuks järelikult on ebaeetiline
motiveeritus, inimsuhete tähtsustamine Käitumuslik teooria Liidri käitumine alluvate suhtes Situatsiooniline teooria Liidri käitumise ja olukorra vahelised seosed.Käskimine, müümine, osalemine, delegeerimine Karismaatiline lähenemine Liidri sünnipärane autoriteet Erinevad juhtimisstiilid: Korraldusi andev Osalev Formaalne Autokraatlik (keelan käsen Demokraatlik (perefirma või poon ja lasen) väike organisatsioon) Isiklik Autoritaarne (lähtub Meeskonda loov (rahuldab
Kui Freud lõpuks oma ametit aktsepteeris, toimus temas tohutu loova aktiivsuse vallandumine, mille käigus ta avaldas ühe raamatu aastas ja tuhises rahvusvahelisele areenile. Tal paluti pidada 1909 a loeng Clarki Ülikooli 20 aastapäeva pidustustel Worcesteris, Massachusettsis. Tema tohutu produktiivsus jätkus veel 30 a ja ta lahkus Viinist 1938 a, kui Natsi sõjavägi oli sõna otses mõttes tema uksel. Ta põgenes Inglismaale, kus suri 23. septembril 1939 a. TEOORIAD Strukturaalne lähenemine: Freud eristas kolme vahendajat tungide ja käitumise vahel: Id (Miski), Ego (Mina) ja Superego (Ülimina). Id- Tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel, peale väikeste laste on olemas ka Ego ja Superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego-Ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad
- Lihtsaima/kättesaadavama variandi valik. - Teiste inimeste mõjutustel valimine. 7. Karjääri planeerimise strateegiad (Allen et al, 4). · Seotud karjääri planeerimisega tegelemise stiimulite ja motiividega. · Oportunistlik (väliselt juhitud). · Elumuutusest lähtuv. · Eneseanalüüsist lähtuv (sisemiselt juhitud). · Uuriv. 8. Mille poolest erineb 20ndates, 30ndates ja 40ndates inimeste lähenemine karjäärile? Mis on nende peamised mured, millega nad karjäärinõustaja poole pöörduvad? · 20ndates: Kõik on ees, võimaluste paljusus, proovimise vajadus, sotsiaalne surve, materiaalsed kohustused puuduvad, madal motivatsioon karjääri planeerimiseks. · 30ndates: stabiliseerumine, sissetulek oluline, erinevused vanusegrupi sees kasvavad, töö ja eraelu tasakaalu teemad pereinimestel, eksperdistaatuse soov ja hirm rongist maha jääda.
I Personalijuhtimise kontekst ja personalitöö korraldamine Maria Kütt 20. veebruar 2014, TLÜ definitsioonidest Personalijuhtimine (Human Resource Management) on inimressursi rakendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamise huvides (Mondy, 1999) Personalijuhtimine (HRM) on strateegiline ja järjepidev lähenemine organisatsiooni kõige väärtuslikuma vara inimeste, kes annavad oma individuaalse ja kollektiivse panuse organisatsiooni eesmärkide saavutamisesse juhtimisele (Armstrong, 2006) Ressurss või personal või... inimvara (peopleware) täiendus tark- ja riistvarale (software ja hardware); teatud tüüpi varandus, mida tuleb võimalikult tootlikkult rakendada inimressurss (human resource) üks organisatsiooni tegevuseks vajalikest
2) 1920´aastatel kõige NSVLi vaenulikum riik, sest kaotas varad, mis olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale 3) algatas Briand-Kelloggi pakti (vt Rahvusvahelised suhted) 4) 1930´aastatel välispoliitiline seisund ebasoodne, sest Pr-d ümbritsesid 3 diktatuuririiki (Sxm, Itaalia, Hispaania). Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: Pr ja NSVLi lähenemine (Idapakti sõlmimise kava, 1935 vastastikuse abistamise leping suunatud Sxm vastu) lähenemine Ing-le (N: neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmine Saksamaale koos Ing-ga Münchenis 1938)
tootmisjuhtimisele tõhusamalt läheneda. Esmalt tuleb välja töödata ja koostada ülevaade ettevõtte eesmärkidest ja stateegiatest, teisalt tõlkida kogu eelnev „tootmiskeelde“ ja selgitada täpset tootmise rolli. Kolmandaks tuleks koostada põhjalik tasemehindamine tootmissüsteemi etappidele ja neljandaks korrigeeria tootmissüsteemi elemente ühtse fookuse alusel ja suunas (Kase, 2017, 8). Arvan, et selline lahtimõtestatud lähenemine on terviklikult mõeldes oluline paljudele ettevõtetele ning teeb ka kogu töö oluliselt lihtsamaks, efektiivsemaks. Kuid nagu ka loengus arutasime siis paljud ettevõtted arvavad, et neil on juba terviklik ja väga hästi toimiv süsteem, täpselt selliste ettevõtetega olen ka mina kokku puutunud. Samuti polnud ma eelnevalt LEAN metoodikaga kokku puutunud, kuid täna mõistan, et see on tegelikut väga oluline juhtimismehhanism.
..........................................................4 2. EDUKA SUHTEKORRALDUSE SAAVUTAMISE VIISID JA TULEMUSE HINDAMINE....................................................................................................................5 2.1. Avaliku arvamuse kujundamine...........................................................................5 2.2. Ettevõtte maine kujundamine...............................................................................5 2.3. Strateegiline lähenemine.......................................................................................6 2.4. Edukas suhtlemine................................................................................................7 2.5. Töötajatega suhtlemine.........................................................................................7 2.6. Klienditeenindus...................................................................................................8 2.7. Kampaania kavandamine.......
Tõde sõltub tajujast, kogemustest, isikuti erinev, kultuur mõjutab. mõistmiseks, tuleb tunda inimest. Gorgias - ka olevat pole olemas, ainult taju on. tõde pole võimalik leida, sest inimesed tajuvad erinevalt. Sokrates - küs. esitamine, et jõuda tõeni. asjade olemuse mõistmine. Teadmised on õnne eelduseks. tõde igaühe peas. Platon - mõistus > meeled (ei ole usaldusväärsed, aga teadmisi saame meeltest, mida töötleb mõistus), geomeetria & matem. mõtlemine -> tõeni. Dualistlik lähenemine – ebatäiuslik materiaalne keha ja puhast teadmist sisaldav mõistus/hing Geomeetria suurendab teadmise täpsust läbi mõtlemise ja mõõtmise. Nähtuste mõistmiseks tuleb selle osasi analüüsida. Vastandub idamaisele holistlikule(terviklikule) arusaamale inimesest ja maailmast. Aristoteles - empirism. ratsionalism. vaatlus - tõde looduses. Hingede hierarhia: taim, loom, inimene. Liikumine põhj. jumalast, esimene liigutaja, kus mateeria seal liikumine, muutumine.
Claes Oldenburg Claes sündis 1929.aastal Rootsis Liitus 1950. aastate lõpus noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Kuulsuse võitis ta kolmemõõtmeliste teostega, mis jäljendasid tavalisi objekte ameerikalikke standardtoite või kodumajapidamise esemeid. http://www.eg.bucknell.edu/~hyde/FrankLloydWright/Images/IMG_4553Copying.jpg Apple Core http://faculty.evansville.edu/rl29/art105/img/oldenburg_clothespin.jpg Clothespin http://www.artsconnected.org/artsnetmn/whatsart/oldec01d.jpg Spoonbridge and Cherry http://academics.smcvt.edu/gblasdel/art/C.%20Oldenburg,%20Floor%20Cake.jpg Floor cake Teoste materjaliks enamasti: Erksate emailvärvidega kaetud kile Madratsitäidis Puit Segatehnika http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/48/Claes_Oldenburg,_Balancing_Tools.jpg Balancing Tools http://homepage....
esimese aasta jooksul? Tegid seadusi ümber ja kehvenesid suhted Soomega kuna nad olid Soomele ohtlik aga mitte eriti . 4. Mis riikide sõjaväeosades võitlesid eestlased II maailmasõja ajal? Nõukogude liidus Saksamaal Soomes 5. Miks ei õnnestunud 1944.a. taastada Eesti Vabariiki? Kuna Saks lased ei olnud veel eestist lahkunud Mõisted 6. Umsiedlung Kui saksamaa viis enda väed eestist välja! 7. anneksioon Ühe riigi vägivaldne lähenemine teise riigi vastu 8. A.Zdanov Stalin saatis Eestisse okupeerumist teostama. 9. juunipööre Balti riigid andsid alla ja liitusid NSVL-ga 10. hävituspataljonid Tahtsid jätta Eestisse musta maad kuid se ei olnud nende kohustus! q Millised olid Eesti mehe võimalused ja valikud II maailmasõjas? Mida ise oleks teinud? (Arutlus) Vasta pöördel (10+3p) Pataljon Narva relvajõududesse nõukogude armee ja soome armee. Põgeneti metsa või välismaale ! Kontrolltöö rida B
missioonile, millest ei olnud isegi nemad teadlikud. Sõjaeelne lahingutreening oli piisav, et suudeti ilma pikema mõtlemiseta hävitada terveid külasid ja linnu. Käskude eiramisele ei mõelnud keegi, kuna ülesastumist neile ei õpetatud- ei olnud kedagi, kes oleks üksiküritajate tegevust pooldanud ja neil vähemuses võitlejatel tekkis kartus. Kartus alustada mässu... Tänapäeva maailm on nii mitmekülgne, et isegi ülepaisutatud postmodernistlik lähenemine ei suuda pea kedagi enam üllatada. Kõik mõeldu on juba tehtud, kord korra järel. Sajand tagasi ilmutasid end paljudes riikides kommunistlikud sugemed, mille pool romantilise, kuid siiski utoopilise põhimõtte järgi oleks saanud panna kõik inimesed majanduslikult ja ühiskonnaklassilt ühele tasemele. Sel ajal tunnustust näinud mõtteviis ei suudaks tänapäeval oma ümber koondada väga palju järgijaid. Võib öelda, et maailm on välja kasvanud
Ja see teeb nad õnnelikuks. Kui ei teeks, siis näiteks ei tarbiks ameeriklased aastas kuue Titanicu kaaluga võrdse koguse kartulikrõpse ega neelaks nad alla 20 hektarit pitsat päevas. Ja see on tõestatud fakt, et mõne isiku jaoks ongi elus ainus õnn söömine. Mis puutub aga oma genofondi edasiandmisse, siis tänapäeva võib pidada kiviaja täielikuks vastandiks. Nüüdisajal peetakse sageli õnneks just seda, kui oma genotüübi edasiandmine puudub täiesti. Ja selline lähenemine ei ole tavaline ainult nii-öelda igapäevainimeste seas. Paljud ei taha loovutada sekunditki ajast, mille nad võiks kulutada BMW-dega ringikihutamisele, kinos popkorni söömisele või niisama ringi tsillimiseks- kõigele, mis teeb neid õnnelikuks, või nii nad vähemalt arvavad. Elame ajal, mil kõik on võimalik, ning kõik teevad, mis tahavad, peaasi, et endal hea oleks ja saaks öelda, et ollakse õnnelikud. Ei mõelda enam sellele, et see, mis ühele on hea,
Ira Lember Ira Lember on Eesti lastekirjanik, kes sündis 21.mail 1926. aastal Tallinnas raamatupidaja tütrena. Ta õppis Prantsuse Lütseumis 19331940 aastail, Tallinna 4. Keskkoolis 19401944 ja töö kõrvalt Tallinna Kooperatiivkaubanduse Tehnikumis 19571958 ning sai kaubatundja kutse. Seejärel töötas ta 25 aastat Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus. Kirjandusse tuli Ira Lember 1962. aastal noortelehes Säde avaldatud luuletustega. Samas on ta avaldanud arvukalt proosaraamatuid: diloogia "Jannu" (1969) ja "Koolipoiss Jannu" (1981), "Peeter ja vanaisa" (1977), "Peaasi, et pahandusi ei tuleks" (1981) jne. Ehkki Lemberit tuntakse eelkõige lastekirjanikuna, on ta kirjutanud ka kümme täiskasvanutele suunatud raamatut. 2010. aastal ilmunud "Katariina portree" oli tema 56. raamat. Vabakutseline kirjanik on Lember alates 1974. aastast. 1984. aastal astus ta Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Ir...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
