Elektromagnetism Elektromagnetilise induktsiooni seadus: induktsiooni emj on võrdeline kontuuriga ümbritsetud pinda i = - läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. t i = Bvl sin Elektromagnetiliseks induktsiooniks nim induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. ... on nähtus, mis seisneb induktsioonvoolu tekkimises juhis pööriselektrivälja tagajärjel. Endainduktsiooniks nim induktsiooni emj tekkimist juhis esineva elektrivoolu tugevuse muutumise tõttu. LI ie = - (nähtus) t Induktiivsus näitab endainduktsiooni elektromotoorjõu ja voolutugevuse muutumise kiiruse vahelist seost vooluringis. Isevõnkumiseks nim sumbumatut võnkumist, mille sagedus oleneb võnkeringi omadustest Koosneb:
Seejärel tõusis Eesti merepõhjast üles ja liikus tänapäevasele kohale. Kolmas etapp oli jääaeg, mida oli 3-6 korda. Tänapäeva Eesti pinnamood on tekkinud viimase jääaja tulemusena. 6. Mida näitab geograafiline laius ja geograafiline pikkus? Geograafiline laius näitab kaugust kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas. Geograafilist pikkust määratakse kokkuleppelisest nullmeridiaanist (Londonis Greenwichi tähetorni läbiv meridiaan) lääne ja ida suunas. 7. Kõrgustik Mägi Kõrgus Pandivere kõrgustik Emumägi 166 m Otepää kõrgustik Kuutsemägi 217 m Sakala kõrgustik Rutumägi 146 m Karula kõrgustik Rebase järve tornimägi 137 m
juhile. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Ampere'i seadus: vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast , voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F = B I l sin F juhtmelõigule mõjuv jõud (N) I juhet läbiv voolutugevus (A) B magnetinduktsioon (T) l juhtmelõigu pikkus (m) q laeng * Määrab mangnetväljas vooluga juhile mõjuva jõu. Jõu suuna Ampere'i seaduses määrab vasaku käe reegel : Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda.
Nagu ka paljud muud kohad etenduses... Raamat! Ajalooline romaan, mille peategelaseks on Liivimaa aadlik Timotheus von Bock, kes on abiellunud talutüdruk Eevaga tõestamaks kõikide heade inimeste võrdsust looduse, jumala ja ideaalide ees. Tema kirjut elukäiku oma päevikus analüüsides üritab Eeva vend Jakob selgusele jõuda, kas von Bock on hull. Raamat oli väga hästi loetav, hästi kirjutatud ja huvitav. Tugev isiksuse ja diktatuuri vastasseisu teema oli läbiv terves raamatus. Hea oli ka aeg-ruumi valik: kahtlased ajad XIX saj alguse Eestimaal. Ajalooliste romaanide puhul on hea muidugi see, et need laiendavad silmaringi, aga need võivad põhjustada ka segadust raamatu sisu ja tegelikkuse erinevusel. Sellele vaatamata on "Keisri hull" üks Eesti tuntumaid romaane maailmas. «Keisri hull» on tõlgitud soome, rootsi, vene, ungari, bulgaaria, leedu, tsehhi, slovaki, norra, prantsuse, hollandi, hispaania, portugali, saksa ja inglise keelde.
jäägitult pühenduda ainult don Josele ja armub lõpuks ühte härjavõitlejasse. Don Jose raevub sellepeale ja seab Carmeni valiku ette: kas anduda täielikult talle või minna surma. Carmen on aga uhke ja valib surma. Don Jose tapab ta. See on konflikti lahendus. Autor on väga huvitavalt välja toonud pinge languse. Peale konflikti lahedust on eraldi peatükk mustlaste eluviisi ja keele tutvustusega. See jätkab sujuvalt novelli, sest on mustlased on läbiv teema ja on ühtlasi ka novelli lõpetus. 5. Autori juhtmõtteks on armastuse ja veendumuste keerdkäigud. Mulle tundub, et autor üritab öelda, et kui sa kord kirglikult armud, siis su silmad sulguvad ülejäänud maailma ees ja sa suudad keskenduda ainult oma armastusele. Kui aga su armastatu sulle samaga ei vasta kehtib mõte, et kui sina teda ei saa, ei saa mitte keegi. Don Jose loobus kogu oma elust, et
kuna ta on omakorda armunud Treplevisse, enesekeskse näitlejanna Arkadina pojasse. Teades, et tal pole lootust omakorda Treplevilt vastuarmastust saada on Masa õnnetu. Lõpuks otsustab ta oma armastuse Treplevi vastu oma südamest välja kiskuda ja abielluda Medvenkoga, kuid see abielu pole õnnelik, kuna Masa tegelikult ei hooli oma mehest vaid armastab salamisi endiselt Treplevit pidades oma tunnetega lootusetut võitlust. Teine teost läbiv suhteliin on Treplevi ja Niina vahel. Treplev on Niinasse armunud ja ka Niina paistab Treplevit justkui armastavat hetkeni, mil nende suhtesse tekib kolmas osapool kirjanik Trigorini näol. Trigorin on võlutud Niina noorusest ja ilust. Niina imetleb Trigorinit, mis tekitab Treplevis armukadedust. Niina unistuseks on saada näitlejaks ja Trigorin annab tema unistuse teostumisele hoogu nii, et Niina otsustab jätta oma senise elu, minna linna ja alustada näitlejakarjääri
kontuuriulatuses. Q-elektrilaengu suurus. Induktsiooni põhiseadus. I= E i/R Ei= - /t . - magnetvoog -magnetvoomuut t-ajavahemik (Ei= -n* /t n- keerdude arv poolis) (Ei= - S*B/t) = 2-1 Induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist juhis selles juhis esineva elektrivooli tugevuse muutumise tõttu nim. Endainduktsiooniks. Ei= -L * I/t, 1H I- voolutugevuse muut L-induktiivsus. I/t- voolutugevuse muutumise kiirus. Induktiivsus on võrdne induktsiooni emj. Poolis, kui pooli läbiv muutumise kiirus on 1t/s. Induktiivsus sõltub juhi mõõtmetest ja kujust. Voolu kasvamine juhis takistab endaind. Kasvu, seetõttu ei saavuta vool vooluringi sulgemisel oma püsivat väärtust kohe. Endaind. Voolu alal hoida, seetõttu ei katke vool vooluringi väljalülitamisel silmapilkselt, see ilmub sädemena lüliti klemmidel. Elektromagnetväli. Muutuv elektriväli ja muutuv magnetväli on teineteisest lahutamatud, sest * muutuv
Näiteks vene rahvas, kes oli aastasadu harjunud isevalitsejaliku käitumisega, ei osanud tahta paremat ka peale oktoobrirevolutsiooni ning kujunes välja totalitaarne sotsialistlik diktatuur, kus riigijuhil oli kontrollimatu võim inimeste saatuse üle. Muutus küll välisfassaad , kuid seespoolt jäi kõik endiseks. Tsaariaegne isevalitsuslikku juhtimistiil iseloomustab nii Stalini kui ka tänapäeval Putini juhtimisstiili Venemaal. Sõjad teiste maade vallutusete eesmärgil on läbiv ajaloo teema. Karl XII, Napoleon ja Hitler unistasid oma mõjuvõimu ulatusest üle Euroopa Venemaale. Neid tabas sama hävitav lõpp. Ei suutnud Napoleon ega Hitler õppida eelkäijate vigadest ning ikkagi on ego ja tahe on suurem kainest mõistusest. Seega sõltub ajalugu tihti riigijuhtide isiksulikest omadustest. Süües kasvab isu, ka võimuiha ja kaob inimlikkus. Hitler otsustas, kes inimkonda ei sobinud, olid koormaks teistele ning tuli hävitada, eeskätt vaimuhaiged, taunid ja juudid
järgi: Indutseeritava emj. poolt põhjustatava voolu suund on alati niisugune, et ta töötab vastu voolu tekitavale nähtusele, s.t. püüab säilitada väljakujunenud olukorda. See on sisuliselt inertsi seadus. Demostratsioonkatse Lenzi seadusest http://www.youtube.com/watch?v=prNXC1A26Ig http://www.youtube.com/watch?v=4nTewAjhGsY&feature=related Lenzi valem Lenzi reeglit väljendab induktsiooniseaduses sisalduv miinusmärk. Kui juhtmekeerdu läbiv magnetvoog(>0) kasvab, siis loetakse induktsiooni elektrimotoorjõudu ja vastavat voolutugevust kokkuleppeliselt negatiivseks, kuna induktsioonvoolu magnetväli on keerus mõjuvale väljale vastassuunaline (takistab magnetvoo kasvu). 6. Arvuta magnetvoo muutumise kiirus, kui voog kasvab 2 ms jooksul 10 mWb-lt kuni 20 mWb-ni. (5 msek ehk 0.005 sek) = -i t. (1 Wb = 1 V * 1 s). Kodus lugeda läbi lehekülg 23-24 . (K. Tarkpea Füüsika 11.klassile 2.osa.) Hinde võimalus
Lisaks võib kompassi näitu mõjutada elektromagnetväli, mis tekib näiteks elektrijuhtmestiku või kõrgepingeliinide lähistel. Nende mõjude tasakaalustamiseks korrigeeritakse statsionaarseid kompasse erinevatel viisidel. http://et.wikipedia.org/wiki/Kompass 5) Magneetumine on nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ise tekitama magnetvälja. http://et.wikipedia.org/wiki/Magneetumine 6) Oerstedi katse - Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Oerstedi katse on järgmine: teravikule asetatud magnetnõela kohale on paigutatud magnetnõelaga paralleelne juhe. Kui ühendada juhe vooluallikaga, tekib selles elektrivool ning samal hetkel pöördub juhtme all olev magnetnõel. Voolu katkestamisel läheb magnetnõel tagasi oma endisesse asendisse. Kui voolu suunda juhtmes muuta, pöördub ka
- refleksikaare osa - baroretseptorid aordikaarel unearteri lähtumisel - sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud ümber kodade ja veresoonte (südamepõimik) - kõrgemad keskused ajus (nt. mõtlemine jpm) Veresoonte toonuse regulatsioon Jaguneb kaheks: 1.Neurogeenne regulatsioon · Ahendavad närvid · Laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklikus ajus 1.Reflektoorne regulatisoon · Pressorretseptorid · Baroretseptorid · Kemoretseptorid Maksa läbiv vereringe Maksa läbib väga intensiivne vereringe. Kõik soolest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu kõigepealt maksa. Samuti pumbatakse osa verd südamest maksaarteri kaudu otse maksa. Maksa ülesanded · vere glükoosisisalduse regulatsioon · plasmavalkude süntees · vere punaliblede lagundamine · kahjulike ainete lagundamine · sapi tootmine · aminohapete sisalduse regulatsioon · rasvade sisalduse regulatsioon
võimeline. See räägib sihikindlusest ning lootusest, mida ei tohi kunagi kaotada. See annab inimestele aimu, mida tähendab läbielada üks looduskatastroof. Hetked enne tsunami saabumisest rääkisid Maria ja Henry rahast ning pisematest probleemidest, mis tol hetkel tundusid ääretult suured. Pärast läbielatut hakkavad nad lõpuks mõistma taas, mida peab väärtustama. Seda filmi on hea seostada ,,Romeo ja Juliaga", ,,Esimese positsiooniga" jne. Näiteid on lõputult, sest filmi läbiv sõnum on nii laia mõtteline, kuid samas väga elutruu. Film jättis mulle väga hea mulje. See oli tõeline pisarakiskuja, aga kindlasti vaatamist väärt. Reziissöör oli oivalist tööd teinud rääkimata nendest näitlejatest. Selliseid filme, mis jätavad nii kustumatu mulje võik kinolinal tihemini esineda.
sõda, mis muutis Hitleri välispoliitika algusest peale äärmiselt agressiivseks. Venemaal pidas Stalin terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks osaks oli ka Stalini välispoliitika agressiivne, kuigi ta peitis oma kavatsusi. Kõigis kolmes riigis oli välispoliitika agressiivne, sest nende juhid olid terroli, hirmu ja vägivalla propageerijad. Mina arvan, et diktatuurid Itaalias, Saksamaal ja NSVL olid pigem sarnased, sest läbiv teema oli siiski igal pool hirm ja vägivallapoliitika. Kõigi maade juhid olid karismaatilised ning liigutasid rahvast täpselt nii nagu neil oli parem ja vajalik. Nii Stalin, Hitler, kui ka Mussolini tahtsid absoluutset võimu.
· kirikusse sisenejat haaras võimas kõrgustunne ning eriline salapärane meeleolu · ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud. · Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraazidega kaunistatud roosaken. · Suur lääne aken ja roosaken põhja TRANSEPT pärinevad 18. sajandi alguses, kuid ülejäänud klaas pärineb 19. sajandist alates. (Transept ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa.) · Rikkalikest vitraazakendest kumab kirikusse värvilist valgust SLAID 5 sambad, uksed · Väljaspool kirikut on näha kuidas ehitajad lahendasid raske katuse üleval hoidmise, kui seintes olid suured aknad selleks laoti väljapoole kirikut tugipiilarid ja ülespoole, tugipiilarite ja valgmiku vahele, tugikaared · Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem. Piilareid katvad poolsambakimbud suunduvad kõrgusesse ja ühinevad roidvõlvideks.
Korintose stiilis, uusnähtus- komposiitkapiteel (stiilide segu) Seose koloniaalpoliitikaga ehitati mitmeid uusi linnasid, mis olid korrapärase ja läbimõeldud põhiplaaniga (Aleksandria, Pergamon, Priene). Aleksandria lähistele Pharose saarele üle 100 m kõrgune tuletorn. See oli üks vanaaja maailmaimedest. Hellenismiajastul hakkas idealiseerimine asendua realismiga. Uuteks skulptuurikeskusteks kujunesid Rhodose Vabariik ja Pergamoni Kuningriik. Pergamoni koolkonnas oli läbiv temaatika surm ja võitlus. ("Surev gallialane") Pergamoni riik võttis vastu peamised gallide rünnakulained. Kuigi tugevad individuaalvõitlejad, ei suutnud gallid ühist rinnet luua. Orjaks langemine oli häbiväärne, seega võeti pigem enda ja oma lähikaaslaste elu. Pergamoni Zeusi altar- selle külgedel oli 139m pikkune ja 2,3 m laiune friis, kus kujutati gigantide võitlust. Domineerivaks jäi siiski Rhodose koolkond
tunnused – pikk voolav meloodia (ka instrumentaalteostes), isikliku alatooniga meeleolud tundelisest lüürikast sügava traagikani, suured kontrastid. Paljud teosed jätkavad veel oma vormi ja faktuuriga klassikalist suunda, kuid uus on muusika sisu ja tunneteväljendus. 6. Mis žanrile pani aluse Schubert? Nimeta paar teost sellest žanrist. Vastus:Schubert oli ka esimene ,kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse ,millel oli läbiv peategelane ja tegevustik.Neist tuntumad on "Ilus holdrineiu" ja "Talvine teekond" 7. Miks kannab Schuberti kuulsaim sümfoonia nime „Lõpetamata sümfoonia“? Vastus: 8. Mis oli schubertiaad? Vastus:Ehk Schuberti muusika õhtud ,kus esines helilooja ka ise.Tänapäeval toimuvad schubertiaadid mitmes Euroopa riigis.Need on muusikafestivalid ,kus esitatakse Schuberti loomingut. 9. Mis maa helilooja oli Ferenc Liszt ja kellena ta tegutses?
muundumise mõõt. 2 Elektrivoolu võimsus iseloomustab elektrivoolu tööd ühes ajaühikus. Elektrivoolu töö vooluringi mingis lõigus on võrdne sellele lõigule rakendatud pinge, voolutugevuse ja tööks kulunud aja korrutisega. Elektrivoolu töö vooluringi lõigus arvutatakse järgmiselt: Kui A – elektrivoolu töö vooluringi lõigus (ühik J), U – pinge selle lõigu otstel (ühik V), q – vooluringi lõigu läbiv laeng (ühik C), I – voolutugevus (ühik A), t – vooluläbimise aeg (ühik s), R – vooluringi lõigu takistus (ühik ), siis A Nt A UIt A qU A I 2 Rt jadaühendu se korral U2 A t rööpühendu se korral R
Näitab arvuliselt pinget, mis kutsub esile selles juhis voolutugevuse 1A V Põhiühik A =Ω 1Ω on sellise juhi takistus, milles pinge 1V kutsub esile voolutugevuse 1A. V 2 kΩ = 2000 Ω = 2000 A 2 k Ω tähendab, et voolutugevuse 1A kutsub esile pinge 2000 V Sõltuvus pingest on võrdeline Ohmi seadus Määrab voolutugevuse sõltuvuse Sõltuvus eletriväljast – juhti läbiv voolutugevus sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt. Sõltuvus elektrijuhist – Voolutugevus sõltub traadi takistusest pöördvõrdeliselt. Voolutugevus juhis sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt ja juhi takistusest pöördvõrdeliselt. U I= R ELEKTRIVÄLI voltmeetriga rööbititekitab OommeeterELEKTRIVOOL
kõrgel tasemel. (Saksamaale jõudsid kabaree ja revüü Prantsusmaalt 19. sajandi lõpul. Kabaree keskused 20. saj alguses olid Berliin ja München. Kabareekunstis olid tähtsalt kohal kõrgetasemelised tekstid, satiirilised, iroonilised, ühiskonnakriitilised, erootilised, neid esitati ka retsiteerides või kabareelauludena. Samuti olid olulised tantsunumbrid. Revüü on kabareega võrreldes suurejoonelisem etendus, võis olla mingi läbiv teema, mille külge “riputati” laulud, ansamblid ja tantsunumbrid.) Moodsad tantsud (shimmy, charleston, ragtime jt) jõudsid ka “tõsisesse” muusikasse (Hindemith, klaverisüit “1922”). Suur oli selle kõigega seoses jazzi mõju (harmoonia, rütmid, vahel ka jazzbandi koosseis). Vaimustuti ka tehnika arengust ning seda kasutati näit ooperilaval: valjuhääldid laval (et kaugusest kostvat muusikat või mingeid teateid edasi anda), grammofon
(3p.) Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kahanemist). (lk 26) 8. Mida iseloomustab juhi induktiivsus ? (3p.) Juhi induktiivsus iseloomustab elektrijuhi võimekust tekitada magnetvoogu ja elektromotoorjõudu. (lk 13) 9. Solenoidi läbiv magnetvoog kahaneb ühtlaselt 5 ms jooksul 7 mWb kuni 3 mWb. Leida solenoidis indutseeritav elektromotoorjõud, kui solenoidil on 500 keerdu. (4p.) Vastus: Solenoidis on indutseeritam elektromotoorjõud 400volti 10. Leida juhi induktiivsus, kui voolutugevuse ühtlane muutumine selles 2 A võrra 0,25 s jooksul tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 20 mV.
head elektrijuhid: elektronid saavad tsooni hõivamata ossa tõustes ammutada elektriväljalt energiat ja liikuda. ( joonis Energiatsoonid metallides, pooljuhtides ja dielektrikutes) Tavatemperatuuridel ergastab soojusliikumine pooljuhtides elektrone üle kitsa (1eV) keelutsooni kõrgemasse tsooni juhtivustsooni, jättes valentstsooni tühikuid auke. Auk käitub elektriväljas nagu positiivse laenguga voolukandja. Pooljuhti läbiv vool liitub elektronide ja aukude voogudest Dielektrikuis ning tugevasti külmutatud pooljuhtides on valentstsoon elektronidega täidetud, liikumisvabadus puudub, elektrivool ei pääse läbi. Dielektrikutes on keelutsoon lai (510eV), soojusenergiast ei piisa juhtivuselektronide tekitamiseks. LISANDJUHTIVUS, DOONORID JA AKTSEPTORID Pooljuhtide, nt Si, Ge, elektrijuhtivust tõstavad lisandid elektrone loovutavad doonorid, elektrone
magnetvälja, ja teises poolis mõõdeti magnetvälja tekitatud elektrivoolu tugevust. Eksperimendist ilmnes, et teises poolis tekkis vool vaid siis, kui magnetvälja tekitavas poolis lülitati elektrivool sisse või välja. Muutuv magnetvali tekitas elektrivoolu, kuid konstantne magnetvali voolu ei põhjustanud. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektromotoorjõu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuuri läbiv magnetvoog muutub. Kui muutub suletud kontuuri läbiv magnetvoog, siis tekib elektromagnetilise induktsiooni tõttu esmalt elektromotoorjõud, mis omakorda tekitab kontuuris induktsioonvoolu. Induktsioonvoolu tekkimiseks võib muutuda nii magnetinduktsiooni tugevus kontuuris, kontuuri pindala kui ka magnetinduktsiooni vektori ja kontuuri pinnanormaali vaheline nurk. 2.2.3 Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks. Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele
Z= 1 1 2 1 ( - ) + 2 XC XL R Pinge-voolu faasivahekord: pinge võib olla voolust ees, taga või faasis olenevalt XL ja XC suhtest. Sagedusel fo on tegemist voluresonantsiga: IL ja IC on U =U L =U R =UC vastasfaasis, nende summa =0, Z=R ning I=IR; =0 Voolud I = ( I L - I C ) 2 + I R2 IL ja IC võivad olla palju kordi suuremad kui kogu ahelat läbiv vool I. Võimsused vahelduvvooluahelais Vahelduvvooluahela võimsused ja takistused moodustavad kolmnurga. (UX=UL-UC) Näivvõimsus: S =U ×I [VA] P = U R × I = U × I × cos [W] Q = U X × I = U × I × sin [VAR] S = P 2 +Q 2 P R Võimsustegur cos = = S Z 12336882757802.doc 2/2 © H. Eljas
Nimi Kunstinäituse külastamine. Külastasin Pärnu Linnagaleriis Kontserdimajas Aida 4 Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitust. Teemavalik on tingitud püüdest kombata oma juuri tänapäeva aina ühenäolisemaks muutuvas maailmas. Meie rahvuslik pärand. Kuidas see pärand oma töös nähtavaks teha, ongi näitust läbiv mõte. Nii joonistub välja ka põgus ülevaade sellest, milliseid teid avab klaas kui materjal tänapäeva kunstnikule minevikumaailmast kõnelemisel. Oma töödega esinevad: Ivo Lill, Rait Prääts, Kristiina Uslar, Eeva Käsper, Tiina Sarapuu, Pilvi Ojamaa, Vilja Volens, Maret Sarapuu, Katrin Tuhkmann, Malle Hallimäe, Kairi Orgusaar, Heli Press, Riho Hütt, Kristi Ringkjob, Karin Mölder, Kairit Annus, Piret Ellamaa ja Maarja Priks. Mina kirjutan lahti vaid nelja kunstniku tööd mis mulle kõige rohkem silma hakkasid ja meeldisid. Esimene oleks Maarja Priksi töö ,,Vabadussammas". See sümboliseerib Eesti Kul...
Keha omadust säilitada oma liikumisolekut (keha inertsust) Juhtmesüsteemi omadust säilitada endas voolu (elektrilaengu näitab inertne mass m liikumise inertsust juhtmes) näitab induktiivsus L Liikuva keha võimet teisi kehi liikuma panna näitab impulss Juhtmekeerus kulgeva voolu magnetvälja võimet voolu alal p=mv hoida näitab juhtmekeerdu läbiv magnetvoog = L I d F= dp i =- Newtoni II seadus (mehaanika põhivõrrand) dt Faraday induktsiooniseadus dt
voolusuunda). ----MIKS ON VAJA MÄÄRATA JÕUJOONTE SUUNDA? vajalik näiteks elektrimootori töölepanekuks. PÜSIMAGNETITE RAKENDUS Kõlarid, maa magnetväli, magnetttahvel, nõrgemad elektromootorid, enamus mõõteriistad. MIS ON ELEKTROMAGNET? Elektromagnet on alalisvooluga juht, mis käitub elektromagnetina. Elektromagnet koosneb rauasüdamikust ja selle mingile osale keritud juhtmetest, mis moodustab magneti mähise. Mähis läbiv vool tekitab magnetvälja, mis on suunatud piki mähise keerdude ühist telge. Sellest magnetväljas magneetub ka rauasüdamik, kusjuures mähise ning südamiku magnetväljad tugevdavad teinteist. Mõistagi määrab tekkiva magnetvälja suuna voolu suund mähises. ----KASUTAMINE: elektromootor, magnetkraana JÕUD VOOLUGA JUHTMETE VAHEL, ISELOOMUSTA -F= K*(I1I2l / d) ning õpik lk 120 joonis 4.13 -Sõltub kahe juhtme voolutugevuse ja pikkuse ( valdav osa, pikkust, mille vältel nad
Kantaat iseloomustab üks tunne või meeleolu terve kantaadi vältel (kõige lühem) Oratoorium lähenes palju ooperile, aga puudus lavaline tegevus. Alati on jutustaja, kes loeb tekstilist osa vahele (ulatuselt kõige pikem ja laiema tegevustikuga) Passioon (teise sõnaga kristuse kannatuse lugu) - tuletatud neljast evangeeliumist: Matteus, Markus, Luuka, Johannes · Kõiki esitatakse koori, solistide ja orkestriga. · Läbiv temaatika oli vaimulik · Kõigis vormised on aariad(ka duetid) Kõige rohkem kirjutanud J.S. Bach ja G.F.Händel Vanamuusika ansambel ,,Hortus musicus" (est. muusika aed) A. Mustonen Barokiajastul saab viiul määravaks pilliks Viiuleid on meisterdanud kolm perekonda : Stradivari, Amati, Quarneri Sonaat kõikide instrumentaalpalade üldnimetus Erinevad tüübid: · Triosonaat- teos 3 partiile
· Borgy and Bess o 1 USA ooper o Sarnane muusikalile- aariad lihtsamad kui EU ooperites o Pruunlastefolkloori elemenndid o Jazzmuusika elemendid ORFF · Sks helilooja ja muusikapedagoog · ,,muusika peab alguse saama sõnast" · 2 ooperit · Triloogia ,,Triumfid" · ,,Carmina Burana" · Kantaat orkestrile, solistidele ja koorile · Aluseks 13 saj. Tekstid (rändurie, üliõpilaste jt.) · 3 põhiteemat, läbiv teema inimene · Proloog ja epiloog ,,O fortuna" SUUND 20 SAJ II POOLE MUUSIKAS · Avangardism, modernism, eksperimentaalmuusika, nüüdismuusika · Valik iseloomustusi: uued instrumendid, pillide teistmoodi kasutamine, ootamatud instrumendid, akustiliste ja elektroonilise muusika segunemine, klassikaliste vormide hülgamine, valdkondade vabalisus · Valik stiile: serialism, elektronmuusika, minimalism, uustonaalsus, elektism, sonorism, aleatoonika MÕISTED
Elektromagnetism Kristiina Ojamets, 11a 1. Elektromagneetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris: kui kontuur liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog ; kontuur asetseb magnetväljas, mis muutub Elektromangeetilise induksiooni seaduseks on Faradi seadus: induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline ümbritsetud pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. i = - t 2. Muutumatus magnetväljas liikuvas juhis tekitab voolu Lorentzi jõud, mis paneb elektronid liikuma. Lorentzi ül. on küsimus 15 all 3
1. jahitunnistus 2. jahiluba 3. jahist osavõtjate nimekiri 4. suuruluki laskekatse tunnistus 5. jahikoerapass Ülesanne Laupäeva ennelõunal küttis Pandivere jahiselts Aruküla lähedal metssigu (2003. a-l). Üks küttidest tulistas küll loomade suunas, kuid tabas umbes 60 meetrit eemal olnud kaaslast jalga. Kohale kihutanud kiirabi toimetas Sõmeru vallast pärit 72-aastase haavatud Allani Rakvere haiglasse. Haigla ülemarst Sirje Kiisküla ütles, et kannatanu reies on läbiv kuulihaav ja ta jäeti haiglaravile. Tarmo Kärdi ütlust mööda võis püssikuul kuskilt tagasi põrgata ja nii inimest tabada. Kütt ise väitis politseile, et kuulis pärast lasku karjatust ja arvas, et mõni vihane kult ründab tema kaaslast. Kohale joostes nägi mees verise jalaga naabrit maas lamamas ja hõikamas: "Sain pihta." Milliseid seaduse punkte rikuti? Paragrahv 43 (1) Jahil jahipidamisvahendeid kasutav isik vastutab jahipidamisvahendite käsitsemisel ohutuse eest. Karistus
täitematerjalideta. Protsessiga saadakse tugevad ja plastilised liited. Meetod on eriliselt sobilik komponentidele, mis on pikad lamedad, kuid seda saab ka rakendada ka torudele, süvistatud lõigetele ja ka positsioonkeevitamisele. Sellised keevised saadakse kombineeritult hõõrdumisel tekkiva soojusega ja pöörlemise tõttu tekkiva mehaanilise deformatsiooniga. Maksimaalne temperatuur milleni jõutakse on 0.8 sulamistemperatuuri. Tööriist on silindrikujuline, selle otsas on läbiv sond või keerukam ühenduskoht. Silindrilise osa ja sondi vahelist osa nimetatakse õlaks. Samaaegselt pealispinna ,,hõõrumisega" läbib sond detaili. Hõõrdumisega pöörleva ja translatoorselt liikuva tööriista ja detaili vahel saadaksegi protsessi tekkeks vajalik soojus. Tööriista otsa juures toimuv deformeerumine toob kaasa adiabaatlilise soojuse mahulise kaasmõju detailidele. Keevitusparameetrid tuleb reguleerida nii, et
kolmest: A) optilise peateljega paralleelset kiirt, mille pikendus pärast peegeldumist läbib fookuse; B) fookusesse suunatud kiirt, mis pärast peegeldumist on optilise peateljega paralleelne; C) sfääri keskpunkti C suunatud kiirt, mis pärast peegeldumist läheb sama teed tagasi. D) peegli keskpunkti langenud kiirt, mille peegeldumisnurk optilise peatelje suhtes võrdub langemisnurgaga optilise peatelje suhtes (kuna läätse keskpunkti läbiv kiir ei murdu, siis ka peegli keskpunkti langev kiir murdu, küll aga peegeldub). Joonis 10: Kujutise leidmine kumerpeeglis. Joonis 13: Valguse murdumine kumerläätses (vasakul) ja nõgusläätses (paremal). Igal läätsel on kaks fookust, mille fookuskaugused on võordsed. 3.3.1 Kujutise leidmine kumerläätse puhul. Kumerlaats koondab valguskiiri. Kui lääts on õhuke, siis kasutatakse kujutise konstrueerimisel esemest vääljuvatest kiirtest vähemalt
Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tektavat välja. Püsimagnet on keha, mida ümbritseb alati magnetväli. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja. Füüsikalist suurust, mis näitab algosakeste olemuslikku impulsimomenti, nimetatakse spinniks. Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Vooluga juhtme magnetväljas pôördub magnetnõel juhtmega risti. Kui paralleelsete juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mòjub juhtmete vahel tòmbejòud. Vastassuunalste voolude korral tõukejõud. Kahe ühepikkuse ja paralleelsejuhtmelõigu vahel mõjuv jõud on võrdeline juhtmelõikude pikkusega ning voolutugevusega juhtmetes. See jõud on ka pöôrdvòrdeline juhtmelõikudevahelise kaugusega. Võrdeteguri väärtus on vaakumi korral Ampere seadus Vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast alfa voolu ...
Südamesse läks ka stseen, kus Helle kujutas end kui Hämarikku, kes oli armunud Koitu. Mees tegi talle isegi abieluettepaneku, kuid armastuse pärast oma töö ja näitlemise vastu, ütles Helle talle ära ning nendevaheline suhe jäi katki. Nad olid justkui Koit ja Hämarik, kes kunagi kokku ei saa. Ma arvan, et pealkiri "Ajarefrään" võib viidata kordustele, sest teadupärast on refrään lugude korduv ja meeldejääv osa. Ka selles lavateoses oli läbiv osa kordustel tuues näiteks kas või Hundi ja Krokodilli muinasjutu, mida kasutati mitmel puhul ning lisaks juhiti palju tähelepanu teiste elusündmuste sagedusele. Ma pole kunagi eriti Nukuteatri etenduste suur fänn olnud, kuid Helle Laas oma näitlejameistrelikkuse, avatuse ning jõuga avaldas mulle küll tõeliselt muljet. Nukkude kasutamine etenduses andis palju juurde ning näitas, kuidas hea nukunäitleja suudab ükskõik millise nuku elama panna
palju enamat- energia, mis paneb otsima soojust, kontakti, lähedust, armastust. ... Tunnete kogemine, keha tundmaõppimine, lähedussuhte loomine Seksuaalsuse 4 dimensiooni Soojätkamine Armastus-soov kedagi armastada igal eluetapil, tema eest hoolitseda, olla ise armastatud Nauding- naudid elus kõike, mida ette võtad (õppimine, huviringid, töö jne) Sooidentiteet- enda tunnetamine mehe või naisena Soojätkamine- järglaste saamine Armastus- läbiv joon kogu elu, erinevatel eluetappidel erinev Nauding- nautida võib maailmas kõike, eeldus armastuse andmiseks ja vastuvõtmiseks Sooidentiteet- käitumisviis, mida ühiskonnas seostatakse mees- või naissooga Kehataju olulisus eriti murdeeas Kolm lähtekohta Absolutism Relativism Hedonism Lk.56-59 õpik Absolutism .... Seksuaalelu alguse edasilükkamine kuni ametliku abielu sõlmimiseni Abieluvälised suhted mõistetakse hukka Esineb kristluses ja islamismis
Tasapinnal on koordinaate kaks - x ja y, ruumis kolm - x, y, z, kus z on punkti kõrgus, mida tähistatakse geodeesias ka H (h). * Koordinaate võib klassifitseerida mitmeti: – Geograafilised koordinaadid – Geotsentrilised koordinaadid – Ristkoordinaadid Geograafilised koordinaadid * Maakera põhja- ja lõunapoolust ühendav joon on maakera pöörlemistelg, sellega risti olev suuring on ekvaator, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. * Pooluseid ja maakera mingit punkti läbiv suurring on selle punkti meridiaan. Meridiaani suhtes määratakse antud punkti ilmakaared. * Nullmeridiaaniks (ka algmeridiaan) on Greenwichi meridiaan. * Ekvaatori tasandiga paralleelne tasand, mis läbib punkti, annab lõikumisel maakeraga selle punkti paralleeli. * geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. * Geogr
· Voolutugevuse arvutamine: kui I voolutugevus (ühik A või C/s), q laeng, mis läbib juhi ristlõiget (ühik C või A . s), t aeg, mille jooksul laeng läbib juhi ristlõiget (ühik s), siis Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti q I= . t · Püsiva voolutugevuse korral on juhti läbiv laeng võrdeline ajaga. q = It. · Voolutugevus amprites näitab, kui suur laeng kulonites läbib juhi ristlõiget ühe sekundi jooksul. · Voolutugevuse mõõtmiseks ühendatakse ampermeeter vooluringi tarbjaga jadamisi.
F=B*I*l*sin? 4. MAGNETISM Magnetväli on liikuvte laetud kehade vahel mõjuv väli. Püsimagnet omab magnetvälja ka elektrivoolu puudumisel. Magneetumine on nähtus, mille korral hakkab aine magnetvälja paigutamisel tekitama ise magnetvälja. Magnetnõel on väike pöördumisvõimeline püsimagnet. Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel on risti juhtme ja tasandiga, mille määravad juhe ja magnetnõela keskme kinnituspunkt. Ampe´re´i seadus Magnetväljas juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel Ampe´re avastas: · Parallelsete juhtmete vahel mõjuv jõud on maksimaalne. Ristuvate juhtmete vahel jõudu pole
Koodon- mRNA molekuli 3 järjestikust nukleotiidi mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis Lüsogeenne tsükkel-viiruste paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom kohelslt ei avaldu, vaid kandub koos raku jagunemisega tütarrakkudesse. Lüütiline tsükkel-viiruste paljunemisprotsess, millega kaasneb viirusosakeste moodustumine ja peremees raku hukkumine Promootor-DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema Regulaatorgeen- geen, mille allusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist.Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse Repressor-regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi seostumist promootor piirkonnaga Struktuurgeen- geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses olevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Viirusel
peegeldab valgust. 4. Kuidas liigitatakse läätsesid? Kumerläätsed Tasaläätsed Nõgusläätsed 5. Läätse iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi füüsikalisi suurusi. Fookuskaugus Optiline tugevus 6. Mis on läätse optiline peatelg? Läätse optilist keskpunkti läbiv Läätse keskpunkti ja fookuse mõtteline telg vaheline kaugus 7. Fookuskaugus on ... Kaugus läätse servast fookuseni Kaugus läätse optilisest keskpunktist fookuseni 8. Mis on fookus? ..................................................................
Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Poolused on N ja S. Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli.Magnetvälja tekitavad osakesed, millest magnet koosneb. Maa magentväli mõjutab püsimagnetit, püsimagnetil on kalduvus asetuda ligikaudu piki geagraafilist N-S suunda. Vooluga juhtmes - Elektroodid liiguvad voolusuunale vastupidiselt. Juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõela orinteerivat mõju. 1. Juhtmed paralleelselt. 2. Samasuunalistel tõmbejõud.3. Jõud risti juhtmega. Ampere'i seadus -Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. F= B I l sin Üks amper on selline voolutugevus, mis kulgedes piki kaht
näiline süütus, vaid tegude ja käitumisega tõestatud suhtumine. Tarkus, andekus ja sellest kasvav panus ületab mõttetu suursugususe, hea välimuse ja rikkuse. Kuuenda päeva viiendas novellis räägitakse kahest mehest- seadusetundjast ja maalikunstnikust, kelle mõlema välimus on kohutav, kuid nad on väärtustatud oma ande poolest. Juttudes hiilgavad ka teravmeelsed isikud oma tabavate ütlustega. Naeruväärseks peetakse aga ahnust, isekust, kõrget enesehinnangut ja rumalust. Läbiv teema on ka pattude varjamine. Nendes lugudes on tegelased nunnad ja mungad, kelle pahelisus ja tavainimlikkus paljastatakse. Lood pilavad eelarvamusi inimeste süütusest ja korralikkusest ning näitavad, et inimene on loomulik talle loodud laiskuses, ihades ja omakasupüüdlikkuses. Boccacio eetikakäsitlus ja patumõiste on väga elulähedased. Nad eemaldavad kõrgelt moraalilt suitsukatte ja vaatavad otsa päris elule. See on väga uudne ja julge lähenemine keskaja kontekstis
Vool ehk elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. 9. Juhid on ained, milles on palju vabu laengukandjaid, seega saab elektrivool neid läbida, sellised ained on näiteks metallid. Dielektrikud on aga ained, kus vabu laengukandjaid on väga vähe, seega on nad isoleerivad ehk elektrit mitte juhtivad ained, näiteks puit. 10. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Tähis I Valem I=q/t I voolutugevus, q juhi ristlõiget läbiv laeng, t aeg, mis kulub laengul juhi ristlõike läbimiseks. Ühik 1A (amper) 11. Coulombi seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 12. Dielektriline läbitavus füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines. 13. Igal laetud kehal on elektriväli, see keha on suuteline mõjutama teist laetud keha
telofaasis. 18.)karükinees rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 20.)plasmiid bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. 22.)spoor eos, protistidel,seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. 23.)tsütoskelett päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi ja liikumissüsteemiks. 24.)assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. 25.)tsitraadi tsükkel mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiaxe lõpule glükoosi lagundamine. Protsessi käigus eralduvad järkjärgult CO2 molekulid ja H aatomid. 26.)metabolism organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aineja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga.Jaotataxe assimilatsioonix ja
Kiirvool tugevasti kindlustatud, suure langu või käreda vooluga kanal või renn liigveejuhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. Kaskaad treppveelase. Kiirvoolust erineb selle pooles, et kaldrenni asendab rahustuskaevudest moodustatud trepp. Rahustuskaev vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. Rahustusbassein rajatakse siis, kui millegipärast ei soovita vesiehitise jalamil sängi sügavamaks võtta. Põhjalase Paisu läbiv toru, mis ehitatakse selleks, et veehoidlat oleks võimalik tühjaks lasta. Vari veetaseme või vooluhulga reguleerimiseks kasutatav liigutatav tarind, millega osaliselt või täielikult suletakse vesiehitise vooluava. Kanal (kraav, renn) Tehisveejuhe, mis juhib vee tarbijani või sealt ära Hüdrostaatika uurib tasakaalus olevat vedelikku. Tasakaal võib olla abs või suhteline
1.Romaani basiilika põhiplaan. 2.Millal võib rääkida ehituskunstis romaani stiilist? (sajandid) 10.-13. saj. 3.Seleta lahti järgmised mõisted: Empoor- Tribüünitaoline rõdu e. väär kirikutes kuulajate, koori või oreli jaoks, võib toetuda sammastele, olla osaliselt seina sisse ehitatud või ulatuda sellest välja Triumfikaar- ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Transept- ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa Koor- Kiriku idaosa, kus enne paiknes kiriku koor, nüüd tavaliselt peaaltar. Apsiid- e. Koorilõpmik, Poolringikujuline või polügonaalne ruumilõpmik, tavaliselt võlvitud, gootikas ühendab tihti pikiruumi kooriruumiga Portaal- Hoone esinduslik, tavaliselt kaunistatud sissepääs, mis osutab ka hoone tähtsusele ja funktsioonile. Tihtipeale on kirikutes olemas peaportaal ja kõrvalportaalid. 4 .Romaani kunst oli seotud ......................................................
kujundanud kõrgustiku servaaladel mitmel tasandil rannamoodustisi (astangud, kivikülvid, rannikuluited). Kõrgustiku põhjaosa eraldab muust alast ligi kilomeetri laiune ja kuni 30 m sügavune TänassilmaViljandiRaudna ürgorg, sellega on ühinenud ÕisuKõpu laugeveeruline org. Vahelduv ja sügav on Halliste ehk Karksi ürgorg. Sellest idas paiknevad LoodiSinialliku (Raudna ülemjooksul), Ärma, Tarvastu ja kõrgustiku lõunaosa kaarjalt läbiv Õhne ürgorg. On ka vanu orge, mida osaliselt täidab viimasest jääajast pärit moreen. Ürgorgudes (Loodi, Saarepeedi) leidub oose ja mõhnu, oruveerusid liigestavad rohked lisaorud, kus mitmel pool paljandub järsu seinamina Devoni liivakivi. Tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud ning Pollist läänes Maimu koobas. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid,
Richard Karming LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31 Juhendaja: lektor J.Tuppits Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn 2015 SISUKORD 1. LABORATOORNE TÖÖ NR 7..............................................................................................3 2. LABORATOORNE TÖÖ NR 8..............................................................................................4 3. LABORATOORNE TÖÖ NR 11............................................................................................5 4. LABORATOORNE TÖÖ NR 9........................................................................
Kiirvool – tugevasti kindlustatud, suure langu või käreda vooluga kanal või renn liigveejuhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. Kaskaad – treppveelase. Kiirvoolust erineb selle pooles, et kaldrenni asendab rahustuskaevudest moodustatud trepp. Rahustuskaev – vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. Rahustusbassein rajatakse siis, kui millegipärast ei soovita vesiehitise jalamil sängi sügavamaks võtta. Põhjalase – Paisu läbiv toru, mis ehitatakse selleks, et veehoidlat oleks võimalik tühjaks lasta. Vari – veetaseme või vooluhulga reguleerimiseks kasutatav liigutatav tarind, millega osaliselt või täielikult suletakse vesiehitise vooluava. Kanal (kraav, renn) – Tehisveejuhe, mis juhib vee tarbijani või sealt ära Hüdrostaatika – uurib tasakaalus olevat vedelikku. Tasakaal võib olla abs või suhteline
Juhte millede potensiaalide vahet säilitatakse, nim vooluallika klemmideks. Kui voolu suund juhis ei muutu, siis nim voolu alalisvooluks. Elektrivoolu iseloomustatakse tugevusega. Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laenguga. I=dq/dt Voolutugevuse ühikuks on (A)amperVoolutugevus on antud kohas vooluga risti asuvat pindalaühikut läbiv voolutugevus. j=dI/dS; j =env , kus j- voolu tihedus (A/mm) e-laengukandjate laeng, n-laengukandjate arv, v -laengukandjate suunatud liikumise kiirus. 4p.Elektromotoorjõud-Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim elektromotoorjõuks E. E=A/q (V)volt. Suurust mis on arvuliselt võrdne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
