Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"lydia koidula" - 501 õppematerjali

lydia koidula on pannud kirja read: Süda kuis sa ruttu tõused, kuumalt rinnas tuksuma, kui su nime suhu võtan, püha Eesti isamaa! Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota', mõnda elus jätta maha- sind ei iial unusta ! Need on väga mõtlemapanevad sõnad ja väga õiged sõnad, arvata võib, et iga eestlane mõtleb samamoodi aga ei julge neid kirja panna või otse välja öelda, mis on tegelikult päris vajalik näitamaks, kui hea on Eestis või kui kindel me võime Eestile olla.
thumbnail
5
ppt

L. Koidula

Lydia Koidula Sven Seinpere Kevin Oper Ralf Pagil Kris Kuusmaa Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändras. Koidula isa oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. J.V...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Koidula referaat

Sissejuhatus Ma valisin Lydia Koidula sellepärast, et on oli üks eesti kuulsamaid ja armastatumaid luuletajaid ning ma tahan temast rohkem teada saada, mida ta teinud on. Ma loodan temast teha pika referaadi, kus on temast palju infot. Mu eesmärk on temast palju teada saada. Lapsepõlv vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma kirjanikunime Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) oli meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja. Peale nende oli ta ka ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Väga suur väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

August Gailit, Lydia Koidula, Juhan Liiv, Eduard Vilde, A.H. Tammsaare

Tegelased on erilised, liialdatud iseloomujoontega. Näitab inimeste püüdlemist unistuste poole. Toob välja unistuste ja reaalsuse vastuolu, armastuse olulisus. „T.Nipernaadi“ (1928)-Peategelaseks mees, kes rändab mööda Eestit suvel. Eesmärgiks naisi võrgutada. Räägib neile ilusaid valesid, kui naine armub, lahkub Toomas. Kuid ta innustab neid naisi endasse uskuma. Sõnum: iga inimene vajab tähelepanu, unistusi ja vaheldust argipäeva. Unistuste nimel tuleb vaeva näha. Lydia Koidula Luuletused (1860ndad) räägivad Eestimaa ilust ja armastusest kodumaa vastu. Tuntumad: „Mu isamaa on minu arm“, „Eesti muld ja Eesti süda“. Kirjutas komöödiaid külaelust. „Säärane mulk ehk..“ Peeter, kes vihkab mulke, õpib hiljem, et ka mulgid on head inimesed ja petised on sageli need, kes mesijuttu ajavad. Sõnum: esmamulje järgi ei tohi otsustada. Juhan Liiv Luuletused ja jutud olid realistlikud. Kirjut...

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Lydia Koidula- ''Eesti rahvusliku teatri rajaja.''

Lauka Põhikool Janeli Liivak Lydia Koidula - ''Eesti rahvusliku teatri rajaja.'' Referaat Lauka 2015 Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis) oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena...

Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Lydia Koidula- eesti rahvusliku teatri rajaja

Lydia Koidula - eesti rahvusliku teatri rajaja Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. Detsembril 1843. Aastal Vändras. Hilisema, kirjanikunime Koidula, pani talle C. R. Jakobson, mis tähistas ärkamise aega. Koidula isa J.V. Jannsen oli koolmeister. Nende peres oli haridus kõrgelt hinnatud. Lydia lõpetas 1861. Aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Koolis omandas ta lisaks eesti ja saksa keelele ka prantsuse ja vene keele oskuse. Kui J. V. Jannsen hakkas aastal...

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Armastusest isamaa vastu

Armastusest isamaa vastu Lydia Koidula ja Juhan Liivi isamaalise luule võrdlus Inimloomusele on tihti omaseks olnud teatud väärtuste hindamine. Suhete koha pealt on ehk rohkem levinumad mõisted armastus ja vihkamine - sõnad, millele tänapäeval enam kindlat seletust anda ei saa. Liiga kergekäeliselt ja mõtlematult lastakse neil kõlada. Paljude inimeste huultelt kuuldud väljend ,,ma armastan" ei tundugi nii võluv, vaid pigem kulunud ja mitte...

Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Ärkamisaeg Eesti kirjanduses

Ärkamisaeg eesti kirjanduses IX klassi kirjandus Ats Nõlvak Valgu Põhikool Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus · 1857 "Perno Postimees" Jannsen · 1864 "Eesti Postimees" Jannsen · 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid · 1865 Vanemuise Selts · 1865 Estonia Selts · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Tähtsamad sündmused ·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872...

Kirjandus
170 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869 aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo; 1870 aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile; 1869 andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees" ­ esimene eestikeelne põllundusajakiri, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula . Perekond Jannseni kodu muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Carl Robert Jakobsonile ja Jakob Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist. 1880. aastal jäi Jannsen halvatuks, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. 19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt...

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Teose analüüs ,,Säärane mulk, ehk sada vakka tangusoola,,

Tegevus selles raamatus toimub 19. sajandil Eesti taludes. Põhiline sündmustik leiab aset Mäeotsa talus, osaliselt kaasatakse ka teisi talusid ja paiku. Tegevus toimub ühe talutüdruku Maie ümber, kellel käiakse kosjas. Mäeotsa Peeter, Maie isa, tahab Maiet Erastu Ennule sunniviisiliselt mehele panna, aga Maiele Enn ei meeldi. Maie tahaks mehele minna hoopis Männiku Märdile, mulgile kes sealkandis renditalu ära ostis. Peetrile mulk ei meeldi ja teeb kõik, et Maie ikka Ennu võtaks. On veel teisigi kosilasi, kes kõik Maiet tahavad, sest ta olevat oma küla kõige ilusam neiu. Maie ja Märt üritavad välja mõelda varianti kuidas kokku saada ja Ennust lahti saaks. Lõpuks laheneb kõik hästi, kuna Märt on tark ja talle tuli ideaalne idee. Ta oli nõus tangu ostma, mis Mäeotsa Peetrile väga meeldis. Lõpuks ta leebus ja lubas Maie Märdile...

Eesti keel
160 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Luulevõrdlus.

Aastaaegade vaheldumise mitmekesisus Juhan Liiv ja Lydia Koidula aastaaegadest luuletuste võrdlus Aastaajad lähevad märkamatult teineteisest üle. Kõik juhtub kiirelt ja silmapaistmatult. Loodus tahaks end justkui salaja muuta, nii, et keegi sellest aru ei saaks. Tema maalilisust ja ilu tahavad kirjanikud oma luuletustes välja tuua võimalikult palju. Läbi luuleridade on looduse rikkalikkust ja võimu ning muutusi hea näidata. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene...

Kirjandus
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Gustav Ernesaks

12.1908 Peningi vallas Perila külas. Tema peres armastati muusikat ja laulmist, kuid poisil oli muidki huvisid. Nõnda alustas ta tõsisemaid muusika- õpinguid alles 15-aastaselt. Muusikalise hariduse omandas Ernesaks Tallinna Konserva- tooriumis, kus alguses õppis orelit ja klaverit, hiljem aga lõpetas muusikapedagoogika ja kompositsiooni (õppis Artur Kapi juures) erialal. Peale lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tal oli eriline anne õpilasi sütitada ja paremini laulma panna. Näiteks sai tavalisest Tütarlaste Gümnaasiumi koolikoorist peagi väga hea kontsertkoor, millest kujunes ülelinnaline Naislaulu Seltsi Naiskoor. Kiiresti sai Ernesaksast väga tunnustatud koorijuht. Ta kutsuti juhatama toona üht tugevamat koori - Eesti Meestelaulu Seltsi meeskoori. 1944 asutas Ernesaks Riikliku Akade...

Muusikaajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
9
docx

L.Koidula ja J.Liivi luule analüüs ja võrdlus

Lydia Koidula ja Juhan Liivi luule Igal ajastul on oma võrdkuju, keegi kes tõuseb ikooni seisusesse ja on kogu ajastu võrdnäoks tulevastele põlvedele. Klassikalise suurkujuna tõusis esile Lydia Koidula ­ ta oli ikoon juba oma eluajal, ta oli eeskujuks oma kaasaegsetele. Tema oli ajastu näoks ­ ta luule kajastas sügavat patriotismi ning oli tihedalt läbipõimunud ärkamisaja mõjutustest. Teine suurkuju, kes väärib nimetamist, on Juhan Liiv. Tema oli ikoon tulevastele põlvedele, nimelt - ta oli oma ajast ees. Liivi loomingut hakkasid tõeliselt hindama talle järgnenud põlvkond, ning ta läks hinge just noorpõlvele. Koidula, keda peetakse romantismi esindajaks Eesti luules, oli...

Kirjandus
77 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

Ajalooline-keeleline ruum- rahvast saab määratleda nii keelelised kui ajaloolises ruumis 4. Poliitiline diskursus. Seisneb rahvuslikus propagandas. Nt Jakobson 3 isamaakõnet. Jakob Hurda tegevus. 5. Eliidi olemasolu. Eksisteerib grupp haritlasi. Nt ajalehtede toimetajad, koolsüsteemi loojad. Nad hoiavad seda protsessi elus. Sotsiaalse suhtluse kasv. Nt ärkamisajal loodud seltsid. Oli nt jalgrattasõidu edendamise selts, räägiti hoopis poliitikast. 20. Lydia Koidula isamaaluule Koidula luuletused. Neid ühendab see, et kõikide tekstide kaudu konstrueeritakse õnnelikku minevikku. Idealiseeritakse rahvuslikku minevikku, selle pildi pealt on võimalik luua olevik. Isamaaluules avaldub Koidula lüürika tuum ja tähendus. Patriootiliste luuletustega suutis ta eestlastele isamaa mõiste ja tähenduse teha tajutavaks ilmekate poeetiliste kujundite ja piltide kaudu. Luuletuskogu „Emajõe ööbik“ kandvamad luuletused on hümnilised...

Kirjandus
39 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ärkamisaja kirjaneitsi

ennemuistsest rõõmupõlvest, kadund õnnest pajatand? Tõsta pead, õiekene! Koit on saanud isandaks! Oma terad hiilg`valt saadab, et nad nutu kuivataks! (,,Miks sa nutad?") Lydia Koidula abielu (1873) viis ta kaugele armsast isamaast. Oma kodumaaigatsust väljendab ta luuletuses ,,Jutt". Ta pöördub tuule, pilve ja linnukese poole: ,,Millal sind teretan, laulude rand?" Ei vastust ann`d õhu ei pilve ei linnukse viis! Kodumaal oli tekkinud terav vastuolu Jakobsoni ja Hurda leeri vahel, mis Koidulat sügavalt muretsema pani...

Kirjandus
46 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Rahvuslike liikumise aeg

a.C.R.Jakobsoni "Vanemuise" seltsis I Isamaakõne,andis pildi eesti muistsest kultuurist.Elu muutus,taheti talletada rahvakultuuri.See oli rahvusliku liikumise tegevussuund.Taheti parandada kooliõpetust.I üldlaulupidu 1869. Tartus.Eesti Kirjameeste Selts Tartus 1872-1893.eesti keele korraldus,uue kirjaviisi propageerimine,rahvaluule kogumine,eesti keelsete raamatute kijastamine ja aastaraamatu väljaandmine.Selle järeltulijaks oli Eesti Kirjanduse Selts 1907,suleti 1940.taasavati 1993.1860 mõte asutada eestikeelne keskkool Aleksandrikool.Tööd juhtis Pekomitee,esimeheks J.Hurt. r.liikumise keskused olid Tartu ja Viljandimaa,ideoloogid ja rahvajuhid olid J.V.Jannsen,J.Hurt,C.R.Jakobson.1870 rahvuslik liikumine kaheks:mõõdukad(J.Hurt,teotusid sakslastele)radikaalid(C.R.Jakobson, venelastele). J.V.Jannsen(1819-1890)järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja.1857-1863 Pärnus"Perno Postimees",1864-1880 Tartus"Eesti Postimees".Kinnistas e...

Kirjandus
89 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ärkamisaeg Eestis

Rahvuslik liikumine ja (rahvus)romantism eesti kirjanduses 1860 ­ 1885 Ajavahemikku 1860 ­ 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri loovaks eesti rahvuseks. Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes...

Kirjandus
216 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Ärkamisaeg

aastapäeva mälestuseks üle-eestilist "juubeli- ja tänulaulupidu" pidada. . Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid, kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest. Lauldi vaimulikke ja saksa autorite laule. Suure poolehoiu sai Soomest laenatud F.Paciuse laul, millele J.V.Jannsen oli sõnad loonud-"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Ainsad eesti laulud olid L.Koidula sõnadele loodud "Mu isa- maa on minu arm" ja "Sind surmani". Lydia Koidula 1843 Vändra - 1882 Kroonlinn Lydia Emilie Florentine Jannsen Aitas oma isal J.V.Jannsenil ajalehti välja anda. Jannseni parem käsi oli haige ja sageli ei saanud ta ise kirjutada. Tütar pidi tema artiklid ja jutustused enamasti etteütlemise järgi üles kirjutama. 1870.a. etendus Vanemuise seltsis L.Koidula näitemäng "Saaremaa onu- Süda, kuis sa ruttu tõused poeg". kuumalt rinnus tuksuma,...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ärkamisaja tegelased

detsember 1798 Ao mõis ­ 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Õppis 1810­1814 Rakvere kreiskoolis, 1814­1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817­1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Rajas Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842­1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 1843­1845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 1843­1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes su...

Kirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Eesti kirjandus 19.sajandil

sajandil 19. sajandi algus, Estofiilide aeg Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine Kirjavara teisenemine Lugemisringid Teadusühingud Kalendrid Ajalehed Juturaamatud Johann Heinrich Rosenplänter Pärnu pastor Käsikirjade, päevaraamatute koguja Algatas eesti keele ja rahvaluule uurimise Kristjan Jaak Peterson 1801 - 1822 Esimene eesti luuletaja Luulepärand on väike Luuletused jäid eluajal avaldamata Friedrich Robert Faehlmann 1798 ­ 1850 Rahvaluule kasutaja kirjandusteostes Õpetatud Eesti Selts Rahvusmütoloogia Eepos "Kalevipoeg" Carl Robert Jakobson 1841 ­ 1882 Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 ­ 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluul...

Kirjandus
65 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti kirjandus 19.sajandil

sajandil Eesti rahvuskirjandus sündis 19.sajandil, kuid see ei tekkinud tühjale kohale. Enne seda, kui sule haarasid esimesed eesti kirjanikud, olid juba kujunenud eesti kirjakultuur ja eesti kirjakeel. Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Tõsi küll, juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased ­ pastorid ja kooliõpetajad. Et enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ning kirjamehed eestihuvilised muulased, nimetatakse kõnealust perioodi estofiilide ajaks. Eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine algas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri tegevusega. Tema alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Tänu...

Kirjandus
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun