· Philippe Petain Prantslaste väejuht Verdune'i all, ei lasknud sakslastel edasi tungida. (Verdune oli viimane kaitseliin enne Pariisi) · Nikolai II Venemaa viimane tsaar, kes kukutati ona heatahtlikkuse ja leebuse pärast. Peale tsaarivõimu läks riiki juhtima Ajutine Valitsus. · Vladimir Lenin enamlane, kes sai Venemaal võimule. Tema tegevuskava oli lihtrahva seas ülimalt populaarne. Rahu, maad, leiba. · vürst Lvov Peale tsaarivõimu kukutamist läks võim Ajutisele Valitsusele, mille eesotsas oli vürst Lvov. · Lev Trotski Petrogradi Sõjalise Revolutsiooni Komitee juht, 23. 02. 1918 loodud punaarmee juht. · Schlieffeni plaan ,,Lõunasöök Pariisis, õhtusöök Peterburis." Kõigepealt pidi saksamaa alistama 2 kuuga Prantsusmaa (39. päevaga Pariis) ja seejärel koondama oma väed idarindele. · Lusitania 7.05
Streigid suurtes linnades ja eelkõige Peterburis, järjekorrad toidupoodides, näljamässud ja poliitilised meeleavaldused, sõjavägi, kes keeldus tagamast korda – kõik see põhjustas tsaar Nikolai II loobumise troonist 14. märtsil 1917. Tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega –kiht, ei ohvitserkond ega ametnikkond. Pärast 1917. aasta revolutsiooni läks võim liberaalide kätte, Riigiduuma saadikud moodustasid Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai vürst Lvov, linnades tekkisid nõukogud. Venemaa oli maailmas kõige demokraatlikum ja vabam maa – vanglad olid näiteks tühjad. Paraku ei sobinud Vene ühiskonna struktuur liberaal-demokraatliku riigi loomiseks. Riigis oli nüüdsest meeletult palju inimesi, kellel polnud ei kindlaid õigusalaseid arusaamu ega mingisuguseid püsivaid väärtushinnanguid. Revolutsioon muutus lagunemisprotsessiks, mis haaras kogu riigi ja armee. Riigis oli puhkemas kõikide sõda kõikide vastu
4. august Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja. 21. august Saksamaa okupeeris Belgia. 21. 25. August Piirilahing Sakslased jõudsid Pariisi. Jacques Jaffre koondas vägesid, otsustas sakslastele anda vastulöögi. 5.-12. September Marne'i lahing. Sakslased löödi tagasi. Läänerindel algas kaevikusõda ehk positsioonisõda. Kaevik kaitsekraav. August 1914 Venemaa ründas Ida-Preisimaad. 29. August 1914 Tannenbergi lahing. 3. September 1914 Lvov (Lviv) Austria-Ungari väed suruti Karpaadidesse. 23. August 1914 Sõtta astus Jaapan. Sakslaste vastu. Jaapanlased vallutasid Saksamaa Aasia ja Okeaania kolooniad. 29. Oktoober 1914 - Sõtta astus Türgi. Meredel olid Antantile probleemiks Saksa allveelaevad. 1915 ja 1916 1915 alguse probleemid: · Enamus laskemoonast oli kulutatud. · Vaja oli uusi kaitserajatisi. · Tagalas tekkis tööjõu puudus. Naised ajati tehastesse tootma. Läänerinne
Põhjused: 1)Suurriikide valitsused alahindasid ohtu 2)Sõda romantiseeriti. Sõda peeti hiilgavaks. Ootus 3)Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon 4)Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Eeldused: 1)Austria-Ungari troonipärija ertshertseogi Ferdinandi tapmine 28.06.1914 2)Schlieffeni plaan- Prants kiire purustamine, siis Venemaa 3)Pranst plaan-Fra-Ger piirile rajada kindlustussüsteem, plaan17(Lotring,Elsass) 21-25.08.1914-piirilahing Fra-Eng väed said lüüa 02.09.1914 Marne-i lahing- peatati sakslaste pealetung 1915 sõtta astuvad nii ITL,Bulg 02.05.1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon 1916-Verduni lahing 01.07.1916 Somme lahing Eng tankid 1916 Rumeenia Antandi 07.05.1915sakslased lasid põhja Lustania 08.1917 Caporetto- sakslased häbistasid ITA ning võitsid 06.04.1917 Usa kuulutas sõja Saksamaale 21.03.1918 saksa pealetung, mis lõppes edutult ameerika üksused 08.08.1918 Amiensi all FRA-ENG 600 tanki 29....
” • 27. veebr – pealinn on ülestõusnute käes, “Maha tsaar!” • 1.-2. märts – sama teistes suurlinnades • 3. märts – tsaar loobub troonist Eestlaste meeleavaldus Petrogradis Kaksikvõimu aeg I • Revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga. • IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutise Valitsuse juhid Georgi Lvov Aleksandr Kerenski Kaksikvõimu aeg II • AV kehtestas riikliku vilja- ja kütusemonopoli. • Progressiivne tulumaks. • Ei väljutud sõjast. • Ei jagatud maad. • 4. juuli – tuli meeleavaldajate pihta. • August – kindral L. Kornilovi riigipöördekatse. Lavr Kornilov Kaksikvõimu aeg III • Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. • Juulis suund relvastatud ülestõusule. • Septembris ülekaal nõukogudes bolševikele.
langus,rahulolematuse üldine kasv. Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu.Veebruari lõpul puhkes Petrogadis näljamäss, mida maha suruma läinud sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist (03.08.1917) · Moodustati Ajutine Valitsus Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim : · Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvov , lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. · Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu eesotsas A.Kerenski. Rahva pettumuseks sõda Saksamaaga ikka jätkus. Rahva põhinõudmisi rahu ja maa küsimuses Ajutine Valitsus ei lahendanudki. Kaksikvõimu perioodil muutus vene poliitiline elu kirevaks. Parteidest tõusid esile 4 : 1
Tervishoiu Kõrgkool Õde õppekava Eczema Pavel Suhov VIII rühm 2010 Medicus curat, natura sanat Ekseem (eczema) on närvi allergilise põhjusega pindmise nahakihti põletikuline kahjustus. Tema põhjustavad erinevad endo- ja eksogeensed faktorid nendel inimesel kellel esinevad erinevad kaasasündinud või omandanud haiguse soodustavaid tegurid (.. , 1991). See tähendab, et ekseem peab olla käsitlenud nagu inimspetsiifiline ehk individuaalne naha reaktsioon erinevatel ergutajal. Eksogeensel ehk välistel faktoril võib kuuluda mehaanilised, keemilised, termilised, meteoroloogilised ja valguse radiatsiooni muutused. Sisemisel faktoril: erinevad sisseorgani, endokriin ja närvi süsteemi haigused. Siin on olulik märkida, et nagu suurem osa nahahaigused ekseem ei ole ainult lokaliseerinud probleem vaid ta võiks olla märgitus üldiste...
ülestõusnute poolele. 27.veeb. 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Järgnesid teised suured linnad. Nikolai II üritas revolutsiooni maha surud, kuid asjatult. Ta sai aru, et on kaotanud nii rahva toetuse kui sõjaväe toetuse ja kirjutas alla 3.märts 1917 Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele üle. Kujunes kaksikvõim. Ajutise Valitsuse etteotsa sai Lvov, hiljem vahetus A.Kerenskiks. Ajutise Valitsuse autoriteet hakkas langema. Peterburgi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu 1)mensevikud 2)bolsevikud **Esimese maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste
Suured sõjakahjud (Miljonid hukkunud, purustatud infrastruktuur, nn kadunud sugupõlv, USA võttis juhtpositsiooni, Demokraatia levik). Eurooplaste maailm oli peapeale pööratud. 1917 Venemaa Veebruarirevolutsiooni peamisteks põhjusteks olid Vene armee edutu tegevus sõjasrindel ja I ms põhjustatud majandusraskused. Keiser Nikolai II loobus troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele, mille eesotsas oli Georgi Lvov, hiljem Aleksandr Kerenski. Alguses ei teinud Ajutine Valitsus midagi, isegi ei väljunud sõjast. Saksamaa toetas Venemaa äärmusliikumisi nt bolsevike. Lubati kokku kutsuda Asutav Kogu. Ülejäänud maailma suhtes muutus Venemaa kõige demokraatlikumaks riigiks, tegelikkuses see vaid tundus nii. Nõukogud, mida lihtrahvas toetas, ei omanud tegelikult mingit võimu. Poliitiline segadus tugevnes, sõjavägi laostus. Oktoobrirevolutsioon. 24-26 oktoober
Valitsuse juhiks Georgi Lvov, välisminister Pavel Miljukov, justiitminister Al. Kerenski. 2.03 loobus ka Nikolai II troonist. Kaksikvõim – Ajutine Valitsus ja nõukogud. Rev. eufooria. Kod.õigused ja –vabadused, üldine valimisõigus, kaotati seisuslikud ja usulised kitsendused. Pol. põgenikud tagasi koju. Hiljem pidi valitama dem. Asutav Kogu, kes pidi otsustama kõik tähtsamad küsimused: riigikord, maaküsimus, rahvuspoliitika. Otsustati viia sõda võiduka lõpuni. Juulikuus Lvov kõrvaldati, valitsus veel rohkem vasakule. Vasakäärmuslaste tegevus, Lenini tulek. Bolševikud – rahu, Ajutine Valitsus – sõda võiduka lõpuni, muutus ebapopulaarseks. Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega. 1.03 puhkes Kroonlinna mäss, samal päeval algas Tallinnas tööliste streik, kasvas ülelinnaliseks. Sõjalaevade madrused mässama ja ühinema töölistega. Paksu Margareeta põletamine. 3
märtsil moodustati Ajutine Valitsus. 3.märtsil tsaar majanduslikku olukorda 2) saavutada rohkem Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite poliitilisi õigusi dünastia valitsemine Venemaal. Ajutise Valitsuse *talupoegade eesmärgid 1) kaotada mõisnike juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski. eesõigused 2) kehtestada õiglased maa- ja rendihinnad *kodanlaste eesmärgid 1) saavutada üldine 1917. a oktoobrirevolutsioon valimisõigus 2) anda laiemat kasutust eesti keelele * Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a., arreteeriti Ajutine Eesti olukord pärast 1905. a revolutsiooni: Valitsus ja kuulutati välja nõukogude võim.
I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.0...
1917-1920 Veebruarirevolutsioon Venemaal 1917 I maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele · Inflatsioon, puudus tarbeasjadest · Kukutati tsaar · Võimule sai Ajutine valitsus (Lvov ja Kerenski, ei lah. maa küsimust ega sõlminud ka rahu, Venemaast oli saamas demokraatlik riik) · Osaliselt juhtis Venemaad ka Petrogradi Nõukogu Eestis toimusid rahutused 2.märtsil, suunduti pol.sõjavange vabastama, rüüstati politsei-ja kohtuasustusi, öö oli väga rahutu. Autonoomia · 1916, Jüri Vilms ütles esimest korda välja Eesti autonoomia mõte. Ajutisele valitsusele anti taotlus, et Eesti saaks autonoomia. · AV kubermangukomissar-Jaan Poska · 26.märtsil, 1917, toimus Petrogradis eestlaste demonstratsioon · Autonoomia sai Eesti 30.märtsil, 1917, ainus Venemaa ääremaa, kes selle sai. Autonoomiaga seotud muudatused: 1. Eestimaa kubermanguga ühendati ka...
aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal. Ajutine Valitsus ja selle poliitika-Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim. Ühe poole moodust. revol. käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga ning teise poole kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai vürst Lvov. Petrogradi esindajaks Aleksandr Kerenski. Ajutine Valitsus lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Kaksikvõimu per. Vene poliitiline elu äärmiselt kirev. Esile tõusis 4 parteid: Rahva Vabaduse Partei(kadetid) nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina; Sotsialistide- revolutsionääride Partei(esseerid), eriti suur mõju talurahva hulgas ning nägid tulevast
puhkes veeb. lõpul, selle ajendix sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27. veeb.1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud igasuguse toetuse ning kirjutas alla 3. märtsil 1917 alla riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile ja loobus troonist. Kaksikvõim Vene.: Keisrivõimu langemise tagajärg. Ühex poolex oli Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu ja teisex poolex Ajutine Valitsus, eesotsas vürst Lvov. Ajutine Valitsus lubas demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu.(otsust. Vene saatuse). Kaksikvõimu ajal muutus Vene poliitiline elu äärmiselt kirevaks. Enamlaste eesmärgix oli üles ehitada sotsialistlik Vene. Enamlaste esiletõus: Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes lubasid rahvale kõike, mida viimased soovisid. Saksamaa pooldas neid, sest nii loodeti Vene sõjast välja lüüa. Seetõttu lasi Saksa Leninil
Anna Karenina - Lev Tolstoi Anna Karenina Arkadjevna=A AA naine, hiljem Vronski. Poeg sergei ja tütar Ana/Any/Hanna Levin= Le- maamees, ohvitser Vronski- krahv, rikkur, hiljem võlgades, Anna mees, tegelt pidi Kittyga abielluma Kitty/ Katerina= Ky -Dolly õde, Levini naine Natalja- Kitty õde, elab mujal Dolly/ Darja Aleksandrovna- K õde, Stepani naine Vürst/vürstinna- Dolly ja Kitty vanemad Stepan Arkadjits Oblonski- Anna vend, Dolly mees Aleksei Aleksandrovits =AA- Anna mees, kuulus prominent Lvov- Kitty õe Natalja abikaasa, aadlik Nikolai-Levini vend, sureb ära, tibi Marja Nikolajevna Agafja Mihhailovna- Levini majapidajanna, ragistavad Ky-ga Betsy-Vronski nõbu ja usaldusisik Sergei Ivanovits- kirjanik, oli Varenka kavaler, Levini vend I OSA Levin tuleb linna, et Kitty kätt paluda; uisuväljak; küllakutse krahvinna poolt. Külas üritab tädi Levinit lolliks teha, alandada, vürst on Levini poolt- näeb tem...
Grigori Rasputin- mees, kellel oli erakordne mõju keisriperekonnale. Rahvuslikud vastuolud. Linnaelanike kiire kasv. 1917- Kodanikdemokraatlik revolutsioon (Veebruarirevolutsioon) Ajendiks oli Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27.02 läks võim Peterburis ülestõusnute kätte. 03.03 Loobus Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim: Ajutine Valitsus. Eesotsas vürst Lvov. Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Eesotsas A. Kerenski. Enamlaste esiletõus: Lenin lubas rahvamassidele kõike. Ta nõudis viivitamatut väljaastumist sõjast. L. Kornilov- kindral, kes üritas sõjaväelist riigipööret. 25. oktoober algas Oktoobrirevolutsioon- enamlaste poolt organiseeritud vastuhakk ajutisele valitsusele. SSOR 26. oktoober läks võim enamlastele. Toimub II Nõukogude kongress, kus moodustatakse uus valitsus Rahvakomissaride Nõukogu
Maha isevalitsus!". · Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. · 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus. 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski. Kaksikvõim: · Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid: · Ajutine Valitsus (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), mis teostas riigivõimu. · Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSSN) (omas mõju tööliste ja sõdurite seas, seal olid esindatud sotsialistlikud parteid). Nõukogu teatas, et toetab AV-d seni, kuni täidetakse TSSN nõudmisi.
1. I maailmasõja põhjused: a) 20.saj alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel b) alahinnati ohtu, ei usutud, et puhkeb suurem sõda c) sõda romantiseeriti ülev, hiilgav d) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine e) sõjaline mõtlemine tasakaalukam kui diplomaatia f) Au-Un ja Venemaa huvide põrkumine 2. Sõja otsene ajend: 28.juuni 1914 ertshertsog Au-Un troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Serbia koolitusega terroristi poolt. Serbia soovis saada merepiiri, kuid Au-Un rikkus selle plaani. 3. Sõdivate poolte plaanid Kolmikliit : Sksm Pr kiire purustamine ja vägede paiskamine itta Ven. Vastu Au-Un võidelda Serbia ja Ven. Vastu Antant: Pr vältida kaotust, plaan hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Sksm-le Ingl koostöö Pr-ga Ven Ida-Preisimaa ja Au-Un rünnak 1914 1915 ...
Grigori Rasputin- mees, kellel oli erakordne mõju keisriperekonnale. Rahvuslikud vastuolud. Linnaelanike kiire kasv. 1917- Kodanikdemokraatlik revolutsioon (Veebruarirevolutsioon) Ajendiks oli Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27.02 läks võim Peterburis ülestõusnute kätte. 03.03 Loobus Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim: Ajutine Valitsus. Eesotsas vürst Lvov. Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Eesotsas A. Kerenski. Neli olulisemat parteid: Rahva Vabaduse Partei (kadetid)- kodanlik partei, kelle eesmärgiks oli demokraatlik vabariik. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)- suurim pahempoolne partei, kelle eesmärgiks oli sotsialistlik riik, milleni tuli jõuda reformide kaudu. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) vähemlased- kelle
MS tagajärjel rõhutud rahvad asusid omi riike looma 6dets.1917 iseseisvus Soome. 16 veeb 1918 Leedu ja24 veebruar 1918 EESTI. Eesti ja Leedu iseseisvust enamlased ei tunnistand ja satuti Saksa okupatsiooni alla. Tõeline iseseisvumis laine algas Saksamaa ja ta liitlaste kokku varisemisega. Iseseisvaks kuulutasid end: Tsehhoslovakkia,Poola,Ungari,Serbia-Horvaatia-Sloveenia (kuningriik) 18 nov 1918 Läti. Ukraina,Valgevene ja Taga-Kaukaasia- neil kolmel ei õnnestunud aga iseseisvaks jääda. Enamikel väikestel riikidel tli end relvaga kaitsta ja puhkesid kodusõjad Ungaris tulid 1919 võimule enamlased. Kodusõda toimus ka Soomes ,kus Mannerheim asus organiseerima enamlaste vastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti. Suurkodusõda RUS ,esialgu õnnestus rahutused maha surda. Tekkisid ,,valged" valitsused kes püüdsid taastada ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa. RUS väljumine sõjast tõi kaasa Atandi interventsiooni : Venemaa sadamad sakslaste kätte ei lähe...
Maha isevalitsus!". Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril v.k.j. (8.märts-naistepäev u.k.j.) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus (AV). 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski. 4. Miks kaotas Ajutine Valitsus rahva poolehoiu? Miks võitsid enamlased rahva poolehoiu? AV ei lahendanud aga mitmeid olulisi küsimusi: · ei suudetud stabiliseerida rahandust ja majandust · ei tagatud suurlinnade toiduainetega varustamist - sügisel algas linnades nälg · maaküsimust ei lahendatud (see taheti lahendada jätta Asutavale Kogule) · ei antud kõikidele vähemusrahvustele autonoomiat (Eesti näiteks sai autonoomia · 1917.a. märtsis)
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjus - Võitlus maailma ümberjagamise pärast, et saada tooraine allikaid, kolooniad Ajend Tapeti Franz Ferdinand Plaan Tehti Schlieffeni sõjaplaan kiiresti saada Pr. Endale (sks) Lahingud: Marne'i lahing Petain Pr. Au ja häbi Verduni lahing * 11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu Tulemused: - suur hukkunute arv, kadunud sugupõlv. - Tööstuse, põllumaj. Langus + teaduse, tehnika areng: tank, lennuk, raskekuulipilduja, gaas. + suurte impeeriumite lagunemine (Vn, Sks, Türgi, Austria-Ungari) + uute riikide teke - 6.dets 1917 Soome - 16.veebr 1918 Leedu - 24.veebr 1918 Eesti - 18.nov 1918 Läti Venemaa 1917 · Veebruarirevolutsioon Põhjus : I MS (sõjavägi) Majanduslik allakäik Rahulolematus Ni...
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................3 AUTOTÖÖSTUS................................................4 MASINATÖÖSTUS.............................................5 KÕRGTEHNOLOOGIA.......................................6 METALLURGIA................................................7 AUTOTÖÖSTUS.................................................8 2 SISSEJUHATUS Ukraina on riik Euroopas Mustast merest põhjas. Piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Statistikaameti andmetel elas Ukrainas 1. jaanuaril 2008. aastal 46 372 700 inimest, sealhulgas oli linnaelanikke 31 668 800 inimest ja maaelanikke 14 703 900 inimest.1 Ukraina lipp Ukraina Vapp Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Suurtest jõgedes...
kindral idas, Luddendorff uus staabiülem idas, Petain Pr. Verduni kaitse juhiks, kes suutis sõdureid innustada, Brussilov uus vene rindejuhataja kindral, kelle juhtimisel asuti edukale pealetungile, Rasputin oli väga suur mõju tsaariperekonnale, mille tõttu tsaariperekonna maine langes katastroofiliselt, samuti ka poolehoid Nikolai II Venemaa Keiser, Kerenski Ajutise valitsuse peaminister, Lenin, Lvov enamlaste juht , Kornilov üritas Venemaal sõjaväelist riigipööret. Põrus. Wilson USA president, Lloyd George inglise peaminister, Clemenceau pr. peaminister Kemal türklaste väejuht, tema juhtimisel peeti sõda Versaille's rahule alla kirjutanud valitsusega, hõivati osa alasid tagasi ja kuultati ilmalik vabariik välja, Mannerheim sõjaväe ülempealik juhtis vägesid koos valgetega punaste vastu, Trotski punaarmee rajaja ja ülemjuhataja
tihti kohaneda normaalse eluga. Nende senised väärtushinnangud olid purustatud, uusi polnud aga kerge leida. Rahuaegses maailmas endale kohta leidmata tõmbusid paljud mehed elust tagasi, suhtudes enda ümber toimuvasse järjest passiivsemalt. 15. Ajutine Valitsus Teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulnud kodanlike parteide baasil loodud valitsus, mille etteotsa sai vürst Lvov. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonid tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Rahvahulkade pettumuseks sõda Saksamaaga jätkus, kuid see-eest algatas valitsus reforme, mis parandasid mõnevõrra rahva olukorda. 16. Petrogradi TSSN - Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Petrogradi Nõukogu, Venemaa Keisririigi pealinnas Petrogradis 27. veebruaril 1917. aastal
1917.a veebruaris puhkes revolutsioon, mille ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27.veebruariks oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ja kirjutas 3.märts 1917 loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kujunes kaksikvõim: *Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu *Ajutine Valitsus, mille eesotsa sai vürst Lvov, esindaja oli Aleksandr Kerenski. Ajutine Valitsus lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edasise riigikorralduse. Valitsus alustas reforme, mis mõnevõrra parandasid rahva olukorda . Ajutise Valitsuse liberaalsed sammud demokraatia poole siiski vaid suurendasid anarhiat Venemaal, rahuldamata rahvast, kes nõudsid rahu ja maad. Nende autoriteet langes. Kerkis esile 4 parteid: *kadetid, kes nägi Venemaad demokraatlikuna
Märtsis loobus Nikolai II troonist, mõistes, et tal ei ole enam mingisugust toetust ühiskonnas. Pärast keisri loobumist kujunes Venemaal kaksikvõim: · Ajutine Valitsus (A.V.), mis oli riigiduuma saadikutest moodustatud valitsusorgan peamine ülesanne oli Venemaa riikluse kindlaksmääramine. Välja kuulutati Asutava Kogu (A.K.) valimised. Asutav Kogu (põhiseaduslik assamblee) pidi koostama põhiseaduse. Peaministrid olid alguses vürst G. Lvov ja hiljem A. Kerenski. · Petrogradi Nõukogu Nõukogudeks nimetati erinevates linnades valitud tööliste esindusorganeid. Nende poliitiline ideoloogia oli sotsialistlik. Juhtpositsioonil nendes nõukogudes olid Venemaa sotsiaaldemokraadid ehk mensevikud. Nõukogudes olid ka bolsevikud (enamlased/kommunistid) esindatud. Tähtsaim nõukogu oli Petrogradi N. Ajutine Valitsus ei suutnud lahendada Vene ühiskonna põhiprobleeme. Aeg oli ääretult ebasoodne
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult ...
rõhumine, venestamine. 2. Ebaedukas osalemine I Maailmasõjas Veebruarirevolutsiooni olemus oli kodanlik. Rahulolematustes peamiselt osalised sotsialistid, aga olukorra kasutasid ära kodanlased. Sotsialistid moodustasid TSSNi (Tööliste ja soldatite saadikute nõukogu). 02.03.1917 - Nikolai II loobub troonist Moodustatakse ajutine valitsus. TSSN jääb opositsiooni. Kaksikvõimu periood. Ajutisse Valitsusse bolsevikud ei pääse. Lvov ja Kerenski - Ajutine Valitsus. Ajutine valitsus kehtestab demokraatlikud vabadused, poliitilise amnestia, luba Asutava Kogu kokkukutsumiseks ja põhiseaduse koostamiseks. Asutav Kogu - asutab riiklikud institutsioonid, koostab põhiseaduse ja muud riigile vajalikud alustalad. Ajutine Valitsus elab läbi mitu kriisi, ettevalmistus oktoobrirevolutsiooniks. Igal pool ülekaalus esseerid ja mensevikud, kuigi populaarsed on bolsevikud. Bolsevikud - Lenin, Trotski, Zinovjev, Kamenev. 4
Lähiajalugu Saksamaa keisririigi sünd 1871 Kuninganna Victoria (Inglismaa) surm 1901 I maailasõda 1914-1918 20.sajandi algus imperialism (I impeerium Roomas) Imperialismi tunnused: 1) Monopolide tekkimine (konkurentsitu ettevõte/ettevõtete ühendus) nt: autotööstus FORD USA's 2) Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo (kapital raha kolooniatesse) 3) Turgude jaotamine monopolide vahel 4) Jõuab lõpule koloniseerimine ehk kolooniad 8 suuremat impeeriumit: 1) Saksamaa 2) Prantsusmaa 3) Suurbritannia 4) Venemaa 5) Jaapan 6) Ameerika Ühendriigid 7) Itaalia 8) Austria-Ungari SUURBITANNIA Põhiseaduslik monarhia (võimude lahusus), kaheparteisüsteem konservatiivid ja liberaalid. Majandus oli tunduvalt nõrgenenud ehk jäi alla USA'le, kuid siiski üks võimsamaid riike Euroopas. Suurbritannia oli suurim koloniaalriik, kuid Iirimaa, India ja buur...
· Petrogradile järgnesid ka teised Venemaa linnad · Nikolai II üritas rahutusi alla suruda sõjaväega, kuid väeosad läksid üle vastuhakkajate poolele · 3. märts 1917 kirjutas Nikolai II alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutilisele Valitsusele Kaksikvõim: AJUTINE VALITSUS PETROGRADI TÖÖLISTE JA SOLDATITE SAADIKUTE NÕUKOGU · Esindajaks vürst Lvov · Esindajaks A. Kerenski · Lubas tagada demokraatlikud vabadused ja kokku kutsuda Asutava Kogu A.Kerenski Venemaa riigitegelane ja poliitik, Petrogradi Nõukogu esindaja Ajutises Valitsuses L.Kornilov Vene kindral, kes on tuntud peamiselt Kornilovi mässu (üritas teha sõjaväelist riigipööret Ajutise Valitsuse ebakindla poliitika tõttu) tõttu Enamlased VSDTP (Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei) marksistlik organisatsioon,
DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA ITAALIA 1. Nimeta põhjused, miks sattus demokraatia kahe maailmasõja vahel (Ida) Euroopas kriisi (4-5). Poliitiline ebastabiilsus, uute rahvakihtide kaasamine poliitikasse valimisõiguse laienemine, pettumine demokraatias, majanduslikult raske olukord, kiire arengu ja õitsengu iha. 2. Nimeta diktatuuri kehtestamise eeldused (3). Tööpuudus, majanduslikud raskused, manipuleeritav rahvas, rahva arvamus et ,,kõva käega" asjad paranevad. 3. Nimeta diktatuuri tunnused (5-8). Totalitaarne, võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja kogu elu üle. Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4. Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne). Itaalia viis rikkaimat provintsi olid laastatud. Rasked kaotused ja pettumus maailmasõja tulemus...
andis võimu üle Ajutisele Valitsusele, kirjutades alla Ajutise Valitsuse ette valmistatud artiklile. Kaksikvõim, enamlaste esiletõus ja oktoobripööre Pärast keisrivõimu langemist moodustus revolutsiooni käigus töölistest ja soldatitest nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga, kelle esidajaks sai Aleksandr Kerenski (lubas valitsuse tööd toetada niivõrd kui see täidab rahva tahet) ja teisel pool oli Ajutine Valitsus, mille juhiks sai vürst Lvov. Enamlaste esiletõus Tänu suurele segadusele said suurt tähelepanu Enamlased, kes ainukesena lubasid rahvale kõike mida tood soovisid (sh leiba rahu, maad). Eriti olid nad populaarsed suurlinnades. Saksamaa lootis et enamlased lammutaksid Venemaa lõplikult ja tooksid nad sõjast välja, seetõttu hakkas Saksamaa neid toetama. Seetõttu lasi Saksamaa ka paguluses viibinud enamlaste liidreid sh Lenini läbi nende territooriumi. Esimene katse võimule tulla kukkus 1917
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peako...
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 li...
armeele uus juhtkond: komandöriks sai kindral Hintenburg, staabiülemaks kindral Ludendorff. Jõud koondati nüüd Vene 2. armee vastu, kes oli Ida-Preisimaale sisse tunginud. Saksa väed olid edukad hävitati täielikult kaks korpust ning suurelt osalt ka kolmas. Seda lahingut kutsuti Tannenbergi lahinguks. Galiitsia operatsioon. Vene väed ründasid veel ka Galiitsiat, mis koosnes Austria-Ungari koosseisu. Pealetungi käigus vallutati 3. sept. Lvov. Austria-Ungari väed said lüüa ning taganesid Karpaatidesse. Mõlemal poolel olid suured kaotused Austria-Ungari 400 tuhat meest + 100 tuhat vangi; Vene väed 230 tuhat meest. Kaotus mõjus ruineerivalt Austria-Ungari vägedele ning ilmnes korralagedus. Vene võitlustes sakslaste vastu ilmnesid Vene armee halb varustus, ei jätkunud püsse ega laskemoona. Sõjategevus Balkanil. Austria-Ungari esmaseks püüdeks oli purustada Serbia. Serbial oli suur
Prantsusmaa peaminister, riigitegelana. Pariisi rahukonverents. Lloyd George – Suurbritannia peaminister. Pariisi rahukonverents. 11. Millised muutused teostasid vene enamlased Venemaa valitsemises ja majanduses 1917-1918. a . Millised olid kodusõja põhjused, osapooled ja tulemused Venemaa jaoks. Millised olid Lenini poliitikukarjääri tähtsamad sündmused? Veebruarirevolutsioon – Nikolai II kukutamine. Moodustati ajutine valitsus – Lvov, A. Kerenski. Kaksikvõim: ajutine valitsus ja Petrogradi Nõukogu. Uuendused: parteide tegevusvabaduse kehtestamine, Lenini naasmine pagulusest, Venemaa kuulutamine vabariigiks, Asutava Kogu kokkukutsumise kava. Maa jäi mõisnikele. Oktoobrirevolutsioon – ajutise valitsuse kukutamine, Lenini valitsuse võimuletulek. Peaminister Lenin, välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin – rahvakomissarid.
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Maha isevalitsus!". · Rev Petrogradis algas näljaste naiste mässuga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. · 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus (AV) 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski. III Kaksikvõim · Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid o Ajutine Valitsus teostas riigivõimu ja o Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSN) (omas mõju tööliste ja sõdurite seas, seal olid esindatud sotsialistlikud parteid). Nõukogu teatas, et toetab AV-d seni kuni täidetakse nõukogu nõudmisi.
27.veebr 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes.Petrogardile liitusid veel teised Venemaa suurlinnad. Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda, aga asjatult. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui sõjaväe toetuse ning kirjutas 3.märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. 11.PARTEID Petrogardi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutine Valitsus-eesotsas vürst Lvov. Austav Kogu-pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse Rahva Vabaduse Partei (kadetid)-nägi venemaad demokraatliku vabariigina. Sotsilistide-revolutsionääride Partei (esseerid)-suur mõju talurahva hulgas.Kontrollisid nõukogude tegevust, nägid tulevast Venemaad sotsialistliku riigina. Venemaa Sotsiaaldemokraaltliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlikul organisatsioonil(vähemlased) suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas.ühelmeelel esseeridega.
kergesti manipuleeritavad. Veebruari revolutsioon o Sõjavägi – keeldub rahva pihta laskmisest; läheb võimule vastu o Võim ülestõusnute käes pärast o Nikolai II üritab maha rahustada ülestüusu rindelt toodud meestega, mis oli ebaloogiline o 3.märts 1917 – Nikolai II loobus troonist -> Venes lõpeb monarhia o tuli võimule Ajutine Valitsus; juhiks vürst Lvov o Kaksikvõim 1917 (veebr-okt) TSSN – tööliste ja soldatite saadikute nõukogu (vasakpoolne; vasakpoolsed liikumised nt. kommunistid/enamlased/bolševikud) Ajutine Valitsus (parempoolne) o Ajutine Valitsus lubas demokraatiat ja Asutavat Kogu, mis looks uue Vene riigi o Moodustus ~50 parteid o Kommunistid -> proletariaatlik diktatuur, kristluse vastu jne
Maha isevalitsus!". · Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril v.k.j. (8.märts- naistepäev u.k.j.) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. · 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus (AV). 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski. Peep Reimer 6 2.1.3. Kaksikvõim: (Vt. ka õpik lk.68-70) · Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid: Ajutine Valitsus (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), mis teostas riigivõimu. Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSSN) (omas mõju tööliste ja
Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine Umbes kaks aastat peale Esimese Maailmasõja (1914-1918) puhkemist, sügisel 1916, oli Tsaari- Venemaa sõja sakslastele praktiliselt kaotanud. Tsaar Nikolai II kõrvaldati troonilt ja võim läks Riigiduuma (esinduskoja) edumeelsemate rühmituste kätte. Moodustati demokraatia suunas kalduv Ajutine Valitsus, mille peaministriteks olid esmalt vürst Lvov ja Kerenski, keda ongi tuntud tagantjärele "Kerenski aja" nime all. Kui selgus, et venelastega demokraatlikul alusel koos töötada ei saa, esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks uus maavalitsuse eelnõu, milles polnud juttu ei omavalitsusest ega ka autonoomiast. Tegemist oli Eesti maavalitsusega, mille 30. märtsil kinnitas Vene Ajutine Valitsus. 1.juulil 1917 avas Eesti kubermangu komissar, endine Tallinna linnapea Jaan Poska Toompea lossis Eesti Maapäeva, esimese Eesti rahvaesinduse
19.saj lõpul jõudis maailma imperialismiajastu. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvaste võrdsuse põhimõttest, suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused Suurbritannia *põhiseaduslik monarhia *vabakaubandus *rivaliteet Saksamaaga *...
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 2...
võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine genotsiid-tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine kadunud sugupõlv-sõjas osalenud põlvkond, kes ei suutnud rahuaegses maailmas endistviisi elada Ajutine Valitsus-Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917. aastal moodustatud koalitsioonivalitsus, mille eesotsas oli vürst Lvov Petrogradi TSSN- Venemaa 1917. aastal moodustatud erinevate sotsiaaldemokraatlike parteide esindajatest moodustatud nõukogude esindusorgan kaksikvõim-Venemaal välja kujunenud võim, mille ühepoole moodustasid Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teise Ajutine Valitsus Asutav Kogu-1917 aasta detsembris Venemaal valitud kogu, milles olid ülekaalus esserid ning mis juba 6. jaanuaril 1918 laiali saadeti enamlased- VSDTP marksistlik
(15.) märtsil 1917 troonist oma venna Mihhaili kasuks. Viimane, kellel samuti mingit toetust ei olnud, loobus troonist kohe peale seda. Võim läks Riigiduuma poolt moodustatud Ajutisele Valitsusele. Ajutine Valitsus: Loodi Venemaa valitsemiseks keisrivõimu lõpu ja põhiseadusliku assamblee kokkutuleku vahelisel ajal. Sinna kaasati kõik tähtsamad sõja jätkamist pooldavad liberaalsed, tsentristlikud ja vasakparteid (kadetid, oktobristid, progressistid, esseerid). Peaminister vürst Georgi Lvov (1861-1925): mõõdukas liberaal, ametis juulini 1917 Välisminister Pavel Miljukov (1859-1943): liberaal, kadettide juht, ametis maini 1917 1 Sõja- ja laevastikuminister Aleksandr Gutskov (1862-1936): oktobristide juht Kaubandus-tööstusminister Aleksandr Konovalov (1875-1948): progressistide juht Justiitsminister Aleksandr Kerenski (1881-1970): (parem)esseeride juht
K. Collan "Vaasa marss" A. Neidhardt "Armastuse kiitus" B. Klein "Jumal on suur" C. M. von Weber "Mets ja maailm" K. A. Hermann "Ilus oled, isamaa" ("Minge üles mägedele") J. Kappel "Laulgem" Eesti rahvaviis "Kodu" L. Cherubini "Lodoiska" avamäng G. Palestrina "Oh helde Jeesus" A. Kunileid "Sind surmani" J. Kappel "Ööbik" Kärnteni rahvaviis "Üksinda" ("Küll üksinda rändan") J. V. Jannsen "Nüüd üles, Vene alamad" A. Lvov "Keisrilaul" (koos orkestriga) Peo algus ja peaproov Kell 2 pärast lõunat toimus peaproov laulupeo väljakul, mis asus ,,Lutteri heinamaa pääl Kadrintali lähedal, Narva uulitsa korval." Vajalised ehitused olid platsil tehtud, ruumikas tribüün kõlaseinaga püstitatud, suur hulk istekohti pikkadel pinkidel, telgid karastavate jookide jaoks, mitmed sissekäiguväravad paigaldatud ning pärgade jalippudega pidulikult ehitud. Proovi juhatas sisse üldkooride juhi J
- Vene armee oli jaotunud Loode- ja Edelarinneteks - Looderinne võitles Saksamaa vastu, Edelarinne Austria-Ungari vastu - Gumbinneni lahingus pidid sakslased taanduma - Lahing Vene 2. armee vastu oli edukas, sest teati ette, mida venelased teha tahavad (telegraaf vms oli sifreerimata, seega oli lihtne koodi lugeda raadio teel) - Samaaegselt Ida-Preisimaa võitlustega toimus sissetung ka Galiitsiasse - Pealetungi käigus vallutati Lvov - Austria-Ungari kaotas 400 000 meest, venelased 230 000 - Kaotus Galiitsias muutus ruineerivaks Austria-Ungari võitlusvõimele - Austria-Ungari esmaseks püüdeks oli purustada Serbia - Vaatamata sõjatööstuse puudmisele lõid serblased austerlasi - Vahepeal pidid nad loovutama Belgradi, aga said Prantsusmaalt ja Venemaalt abi ning tegid siis puhta vuugi oma riigis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
