viljeldakse kõigi maakera subtroopilise kliimaga piirkondades. Virsik (k.a nektariin) kuulub taimeriiki, õistaimede ehk katteseemnetaimede hõimkonda, kaheiduleheliste klassi,roosilaadsete seltsi, roosiõieliste perekonda, ploomi sugukonda ning mandlipuu alamklassi, liigiks on virsik. Nektariini viljaliha on kollane ja mahlane, maitselt aromaatne ja magus. Küps nektariin on pehme ning viljaliha eraldub seemne küljest kergelt. Virsikud ja nektariinid kuuluvad väärtuslikemate luuviljaliste hulka. Nektariinid sisaldavad palju A- ja C-vitamiini, samuti rauda, kaaliumi ja kiudaineid.Oma mahlasuse ja õrnuse tõttu ei talu valminud nektariinid pikka transporti ega säilitamist, seetõttu viljad koristatakse pooltoorelt. Nektariinist toodetakse mahla, kompotti, moosi, kasutatakse ka salatites, pannkookide katteks, jogurtites, pudingites ja paljudes muudes hõrgutistes.
kiilja, lühivõrsetel peaaegu sirge alusega. Leheroots 2-10 cm. Lehe ülemine äär võib olla ebakorrapäraste madalate sisselõigetega. Lehed on pikkvõrsel vahelduvalt ühekaupa, lühivõrsetel 3-6 kaupa männastes või kimbus. Suvel pealt sinakas- ja alt helerohelised, muutuvad hilissügisel kuldkollasteks. Õitsemine, viljad Ploomikujulise vilja väliskiht lihakas, sügisel muutub kollaseks kuni oranzikakspruuniks. Sisemine seemnekate kõva, luuviljaliste seemet meenutavat ,,pähklit" kasutatakse Hiinas toiduks. Hõlmikpuu õitseb kevadel ja on tuultolmlev liik. Hõlmikpuu hakkab õitsema alles 2030 aasta vanuselt. Kasutusalad Hõlmikpuu pähklid on traditsiooniline Hiina toit. Meditsiinis soovitatakse neid astma, köha, ja põiehädade ravimiseks. Tooreste seemnetega ravitakse vähki, keedetutega ravitakse seedimist. Hõlmikpuu soodustab vereringet nii jäsemetes kui ajus. Ta laiendab
Grillimine - mis see on? Grillimine on äärmiselt inspireeriv tegevus ohtralt grilltooteid, väheke võlukunsti, pisut kannatust ja valmibki hõrk grillroog. Ilmtingimata tuleb kasuks ka päikesepaisteline ilm, hea seltskond, maitsev vein või õlu ja mõnus muusika sellistel hetkedel tundub elu täiuslik! Sageli on lihal värskes õhus parem maitse kui toas, seetõttu on väga levinud igasugused grilli- ja aiapeod ning piknikud. Just grillimine on see toiduvalmistamise viis, mis on selliste lõbusate pidude lahutamatuks osaks ning ühtlasi ka üks lihtsaim ja levinuim moodus valmistada toitu vabas õhus. Grillimise algtõed on meil kõigil teada, kuid on olemas palju nippe, kuidas muuta liha, kala jm toiduained grillides veelgi maitsvamaks ja hõrgumaks. Oma teadmisi ja kogemusi täiendades saavutame järjest parema grillimistunnetuse ja -oskuse. Arvatakse, et inimesed on valmistanud toitu lahtisel tulel juba mitukümmend tuhat aastat. Lõkkes lahtisel ...
Seetõttu ei tohi hallitanud toitu süüa isegi pärast termilist töötlemist. Toidumürgistuse peiteperiood on lühike, minimaalselt ainult paar tundi, sest seedekulglasse jõudnud toksiinid hakkavad kohe toimima ja põhjustavad haiguse. Mittemikrobioloogiliste toidumürgistuste põhjusteks on oma olemuselt mürgised toiduained (mürkseened, -taimed, -kalad), toiduaines teatud tingimustel tekkinud mürgised ühendid (näit. solaniin roheliseks tõmbunud kartulis, rohelistes tomatites), luuviljaliste tuumades sisalduv amügdaliin, mis seedetraktis lagunedes moodustab sinihapet, või toiduainesse sattunud orgaanilised või anorgaanilised mürgid (pestitsiidid, nitritid, nitrosoamiinid, raskemetallid (plii, vask, elavhõbe jt.). Viimased võivad toitu sattuda nõudest, milles toitu valmistatakse, neid võib olla ka heitgaasides, tööstusjäätmetega saastunud vees, taimekahjurite hävitamiseks kasutatavates preparaatides.
Selts Helotiales Sgk Incertae sedis Võrsevähk Gremmeniella abietina Sgk Helotiaceae Väike rohetiksik Chlorociboria aeruginascens Sgk Sclerotinaceae Õunamonilinia Monilinia fuctigena Luuviljaliste moniliinia Monilinia laxa Selts Rhytismatales Sgk Rhytismataceae Vahtra-pigilaik Rhytisma acerinum Paju-pigilaik Rhytisma salicinum Tõve-pigihuul Lophodermium seditiosum Klass Sordariomycetes Selts Xylariales
Liköörid Remi Volens KP2-10 Mis on liköör? Liköör on destilleeritud alkoholil baseeruv 2060% suhkrusisaldusega 1555 kange piiritusjook, mille maitsestamiseks kasutatakse erinevaid põllumajandussaadusi alates puuviljadest, marjadest, ürtidest, vürtsidest, seemnetest, pähklitest ning lõpetades mee, muna, rõõsa koore ja mitmesuguste eeterlike õlidega. Ajalugu Likööri tekkeajaks peetakse 13. sajandit ning sünnikoduks Itaaliat, kust on pärit ka esimesed teated liquoreiks nimetatud jookide valmistamise kohta kloostrites. Alguses kasutati neid raviotstarbelisi eliksiire ja tinktuure küll seedimise edendamiseks, mitmete ihuliste ning hingeliste vaevuste vähendamiseks ja toonuse tõstmiseks, kuid õige pea osati neid hinnata ka tujutõstvate seltskonnajookidena. Hollandlased, kes olid suured meresõitjad, olid ka ühed esimestest liköörimeistritest. Juba 16. sajandil tegid nad Antilli saart...
Grillimine Grillimise mõiste: Küpsetamine hõõguvate süte kuumuses. Grillides tekib lihale ilus pruunistus. Tavaliselt grillitakse vabas õhus hõõguvate süte kohal restil või vardas, kuid on olemas ka grillahjusid, mida saab kasutada nii kinnistes ruumides kui ka vabas õhus. Grillide liigid: Grillimiseks on võimalik kasutada palju erinevaid grille. Valikus on: Elektrigrill, gaasigrill, puusöegrillide valik on aga lai: grillkarbid, kohvergrill, kaanega kaetud ja kuppelgrillid, lahtised ehk katteta grillid, paikne grillahi, kamin. Grillimise vahendid: Grillimise vahendite alla kuuluvad need esemed mida on vaja grillimiseks üldse. Siia alla kuulub grill, lihatangid, pintsel, vardad, rest, kindad, lõikelaud, nuga, veepudel, tööpind, grillsüsi(puud või gaas)pikad kaminatikud, süütevedelik või muud vahendid süütamiseks, pika varrega söetangid ja söereha, foolium toiduainete pakkimiseks ja paar rulli köögipaberit. Grillimise meetodid: Grilli...
Enamus BBQ-ahjudest on kahe korstnaga, sest ühe korstnaga ahjus ei jaotu kuumus ja suits ühtlaselt. Kütte- ja küpsetuskollet ühendab üldjuhul üks suitsulõõr, mis suubub küpsetuskolde keskkohta, et suits jaguneks ühtlaselt. BBQ-ahju köetakse kuivade puudega (soovitatavalt kooritud lepapuuga). Kuumust annab leek, mitte süsi. Osadel BBQ-ahjudel on eraldi suitsukast, mis täidetakse vee, lepalaastude, ürtide, vürtside, luuviljaliste puude okste jms. Nii saab anda lihale aromaatset maitsesuitsu. BBQ-ahjus on küpsetamise käigus niiske ja suitsune keskkond ning küllalt madal temperatuur (ahju sisetemperatuur ~ 100°C) Gratineerimine Roogade üleküpsetamine, mis annab toidule kauni pruunistunud väljanägemise. Parima tulemuse saavutamiseks asetatakse ahjuvorm kuuma ahju grillelemendi alla või kasutatakse leegitajat. Flambeerimine Magustoidu kange alkoholiga ülevalamine ja selle põlemasüütamine.
VEISELIHA, KEEDUVORST Happelised( pH 5,3-3,7) JOGURT, KEEFIR, TOMAT, MAJONEES, MÕNED PUUVILJAD Tugevalt happelised( pH alla 3,7) SIDRUN, ÕUN, HAPUKAPSAS, HAPUKURK, MARINEERITUD TOIDUAINED Mükotoksikoos on seenelise päritoluga toidumürgistus Enamik seenemürke pastöriseerimisel ei hävine. Hävinevad tugevate aluste ja hapete toimel. Solaniin mõjub närvisüsteemile, võib põhjustada kõhuvalu, ka pealvalu ja kõhulahtisust. Mürgistused luuviljaliste tuumadest. Mürgistuse võib põhjustada suure hulga 100-200 g kivide söömine, need sisaldavad amügdaliini, mis seedetraktris lagundes moodustab sinihapet. esmaspäev, 16. jaanuar 2012 Toidu insfektsioonid · kandub edasi vahetu kontakti teel · haigestumist põhjustab suhteliselt väike kogus mikroorganisme · pikem peite periood · Nakkuskolleteks on haiged inimesed ja loomad · Soolenakkuse tekitajad levivad väljaheidete kaudu
Puuviljanidus e. Pomoloogia melon maasikas rabarber kasvatatakse üheaastane mitmeaastane mitmeaastane süüakse vili vili lehevars Puu- või köögivili köögivili puuvili köögivili Puuviljakultuuride liigitamine · Kasvukoha · Eluvormi · Viljaehituse ja kasutamise alusel Viljelemiskoha alusel: · Arktilised kultuurid- vajavad pikka päeva ja jahedat suve.(soomurakas) · Parasvöötme kultuurid- vajavad normaalseks arenguks teatud aja vältel talvist jahedust(õunapuud, virsikud, viinamarjad) · Lähistroopilised kultuurid- taluvad lühikest nõrgemat külma 0 kraadi ligidal(kõik sitrulised) · Tropilised kultuurid- vajavad pidevalt sooja (ananass, banaan) Eluvormi alused: · Põõsad- sõstrad · Puud- õunapuud, pirnipuud · Poolpõõsad · Kääbuspõõsad-jõhvikas, m...
o Õunapuu-kärntõbi nakatuvad kergesti puuviljamädanikku. Seeeen talvitub eostena varisenud lehtedel. Suvel levib lülieostega. Tõrje: sügisel eemaldada puude alla varisenud lehed ja viljad ja need maha matta. Haiguskindlad sordid, fungitsiidid. o Kirsipuu-lehevarisemistõbi talvitub eostena varisenud lehtedel. Puude esmane nakkus toimub kevadel pärast esimest sooja vihma. Haigusõrnemad noored lehed. Tõrje: pritisimine, varisenud lehtede põletus. o Luuviljaliste lehepõletik seen levib koniididega, talvitub mütseelina ja eostena koores ja pungades. Tõrje: ploomipuude pritsimine. o Hõbelehisus kandeostega tuule abil teistele puudele. Peamiselt nakatuvad kahjustustega puud. Tõrje: vältida puude vigastusi hooldamisel. Nakatunud puu võik oks tuleb põletada. o Karusmarja-jahukaste talvitub varisenud marjadel, nakatunud võrsetel. Seen talvitub seeneniidistikuna. Tõrje: haiguskindlad sordid, varisenud lehed ja marjad hävitada,
aitavad niiskust ära kasutada ja pidurdavad sellega viljapuude kasvu. Lämmastikuväetised tuleb anda varakevadel, mitte hiljem. [14] 7 2.4 "Kosmeetiline" hooldus Varakevadel tuleb lõigata välja kuivanud ja vigastatud oksad, puhastada tüved ja võraharud korbast ja seente viljakehadest. Ravida ka koorehaavad. Õitsemisjärgselt tuleb lõigata kirsipuudel välja ja põletada kõik luuviljaliste mädanikust kahjustatud oksad. Suvel tuleb eemaldada kirsipuudel hõbelehelisusest nakatunud oksad. Lõikehaavd tuleb katta õlivärvi või aiavahaga. [14] Suvel tasub ära rebida senini kasvanud vesivõsud. Äravõetud võrsete asemele sel aastal enam uusi ei kasva ning puu saab suunata rohkem jõudu õiepungade arenguks. [12] Luuviljalisi kärbitakse vähem ja valikuliselt, sest väga tugev kärpimine muudaks võra jälle väga tihedaks ja lisatööd ei ole ju mõtet teha
pustulid · Taime pinnal tekivad padjanditaolised kõrgendikud sealt väljuvad taimekoe rebenemisel parasiitseente eosed (teraviljade roostehaigused) Kirmed · Taimeosad, eriti lehed, kattuvad valkja või hallika kirmega tavalised sellised seenhaigused: jahukasted, ebajahukasted) Eritised · Haigestunud või vigastatud taimede pinnale erituvad vedeliku tilgakesed. Selliseks eritiseks on luuviljaliste mädaniku tagajärjel erituv kummivoolus e. gummoos Deformatsioon ja uusmoodustised · Kas kogu taim või taimeosade (lehed, viljad) kuju muutub ebanormaalseks. Nt. lehed rulluvad, lähevad krimpsu, võib tekkida ka kääbuskasv, võib esineda ka haigestunud kohas taimerakkude massilist paljunemist Mumifitseerumine · Haigestunud taimeosad kuivavad muumiataolisteks ja võivadki sügisel puu otsa rippuma jääda
kookide, maiustuste ja mitmesuguste küpsetiste valmistamisel. Tuntud on parapähkliga kalafileed, pähklijahu ja pähkliõli. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:117-118) Pekaanpähkel Pärineb Põhja-Ameerika põhjaosariikidest ja on seal ka tänapäeval levinud. Kasvatusala on laienenud Austraaliasse, Lõuna-Aafrikasse, Indiasse, Hiinasse ja Iisraeli. Pekaanpähklid kasvavad 20-50 m kõrgustel eriti kvaliteetse puiduga hikkoripuudel. Pekaanpähklid kuuluvad botaaniliselt luuviljaliste hulka. Samuti kui teisedki pähklid on ka pekaanpähklid väga maitsvad, toitvad ja energiarikkad. Peale mandlite ei ole ükski pähkel nii rasvarikas. Pekaanpähkleid müüakse nii koorimata kui kooritult. Hoiustatakse kuivades külmkambrites säilivad ka kooritult oma maitseomadused ja kvaliteedi. Tarbitakse peamiselt süües, kuid peenestatult aromaatse lisandina ka magustoitudes, maiustustes ja keedistes. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:122-123) Pistaatsia
on seal ka tänapäeval levinud. Kasvatusala on laienenud Austraaliasse, Lõuna- Aafrikasse, Indiasse, Hiinasse ja Iisraeli. Pekaanpähklid olid Ameerika põliselanike indiaanlaste oluliseks toiduartikliks juba kaua enne valgete meeste vallutusretki. Kasvavad 20-50m kõrgustel eriti kvaliteetse puiduga hikkoripuudel, mida leidus juba kiviajal. Botaaniliselt kuuluvad luuviljaliste hulka. Lihakas väliskest on mittesöödav, õhem kui kreeka pähklitel, sile ning meenutab suuri sarapuupähkleid või suuri aedoa seemneid. Tipus teravnevad, teises otsas ümarduvad, hele- kuni tumepruunid. 40% kogukaalust moodustab pähklikoor. Vili meenutab kreeka pähklit, kuid on kujult pikem. Väga maitsev, toitev ja energiarikas. Maitselt kreeka pähklist magusam.
jahingamishäired, kõne-ja neelamise raskenemine) STAFÜLOKOKKIDE TOKSIKOOSID- levib piimasaadustega, magustoitudes, õliga kalakonservides( nõrkus, iiveldus, oksendamine, krambid kõhupiirkonnas, kõhulahtisus). Mittemikrobioloogilise päritoluga: · kahjulikud lisandid · -raskemetallid( plii, vask, elavhõbe jt.) · -mürkkemikaalid(pestitsiidid, jne.) 9 · -mürgised taimed · -mittesöödavad seened · -mürgised umbrohud · -mürgised luuviljaliste tuumad · mürgised kalad (alaliselt või teatud organid kindlal eluperioodil) · mõnede loomade teatud organid (neerupealsed) TUNGALTERAMÜRGITUS-levib rukkipeades.Esinevad veresoonte kahjustused, jäsemete kärbumine ja krambid. SOLANIINIMÜRGITUS- levib rohelises kartulis. Esineb peavalu, kõhulahtisus, palavik, kuivustunne suus. NB! KUIDAS HOIDUDA TOIDUMÜRGISTUSTEST? · Kaitsta toitu saastumise eest. · Vältida bakterite paljunemist. · Hävitada bakterid. 6.2
osad bakterid kasvavad isegi 3,3ºC - 45ºC juures; vastupidav külmutamisele; hävib pastöriseerimisel; spoorid termostabiilsed, hävivad 120ºC juures 3 22 minutiga; nitrit pärsib arengut. MITTEMIKROBIOLOOGILISE PÄRITOLUGA TOIDUMÜRGISTUSED Toiduaine on mürgine oma olemuselt: mürgised taimed, marjad, seened, mida peab tundma ja ei tohi toiduks tarvitada; luuviljaliste tuumad sisaldavad amügdaliini, mis seedetraktis lagunedes moodustab sinihapet. Seega ei tohi säilitada üle nettenähtud tähtaja hoidiseid, mis on valmistatud koos luuviljaliste tuumadega ; mürgised kalad (alaliselt või teatud organid kindlal eluperioodil); mõnede loomade teatud organid (neerupealised). Toiduaine on mürgine teatud tingimustes: roheline kartul, see on kartul, mis on jäänud päikese kätte ja tänu sellele sisaldad solaniini
Areneb parasiitide munadega saastunud toidu tarbimisel TOIDUAINETES OLEVAD MIKROORGANISMID VÕIVAD OLLA: ...patogeensed.. · Kasutatakse toiduainete valmistamisel · Esinevad soolestikus loomulikus mikroflooras ......mitte patogeensed.... · Põhjustavad haigestumisi · Toodavad ,,toksiine" ehk mürke MITTEMIKROBIOLOOGILISE PÄRITOLUGA TOIDUMÜRGISTUSED Toiduaine on mürgine oma olemuselt marjad, seened, taimed, luuviljaliste tuumad. Mürgised kalad, mõnede loomade teatud organid. Toiduaine on mürgine teatud tingimustes 1...roheline kartul.....-solaniin 2....toores aeduba, roheline tomat..-fasiin 3...silm? Ja angerjas..-lima (angerja veri) Toiduaine on saastunud mürgiste ühenditega ümbritsevast keskkonnast · Saastunud õhk (kaadmium) seened · Kahjurite tõrje (pestitsiidide ja herbitsiidide jäägid) puuviljad, marjad, köögiviljad · Ebasobivad nõud (plii, vask) valmistatav toit
mg.Sinihapet on kasutatud nii keemiarelvades kui ka hukkamistel; samuti mõningate kõrgmolekulaarsete ühendite sünteesimiseks, taimekahjurite tõrjeks jne.Luuviljade (ploomid, kirsid, 11 virsikud, aprikoosid) seemned sisaldavad amügdaliini, mis ensüümide ja vee toimel kergesti hüdrolüüsub, andes sinihappe, glükoosi ja bensaldehüüdi. Seetõttu tuleks luuviljaliste seemnetuumi süües olla ettevaatlik ning hoidistamisel on soovitatav ploomidest ja kirssidest kivid eemaldada. http://et.wikipedia.org/wiki/Sinihape 16.02.15 Joonis 5: Sinihappe molekuli mudel 2. Uurimine 2.1. Meetodid ja valim Käesoleva uurimustöö meetodiks valisin küsitluse. Küsitluse läbiviimiseks koostati valikvastustega küsimusi ,millele paluti vastata Järva-Jaani Gümnaasiumi VII- XII klasside õpilastel.
3 miljonit munakana, kes toodavad umbes 900 miljonit muna aastas(2006). Kitsi kasvatatakse peamiselt liha, piima ja mohääri tarvis, ning, et kontrollida ka umbrohu kasvamist. Teraviljakasvatus(nisu, oder, mais, kaer) ei rahulda siseturu vajadusi, vilja ostetakse Austraaliast juurde. Loomakasvatus on peamiselt murusöödal,aga talvekuudel kasutatakse silo ja heina, et korvata karjamaa aeglast kasvu. Kasvatakse ka kartulit ning köögi- ja puuvilja. Uus-Meremaal on umbes 400 tuhat luuviljaliste kasvatajat, kes kasutavad 3 tuhat hektarit maad, peamiselt Hawke's Bay ja Otago piirkondades. Kolm neljandikku toodetud puuviljadest tarbitakse siseturul. Suurteks ekspordi toodeteks on õunad ja pirnid, neid kasvatakse peamiselt Hawke Bays ja Tasmaania piirkonnas neid on kokku ligi 10 tuhat hektarit. Üle 29 tuhande hektari on Uus-Meremaal viinamarjade istandusi (2007), enamasti Marlborough, Hawke's Bay ja Gisborne. Igal aastal korjatakse 250 tuhat tonni viinamarju.
otstest teritunud, väga asuvad juhtkimpude kestad tugevasti puitunud, paksude kestadega rakud. ksüleemis. pooridega läbistatud ja Esinevad kas üksikult või Sarnanevad kihilised. Neid võib leida kimpudena juhtkimpude niinekiududele, kuid põhikoes, kuid võivad floeemiosas. Tekivad kas on rohkem puitunud. moodustada tugeva koe nt algkoest või kambiumist. Esinevad peaaegu luuviljaliste seemnes või kõikides sarapuupähklis. mitmeaastastes taimedes. Juhtkude ·Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. ·Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui
kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud. 1. Sklereiidide ehk kivisrakkude kestad on tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja silmatorkavalt kihilised. Sklereiide võib leida idioblastidena põhikoes, kuid need võivad moodustada ka väga tugeva koe näiteks luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Kivisrakkude kuju varieerub tugevasti ning sellel põhinevad klassifikatsioonid on sagedaste üleminekute tõttu vähekasutatavad. Brahhiosklereiidid on isodiameetrilise ümara kujuga kivisrakud, asterosklereiidid (joonis: F) seevastu meenutavad kujult tähte
Ülapind alguses kaneelpruun, vananedes muutub halliks ja lõpuks on peaaegu must. Seeneliha puitjas-kõva, roostepruun, pragunev, läiketu, seeneliha kiht 1cm või paksem, ilma selge südamikuta. Juurdekasvutsoonid noortel viljakehadel laiad, pind kooretaoliselt kõva, vähesel määral lõhestunud. Noor serv peaaegu ümar, vananedes tervaneb. Alapind kaneelpruun, poore 4-6tk/mm. Eestis väga levinud ja rohkelt esinev paljudel lehtpuudel (peale haava ja luuviljaliste, tammel vaid erandina). Eestis laialt levinud paju- ja remmelgaliikidel. Kasvab peamiselt elusatel puudel, rohkelt parkides ja puiesteedel. Kahjustus: poolparasiidina nakatab elavaid puid peamiselt kuivanud oksatüügaste kaudu. Tekitab tüves valge südamemädaniku. Kui seenekübarad ilmuvad lisaks tüvele ka jämedatele osktele, siis on puu seest ohtlikult pehkinud ning tema tüveharud ja suuremad oksad võivad murduma hakata.
on puitunud. Võrsed kasvavad suve esimesel poolel kiiresti ja kuna esimese kärpimise tagajärjel 73 kasvanud võrseid tuleb samuti lühendada kuni 2cm-ni, võib kärpimine ühtekokku venida 2-3 nädala pikkuseks tööks, vahel kauemakski (Tarbeaed). Haiguste ja kahjurite ennetamine Kirsse ohustavad linnud, külmavaksiku röövikud, viljapuu-vähk ja luuviljaliste mädanik. Märtsis- aprillis tuleb lõigata välja kuivanud ja vigastatud oksad, puhastada võraharud ja tüved korbast. Lõikehaavad tuleb katta aiavahaga. Esimene pritsimine: veidi enne õienuppude eraldumist. Tõrjutavad haigused: luuviljaliste mädanik, luuviljaliste lehepõletik, kirsipuu-lehevarisemistõbi. Tõrjutavad kahjurid: kirsipuu-õiekoi, ploomikärsakas. Haiguste tõrje vahendid: Topas 100 EC (6- 8ml/10l), Chorus 75 WG (3-4g/10l)
Kõik 15- 22cm pikkused noored võrsed kärbitakse 5cm pikkuseks, kui võrse alumine kolmandik on puitunud. Võrsed kasvavad suve esimesel poolel kiiresti ja kuna esimese kärpimise tagajärjel kasvanud võrseid tuleb samuti lühendada kuni 2cm-ni, võib kärpimine ühtekokku venida 2-3 nädala pikkuseks tööks, vahel kauemakski (Tarbeaed). 9.3 Haiguste ja kahjurite ennetamine Kirsse ohustavad linnud, külmavaksiku röövikud, viljapuu-vähk ja luuviljaliste mädanik. Märtsis- aprillis tuleb lõigata välja kuivanud ja vigastatud oksad, puhastada võraharud ja tüved korbast. Lõikehaavad tuleb katta aiavahaga. Esimene pritsimine: veidi enne õienuppude eraldumist. Tõrjutavad haigused: luuviljaliste mädanik, luuviljaliste lehepõletik, kirsipuu-lehevarisemistõbi. Tõrjutavad kahjurid: kirsipuu-õiekoi, ploomikärsakas. Haiguste tõrje vahendid: Topas 100 EC (6- 8ml/10l), Chorus 75 WG (3-4g/10l)
(Aialeht) Kirsipuule on iseloomulik, et võra on tihedam kui õunapuul. Neid lõigatakse võrreldes õunapuuga vähem ja valikuliselt. Vanad kirsipuud saab hõlpsalt korda, kui kuivanud oksad välja lõigata. Järgmistel aastatel lõigatakse võra selliselt, et oksad, ka peened, üksteise vastu ei puutuks. Kõikidel puudel on vaja jälgida okste harunemist. Oksad, mis on väga lähestikku ja paari aasta pärast jämenedes kokku kasvavad, lõigatakse kohe välja. Vanade luuviljaliste noorenemisvõime ei ole kuigi suur, seetõttu tuleb vältida korraga tugevat lõikust. (Aialeht) Kasvukoht peab olema avatud, päikeseline ja tuulevarjuline. Külma seina ääres kasvavad viljad on kehva kvaliteedi ja maitsega. Oluline on hea, sügav ja hea drenaaziga muld - õhukesel ja kehval mullal jäävad kirsid väikeseks ja puud on lühiealised. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Kirsipuude nõudmised tolmlemise osas on keerulised. Enamik neist on isesteriilsed,
Tekivad kas algkoest (primaarsed niinekiud) või kambiumist. Puidukiud asuvad harilikult juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Okaspuudel harilikult puuduvad, lehtpuupuidus esinevad. Kivisrakkude kestad on tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja silmatorkavalt kihilised. Kivisrakke võib leida idioblastidena põhikoes, kuid need võivad moodustada ka väga tugeva koe näiteks luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Kivisrakkude kuju varieerub tugevasti ning sellel põhinevad klassifikatsioonid on sagedaste üleminekute tõttu vähekasutatavad 16. Juhtkudede ülesanded, ehitus ja paiknemine. Tõusev ja laskuv vool. Juhtkimpude ehitus, tüübid. Sõeltorud, saaterakud, trahheed, trahheiidid. Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid.
Tekivad kas algkoest (primaarsed niinekiud) või kambiumist. Puidukiud asuvad harilikult juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Okaspuudel harilikult puuduvad, lehtpuupuidus esinevad. Kivisrakkude kestad on tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja silmatorkavalt kihilised. Kivisrakke võib leida idioblastidena põhikoes, kuid need võivad moodustada ka väga tugeva koe näiteks luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Kivisrakkude kuju varieerub tugevasti ning sellel põhinevad klassifikatsioonid on sagedaste üleminekute tõttu vähekasutatavad 16.Juhtkudede ülesanded, ehitus ja paiknemine. Tõusev ja laskuv vool. Juhtkimpude ehitus, tüübid. Sõeltorud, saaterakud, trahheed, trahheiidid. Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi
aprikoosid jt. Glükosiidide hüdrolüüsi soodustavad nii füüsikaline purustamine kui ka stress (kuivamine, külmumine, küpsetamine) ning seda katalüüsivad -glükosidaas ja hüdroksünitriili lüaas, mida leidub nii taimedes kui ka inimeste ja loomade seedekulglas. Seni identifitseeritud 20-st glükosiidist pakuvad toksikoloogilist huvi neli amügdaliin, dhurriin, linamariin ja lotaustraliin. Tuntuimaks ja levinuimaks on amügdaliin, mida sisaldavad luuviljaliste kivid. Lõhnatu, mõru maitsega, nii vees kui etanoolis hästi lahustuv aine. Erinevate viljade amügdaliinisisaldus erinev - mõrumandlites 2,5-3,5%, virsikuseemnetes 2,0-3,0%, aprikoosi- ja ploomikivides 1,0-1,8%, kirsikivides 0,8%. Vähesel hulgal leidub teda ka õuna- ja pirniseemnetes, toomingamarjades ning loorberilehtedes. Amügdaliin säilib luuviljaliste kivides aastaid, hävimata ka kuivatamisel, keetmisel, küpsetamisel ja hautamisel
(primaarsed niinekiud) või kambiumist (sekundaarsed niinekiud); puidurakud - asuvad harilikult juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Okaspuudel harilikult puuduvad, lehtpuupuidus esinevad. Kivisrakud - kestad on tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja silmatorkavalt kihilised. kivisrakke võib leida idioblastidena põhikoes, kuid need võivad moodustada ka väga tugeva koe näiteks luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Kivisrakkude kuju varieerub tugevasti. Juhtkudede ülesanded - kannavad endas vett ja toitaineid; ehitus ja paiknemine juhtkude koosneb torukujulistest rakkudest ja asub taime vartes; Tõusev ja laskuv vool - Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse
Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas. Tekivad kas algkoest või kambiumist. Puidurakud: asuvad juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Kivisrakud: kestad tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja kihilised. Neid võib leida põhikoes, kuid võivad moodustada tugeva koe nt luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Juhtkude · Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. · Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga.
Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas. Tekivad kas algkoest või kambiumist. Puidurakud: asuvad juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Kivisrakud: kestad tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja kihilised. Neid võib leida põhikoes, kuid võivad moodustada tugeva koe nt luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Juhtkude Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga.
täiustatakse põlvest põlve. Sageli ulatub ainuüksi maitsekomponentide arv üle saja, rääkimata muudest spetsiifilistest tootmistehnoloogilistest likööri-nippidest. Tunnuslikke põhikomponente on kolm: - destilleeritud baasalkohol, milleks võib olla viski, brändi, rumm, teravilja- või puuviljaviin, tekiila jms - magustaja, milleks võib olla suhkur, siirup, karamell või mesi - maitsestajad, milleks võivad olla ürdid, vürtsid, oad, marjad, puuviljad, pähklid, luuviljaliste seemnetuumad, taimede seemned ja -kojad, juured, koored või õied jne. Tootmine jaguneb viieks tehnoloogiliseks faasiks: · maitsestamine naturaalsete likööride puhul toimub see kas leotamise või tõmmistamise teel, odavamate likööride puhul asendavad naturaalseid komponente mitmesugused tehistooted essentsid ning kontsentraadid · segamine baasalkoholile lisatakse magustajad, täiendavad maitse- ja värviandjad
ploomikivitaoline ja kreeka pähkli suurune luuseeme, mis moodustab umbes 20 protsenti vilja kaalust. Kui arvata veel maha vilja koor, jääb järele umbes 70 protsenti söödavat sisu. Võib süüa lihtsalt niisama, kuid kivi väljavõtmisel tekkivat õõnsust võib täita salatitega või kasutada avokaadot ennast pidulike kokteilsalatite koosseisus. Kastmetes. · Ploom - Ploom on ühe emakasuudmega ja ülemise sigimikuga õiest arenenud luuviljaliste paljasvili. Viljas on üks seeme, mida katab viljakesta siseosadest arenenud tugev luu. Luud ümbritseb mahlane vahekest ning õhuke väliskest. Ploomi väliskesta värvus varieerub rohelisest ja kollasest punase ning mustjassiniseni. Viljaliha varieerub värvuselt punasest ja oranzist kollase või kollakasroheliseni. Viljaliha on sõltuvalt sordist kas luu küljes kinni või mitte. Ploome võib süüa värskelt. Ploomidest keedatakse moosi ja marmelaadi. Neid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
Vihmasel suvel on soovitatav külvata noorte puude võrade alla kattekultuure, mis aitavad niiskust ära kasutada ja pidurdavad sellega viljapuude kasvu. Lämmastikuväetised tuleb anda varakevadel, mitte hiljem. Kosmeetiline hooldus Varakevadel tuleb lõigata välja kuivanud ja vigastatud oksad, puhastada tüved ja võraharud korbast ja seente viljakehadest. Ravida ka koorehaavad. Õitsemisjärgselt tuleb lõigata kirsipuudel välja ja põletada kõik luuviljaliste mädanikust kahjustatud oksad. Suvel tuleb eemaldada kirsipuudel hõbelehelisusest nakatunud oksad. Lõikehaavd tuleb katta õlivärvi või aiavahaga. Suvel tasub ära rebida senini kasvanud vesivõsud. Äravõetud võrsete asemele sel aastal enam uusi ei kasva ning puu saab suunata rohkem jõudu õiepungade arenguks. Luuviljalisi kärbitakse vähem ja valikuliselt, sest väga tugev kärpimine muudaks võra jälle väga tihedaks ja lisatööd ei ole ju mõtet teha
toorainest, mis praetakse ja peenestatakse. Neid tehakse erinevate retseptuuridega ja erineva kohvioa sisaldusega. Sigurid sisaldavad inuliini ja glükosiide. Viimastest on tingitud mõrkjas maitse. Sigur mitmekesistab maitset ja aroomi ning annab tumedama värvuse. Lisatakse kõikidele kohviasendajatele. Kohviasendajad (ilma naturaalse kohvita) või kohvijoogid valmistatakse teraviljadest (oder, rukis, kaer) siguritest, tammetõrudest, sojast, pähklitest, luuviljaliste puuviljade seemnetest jne., mis praetakse ja peenestatakse. Kohviasendajate baasil valmistatakse ka lahustuvat kohvi. Valmistamisviis on analoogiline naturaalsest kohvist valmistamisele. Sigurid saadakse samanimelise taime juure kuivatamisel, röstimisel ja peenestamisel. Sisaldavad inuliini ja glükosiide. Viimastest on tingitud mõrkjas maitse. Lahustuv kohv saadakse filtreeritud kohviekstraktist vee välja aurutamisel. Viimasel ajal kasutatakse nn
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
tingimustes. Huumushorisont on selgelt väljakujunenud. Gleistunud leedemullad happelised liivmullad, mis on kujunenud ajutise liigniiskuse tingimustes. Huumushorisont pole selgelt väljakujunenud. Glükosiidid on ained, kus süsivesikud on liitunud teiste orgaaniliste ainetega, sageli annavad glükosiidid taimedele maitse ja aroomi. Ohtlikud on südameglükosiidid, mida leiame nt. maikellukesest ja sinihappe glükosiidid, mida sisaldavad luuviljaliste seemned. Glükosiidide hulka kuuluvad saponiinid, flavonoidid, värvained (antotsüaanid). Harjas eoskupart kandev, enamasti püstine, peenike, jäik ja värvunud varreke leht- sammaldel. Homöopaatia ravimisviis põhimõttel "sarnast sarnasega". Haigusi ravitakse sääraste ravimite üliväikeste annustega, mis suurtes annustes kutsuvad esile ravitavaile haigustele omaseid haigusnähte (nt. kõhulahtisuse puhul antakse üliväikestes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
