Osal maalingutel esineb ka loomamaskides inimeste kujutisi. Need võisid olla omaaegsed targad või nõiad. 12. PRONKS- leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Peagi levisid sellest valatud esemed naaveraladele ja sealt üha kaugemale.Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks.Maagrikkad ja viljelusmajanduseks soodsad iirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jaid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad. 13. KULTUS tähistab organiseeritud religiooni ühte osarühma, mille austusobjekt erineb teisest sama religiooni kuuluvast rühmast.Enamasti on tegu erinevate jumala(te) käsitlustega või vaimude , surnute (esivanematekultus) austamisega ning sellega seoses olevate tavade ja kommetega.Antiikajal tähendas kultus maagilisi toiminguid, palvetamist, hümnide laulmist, ohverdamist, tantsimist, mängimist ja midagi sellist, mida tehti kindlal päeval või aastaajal (pidustused). 14
Arheoloogid on periodiseerimise aluseks bõtnud materjali, millest valmistati tööriistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi, - ja rauaaega, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste i nimeste kujunemisega ja lõppes P-Euroopas jääaja lõpuga. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg, mis kestis Eestis VIII at keskpaigast kuni IV at II veerandini eKr, valmistati töö-ja tarberiistu kivist ja luust. Neoliitikumis ehk nooremal kiviajal IV at II veerandist kuni II at keskpaigani eKr kasutati edasi kivist,luust,sarvest esemeid. Nüüd olid need paremini töödeldud, samuti ilmusd täiustatumad tarbe ja tööriistad. Võeti kasutusele savinöud. Pronksiajal II at keskpaigast kuni VI sajandini eKr levisid eestisse pronksesemed. Üksikute imporditud pronksriistade kõrval kasutati edasi valdavalt kivi ja luuesemeid.
Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjalid, millest valmistati tööriistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi-, ja rauaaega, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes P-Euroopas jääaja lõpuga. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg, mis kestis Eestis VIII at keskpaigast kuni IV at II veerandini eKr, valmistati töö-ja tarberiistu kivist ja luust. Neoliitikumis ehk nooremal kiviajal IV at II veerandist kuni II at keskpaigani eKr kasutati edasi kivist,luust,sarvest esemeid. Nüüd olid need paremini töödeldud, samuti ilmusid täiustatumad tarbe ja tööriistad. Võeti kasutusele savinõud. Pronksiajal II at keskpaigast kuni VI sajandini eKr levisid eestisse pronksesemed. Üksikute imporditud pronksriistade kõrval kasutati edasi valdavalt kivi ja luuesemeid.
pärlite ja kuldniitidega. Naised põimisid või neil põimiti juukseid vastavalt moejoonele, sest palmikud olid alustoeks peakattele. Laste ja lihtrahva meeste-naiste peamiseks peakatteks oli beebimütsiga sarnanev coif . Levinud olid ka tagasipööratud servaga kapuuts naistel ja tagasi pööratud servaga müts meestel. 3 Rõivalisandid: 13-14.sajandil olid kasutusel keebid. Nööbid olid valmistatud nahast, luust, metallist. Üks vanemaid riidekinnitusvahendeid on ka rõivanõel. Vaesemad inimesed ajasid läbi puupööradega. Aegade jooksul on selle eseme vorm ja tegumood, isegi nimetus mitu korda muutunud, otstarve on aga jäänud samaks kuni tänapäevani, esinegu ta siis haaknõela või prossi nime all. Nii nagu sõled, vööd või nööbid, kuuluvad ka riidenõelad rõivastel kantavate ehete hulka. Tähtsaks iludetailiks oli ka vöö. Omapärane tähendus on keskajal veel krael
Teppo lõõts on Eestile kõige iseloomulikum, see on kolmevõi neljarealine kahe või kolmekooriline diatooniline lõõtspill. Seda tüüpi lõõtsal saab üldiselt mängida ainult kahes mazoorses helistikus. Teppo tüüpi lõõtspill oma särava ja valju heliga, mis sobib hästi vabas õhus mängimiseks. Liblikapillid on Venemaa meistrite toodangu eeskujul valminud lõõtspillid, mille väliskujule on iseloomulik nüride nurkade korpus, luust nupud ning lüüra või liblikakujulised metallkaunistused. Liblikapillid on Teppo lõõtsast mahedama ja vaiksema heliga, kuid nende täiuslikum bassisüsteem võimaldab neil mängida ka minoorses helilaadis. 8
ulatasid allapoole p õlvi, nahk kuldne, r ipsmed lopsakad, suus 40 hammast. Vastas kõigile tingimustele, et tegu on suure t ähtsa isikuga. Teda tuntakse saakjamunina. Olles n äinud nelja elum ärki, otsustas loobuda oma mainsest varast ja lahkuda ängitsusest ja kannatustest. Lahkub pere juurest öövarjus, praktiseer ib lihasuretamist koosneb aind luust ja nahast. Ta jõudis arusaamile, et see on ühe valu vahetamine teise vastu. Kohtab deemonit, kellel ei lase end eksitada ja siis saavutab virgumise. Virgunu=Buddha (35.a) Kogus endale tuhandeid liikmeid ja liikus nendega m ööda maailma r ingi ja valitsejad hakkasid ringi saatma kir ju,et kui tuleb buda siis andke neile süüa ja hoolitsege nende vajaduste eest
Seetõttu tekkis usk üleloomulikesse jõududesse ja looduse hingestatusesse. Et pälvida hinge teatahtlikkust, hakati surnud kaaslasi matma ning neile pandi hauda kaasa esemeid, mida võis teispoolsuses vaja minna: tööriistu, tarbeesemeid, ehteid. Osaliselt koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Tõelisteks kunstiteosteks peetakse vanema kiviaja (u 30 000 a. eKr) luust ja kivist pisiskulptuure, mille seas on kõige rohkem naisekujukesi (nt Willendorfi Venus). Mõni aeg hiljem hakati tegema koopamaale (nt Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal). Maaliti mitmesuguseid jahiloomi; maalingud võisid olla seotud ka usku-musega, et loomakehasse noole joonistamine aitab jahiretkel saaki paremini tabada. Paleoliitikumis levis inimasustus ka väljapoole Aafrikat. Mesoliitikumiinimesed võtsid kasutusele vibu (ja nooled), mis aitas neil edukamalt jahti pidada,
on imetaja Nr. 2 on roomaja Nad liiguvad kas roomates, kõndides, ronides või siueldes Kuidas roomajad liiguvad? Elavad maismaal, Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis magevees ning meredes Teine tase Keha ümbritseb luust Kolmas tase Neljas tase kilprüü, mille varju oma Viies tase pea ja jalad on võimalik tõmmata. Nad on ühed pikima elueaga loomad maal Kilpkonnad Kõige suurem ja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim mitmekesisem Teine tase roomajate rühm Kolmas tase Enamikul on väike pea,
Vibu oli esimene masin. Tehti ka vibupuur, millega sai tuld teha ja kivisse auke puurida. Selles kultuuris oli üks oluline jahiloom metshobune, on leitud metshobuste luid. Oldi kavalad ja püüti hobuseid. Valiti välja kari, mis piirati ümber, aeti kõrge kalju peale, hobused kukkusid alla ja inimesed said liha. Kalju alt on leitud umbes 10k hobuseluustikku. Solutre'i kultuuri inimesed olid päris kavalad toidu kätte saamises. Hilispaleoliitikumis ilmub päris palju luust ja sarvest tööriistu. Kütiti palju erinevaid loomi. Ilmusid ahingud ja harpuunid, millega sai hästi kalu püüda. Harpuuniga sai ka metsloomi püüda. Harpuun on oda külge kinnitatud teravik, mille küljes on nöör. Kostjonki asulas olid mammutitele spetsialiseerunud inimesed. Selle elanikud püüdsid mammuteid ning sealt on leitud üle tuhande mammutiluu. Luid kasutati elamute ehitamisel. Mõned asulad spetsialiseerusid ka põhjapõtradele.
olduvai kultuur. Seda iseloomustavad peamiselt veeristest valmistatud tööriistad, mida valmistati küljest kildude äralöömise teel. Selliseid varaseid primitiivseid tööriistu nim mõnikord eoliitideks. Perioodi lõpul olid kivitööriistadel juba erinevad kujud, vastavalt 18 sellele, milliseks tööks need olid mõeldud. Lisaks kivist tööriistadele kasutati ka luust ja sarvest töövahendeid. Kasutades tööriistu sai H. habilis hakkama keskkonnas, mis varem oli olnud primaatidele ebasobiv. Tööriistu kasutasid nad põhiliselt koriluse juures ja loomaraibete liha tükeldamiseks. Tööriistad olid väga lihtsad, ilmselt kaevekepikesed, millega kaevata välja söödavaid juurikaid ja uuristada lahti näriliste urge. Liha lõikamiseks kasutati mitmesuguseid ovaalseid või pirnikujulisi kivisid, mille üks ots teritati kildude ära löömisega
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Esiaja kunst 2009 Vanimad kunstimälestised pärinevad paleoliitikumist vahemikus ligikaudu 30 000 aastat eKr kuni 8000 aastat eKr. Need on luust, kivist ja savist skulptuurid (Willendorfi Venus) ning koopamaalid (Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalidel on kujutatud loomi. Arvatakse, et kujutati vajalikke loomi (võib-olla nende paljunemise soodustamiseks) ning jahiloomi haavatuna, et tuua jahiõnne. Mesoliitikumist (8. ja 7. aastatuhandest eKr) pärinevad inimeste kujutised; loomad hakkavad tagaplaanile jääma. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud
kuni muistse vabadusvõistluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil pKr.Jaguneb kolmeks perioodiks kivi-,pronksi-ja rauaajaks,mis jagunevad omakorda veel alaperioodideks.Paleoliitikum-ehk vanem kiviaeg,algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga.Sellest ajast me veel inimasustust ei tunne.Mesoliitikum- e keskmine kiviaeg - IX eKr kuni V aastatuhande II veerandini eKr, töö- ja tarberiistad kivist, sarvest, luust.Nesoliitikum- neoliitikum e noorem kiviaeg (V aastatuhandest II aastatuhande keskpaik eKr), kasutati edasi samadest materjalidest esemeid,aga need olid paremini töödeldud,võeti kasutusele savinõud.Pronksiaeg-(2000-500 eKr) levisid pronksesemed (Eestis ainult sissetoodud esemed), valdavalt luu ja kiviesemed.Rauaaeg-(900 eKr 1000 pKr) esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade järgi: varane, vanem e rooma, keskmine ja noorem rauaaeg 2. Kiviaeg.
Muinasajal oli levinud kahesugune matmisviis surnute matmine põletamata ehk laibamatus ja hilisem surnute matmine põletatult ehk põletusmatus. Põletusmatust seostatakse enamarenenud kujutlustega hauatagusest elust. Põletusmatus ei tõrjunud kunagi laibamatust täielikult välja ja laibamatus esines põletusmatuse kõrval kogu ajaloo vältel. Kivikirstkalmed on suhteliselt leiuvaesed ja sisaldavad harva metallist või luust esemeid(ehtenõelad, noad, kirved jms).Hilisemaid kivikirstkalmed, mis asuvad sageli samas rühmas, nimetatakse tarandkalmeteks. Tarandkalmed on rikkad leidude poolest peale keraamika(savipotitükid) ja väheste tarbeesemete esineb ka arvukalt ehteid. Hilisemates haudades leidub ka relvi.Kivikalmetesse maetud inimese luud on sageli põletatud, kuid leidub ka põletamata luid, mis viitab sellele, et põletusmatuse kõrval oli kasutusel ka laibamatus.
4. Kiviaeg 9000-1800eKr . Muinasaja esimene periood, kui inimesed tegid tööriistu kivist. 5. Pronksiaeg 1800-500 eKr . Muinasaja keskmine periood, mil tähtsaim tööriistamaterjal oli pronks. 6. Rauaaeg 500eKr-1200pKr . Muinasaja hilisem periood, mil tähtsaim tööriista-ja relvamaterjal oli raud. 7. Kunda kultuur Mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur.Arvatavasti elati püstkojades. Asulad tavaliselt jõgede ja järvede ääres. Rändav.Tööriistad kivist, luust, puust, sarvest. 8. Kammkeraamika kultuur Neoliitiline kultuur. Keraamikal kammornamendid. Kausid koonuse kujulised. Elukoht püsivam , kuid ikka rändavad. Elukoht jõgede ja järvede ääres. Küttimine, korilus. Neljakandilised püsivamad ehitused. 9. Venekirveskultuur e. Nöörkeraamika kultuur. Neoliitiline kultuur. Savinõusi kaunistati nöörjäljenditega.Paati meenutavad kirved e venekirves. Elukoht seal, kus sai kastavada loomi ja harida põldu. Jätkus ka kalapüük ja jaht. 10
Ilmuvad tööriistad nagu ahing ja harpuur. Harpuuriga püüti nii vee kui ka metsloomi. Toimus spetsialiseerumine. Põhjapoolsed kultuurid (tšehhi, põhja – saksa) spetsialiseerusid mammutitele. Avastati 15 000 a vana Kostjonki asula Ukrainas, kus leiti üle 1000 mammutist pärineva luu. Mammutiluid kasutati elamute ehitamisel. Teatud asulad spetsialiseerusid põhjapõtradele. Paleoliitikumi kultuur. Arenesid matmiskombed. Väga panuserikkad matused. Peamiselt luust ja mammutituhast tehtud helbeid. Mõnel võis neid helbeid kaasas olla tuhandeid. See näitas, et teatud inimestel on eriline austus. Luuhelbed olid tõenäoliselt kinnitatud helmeste külge. Homo sapiens valmistas luust ja kivist naisekujusid, rõhutati naisetunnustele (rinnad, puusad, kõht on väga suurtena ja detailselt kujutatud). Jalad on mingil määral olemas, jalgadele, kätele ja näole pole eriti tähelapanu pööratud. Esimene Veenus leiti Villemdorfi asulast.
a. Tänapäeval elavatest loomadest on inimesele lähimad sugulased inimahvid, inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eellastest. Aafrikas (1-5) elanud inimese liini esimesi esindajaid nimetatakse australopiteekideks (esialgu elasid puudel, hiljem maismaal, liikusid rühmadena, püstine asend, aju ahvi aju suurune). Seejärel kujunesid (1,6-2) suurema ajumahuga inimeste eellased, algul osav inimene (Homo habilis; oskas juba valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu), seejärel püstine inimene (Homo erectus; 1,5 m, aju suurem kui eelkäijatel, tundsid tule tegemist, arendasid suhtlemist, levisid ka Euroopasse ja Aasiasse), olid juba rohkem tänapäeva inimesega sarnased. Pärisinimene e. tark inimene (homo sapiens; 3000 000 a) levis Aafrikalt teistele mandritele. Püstine inimene suri välja. Kolju sarnane meie omaga, kujunes tänapäeva inimene. Arvatavasti oli ka mingi ühiskonnakorraldus
Madeleine - (25-12 000) 15-9 000 a.t. - kujutatakse liikuvaid loomi, kontuurid seest värviga kaetud, perioodi lõpul hakatakse kujutisi grupeerima Altamira 15-10 000 aastat tagasi Altamira koopa vanuseks pakutakse 30 000 aastat. Koobas avastati 1868 a.-l Põhja-Hispaanias. Koopa leidis jahimees, kelle koer kadus, nagu oleks ta maa alla vajunud. Mees leidis koopa ja teatas sellest maaomanikule, kuid see tuli koobast vaatama alles 7 a. pärast. Arheoloogilisi kaevamisi alustati 1879 a.-l. Leiti luust ehteid ja muid esemeid. Peremehe 12-aastane tütar nägi esimesena, et koopa lakke on joonistatud loomad. Maalingud katavad lagesid ja seinu 40 m ulatuses. Loomad: Piisonid, hobused, mammutid, põdrad jt. Nn. "piisonite saal", liikuv metssiga Fotogramm-meetriline koopia Münchenis, (1962, Deutsches Museum), teine (1964) Madridis Lascaux 1879. a. Lascauxi koobas avastati 1940. a.-l Prantsusmaal. 18-aastane Marcel Ravidat leidis koopa
Kunsti algus Inimsoo kunstilise loomingu vanemad mälestised ulatuvad tagasi kivIaega . Kümmned aasta tuhanded lahutavad meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algelisel arengu astmel . Tolle aja inimene ei tundnud metalle oma tarbe riistad valmistas ta puust,luus ja kivist Selle pärast nimetatatksegi seda aega kivi ajaks ! me eristame vanemat keskmist ja nooremat kivi aega Vanemkiviaeg-vanema kiviaja kuntsti mälestused kuuluvad aja vahemikku mis sai alguse üle 30 000 aasta tagasi ja ulatub umbes aastani 8000 e.kr Luust kivist ja savist skulptuurid Nende hulgas on äärmiselt tugevalt toonitatud keha vormidega naise kujud Kõige huvitavamad on aga vanema kiviaja maali toesed mis katavad koobaste sinu ja lagesi Eriti rikkad leidude poolest lõuna-prantsus maa ja hispaania Koobaste seintel on kujutatud piisonit ja inimesi . Imetlus väärne on nede jooniste loomu truudus ka keerulisi liigutusi on ...
· Muusika tekkis töötegemise ajal, siis kui tekkisid esimesed mõtlevad ja kõnelevad inimesed · Laul rütmiseeritud kõne Pigem hüüe või sõna o Meloodiat polnud, tekkis hiljem o Rütm oli tähtis teabe edastamiseks (signaalid e. rütmifiguurid) puutükkide kokku löömine · Esimesed pillid o Löökpillid (prinitiivsed) o Puhkpillid õõnsad puud, looma sarv Kiviaja flööt vanim pill, luust, 5 sõrme auku, sümboliseeris müstikat o Sarved o Pambus viled o Trompeti eellased · Tants Rituaalne seotud usuga, loitsumine Rütmiline saade Meenutas võimlemist o Arenes välja näitekunst esimesed tegevused olid tummtegevused (pantomiiniline) · Kunstiga taheti mõjutada loodust, loodusjõude · Religiooni teke seletada loodusjõude võeti appi kõrgemad jõud
aasta märtsis kirjutab Toomas Raudam Postimehes järgmiselt: "«Lolita» on eelkõige raamat. Tema elu on raamatu-elu. Film on paratamatult järgmine, madalam aste. Mitte olemuslikult, vaid ainult selliste teoste puhul, mis pole välised. Mille põhijõud - absoluutne mõistmine - asub sees, selles, mida saab kirjeldada ainult SÕNA. Ning mida lugedes ei saa õieti arugi, mille või kellega tegemist - liblika või libuga, pedofiili või poeediga. Kinos on ta emb-kumb: kas liblikas või luust ja lihast plika, keda nähes pead tahes-tahtmata mõtlema - Kui vana ta on? Kui palju ta kaalub? Kui pikk ta on? Jne..." Oleks keeruline veel tabavamalt väljendada mõtet, mis tekkis minulgi seda ettekannet tehes. Romaani lugedes on igal inimesel õigus ja loomulik vajadus kujutada kõik karakterid ja tegevuspaigad endale ise vaimusilmas ette. Filmis on see töö juba meie eest ära tehtud. Kui raamatulugejana juhime ise kogu lugemisprotsessi, siis filmivaatajana
Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutas saarterohke väin. Vanimast leiukohast on saadud algelisi veerkiviriistu, pihukirveid, kõõvitsaid ja teravikke. Ilmneb kohalikke kultuurierinevusi, eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel. V-III aastatuhandeni e.m.a. arenes kivitöötlemine, valmistati korrapärase kujuga odaotsi, nuge ja talbu, kasutati heitepuud ja bumerangi. II-I aastatuhandel e.m.a. võeti kasutusele lihvitud kivikirved, luust õngekonksud ja ahingud. Paljudes kohtades on leitud koopa- ja kaljujooniseid. Küttimisest, korilusest ja kalastamisest elatuvate tõmmunahaliste aborigeenide kultuur püsis kiviaja tasemel eurooplaste tulekuni. [1] 4 Siiski oli nende hõimudel väga hästi välja kujunenud tavad ja kombed. Mõned aborigeenid elavad tänaseni Austraalia inimasustusest puutumatutes piirkondades ja järgivad oma esiisade tuhandete aastate vanuseid traditsioone
Ühte peresse kuulusid harilikult vanemad, vanavanemad, lapsed võibolla ka mõned sugulased ning orjad ja sulased. Mänguasjadeks olid mänguhobused, paadid ja mõõgad. Viikingilapsed harrastasid veel ujumist, pallimängu jms. Paljud lapsed surid juba imiku- või mudilaseas. Kõik teadmised mida laps vajas omandas ta vanematelt. Meelelahutus: Pea kõik viikingid armastasid muusikt, jutte või mõistatusi ning mänge, mis nõudsid mitte jõudu vaid mõistust. Asulatest on leitud luust vilepille, andmeid on ka algelisest harfist, lüürast, sarvedest, puuviledest ja trummidest. Sporditi harva lihtsalt lõbu pärast, sporil oli muid tähtsamaid eesmärke. On teateid nagu oleksid viikingid mänginud ka pallimänge, aga veel lasid nad vibu ning sõudsid. Olid ka pidupäevad, tihti käidi jahil ningi mängiti üsna palju. Kaitseehitised: Kindlustatud laagrid ja kindlused on suurimad viikingi ajal rajatud ehitised. Need
koobast) Kujutatakse arktilise kliima loomi o põhjapõdrad o mammutid o euroopa piison 1) 1994. avastas J.Chovet üle 300 stseeniga koopa, kujutatakse loomi ja linde 2) Lascaux koobas Prantsusmaal (II ms alguses 1940 avastatud) ~17000 a. vanad kütitavad loomad, vähe inimesi 3) Vanim leiukoht (19.saj lõpus) on Altamira Põhja-Hispaanias (~12 000 a vana) On leitud ka väga vanu kivist ja luust loomakujukesi (30-40 000 a. vanad) Suuremad kujud on tehtud savist ja on purunenud. Esimesed tarbekunsti leiud aukudega teokarbid Vahemere äärest Willendorfi Veenus (30 000. a vana) Koopamaale seostatakse usundiga 1) jahimaagia 2) viljakusmaagia mänguteooriaga 18.saj. Kunstil puuduvad tagamaad ja see on mängulustist tingitud. Altamira koopas on nt värvilised lained. Mesoliitikum ja neoliitikum
Tallinna Polütehnikum TA-10 Vaido Villem Pronksiaeg Eestis Referaat Juhendaja: H.Kattago Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat käsitleb pronksiaega Eestis. Referaadi eesmärgiks on tõsta esile pronksiajal Eestis toimunud muutused põllumajanduses, karjakasvatuses, ehitustegevuses, tööriistade valmistamises ning inimeste elus, keeles ja kultuuris.. SISU Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Arheoloogilises kronoloogias eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 18001000 aastat eKr ja nooremat pronksiaega ajavahemikus 1000-500 aastat ekr.. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks, jätkus maaviljeluse areng ja selle levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid ning arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (...
4) Hiina Huang He ja Jangtse ääres (2000 eKr) Kütid, korilased, kalastajad. 5)Kreeta saar (2000 eKr) Kõik kõrgkultuurid arenesid üksteisest sõltumata 2. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, savile või kivile. Sageli olid joonised skemaatilised. 30 000 eKr- pisiskulptuurid luust ja kivist. 5. Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused: Eeldused: Põhjused: 1) Viljelusmajandus 1) Kujunes ülemkiht, kellele vabalt alluti 2) Metallitöötlemine 2) Inimesed vallutiati juhile vägivalla abil 6. Kirja areng 7. Egiptuse ajaloo põhietapid + iseloomustus Orjad- teenisid templites, majapidamistes, vaarao juures, ehitusel, Vana riik- u 2650-2100 eKr
Anatoomia Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. Koosneb järgnevatest elunditest: NINAÕÕS cavum nasi KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises ja hoiab teda niiskena ning soojendab. Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satud õhk hingamisteede kaudu kopsu alveoolidesse ja väljahingamisel nendest välja.
Minu enda tehtud luuletused!!! 1. Jeesus sinu eest kord elu andis , rippus ristil pimeduse sees. Sinu patud kik siis lunastas ja andis , ennast ra , igavese elu veeks. Neid on kolm sa tea ja samas ks , Isa , Poeg ja Phavaim. Kui Neid had , kui neid nuad , antakse ka sulle ettetundmis Aim. Inimhing , kes plgab Taevaisa , teda ootab haud ja surmatee aga mina otsisin ja leidsin , Jeesus kitsas aga ainus ige tee! Kord teid kutsutakse kohtu ette kui te ei vali kitsast teed. Hbi , valu jb te ktte , teie pisaratest Isa Jrve teeb. Autor: I. Viilver 2. Julud Juluvana teel on siia; et meid lapimaale viia. Lastele toob ta kinke; istumiseks laob ka pinke. Kommi toob ka pkapikk; ise on ta hsti virk. Autor: Alvaro-Mati Viilver 3. Julu pidu Nd algab julupidu; kohale tormab vike tigu. Kas kohale ma judsin?; ikka paadiga ma sudsin. Sisse astuski julumemm; tervitusi saatis lumememm. Kohale judis ka julutaat; kaasas tal paat. Autor: Alvaro-Mati V...
muistised. Jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks:kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Ajaloolased jaotavad ajaloo kõigepealt pikaks esiajaks, seejärel kirjalike allikatega kaetud nn ajalooline aeg, mis jaguneb kolmeks: vanaaeg, keskaeg uusaeg. KIVIAEG-jaguneb 3ks:vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine e mesoliitikum, noorem kiviaeg e neoliitikum. Kunda Kultuur-asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni.Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapüük. Peamiseks loomaks põder, kellelt saadi nahka kehakatteks.MESOLIITIKUMI PERIOOD. Kammkeraamika kultuur-asukohaks Eesti, tööriistad keraamika ja kirved, maeti eluasemete juurde või nende sisse, pandi asju juurde, elatusaladeks küttimine ja kalapüük, nõud olid
um Tähtsamad (põdrad, laibamatus (silmaauguta 9700-4000 asulakohad: koprad), kivikirved, eKr Pulli asula kalastamine kõõvitsad, Kunda sisevee-kogudel, uuritsad, nooleotsad Lammasmägi; korilus → jne), luust, sarvest ja rändlev eluviis. puust. Koer oli kodustatud. Neoliitiku Kammkeraamik _________________ ___________________ _____________________ m a kultuur _________________ ___________________ _____________________ 4000– Asulakohad: _________________ ___________________ _____________________
toimumise järjekorras. 2. Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Siis Eestis inimesi ei olnud. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eests 9. at eKr kuni 5.at eKr, valmistati töö ja tarberiistu kivist sarvest ja luust. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg, kestis 5.at e.Kr kuni 2.at keskpaik, siis kasutati edasi kivist, luust ja sarvest esemeid. Need olid nüüd paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad 3. Mesoliitikumi asulad Kunda kultuur sinna kuuluvad kõik asulad, mis on Kunda Lammasmäega samavanad, ja mille leiud sarnanevad Lammasmäelt avastatudega.Vanim praegu teadaolev inimeste peatuspaik Kunda kultuuri
Seda leidub Lõuna-Leedus ja Valgevenes: järelikult Sindi asulas olnud inimesed kas pärinesid sealt või annab selle esinemine Sindis tunnistust tolleaegsetest kaubandussidemetest. Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne. Leiti ka töötlemisjääke. Teiseks kiviriistade valmistamise materjaliks oli hall kaltsedon, mille kvaliteet ei ole nii hea kui tulekivil. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed, mida leiumaterjali hulgas leidus rohkesti (näiteks õngekonksud, tuurad, harpuuni- ja ahinguotsad, loomahammastest valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Tuleb siiski märkida, et kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi ka koeraluid. Arvatavasti oli tegemist sessoonse asulaga, kuhu aga pöörduti järjepidevalt, pika aja jooksul alati tagasi.
isegi eesti keel. Kõige rikkalikumat teavet ajaloost pakuvad kirjalikud allikad. Keskmise kiviaja üldiseloomustus – vanimad asulakohad koos dateeringuga ja paiknemisega tänases Eestis (Pulli küla ja Kunda Lammasmäe), töö- ja tarberiistad, elatusalad. Kiviaeg jaguneb kaheks: keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum ning noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist (peamiselt tulekivi, aga ka kvarts, moondekivimid olid suuremate tööriistade jaoks), luust ja sarvest. Kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis on Pulli asulakoht. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, sealhulgas Pulli ja Kunda Lammasmägi, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Inimesed paiknesid peamiselt veekogude läheduses (soodne küttida ja kalastada, parem liikumisvõimalus). Elati 15- 30 liikmeliste kogukondadena. Peamine tegevus oli jaht ja kalastamine. Tähtsal kohal olid ka loodusannid: taimed , marjad juurikad jne. Inimesi maeti asulakohtadesse ja ka põranda alla
,,Kool" Koopamaalid referaat Koostaja: ,,Nimi" ,,Klass" ,,Koht + aasta" Ajalugu koopamaalidest Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige kaunimad neist on praegustel andmetel valminud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole. Võiks arvata, et tookordsetes rasketes tingimustes kulus kogu inimeste aeg võitluseks nälja, külma ning kiskjate vastu. Ometi loodi tollal vägagi suurejoonelisi maalinguid. Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud suuri jahiloomi, on ka selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopa- maalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopi...
Idealist Platon arvas, et organismi tegevust juhivad 3 liiki vaime (aju, süda, maks). Aristoteles arvas, et hing ja keha on ühine tervik ja hing sureb koos kehaga. Ta hakkas esimesena võrdlema inimese keha loomaga ning uuris ka looteid. Sellepärast peetakse teda ka embrüoloogia ja võrdlevaanatoomia rajajaks. SKELETT Skelett on liikumisaparaadi passiivne osa. Skelett koosneb vähemalt 200st omavahel ühendatud luust. Skeletil on 2 põhilist funktsiooni mehaaniline ja bioloogiline. · Mehaaniline toestamine kaitsmine liikumine · Bioloogiline vereloome - ainevahetus ( kaltsium, fosfor ) Luu ehitus. Luu põhilised koostisosad on plinkollus ja käsnollus, luuüdi, luuümbris ehk periost ja kõhred. · Plinkollus katab luud väljas poolt, väga tihe koosneb tihedalt kõrvuti asuvatest luuplaatidest ehk lamellidest.
Maalikunstis jätkusid varasemad traditsioonid: populaarsed olid heleda värvigammaga maastikumaalid, levinud olid kirjandusega seotud ja kirjandusteoseid illustreeriv zanrimaal. Loodi esimesed värvilised gravüürid. Tarbekunstis tegi uus edusamme keraamika. Monokroomsete maalingute kõrval hakati 16.- 17. sajandil katsetama kolme- ja viievärvilisi. Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks ja paranes glasuuri kvaliteet. Kivist, luust ja bambusest valmistati dekoratiivseid nikerdusi, jõukad inimesed katsid ruumide seinu siidist pannoodega. Mingi ja Qingi valitsejate poliitika ei soodustanud 16.- 18. sajandil teaduse arengut, ajalugu ja kirjandusteadus olid lausa põlu all. Veidi soodsamas olukorras oli teatmeteoste koostamine. Euroopa kultuurimõjude sissetung 16. sajandil saabusid Hiinasse katoliku mungad, kes hakkasid levitama ristiusku. Tuntuim
aastatel leiti skeleti jäänuseid Tansaaniast, mis 1964. aastal nimetati Homo habilisi, kuna aju suurus ja käe kuju viitasid perekonnale Homo. Elasid umbes 2,4-1,5 miljonit aastat tagasi. Mehed olid umbes 1,3 meetrit pikad ja kaalusid 37 kg, naised 1,2 meetrit ja kaalusid 32 kg. Osavamat inimest iseloomustab: · Suurem aju ( 460-800 cm) · Kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega · Lamedam nägu · Väiksemad hambad · Oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu Püstine inimene ehk Homo erectus 1891. aastal leiti osaline skelett Indoneesiast ( Dubois). Leide on Aafrikast, Aasiast ja Euroopast ( nt Inglismaalt). Kasutasid elamiseks koopaid. Mehed olid umbes 1,8 meetrit pikad ja naised 1,55 meetrit. Püstist inimest iseloomustab: · Jahipidamine · Tööriistade ja tule kasutamine · Suurem aju ( 850-1100 cm) · Lühemad käed · Pikem keha · Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega
Ajuripats ja tema hormoonid Referaat SISUKORD 1. Ajuripats ehk Hüpofüüs 3 lk. 2. Hüpofüüsi eessagara hormoonid 3 lk. 3. Hüpofüüsi tagasagara hormoonid 5 lk. 4. Hüpofüüsi haigused 6 lk. 2 1. AJURIPATS ehk HÜPOFÜÜS Ajuripatsi ehk hüpofüüsi ladina keelne nimetus on hypophysis. Hüpofüüs asetseb ajukolju alusel kiilluus nn. türgi sadula augus, olles paigutatud otsekui luust moodustunud kapslisse. Lehtri kaudu on ta ühenduses vaheaju alumise osa hüpotalamusega. Hüpofüüs on küll väike (läbimõõt ca 1 cm, kaal 0.5-1.0 g), kuid äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Hüpofüüsis eristatakse ees-, kesk- ja tagasagarat, mis erinevad üksteisest nii morfoloogilises kui ka funktsionaalses mõttes. Hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs kujutab endast
* rahvalikud pillid rahvatraditsiooni tee leidnud professionaalse muusika pillid, põhiliselt vabrikutooted, mida rahvas edasi ei kujunda (nt. viiul, kitarr). Kuna rahvamuusikaga tegeleja ei tee üldjuhul ranget vahet eelnimetatud mõistetel, kasutatakse käesolevas väljaandes ühisnimetajat "rahvapill". 3 Parmupill Parmupill (suu-, moka-, noka-, konnapill ) on laialt levinud muusikainstrument, valmistatud puust, luust või metallist. Eesti parmupill koosneb üldjuhul raudraamist, millel on altpoolt võtmepära kuju, ülal aga asetsevad lahtised rööbitised otsad , mille vahel on õhuke teraskeel, mis on kinnitatud ühte otsapidi pära külge. Selle lahtine ots on veidi painutatud, et seda oleks parem sõrmega näppida. Mängija võtab pilli oma huulte vahele ning paneb sõrmega koosneb raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke
Venekirves - venekujuline puuritud silmaga kivikirves. Tulekivi - ränikivi tööriistamaterjalina ja tulelöömise vahendina. Kvarts - suure kõvadusega kivimite koostismineraal, ka poolvääriskivi. 2. Pronksi leviku ulatus Eestis ja mõju arengule. Pronksesemeid oli üsna vähe, kuna see oli kallis ning seda sai vaid väljaspoolt Eesti ala. Tihedamini olid asustatud rannikupiirkonnad. Tooraine saadi arvatavasti Skandinaaviast. Domineerivad kivist, luust ja puust kirved, noad jne. Kindlustatud asulate teke. Alepõllundus, on leitud ka paar pronksist sirpi. Kindlustatud asulad Saaremaal Asvas, Ridalas, Kaalis ja Põhja-Eesti rannikuvööndis Irus ja Narvas. Rajati loodulikult kaitstud paikadesse. Kindlusena püstitati üksnes paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, neid elati püsivalt. Nelinurkse põhiplaaniga palkelamud. Suurem osa elas arvatavasti siiski avaasaulates.
Tema ,,Pihtimused" XI ja XII raamatu osas tekib mul palju küsimusi Jumala ja maailma kohta üldse. Kas too kõikvõimas on alati see kelleks me teda arvame olevat, see õige, kellesse jäägitult uskuda, või peitub meis endis midagi hoopis võimsamat ja ürgset? Ma pean kahjuks tõdema et minu kokkupuude Jumalaga pole eriti tihe ja võib ka öelda- sõbralik, pigem jahedapoolne. Võib-olla on seda vale arvata, sest kõik me inimesed oleme pühakirja järgi Jumala loodud, koosneme luust ja verest, hingame ja mõtleme ning saame alguse pisikestest rakkudest, mis omavahel ühinevad ning millest saab alguse inimene. Harva, kuid siiski olen end leidnud mõtlemast Jumalale, tema kõikvõimsale. Seda enamasti väga rasketel hetkedel ning palunud Temalt abi ning jõudu. Enamasti olen pidanud kas pettuma või ei ole mu usk Temasse piisavalt suur. See on aga viinud selleni, et olen hoopiski kaugenenud meie
Rõuge, Räpina, Vigala, Vastseliina jt. Varaseimad viited linale on Tamula I kiviaja asulakohalt, kus elas rühm kammkeraamika kultuuri esindajaid. Arheoloogilistel kaevamistel leiti vähemalt ühe savinõu pinnal riidekoe vajutusi. Asva I pronksiaegsest asulast (esimene avastatud kindlustatud asula Eestis) on kindlaid tõendid, et elanikud tegelesid loomapidamise ja maaviljeluse, muu hulgas ka linakasvatuse ja -töötlemisega. Leitud luust linakammide ja ropsimõõkade katkendeid, mis on kulunud teraküljelt hästi siledaks, dateeritud radiosüsinikumeetodil 635 ± 50 eKr. Võrumaal Misso vallas Tsiistres tegutseb Tsiistre Linamuuseum. 1.2. Lina levik ja kasvukoht Lina perekonnas on umbes 200230 taimeliiki, mida võib leida kogu maailma paras- ja lähistroopikavöötmes. Peamised keskused asuvad Põhja-Ameerika edelaosas ja Vahemere piirkonnas. Looduses kasvab kultuurlina esitaim metsik lina (Linum lewisii). 1.3
Jäsemete luud 1. Milliseid osasid eristatakse jäsemete luudel? Vöödet ja vabaosa 2. Ees- ja tagajäseme vabaosa luude vastavus. Õlavarreluu reieluu; küünarvarreluud sääreluud; randme luud kanna luud; kämbla luud pöia luud; varvaste luud-varv.luud 3. Õlavöötme osad + kirjeldus cingulum membri thoracici, õlavöötme kaudu on eesjäse ühendatud kerega, koosnes algselt kolmest luust: aba-, rang- ja kaarnaluu. Koduloomadel on arenenud ainult abaluu. Reduktsiooni tõttu on eesjäseme skelett kerega seotud vaid lihaste abil. 4. Mis vormina on säilinud rangluu? Karnivooridel väikese rudimentaarse luukesena ja teistel loomadel kõõlustriibuna õlavarre-pea lihases. 5. Kaarnaluu esinemine. Esineb alamatel selgroogsetel, imetajatel on taandarenenud abaluul ronganokkjätkeks(processus coracoideus) 6. Abaluu iseärasused karnivooridel
viljakust. kaitses eriti naisi ja edendas tantsu ja muusikat. Anubis- surnute jumal, kes oli saakalikujuline. tema võimkonda kuulusid matusetalitlused ja palsameerimine. Thot oli soolind iibise või paaviani peaga, egiptuse kuujumal. samuti leiutas hieroglüüfid. ta kaitses kirjakeelt. SURMAJÄRGSUS inimene järkab elu peale surma, seetõttu ta mumifitseeriti ja pandi alle kaasa asju. vaesemad maeti kõrbe äärde ja pand ikaasa luust asju ja kalliskive. rikkad maeti hauakambritesse või spetsiaalselt ehitatud püramiididesse, kuhu pandi kaasa meeletult väärtuslikke ja kalleid asju, mida arvati tal edaspidiselt vaja minevat. Matusetseremoonia algas surnu väljakandmisega ja palsameerimismajja viimisega. see toimus suure halamise saatel. palsmeerimine nõudis palju aega ja täpsust. siseeludid ja peaaju eemaldati. kehal lasti 70 päeva soodaga immutatult kuivada. seejärel see salviti sisse
Tallinna Tehnikagümnaasium Iluuuisutamine Referaat Lota Aadla 11. C klass @Tallinn2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................................4 Meeste üksiksõit, naiste üksiksõit ja paarissõit....................................................................................5 Jäätants.................................................................................................................................................6 Lõpugala...............................................................................................................................................7 Iluuisutamise term...
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
Sageli maeti surnud eluasemete juurde või isegi nende sisse. Surnud sängitati madalatesse haudadesse selili väljasirutatud asendise, käed rinnal või külgedel. vahel riputati hauda punamulda-ookrit. Haudade põhja asetati kuuseoksei ja kasetohtu. Mõnikord asetati meeste ja naiste surnukehad hauda erisuunaliselt. Valmast ja Kõnnust on leitud paarishaud, kuhu koos maetud mees ja naine olid sängitatud vastupidises suunas. Surnu maeti täies rõivastuses, mis oli veel kaunistatud luust, hammastest ja merevaigust ripatsitega. Amulettidena kasutati väikeste kiskjate lõualuusid. Tõenäoliselt usuti hauatagusesse ellu ja pandi vajalikke tarbeesemeid selleks puhuks surnule kaasa. Üldiselt pandi kaasa ehteid, vahel ka tööriistu. Keskmisel rauaajal hakati kalmetesse ka hauapanusena relvi panema. Matmisrituaali juures võis mõnes kohas omada tähtsust tuli. Näiteks on leitud lapse hauast kolju kohalt tulease. Töötlemata loomaluud haudades aga osutavad kaasapandud lihale
Kliima esialgu karm, külm, sarnanes tundrale. Hakkas soojenema 8000ekr. 8213 Billingeri katastroof, Läänemere pind langes 20-30m. 6. Esiaja algus Eestis – Pulli asula. Kus see asus, mis ajast see pärines, kuidas seal elati. Pulli asula asus Pärnu jõe kaldal, Sindi lähedal. Pärineb mesoliitikumist, Kunda kultuuri ajastust 8900-8700ekr. Avastati 1967 Elati väikestes kogukondades. Tegeleti kalapüügi, jahipidamise ja korilusega. Tööriistad kivist, luust, puust, sarvest jms looduslikest materjalidest. 7. Kunda kultuur – mis see oli, millal see oli. Mis keelt Kunda kultuuri inimesed kasutasid, milliseid tööriistu, kuidas elasid, kus elasid? Keraamika kasutuselevõtt. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9000-4000ekr. Inimesed Leedust ja Poolast, enamasti siin vaid suviti karmi kliima tõttu. Keraamikat hakati valmistama umber 5500ekr, aga see oli väga ebakvaliteetne. 5500-4000ekr Narva keraamika
eluasemeteks üheruumilised savist majad, linna kaitses kivimüür ★ mega lithos- suur kivi ★ menhir- pikk kivi ★ dolmen- kaks kivi ja nende peal kiviplaat ★ kromlehh- kiviring (nt Stonehenge) Keraamika alaliikideks kammkeraamika ja nöörkeraamika kasutusel geomeetriline ornament ornament- muster, mida iseloomustab kordumine ja rütm tehti keraamilisi nõusid ja ehteid kasutati kivi, vaik, hambad (savi ka vist) Skulptuur paleoliitikumist pärinevad vanimad luust, kivist ja savist kujukesed. Hulgaliselt rõhutati sootunnuseid ja lopsakaid vorme, näojooned puudusid alasti naistekujukestel. veenuseid ehk naisekujukesi seostati viljakusmaagiaga ning peenete käte ning jalgade tõttu hoiti neid peamiselt käes teadaolev vanim skulptuur on leitud saksamaalt, üle 35 000 aasta vana mammutiluust nikerdatud veenuse kuju. Leid on pandud üles Stuttgartis, Baden-Württembergi liidumaa ajaloomuuseumisse
tööriistu. Peale nende kütiti veel ka hirvi, metskitsi, metssigu, metshobuseid, karusid, hunte, rebaseid, nugiseid ja teisi loomi. Peale loomade kütiti ka veel linde, kes peamiselt veekogude ääres pesitsesid. Tolleaegsed kütid harrastasid nii ajujahti kui ka varitsusjahti, kuid peamine saak saadi kätte püüniste ja lõksude abil. On leitud ka nooleotsi, peamiselt Pulli asulakohalt. See tõestab, et üheks küttimise tööriistaks võis olla ka vibu. Luust nooleotsad on enamasti olnud kaksikkoonilise või teravovaalse kujuga, hästi voolitud ning lihvitud pinnaga. 6 Peamiseks jahirelvaks siiski olid odad ja pistodad. Tuntud olid nii torke- kui ka viskeodad. Odaotsi valmistati tavaliselt suurte loomade toruluudest. Torkerelvana kasutatud pisteodad olid tehtud nii luust kui ka sarvest. Kindel koht toidulaual oli aga ka taimedel: marjad, juurikad, seened
Pühvel Altamira koopamaalilt 10 Üldiselt hakkas kujutavas kunstis sel ajal domineerima geomeetriline ornament. Kaunistati tööriistu, savinõusid ja muid tarbeesemeid. Orna- mentide mõnes elemendis on uurijad oletanud ka nende taevakehade sümboleid, millest võis oleneda põlluharijate saak (ring on päike jne). Metallide kasutuselevõtt Sadu tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kes ja kuidas avastas metallid. Kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb looduses mõnel pool ehedal kujul. Esialgu vormiti vasetükist esemeid lihtsalt tagumise teel, seejärel leiutati sulatamine. Vask oli suhteliselt pehme ja sellest tehtud tööriistad nürinesid kiiresti. Hiljem aga õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus tugev materjal pronks. Sellest valmistatud tööriistad ja relvad olid palju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
