6. püsisoojasuse teke 10. Inimese evolutsioon- otsusta, kas väide on õige või vale. Tänapäeva inimeste lähimad sugulased tänapäeva loomariigis on inimahvid. Osav inimene (homo habilis) oskas valmistada algelisi tööriistu. Esimesed inimeste eellased kujunesid Aafrikas. Kõik inimrassid kuuluvad ühte ja samasse liiki. Samal ajal tänapäeva inimese eellastega elasid Maal ka neandertallased. Osav inimene (homo habilis) oskas valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu. Püstine inimene (homo erectus) levis Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse. Inimesed ja inimahvlased on arenenud samadest eellastest.
eel-rooma rauaaeg u 500eKr-50 pKr rooma rauaaeg u 50 pKr-450pKr keskmine rauaaeg u 450-800 eKr noorem rauaaeg viikingi aeg u 800-1050 hilisrauaaeg u 1050-1200 Kunda kultuur Kunda kultuur-Läänemere ida ranniku mesoliitiline kultuur Faktid seoses asulakohtadega: Rajati asulad veekogude lähedusse Elati umbes 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest Pole kindel, millistes elamutes elasid Seoses tööriistadega: Tulekivist lõikeriistad Rohmakalt töödeldud kivikirved Palju luust ja sarvest tööriistu Seoses elatusaladega: Kalastamine Küttimine Korilus Kammkeraamika Tööriistad olid paremini töödeldud, savinõude kasutamine, matmiskombe tekkmine Nöörkeraamika Veelgi paremini töödeldud tööriistad, uued tööriistad,mis olid vajalikud maaharimiseks, matmiskombe edasiarendamine Linnuste tüübid Mägilinnus- rajatud üksikutele igast küljest looduslikut kaitstud küngastele Neemiklinnus- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitaud linnus. Kunstlik vall
Allikad : arheoloogilised, dendroloogilised, etnoloogilised, rahvaluule. Arheoloogiline kultuur on ühe piirkonna sarnaste tunnuste põhjal dateeritav muinaskultuur. Kiviaeg (X-II at eKr) Esimese ilmaasustuse jäljed u 11 000a vanused. Pulli küla või Reiu jõe asula on vanim, kuulusid kunda kultuuri rahvale ( see on nime saanud ühe varem avastatud asukoha järgi Lammasmäel). Seda aega nim keskmiseks kiviajaks e mesoliitikumiks, mis kestis 5 at eKr. Tööriistasi valmistati kivist, luust, sarvest ning ka puust. Koduloomaks koer, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamisteks lihaloomadeks: põder, kobrad, hülged. Jahti peeti odade, vibude ja nooltega; kala püüti ahingute, harpuunide ning võrguga. Hoonetüübiks võib oletada püstkoda. Polnud midagi ühist soome-ugri keelega. Kunda kultuuri esindajad võisid tulla Kirde-Poolast või Lõuna-Leedust. Kammkeraamika (u 5000 a eKr) noorem kiviaeg e neoliitikum. Tähtsaim tunnus esimese tehismaterjali- põletatud savi ilmumine
Algselt ning ka vaimuliku eluga. Tänu ristiusustamisele kõige vanim teada olev kultuur oli Eestis hakati ehitama mitmeid kirikuid ja Kunda kultuur, mida iseloomustas kloostreid. Enamuses neis valitses gooti inimeste pidev rändamine ja see, et enda stiil. Toimus ka kunsti laialdane levik. ära elatamiseks tegeldi küttimise ja Võeti kasutusele kõike uut mida nähti, korilusega. Küttimiseks kasutati luust või ning peamiselt maaliti kirikuga seotud sarvest esemeid. Enamasti elati jõgede või maale. Kuulsaim Bernt Nodke järvede ääres ja koduloomadest teati siis ,,Surmatants" . vaid koera. Hiljem tekkinud Narva kultuurist sai alguse algeliste savinõude valmistamine. Kammkeraamika- ja näärkeraamika kultuuris tekkisid savinõudele juba erinevad mustrid.
Luud on kõvad ning esmapilgul tunduvad elutud. Luud tegelikult koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest, luudes on nii mineraalaineid (annavad luudele kõvaduse, 55%) kui ka orgaanilisi aineid (annavad luudele elastsuse, 25%), luudes on 20% vett. Orgaanilised ained: valgud, rasvad. Valgud moodustavad luukoes elastseid kiudusid, rasvad on toitainete tagavara. Mineraalained: kaltsiumi-, fosfori- ja magneesiumiühendeid. Vananedes suureneb nende kogus luus ja elastsus väheneb. Kõhr on luust pehmem ja painduvam. Loote toes koosneb kõhrest, seetõttu ei teki sündimisel vigastusi. Kõhrkude võimaldub luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Nende rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Täiskasvanutel on selle asemel luukude, nende luud enam ei kasva. Normaalseks luustumiseks on vajalikud kaltsiumisoolad ja vitamiin D. Kõhr kude jääb kõrvalestades ja nina mõnes osas. Kõhrega on kaetud ka luude liigesepinnad.
lambaid, kitsi ja s ja sisemaaks. Kalme Jätkus kivikirveste veiseid, mõnevõrra Hakkas valitsema konstruktsiooniks valmistamine, vähem sigu ja üksiktaluline olid suurematest teised esemed tehti hobuseid. Peamised asustus, kujunes kividest 5-8 kivist, sarvest ja põlluviljad olid nisu välja põllumaa meetrise luust. ja oder, tunti ka eraomandus. Sise- läbimõõduga ring Skandinaaviast hirssi, hernest, uba ja Eesti oli ja selle keskele sissetoodud. lina. hõredamini laotud kirst, kuhu asustatud(avaasul sängitati surnu.
Enamasti on neis asulais säilinud tuleasemeid, selgemaid hoonete jälgi ei ole säilinud. Eestist on leitud ka paar Narva kultuuri matust, Saaremaalt ja Narva jõe äärest. Suuremaid hauapanuseid nende juures ei olnud. Surnud maeti tavaliselt käkrus asendis asula territooriumile .Inimesed tegelesid sellel ajal põhiliselt küttimise (hüljeste püüdiga) ja korilusega .Sammuti valmistati tööriistu. Enamik tööriistu valmistati kivist, luust ,sarvedest, tulekivist ja kvartsist. Tuntumad tööriistad olid kirved ja ahingud (kasutati hülge püügiks). Alates 7200 ema kuni noorema kiviaja esimese poole lõpuni valitses Eestis atlantiline kliimaperiood. Kliima oli sel ajal praegusest mõni kraad soojem. Sel ajal levisid eesti alal lehtmetsad, kus elas rohkesti saakloomi: põtru, ürgveiseid, metssigu, metshobuseid, kopraid, karusid. Sel ajal elas Eestis ka sookilpkonn
Kordamine Muusika sünd. Esi- ehk ürgaeg Homo habilis ehk mõtlev inimene muusika sünd algul rütmid ja rütmikeel keelpillid tekkisid vibu kasutuselevõtuga vanim puhkpill kiviaja flööt (luust, viis sõrmeauku) sarvepillid maagilise tähendusega tantsud kunst oli seotud uskumustega, tekkis religioon Vanaaeg. Iidsed tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid ...
Pronkskirvestest on nüüd tegu põhiliselt väikeste putk- ehk õõskirvestega. Eestis leidub nii idast Volga aladelt kui ka Skandinaaviast pärit tüüpe. Kirvetüüpide levikus avaldub taas Eesti transiitmaa staatus näiteks on ilmselt siitkaudu jõudnud Kesk-Venemaalt Skandinaaviasse nn Mälari tüüpi kirved. Nooremal pronksiajal oli kasutuses juba vähem kiviriistu, kuid jätkuvalt valmistati suur osa tööriistadest ja muust vajaminevast luust, sarvest või puust. Ilmuvad nö "päris" relvad: odad, nooleotsad, mõõgad. Ilmselt olid ka pronkskirved kasutusel eeskätt relvana. Hiljaaegu leiti Rakvere muuseumist Vajangust pärit pronksmõõk, mis oli ajaloolisel ajal olnud kasutusel pulmamõõgana. Ese osutus tegelikult aga pronksiaegseks. Pronksmõõk Vajangust 2 Ehted
Homo sapiens sapiens kujunes välja u 200 000 a. tagasi. Teda kutsutakse kromanjoonlaseks, kuna tema luustik leiti Prantsusmaalt Cro-Magnonist. 3. Iseloomusta kromanjoonlast (korilus, sugukond, hõim, perekond, uskumused, Altamira, totemism, animism) Cro-Magnoni inimesed ehk kromanjoonlased olid eluviisilt korilased, kütid ja kalastajad. Peamine loom, keda kütiti oli põhjapõder. Relvadeks olid kivist pihukirves, õng, ahing, luust oda. Elati koos 50-75 liikmelistes gruppides. Ühte gruppi kuuluvad inimesed olid tavaliselt suguluses, elasid sugukondades (ühest esivanemast põlvnev püsivalt koos elav inimrühm). Varsti saadi aru, et nii palju inimesi ei saa ühes kohas koos elada, sest toitu ei jätku kõigile. Seepärast hakkasid sugukonnad lahku lööma ja tekkisid hõimud, mitu omavahel suguluses olevat gruppi. Arvatakse, et sugukonnas olid ka juba perekonnad. U 40 000 a
6 pronksasjad. Jätkuvalt on levinud õõskirved, aga juba ilmuvad ka silmaga kitsateralised raudkirved. Joonis 3. Silmaga raudkirves Esemelises materjalis tuleb sel perioodil selgesti välja Saaremaa eripära, mis on sealjuures suuresti sarnane Loode-Eesti arheoloogilise materjaliga. Ülekaalukalt Saaremaal levinud esemetüüpidest võiks mainida lusikotstega oimuehteid, nii pronksist, rauast kui ka luust konkspeaga ehtenõelu, väikeseid rauast karjasekeppnõelu, vööhaake ja kiirtekujulisi ripatsehteid. Tööriistade ja relvade hulgast tõrjutakse eelrooma rauaajal kõrvale nii kivi- kui ka pronksasjad. Jätkuvalt on levinud õõskirved, aga juba ilmuvad ka silmaga kitsateralised raudkirved. Umbes aastatuhande vahetuse paiku ehk hilisel eelrooma rauaajal tulid kasutusele väikesed nõrgalt kindlustatud linnused, nn ringvall-linnused. Ringvall-linnused olid hoopis
I Kiviaeg II Pronksiaeg (1800-500 e.Kt) III Rauaaeg (500e.Kr-1200 p.Kr) Vanem k.a e paleoliitikum Vanem p.a Eelrooma rauaaeg Keskmine k.a e mesoliitikum (9000- Noorem p.a Rooma r.a 5000 e.Kr) Noorem k.a e neoliitikum Viikingi r.a Hilis r.a (Need kõik kokku oli esiaeg e muinasaeg) IV Keskaeg (12 saj-15-16 saj. vahetus) V Uusaeg (16 saj-19 saj algus) VI Lähiajalugu (20 saj) (Need kokku = Ajalooline aeg). Mesoliitikum Vanim teadaolev asukoht on Pulli asula, kus elati u. 9000-5000e.Kr. Ajaliselt järgmine on Kunda Lammasmägi 8700-4950 e.Kr. Isel. Jooned: · Veekogude ääres · Tööriistad-kivist, lust ja savist. · Peamised elatusalad-kalapüük ja jah...
1. ESIAEGNE KOOPAMAAL · Suurus: monumentaalsed, tavaliselt 1,5-2 meetri kõrgused. Lascaux koopast on leitud isegi mõned 3 meetri kõrgused maalid. · Kujutati: peamiselt loomi: piisoneid, hobuseid, sigu, mammuteid, ninasarvikuid põtru jt., väga harva inimest. · Iseloomulikud jooned: · tõetruuduse ja realism · kompositsiooni ja tausta puudumine · Värvid: must (süsi), valge (kriit), punane ja kollane (ookermullad). · NB! Puuduvad sinine ja roheline toon. · Hüpotees: Esiaegne inimene ei suutnud neid toone eristada, kuna tema silm polnud piisavalt arenenud. Seda arvamust kinnitavad ka lingvistika andmed, näiteks esinevat Lääne-Aafrika keeltes ainult kolm värve tähistavat mõistet: must, valge ja punane. Tumesinise taeva kohta öeldakse - must, helesinise kohta valge. Arunta suguharust Austraalia aborigeenid tähistavad sinist ja rohelist sama sõnaga k...
Täiskasvanu luudes on kaltsiumi üle kilogrammi . Luu struktuuri säilitavad mõningad hormoonid ning reagulatsiooni faktorid . Kasvuhormoon , kaltsitoniin , mees ja naissuguhormoonid ning D- vitamiinid soodustavad luu kasvamist . Luu kasvu aeglustavad parathormoon ja glükokortikoidid .Inimese vananedes luude koostis muutub . Luudes suureneb mineraalainete sisaldus , luude elastsus väheneb ning nad võivad kergesti murduda . Loote luustik koosneb peamiselt kõhrest , mis on luust pehmem ja painduvam . Elastne kõhrkude hõlbustab sündimist ja tagab luude arengu ja kasvu .Lapse kasvades muutub kõhr kõvaks luuks. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosneb kasvuvöönd . Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks .Luud kasvavad tavaliselt kuni 20 eluaastani ,selleks ajaks on luustumine lõppenud .Kõhrega on kaetud ka luu liigesepinnad .Liigest ümbritseb vibroos kiht .Liiges on hermeetiliselt suletud .Fribroosikiht toodab liigese võiet .
Tööriistad valmistati kivist, lust, sarvest ja puust (puust riistu pole säilinud) - Parim tööriistade valmistamiseks oli tulekivi, lisaks kvarts. - Suurte tööriistade jaoks kasutati kivi, kivikirved olid tollal veel üsna kesised. - Luudest ja sarvest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid jne. Selliseid esemeid on kunda kultuuris palju Kunda kultuur – eluviis Kalastamine - Kalatõkked, -püünised, algelised võrgud - Luust õngekonksud - Ahingute, harpuunidega suuremad kalad Jahipidamine - Enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad - Kütiti linde, esmajooneliselt veelinde - Jahiks kasutati püüniseid ja lõkse; lisaks odasid, vibu ja nooli; peeti varitsusjahti Olulised olid ka loodusannid - Taimed, juurikad, seened, marjad, pähklid. Esivanemate jaoks oli kogu loodus hingestatud ja elav. Üleloomulikud jõud ümbritsesid inimesi igal sammul
ligamente, põhjustades selgroo füsioloogilisi kõverusi. Kolmsada kuuskümmend kuus skeleti lihast toimivad lülisambale, võimaldades rinnakorvi liigutusi hingamiseks. Uuringud on näidanud, et raskejõustiku harjutused stimuleerivad luude kasvu. Ainult need osad luustikust, mis on otseselt harjutustest mõjutatud, saavad stimuleeritud. Sellised harjutused, mis pole seotud raskuste tõstmistega, kaasa arvatud ujumine ja jalgratta sõit, ei mõjuta luude kasvu. Jäsemete skelett koosneb 126 luust ,rinnavööde (4), ülajäsemed (60), vaagnavööde (2), alajäsemed (60). Nende ülesandeks on muuta võimalikuks tahteliste liigutuste sooritamine. (Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) [Lisa 2] 1.5 Skeleti ülesanded · Toestamine · Liigutuste võimaldamine · Kaitse 1) Kolju kaitseb aju, silmi, kesk- ja sisekõrva 2) Lülisammas kaitseb seljaaju 3) Rinnakorv ja rindluu kaitsevad kopse ,südant ja veresooni 4) Rangluu ja abaluu kaitsevad õlga
1. Mida tähendab ladinakeelne sõnaühend homo sapiens? Mõistusega inimene 2. Nimeta 3 peamist kunstiliiki? Arhitektuur, maalikunst, skulptuur 3. Mis on vandalism ja kes on vandaal? Kust need sõnad pärinevad? Vandalistid hävitavad kunsti. Skandinaaviast pärit vandaalide hõimu järgi. 4. Too näiteid vandalismist meilt või mujalt! Mona Lisat on üritatud mitu korda happega visata 5. Milliseid kunstiliike leidus juba ürgajal? Koopamaalid, kivist ja luust kujukesed 6. Mille järgi on nime saanud kiviaeg ja pronksiaeg? Kiviajal valmistati esemeid enamasti kivist, pronksiajal pronksist. 7. Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalingud Euroopas? Mis ajast need pärinevad? Hispaanias Altamira koobastes ja Lascaux koobastes Prantsusmaal. 20,000 a. tagasi. 8. Mida kujutati tavaliselt koopamaalidel? Jahiloomad 9. Mis on koopamaalide juures kõige hämmastavam? Tõetruudus ja maitsekad värvitoonid. Perspektiiv. 10
suurenes taimtoiduliste imetajate mitmekesisus. 16 Inimese evolutsioon 17 Australopiteek Ehk lõunaahvid elasid umbes 51 miljoni aasta eest. Arengult olid nad inimahvide ja inimeste vahe aste. Nad käisid kahel jalal, peaaju on inimahvide omast arenenum. Pidasid jahti ning kasutasid algelisi tööriistu. 18 Homo habilis Osav inimene. Ta oskas juba valmis tada algelisi luust ja kivist tööriistu. Selle järgi on nad saanud ka oma nime. Ta oli väga lühike, kerge ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. 19 Homo erectus Püstine inimene. Nad olid pikad ning nende aju oli suurem kui eel käijatel. Tundsid juba tuletegemist. Tänu neile hakkas kujunema kõnekeel. 20 Homo neandertalensis Neandertallane
mida Austraaliast lahutab saarterohke väin. Vanimast leiukohast on saadud algelisi veerkiviriistu, pihukirveid, kõõvitsaid ja teravikke. Eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel ilmneb kultuurierinevusi. V-III aastatuhandeni enne meie ajaarvamist arenes kivitöötlemine, valmistati korrapärase kujuga odaotsi, nuge ja talbu, kasutati heitepuud ja bumerangi. II-I aastatuhandel enne meie ajaarvamist võeti kasutusele lihvitud kivikirved, luust õngekonksud ja ahingud. Paljudes kohtades on leitud koopa- ja kaljujooniseid. Küttimisest, korilusest ja kalastamisest elatuvate tõmmunahaliste aborigeenide kultuur püsis kiviaja tasemel eurooplaste tulekuni. Siiski olid nende hõimudel väga hästi välja kujunenud tavad ja kombed. Mõned aborigeenid elavad tänaseni Austraalia inimasustusest puutumatutes piirkondades ja järgivad oma esiisade tuhandete aastate vanuseid tavu. 1611
teiste samast paigast leitud esemete järgi neandertaallasele.. 2004. aastal leidsid Saksa arheoloogid Lõuna-Saksamaal Schwabenis 35 000 aasta vanuse mammutikihvast valmistatud flöödi. Teadlased panid selle kokku 31 tükist. Tartu arheoloogide 2005.-nda aasta uhkeimaks leiuks pretendeerib Ülikooli 15 hoovis väljakaevamistel avastatud 600 aastat vana töökorras flööt. Tõenäoliselt valmistasid eelajaloolised inimesed flööte kõigist kättesaadavatest materjalidest - puust, sarvest, luust, kivist, pilliroost ja konnakarpidest. Ennemuiste kutsuti flöödiks kõiki puhutavaid pille, aga antiikajal pandi igale instrumendile nimi. Flöödi nimi tuleb ladinakeelsest sõnast flatus, mis tähendas hingamist, puhumist, aga ka peeretust. Luust flööt oli tibia, sama sõnaga nimetati ka sääreluud. Umbes 5000 aastat tagasi oli flöödivalmistamine lausa omaette kunstiala ja tollaseid otsast puhutavaid pille võib pidada plokkflöödi eelkäijaiks. 16.-17
tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel Kõhrühendite alaliigid: kõhrliidus (selgroo lülivaheketastena); sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused Ristluulülid (täiskasvanutel moodustavad viis lüli ristluu) Niude-, istmiku- ja häbemeluu --- puusaluu 6.Liigese ehitus. Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust.Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga. täidetud liigese s. 1.Luu 2.Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn(fibroosmembraan)-toodab liigesevõiet. 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 7.Nimetage liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta. Liigesepindade täienduseks võivad liigeses esineda abiseadeldised. Abiseadeldised liigeseõõnsusemokk, liigesekettad, sidemed, seesamluud.
sõrestiku keha jaoks. Skelett määrab inimese kehakuju, kannab keha raskust ja võimaldab lihastel kinnituda, nii et ta saaks liikuda. Skelett on piisavalt tugev, et kaitsta õrnu siseorganeid nagu süda, kopsud ja aju, ning samal ajal piisavalt kerge, lastes inimesel hüpata, ronida ja ujuda. Reieluu üksi võib taluda koormust kuni 1500 kg ruutsentimeetri kohta. Pealaest varbaotsteni koosneb inimese luustik keskmiselt 206 luust ja kaalub 9-20 kg. Rinnalapse skeletis on umbes 350 luud, kuid need on veel pehmed ja lapse kasvades osa neist liituvad. Luude täielik kõvastumine ja luuosade liitumine kestab kuni 30. eluaastani. 3.Kuidas toit liigub Nii nagu auto, vajab ka keha töötamiseks kütust. Seedeelundkonna ülesandeks on muuta söödud toit energiaks või "kütuseks", mida inimese keha rakud vajavad. See peab andma ka aineid, mida on vaja keha kasvamiseks ja kudede taastamiseks.
Aga võibolla just nemad on paremad, kui ülejäänud hall mass? Arvatavasti jääbki see saladuseks. Kuigi me kõik tahaksime teada, kust on pärit meie alge, ei saa me seda minu vaadete järgi enne teada, kui oleme muutunud uueks algeks. Inimene ei ole lihtsalt rauast tükk, mida elu pidevalt tahub ja täiendab. Inimene on mõtlev elu, mis mõtleb oma mõtteid vastavalt keskkonnale, milles ta peab elama. See raud ei koosne pelgalt keemilistest ainetest, luust ja nahast. See raud koosneb elust. Inimene on huvitav seni, kuni on olemas teised inimesed, kes teda näevad.
1)ajalooallikad:ARHEOLOOGIA-uurib perioode,kus kirjalikud allikad puuduvad,tehakse väljakaevamisi.ETNOLOOGIA- uurib rahvaste tavasid,kultuuri,elamuid,rõivaid ja kogu eselist materjali.Kroonikad on kirjalikud allikad.2)inimese kujunemine:AUSTROLOPITEEKUS-liiguvad kahel jalal(käed pikemad kui meil)aju arenenum kui ahvil.HOMO HABILIS: (tekkis Kiviaeg e. paleoliitikum)oskas valmistada tööriistu.HOMO ERECTUS:2/3 inimese ajust,head ja paremad tööriistad.HOMO SAPIENS:Aafrikas. U 200000a. Tagasi,täiuslikumad tööriistad(luust ja savist).3)kunst kiviajal:35000- 13000 aastat tagasi pärinevad esimesed kunstisaavutused-kujukesed ja koopamaalingud.Tuntumad koopamaalingud:Lascaux(Prantsusmaa),Altamira(Hispaania).Inimesed lootsid tänu koopamaalingutele jahiõnne.4)metallide kasutusele võtt:Ulatuslikum metallikasutus tööriistade ja relvade valmistamise sai alguse Lähis-Idas IV lõpupoole eKr.Valdavaks muutus see siis, kui õpiti töötlema pronksi(vase ja ti...
Kuna kiviaja inimesed ei osanud oma esivanemaid ja tootemeid tõepäraselt kujutada, kasutasid nad sümboleid ornamente. Sellistest sümbolitest ja tinglikest märkidest kujunes aja jooksul välja piltkiri. Skulptuure peetakse üldiselt koopamaalidest mõnevõrra vanemaks. Pisiskulptuuride peamisteks levikualadeks on Kesk- ja Ida-Euroopa ning Siber, kus koopad puudusid. Skulptuure on saadud juhuleidudena esiaegsete küttide ja kalastajate peatuspaikadest. Nad on valmistatud tavaliselt kas luust, savist või pehmest kivimist nii ümarplastikana kui ka reljeefidena. Vanimatel, 15-20 cm pikkustel skulptuuridel kujutati naisi, kelle kehaproportsioonid olid äärmiselt ebaloomulikud. Neil olid rõhutatult kujutatud rindu, tuharaid, puusi ja teisi kehaosi, mis on seotud suguelu, viljakuse ning sigimisega. Pea, nägu, käed ja jalad kui ebaolulised kehaosad on tavaliselt detailselt välja töötamata. Erandlik on teiste seas üks tuntuimaid
aastaste naiste kõrvaauke. See on kainestav). Ma mõistan viisakust ja tava, kuid kas vestlus toimub inimeste või nende kostüümide vahel? Sooviks mõelda, et ikka inimeste. Kui pidulik riietus on taotluslik, siis vabalt, kuid kelleltki ei tohiks eeldada, et ta mingis olukorras absoluutselt peab nõnda riietuma kui ta seda ei soovi. Isegi võimukandja on eelkõige lihast ja luust inimene nagu vastuvõtule tulija, mistõttu oleks natukene imelik end võrdsest võrdsemaks või vähem võrdsemaks teha. Ma loodan, et see pani reeglite üle väheke mõtlema ja tulevikus neid laveerides ehk ka eirama. Lõpetuseks toonitan, et tegemist on isikliku arvamusega, millele on jõutud endasse süübimise ja loogilise arutluse käigus ning tegemist ei pruugi olla ainuõige lähenemisega. Arvamuste paljusus on kasulik ja kainestav.
muinasaja periodiseerimine: 1)vanem kiviaeg, esimeste inimeste kujunemine, jääaja lõpp 2)kesk kiviaeg(VIII at-IV at), valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest, luust 3)noorem kiviaeg(IV at-II at), esemed paremini töödeldud, savinõude kasutuselevõtt 4)pronksiaeg(II at-VI eKr), pronksesemed tulid, kuid meie maal materjali ei leidu 5)varane rauaaeg(VI eKr-I pKr) ; vanem rauaaeg(I-V saj) ; keskmine rauaaeg(V-VIII) ; noorem rauaaeg(IX-XIII saj) keskmine kiviaeg esimesed inimesed saabusid ~10000 eKr siia maa-aladele, kliima oli külm/arktiline ja tekkis metsatundra. esimesed olid kütisalgad, arvati, et talvel ei elatud siin.
aasta novembris Põhja-Etioopiast Hadarist dr. Johansoni ja Gary poolt. Lucy liik nimetati .... · 107 cm pikk ja kaalus 28 kg Osav inimene Homo habilis Elasid umbes 2,4-1,5 miljonit aastat tagasi · Mehed olid umbes 1,3 m pikad ja kaalusid 37 kg · Naised olid umbes 1,2 m pikad ja kaalusidd 32 kg Osavat inimest iseloomustab: · Suurem aju 460-800 cm³ · Kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega · Lamedam nägu · Väiksemad hambad · Oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirved) Püstine inimene Homo erectus Leide on Aafrikast, Aasiast ja Euroopast (nt. Inglismaalt) Kasutasid elamiseks koopaid. · Mehed olid umbes 1,8 m pikad ja naised 1,55 m Püstist inimest iseloomustab: · Jahipidamine · Tööriistade ja tule kasutamine · Suurem aju 850-1100 cm³ · Lühemad käed · Pikem keha · Keha on liaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega · Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina
01.069)" Hammaste eemaldamine ülalõuas hambagruppide kaupa Hamba eemaldamise operatsioon e. ekstraktsioon on hamba eemaldamine alveolaarluust kasutades arsti teadmisi, oskusi, stomatoloogilisi instrumente. Teda võib tinglikult jagada kahte suurde gruppi: 1. kinnine e. lihtne 2. avatud e. atüüpiline/ komplitseeritud Atüüpiliste/komplitseeritud ekstrakstioonide korral moodustatakse limaskest-periostlapp, hammas separeeritakse või eemaldatakse luust puuri abil, haav korrastatakse ja õmmeldakse. Ükskõik millise tehnika arst ka ei valiks, peab eelnevalt olema täidetud 3 tingimust: 1. operatsiooniväli peab olema nähtav 2. piisav ruum hamba eemaldamiseks ( ehk kui suu ei avane, ei saa ka hammast eemaldada) 3. kontrollitud jõu kasutamine hamba lukseerimisel ja eemaldamisel Hamba eemaldamise etapid (lihtne eemaldamine) 1. Igeme vabastamine eemaldatava hamba ümbert.
Kiviaeg Kiviaeg jaguneb 1. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum 11 000 eKr 9000 eKr 2. Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum 9000 eKr 5000 eKr 3. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000 eKr 1800 eKr Võeti kasutusele keraamika (nõud meenutasid padasid,potid toiduainete säilitamiseks,savinõud taldrikutena) Kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes savinõude kasutuselevõtuga, teistes maades ka viljelusmajandusega. MESOLIITIKUM NEOLIITIKUM Kunda kultuur 9000 eKr. Levis Kammkeraamika kultuur 4000 eKr. Nöörkeraamika kultuur 3000 eKr. Läänemere idarannikul Lõuna- Võeti kasutusele paremini valmistatud Idas Volga, Läänes Reini jõeni, Soomest Leedu lõunaosani. Kunda savinõud, mis olid ilustatud lohukeste lõunas Alpideni. Savinõusid hakati Lammasmägi, Pulli asulakoht vanim vms. Levis Lõuna-Lät...
Varasemast asustusest jälgi pole, sest Euroopa põhja osa katsid mitmel korral paksud jää kihid. 2. Kiviaegsed kultuurid – Kunda, kammkeraamika, nöörkeraamika. Oskad iseloomustada aeglast arengut ning nimetada iga kultuuri kohta midagi iseloomulikku. Kunda- sai nime kunda lähedalt Lammasmäelt saadud leidude järgi. Oletatavasti elas sel ajal u. 1500 inimest. Küttijate ja kalastajate kultuur. Leitud on luust ja arvest valmistatud tööriistu Kammkeraamika – vahetas kunda kultuuri välja – 6000 a tagasi. Sai nime mustriliste savinõude järgi, mida tollel kasutama hakati. Elati majades, kuid mööblit ei tuntud. Tehti algust põlluharimisega. Nöörkeraamika – (venekirved) – 5000a tagasi. Elasid kõrvuti kammkeraamika inimestega, aga rohkem sisemaal, Talu tüüpi elamistes. Olid põlluharijad, kasutasid mööblit, kudusid kangast. 3
300º ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon); väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 28. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: käe luud jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrme lülideks. Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust. Proksimaalses reas asetsevad lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kolm esimest moodustavad ellipsoide. Distaalse rea moodustavad trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu. Randmeluud ei asetse ühes tasapinnas. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest toruluust. Eristatakse põhimikku, keha ja pead. Sõrmelülid on samuti lühikesed toruluud. Pöidlal on proksimaalne ja distaalne lüli, teistel sõrmedel proksimaalne, keskmine ja distaalne lüli
valmistati enamasti kadakast, kuid valmistada võidi ka mitmest puuliigist kokku liimitud vibusid, kuid selliseid ei ole seni leitud. Ka noolevarred valmistati kadakast, samal ajal kui nooleotsad olid sepistatud rauast. Orgaanilisest materjalist valmistati nooletupp, kuid kahjuks ei ole neid tänaseni säilinud. Laske- ja heiteriistadest peaks mainima lingu. Ling oli valmistatud nahast ja nööridest, ning sellega sai visata väiksemaid kive kaugemale ja kõvemini. On leitud luust noole- ja odaotsi. Kivist relvade ja tööriistade kõrval hakkas inimene neid valmistama ka sarvest ja luust. Tõhus relv oli kirves. Sõjakirveid ehk tapreid kasutati lahingutes löögirelvana. Lõuakirveid, mida kasutati enamasti sõjakirvestena, võidi kanda ka vööl, sest nende laba sees oli mõnikord auk. Laialdaselt olid levinud kolmnurkse laba, laia kaarja ja üsna õhukese tera ning nõrgalt kaarduvate külgedega lõuata kirved. On arvatud, et neid
Milline naine on kangelane? Tõusen hommikul ning panen televiisori tööle,esimene asi,mis mulle sealt vastu vaatab on reklaam.Reklaam uuest filmist,mis peagi kinodes jooksma hakkab,- see on ,,Ämblikmees 3".Kohe meenub mulle aeg,mil olin alles 5-6 aastane ja uskusin tõesti superkangelastesse,tohututeks iidoliteks olid:ämblikmees,batman,mootorrattur hiired ning ninja kilpkonnad.Kuid kuhu jäävad naiskangelased? Kas tõesti peab suurte tegude tegemiseks olema meessoost?Ainus naissoost kangelane,kes hetkel meelde tuleb on pr.Imeline.Kas alati peab olema kangelane see,kes suudab mõne ,,kurja tegelase" plaanid nurjata või järjekordselt maailma päästa? Mina nimetaksin kangelasteks kõiki naisi,kes suudavad oma lapsed tublideks ja töökateks üles kasvatada,nende kõrval veel maja korras hoida ning ehk ka loomade eest hoolitseda.Iive tõstmine on heategu,lapsest tööka ja aktiivse inimese kasvatamine,aga kange...
Kunstiajalugu on kujutavakunsti liikide (maal, skulptuur, arhitektuur, tarbekunst) ajalooline arengukäik. Kunsti tekke põhjusteks olid usk, igavus, vajadus ilu järgi. ÜRGAJAKUNST Maal Esimesed maalid valmisid juba 20000 aastat tagasi, need maaliti pimedatasse koopa soppidesse taime mahlade ja värvimuldadega. Seintele maaliti kõige enam loomi. Tuntumad koopad on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Skulptuur Leitud on palju luust või kivist tehtud looma ja inimfiguure. Tuntuim on tolleaegne iluideaal Willendorfi Veenus Arhitektuur Menhir mitme meetri pikkune looduslik kivisammas. Dolmen algeline haua kamber. Kromlehh ansambel mis koosneb menhiritest ja dolmenitest. Kuulsaim neist on Stonehenge. VANAEGIPTUS Ühtne tugev Egiptuse riik tekkis umbes 2800 aastat e.Kr. Seda valitses piiramatu võimuga maapealseks jumalaks peetav vaarao. Nende elu mõjutas uskumine hauatagusesse ellu
Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla Roideid on 12 paari. Õlavöötmeks on eespoolne rangluu ja lame luu rindkere tagaküljel- abaluu. Luustikuline vaagen koosneb puusaluudest ja ristluust. Kolju koosneb 29 luust. Koljuluud on ajukolju ja näokolju luud. Ajukolju luud kaitsevad peaaju. Ninas on luu asemel tugielemendiks peamiselt kõhr. Kandke joonisele järgmised luud: ülalõualuu, alalõualuu, ninaluu, otsmikuluu, sarnaluu, oimuluu, kiiruluu. Selgroog koosneb 32-34 lülist: 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 ristluulüli
saj. ,,beowulf"(oli götalaste kuningas). Veel üks eepos ,,Edda", mis koosneb vanemast Eddast" ja nooremast". Vanem-Edda kirjel. Jumalaid, kangelasi, elutarku. Vaadeldakse maailma 3-st tsoonist: kesktalu, välistalu, meri. Saagad-neis kirjeld. Jumalate võitlusi. Tegelikkus ja müüdid on sageli segunenud. ,,Ynglingite saaga", milles ka Eestiga seotud lugusid. Ruunikirjad- Vanimad ruunitekstid 3.saj. Need koosnevad ühest või paarist sõnast ja on leitud metallist või luust esemetel. Esimesed ruunimärkidega kivid püstitati juba 4.sajandil. Olid mälestuskirjad, nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Vana-Uppsala oli vanade skandinaavlaste keskus 5-6saj. Hiljem oli keskus Björköl Birkas. Siin on 3 kurgaani, mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks. Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. Müütides segunevad tegelikkus ja müüdid. Skandinaavia jumalad: Skandinaavia usk oli polüteistlik. Jumalad elasid panteonis ja neid
Pronksi- ja rauaaeg 1800 eKr 1200 pKr Esimesed pronksesemed Pronksiaeg kestis umbes 1800 500 eKr Vanimad leitud pronksesemed on odaots Muhust (ülemine pilt) ja sirp Võrtsjärve äärest Vanem pronksiaeg (1800 1100 eKr) Eestis puuduvad pronksile vajalikud vask ja inglistina, seega ei toonud esimesed pronksesemed kaasa murrangut siinses elukorralduses. Enamik tööriistu valmistati endiselt kivist ja luust. Noorem pronksiaeg (1100 500 eKr) Umbes 1100 a eKr hakati rajama kindlustatud asulaid. Tuntuim neist on ASVA Saaremaal Asula kindlustamine näitab, et olemas oli varandus, mida kaitsta (loomad, vili, pronks) Elati peamiselt ranniku- piirkonnas, sisemaal oli asustus hõredam Millega inimesed tegelesid? Peamiseks tegevusalaks loomakasvatus Pronksiajast pärinevad Eesti vanimad põlispõllud Jahi ja kalapüügi tähtsus kahanes. Alguse saab kaubavahetus
saj. ,,beowulf"(oli götalaste kuningas). Veel üks eepos ,,Edda", mis koosneb vanemast Eddast" ja nooremast". Vanem-Edda kirjel. Jumalaid, kangelasi, elutarku. Vaadeldakse maailma 3-st tsoonist: kesktalu, välistalu, meri. Saagad-neis kirjeld. Jumalate võitlusi. Tegelikkus ja müüdid on sageli segunenud. ,,Ynglingite saaga", milles ka Eestiga seotud lugusid. Ruunikirjad- Vanimad ruunitekstid 3.saj. Need koosnevad ühest või paarist sõnast ja on leitud metallist või luust esemetel. Esimesed ruunimärkidega kivid püstitati juba 4.sajandil. Olid mälestuskirjad, nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Vana-Uppsala oli vanade skandinaavlaste keskus 5-6saj. Hiljem oli keskus Björköl Birkas. Siin on 3 kurgaani, mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks. Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. Müütides segunevad tegelikkus ja müüdid. Skandinaavia jumalad: Skandinaavia usk oli polüteistlik. Jumalad elasid panteonis ja neid
hingamisteedeks hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks. 5. Hingamiselundite ehituslikud iseärasused võrreldes teiste elundkondadega Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. Seestpoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises tolmuosakestest, hoiab teda niiskena ja soojendab. Hingamiselundite süsteemil on veel teisigi funktsioone. Ninaõõne ülemises osas asub haisteelund, kõri on häält tekitavaks organiks, kopsude kaudu eraldub veeaur. 6
KONTROLLTÖÖ 1 KORDAMISE KÜSIMUSED 1. Mis on esimesed kunstileiud, mis ajast need pärinevad, iseloomusta 3 punktiga! Esimesed kunstileiud pärinevad kiviajast. Vanimateks kunsti leidudeks on koopamaalid, mis pärinevad paleoliitikumist. Koopamaalidele on iseloomulik: a) Loomad, inimesed ja linnud. b) Värvitoonid: punane, must, valge ja kollane c) Uskumused: jahiõnn 2. Nimeta 3 koopamaalide leiukohta!Iseloomusta lühidalt! a) Esimesed koopamaalid avastati Hispaanias Altamira koobastes 1879.a Esialgu ei usutud nende õigsusse, kuna nad olid mitmevärvilised ja ei olnud realistlikud. b) 1940.a leidsid koobastest mängima läinud lapsed Lascaux' koopamaalid Prantsusmaalt. Seal olid esimesed inimeste kujutised. c) 1994.a avastati Prantsusmaalt Chauvet koopamaalid. Seal oli suurim leiukoht, üle 300 maali, umbes 32000 a. Vanused. Seal olid lindude ...
5. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? Päris-hingamiselundid- kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel ja hingamisteed,kuhu kuuluvad ülejäänud hingamiselundid. 6. Kuidas jaotatakse hingamiselundid kliinilises praktikas? Ülemised ja alumised hingamisteed. Ülemised: ninaõõs, kõri. Alumine: hingetoru, peabronhid. 7. Hingamiselundite ehituslikud iseärasused võrreldes teiste elundkondadega Nende sein on tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täiedetud õhuga. 8. Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll. 9. Millised on ja kus asuvad ninakõrvalurked/koopad (siinused)? Ülalõualuu urge, otsmikuluu urge, sõelluu urked- need soojendavad õhku. 10. Kõri lad. k. larynx Kõri asukoht: asub kaelal 4-6 kaelalüli kõrgusel, kaetud kaelalihastega, külgedel asuvad
AJALOO KT muinasaeg Eesti muinasaeg: Kiviaeg - keskmine kiviaeg - uuem kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg - vanem rauaaeg (eelrooma, rooma rauaeg) - keskmine - noorem - viikingiaeg - hilisrauaaeg Esimesed inimesed "ilmusid" maakerale u 3'000'000-5'000'000 a tagasi. Jääaeg algas Eestis u 2milj a tagasi, jääalt vabanes lõplikult u 13'000 a tagasi. Kiviaeg Eestis (vt. tabel vihikust :)) Eesti rahvuse kujunemine: Seda on selgitatud 2 teooriaga. Esimene neist väidab, et toimus 3 suuremat rahvastikurännet. Kunda kultuuri elanikud tulid lõuna poolt (seda näitab tulekivi, mida siin ei leidunud, kasutamine), neoliitiliine kammkeraamika võis tulla koos ida poolt sisserännanud soome-ugri hõimudega ja nöörkeraamika kultuuri seostatakse lõuna poolt sisserännanud indoeuroopa hõimudega. Seejärel kõik n...
Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr 1100 eKr esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 500 eKr tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude
Havi peas olevat ka veel vasar, naelu, nuga, mõõk, oda. Kristuse ristisurma juurde kuuluvad rist, vasar ja naelad (Tartu). Haug olevat kolmel korral noad valmis seadnud, et võrke katki lõikuda, ent Jumal lõiganud iga kord noad katki ja nii väidsed on praegu avi pää sisse jäänu (TartuMaarja). Ühe teisendi järgi on ristegi kolm: Havve kala pää seen omma väidse, mõõga ja oda, mida Kristuse ristisurma vainlaste tähis sinnä jo olevat algusest loodu. Ka olevat kolm luust ristikest löüdä, kats ilotut ja kolmas illus rist, nimelt keskmäne, havvekala lõpuste ligi. Pisikest risti või kaldristi, kirvetera, mõõka või oda meenutavaid luid on nii haugi kui teiste kalade peas, kuid haugi loperguse, pardinokataoliselt eenduva ninaga pea ülaosas leidub tõepoolest üsna suur ristikujuline luu. Rahvausundi seisukohalt pakub huvi, kas seda looduse poolt antud moodustist on ka enne
eestlastega) Nöörkeraamika lõuna (lätlased, leedulased) Oskus levib vaid suure sisserändega Oskuste levik ei ole tingimata seotud suure sisserändega Kokkuvõtlikult saab öelda, et eestlaste etnogeneesi kohta pole 100%-list tõde. Pronksiaeg 1800-500 eKr Pronksiaja alguseks peetakse pronksiesemete jõudmist Eesti aladele. Pronks oli aga kallis, seega säilis ka muust materjalidest esemete kasutamine. Kivist, luust ja sarvest esemed hakkavad aga kujult kujutama pronksesemeid. 1100 eKr hakkavad ilmuma täiesti uut tüüpi kinnismuistised (maa küljes kinni olevad muistised, vastand on irgmuistis). Nendeks uut tüüpi muististeks on kindlustatud asulad, mida on leitud Saaremaalt (Kaali, Asva), rannikult (Harjumaalt Irust, Narva lähedalt Joaorust). Kindlustatud asula hõlmas umbes 3500 ruutmeetri suurust maa-ala. Nt Asva puhul
1.LIIGID:Arhitektuur(skalaar-,profaan-), Skulptuur(reljeef,ümarplastika), Maalikunst(seina, tahvel), Graafika(kõrg-,sügav-,lametrükk), Tarbekunst(materjalide järgi) 2.ESIMESED ALGED:Koopamaalid, skulptuur on vanem(Willendorfi veenus,luust kujud),arhit: dolmen. Leiuk: Lascaux, Altamira 3.EGIPT ARHIT:Vana: Püramiidid(Giza, Cheops, laotud kivipankadest, terav tipp kullatud). Uus: Templid(sammasõu, kapiteel) 4.EGIPT KUJUTAV K:Seotud hauataguse elu kindlustamisega, õiged proportsioonid, veider poos, üldistatus, ei laskuta pisiasjadesse, liikumist pole, üks jalg ees. EHNATON: püüti kujutada konkreetset inimest, muutus looduslähedasemaks, alati on kujutatud päike, naise ilu etaloniks Nofrete pea. 5.VANAKREEKA ARHIT: Tempel-kõige silmapaistvamad arhit saavutused. Sammas-kõige iseloomulikum detail. Kapiteel stiilide eristamiseks (dooria,joonia,korintos). Kuulsaim:Ateena Akropol. Tähtsaim külg otsakülg, pilastrid. 6.VANAKREEKA SKULPT:Arhailine:va...
üha sagedamini esinema hõbebrokaati. Selle põhjusel kujunes valge värvus saksa spetsiifiliseks moeks. Mujal Euroopas levis valge pruutkleit alles XVIII sajandi lõpust. Kunagine leinavärvus valge sai süütuse ja puhtuse sümboliks. Pulmariietuse püsivaimaks aksessuaariks peetakse pärga, mis oli kasutusel juba antiikajal. Rõivalisandid XIII- XIV sajandil olid kasutusel eest nööriga seotavad keebid. Nööbid, valmistati nahast, luust või metallist, tulid kasutusele alles XII sajandil. Selle ajani täitsid seda otstarvet paelad ja pandlad, mis samuti ka riiet kaunistasid. Üks vanemaid riidekinnitusvahendeid on ka riidenõel. IX sajandil kasutati kogu Euroopas riiete ehtimiseks vääriskive. Peale kuljuste kanti ka teisi kõlisevaid ehteid. Laialt olid levinud tilisevad kuldripatsitega kaelakeed. Tähtis iludetail oli vöö. Ehisvööd valmistati sageli kuldlülidest ja kaunistati vääriskividega
Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib...
) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja sarvest. 5. Kammkeraamikakultuur *savinõud *kultuse teke *kultusesemed ja ehted *elati majades *arenes kaubandus Läänemere ääres *hakati matma asulatesse (surnu= sõber:D) *maaviljelus ??!! 6. Venekirvekultuur (nöörkeraamikakultuur) *kvaliteetsem keraamika *silmaauguga kivikirved *karjakasvatus *maaviljelus *alepõllundus *maeti asulast välja (surnu= vaenlane :D) 7. Pronksiaeg *loomakasvatus *maaviljelus *kala- ja hülgepüük
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
