LUULERAAMAT 2 LUULERAAMAT 2011 3 JAANUAR Nüüd igal pool valitseb jaanuar ka Tähtveres Tammelinnas ta hiilib kui näljane jaaguar kel süda taob meeletult rinnas ta hiilib su jälgedel õhtuti kui tasa on liikumas varje ja enne kui taipad sa ohtugi kaob jättes vaid hädakarje ta kaasa su südame ainult viib muud röövida tema ei taha ta karv on sile just nagu siid ja lihased mängivad nahal ei temale järele jõua me nii jäädki sa südameta ja suvi kui tuleb on põuane ning ühegi sademeta Priidu Beier 4 VEEBRUAR Unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krussis ning sapi maitset on suus kurbust ma teenin kogu see aeg ustavamat ei ole must hinge mu kehas on vitamiinidevaeg ja silme all mustavaid ringe unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krus...
FLRG.01.193 Heidi Järvpõld 01.01.2015 Puritanism in A model of Christian Charity A modell of Christian charity, also known as A City on a Hill, is the kind of Puritan literature example that can fade the suspicious reader’s doubts in the Puritan main ideology and beliefs. At least, this is how it seemed to me. This sermon can be seen as a gateway to the Puritan society’s attitude and mindset as it is one of the most classical examples of the Puritan era literature. Although John Winthrop was the leader of the Massachusetts Bay Colony which was filled with corrupted chiefs, he vigorously emphasizes in his writings the unity of community, love of othe...
--- (Pealkiri puudub) Armastus läheb üle mägede, jõgede, kuristiku, otsatu ookeani silmagi pilgutamata. Armastus läheb läbi soode ja rabade, kõrbete, tundrate kordagi võpatamata. Armastus võidab kõik. Armastus mõistab kõik, usub kõik, loodab kõik, andestab kõik. Kõik on armastus , kuni armastus läheb üle. Kuidas? --- Luuletus on jagatud kuueks erinevaks stroofiks, millest kolmas ja kuues on kõigest üherealised, kuid siiski pean ma neid selles luuletuses eraldi seisvateks salmideks. Lugedes luuletuse läbi, märkab lugeja koheselt, et neljas esimeses stroofis on kõikide ridade algussõnadeks ,,armastus", mis tõttu on selge, et läbivaks luuletuse teemaks ongi armastus. Esimeses ja teises stroofis kohtab lugeja personifikatsiooni ,,Armastus läheb üle mägede, jõgede, kuristiku, otsatu ookeani silmagi pilgutamata," ning teises salmis ,,Armastus läheb läbi soode ja rabade, kõrbete, tundrate kordagi võpatamata
ja tähed ta kohal kodumaast, mille kuklasse ülal hingab tume riik (NSVL) või see ongi minu kodu siis seda, kuidas üks inimene ja tume mets armastab oma kodu, kuid ei seal taamal see ongi minu oska erilisust välja tuua. kodu muid märke ei oska ma anda muid märke ei olegi temal siin on mu saatus ja sugu mu aja ja elu lugu Luuletuses puudub vabavärss Luuletuses on 10 värsirida Tegu on segariimiga Riimiskeemiks on abcdcdbcdd Ühes reas on umbes 8 silpi Kõlakujundid - alliteratsioon ja assonants ANNA ANDEKS, ARMAS Anna andeks, armas, Luuletust räägib mehest, kes et mu kael on karvas, teab väga hästi kui inetu ta lagipaik on lage, välja näeb ja et keegi sellist
neid siiski esineb. Luulekogud "Maa lapsed" (1965) "Laulud tüdrukuga" (1967) "Miks ja miks" (1973) "Õpetussõnad" (2003) “Armukahi" (2008) "Oli kevad, oli suvi" (1992) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) Luulekogu “Laulud eestiaegsetele meestele” Luuletused on väga isamaalised. Väga paljud luuletused on poliitilise tähendusega. Poliitilist tähendust ei ole mitte üheski luuletuses otse välja öeldud, vaid see on varjatud luulesse. Tema luuletustes öeldakse välja tõde. Räägitakse eestlaste kannatustest. Sõnakasutus Kõnekujundid Hando runnel ei kasuta oma luuletustes väga palju kõnekujundeid. Epiteedid: Runnel kasutab epiteete väga vähe. Näited: “Verd kosena kopsudest suhu” (“Kord elas üks pasunapuhuja”) “Pilkane pimedus” (“Talguteel”) Võrdlusi esineb sammuti vähe.
Gustav Suitsu luule ,,Iga Eesti kirjanik, kes ei nõjatu väliseeskujudele, vaid loob iseseisvalt, on tõupärane ning rahvuslik kirjanik." Nii on öelnud H.Visnapuu. Gustav Suitsu on kuulsate sõnade ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" autor. Tema viljakaim loomeperiood oli aastates 1913-1922, mil ilmusid armastusluuletuste valikkogu ,,Ohvrisuits", ballaad ,,Lapse sünd" ja kolmas luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu". Võib öelda, et luuletuses ,,Lõpp ja algus" on tunda 1905.a revolutsiooni mõju. Seda kirjeldavad sellised read nagu ,,Kas tunnete: väriseb maa! Kas kuulete: kisendab veri! /../ Me seisame kahe riigi väraval: see üks on pimedus ja teine valgus". Mina tunnetan selles luuletuses veidi masendust, kuid ka uue alguse ja parema ootust. Lootuse ja uue jõu leidmist on kajastanud Gustav Suits ka luuletuses ,,Nooruse aeg" ridades ,,Kuid mis on nooruse aeg? Ei ole see paastuda, ei
keelega, kus on üle mitmesaja hääli jäljendavaid sõnu), kõlab see veidi kunstiliselt. Ma ei ütleks siiski, et ta sõnademäng eemaletõukav oleks. 2. Kas kirjanik suudab olla võrdselt võimas kõigis katsetatud stiilides: 1) kerglane sõnademäng 2) räige otseütlemine 3) isamaalik paatos 4) traagiline ajataju 5) tõsine armastus...? Otsi vastavad luuletused üles, võrdle oma tundeid ja otsusta. Kindlasti põhjenda oma valikut. 1) Kerglane sõnademäng esineb kindlasti luuletuses ,,Kolmas kiri ingile" ja ,,Sireli" rohkelt onomotopöad ning luules ,,Sireli" sõnadekordus (muudab mängulisemaks) 2) Luuletuses ,,Ärge tapke inimest" Visnapuu ütleb otseselt välja, kui palju ta sõda jälestab. 3) Arvan, et antud luuletustes isamaalisus väga ei kajastu, kuid luuletuses ,,Sireli", on midagi isamaalist, põhjendust ei oska tuua. 4) Luuletuses ,,Carpe diem" ja ,,Ingi haual" luuletuses ,,Ingi haual" kirjeldab ta,
Millest luuletus räägib ning mis on selle teema? ,,Pääsuke" Luuletus räägib loodusest, spetsiifilisemalt pääsukesest, kes on äsja lõunamaalt tagasi jõudnud ning laulab kevadisel ajal õues. ,,Sina ja mina" -Tegu on armastusluuletusega. Liiv kirjeldab luuletuse abil, kuidas üks kindel inimene on talle väga tähtis ning ilma selle isikuta on ta elu mõttetu. ,,Noor-Eestile" See isamaaluuletus on kirjutatud austuseks Eesti riigile ja selle töisele rahvale. Luuletuses kirjutab Juhan Liiv, et teda pole mõtet väärtustada ning lisaks veel haletseb ennast, kuid ülistab Eesti rahvast, Eesti loodust ning Eesti riiki üldiselt. ,,Emale" Tegu on autobiograafilise luuletusega, mille on kirjutanud Liiv oma emale. Luuletuse tekstist võib välja lugeda, et Liiv on kõige eest, mis tema ema talle teinud on ning kuidas ta teda kasvatas, väga tänulik ja on tunda ka igatsust. 3.Pealkirja ja teksti seos.
Marie Underi loomingu analüüs 2) 1917 - SONETID Hackerite abielu purunes lõplikult Esimese Maailmasõja ajal. Peale seda tutvus Under Arthur Adamsoniga, kellega ta ka hiljem abiellus. Underi esimese luulekogu "Sonetid" avaldas "Siuru" kirjastus aastal 1917. Tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Underi loomingus paistab silma uudne ja isikupärane armastuslüürika. Marie Underi luuletuses ,,Lapsed" esimest osa iseloomustab elurõõm. Luuletaja väljendab kirjapandut kohati erootiliselt. Ta võrdleb pruune alasti lapsi pronksist nümfidega. Marie Underile on omapärane helge ja isikupärane suhtumine maailma. Ta kirjeldab mängivaid lapsi helgelt, tundeliselt, avameelselt kuid samas on ta ümbritsevale ilule vastuvõtlik. 3) 1918 - SININE PURI Marie Underi kolmandas luulekogus ,,Sinine Puri" jätkab ta noorusluule kirjutamist ning selles väljendub tundelõõm
Ei, ei ühtki tuge väljaspool me hapraid piire. Valgus vaid. Luuletuse valisin eelkõige selle lihtsa, kuid sügavamõttelise sisu pärast. Luuletus on küll lühike, kuid iga selle lause sisaldab sõnumit. Luuletuses tuletatakse inimestele meelde, et meil on üks maailm ja me peame sellesse suhtuma tõsiselt. Kõik mida me teeme maailmale, teeme me iseendale. Tehtut olematuks ei tee, tehtut muuta ei saa. Luuletus sisaldab ka mitmeid kõnekujundeid. Luuletuse epiteedid on: paremat, hapraid. Luuletuses on ka üks sümbol: valgus. Luuletuses on ka võrdlus, võrreldakse inimese tegu ja maailma olemasolu. Luuletuses on ka erinevaid kõlakujundeid, tuul ja taevas täna teine; valgus vaid. Mulle hakkas see luuletus juba esimesel lugemisel väga meeldima, see on lihtsate sõnadega, aga samas sellel on väga sügav sisu. Luuletust on väga lihtne lugeda, aga ta on kujundlik.
Luuletus „Helin“ on autobiograafiline ja räägib selles, kuidas koos vanusega hakkasid ilmnema ka mured ja kohustused. „Isamaale“ on isamaaline luuleus ja sellega on tahetud edasi anda kunagist Eestimaa vaevatud olukorda. Armastusluuletus „Küll on lainte hiilgus ilus“ räägib armsamast, kes on ilus kui laine hiilgus aga samas väga kaugel. „Pääsukese silm“ on loodusluule, mis räägib imeilusast kevadest ja pääsusilmast. Pealkirja ja teksti seas esimeses luuletuses on väga suur, sest autor räägib pealkirjas mainitud helinast. Teine luuletus: „Isamaale“ on kirjutatud isamaale nagu oleks isamaa füüsiline isik, kellele saam oma muret kurta. Armastusluules iseloomustab autor oma kullakese ilu, mille üle on luuletuses pikemalt mõtiskletud. Loodusluule pealkiri on väga petlik, sest pealkirja ja sisuga mõeldakse erinevaid asju. Luuletuse „Helin“ meeleolu muutub astmeliselt kurvemaks. Isamaale pühendatud luuletus on räsitud ja murtud
Vaatavad armuga põlle nurmed visaten rohelist rõngast. Oja leppade jalgu nüüd peseb kivile kivi päält asten. Odrapää mahedan kasten kaera pehmete sarviga puseb. Maja vajunud rõõmsasse unne. Muru pääl magavad rohun isegi haldijad rahun. Silmik seinakell üksi teeb tunde. Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Visnapuu luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Selles luuletuses annab luuletaja edasi oma tunded kodumaast, tema lapsepõlve kodust suveööl. Ta kirjeldab seal oma kodukohta, selle ilu, milline see välja näeb ning annab puudele: toomingad, õunapuud, ojale, rohule isiku tunnused. Sellesse luuletusse on sisse toodud ka haldjad, seinakell. Luuletaja on uhke oma kodukoha üle. Luuletus on romantiline- , isamaaline luuletus. Luuletuses positiivne, seal ei esine kurbust ja süngust. Luuletuse sisu on edasiandev.
Perekond tahtis temast hoopis diplomaati koolitada ja polnud tema eluviisiga rahul ning saatsid ta Indiasse. Luuletaja mainib oma luules ''musta Veenust'', kes on talle muusaks. Baudelaire luule on eriline ja eristatav teiste luuletajate luuletustest. Milline on Baudelairelik luule ja kust leida näiteid tänapäevast? Charles- Pierre Baudelaire luulet iseloomustab eraklik ja veider tegelane. Tema luuletustest tunneb selle kohe ära, kuidas minategelane on luuletuses üksik või natuke imelik. Luuletuses ''Päike'' saab sellest aru üsna lihtsasti. Piisab vaid kahest reast ja juba mõistetakse seda. ''Ma tihti aguleis käin ubrikute vahel, kus varjul pesapaik on igal inimpahel.'' Ta nagu isegi otsiks seda üksildust selles luuletuses. Eestist leiab samuti kohe näite sellest, et kirjutatakse tegelasest, kes on eraklik. Näiteks on kirjutanud sellest Aapo Ilves. Teema laulusõnades ''Sünnipäev'' kajastab ta seda teemat väga lähedalt, kirjutades sünnipäevast, kus ta endale üksi õnne soovib
küttis") Kõige ausam luuletus oli ,,Silm silma vastu", sest vanasõna ütleb, et kui sa annad mingi asja, saad ka sama asja tagasi. Järelikult nii palju kui sa armastad kedagi, saad sa sama palju vastu. ,,Silm silma vastu, hammas hamba vastu armastus!" Kõige arusaamatum luuletus oli ,,Kõrtsist koju", sest ma ei saanud enamik sõnadest luuletuses aru. ,,Korat, sol ka on sõnadesodimissoov kosega lomme?!" Kõige põnevam luuletus oli ,,Internatsionaal", kuna Runnel nimetas soomlasi, lätlasi, sakslasi, venelasi lollideks. ,,Soomlased on lollid. Lätlased on lollid. ...Sakslased on lollid.
Artur Alliksaar Artur Alliksaar elas möödunud sajandi esimesel poolel. Tema luulepagas on väga filosoofiline ja mõtlema panev. Paljud tema luuletused on pühendatud ajale ja tema enda kohale antud ajamomendil. Ta on mõtisklenud väga sügavalt eluliste väärtuste üle . Üks tema tuntumaid luuletusi on ,,Aeg" mille ta kirjutas mõni aasta enne oma surma. Eriti sügavat muljet jätab selles luuletuses ühe ajahetke väärtustamine, kus autor leiab,et ,,ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu. " Veel leiab poeet ,et ,,ei ole mõttetult elatud aegu.Mõte ei pruugigi selguda praegu." Tema ajakäsitlus on väga sügavamõtteline ning ta mõtiskleb aja jäävuse üle. Alliksaar oli väga omapärane ja sügavamõtteline luuletaja, kes vahel ütles otsekoheseid arvamusi välja, näiteks luuletuses ,,On asju,milles eksida ei saa" on ta
Artur Alliksaar Artur Alliksaar elas möödunud sajandi esimesel poolel. Tema luulepagas on väga filosoofiline ja mõtlema panev. Paljud tema luuletused on pühendatud ajale ja tema enda kohale antud ajamomendil. Ta on mõtisklenud väga sügavalt eluliste väärtuste üle . Üks tema tuntumaid luuletusi on ,,Aeg" mille ta kirjutas mõni aasta enne oma surma. Eriti sügavat muljet jätab selles luuletuses ühe ajahetke väärtustamine, kus autor leiab,et ,,ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu. " Veel leiab poeet ,et ,,ei ole mõttetult elatud aegu.Mõte ei pruugigi selguda praegu." Tema ajakäsitlus on väga sügavamõtteline ning ta mõtiskleb aja jäävuse üle. Alliksaar oli väga omapärane ja sügavamõtteline luuletaja, kes vahel ütles otsekoheseid arvamusi välja, näiteks luuletuses ,,On asju,milles eksida ei saa" on ta
,,Inimesed on nagu paadid,"(Inimesed on nagu paadid) Metafoorid: Veidi suuremal määral kasutab metafoore. Näited: ,,taevakumm kummub"(Suure katte all) ,,Jälle tilgub sappi"(Tulge appi!) ,,Üks lammas ütles mää! Kõik lambad kooris mää!"(Lambad) Hüperbool: Tema luulest võib leida ka hüperboole. Näiteks: ,,verd kosena kopsudest suhu."(Kord elas üks pasunapuhuja) Kordused: Runnel kasutab hulgaliselt kordusi. Näited: Luuletuses ,,Patt" kordub sõna tõelus. Luuletuses ,,Hingest" kordub sõna hing erinevates vormides. Luuletuses ,,Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad" kordub fraas ,,torm võib minna tugevaks". Luuletuses ,,Täitumistingimus" kordub sõna tingimus erinevates vormides. Luuletuses ,,Sisendus" algavad esimesed kaheksa rida sõnadega ,,Ma olen..." Peaaegu igas teises luuletuses võib leida mingit tüüpi kordusi. Kõlakujundid: Alliteratsioon ja assonants:
vana seinakell”, “kuid esemed ei tunne oma piire, nad peavad kinni mind”, “lamp kardab tonte, tugitoolil tihti seljas on kramp ja sohva kaebab gihti”. Samuti on kasutatud epiteete, näiteks (“lakkamatu helin”), “etteheitvat pilku”, “pondunud põsilt”, “mässulises rodus”. Ka sümbolit on kasutatud: “et viimati see jõuk ei püsi kodus, vaid järgneb mulle mässulises rodus” – jõugu all on mõeldud sümbolina seda asjade kogu. Luuletuses on kasutatud lõppriimi, ristriim on salmide esimeses neljas reas ja kahes viimases paarisriim. Hirm Avaldatud I poolaasta jooksul, Eesti Vabariik lagunes kokku. Luuletuses on justkui kaks tegelast, kelle poole pöördutakse, ilmselt mina tegelase kallim, kellele ütleb mina tegelane oh suudle mind. Luuletuses on astmeline tõus ehk gradatsioon, hirm läheneb. Tundub et tegevus toimub kodus, kellegi majas. “Ma kohendan tahti” – küünla valgus. Helvetis on Alveri enda mõeldud sõna
Marie Under 1. Milline luuletus räägib kodumaast? Kuidas? Kodumaast räägib luuletus ,,Põgenik". Luuletuses on ta kirjeldanud meenutusi oma kodumaast tundeküllaselt. Eriti väljendub luuletuses valulisus ning rusuv igatsus. Luuleridades esinevad mõtted on üsna vastandlikud. See järeldub sellest, et mälestusi isamaast on kujutatud äärmiselt valulistena. Sellest hoolimata on igatsus veel kord kodutee leida tõeliselt suur ning mõjub lugemisel siirana. Armastus kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes mis huvitab luuletajat? Too näiteid. Marie Under on oma luuletustes kujutanud rohkelt loodusteemat. Täpselt kirjeldatud
hingelähedane teema, mis seostus kindlasti Vabadussõja ja seejärel oma riigi tekkega. 1890. aastal sündinud Visnapuu toob oma luulesse sisse isamaa vaid väga harva, kuid tehes seda selgelt ning kohati ka ettenägelikult. Poetess Marie Underi looming mainib kodumaad ja selle probleeme kaudselt ning peidetult. Nii Under kui ka Visnapuu on sündinud enne esimest Eesti Vabariiki. Vabadus aga saabus ja siis hakkasid mõlemad luuletajad vaikselt justkui ette nägema Eesti Vabariigi allakäiku. Luuletuses ,,Maarjamaa laulud 1" kisendab Visnapuu ,,...kinnise suuga: / kuhu ! kuhu sa lähed ! kuhu ! / sina ise, / sa, minu kodumaa, / kuhu lähed võõra ja muuga, / sina kõrk !". Mees justkui manitses Eestimaad, et ta arvas endast palju kuigi oli alles nii noor riik. Under kirjeldas varjatult, kuidas oht tõuseb isamaa üle ja kujutas seda mere abil, kirjutades, et ,,Meri on tõusnud. Ei ole tal pervi, / karjamaale veab välkuvaid järvi.", ,,Ähib ja uriseb augud su unne, / et sa end eneses
Praegusel hetkel on ta ainult kultuurilehe Sirbi peatoimetaja. Doris Kareva on saanud ka mitmeid luuletunnustusi. Kokku on autorilt ilmunud 16 luulekogu. (1.) Sisuline analüüs: * Mu juuksed kasvavad läbi lae ja haaravad pilvede külge Ja mis nendes saab seda mina ei näe ja küsida ka ma ei julge Sest säälpool on valgus ja heledad näod hõljumas pilvesid pidi ja siinpool on mardikad tõugud ja teod ja muld minu põskede ligi Antud luuletuses käsitletakse teemat surm ja, millised võivad olla surnud inimese tunded hauas, kui ta hing on kehast juba lahkunud. Autor otsib vastust selle, kas surnud inimene tunneb veel midagi, kui ta hing on taevasse läinud. Autoril tekib küsimus: miks inimese hing jätab oma maise keha külma hauda maha ehk, miks inimese keha ei võeta taevasse kaasa. Hauda jäänud keha nagu tunneb hirmu selle pimeduse ees ja ,et teda on jäetud mardikatega, tõukudega sinna lebama ning tal
Tegemist on jambi luuletusega. Luuletuse algusest on näha, et lause algus on enamasti ühesilbiline, nt 'öö', 'su', 'mu', 'nii' jne. Kõik eelnimetatud sõnad on lühikese silbiga, millele enamjaolt järgneb pikem silp, millele on rõhk pandud. 2 Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Luuletus koosneb ühest pikast salmist, mille laused on ridadeks murtud kas komadega või sidekriipsudega, ja kahest lõpulausest. Luuletuses on kaheksa lausealgust, st kaheksa suure tähega algavat lauset. Iga lause algaks justkui mingi uue teemaga. Luuletuse esimene rida algab 11-silbiga ja sellele järgnev on 10-silbiline ja sellele järgnev 11-silbiline jne. See näitab, et luuletuses on stroofiline ülesehitus korrastatud ja korrapärane, st värsimõõt on ühtlane. Peamiselt on kasutusel täis- ja lõppriimid. ma endal luband ehk küll igavik on sinu lahkumisest. Aga
Ei ole armastusel asu vist. Ta õlgu vapustavad tuuleiilid. Ta tuleb armukese juurest agulist. Antud luuletusel on sügavam tähendus, kui eelmisel. Räägib küll üldiselt armastusest, kuid mitte mehe ja naise vahelisest, vaid üleüldse üksteisest hoolimisest, armastamisest, reaalsusest. Pealkiri „Vari“ sobib luuletuse tekstiga väga hästi, kuna luuletuses tuleb ilmekalt välja see, et Pelgulinnas polnud pelgupaika ning rahu polnud ka Rahumäel. Teisisõnu tuleb välja nende kohtade tegelikkus ehk vari, mis jääb tihti peale märkamata. Jällegi loeksin ma luuletuse meeleolu kurvaks just seetõttu, et see reaalsus, mis luuletuses väljendub on kurb. Meeleolu on saavutatud kõigi sõnade ja fraasidega („ööudus selja taga vangimajad“, „ta süütab suitsu väriseval käel“). Väga tabavalt on välja toodud ka tänavate nimed (Noa, Köie,
laulis kurba lapsele. Laulis kurba lapsele? Oh sa rumal emakene: kurb meel kahjuks kasvajale! Tema armastusluuletustest paistab kohati väga välja tema armastust Liisa Goldingi vastu, aga kuna see armastus ei viinud neid kunagi kokku, siis on Liiv seda väga süngete toonidega väljendanud. Eriti on ta seda väljendanud luuletuses ,,Mu viimne laul" . Mu viimne laul - ta kustub, ta kustub sinuga, ja sinuga kustub kõik elu ja sureb lauluga Samuti on Juhan Liivi kirjutatud armastusluuletusi ,,Üks suu" üks kaunemaid emale pühendatud luuletusi Eesti ajaloos. Viimane salm, sellest luuletusest: See on mu ema,
rühmituses muutis kindlasti kõikide luuletajate maailmavaadet sarnasemaks. Nii on ka Underi ning Enno loodusluules palju sarnasusi. Mõlemal autoril on ülekaalus küll teise teemaga luuletused, kuid mulle hakkas mõlema kirjaniku puhul eelkõige siiski silma loodusluule oma siiruse ning tundeküllasuse poolest. Mõlemale autorile on loodus väga südamelähedane, nad kas samastavad end sellega või tahavad saada osakeseks maast. Nagu Ernst Enno räägib luuletuses, mille nimi on ,,Mina’’. Igavesti vulisev oja olen ma, Igavesti igatsev laulja rändaja Kus on minu tunde vaiksed allikad, Kuhu merde kustuma mõtted sõuavad? --------------------------------- Rõõmu, mure vulisev oja olen ma, Kahest kokku igatsev laulja rändaja.
lootusetus, sest veski taas üles ehitamine võib jääda paljalt unistuseks. Veskit võib teisalt vaadata ka riiki kui tervikut. Luuletus on kirjutatud 1972.aastal, kui Eesi kuulus NSV Liidu võimu alla. Riigi areng peatus, Eesti oli justkui unustatud nagu veski selles luuletuses. Samas unistati ikkagi, et keegi ükskord tuleb ja taastab meie riigi. Tahe riik taas vabaks saada võib tuleneda tugevast isamaa-armastusest. Luuletuses on kujutatud võimalikku armastust kahe inimese vahel selles samas veskis. Tekstilõik ,,Sa otsi riistad ülesse ja raiu sooned kivisse. Tee veskikivid teravaks, löö aknad puhtaks, säravaks, küll tuleb rahvas rõõmuga siis kõrge veskikoormaga." näitab, et domineerib siiski isamaa- armastus, sest lootuseks on vanale veskile taas tuul rattaisse puhuda, kaasata inimesi, kes loovad ühtse veskikoorma kui ühiskonna ehk teisisõnu taas õitsele äratada Eestimaa.
Marie Underit peetakse Eesti parimaks naisluuletajaks. Ta on olnud inspiratsiooniks paljudele teistele luuletajatele, muusikutele ja kunstnikutele. Marie Underi luules on väga palju kirjutatud armastusest-nii mehe ja naise kui ka ema ja laste vahelisest. Ta väljendas ennast väga julgelt ja konkreetselt, kuid toonane eesti lugejaskond ei olnud sellega harjunud ning see äratas inimestes ühest küljest vaimustust kui ka ebameeldivust. Luuletuses ,,Ekstaas" räägib Marie Under kirglikust armastusest ning sellest, kuidas armunud inimene käituma hakkab. Luuletuses on naine, kes ei jõua ära oodata kohtumist oma kallimaga. Marie Underi jaoks on tähtis rääkida ka füüsilistest ihadest, mida näitavad read: ,,ja kahisedes langevad kõik rüüd, sest riidetult on siiski kaunim naine." Sel ajal suhtuti sellisesse sõnadevalikusse pigem halvasti ning seda ei peetud sobivaks eriti sellisele noorele ja kaunile naisele
Luuletus ,,Hirm" on kirjutatud 1940. aastal. Maailmas oli siis poliitiliselt väga keeruline aeg, sest alanud oli just teine maailmasõda ning Eesti ala oli okupeerinud NSV Liit. Luuletuse meeleolu on ärev ja üsna hirmutav. Võbisev leek lambis, kraapimine, inisemine ja tundmatu lähenev ohtlik vaenlase sisendavad rahutust. Luuletuse lüüriline mina on hirmunud, närviline ja võib-olla ka veidike paranoiline, paludes mitmeid kordi abi ja kaitset ning soovides peitu pugeda. Hirm, millest luuletuses räägitakse, on poliitiliste muutuste ja sõja ees. Luuletuses on kasutatud inversiooni: Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks Kasutatud on retoorilist hüüatust: Ta tuleb! Oh aita ja hoia! Ma vajun! Kasutatud on sidesõnatust: Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Kasutatud on lihtkordust:
kaudu ümber kujundada. Samas avaldub ta luules rahulolematus ühiskonnaga ,,Linnapõrgu" 1913 a, kodanluse vastane mässuvaim- ,,Võtke" 1913. Majakovski on eeskätt linnaluuletaja. Tema kujutatud linnas, mis ei tähenda ainult Moskvat, elavad inetud inimesed pööbel, mass, soovide ja ideaalideta rahvajõuk. Luuletaja kujutas neid inimesi kui kurje, agressiivseid, jälke loomi, keda huvitavad vaid söömine, joomine, karjumine ning räuskamine. Luuletuses ,,Kuidas minust sai koer" lõi ta pildi luuletajast, kes tahab tänaval tuttavat tervitada, kuid tunneb äkki, et tema suus kasvab kihv ja pintsaku alt tolkneb välja suur karvane saba. Nagu alati, ilmub kiiresti kohale rahvahulk, kes hakkab luuletajat jälitama, tallataes üksteist jalge alla. Luuletaja on üksi ja püüab põgeneda, kuid, kogunud julgust, hakkab vastu, sest tunneb, et tal pole nende inimestega midagi ühist. Pilt rahvahulgast on võimendunud ja seeläbi nihestunud
(1921), ,,Heitlikud ilmad" (1954), ,,Ilmamuudatus" (1941), ,,Talviselt teelt" (1954), ,,Järvel" (1955), ,,Maa kasvab" (1948), ,,Kirgastus" (1934), ,,Talvelaul" (1979) ning ,,Ootus" (1976). Sügisnukrus Oma viimaseid lehti Laseb maha kask Kollaseid kui vask Oma viimaseid lehti Lennutab ta lahti Karmi tuulega Nukra rahuga Oma viimaseid lehti Heidab ennast lahti Külma tuulde ja Poetab pisara Nagu salamahti Selles luuletuses antakse edasi see, mis toimub hilissügisel. Hilissügisel, kui päikest eriti ei paista, kui puudelt langevad lehed. Luuletuses on pandud põhirõhk kasele, kuidas ta langetab lehti. Kask on tehtud elusolendiks - tal on tunded. Poeemis antakse meile edasi hilissügisene ilm ( tuul on külm ja tugev). See on nukker ja rahulik romantiline luuletus. Luuletuse sisu on edasiandev. Luuletuses esineb isikustamist, epiteete ja võrdlusi. Kõige enam leidub luuletuses epiteete ja isikustamist.
tunnete kirjeldamisel. Samas on meesautor kirjutanud tunduvalt süngemat armastusluulet, kui Under. Visnapuu pettumus armastuses on ka põhjendatud, sest pärast 20 aastast väga õnnelikku abielu tema abikaasa Ing suri. Under püsis seevastu oma abikaasaga elu lõpuni koos. Luuletajakarjääri algusaastatel mõlemad autorid viibisid armastuse otsinguil. Läbivaks teemaks on kaaslase ootamine. ,,Ma tahan sind oodata, kuni ma jõvvan..." on Visnapuu ühes oma luuletuses õelnud. Ega tal kaua oodata tulnudki, juba 2 aasta pärast ta abiellus. Sarnaselt meesautoriga ootas ka Under oma armastust. Puude külge põimin paela, et sa teaksid tulla, tulla läbi õhtukulla otse minu kaela. Viimases salmis võib näha, et naisautor on toonud kiindumuse väljendamisel võrdlueks looduse ilu
Arutlus (,,Inimese Teekond") Karl Ristikivi sai tuntuks kui romaanikirjanikuna,kuid Eesti kirjanduses tuntakse teda ka kui luuletajat.Karl Ristikivi on andnud välja ainult ühe luulekogu ,mis kannab nime ,,Inimese Teekond",oma luulekogus on autor avaladanud luuletusi,mille sisuks on suhted ajaga,Jumalaga, ja kodumaaga. Karl Ristikivi oli üks Eesti kirjanikest ,kes oli paguluses Rootsis ja oma kirjutatud luuletuses ,,Kojuigatsus-kauguseigatsus"kirjeldas kuivõrd suur võib olla inimeste nastolgia oma kodumaa vastu,kes olid sunnitud pagendama ennast võõrriik ja elama seal.Oma teises luuletuses mida tuntakse kui ,,Ei,meie ei tule kunagi tagasi siia randa" nime järgi, omab sisu sellest kui noor oli kunagi Eesti riik ja et,kuidas see muutus peale võimu muutust-vanaks ja halliks,kuid selle luuletuse lõpus toonis autor ,sellest et lootus jääb püsima alati ja et Eesti rannik muutub
Luuletus „Hirm” on kirjutatud 1940. aastal. Maailmas oli siis poliitiliselt väga keeruline aeg, sest alanud oli just teine maailmasõda ning Eesti ala oli okupeerinud NSV Liit. Luuletuse meeleolu on ärev ja üsna hirmutav. Võbisev leek lambis, kraapimine, inisemine ja tundmatu lähenev ohtlik vaenlase sisendavad rahutust. Luuletuse lüüriline mina on hirmunud, närviline ja võib-olla ka veidike paranoiline, paludes mitmeid kordi abi ja kaitset ning soovides peitu pugeda. Hirm, millest luuletuses räägitakse, on poliitiliste muutuste ja sõja ees. Luuletuses on kasutatud inversiooni: Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks Kasutatud on retoorilist hüüatust: Ta tuleb! Oh aita ja hoia! Ma vajun! Kasutatud on sidesõnatust: Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Kasutatud on lihtkordust:
Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Taob müdinaga taeva viha härg. Ei puhke tema järel valgusnääl! Ta sõrajälgedes on muld vaid märg. Siin haua varju pugenud sinilill. Kuldnoka laul on seitsme luku taga. Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest, sest surma vastu paiskas Jumal päikest. 1. Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). 2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. 4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. 5. Iseloomusta luuletuse lausestust (lauseehitust), nimeta silmatorkavad lausekujundid ja selgita nende eripära. 1. Välk õmb-leb kok-ku kõu-e rä-ba-laid ja tõm-bab vih-ma-sär-ki ü-le puu. Surm-alas-ti on jää-nud ris-tid vaid ja kau-gel vilk-sa-ta-des ka-se luu.
Luulekogu ülesehitus on nagu vaikselt täiustuv, elujõulisemaks ja tugevamaks muutuv hing. Arenemine algab nooruse tahtest ja soovist avastada uusi paiku. Luulekogu esimesed tekstid kirjeldavad arengu etapis oleva noore pingutusi ja tahet end välja kujunenud persoonidele tõestada ning kõige sügvamaid soove teostada. K.Ehini sõnad "Seesamimaiguline noorus / nööripidi kaelas / .../ kadestad vanaemade leerivalgeid kleite" luuletuses "Seesamimaiguline noorus" tekitasid vaate, et nooruse eaga kaasnevaid mõtteid pole võimalik vältida. Nooruses arenetakse suhtlusringkonnaga suhtlemise vahendusel. Noorena tuleb proovida erinevaid ja uudseid tegevusi. Kristiina Ehin kirjutab saatusest ja piiratletud otsustest luuletuses "Jüriöö sõnum", et"Olen saatuse saadik / õnnetu pealtnägija / kes peab oma kirja külge kinnitama / oma vendade surmakarjed"
Luuleraamatus on põhilised teemad: 1)isamaa- „ Oh kodumaa“, „ On püha mulle mu kodumaa muld“; 1) armastus- „ Oh ma isegi ei tea“, „Igatsus“; 2) surm- Kui kandlekeeled katkevad“, „Las õitseda liiliad haual“. Minule enim meeldinud luuletuse pealkiri on „Kohus“. Mulle meeldis, kuidas Anna Haava kirjutas nii humoorikalt ja ausalt tagarääkimisest. Kõige traagilisemluuletus minu arvates oli „Üks on minul püham koda“. Luuletuses Anna Haava leinab oma vanemaid ja meenutab aega, kui nad veel elus olid. „ Oh-nii vara lahkusite, kalmu alla kadusite, isakene,emakene!“ Kõige humoorikamaks pidasin ma luuletust „ Kas on veel rohtu mis avitab?“. See rääkis Krimmi sõjas osalenud vanamehest, kes läksarsti juurde, kuna tundis, et taloleks rohtu vaja. Varsti tuliaga vanamees uuesti tagasi, sest ta ei järginud arsti nõuandeid (võttis rohkem
Võib-olla isegi veidi boheemlasliku muljel! Samuti oli ta veidi kohmetu ning mitte väga jutukas. Ootused, mis mul loomingu suhtes olid, toetusidki minu ettekujutusele temast. Luulekogu pealkiri ,,Emapuhkus’’ on minu arvates valitud sümboolsuse tõttu, kuna kirjutamise ajal viibis luuletaja ka ise lapsega kodus ehk oli emapuhkusel. Sellest tulenevalt aga seostuvad ka peamised teemad eelkõige emadusega ja naiseks olemisega. Luuletuses ,,Ootan sind seiklejat rännuhullu’’ kirjeldab Ehin enda lapse ootust näiteks nii ,,Ootan sind seiklejat rännuhullu/ keeran krepppaberist kollaseid roose/ ümber vasktraadi/ kütan kaminat/ selle armutult külma/ veebruaripäeva auks/ Tunnen su liigutusi/ tasast tugevat tulemist/ minu poole/ minu maailma poole/ läbi tuisu’’. Selles luulekogus on otsustanud autor mitte nii väga otsida vastuseid küsimustele, kui lihtsalt kirjeldada oma tundeid, ootusi, soove ja igapäeva toimetusi
kas need tööd peaksid kindlasti on eesti luulekaanoni hulka kuuluma Keskendudes esialgu vaid luuletuste teemadele, siis tuleb välja, et kumbi luuletus kaanonisse ei sobi. Eestluse asemel on nende luuletuste teemadeks luule ja selle kustumine. Oma originaalsuse poolest peaksid mõlemad luuletused kaanonisse kuuluma. Kuigi need pole täielikult reeglitele vastavad, ei riiva kumbki silma ega ole üle võlli. Mõlemas luuletuses on oma teatud nüansid, mis teevad need omanäolisteks, olles samal ajal natuke sarnased aga väga erinevad. Alver mängib oma luules taandridadega, teatud read on lehel kaugemale kirjutatud kui teised. Esimeses salmis on taandreaga esimesed ja viimased 2 rida, teises salmis 2 esimest rida tavapäraselt ning ülejäänud taandatud. Kolmandas salmis on ridu taandatud ja mitte võrdselt. Selline kirjapilt tekitab justkui mustri. Kasutatakse korrektselt esisuurtähti ja kirjavahemärke,
ma endal luband – ehk küll igavik e-algriim on sinu lahkumisest. Aga Su silme ookeani taas voolata … s-algriim Nii ainult Sina oskad armastada. Nii ainult mina jõuan oodata. 1. Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). Lugedes luuletust, võib rütmi järgi öelda, et tegemist on trohheusega. Rõhk on esimesel silbil ning sellele järgneb pehme rõhuga silp. 2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. Kõnealuses luuletuses on riimiskeemi poolest kasutatud terve luuletuse vältel ristriimi (abab). Esineb nii täisriimi (ling-hing), algriimi (Öö kisub üles päeva kullast kootu – k- algriim). On ka meesriimi (lind-sind) ja naisriimi (põlgust-valgust). Peamiselt on kasutusel täis- ja lõppriimid. On ka irdriimi (armastada-oodata) 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust.
Luuleanalüüs "Igal poisil oma prisma" - Hando Runnel, Väino Uibo Luuletus on kirjutatud varieerumisest. Selle teemaks on inimeste erinevused ja on toodud ka välja, et need ei loe. Luuletuse meeleolu tundub müstiline. See paneb inimesed sisu üle järele mõtlema. See tekib iseenesest loogilise mõtlemise abil. Iga lugeja hakkab ette kujutama luuletuses esitatud näidetele sarnaseid olukordi ja mõistab, et see teema veel palju teisi ja tõsiseid olukordi. Kui üldse midagi, siis sisendatakse luuletusse kas kibestust või pigem ükskõiksust. Luuletuse stiil tundub olevat väga lihtne. Tänu selle stiilile saab luuletusest kiirelt ja kergelt aru. Kasutatakse metafoore, nagu "vennal"-inimesel. Selles luuletuses kasutatakse riimi ABCB Luuletus jätab üldiselt meelepärase mulje. See paneb mind luuletuse sisuga nõustuma.
Pigem olla väike, aga siiski olla keegi eriline kui suur ja võlts. "Väike suur on narrusest narremgi," ütleb Liiv oma mõttetera lõpetuseks. Selle asemel, et väärtustada seda, kes ollakse, ning anda endast kõik, üritavad inimesed iga hinna eest olla suuremad ja tähtsamad, pääsedes nii loorberitele puhkama. Selle ränga vaeva juures jäädakse tihti aga hoopis tühiseks ning lakatakse olemast funktsioneeriv inimene. Liivi luuletuses "Kes meeldida tahab", leiab read: Kes meeldida tahab, peab roomama, "jah" üteldes "ei" mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja- tänama! See väljendab selgelt, kuidas inimesed on valmis pugemiseks ka oma hinge müüma ning nii tähtsamaks saama. Kui eneseuhkusest enam raasugi alles ei ole ning
„Radunitsa“. Üheks minu lemmikluuletuseks sealsest kogust on „Laul koerast“. Teos räägib uputatud koerakutsikatest ja nende ema tunnetest. Mulle meeldis, kuidas on väga kaunilt kirjeldatud koera tundeid ning seda, kuidas ta enda kutsikate eest hoolt kandis. Arvan, et Jessenin tahtis oma luuletuses edasi anda inimeste jõhkrust ning hoolimatust looma tunnete vastu. Antud luuletus kõnetas mind väga, sest ka minu arvates ei tohiks loomadega niimoodi käituda. Luuletuses „Kaunis kodu, näen kui unes..“ kirjutab Jessenin kodulähedusest, sest ta oli sündinud maal ning see oli tema jaoks tähtis. Ka mina olen sündinud maakohas ning see lähedus on ka mulle väga tähtis. Jessenin ütleb oma luules, kuidas ta igatseb oma kodu ning ka mina teen seda kui kodust eemal olen. Jessenini luule tema noorusaegadel oli üsnagi leebe võrreldes tema hilisema loominguga. Jessenini elu hakkas allapoole liikuma, kui ta lahkus Moskvast
· "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) · "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) 14 15 Kokkuvõte Luuletuse "Ärge tapke inimest" Henrik Visnapuult analüüs: Luuletuses on 4 stroofi . Värsiridu 1 stroofis on erinevalt . Esimeses stroofis on 5 , teises stroofis on 3 ja kolmandas ning neljandas on stroofe 4 . Luuletuses ei esine võrdlust , Ei esine ka epiteete . Luuletuse "Vabadus" Artur Alliksaarelt analüüs: Luuletuses puuduvad stroofid. Värsiridu on 19. Luuletuses ei esine võrdlust. Mõlemad luuletused on sünged ja kajastavad hekte, mis võis toimuda sel ajal, kui
'' Mina mõistan seda nii, et inimene üritab võimalikult palju oma armsamast saada, just kui pole piisavalt aega antud siin maailmas koosviibimiseks. Armunud tõesti käituvad nii, nad viidavad liigagi palju aega koos ja ei suuda üksteisest kauem lahus olla kui mõned päevad, ilma, et kohutav igatsus peale tuleks. Samas luulekogus ,,Sonetid'' ilmus veel üks minu jaoks märkimisväärne luuletus ,,Sina ütled''. Luuletuses kajastub Underi impressionistliku kujutuslaadi, põimides loodust ja mehe vooruslikust. Luuletuses avaneb Underi anne kreatiivselt kujutada armu- ja looduselamusi. ,, Kui nagu liblik hõljub naeratus/ sul ümber huulte avaneva mooni, '' kirjeldab Under oma armastatu kergelt tulevat, muretut naeratust, mille ilu on võrreldav avanenud mooniga. Luuletus ,, Sina ja mina'' , mis ilmus kogumikus ,,Kivi südamelt'' aastatel 1930-1935 on
Onomatopäo: esines loodusluules(linnud siristavad, vesi suliseb jne) Leian meeleolult vastandlikke ja sarnaseid luuletusi ,,Mu isamaa on minu arm!" ja ,,Kaugelt koju tulles" on sarnased. Isamaalised ja näitavad, kui palju tähendab enda kodumaa. ,,Ma olen mu armukest näinud" ja ,,Kevade tulek" on sarnased, sest need jutustavad kevade tärkamisest. ,,Noormehe igatsemine" vastandiks on ,,Laulupisarad". Esimeses luuletuses Koidula igatseb müstilist poissi, aga teises luuletuses ta hoopis süüdistab kedagi, ilmselt oma eksmeest selles et ta on kurb. Midagi on juhtunud. Isiklikud muljed: Luuletuses pole võõraid tundeid peale selle, et isamaad mina nii tõsiselt ei austa. Kevad on ka mulle tore aeg, mulle meeldib kui puud rohetavad ja lilled õitsevad + päike teeb ka seesmiselt soojemaks. Armastusluule on kindlasti väga mitmemõtteline ja seda on huvitav lugeda. Kasutatud materjal: http://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula
maailmast", kus otsitakse maailmas kohta ja miskit uut ning paludes "Oo, maailm ole suurem!" see avardubki. Siiski kui kõik on valla, vastused teada ja ise otsida ei saa, siis võib olla see hirmutav ja purustada lootused. Samuti käsitletakse teemasid nagu igatsus, kurbus ja lootus. Sellele vastanduvalt on kogus jõuliseid ja julgeid luuletusi, mis väljedavad naiselikku kirge ja elu täielrinnal elamist. Mõned luuletused on sünged ja kirjeldavad räsitud ning halba maailma. Luuletuses "Nälg ja iiveldus" rõhub autor sellele, et need tegurid on alati olemas ja neid ei saa märkamata jätta. Need lausa "eputavad" inimeste ees. Isikustamine: "Nälg ja iiveldus käivad käe alt kinni, suisa suudlevat näivad". Vastanduvateks motiivideks on surm ja armastus. Autor ei karda surma ja kirjeldab seda erinevate nurkade alt. Luuletuses "Kerge, kerge on laev" käsitleb autor surma kui kerget, õrna, kuid paratamatut sündmust
Kui ma varem arvasin, et read: "maa tuleb täita lastega / ja laulude ja lastega", tähendavadki ühemõtteliselt seda, mida ma loen, siis nüüd omistan "laulude" tähenduseks ka ühiskonnakriitiliste arvamuste avaldamist, et rahvas teaks oma vigu ja parandaks need, ning minevikusündmuste meenutamist erinevatest seisukohtadest lähtuvalt, et me kaks korda samasse "auku" ei kukuks. Ma pole küll kindel, kas Hando Runnel selles luuletuses minu arvamust jagab, kuid teravaid torkeid inimeste südametunnistuse pihta on ta teinud mõnes oma teises luuletuses kindlasti teadlikult. Kõige vastumeelsem on mulle lugeda tema varem lasteluuletuseks peetus "Keldrikakandit", sest seal kajastuvad lisaks olukorrale kunagises NSV Liidus ka seigad, mis on valusad patriotistlikule eneseuhkusele. Eestlastele, "keldrikakanditele" pole seal armu antud ja neid kodumaale truudeks peetud
igas olukorras minu armastatud girl-friend E Arvan et Neiu E puhul on tegemist armastus luuletusega, autor käsitleb tõelist armastust, mille puhul pole oluline vara ega rikkus vaid ainult tunded. Tema armastatu jaoks ei ole vahet, mis tal on seljas või mida ta sööb. Luuletuse idee on see, et tõeline armastus ei sõltu varanduslikust seisust, luuletus on lihtsa ülessehitusega, kasutatakse antud luuletuses ristriimi. Luuletusest jääb mulje nagu kirjanik kirjutaks iseendast. Luuletuses ülistatakse neiu E-d, luuletuse elavdamiseks on sisse toodud võõrkeelne sõna. Luuletuses ei ole kasutatud eriti kõnekujundeid, epiteetideks on : kaunis, raske, armastatud, Kasutatud on allegooriat ostsin selga viimase Pariisi moe,nüüd ta nartsusid ei pelga. Jahimees Väikest parti ma ei jahi
end tulevaste põlvede kõrist alla. ,,pudelikilde ja voidexikarpe vodka vera pudeleid purke milles ikka veel loksub ja lõhnab ammu nahka pandud saslõkkide marinaad, katki astutud päikeseprille rannaraadiote patareisid, korjan bon aquasid ja eviane karastusjookide korke ja õllepurke nii palju nii palju nii palju plassmassi ja kilet plekki ja klaasi" 3. Analüüsi luuletust ja arutle lühidalt selle üle, mida sümboliseerivad luuletuses ,,sõrmused ja karikad" ning rannast leitud ,,praht". (15 punkti) NB! Enne vastamist vaata üle oma varasemate vastuste mõttekäik! Vastus: Rannast leitud ,,praht" sümboliseerib kõike seda risu ja prahti, mida inimesed on maailma tekitanud. Inimesed on maailmast tornaadona üle käinud ning endast jälje maha jätnud nagu tornaado oleks prügimäelt üle lennanud, kõik prahi endasse imenud ning see järel seda mööda maailma ringi liikudes igale poole laiali paisanud
Lydia Koidula isamaaluule Lydia Koidula oli üks ärkamisaja silmapaistvamaid luuletajaid. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Tema isamaaarmastus lasi tal luua erakordseid isamaalisi luuleteoseid, mida tunneme ka tänapäeval. Lydia Koidula isamaaluules on väga loomuomane romantilisus ja erinevate abstraktsete sõnade kasutamine. Tema tuntuim luulekogu ,,Emajõe ööbik" koosned suurel määral just isamaalistest luuletustest. Koidula luuletuses ,,Mu isamaa on minu arm" väljendab kirjanik kokkukuuluvust oma isamaaga. Koidula räägib sellest, milliseid tundeid tekitavad temas kodumaa rõõmud ja mured, milleni ta ise oleks võimeline isamaa heaks minema. Luuletuse lõpus on ka Koidulale omast loodusearmastust: ,,Su linnud und mul laulavad, mu põrmust lilled õitseta, mu isamaa". Luuletaja räägib ka oma luuletustes rahva minevikust ning leiab sealt raskeid kannatusi ja valu mis kõik on võõrad vallutajad meile toonud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
