Klassitsism oli sestpeale murtud. Ka šotlase ROBERT BURNSi (1759–1796) looming oli mõjutatud rahvaluulest. Burns oli kirjanike seas erandlik oma talupoegliku päritolu poolest, tema kuulsaimad luuletused pärinevad ajast, mil autor maal talutööd tegi. Vaesusest ei pääsenud ta elu lõpuni, ehkki ta luule sai äärmiselt populaarseks. Elumured kallutasid teda alkoholismi. Burnsi luule räägib armastusest ja sõprusest, igapäevasest maaelust, loodusest, luuletused on näiliselt lihtsad, kuid väga lüürilised. Ta lähtub alama rahva vaatepunktist. Burns kirjutas nii šoti kui inglise keeles, põimides ka ingliskeelsesse teksti murdekeelendeid. Tema luule oli üks viimaseid katseid šoti keelt hääbumisest päästa. Tema pikemaist luuletustest on tuntuim „Lõbusad kerjused” (e.k 1959). Eesti keeles on ilmunud Burnsi luule valimik „Mu arm on nagu ruske roos (2000). Leedu rahvuskirjanduse rajaja KRISTIJONAS DONELAITISe looming (1714–
Tsirguliina Keskkool Referaat Lydia Koidula 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................lk 3 2. Sisu............................................................................................................lk 4 2.1 Elulugu......................................................................................................lk 5 2.2 Looming....................................................................................................lk 6 3. Kokkuvõte.................................................................................................lk 7 4. Lisad..........................................................................................................lk 8 1. SISSEJUHATUS Mina valisin referaadi teemaks Eesti kirjaniku Lydia Koidula. Otsustasin tema kasuks, sest olen lugenud...
Kirjanikult on ilmunud ka lapsepõlvekodu kujutav proosaraamat ,,Väikesed pildid Eestist".Vormiliselt on tema luule lihtne, avardades eesti luule värsiehitust, võttes kasutusele vabavärsi. Tema luule on leidnud rohkesti kasutamist heliloojate poolt, kõige rohkem viise ta sõnadele on loonud Miina Härma. Anna Haava suri 13. märtsil 1957 ning on maetud Tartu Raadi kalmistule. · Millised on Sinu esmamuljed luulekogu lugedes? Esmamuljena tundusid ta luuletused olema huvitavad ja lugemist väärt. · Milline luuletus köitis, milline mõte või tunne jäi meelde? Mind köitsid pikad luuletused loodusest, kõige enam meeldis ,,Järv leegib eha paistel". Seda luuletust lugedes tekkis selline tunne, nagu see oleks pärit mingist muinasjuturaamatust. Seal oli ka paar luuletust teemal armastus, kuid need olid liiga lühikesed ja ei meeldinud mulle eriti. · Nimeta
PM- Inimene on tegelenud ühe tööga väga pikalt. S-Harjutamine teeb meistriks. Ma arvan ,et see luuletus näitas meile inimese elu kes on ennast pühendunud ühele tööle. c) Autor on selles luulekogus kirjutanud paljudest erinevatest teemadest näiteks armastusest,perekonnast ,lapsepõlvest,jne.Panin tähele ka ,et autor on kirjutanud palju kommunismi pooldavaid luuletusi. Selliseid viiteid võib näha paljudes luulekogu luuletustes. Osad luuletused on lausa pühendatud kommunistidele näiteks on luuletuse lipukandja eesõnaks kirjutatud ,,Joh.Tammele kommunistile ja Hispaania kodusõja võitlejale. Pärnus. 1940".Selle tõttu arvan ma ,et Kersti Merilaas oli kommunist. Ka olid luuletuste tegelaseks inimesed kes elasid tavalist elu ja nagu ootasid mingit vaheldust.Tihti olid tegelasteks lapsed või noored.Osad luuletused olid kirjutatud nagu nostalgiliste meenutustena autori enda lapsepõlvest
samaaegselt olla osa eesti luulekaanonist, võttes arvesse kahe luuletuse erinevusi. Temaatiliselt käsitlevad mõlemad autorid luule tähtsust inimesele ning seda, kuivõrd kestev see olla võib, seega ei saaks isamaalisuse temaatikale rõhudes ei Betti Alveri ega ka Jüri Kolgi luuletus eesti luulekaanonisse kuuluda. Pidades silmas luule sotsiaalsuse kriteeriumit ning hukkamõistvat hoiakut tarbeluulele, peab tõdema, et mõlemad luuletused sellegipoolest luulekaanonisse kuuluksid. Alver on oma teoses keskendunud luule olemusele. Ta kirjeldab luule kustumatust ning tähendust lugejale. Kolgi luulet iseloomustab personifikatsioon. Ta on luule muutnud sotsiaalseks elusolendiks, kelleta sõnadest maailmas elamine võimalikuks ei saa. Ta on silmnähtavalt rohkem rõhku pannud luuletuse sisule, jättes luuletuse vormi tagaplaanile. Mõlemad luuletused on sisuliselt tugevad ja sügavad, täites enamus kuid mitte
..saa A ...tõttavad B ...jätavad B ...lahe A ...pää B ...mahe A ...hää B Libisev riim: tõttavad- jätavad 10. Luuletused panevad sind mõtlema. Pole kasutatud väga palju erinevaid kujundeid. Luuletused on tihedalt seotud päriseluga. Juhan Liiv on minu arvates üks Eesti parimaid luuletajaid. Tema luuletused on väga mõtlema panevad ning neid on väga mõnus lugeda.
närvikliinikusse, kus põdes läbi skisofreenia ägedama järgu, lahkus mõne kuu pärast rahunenuna, kuid parandamatu haigena. Seejärel Liiv pikki aastaid avalikkusele midagi ei kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. 1902. aastal ilmus Liivi nimi jälle ajakirjandusse. Ta liikus Tartus ja Tallinnas. Avaldati mõned luuletused. 1904 ilmus Junan Liivi "Kirjatööde kogu". mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal
. Henrik Visnapuu elus olid naised vaatamata pidevale haiget saamisele tähtsal kohal ja tema luuletused väljendasid enamasti kellegi kaotust, järgnevat lootusetust ning seejärel ihaldamist: ,,Ma ostsin so tähitsevi kirvega, / siidi ja nahkadega. / Nüüd silmade ahkadega / valitsed mind kireta. / Olen so ori, so peni, / järgi käin sulle senni, / kunni lööd, valge, jala pahkadega." Kurvemad tunded ei läinud mööda ka Underist, kuid tema luuletused lahkumisest ja üksijäämisest olid enamasti põgusaks ajaks ning pigem jäädi ootama uut kohtumist: ,,Ei lahkuks veel, kui oleks meie teha: ma sinu naine olen, sinu neid. Muust võõrutand meid teineteise leid: muud nüüd ei tahagi kui üksteist näha. /.../ Ja lahkumise rusuv lein me vahel.
ja selle ilu kirjaldamine; looduse tundeline tajumine. Järgmine teos ,,Georgica", ülistab selles põlluharija rasket tööd ja Itaalia loodust. ,,Aeneis" valmis mustandina ning autor seejärel suri. Autori palvele vastupidiselt teos avaldati. Koosneb 12 laulust. Võrreldes Homerosega on tema stiil lüürilis-dramaatiline. Üsna pea tema surma hakati teda klassikuks pidama; tema teostest õpiti keelt ja stiili; samuti hilisematele rooma autoritele eeskujuks. Vergiliuse noorepõlve luuletused avaldati peale tema surma kogus ,,Catalepton" (,,Pisiasjad"), väga võimalik, et osad luuletused sealt ei kuulugi temale. Sügavalt mõju avaldama tollal kuulus epikuurlaste koolkond (epikuursul filosoofia suund, mis väidab, et elu eesmärgiks on naudingu saavutamine ning piina minimiseerimise, seda läbi enesekontrolli ning liialduste vältimise. (vrd: hedonism) 7) Quintus Horatius Flaccus (65 eKr 8 eKr) Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist
tuleb läbida, et saada valmis üks väärtuslik teos „...mina olen saar, sina oled saar ja kauguses paistab ainult ribake tõelisust.“ Luulekogu ülesehitus on hästi mõistetav tänu ühtlasele ja voolavale sisule. „Kaitsealas“ esinevad päevikukatkendid, mis on nummerdatud kuupäevadena ning esinevad sissejuhatustena samateemalistele luuletustele. Just need katkendid aitavadki paremini jälgida teose sisu ja mõtet. Luuletused põhinevad peamiselt neljal teemal, armastus, loodus, üksindus ja rahu. On ka selliseid luuletusi, kus kõik eeltoodud teemad sulanduvad ühte. Luulekogu lõpeb luuletusega, milles on kirjeldatud sellesama luuleteekonna lõppu, Ehin kirjutab: „...suure valge surmajärve kaldal algas elu... kaks tumedat elujõge voolas sisse ja ainult üks tuli välja“, arvan, et Ehin mõtles selle all oma elamuste lõppu ja lahkumist saarelt, et
,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on". Nõuk. Lydia Koidula (1843-1886) oli tuntud rahvusliku ajal on avaldatud tema «Teosed» ja kirjavahetust. liikumise juhi Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta Kreutzwald oli kirja teel tihedas suhtlemises kirjutas romantilist isamaaluulet ning samuti kümnete oma aja väljapaistvate esimesed näidendid eesti teatrile. Tema tuntumad kultuuritegelastega nii Eestis kui ka luuletused on: "Mu isamaa on minu arm", "Meil väljaspool. Kirjavahetus soome literaatide ja aiaäärne tänavas" ("Kõdu"), "Ema süda", "Eesti teadlastega dokumenteerib varasemat vahetut muld ja eesti süda". Koidula. oli oma aja luule kontakti põhjapoolse hõimurahva kultuurieluga. suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu Suurt huvi pakub Kreutzwaldi kirjavahetus eesti «Emajõe ööbik», ). Ta on kirjutanud ka lastelaule.
Valgustsus 18 saj- loodusfilosoofia, demokraatlike ideede levik, juurutada ühiskonnaas haridust, loomulik inimene, hakati looma entsüklopeediaid, kõigile võrdsed võimalused, ajakirjandus, ühiskondlik arvamus, filosoofia ja ilukirjanduse põimumine, tegelikkuse naturalistlik kujutamine, romaan tähtis, sekkumine ühiskondlikku ellu, realistlik-olustikuline kujutamine, kodanikutunee Inglismaa: 1688 kuulus revolutsioon, usuvabadus, isikupuutumatus, Daniel Defoe ,,Robinson Grusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid", John Locke, Isaac Newton Prantsusmaa: Suur Prantsuse revolutsioon, Vabadus!, Võrdsus!, Vendlus!, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Saksamaa: ,,Torm ja tung", Herder, Goethe Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool- tekkimine seotud Napoleoni vallutussõdade ja S Pr revolu, Pettumuse ajajärguga langes kokku, vabaduse- ja õiglusepaatos, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt, Kultuseks looduse- ja loomulikkuseihalus, igatseti pageda ühiskon...
Lydia Koidula · Sillaotsa Põhikool · 8. klass · Meriliis Evart Lapsepõlv · Sündis 24. Detsember Vändras 1843. aastal. · Isa oli eestlane. · Ema oli sakslanna. · Kodukeeleks oli saksa keel. Hariduskäik · Isa õpetas kodus lugemist ja arvutamist. · 1854. aastal lõpetas ta Pärnu tütarlastekooli. · Esimesed luuletused olid saksa keeles. · 1862. aastal lõpetas TÜ Abistas isa "Perno Postimehe" ja "Tartu Postimehe" juures. Abielu · 1873. aastal abiellus Eduard Michelsoniga Kroonlinnas. · Nad said kolm last Hedda, Anna, Hansu. Koidula surm · Lydia Koidula suri aastal 1886 vähki. · Maeti Kroonlinna · 1946. aastal ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Põhilised luuleteemad · Isamaaluule · Loodusluule
Elulugu Rainer Maria Rilke oli saksa luuletaja, hilissümbolismi esindaja. Ta sündis AustriaUngari keisririiki kuulunud Prahas, kus õppis kunsti, kirjandust ja õigusteadust. Saksamaal tutvus ta tollase mõjuka kirjandusliku daami, Nietzsche kunagise armastatu Lou AndreasSaloméga, kes äratas temas huvi vene kultuuri vastu. Venemaad külastades kohtus Rilke Lev Tolstoiga ning tõlkis Tsehhovi loomingut ja katkendeid eeposest ,,Lugu Igori sõjaretkest". 20. sajandi alguses oli ta Pariisis skulptor Auguste Rodini sekretäriks, Rilke reisis ka Põhja Aafrikas ja Hispaanias. Esimese maailmasõja puhkedes värvati ta sõjaväkke. 1919. aastast edasi elas ta peamiselt Pariisis ja Sveitsis. Looming Oma ajastule jäi Rilke mõnevõrra võõraks, hilissümbolismis paistis ta silma erilise filosoofilise enesessesüüvimisega. Ta ei lasknud end mõjutada avangardistlikest vormieksperimentidest. Tema küpsel luulel 1920ndate a...
Juhan Liiv (30. aprill 1864 1. detsember 1913) Juhan Liiv(Johannes Liiv) Oli eesti luuletaja ja proosakirjanik Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses Elu lõpus kannatas Liiv tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Üks Liivi eluloo tuntumaid motiive on, et hooti kujutles ta end olevat Poola kuningana Ta asus ka mõne korra rongiga teele Poola suunas, kuni ta rongilt maha tõsteti ning tagasi Tartusse saadeti. Looming Tema kirjatöid avaldati juba tema eluajal Eesti kirjandusse jõudis ta tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast Enda kirjutatud kurbades luuletes, peegeldas luuletaja enda traagikat Loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke. Mälestuste...
Kristiina Ehin "Viimane Monogaamlane" Ettekanne Margaret Muilas 10.D klass nov 2011 Kristiina Ehin Eesti luuletaja ja proosakirjanik Sündinud 18. juulil 1977 Raplas Temalt ilmunud luulekogud: "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" "Simunapäev" "Luigeluulinn" "Kaitseala" "Emapuhkus" "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" Kristiina Ehini kohta on öeldud, et ta on parim kaasaegne luuletaja. Preemiad: 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest. 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest. 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära". "Viimane Monogaamlane" Ilmus 2011.aastal Illustreerinud on raamatu Kristiina Ehin ise, oma joonistustega.
Aleksandr Sergejevits Puskin 1799 1837 Sünids moskvas, põlisaadlike peres. Ema poolt aafrika päritolu. Oli tõmmut verd. Hannibal, puskini ema poolt sugulane kelle tõi peeter I etioopiast sattus ka eestisse. Perekonna majanduslik seis oli pideval laostumise äärel. Puskinit kasvatasid hoidjad ja enda loomingus ei pühendanud ta enda vanematele. Ta õe hoidjaga olid head suhted, kellel ta pühendas ka mõned luuletused. Kodus sai nii hea hariduse et haldas ka prantsusekeelt ja omandas inglise ja saksa keele. Luges palju. Muidu vaikne tagasihoidlik aga teismelise eas oli läinud keevaks. Puskin tegeles ja ratsutamise, vehklemise ja laskmise vms. Käis tsakrskoje selo lütseumis (12 aastasena). See kool pidid olema tsaari vendade kool. Kool saavutas eristaatuse, eriolukorra. On võrreldud ka ülikooliga, kuigi poisid olid seal suhtelislt noored. Hakkas seal ka luuletusi kirjutama. Kasutas sellist tseudonüümi N
Juhan Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (19681972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal (lavakunstikateedris). Seejärel asus ta tööle Draamateatrisse. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. [redigeeri] Looming Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego. Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Ühiskogu "Närvitrükk" (koos Johnny B. Isotamme, Joel Sanga ja Toomas Liiviga) ilmus Loomingu Raamatukogus 1971. aastal
Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Luulekogu “Maailma asemel” analüüs Luulekogu põhiteemad on maailm ja selle avastamine. Samuti igatsus, kurbus ja lootus on paljudes luuletustes. Kuid ma tundsin: sääl all keegi on, Kes kähiseb, ägab ja kiljub. Tahtsin tõelusse, temani murda, tahtsin toetada, toita ja joota. Kuid kui kohtasin pilku pilkkurba ja metsikut peeglis, siis lasin tal langeda. Liig oli loota. Väga paljud luuletused on veel väga jõulised ja julged ning kirglikud. Küll mina hingasin hõõguvi huuli, hõrku ta kullendust januga jõin. Küll mina kuulasin. Kõnelus voolas, mina ta valgusse huljuma jäin. Siis Sinu silmad ilmusid – ime! – riimusid, ristusid – lummuslik lein! – küll meie mõistsime. Naljakalt, nukralt põimusid sõrmed, ma leekima lõin. Mõned luuletused on aga lausa sünged ja kirjeldavad elus Nälg jaolevaid iiveldus -halbu
Tundides oli ta hajameelsem kui temavanused lapsed tavaliselt. Merilaas ei naernud teiste tüdrukute kombel valjusti, naeris küll (või naeratas), kuid hääletult. Ta oli pigem tagasihoidlik. 1.2. Kersti Merilaasi kujunemine kirjanikuks Kersti Merilaasi esimestel kooliaastatel puudus koolis raamatugogu, õpetaja jagas lastele isiklikke raamatuid. Merilaas hoidis neid väga ilusti ja talle meeldis neid kohutavalt lugeda. Hiljem austas Kersti koolis oma ajakirja, kus ilmusid ta esimesed luuletused. Ta on 4 meenutanud kooliaega, kui tulid lugemikud, kampmannid ja nurmikud, mis talle kõik nii armsaks said. Kerstile ei meeldinud halli elu ja väikesi inimesi kirjeldavad teosed, ei meeldinud ,,Ühe härja elulugu" ja ,,Epp", mida nad pidid koolis läbi võtma, ei meeldinud ,,Popi ja Huhuu" ega ,,Vaeste-Patuste alev", küll aga ,,Tasuja", ,,Mahtra sõda" ja eriti ,,Libahunt". Kersti Merilaasi õde Liidia suri 12
Koos luulepuhanguga algas 20-aastasel Haaval tolleaegse haritud naise raske võitlus teenistuse leidmiseks. Tema tööjõudu vajas esialgu ainult lasteaed. Tutvunud seal kasvatustööga, asutas Haava ise väikese kostikodu koolilastele ja andis lisaks eratunde. Samal ajal tegi ,,Postimees" Anna Haava kirjanikunime all 1886. aastal debüteerinud laulikneiu üle maa tuttavaks. ,,Laulu- ja Mängulehes" läksid mitmed tema luuletused juba viisistatult rahva hulka. 1888. aastal ilmus ,,Luuletused" 1, millele kiiresti järgnes ,,Luuletused" 2 (1890) ja hiljem ,,Luuletused" 3 (1897). Soome ajakirjanduses avaldati kõrvuti Koidula luuletustega tõlkeid ka Anna Haavast. Anna Haava elukoht Tartus Õpetaja tänavas 1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale ning töötas hiljem ka Berliini lähedal Fürstenwaldi diakonissiasutuses. Viibinud vahepeal mõned kuud kodumaal oma ainsa
Arreteeriti NKVD poolt mais 1945 ja saadeti sotsiaalselt ohtlikuks elemendiks tunnistatuna 5 aastaks Siberisse. Talvik suri 18. juulil 1947. aastal haigestununa Tjumeni oblastis. Talviku abikaasa Betti Alver veetis aastakümneid nn sisepaguluses. 5 2. Peatükk 2.1. Heiti Talviku looming Varasest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut esimeses kaks peatükki poeemist ,,Ilmutus", luuletused ,,Leil", ,,Hilissügis" I ja II, ,,Hälbimus", ,,Sügiseleegia" ja väike sari epigramme koolivendade kohta. Trükki ei jõudnud neist midagi, seda vähemalt Talviku eluajal (,,Sügiseleegia", ,,Hälbimus", ,,Hilissügis" II on ilmunud Karl Muru koostatud valimikus 1988).Teises vihikus on kuus luuletust, mis kirjutatud 1924. aasta maist juulini. Kaks neist ,,Eel äikest" ja ,,Melankoolia" ilmusid 1925. aastal ajakirjas ,,Looming". Ülejäänud teise vihiku luuletused ilmusid alles Karl
2012 Tor Ulven, ''Sinagi kuulud kiviaega'' 2014 Konstantinos Kavafis ''Kogutud luuletused'' Koos Hasso Krulliga on ta eesti keelde tõlkinud ka mitmed Osho teosed. Tunnustused 2011 ''Metsas algavad hääled'' oli üks kuuest Kultuurkapitali luulepreemia nominendist 2011 Tartu Kultuurkapitali loominguline stipendium 2012 Gustav Suitsu stipendium 2014 Ajakirja Keel ja Kirjandus artiklipreemia PEAMÕTTED Carolina Pihelgase luuletused on peamiselt tunnetest ja loodusest. Väga palju on kirjutanud aastaaegadest ja neid kirjeldanud. Samuti inimestest ja oma tuttavatest, kes jäävad aina kaugemaks. Lk 18 suvekuumus, keegi kes on päevitunud, on muutunud selle suvega paremaks inimeseks. Lk 28 masendus, ei ole endaga rahul kuna peeglist vaatab nö. metsloom vastu. Lk 31 nagu tahaks, et kaoks, igaveseks, ja ei tuleks enam kunagi tagasi. Lk 33 esimene lumi, valitseb rahu.
Luuleraamatud Doris Kareva esimesed neli luulekogu olid "Päevapildid" (1978), "Ööpildid" (1980), "Puudutus" (1981) ja "Salateadvus" (1983). Kogud avaldati ajakirjas Noorus. Kareva olinoorte hulgas väga populaarne ja muutus omamoodi kultuspoetessiks. Tema luule on kirkalt isikupärane ja kannab endas sügavat sõnumit. Kareva astus illusioonideta maailma ja on algusest peale selgelt indiviidikeskne lüürik. Tema esimesed luuletused paistavad silma mängleva stiili ja iroonia poolest lähiümbruse vaatlemisel. Sama uurivalt ja arvustavalt vaatleb ta ennastki kõrvalt. T akirjutab küll lihtsates lausetes, kuid need väljendavad muret inimsuhete pinnapealsuse pärast. Hiljem kirjutab Kareva peamiselt iseenesest; mõnikord on luuletused nagu pihtimused, kus välismaailmastki räägitakse nii, nagu autor seda tunnetab. Armastus on Kareva luuletustes
· "Valge öö" (1920) · "Valitud värsid" (1937) · "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) · "Väike luuleraamat" (1964) · "Rändaja õhtulaul" (1998) · "Laps ja tuul" (2000) Julius Oengo (1935. aastast Julius Õngo; pseudonüümid J. Oro ja Oro; 16. märts 1901 Hiiumaa, Suuremõisa vald, Harju küla ametlik surmaaeg 25. august 1941, arvatavasti Paldiski) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 19231934 oli. Hiljem töötas ta Vasalemmas õpetajana. Julius Oengo on kirjutanud üle 400 luuletuse, millest 40 on viisistatud, ja mitukümmend lasteraamatut. Temalt on ilmunud ka luuletuskogud täiskasvanutele-merelaineliste poeemide ja luuletuskogude kaanel nimi J.Oengo. Avaldanud lasteluulet, proosat, näidendeid. Luulekogud · "Ööpäev" (1921) · "Meie kevad" (1922) · "Tahkuna" (1926) · "Aegna" (1929)
11.Ajaluule-1920.a alguse eesti luule silmatorkav suund, mis järgis kindlat voolu ja stiili. Ajaluulele andsid nimetuse eeslkõige luuletajad ise. J.Barbarus-kirjutas aja verisest näost ja veristest jalgadest, mis inimest tallavad(''Laul enesest'').J.Kärrner- kirjutas ajast-süüfilisest, mis uuristab aju(''Haigel ajal'') 12-13.G.Suits- kogud: esikkogu-''Elu tuli''(optimistlikud), teine kogu-''Tuulemaa''(teema-sünge), kolmas-''Kõik on kokku unenägu''(vaheldusrikas). Suitsu tuntuimad luuletused:''Oma saar'', ''Kerkokell'' E.Enno- Avameelselt tundeline.sümbolistiklik luuletaja. Laululise luule traditsioonide rajaja Eestis. Luuletused: ''Rändaja'' sai tuntuks filmi ''Nipernaadi'' kaudu. Lasteluule kogu:''Üks rohutirts läks kõndima''. V.Ridala-Looduslüürik. Luulel impressionistlikud omadused. Lüürikas on keskne koht rannaloodusel. Luule väljendab üksikinimese suhet maailmaga-eraldustunnet ja soovi see ületada. Tuntumad luuletused:''Kevade tunne'', ''Talvine õhtu''
■ Aleksandr Aleksandrovich Blok sündis 1880. aastal Peterburis ■ Isa oli juuraprofessor Varssavis ja ema oli kirjanik ■ Bloki vanaisa oli kuulus Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov ■ Isa hülgas pere pärast Aleksandri sündi, nii et ta kasvas üles ema kirjanikke ja tõlkijaid täis boheemlastest suguvõsas ■ Elas suviti vanaisa mõisas Moskva lähedal. Nende naabriks oli tuntud keemik Dmirti Mendelev, kelle tütrega Blok väga lähedane oli ■ Kirjutas esimesed luuletused 5-aastaselt. Esimene avaldatud tõsine teos on kirjutatud 18-aastaselt Varajane elu ■ Astus 1898. aastal Peterburi ülikooli juurat õppima ■ 1901. aastal vahetas ta eriala juuralt vene keele filoloogiale ■ Abiellus 1903. Aastal Ljubov Mendelejevaga ■ Avaldas 1904. aastal „Стихи о прекрасной даме“, mille pühendas oma naisele ning mis oli koheselt ka edukas ■ Lõpetas ülikooli 1906.aastal juba tunnustatud luuletajana Hilisem elu
haritlased pastorid ja kooliõpetajad. Et enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ning kirjamehed eestihuvilised muulased, nimetatakse kõnealust perioodi estofiilide ajaks. Eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine algas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri tegevusega. Tema alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Tänu Rosenplänterile on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamatud, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm. Kristjan Jaak Peterson oli esimene eesti luuletaja. Tema luule on jäänud eesti kirjanduses erandlikuks. Petersoni luulepärand ei ole suur: ühtekokku on säilinud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoriaali. Kõik Petersoni eestikeelsed luuletused jäid tema eluajal avaldamata. Need hoidis alal Rosenplänter. Nüüd on Petersoni käsikirjad Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis.
Bengt.Gottfield Foselius. · I aabits · I koolmeistrite seminar Reiner Brockmann · I eestikeelne juhuluuletus ,,pulmalaul" Käsu Hans · I eestlane, kes kirjutas luuletuse ,,oh, ma vaene tardo lin"(põhjasõjast räägib) Johann Heinrick rosenplänteri · Avaldas saksakeelse ajakirja ,,beiträge" oli I eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud väljaanne. · Alustas eestikeelsete ja eeti keelt puudutavate käsikirjade kogumist · Tänu temale säilisid K.J.Petersoni luuletused Otto Wilhelm Masing · Pani aluse aimekirjandusele · Andis välja eesti I järjepidvama ajalehe ,,Marahwa NäddalaLeht" · Õtähe kaustusele võtja · Uuendas ortograafiat Friedrick Robert Faehlmann · "Õpetatus Eesti Selts"i esimees · Pani aluse Eesti keele hääliku ja vormiõpetusele · Kogus kalevipoja muistendeid, pani need kokku Saksa keeles proosa vormis. · Kirjutas oodi ,,siin on, jumal, su ramm" · Kirjutas värsdialoogi ,,piibli jutt"
Jõudis oma looming kõrgaega. "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast", "Sõit hommikusse" (luuletus), "Agulis" Lüürika kõrval valmis sel perioodil ka ballaadikogu "Õnnevarjutus" Marie Under kasutas eesti ja baltisaksa rahvaluule ainestikku ning piiblilegende. "Lapsehukkaja", "Nahakaupleja", "Pontus", "Merilehmad", "Rändav järv", "Taevaminek" IV loominguperiood 1935-1980 "Mureliku suuga" (1942), "Sädemed tuhas" (1954), "Ääremaal" (1963) Raskemeelsed luuletused, keskendub oma elu sündmustele ja väljendab traagilisi tundmusi ja sündmusi. "Põgenik" LUULETUSTE ANALÜÜS "Maardurand" Luuletus pärineb I loominguperioodist, mil Under kirjutas hetkemeeleoludest ja tunnetest. Impressionistlik luuletus. Meeleolu on unistav. Kirjutab oma armastusest mere vastu. Kõnekujundid: Isikustamised "piinad kõik mu rinnast pudenevad nagu vöö" "süda vöötles sala end tundidele neile" Võrdlused "sääl, kus punab paas, kui palvetaja, hardalt põrmus maas"
hingelise ummiku. Ta lõpetas elu enesetapuga olles 37 aasta vana. Majakovski on suuresti mõjutanud nõukogude rahvaste arengut. Looming Oma luuletajatee alguseks on Majakovski ise pidanud aastat 1909, mil valmisid tema esimesed luulekatsetused vanglas Aastad 1912-1913 olid Majakovski loomingus intensiivseks otsingute ajaks. Väljendus pidi Majakovski arvates olema rabav ja julge, Esimesed luuletused ilmusid futuristlikes kogudes alates aastast 1912. Futurism tähendas Majakovski jaoks protesti vana ühiskonna vastu ja uue vormi otsinguid. Loomingu põhiteemaks uue maailma ehitamine, uue inimese kujundamine. Luuletused enesekindlad ja väljakutsuvad, väljendavad rahulolematust ümbritseva maailmaga. Püüdis luulesse tuua tänavakeelt ja futuristlikke vormiuuendusi. 1919.a avaldas esimese luulekogu ,,Vladimir Majakovski kogutud teosed".
teile meeldib", "Kaheteistkmnes ", "Troilus ja Cressida", "Lpp hea, kik hea", "Mt mdu vastu"; V "Tragdiad I": "Titus Andronicus", "Romeo ja Julia", "Julius Caesar", "Hamlet", "Othello"; VI "Tragdiad II": "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus", "Timon Ateenast"; VII "Viimased draamad, poeemid, sonetid ja luuletused": "Pericles", "Cymbeline", "Talvemuinasjutt", "Torm", "Venus ja Adonis", "Lucretia"; sonetid; luuletused. Prast viimase kite ilmumist avaldas Georg Meri artikli "Shakespeare'i koguloomingu eestinduse puhul" (Keel ja Kirjandus 1975, nr. 10, lk. 577585).
Temalt on ilmunud neli sonetikogu, haikusid, lasteraamatuid, luulekogusid, epigrammide kogu ja proosateoseid. Tema töid on tõlgitud paljudesse keeltesse, sh inglise, saksa, soome, läti, leedu, vene ja itaalia keelde. Kalju Kangur on tõlkinud vene kirjanikke (muuhulgas ka Puskinit). Kalju Kangur on pigem keskendunud loodusluulele ja lasteluuletustele. Ta on ka käsitlenud ajaloolisi teemasid ning viljelnud lembeluulet. Kalju Kanguri luuletused on kindlasse stroofi surutud tugeva riimiga. Tema sonetid on kirjutatud järgides itaalia soneti rangeid reegleid. Kalju Kangur on enim sonette kirjutanud eesti luuletaja ja ka Eesti mahukaim sonetikogu kuulub Kalju Kangurile: ,,Sonetid" (1979) ja sealt võib leida 109 sonetti. Samuti on ta kirjutanud haikusid ja epigramme (,,Vale mees vaadis", 1973). Peale itaalia soneti on Kalju Kangur kõige rohkem kasutanud riimiskeemi abab. Kalju
· Pest´is piaristide juures (18341835) · Aszód´i (18351838) · Astus Selmec´i lütseumi kukkus läbi · Pest´is Ungari Teatris · 1839. astus Sopron´is soldatiks · 1847. abiellus Julia Szendrey´ga · 1848. a haaras revolutsioon Ungarit · Poliitiliste vabaduspüüdluste apostel · "12 punkti" vabadus, tsensuuri tühistamine, teoorjuse kaotamine jne · Langes 26-aastaselt Segesvari lahingus isamaa märtrina LOOMING · 1842. esimesed luuletused · 1844. esimene trükist ilmunud värsivihik · Varaste luuletuste motiiv ihaldus anduda armastusele , olla vaba, nautida hetke . · Nt "Joogem" , "Hullumeelne", "Ungari aadlik" · 1844. "Sangar Janos" nelikvärsiline poeem · 1846. "Antal Varadyle" · "Mind mõte vaevab murega ", "Ma olen madjar", "Vabadus, armastus", · 1848. vabavärsiline poeem "Apostel" TÄHTSUS · Tõi luulesse rahvaliku teema , mahlaka rahvalauliku kõnepruugi ja rütmi, kire ja
Meetodit võiks iseloomustada ka nii: Contra paneb oma paugud poolpimesi karja sekka ära, küll mõni haavel ikka kellelegi pihta läheb." 2 Contra tekstidel on sugulust Tõnu Trubetsky lauludega, Contra on ka ise tunnistanud, et Trubetsky on olnud talle suur eeskuju. Leiame mõjusid veel Jüri Üdilt/Juhan Viidingult. Kõigil Contra tekstidel on popmuusika mõju, need levivadki nii kirjalikus kui suulises vormis. Contra luuletused on lauldavad, kuid sama hästi võib neid kogumikust lugeda ning need ei tundu sugugi kuivade laulusõnadena.3 Lisaks luuletustele on ta kirjutanud veel mitmeid jutustusi ja näidendeid. Contra kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse (NAK) ja aastast 1997 on ka Eesti Kirjanike Liidu liige. NAK liikmed Contra, Aapo Ilves, Olavi Ruitlane, Jaan Pehk.
on pühendatud Gallia alistamisele, Caesari tegevusele Gallias. ``Märkmeid kodusõjast`` käsitleb kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel. Luule Varaseimast lüürikuist oli kõige tuntum Gaius Valerius Catullus( u 87- 54 e.m.a), kes moodustas noorpoeetide ringi, kelle eeskujuks olid Aleksandria hellenistliku ajajärgu kreeka luuletajad Catulleuse luule on sügavalt isikliku tundekoega Catulluselt on säilinud mõned pikemad luuletused Kuulsust tõid talle lüürilised luuletused Luule õitseaeg saabus Augustuse valitsemisajal Huvi kirjanduse vastu kasvas ja luule sai Rooma aristokraatia harrastuseks Kuulsamad luuletajad: Vergilius, Horaties Publius Vergilius Maro (70-19 e.m.a) Pärineb Põhja-Itaaliast Õppis Roma retoorikat, mitmeid teadusi, valmistus advokaadikutseks Pikka aega kirjutas õpetusliku sisug poeemi, ülistades maaelu Esialgu viljeles karjaseluulet
seotud rahvuslike tunnetega G. Suits ,,Tuli ja tuul", M-Under ,,Sädemed tuhas", ,,Ääremail", H.Visnapuu ,,Esivanemate hauad" Luule oli sünge, tõsine, domineeris koduigatsus. Keskmine põlvkond (K.Lepik, I.Laaban) tõid luuletusse muutusi modernismi mõjud: eksperimenteerimine vormidega, graafilised luuletused, piltluuletused, sürrealism, vihjeline luulekeel. Kalju Lepik (1920-1999) Esikkogu ,,Nägu koduaknas" ilmus 1946 enamik luuletused on mreliku, terava meeleoluga. Võitlev hoiak. Teine luulekogu ,,Mängumees" (1948) erineb eelmisest modernismi poolest. Luuletaja mängib nii sisu kui vormiga. Uuema rahvalaulustiil. Soov ärritada lugejaid. Luulekogu ,,Kerjused treppidel" modernistlik kirjutamistiil, ei ole kadunud vana stiil 1949. Moodne käekiri vabavärss, tekstide jagunemine tsüklitesse, unenäolisus, julged metafoorid ka filosoofilisus. 1960
Ernst Enno Ernst Enno Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Ernst Enno Ernst Enno koolid olid Treffner ja Tartu reaalkool, sealt edasi valis ta asjaolude sunnil Riia Polütehnikumi, Tartu ülikooli ei olnud Ennol võimalik astuda, kuna teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Riias õppis Enno 1896. aastast 1904. aastani,kui raha otsa lõppes töötas ta Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 19041905 ajakirja ,,Linda" ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte ,,Isamaa". Riias tutvus Enno kirjandusega, milles segunesid india budistlik filosoofia ja läänemaised müstilised õpetused. Tema tõekspidamiste kujunemisele oli sel oluline...
päritolumaad ja selle keelt kalliks. Kristjan Jaak sündis suurte vaimsete eeldustega. Ta polnud nagu iga teine lapsepõlves, kes mängis õues, ronis puude otsa ja viskas lutsu, vaid teda huvitasid raamatud ja lugemine. Kirjanik suri 4. augustil 1822 tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet. Kristjan hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis, tema luuletused olid juba sellepoolest erilised, et ta kirjutas neid eesti keeles mitte saksa keeles, ta uskus eesti keelde ja selle tulevikku. Petersonist oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. Teda peetakse Eesti rahvusliku kirjanduse alguseks. Kristjan Jaaki inspireerisid tuntumad saksa kirjanduse suurkujud, antiikkirjandus ja romantism. Tema loomingud, 12 eestikeelset luuletust, valdavalt oodid ja karjaselaulud, jäid avaldamata eluajal. Luuletused ilmusid sada aastat pärast tema sündi.
tegelikult aga nõukogude luuletajale lubatud piiride üle. Lisaks mitmetähenduslikkusele oli ta ka väga irooniline, kududes värssidesse varjatud nöökeid nõukogude eluavalduste pihta. Luule on intellektuaalne ja tähenduste poolest rikas ja sellest kumab tugevalt läbi autori suur lugemus. Seda luulekogu loetakse eesti luules uue perioodi alguseks. 4 Luuletused MIS TEAD SA LUULEST mõtlematu looja. Mis tead sa tuulest, KALLIS VIHM mis tead sa tormis, mis tead sa luulest, ideest või vormist Õhtu on pime ja soe. kui hoiad närve Ja suures pehmest pilvest ning elad kotis sabiseb
Luuletajana alustas ta taas kuuekümnendatel aastatel. Aastast 1937 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane ning kuulus luulerühmitusse Arbujad. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Tema luulatustes on läbivamateks teemadeks skeptilisus armastuse suhtes, noore elu ohud, lootus ning igatsus mineviku järele. Kõik tema luuletused räägivad nii või teisiti maailmast ning oma luules tunneb ta muret maailma saatuse pärast. Paljud tema luuletused on keskendunud inimsetele ja nende probleemidele. Ta usub, et elus oleks palju vähem probleeme, kui me suudaks üksteist ära kuulata. Betti Alverit on tunnustatud kahel korral Juhan Liivi luuleauhinnaga ning Fredebert Tuglase novelliauhinnaga. Ta on tunnustatud Eesti NSV teeneliseks kirjanikuks. Betti suri aasta 1989 aasta juunis, olles 83-aastane. ELUHELBED
Ideelised suunad · Vergilius oli oma noorusaastatel kahest ideelisest suunast mõjutatud. · Ühelt poolt oli ta huvitatud neoteerilisest luulest üritades läheneda Catulluse stiilile ning muutes isegi tema luuletusi. Ideeliste suundade jätk · Tema koostatud lüüriliste luuletuste hulgas võime leida lüürilisi tunneteavaldusi, mõtisklusi, pilklikke luuletusi ning ka teravaid kallaletunge üksikutele isikutele. · Vergiliuse noorepõlve luuletused avaldati alles peale tema surma kogus nimega Catalepton (,,Pisiasjad"), arvatavasti osad luuletused sellest kogust ei kuulu üldse temale. Ideeliste suunade jätk · Teisalt avaldas Vergiliusele tugevat mõju tollal populaarne olnud epikuurlaste koolkond. · Epikuurlaste koolkond andiski Vergiliusele tõuke loobuda retoorikast. Ideeliste suundade jätk · Mõjuavaldus oli tõepoolest suur, sest Vergilius oleks valmis olnud ka luulest
tihti sõnu: surm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv vesi. *Alliksaare tuntuimaks luulekoguks on ,,Päikesepillaja", mis on koostatud Toomas Tõnissoni poolt ning on välja antud 1977. aastal. Lisaks on veel Paul- Eerik Rummo poolt koostatud luulekogud ,,Luule", ,,Väike luuleraamat", ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" ning ,,Alliksaar armastusest" . Alliksaare loomingusse kuulub veel ka 1966. aasta näidend ,,Nimetu saar". *Poeedi varasemad luuletused on klassikaliselt rangevormilised, kuid 1960. aastate algul asus ta julgelt eksperimenteerima, kirjutades valdavalt vabavärsilist luulet. Tuntud on ka Alliksaare vaimukad liitsõnatuletised. *Pärast (Teist maailma) sõda varjas ta end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbra Rein Sepa ja Otinell Jürissoniga. *aastatel 1944-49 töötas ta ENSV Raudteevalitsuses, kuid siis süüdistati teda ametisesundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Hiljem lisandus veel süüdistus
Itaalias mõnitamine ja Tzara, pilkamine, agressiivne Andre suhtlemine publikuga, Breton, Paul provokatsioonid, luule Eluard, visuaalse külje Louis tähtsustamine, Aragon kõlaefektidele rajatud luuletused, automaatkirjutamise rakendamine, dogmade, loogilise mõtlemise eitamine AKMEISM 1910. a Luuletaja ei pea kartma (Vene Venemaal teemade korduseid. Nad esindajad:) väärtustasid maist elu, Anna eitasid müstikat, Ahmatova, kasutasid luules Nikolai
Koidula oli väga omapäraste iseloomujoontega inimene. Ta armastas inimestega palju erinevatel teemadel vestelda, kuid ta ei võtnud ühegi inimese arvamust ilma omapoolse kriitikata vastu. Temaga vesteldes tundsid inimesed ennast vabalt ning Koidula mõjus neile väga sõbralikult ning hoolivalt. Ta oli abivalmis ning hoolas naisterahvas. Talle meeldis väga kirjutada. Kui ta oli hõivatud tööga „Eesti Postimehes“, siis püüdis ta ikkagi leida aega luuletuste kirjutamiseks. Luuletused olid talle väga hingelähedased. Hoolimata ajanappusest püüdis hoida suhteid Fr.R.Kreutswaldiga ja C.R.Jakobsoniga, sest pidas seda tähtsaks. Kreutswaldilt sai vastu hinnanguid oma loomingu kohta. Lydia Koidula looming Kuna Koidula oli väga andekas kirjanik, siis jõudis ta oma lühikese elu jooksul kirjutada päris palju . Raamatud „Emajõe ööbik“ „Vaino-lilled“ Luuletused „Mu isamaa on minu arm“ „Kodu“
Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. 1983. a. püstitati Tartus Toomemäel K. J. Petersonile ausammas Kristjan Jaaku ongi siin kujutatud kui väsimatut rännumeest, matkakepp käes, astumas kusagil Tartu ja Riia vahel hariduse poole Eesti keele ilu näitamiseks kirjutas Kristjan Jaak 21 eestikeelset luuletust. • Luuletused olid hoopis erinevad tolle aja kirjutamise moest ja maitsest, paljudele need ei meeldinud. • Praegu öeldakse, et need olid oma ajast ees, kuid tol ajal unustati need peaaegu 100 aastaks. Laulud, päevaraamat ja kirjad Esimene väljaanne 1922. a. väljaanne Umbes 100 aastat tagasi leiti luuletused uuesti üles. Varsti pärast luuletuste uut avastamist anti
"Langenud saatusesõna tuul tagasi enam ei kanna." Õnneks andis ta lõpuks andeks. "Õiglus on kuningas, kuni halastus on kuninganna- maailma majesteet." Ma olen sind armastanud. Ma olen Su hüljanud ühe silbi pärast, mis vaikuse näkku Sa süljanud. Vere torm rebis raamatulehti ööl, mil viibisin Sinu pool. Tema jõhkruses kaheks tehti vaimuühtsuse ülikool. Minu jaoks on pealkiri "Mandragora" midagi väga maagilist. See on ravimtaim, aga rikkaliku ja kindla taustaga. Kareva luuletused panevad mõtisklema ning need on väga hingelised, sellepärast sobib see nimi ideaalselt. Nimi Mandragora on väga salapärane. Kõik luuletused on väga sisukad ja mõttelised. See luuletus ei sobi stiilit ega mõttelt sellesse luulekogusse. Minule jäi see luuletus arusaamatuks. See on humoorikas, aga luulekogu on pigem tõsine. Ristsugutis, ruutjuur ja renomee, ma teiele Werneris teen välja tee. Nii külm on täna, hinges tuiskab lund, murdarvuga mu rott on paaritund.
2.Siuru-Kogu rühmitus oli enesekeskne ja eraldi olid ka enesekesksed inimesed.Tohutult andekad ja kuulusid samasse generatsiooni.nad kaldusid fantaasiasse ja erootikasse.Liikmed- Visnapuu,Adson,Gailit,Under,Tuglas,Semper.Nähtamatu külaline oli jaan oks.Mitteametlikult kuulusid Jaan Koort ja Nikolai Tsiik.Nad olid emotsionaalsemad kui tavakuntsnikud.Nendega käisid kaasas skandaalid kuna nad tekitasid elevust.Nende põhimõte oli ärritada kodanlasi.Siurilaste luuletused olid väga puhtad.Armastusluulet kirjutasid väga julgelt,kasutasid murdekeelt,uuenduslikku keelt.Tänu Siurile, eelkõige underlie tõusis eesti luule kõrgustesse.Sel perioodil oli tähtsam luule kui proosa. 3.Tuntuim eesti poetisse.ta debüütkogu oli kohe ta tiptoes.Kogu looming on tulnud südamest,palju kirjutab armastusest.Noorelt kirjutas luuletusi saksa keeles.Koorilaulu tundides kohtus vildega kes soovitas tal kirjutama hakata ka eesti keeles.1904.a. ilmusid esimesed eesti
vandenõu", ,,sõda Jakurtaga", ,,ajalugu" (käsitleb kaasaegseid sündmusi 60 a ekr). Suur mõju luulele kreeka luulest. Kogu kreeka kultuurile suur mõju. Lisaks meelelahutuslikele ülesannetele oli luulel ka kasvatuslik eesmärk, püüti jälgida moraaliprintsiipe, mis ühiskonnas tavaks. Olulisemad luuletajad : 1)kuldsel ajajärgul *Catullus lüürilise luule kirjutaja, armastusluule, elleegiad, pamfletid, õelad luuletused ehk epigrammid ehk pilkab ühiskonnas vääraid nähtusi. Luuletused vormitäiuslikud, peetakse kõige paremaks rooma lembelüürikuks. Roomas tundeid eriti ei hinnatud avalikult eriti ei rõhutatud. Tema rõhutas seda võimsa tundena. Säilinud kaks pulmalaulu ehk epitalaamiat. *Quintus Horatius Flacus sündinud Lõuna-Itaalias, hiljem tuli Rooma, täiendas end kreekas. Ühiskondlikult tegev ohvitser sõjaväes. Terve looming praktiliselt säilinud. Põhilise osa moodustavad oodid
Anna Haava Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Elulugu.....................................................................................................4 Luule........................................................................................................5 Kokkuvõte................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..................................................................................7 Sissejuhatus Anna Haava oli on ja jääb kindlasti üheks Eestimaa oluliseks luuletajaks. Oma traagilisest nooruspõlvest hoolimata -kaotades isa, ema, õe kui ka oma armastuse- kirjutas ta palju kauneid luuletusi, põimides looduse ilu ja armastust. Välismaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
