Ta ei teadnud, kust rõõmu võtta Oma luule katsetusi alustas sel aeg, kui töötas ajakirjanduse jaoks. Ta avaldas oma luuletusi ajalehe veergudel. Esmased luuletused kirjeldavad valdavalt armastust ja mõtteid, leidub ka intiimsemaid pihtimusi ja hingevalu avaldusi. Tema põhimõtteks oli ümbritseva tõetruult kujutamine. Juhan Liivi elu oli üksildane ja raske. Sellest võiski tuleneda tema luuletuste nukker teema. Terve elu piinas teda raske vaimuhaigus, mis käis peal hooti. Oma tõvest kirjutas ta luuletuses ,,Helin". Kui mina olin veel väikene mees,
Kuutõbine kaldal vahuline paist? Kuu nüüd kõike vahastand: Otsin oma kirel' ust. kuldab riismeid, vana kolu, Maha kõik, mis lõtv ja lame! räpast, sapist meeleolu, Tiibadest saand takust hame, kõik mu mured lahastand. kuigi homme kannatame, Päeval ramb ma, jõuetu, täna lennata on lust! majatu ja õuetu. Uuria naine! Uuria naine! Nüüd ma lendan, üle linna Sa mu pääs ja sa mu paine. otse õnne tõstan rinna; Nagu need kaks kiivast kassi asjata ma ahastand. löönd üksteise üle sassi, nõnda võtan võimust sust. Päeval nätskeis soontes veri pole tuli, pole vesi, Kõrgemalle! Värsket tuult! podiseb vaid tasakesi. Nagu orav-karuslind: Nüüd kõik tuuled mulle päri! seedrisüle viigipuult! Jätsin koitand sängirahked, Lasen tulist hundisörki, majalised kurilahked,...
Kose Gümnaasium Tiiu-Maarja Kink 11A 2007 OTSIMINE Kui see maailm on su meeltele avatud siis ole valmis kaitsma mind kõige eest, millel kuradi hind. On see siis palju palutud? Ka mina tahan leida oma maja selles maailmas, mis piinab meid. Vaikse koha, kus ei ole kuradeid, kohakese, mis paneb seisma aja. Eemal lendas üks kaunis hing, kes otsis kohta, kus olla, kuid kellel ei lõppenud otsimise ind. Lennates võid üle maade ja merede tulla ja nõnda ei ole kallis ka hind, mida pead maksma, et maailm oleks valla. THOMAS MORE Tuul sasib juukseid Heinamaa peal On mõnus sügiskuu Maa kohati mustab, kuid Aasad on kaetud Sambla pehme rohuga. Mõnusalt päikegi pilvedes triivib Otsides kohta, kuhu minna nin Roosaks on värvinud ta taeva Et oleks homme ilusam ärgata. VABADIK Mu aknal on lilled ja rõske on õhk. Noor kärbes, mu kaaslane lõbus-õnnelik all maja ees kolinal tiivaga lööb ja rõõ...
LOOMING Underi looming on romantiline ja elamusterikas. Tema eluajal peeti tema luulet vägagi julgeks. 4 Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tutvus Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga. Esimesed ilmunud luuletused pälvisid tähelepanu Noor–Eesti väljaannetes, luuletaja ise pühendus sel ajal oma tütarde kasvatamisele, tema kodust Tallinnas kujunes eesti kultuuriavalikkuse esimesi salonge. Underi tõeline luuletajadebüüt oli seotud kirjandusliku rühmituse Siuru esilekerkimisega (1917) olles seotud 20. sajandi eesti luule teise tõuslainega. Marie Underi esimene avalik esinemine, oma luuletuste ettekandmine Estonia laval Siuru
..........................................................................................................31-32 3 Sissejuhatus Mina valisin enda loovtööks Eesti keele. Teemaks on luuletuste raamat. Selle teema valisin, sest see on teema mis ma oskan. Oli ka teisi teemasi mis olid lihtsad aga see oli kergem. Luuletused ei või küll head olla aga midagi normaalset nad ikka on. Luuletusi tuleb igas grupis. Tulevad ka mõned jõulu luuletused. Loovtööd hakkasin hilja tegema, kuna mul läks koguaeg meelest ära, et teha. Kui tegema hakkasin oli aega aind paar päeva ära andmiseks. Kaitsmine oli 21. Aprillil, aastal 2014. Luuletused käivad ilukirjanduse alla. Gruppe on ulme-, fantaasia- ja jõulu kirjandus. Luuletusi tuleb siia umbes kolmkümmend tükki
stalaktiidid öö koopas. nii lähedalt, et tahaks surra, Mu süda lööb: kivikirves pihtis ta arstile, kes valuhele ja pime noogutas, kirjutas, naeratas siis: olge mureta. Kõik läheb korda. Mu oim on ostsillograaf. Luulekogu tutvustus · Stilistiliselt olid antud luulekogus kirjutatud luuletused päris keerukad. Kasutati väga palju võõrsõnu ning laused olid ehitatud keeruliselt. Samas, kõik oli mõistetav ja loogiline. Lemmikluuletused Elu ja uni lehed ühelt ja samalt puult, ruumitust raamatust. Kes loeb järjest, see elab, kes lehitseb, see näeb und. Elu ja uni kaks õde. Kolmas, noorim, on surm. Lemmikluuletused Ma olen Sind armastanud. Ma olen Su hüljanud ühe silbi pärast, mis vaikuse näkku Sa süljanud. Vere torm rebis raamatulehti
Juhan Liivi isamaaline luule Kõigi süda otsib midagi, ihkab midagi kättesaamatut. Soovide ja mõtete avaldamine läbi luulevormi on võimalus viia need laia avalikkuseni. Juhan Liiv on kirja pannud palju teemasid ja probleeme, mis olid omased tollasele ajajärgule. Liivile oli südamelähedane isamaa luule kirjutamine läbi kaunite sõnapaaride. Mitte igaühele Mitte igaühele õnneks ei antud selgesti näha, mitte kõigile õnneks ei antud selgestu kuulda, armastada palavalt isamaad, kannatada temaga. Isamaaga seoses on Liiv toonud sisse tugevaid tundeid kodumaa vastu õnnetu ja haigettekitava armastuse näol. ...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Kokka eriala III kursus Darja Grigorjeva Mats Traat Valga 2009 Nimi: Mats Traat sünniaeg ja -koht: 23. novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas elukohad: Veikülas, Moskvas, Tallinnas. perekonnaseis: teadmata haridus: Lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja kõrgemad filmilavastajate ja stenaristide kursused. töökohad: mõniaeg sovhoosis, toimetajana Tallinnfilmis. 1970. aastast töötab kutselise kirjanikuna. mida kirjutanud: romaanid, luulekogud, näidend, novellikogud. Looming Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadi...
MARIE UNDER (1883-1980) Esikkogu Ajalaulud Kõrgaeg Hilisemad kogud LUULEKOGU ,,Sonetid" ,,Hääl varjust" ,,Kivi südamelt" ,,Rõõm ühest ilusast ,,Mureliku suuga" päevast" ,,Sädemed tuhas" MOTIIVID *Piibli motiivid *kunst STIIL, *võrdlused, metafoorid, *luuletaja on *mõtteluule VORMID, epiteedid, hüperboolid kõrvalvaataja *sümbolipildid *sonett positsioonil *sonett VÕTTED *ekspressionistlik *lüüriline, kujundlik, *sõnastus tihe tehni...
Kuressaare Gümnaasium Marie Under ,,Mu süda laulab" Kersti Merilaas valitud teosed Luulekava Mari Pärtel 10.A Kuressaare 2009 Mahajäet Kus olen ma Sind näinud? Unes vist? Jah, mõnes kaunis unes, mis ei johtu just nii rahutuile. Neitsiohtu siis olin alles ja täis ootamist. (Under: 400) Sa tasa vastu toolikorju toetud, pea aknast pahisevas kiirtejoas, mis nimbusena on su juustel, et mu mõtted on su ees kui helmerivid tuhmkuldses valguses kui vanal maalil, ning ulatades sulle kruusist vett, mu käed on hardad nagu templikivid või nagu preestrid pühal rituaalil. (Merilaas: 61) Ja äkki tuli käsk. Kas ülevalt, kus vaagitud on iga samm ja pala, et ukse lahti lõid ja panid jala ristteele somnambuulselt kuulekalt? (Under: 405) Ma lehvitan rätikuga, jään tagasi vaatama... Ons lootus vaid nagu juga, mis langeb ja tõ...
Philip Larkin poetry analysis For my poetry analysis paper I chose Philip Larkin's works, because he was the first British poet whose works I read. I think that his poems are interesting. They reveal much about Larkin's life and about the social issues in the 20th century. Larkin is also considered to be one of the greatest English poets in the 20th century. I think that Larkin was quite interested in politics. For example his poem ´´Talking in Bed´´ begins with the lines /Talking in bed ought to be easiest, Lying together there goes back so far/. At first it gives the reader an idea that he is talking about two lovers, but actually he is talking about England and USA. He describes the darkness that is creeping up. In my opinion he is talking about USA, which is beginning to creep up on England or on Europe. And because of that England is becoming a less dominant and more isolated place. He is s...
Karl-Martin Sinijärv Referaat Koostaja: Maigi Mihkelson Juhendaja: Õp.Kaja Eenlaid Tartu 2009 Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aasta...
Kuressaare Gümnaasium ,,Armurüppes" Luulekava Triin Kazlas 10.a Kuressaare 2009 M: Kui tulnud õied, põgeneme linnast: all mere ääres ootab väike maja, sääl kibuvitsad õitsvad üle aia - Kui tulnud õied, põgeneme linnast! ( 3, lk. 9) N: Neis majakese kollastvärvi seintes, sääl losutavat vaigulõhna peitub; ja nõnda palju mõnusust ses leidub, kui laisalt pikutame värskeis heintes. ( 4, lk. 9) M: Mind iludused mitmed üllatanud, kuid ühest suurest see on ainult alge. ( 6, lk. 11) Siis tuled sa - ei jää sa iial hiljaks - ning võtad minu päiksest pruunid käed, mu silmis vaimustuse leeki näed. Ja kõik need suured igatsused tummad - neid lämmatavad suured rõõmu summad. ...
Ellen Niit Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 19471952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Looming Ta on kirjutanud peamiselt luuletusi ja enamasti just lastele. Tema üks täiskasvanutele mõeldud luulekogu, "Paekivi laul", ilmus 1998. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Enne seda on täiskasvanutele ilmunud luulekogu "Maailma pidevus". Kogu sisaldab luuletusi aastaist 19461976 Ellen Niit tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu" (1954), millele 1957. aastal järgnes "Rongisõit". "Rongisõit" koos Gustav Ernesaksa viisiga kujunes populaarseks laulumänguks ning on ilmu...
Ernst Erno Ernst Enno sündis 1875 Rannu kihelkonnas kõrtsmiku ja talupidaja perekonnas. Hariduse omandas ta Treffneri gümnaasiumist, Tartu reaalkoolist ning Riia Polütehnikumist (1896 1904). Juba Polütehnikumis õppimise ajal töötas Enno Tartus ajakirjanikuna, seejärel asjaajajana Valga krediidiühisuses ning kuni surmani Läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 19231925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus. Ise, ise!... Ei, see miskit muud ei ole, ise, ise oled see, oma rõõm ja oma mure, oma imeline tee; Siit ja säält saad ainult lisaks, mis ehk sugulane sul, sügav põhiheli põues määrab vahet sul ja mul. Oma tee on oma tegu, tegu, nii ehk teisti siht meel ja mõte alas, haamer, himu ääsi tulekiht. Mis nii elu pajast tuleb? Ikka puhastatud kuld! Oh sa süda, vaene süda, nii saab ilmas kullaks muld. Nõnda ilmas nii ja teisti ku...
eksternina kooliõpetaja kutseeksamid, töötas paar aastat õpetajana Hiiumaal ja Tartus ning astus ühtlasi ,,Pallase" kunstikooli, kus õppis kaks aastat. Leivamured ja kopsuhaigus katkestasid aga alustatud õpingud. 1923. aastal, kahekümne kahe aastasena ning juba kolme lapse isana, asus Juhus Oro elama Tallinna, kus töötas algul õpetajana. Ernst Enno, Madis Nurmiku ja oma vanema õe Adele Oengo-Juhandi mõjutamisel saatis ta mõned luuletused ajakirjale ,,Laste Rõõm", mis 1922. aastal ilmuma hakkas. Alates 1923. aastast sai J. Orost ,,Laste Rõõmu" tegevtoimetaja. Seda tööd tegi ta Rõõmu-onu varjunime all üle kümne aasta, pidades kirjavahetust ja organiseerides kohtumisi lasterõõmlastega, kes tulid oma esimeste sulesepitsustega tema j uurde j uha tust ja abi saama. Hiljem teenis ta oma järjest kasvavale perele leiba algkooliõpetajana Vasalemmas, kuhu ta endale jäädava kodu oli rajanud
1945-1946 istus ta tudengina vangilaagris. Ülikooli lõpetas mees pärast Nõukogude võimu leebumist 1956. aastal kaugõppes soome-ugri keelte erialal. NL ajal tegeles mees peamiselt tõlketöödega ja omaloomingu avaldamisega. Esimesena jõudsid lugejateni 1962. aastal ilmunud "Samarkandi vihikud" ja "Aomaastikud". Luuleuuendajana, vabavärsiviljelejana oli Ain Kaalep "kuldsete kuuekümnendate" üks eessammujaid. Mitmed Kaalepi huumoriga luuletused muutusid poplauludeks. 1960-1970 töötas Kaalep Elva Keskkoolis õpetajana. 1976 oli ,,Edasia" korrespondent, 1979-1982 TRÜ tõlkekabineti juhata. Aastatel 1989- 2001 oli Ain Kaalep ajakirja Akadeemia peatoimetaja. Alates ning Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. 1958. aastast elab ja töötab mees Elvas. Elvalastele on Ain Kaalep austatud õpetaja. Ain Kaalepi luule ei ole mitte menu- või mõnuluule, vaid tehniline ja mitmekesine, vihjeline
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM 10c klass Moonika Ajalik DEBORA VAARANDI Luuletaja Referaat Juhendaja: õpetaja Merle Pintson Põlva 2007 SISUKORD ,,TUNDMATU SÕDURI HAUD".......................................................................................3 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1. ELULOOLISED TÄHISED.............................................................................................5 2. LUULEVAATED.............................................................................................................7 3. DEBORA VAARAND TÕLKIJANA..............................................................................8 4. ,,ÖÖVIIUL".......................................................................................................................9 5. KOKKUVÕTE....
Kuressaare Gümnaasium Piret Salumäe 10c VABADUS luulekava eesti luuletajate loominguga õp. Marit Tarkin Kuressaare 2010 Tegelased Noormees energiline Neiu 1 kaalutletud, kuid avatud hingega Neiu 2 malbe Luulekava ,,Vabadus" Noormees: Ülim aade: saada vabaks, kõigest vabaks ilmanabaks, vabaks inimestest teistest, vabaks aususest, aupaistest, vabaks lastest, vabaks naistest, vabaks väetist, vabaks nõdrast, vabaks naabrist, vabaks sõbrast, vabaks emast, vennast, õest, vabaks valest, vabaks tõest, vabaks arast, vabaks vahvast, vabaks maast ja vabaks rahvast. Värss saab vabaks igast tõkkest riimist, rütmist...
Karl Martin Sinijärve elulugu Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa Riivo Sinijärv töötas keemikuna ning ema raamatukogutöötajana. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas ,,Urania", aasta hiljem aga ajakirja ,,Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl ,,Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast ,,Liivimaa Kroonika" toimetuses. Pärast seda on ta veel töötanud ka tabloidlehtedes ,,Pühapäevaleht" ja ,,Õhtuleht". Tema luuletusi on ilmunud alates aastast 1987. 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet, arvustusi (seal hulgas ka restoraniarvustusi), meelelahutuslikke materjale ning päevateemalisi kolumne. Ta tegutseb alates aastast 1997 reklaami alal firmades ...
Vaher, on arvamusel, et Wimberg on liialt naiivne ning ,,täiskasvanute luule" kirjutamise asemel oleks pidanud jääma lasteluuletuste juurde. Kuid miks ei või luule olla naiivne? Wimberg on luuletaja, kes, igivana kliseed kasutades, toob halli argipäeva killukese päikest. Minu nägemist mööda on Eesti luulemaastikul liialt palju poeete, kes näevad maailma läbi trööstitusega kaetud prillide. Vastupidiselt neile kirjutab Wimberg teemadel, mis panevad inimesed muigama. Paljud Wimbergi luuletused on põimitud eneseirooniaga ning irooniaga luuletamise kohta üleüldiselt, näiteks luuletuses ,,Hakkan kõigile meeldima": / see on tõesti väga lihtne et mitte öelda käkitegu tunnis kirjutaks nii viis luuletust kui vahepeal kätt ei puhkaks siis rohkemgi olen mina ikka loll olnud olen kogu aeg arvanud et luuletada on raske oh, luuletada on lihtne! / Kui luule kannab mingit eesmärki, siis on selleks lugeja mõtlema panemine. Wimberg suudab küllaltki lihtsate luuletustega seda ka teha
Kirjaniku looming on tema enda ja tema aja nägu Juhan Liiv Juhan Liiv Kirjaniku (Juhan Liivi) looming... Juhan Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880ndail aastail. Alguses olid ta luuletused tollal levinud järelromantilises laadis. Oma parimad luuletud lõi ta aga oma haigusaastail. Tema viimased luuletused olid maailma suhtes kriitilised aga siiski väga lootusrikkad. ...on tema enda... Enesekriitika ja hirmus saatus Mind ärge austage- ei iial, iganes! Uks valus vale mõiste on liikvel aja sees. Nad hirmsad on, mu laulud, ja hirmus mu süda sees, nii hirmus nagu mu saatus- ei mind mitte iganes! ("Noor-Eestile") Noorte ja tarkade kiitmine Te austage mehi, kes kasvand valguses,
EMAKEEL Karl Eduard Sööt Singel-vingel ninaprill, Jaan Bergmann meil oli kodus krokodill, Mu kallis Eesti emakeel, Krokodill, ta tegi nalja, Kuis kaunist kõlad sa, ajas lapsed toast välja. Mu kallim ehe eluteel Tahtis toas tantsu lüüa, Ja armsam saatija! meie koogid ära süüa. Kus kuulen sinu kandlehäält, Ema võttis raagus viha, Sääl südant rõõmustad, andis talle üle piha. Sääl surud mured kulmu päält Krokodill siis nuttis, palus: Ja kurbust kaotad. ära vihu, viht on valus! Sa üksi südamesse m...
SÕPRUS Ammustest aegadest ette on nähtud: kui Päike on taevas, siis kustuvad Tähed Ent ometi küsimärk tekkind mu pähe, mis tegi nii taevataat, kas valgust liig palju? Ma otsima vastuseid rännates läksin, täis tundmata lootuseid, nooruse äikest. Ma rändasin kaua, ent vastust ei saand ma leida ka hauast kus sõbrand on läind. Nüüd vanana raugana alles ma tean, et vastust ei leitama rahvas veel pea See saladus ongi, mis sütitab tuld ja edasi viibki me täitmata und. On asju, mis olid, on olnud ja jäävad nüüd saladussoiku, kui sajangi peale... Ma otsisin kindlust, kuid pärisin tuult. Ja kaotasin sõpru, veel rohkem kui muud - nüüd kahetsen aega, mis asjatult kadus, ent vahest mu pea veits õpetust vajas. Kui nii, siis on kahju, et varem ma`i mõistnud, et elus on sõpru, kes rikkusest üle. Kui sõpru sul jagub, siis ära neid kaota, sest...
Laske mardid sisse tulla, mardid tulnud kaugeelta, läbi pika pilliroo, läbi kare kasteheina! Mardi jalad valutavad, mardi küüned külmetavad. Mart pole tulnud saama pärast, mart tuli vilja õnne pärast! Mardiisal oli tavaliselt kott kaelas herneste ja rukkiteradega. Neid viskas ta peoga põrandale ja ütles: Viskan sisse viljaõnne, suskan sisse kaeraõnne! Mõistatused: · Sööda kui venda, seo kui varast (hobune) · Keksin rõõmsalt kahel jalal, nokin tee pealt toidupalad, olen täitsa linnalind.Arvan, et sa tunned mind. (varblane) · Kuldkera keset koplit? (Päike) · Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? (Rahe) · Kehata nähtav? (Vari) · Kaks punast õrt valgeid kanu täis. (hambad) · Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? (käsi ja sõrmed) Mardipäeva ilmaennustusi · Kui sel päeval oli lumi maas, pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vihma...
Liisusalmid koos liigutustega Lahti-kinni Lahti, kinni, lahti, kinni(liigutavad käsi lahti-kinni), käsi on mul kaks(tõstavad ükshaaval parema ja vasaku käe üles). Lahti, kinni, lahti, kinni(liigutavad käsi lahti-kinni), tee üks väike plaks(teevad kolm plaksu). Keeruta neid, keeruta neid, keeruta neid nii(teevad kätega vurri terve rea vältel). Lehvita neid, lehvita neid, lehvita neid nii(lehvitavad kahe käega terve rea vältel). Allikas: http://www.beebiweb.ee/?id=1342 Linnuke Lendab väike linnuke(liigutavad käsi külgede peal üles-alla) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Süüa otsib endale(liigutavad nimetissõrme ja pöialt kokku-lahti) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi) Laskub ruttu oksale(kükitavad maha) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Marju leiab endale(nopivad maast sõrmedega marju) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Allikas: http://www.ht.ut.ee/981928 Näpulapsed Näpulastel on kõht tühi(käed pai...
Elisabet Alver Elas 23.11.1906 19.06.1989 Lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks. Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga. Õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis, Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu Üli- koolis. Luulekogud "Lugu valgest varesest" (Tartu 1931) "Tolm ja tuli" (Tartu 1936) "Luuletused ja poeemid" (Stockholm 1956) "Mõrane peegel" (Tallinn 1962) "Tähetund" (Tallinn 1966) "Uued luuletused ja poeemid" (Toronto 1968) "Eluhelbed" (Tallinn 1971) "Tuju" (Tallinn 1976) "Lendav linn" (Tallinn 1979) "Korallid Emajões" (Tallinn 1986) "Teosed, 1. kd: Üle aegade Assamalla" (Tallinn 1989) "Üle sõnade serva" (Tallinn 2004) "Koguja" (Tartu 2005) Luulekogu "Tähetund" Ilmus 1966. aastal. Müüdi läbi hetkega. Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest. Ilmus seoses luuletaja 60-aastaseks saamisega.
et tema luule on nii laululine. Kui ei oleks antud sellist tööd kodus teha, et analüüsi ühe luuletaja luulekogu, siis ma kindlasti ei oleks saanud Hando Runneli kohta nii palju teada. Kindlasti võiks selliseid töid veel olla, kuid ega see väga lihtne ka ei ole. See töö on kindlasti vilju kandnud, kuna kui mina tahaks hakata luuletusi kirjutama, siis just see luulekogu oleks minu suur mõjutus. Lihtsad, kergesti loetavad, rütmilised ja väga laululised luuletused. Minu jaoks peamine tulemus ongi see, et ma sain endale väga hea eeskuju, kui tahan luuletusi tõesti kirjutama hakata. Ning nii nagu ütles T. Kelam selle luulekogu kohta, nüüd peale lugemist ja analüüsimist mõistan ka mina, et see on tõesti suur märguanne meie rahvuslusest. 7 KASUTATUD MATERJALID 1. www.annaabi.com Teiste õpilaste poolt koosatud loomingu esitlused. 2. Hando Runnel ,,Punaste õhtute purpur" 3
1886), mille vältel kirjutas ta üle 300 luuletuse, 86 proosatööd, 7 artiklit ja 4 näidendit. Tema kirjutatud näidendid olid näiteks ,,Saaremaa onupoeg" ja ,,Säärane mulk". Lydia kirjanduslikuks kasvatajaks oli üheltpoolt saksa kirjandus, millega ta sai tutavaks pärnu tütarlaste koolis ja teiselt poolt meie oma kirjandus, mis pakkus talle huvi juba varases nooruses. Ta alustas luule kirjutamist 1865 aastal oma esimese luulekoguga ,,Waino- lilled". Lydia Koidula luuletused on lennukad ja kirglikud, mille taga on tunda suurt ja tugevad jõudu, tunde jõudu. Lydia Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli tema mälestused kodukohast Vändrast, armastus Eesti rahva ning Eestimaa vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Lydia Koidula põhiliseks luule zanriks, mida ta tavaliselt oma luuletes kasutas oli isamaaluule. Ta luuletustes domineerivad tihti vägagi abstraktsed mõisted nagu Eestimaa,
S e rge i A l e ks a n d ro v i t s J e s s e n i n Poeet jumala armust Sündis 3. oktoober 1895 Konstantinovo Rjazani kubermang Talupoja perekonnast Suri 28. detsember 1925 Leningrad Sensuaalne küla- ja looduslaulik Gümnaasium Moskva (trükkikoda) Rahvaülikool Petrograd (Blok) Värsked, elurõõmsad, looduslähedased värsid Moeluuletaja 1916. a esikkogu " Radunitsa " Revolutsioon (nukrus, isiklik kurbloomus) Igast embusest hinge jääb kurd. Ei mind keegi saa endale päris. Minu õnn on nii terav ja kurb, et ta elu mul tükkideks närib. 1919. a liitus imazinistidega * täielik vabadus ainestiku ja luulevormide valikul * esmatähtis stiilikujund * ekstravagantsed ideed * tormiline eluviis Sõit Moskvast Volgamaale 1921. a ameerika tantsijanna Isadora Duncani Reisimine mööda Euroopat Hukatus , koduigatsus 1923. a naasis Venemaa...
Referaat Anna Ahmatova Koostaja: Aasta 2007 Elulugu: Anna Gorenko (kirjanikunimega Ahmatova) sündis 1889. aastal Odessa lähedal, kuid tema lapsepõlv möödus Tsarskoje Selos. Selles kuulsas paigas kirjutas ta (nagu Puskingi) oma esimesed värsid. Puskin oli Ahmatova jaoks "elav õpetaja", kelle poole ta pöördus elu erinevatel hetkedel. Ometi polnud see suure iidoli kummardamine, pigem andeka õpilase avameelne vestlus mõistva õpetajaga. 1905. aastal läksid Anna vanemad lahku. Ema koos lastega sõitis Krimmi, seejärel Kiievisse. Anna lõpetas seal gümnaasiumi ja hakkas tõsisemalt luuletama, jätkates õpinguid õigusteaduse kõrgematel kursustel. 18-aastane Anna oli ilus ja andekas. Ta ei olnud sugugi kerge iseloomuga: sageli kurb ja tujukas, kuid samas ka huuljulge. Tärkav anne andis Ahmatovale erilise, uhke hoiaku, mis tõrjus tema noorusest eemale neidudele nii omase sentimentaalsuse ning taltsutamatud emo...
Eesti nüüdisluule Birk Rohelend 1. Papjeemaseemaailm luuletus näitab, et lause ,,võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju", on vale. Materiaalsed ei ole siin elus esikohal, oma surivoodil mäletab inimene häid aegu ja inimesi, asjadel on sellel vähe pistmist. 2. Do no evil maailmas on seatud palju piire, mille ületamine võib olla küll põnev, kuid iga piir kaitseb millegi eest. Enne igat tegu tuleb mõelda võimalikele tagajärgedele. 3. Tööelu tänapäeval, kui üheks enim hinnatavaks kriteeriumiks on töökus, püüavad kõik ennast selles rinnas ettepoole suruda. Tööd võetakse nii tõsiselt, et selle arvelt saab kannatada muu eraelu. Silmaklapid peas, rügatakse palehigis tööd ollakse veel enda üle uhked. 4. Everybody wants to be the only star kõik tahavad olla kellestki paremad, edukamad jne. Unustatakse aga fakt, et alati on keegi, kes asub kõrgemal redelipulgal ning omab kontrolli ...
Esimeses salmis lõi kirjanik pildi ärkavast maast kogu selle lihtsuses ja võlus. Teises salmis tõi sisse igatseva alatooni. Liiv pööras palju tähelepanu pisiasjadele. Ta kohtles loodust erilise intensiivusega ning võttis teda kui enesega võrdset. Luuleklassik oli erakordselt tundlik kodumaa ja rahva suhtes. Tema keskseks mõtteks oli eesti rahva püsimise küsimus tulevikus. Kirjanikule oli oluline isamaa vabadus. Suurt tundeintensiivsust oma maa vastu kajastavad tema luuletused "Sinuga ja Sinuta" ning "Kui tume veel kauaks ka sinu maa". Mõlemas luuletuses on tunda, kuidas Liiv soovis, tahtis, uskus sünnimaa iseseisvumisse. Ta rõhutas hoolivust Eestimaa vastu, lausudes: "Isamaa! Sinuga olen õnnetu ma, õnnetum ilma Sinuta!" Juhan Liiv hindas ja hoidis enda isamaad uhkuse, väärikuse ja igatsusega.
GUSTAV SUITS (1883-1956) LUULEKOGU ,,Elu tuli" ,,Tuulemaa" ,,Kõik on kokku unenägu" AASTA 1905 1913 1922 TEEMA *ühiskondlik *süngetooniline *ajalugu tõusumeeleolu maailmapilt *usk paremasse *revolutsioonijärgn tulevikku ja e ummikutunne valmidus selle eest võidelda MÄRKSÕNAD *selge ja järjekindel *sümbolistlik luule *häälestuselt ja ülesehitus *kirjutatud tertsiinis väljenduslaadilt Vastanduste kaudu vaheldusrikas avaldub luuletuse *nähtuste kordumine mõte *modernistlik *viimane, ...
kirjeldamiseks. Vaagides teemavalikut põhjalikult, jõudsin järeldusele, et just erinevate aastaaegade kohta kirjutamine võimaldas edasi anda tundeid, mis neid tol ajal valdasid. Kuigi luuletajad on niivõrd erinevad (Under suur lüürik ning Talvik seevastu isegi kohati roppe võrdlusi kasutav), on mõlemad oma stiili tõttu rahvale peale minevad ning ikka ja jälle populaarsed. On ju ilus meie Maarjamaa. Kasutatud luuletused: Marie Under ,,Sügisemaru" Heiti Talvik ,,Sygiseleegia" ,,Kevad" ,,Oli sügis" ,,Talvel" ,,Kevadelaul" ,,Hilissuvel" ,,Taliöine" ,,Rõõm ühest ilusast päevast" ,,Jõuluööl"
Lehte Hainsalu Elulugu Lehte Hainsalu sündis 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas Tartumaal.(Alates 1959. aastast Sööt). Lõpetas 1956 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli Ajalookeeleteaduskonna eesti filoloogi erialal. Ta on abielus Ilmar Söödiga ning neil on kaks tütart(Kati ja Pille), üks poeg(Mati) ja üksteist imetoredat lapselast(Ekke, Uku, Rutt, Kristi, Asti, Kersti, Mario, Marek, Martin, Marit ja Markus). 11-aastaselt kirjutas ta luuletusi ning alates 12-aastaselt avaldati neid ajalehtedes. Tuntuks sai värsikogudega "Sõnajala õis" ja "Peeglikillud". Lehte Hainsalu on töötanud ajakirjanikuna ajalehe Edasi toimetuses ning hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös. 1993-2003 õpetas Tartu Teoloogi Akadeemias stilistikat ning on teinud Eesti Televisioonile mitme saatesarja stsenaariume. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu aastast 1958. Ta on võtnud aktiivselt osa Tartu NAK-i tegevusest, juhtinud Kirja...
Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule. Gusatv Suitsu luule G. Suitsu esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes "Uus Aeg" (1899-1901). Need tagasihoidlikud luuletused kaitsevad rahvuslikke huve ja jätkavad mõningal määral Fr. R. Kreutzwaldi ning J. Tamme luuletraditsioone. Gümnaasiumiaastail tegi G. Suits algust värsiloominguga, millest esimese näitena jõudis 1899. aastal avalikkuse ette luuletus "Vesiroosid". Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris - luules, proosas ja näitekirjanduseski. Värsiloomingu alal edenes Suits siiski kõige jõudsamalt. Kontrastsed meeleolud said Suitsu hilisematki loomingut
Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Trükis ilmusid need 1963. aastal Loomingus, esikkogu «Maa lapsed» ilmus 1965. 1966-1971 töötas ajakirjas Looming ja seejärel on olnud Tartus vabakutseline kirjanik. Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat. Runneli luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes. Luule probleeme keskendab kõige selgemini nägemus kodumaast. Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega
1) Karl Martin Sinijärv ,,Krümitor 0671", Näo Kirik 2011. 2) Karl Martin Sinijärv on 45-aastane eesti ajakirjanik ja luuletaja. Sinijärv on olnud kümmekond aastat ETV kultuurisaate ,,OP!" saatejuht ning alates 2010.aastast juhib ta ka saadet ,,Jüri Üdi klubi". Tema esimene teos oli luulekogu ,,Kolmring". 2007.aasta aprillikuust kuni 2016.aastani oli Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin on saanud Valgetähe IV klassi teenetemärgi. 3) Luuletused on enamasti üpris tõsised, kuid mitte masendavad. Tihti räägivad need ühiskonda ja poliitikat puudutavatest teemadest. Teemad on enamasti reaalsed ja praktilised, armastusest kirjutatakse vähe. Tema luuletused vahendavad pealtnäha rahulikke, kuid sisemuses mäslevaid emotsioone. 4) Enim meeldis ,,Drum ja Bass" (lk 66). Luuletus räägib rahast ja äri tegemisest, selle iseloomust ja ka tumedamast küljest. 5) Autor näeb inimsuhteid kui armastuserikka ja sooja võimalusena
Doris Kareva Koostaja: Claudia Juhendaja: 2013 Luulekogu analüüs Valisin luuletaja Doris Kareva, sellepärast et olin Doris Karevast nii palju head kuulnud ja tahtsin tema loominguga rohkem kursis olla. Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Kareva esimene luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis ,, Trükitähed". Suurema lugejate hulgale ilmusid tema luuletused ajakirjas Noorus. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "Noorte kirjandussündmus `76" oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid". [1] ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist
koomilise, reaalse ja irreaalse, üksiku ja üldise. 1980 aastail tõuseb läbivaks jaatus: domineerib igatsuslik, eetiline, ideaalne alge. Juhan Viiding on loonud ja tõlkinud laulutekste filmidele, teatrietendustele, varieteeprogrammidele. Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldaavia, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde. JÜRI ÜDI Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas "Looming". Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga: Toomas Liivi, Joel Sanga ja Johnny B. Isotammega. Sellele järgnesid juba tema üksikkogud. Üdi perioodi kogudes ei varieeru kirjutuslaad oluliselt, seetõttu saab seda vaadelda suhtelise tervikuna. Üdi arendab edasi eelneva aastakümne luuletraditsiooni, rakendades seda ülimalt isikupäraselt, ootamatutes kontrastides ja seostes.
nõrkadele tüüriks rahvus tugevust ja sihti andes. Kool VÄIKE KODUMAA Luulekava Juhendaja: Koostaja: Klass: 2011 Kasutatud luuletused: Jakob Liiv ,,ILUS ISAMAALE ANDA" Jaan Bergmann ,,KUS ON MU ISAMAA?" Karl Eduard Sööt ,,ON HÄDAOHUS ISAMAA" Anna Haav ,,EESTI ÜHENDAMISEKS" Ado Reinvald ,,ISAMAA" Mihkel Veske ,,KODUMAA" Mihkel Veske ,,ILUS OLED, ISAMAA!"
Vara Põhikool Loovtöö ,,Luuletuste raamat" Autor: Töö tegija nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Vara 2014 2. Sissejuhatus Loovtööd valitakse sellist millist sa teha oskad ja mis sulle meeldib. Sellepärast valisin ma luuletuste kogu, kuna ma oskasin seda ja mulle meeldis see. Luuletusi tule siia umbes kakskümmend tükki.Luuletused lähevad kirjanduse gruppi, täpsemalt ilukirjanduse gruppi. Luuletused kuuluvad veel poeetikasse. Luuletused proovin teha nii head kui saan, aga mõned võivad tulla väga halvad. Loovtöö on kaheksanda klassi kõige raskem teema. Luuletusi olen varem ka kirjutand, ja need olid vägagi normaalsed. Riimida meeldib mulle rohkem teiste asjade jaoks, aga neid polnud loovtööks valikuks. Riimimise mõtte olen saanud paljudest lauljatest ja filmi kava kirjutamisest näiteks ise kirjutada mis filmis töötab
Anna Haava Anna Haava kodanliku nimega Anna Rsalie Haavakivi sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Ta oli oli Eesti luuletaja, libretist ja tõlkija. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa ja Saare- Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis ta Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. 1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale ning töötas hiljem ka Berliini lähedal Fürstenwaldi diakonissiasutuses. Vahepeal veetis ta mõned kuud oma õe juures Eestis kuni ta õde suri ja see järel läks ta elama Venemaale (1894-1899). Venemaal töötas ta koduõpetaja ja halastusõena. Välismaa-aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi. Luuletaja üksildustunnet suurendas veelgi lähedaste inimeste kaotu...
Aastatel 1949–1957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. Aastal 1966 suri vähki. 2) Ta abiellus, kirjutas ja tõlkis, millest väga vähe võeti avaldamiseks, mõnikord oma abikaasa Linda Alamäe nime all. Nendel oli 1 laps. 3) 4) Tema luulepagas on väga filosoofiline ja mõtlema panev. Paljud tema luuletused on pühendatud ajale ja tema enda kohale antud ajamomendil. Ta on mõtisklenud väga sügavalt eluliste väärtuste üle .Artur Alliksaar kirjutab elust ja elu mõttest. Loodus luulet ta eriti ei kirjuta, aga leiab seoseid hinge ja looduse vahel. On ka luulet surmast. Kirjutab armastusest aga see ei ole kirjutatud lihtlabaselt. Tema luulet on üldjoontes lihtne lugeda ja sellest saab kergelt aru. Kellekasutus on eriline. Peamiselt kasutab ta ristriimi. Kasutab võrdlust
Vaja sööta sitkeks luid, selga sulist sooja kinda, taha lustliku saba, tiivad külge-laulu rinda, et see tõuseks, ja see tõuseks, erk ja vaba.’’ Marie Under ja Ernst Enno on mõlemad väga looduslähedased autorid, nende luulel on väga palju sarnaseid motiive ja vähe erinevusi. Samuti on antud kirjanike luuletused võitnud paljude eestlaste südameid, eelkõige oma lihtsuse ja siiruse poolest. Nende tundeküllalased luuletused jätavad jälje vist kõikide inimeste meeltesse.
sajandil Kiievi-Vene riigis. 2. Mis on krillitsad ? Sellel põhinevad vene tähestik ja paljude teisterahvaste tähestikud. 3. Mis on bõliinad ? Vene eepilised kangelaslaulud. 4. Lomonovi tähtsus. Pani aluse Vene uusaegsele kirjandusele. 5. Tuua välja vene romantismi tunnusjooned. Seda iseloomustavad individualism, mässumeelsus, vastuoluline suhtumine rahvasse. Romantismi iseloomustavad unistamine, tunded, hingeelu. 6. Puskin: kunas mida kirjutas ? Lütseumis (1811-1817) luuletused, pagendused lõunasse (1820-1824) romantilised luuletused. Boldino sügis (1830) 3 kuud kirjutas luuletusi ja isegi tema tähtsaim teos ,,Jevgeni Onegin" on seal kirjutatud. 7. Jevgeni Onegin Romantilisest teosest eristab seda kronoloogia sissetoomine, mille järgi toimub tegevus ajavahemikus 1819-1825. Teost on nimetatud `'vene elu entsüklopeediaks," sest see kajastab ajastu olemust ja eri ühiskonnakihtide vahelisi seoseid. Tegevused on valitud igapäevased,
,,Mustad põlevad silmad, must juus ja kahvatu pale" · Kolisid Moskva äärelinna, Kutsinosse · 1902. a sündis M.Underi esimene tütar (Dagmar) · 1905. a sündis teine tütar ( Hedda) · 1906. a kolis Marie koos perekonnaga tagasi Tallinnasse. · 1913. a kohtus Marie Artur Adsoniga · 1924. a lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga MARIE UNDER KUI LUULETAJA · 14-aastaselt kirjutas Under oma esimesed luuletused (saksa keeles) · 20ndatel eluaastatel kirjutas Under realistlikke lühijutte, aga ta hävitas need ilma, et oleks kellelegi näidanud. · Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1904. aastal varjunime Mutti all "Postimehes". · Ta saavutas luuletajamaine esikoguga ,,Sonetid" (1917a) · Marie kuulus rühmitusse ,,Siuru" · ,,Siuru" liikmed olid August Gailit (asutaja), Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu.
mu ideaali." Samuti on luuletuses ,,Hümn ilule" kaunidust võrreldud põrgulikkuse ja jumalikkusega, headuse ja kuritegudega, õnnetuste ja rõõmudega. Ilmselt tahabki autor mõista anda, et tõelisi ideaale pole olemas ja neid otsides langeme nukrameelsusesse. Teistele luuletustele justkui vastanduvad loomi ja loodusi käsitlevad. Nii ,,Albatross" kui ka ,,Kassid" on täis puhast imetlust elusolendite vastu. Luuletused pealkirjaga ,,Spliin" on eriti raskemeelsed ja ängistavad, muutes maailma ja elu lootusetuks, trööstituks. Esimene osa lahendust ei paku, pigem lepitakse paratamatusega. ,,Pariisi pildid" räägib Pariisist ja sellega seonduvast. Mitmed luuletused on pühendatud suurtele prantslastele. Mulle jäi mulje nagu luuletused oleksid kirjutatud ühest pärastlõunast (,,Päike") hommikuni (,,Hommikuhämarus"): õhtul väljub mina-tegelane oma kodust ja teeb tutvust Pariisiga.
tooted ükshaaval läbi operaatori kullipilgu alt. Meister otsustab, mis läheb praaki ja mis müüki./ Meid - tavalobisejaid- kurnab, kuid karastab see lingvistiline külm duss." VI. "Nimetu saar" (näidend, 1966) "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) I. Pole põhjust meil kurta, et meid lämmatab äng, kuni südant ei murta, kuni veetleb meid mäng. Laiub surm nagu lävi läbi hommikuao. Aga mälu ei hävi, sest et olnu ei kao. "Kuskil ajajõe taga"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
