Eesti nüüdisluule Birk Rohelend 1. Papjeemaseemaailm luuletus näitab, et lause ,,võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju", on vale. Materiaalsed ei ole siin elus esikohal, oma surivoodil mäletab inimene häid aegu ja inimesi, asjadel on sellel vähe pistmist. 2. Do no evil maailmas on seatud palju piire, mille ületamine võib olla küll põnev, kuid iga piir kaitseb millegi eest. Enne igat tegu tuleb mõelda võimalikele tagajärgedele. 3
+- +- +-- püüdes mõtteid koguda tõusis tuul ja viis põllult ära traktori kõige tavalisema traktori metalse ja tüseda mullatolm jäi aga sinna kus ta oli traktor lendab üle kolhoosikeskuse traktorist näeb esimeest käega vehkimas ometi ei tea ta mis teha võtab nahkjopi taskust priima ja läidab sigareti püüdes mõtteid koguda Epiteet Kordus Isikustamine Valisin selle luuletuse, sest see on hea näide Ehini luulestiilist, sürrealismist ja mängulisusest. Kogu luuletus põhineb vaid ühel ideel, traktori lendutõus. Traktor on tõusnud lendu, kuid siiski ta on ,,kõige tavalisem, metalne ja tüse". Siinkohal on näha Ehini sürrealismi, kus mingi reaalne objekt toimib tema luules ebareaalselt. Muidugi võib tegu olla ka näiteks tornaado või keerisega, mis traktori õhku paiskab kuid see on Eesti tingimustes ebatõenäoline. Tuul viis ära traktori kõlab isikustamisena, minu jaoks just sõnad ,,viis põllult ära" mõjub kuidagi inimlikult
Esimene teadaolev eestikeelne juhuluuletus, ladinakeelse pealkirjaga pulmalaul, ilmus trükist 1637. aastal. Selle autor oli sakslane, antiikkeelte professor ja kirikuõpetaja Reiner Brockmann, kellelt pärineb veel mitu eestikeelset, aga ka ladina-, kreeka- ja saksakeelseid luuletusi. Eesti kirjanduse kulgu juhuluule suuremat ei mõjutanud, sest see ei jõudnud maarahvani, vaid jäi võõramaalastest kitsa ring harrastuseks. Esimene eestlase loodud luuletus on 1708. aastast pärinev kaebelaul ,,Oh! ma waene Tardo Liin"2. See räägib Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi osakssaanud kannatustest, mida autor tõlgendab kui Jumala karistust linnakodanike patuelu eest. Esimene eestikeelne ajakiri Lühhike öppetus (Lühike õpetus) oli esimene eesti keeles ilmunud perioodiline väljaanne. See ilmus aastatel 17661767 Põltsamaal Peter Ernst Wilde väljandmisel. Lühhikeses
Runneli luulest on viisistatud (V. Tormis, R. Rannap, P. Pedajas, T. Tulp jt). Runnel on luuletajana olnud eesti luulekultuuri rahvalike traditsioonide jätkaja ja edasiarendaja. Tema loomingul on oma osa eesti vabanemispüüetele suhtumisel nõukogude okupatsiooni ja laulva revolutsiooni ajal. Runneli luulet on tõlgitud poola, soome, ungari, läti, hispaania, itaalia, vene, kasahhi, gruusia, moldova, bulgaaria jt keeltesse. 2. ,,Kiikajon ja kaalepuu" Mind köitis teost lahti tehes luuletus ,,Õnne elus", kuna see oli lühike ja sõnum selge. Selle luuletusega tuli mulle meelde suvi, kus on enamik öid valged. ,,Õnne elus, edu töös, viirastusi valges öös!" Runneli luusetused räägivad kõik tõelistest asjadest meie ümber, läbi luulevormi. Ta lausub oma luuletustes meeliköitvalt ja otsekoheselt, kõik mis meile tundub loogiline ja igapäevane. Näiteks luuletus ,,Ex oriente lux".
Karl Martin Sinijärv Elulugu Sündis 4. juunil 1971 Tallinnas Isa keemik ja ema raamatukogutöötaja Aastatel 19771988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis 19881991 Tartu ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiat. 1988 töötas arendusfirmas "Urania" 1989 ajakirjas Kultuur ja Elu mittekoosseisulise korrespondent 1991-1997 õppis Tartu ülikoolis veel inglise filoloogiat ja õigusteadust 1992. aastast Eesti Ekspressi toimetuses ...
kinnitusega. Sisaldab 58 ungarikeelset sõna . Esimene ungarikeelne kirjalik terviktekst (tekstimälestis) umbes 1200. aastast pärinev (Hauakõne ja palve) on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst: Hauakõne on ladinakeelse teksti vabatõlge. Hauakõne esimene lause: Vaadake, mu ligimesed, oma silmadega, mis me oleme, vaid tolm ja tuhk... Esimene ungarikeelne ja vanim soome-ugri keelne luuletus Vanaungari Maarja-itk on pärit 14 saj. algusest. Algupärane tekst oli ladinakeelne hümn Prantsusmaalt. Kroonikad Gesta Hungarorum ungarlaste maaletulekust 12.-13. sajandi vahetusel elanud "meister P." kirjutatud teos Gesta Hungarorum 2. Lääne allikatele toetuv ebatõeline lugu, mis samastab ungarlased hunnidega Chronica Hungarorum (1487) esimese ilmaliku ungari kroonikakirjutaja János Thuróczi teos kogu Ungari ajaloo kokkuvõte Attilast kuningas
Luuleanalüüs "Ei tule teist ja paremat maailma" Doris Kareva Ei tule teist ja paremat maailma me jaoks. Nii nagu ühtki tegu ei tõsta ümber. Tuul ja taevas täna teine on kui eile. Ei, ei ühtki tuge väljaspool me hapraid piire. Valgus vaid. Luuletuse valisin eelkõige selle lihtsa, kuid sügavamõttelise sisu pärast. Luuletus on küll lühike, kuid iga selle lause sisaldab sõnumit. Luuletuses tuletatakse inimestele meelde, et meil on üks maailm ja me peame sellesse suhtuma tõsiselt. Kõik mida me teeme maailmale, teeme me iseendale. Tehtut olematuks ei tee, tehtut muuta ei saa. Luuletus sisaldab ka mitmeid kõnekujundeid. Luuletuse epiteedid on: paremat, hapraid. Luuletuses on ka üks sümbol: valgus. Luuletuses on ka võrdlus, võrreldakse inimese tegu ja maailma olemasolu.
kasvatajakoha. Samuti andis ta eratunde. Suvel astus Anna ,,Postimehe’’ toimetaja Karl 2 August Hermanni laulukoori. Hermanni laulukooris kohtus ta inimesega, kellele on pühendatud ta esimese loominguperioodi armastuslaulud – Jaan Lellepiga. [5] Just Lydia Koidula surm 1886. aastal oli see, mis ajendas noort kirjandusehuvilist avaldama oma luuletust ,,Postimehes’’. Luuletus kandis pealkirja ,,Koidulale’’ ning Anna avaldas selle varjunime ,,Üks Eesti neiu’’ all. Aasta lõpus avaldas luuletaja veel mitu luuletust, mille eest ta honorari ei saanud, sai ta aga küll tasuta kirjutuspaberit. 1887. aasta algul avaldatud luuletused püüdsid oma sulava musikaalsuse ja sooja lürismiga juba laiemat tähelepanu. August Hermann toetas noort luuletajat ning andis soovituse koguda luuletused kokku raamatuks. 1888
mitmekesisusest ja kaunidusest. Pühendas palju luuletusi aastaaegadele, eriti sügisele, mis oli tema lemmikaastaaeg. Juhan Liivi lapsepõlv möödus Peipsi-äärses külakeses. Nii kiindus ta juba varakult maalilisse Peipsi järve ja ihkas kogu elu pääseda merele. Ka veekogude- teemalise luule võib piltlikult kaheks jaotada: üks grupp luuletusi kirjeldavad veekogu ilu ja kaunidust, teine grupp aga veekogude salakavalust ning süngust. Näiteks luuletus ,,Järv" : Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu, kesse mõistab võrrelda! Juhan Liivi luuleauhind antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus. Auhinda hakati välja andma 1965. aastal
Pärast seda abistas isa ajalehetöös. 1873. aastal asus elama Kroonlinna kihlatuga Eduard Michelsoniga. Nüüd kirjutas Lydia palju kodumaa igatsusest. Väidetavalt põletas mees osa Koidula luulest. Kroonlinnas lõppes Koidula elu rinnavähi tõttu. Olulisemad teosed: Luuletused: ,,Mu isamaa on minu arm" ,,Kodu" ,,Emasüda" Raamatud: 1866 ,,Vainulilled" 1867 ,,Emajõe ööbik" Rühmitan ja analüüsin luuletuste sisu: ,,Kevade and" on loodus luuletus, mis kirjeldab kevadet. Luuletus on kirjutatud vaimustavas meeleolus ja tohutus kevadeootuses. ,,Kaugelt koju tulles" isamaaline luuletus. Koidula kõneleb isamaa igatsusest ja mida tähendab kodumaa ja emakeel talle. ,,Oh armasta" armastus luule. Luuletuse peamõte seisneb selles, et tuleb armastada nii kaua, kui veel noorust on. Sõnadega tuleb ettevaatlik olla, sest teised võivad neid teisiti mõista isegi kui me südamest head tahame. Rühmitan ja analüüsin luuletusi vormitunnuste järgi:
Oskar Luts Lastekirjanduse referaat Tartu 2008 Sisukord 2. Sissejuhatus..........................................................................................................3 3. Elulugu...............................................................................................................4 4. Loomingust üldiselt...........................................................................................6 5. Lastekirjandus....................................................................................................8 6. Kokkuvõte........................................................................................................14 7. Kasutatud kirjandus..........................................................................................15 8. Lisad.................................................................................................................16 8.1. Oskar L...
1. Luuletuse kirjutas Mihhail Lermontov 1831 aastal . 2. Luuletuse teemaks on deemon . 3. Luuletus räägib maale langenud inglist . Ingel tõstab jumala vastu mässu . 4. Autor kasutab palju irooniat . Näiteks : Maailm kus on ainult mure ja nutt või Maa igavad laulud .Veel kasutab ta isikustamist : kuu , tähed ja pilved jäid kuulama . Veel kasutas ta metafoore : põues kõlab viis ja rind igatsust täis . 5. Luuletuses leidus võrdlusi : hea ja kuri , rõõmus ja kurb 6. Mulle meeldis see luuletus , sest see pani mind mõtlema . Luuletus oli sügavamõtteline . 7
Kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata) Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Mardikalised Sugukond: Poilased Liik: Kartulimardikas ...
Tema lulekogu „Tolm ja Tuli” räägib enamjaolt inimeste tunnetest ja inimestevahelistest suhetes, inimese hirmudest ning nendega võitlemisest, loodusest ja tunnustusest, kasutades selle juures väga palju looduse kujutisi ja loodusteemalisi võrdlusi. Tema luuletused on väga raskesti mõistetavad, paljude vanaaegsete sõnadega ning väga keeruliste metafooridega. Mõned luuletused, mis olid selgesti arusaadavad, olid väga huvitavad. Kõige rohkem meeldis mulle luuletus „Meistrile”, kuna ma kuulan räppi ja mulle meeldib see, siis seda luuletust sai isegi natuke räppida, mida ma ka omaette proovisin. Sõnad riimuvad ning mõte on arusaadav, nt: „siis, meister, sõrmis kuumad tuksed, ma avan roostetanud uksed. Su majas, kus käib läbi meelist, lõhn seedrivaigust ja kaneelist.” 3. „Kannibal” T: Kannibalism on sõltuvus nagu mõnedele alkohol. S: Kannibalisimi isud on suured nii öösel kui ka päeval, mida võib võrdsustada kui
romantismiajal. Šotlane James Thomson (1700–1748) tõi oma loominguga luule vaatevälja looduse (poeem „Aastaajad”). Thomsoni luuletusest „Valitse, Britannia” (1740) sai hiljem Suurbritannia riigihümn. Sentimentaalset suunda laiendas nn kalmistuluule, mille peateema oli mõtisklemine elu kaduvuse üle, siinpoolse ja hauataguse vahekord, inimese hingelis-religioosne kogemus (nt Edward Young, filosoofiline poeem „Öömõtteid”, Thomas Gray luuletus „Külakalmistul kirjutatud eleegia”). Kalmistupoeedid kujutasid kannatusi, surmaängistust, igatsust jumala järele, idealiseerisid puhast ja looduspärast maaelu. 18. saj 2. pool algas muistse rahvaluule taasavastamisega. Šotlase James MACPHERSONile (1736–1796) tõi kuulsuse 1760. a ilmunud lüürilise proosa 1 satiiriline – pilkeline, isikute või ühiskonna pahesid naeruvääristav; 2 groteskne – veider, kentsakas, pentsik; kummaline, tõelisust naeruväärsuseni moonutav; 3
luuletajas tekkis tunne, nagu poleks enam mingit eesmärki edasivõitlemiseks. Armastus oli avanud tema luulelätte nüüd näis surm oma purustava jõuga kõik hävitavat. Masenduses otsustas Haava oma järgneva elu pühendada teiste eest hoolitsemisele halastajaõena. Ta oli enne Esimest maailmasõda mõnda aega ,,Postimehe" toimetuse liikmeks ning tegutses hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alates aastast 1906 elas ja töötas Anna Haava ülikoolilinnas Tartus. Tema esimene luuletus ilmus aastal 1886. Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Ristlained", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Meie päevist", ,,Siiski on elu ilus" ja ,,Laulan oma eesti laulu". Anna Haava suri 13. märtsil 1957 ning on maetud Tartu Raadi kalmistule.
Ja hoian Sinust nagu vili puust. Ma tean, et sel, kes tulvil teisest elust, s i i n elus võetakse kõik sõnad suust. Luuletuse teemaks on armastus, selles põrumine ning haiget saamine. Luuletaja arvates on armastus pigem koosviibimise viis. See paneb meid teisest inimesest sõltuma, millest järeldub, et inimesel pole enam oma mõtteid, sõnu, tegusid – ta on tulvil teisest elust. Luuletus on pärit Kareva valikkogust „Armuaeg“, kus puudub enamikel luuletustel pealkiri, küll aga loetakse sisukorras pealkirjaks luuletuse esimest rida: „Viib sünnieelsest unest surmaunne…“. Mina loeksin luuletuse meeleolu pigem kurvaks, kuna räägib sellest, et armastus ei olegi üks ilus tunne, vaid kõigest viibimise viis ning sellest, kuidas viimseni veel armastatust kinni hoitakse. Meeleolu on saavutatud sõnade ja fraasidega (nt „arvasin, et armastus on tunne“).
Trumm ei tunne muhke Pudrupäike Tere sipelgas Sõidame jalutama! See raamat peaks igal õpetajal varnast võtta olema. Leidsin sellest raamatust ka endale seoses tulevase emadepäevaga sobivaid luuletusi. Eriti meeldis luuletused „Kes on meie ema?“, „Kõige ilusam“ ja „Iga lapse isamaaa“, mida oleksin tahtnud õpetada oma lastele emakeelepäeva raames. Veel kõitis mu tähelepanu intrigeeriva pealkirjaga luuletus „ Löö mind armas õpetaja“ . Lõpuks tuli välja, et tegemist oli siiski palliga, mida õpetaja lööma pidi.Ironiseeriv veidi. Koristaja on me ema - Ema arstki on, kui vaja - kraamib tube, kraamib kööki. ravib terveks muhud-haavad. Samal ajal kokk on tema - Kui me grippi jääme talvel, kogu perele teeb sööki. istub öösitigi valvel ...
HÄÄLIKULUULETUS TIGU SASSIKENE PUHKAS TIGU SEENE ALL, SASSIKENE NIMEKS TAL. SEENEST MÖÖDUS USSIKE. SASS TALT KÜSIS: ,,MIS SA TEED?" USS EI MÕISTNUD SASSI KEELT, TEGI ,,SSS.." JA NÄITAS KEELT. SASS NÜÜD NAERDA KIHISTAS, USS VAID RÕÕMSALT SISISTAS.
Andrus ,,Beebilõust" Elbing Andrus Elbing ehk Kessu ehk Beebilõust sündinud 24. juulil 1981 Kuressaares on eesti luuletaja ja räppar. Juba 15-aastaselt sattus see noor Saaremaa poiss Tallinna Psühhoneuroloogia haiglasse, kuna kohalik Saaremaa julgeolekuteenistus pidas noort Elbingut ühiskonnale ohtlikuks ja kahjulikuks nähtuseks. Sealt tegi mees ka oma esimesed sammud tutvumaks hiphop muusikaga ning 1998. aastal lõi ta nüüd grupeeringu HaDeC koos nüüdseks oma albumi ilmutanud, samuti Saaremaalt pärit räppari Okym Riimiga.Grupi tegutsemisaeg jäi lühikeseks, sest 2000. aastal määrati Beebilõust mitmete erinevate kuritegude eest viieks aastaks vangi. Koos kongikaaslase Raimond Kukuskini ehk JR Rhymes ´iga loodi seal grupeering Verba Ab Intra, mille materjal lindistati salaja tsoonis ning läbi äraostetud vangivalvurite smuugeldati lindistused vabadusse ning tänu sellele leidis muusika ka raadios mängimist n...
Ajakirjas pole pilte, ajakiri ei panusta kujundusele, vaid sisule. Looming läbi aegade Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sinimustvalge Loomingus avaldatu on autoritele ka ebameeldivusi põhjustanud. 1981. aasta septembrikuu numbris ilmus Andrus Rõugu luuletus, akrostihhon "Silmades taevas ja meri". Andrus Rõuk heideti selle luuletuse tõttu Kunstiinstituudist välja ja sai õpinguid jätkata alles mitme aasta pärast. Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemaid kalla Tuli neelab kõik alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa Sisu Ajakiri jaguneb osadeks: 1. ilukirjandus 2
pärast. · "Väga väike värsiraamat" (1973) · "Mul on vaid sõnad" (1977) · "Veel üks võimalus" (1982) · "Hiiumaa" Neis luulekogudes tõuseb esile temperamentne ja väljakutsuv tundelüürika, mille keskmeks on inimolemise kahetisuse taju, loodusliku ja naiseliku poetiseerimine. Ilmunud proosateosed · "Autopatoloogiline romaan kirjades" · "Kes meist on Napoleon?" Luulekogu "Laulud vanaemaga" Kõnekujundid 1. Personifikatsioon: Luuletus "Murtud rukkililles": "Nii kestid küla selle õudse aja. Ja järgmised. Ja tuksub praegu veel." 2. Võrdlus: "Kuulata, muusika": "...ta on nagu ta on nagu loom elab nagu lill õitseb nagu leht langeb..." 3. Metafoor: Luuletus "Kuulsusest": "...Helged ajud lahkuvad ja hallid jäävad maha..." 4. Epiteet: Luuletus "See hetk":
või värsslugudena. Ta oli tegev kuni oma surmani aastal 1986. b) Heinaaeg T-Teoses kujutatakse füüsilist ja vaimset tööd. PM-Luuletaja tahab edasi anda seda ,et inimesel on vaja tegeleda erinevate tegevustega. S-Luuletaja tahab selle luuletusega öelda seda ,et inimesel on vaja vaheldust. Minagi arvan ,et inimene ei tohiks jääda kinni ühte tegevusse ja ,et tuleks katsetada uusi tegevusi. Sinilill T- Luuletus räägib sinilille tärkamisest kevadel. PM- Autor näitab ootavat suhtumist kevade tulekusse. S- Luuletus näitab kuidas sinilille tärkamisega algab ka kevad. Luuletust võib vaadata kui ootust kevadest. Sinille tärkamine oleks nagu kevade esimene samm millega algaks talve lõpp ja kevade algus. Viimane paat T- Eestlaste massiline põgenemine rootsi 1944. Aastal. PM- Eestlaste põgenemine oma kodumaalt ja kuidas nad pidid maha jätma oma kodumaa ja
Rahvamassid Sõnakasutus ülbe ja julge (õrnus ja kaastunne) Palju metafoore Oma loodud sõnad Oma näolisus Teostest Erakordne suurus Jumalasse suhtumine nõudlik Lilja Birk Tunnetest kirjutades halastamatu, salvav / õrn, haavatav Põnevate, meeldejäävate piltide loomine Romantilise poeesia kõrvaleheitmine > poliitilised sündmused mustvalge Lääneelu pahelisus TEOSTEST Esikkogu ,,Mina" (1913) Luuletus ,,Kõrini" Luuletus ,,Viiul ja veidike närviliselt" Poeem ,,Pilv pükstes" (1915) õp. al. lk. 56 Poeem ,,Selgrooflööt" (1915) õp. al. lk. 71 Poeem ,,Armastan" (1922) õp.lk.78 ,,Luuletus Nõukogude passist" Teostest Luuletus ,,Seltsimees Nettele aurikule ja inimesele" Poeem ,,Vasak marss" Poeem ,,Hästi" Poeem ,, 150 000 000" Luuletus ,,Brooklyni sild" Luuletus ,,Broadway" ,,järeldus" Ei,
selged, mis teeb lugemise huvitavamaks kuna peab kogu aeg aru saama sümbolitest ja isikustamistest. Tervet luulekogu lugedes on tunda leina ja kurbust. Isiklikult ma arvan ,et kirjanik pani kirja enda elus läbi elatud hetkeid kuna ta mainib mitu korda enda kodukohta ehk Koerut ja mõningad tema luuletuste pealkirjad räägivad sellest, näiteks ,,Noore poeedi valulaul". Luuletused räägivad kodumaast, sõdadest aga ka kõige lihtsamatest asjadest või inimestest nagu näiteks luuletus karjapoisikesest või luletus teemaga kuhu lendavad kured. Kalju Lepiku mõtetest aru saada on päris keeruline kuna tema luuletused on juba parajad pähklid. Seetõttu pole ma täielikult kindel, mis vaatenurgast ta näeb meid ümbritsevat maailma, inimesi ja loodust. Igal inimesel tekib oma arvamus selle kohta. Ja ma ei hakka teiste inimeste mõtteid ja arvamusi ära rikkuma. Üks luuletus Lepiku kogust tuli mulle väga tuttav ette kuna emotsioone mida Lepik selles
Teist korda lugedes hakkasin aru saama ja mida edasi lugesin, seda paremaks see läks. Lõpp tuli ootamatult, arvasin, et on veel lehekülgi. Peale teist lugemist meeldis see mulle juba natukene. Arvan, et kui lugeda veel, siis hakkaks veelgi rohekm see mulle meeldima. Mõnest luuletusest oli väga kerge aru saada, mõnest ei saa veel praegugi aru. Mulle jäi mulje, et Paul-Eerik Rummole Nõudekogu aeg ei meeldinud kirjutamise ajal, sest ta halvustab natukene seda aega. Mulle meeldib väga luuletus "Märts". See on lühike, väga kergesti arusaadav ja tegelikult väga tõene. Meeleolu tundub olevat hea, sest tavaliselt Märtsi kuus on veel päris külm ja tihti kipuvad näpud külmetama. Ta tundub olevat rõõmus ja samal ajal ka üllatunud, sest märtsi kuus polegi tal nimetissõrmel külm. Mina oleksin ka rõõmus, sest pikk talv on möödumas ja see, et näppudel pole külm, on märk, et talv on lõppemas ja kohe kohe on saabumas kevad.
Nii nagu ei ole kindlaid tõendeid unenägude seletamiseks või armastuse mõistmiseks, ei saa ka luuletust üheselt lahti seletada. Luulega võib ka kõige ebareaalsemad kujutelmad reaalsusele natuke lähemale tuua. Ning kui luule on paberile pandud saab igaüks sellest erinevalt aru ja see on ka täiesti loogiline ka kellegi teise unenägusid või armastus pole võimalik täielikult mõista. Hasso Krull peab luuletus kingituseks, kuid mitte selliseks, nagu on materiaalsed kingitused mis kaotavad ajapikku oma väärtuse. Luule on kingitus keelele, rahvale, riigile. Iga luuletus kannab endas ajalugu, tundeid, filosoofiat ning erinevaid maailmavaateid. Tänu nendele on võimalik keelt oma kõige kaunimas vormis edasi anda. Krull on võrrelnud keelt võrgustikuga , mille üks paljudest lastest on luule. Tema sõnul on luule nagu elusolend, kes muutub kogu aeg ajas koos keelega
Luulekogu analüüs Liisi Ojamaa ,,Lõputu Juuli" 1.Yxkord ka kodus Luuletus on ABAB vormis. See luuletus räägib sellest, et keegi on olnud väga pikka aega eemal oma kallist kodust. Lõpuks on ta jõudnud sügisel oma koju ja tunneb ära tuttavaid asju ja oma kodu lõhna. See luuletus näitab, kuidas meeldib talle kodus olla ja kui hästi ta end seal tunneb ja seda, et kodus olles hakkas lausa aeg aeglasemalt tiksuma. Luule on ühe stroofiline. Luule näitab seda, et autor on jõudnud kuhugi kuhu ta on ammu saada soovinud ning nüüd on tal selle üle hea meel ja on mõnus olla. 2.Walge lind Luuletus räägib sellest, et inimesed võiksid endale hankida unistusi, kuni neil on veel odav hind. Inimesed kes ei hangi endale unistusi, võivad saada omale kurbuse
kevad,sügis,talv,tormid,tuuled.Need teemad läksid just tema ükildase isiksusega kokku. 2.Kõige rohkem kirjutab Juhan Liiv sügisest,mida ta ise ka kinnitas.Sügisest on kirjutatud nii rõõmsaid,säravaid,kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi.Tema jaoks on sügis just väga mitmepalgeline,mis teebki luuletamise huvitavamaks ja värvikamaks. 3.Tekib reaalne pilt Eesti looduse kaunidusest ja mitmekesisusest. 4.Kõige lühem luuletus on ,,Sügise(tuul)" .Meelde jääb oma lühidusega ja mõtte välja toomisega kõigest 4 reaga. 5.a)"Lumehelbeke tasa,tasa Liugleb aknale tasa,tasa." Mulle meeldib see kõige enam sellepärast,et väiksen,kui anti luuletusi valida pähe õppimiseks,oli see just sobiv.Sest oli see ju kerge riimiga ning lühike.Kui meelest läks,siis sai omast peast veel juurde ka lisada,põhiline oli ikka tasatasa. b)"Tuisk jookseb võidu tuisuga, et teine teisest mööd ei saa: üksteise ette tõttavad,
Tema tegelik nimi oli George Gordon Noel, Robertson 6. Baron Byron. Byroni isa suri, kui ta oli kolme aastane. Lord Byron armastas loomi ja reisis koos nendega, sealhulgas koerad, kassid, ahvid, hobused ja kotkad. Lord Byronil oli ainult üks laps Augusta Ada Byron King, kes töötas matemaatikuna ja kes töötas varakute arvutitega. Üks tema sõpru kirjeldas Byroni "hulluks, halvaks ja ohtlikuks" Loomingud Hourse of Idleness oli Lord Byroni esimene luuletus, kui ta oli 19- aastane. English Bards and Scotch Reviewers see ilmus esmakordselt anonüümselt 1809. The Giaour Byron oli inpireeritud kirjutama poeemi oma Grand Touri ajal 1810 ja 1811. The Dream on luuletus kirjutatud Lord Byroni poolt 1816. Cain on draamatiline teos Lord Byroni poolt tehtud aastal 1821 Siim Mihkel Palits Percy Bysshe Shelley Shelley sündis väga jõukas Sussexi maa-aadli perekonnas.
III Ühe luuletuse analüüs. Luuletus"Eesti muld ja Eesti süda" ning"Enne surma Eestimaale". 1.Lugeda Koidula luuletust.Oleks hea kui on olemas ka luuletuse tõlge. 2.Anda lugemiseks luuletuse interpreteering:U.Alender ja ansambel "Ruja"esitus ning A.Mattiiseni või R.Rannapi interpreteering.Võimaluse korral kuulata laule www.estmusic.com/ 3.Analüüsime luuletust ja esitatud laule: 3.1.kuidas on värsid rühmitatud? 3.2.millised on luuletuse kujundid? 3.3.miks on see Koidula luuletus tähtis? 3.4.milline luuletus see on ? 3.5.millest räägib see luuletus? 3.6.milline teema kordub selles luuletuses? 4.Kokkuvõte tunnist:moodustage rühmad .Arutage veelkord läbi,mis on tänases tunnis oluline.Mis on sinu arvates tunni eesmärk.Sõnastage tunni eesmärk. Kodune ül:Õppida luuletus "Eesti muld ja Eesti süda "pähe. EVOKATSIOONIFAASI TÖÖÜLESANDED. Tööülesanne nr 1. Kordamisküsimused L.Koidula elust. See on faktiteadmiste kontroll. 1.Mis on Koidula kodanikunimi? 2
,,Viimane eestlane" Luuletus räägib eestlaste ajaloost. Luuletuse emotsioonid olid valdavalt humoorikad. Jürgen Rooste kirjeldab meie matslikku minevikku ,,nüüd näeme toda viimast Maarjamäe tolgust, toda hulgust" kui ka tänapäeva ,,näitab härra Tühjusele(tänase päeva isandale) oma ilusat emakeelt. Autor loob meeleolu mahlakate kirjelduste ja sulgudes täpsustustega. ,,Laul eesti naistest" Luuletus annab edasi mõtteid autori mõtetest eesti naistest ja nende maailmast. Luuletus on pigem tunnetuslikult sügavamõtteline kirjeldus eesti naiste ilust, nende sõnade lummavusest, oskuslikust kavalusest, kokkamise oskusest, hinge hellusest kui ka kohast mehe südames. Veel kirjeldab luuletus, kuidas naised oskavad meestega mängida:,,eesti naise sõnad on hellad magusad nagu mesi-punuvad meeste pähe nad tuule- ja varesepesi" ,,Kõik on pagana hästi" Luuletuse kindlaks põhiliseks teemaks on Eesti poliitika. Autori mõtted annavad selgelt edasi
läikideaalid", ,,Kas olete näinud laeva, mis mastita". · Teema, nimega loodus, pealkirjad on: ,,Talve öö", ,,Järv", ,,Pikne", ,,Mets", ,,Tuul mängib pärna lehtedega", ,,Kullerkupp", ,,Lumelillekene". · Neljanda teema pealkirjad on: ,,Noorusaeg", ,,Vanaema teeb sängikest", ,,Aeg", ,,Ema ja tütar", ,,Las lapsed teevad". · Viienda teema pealkirjad on: ,,Valu", ,,Tühi", ,,Isakene, emakene,", ,,Hing lendab isamaa poole", ,,Ei näe enam", ,,Emale". 2. Milline luuletus köitis, milline mõte või tunne jäi meelde? Mind köitis luuletus nimega ,,Emale". See luuletus rääkis palju valust, hirmust ja kaotusest. Ka oskamatusest ja vaesusest. Seda luuletust lugedes tekkis tunne, nagu räägiks see luuletus sinuga. Nagu oleksid sina Ema. See rääkis ka kodumaast. Kui vaene ja abitu see on. Ja kuidas kodumaa Teda maha oli teinud. Ja kuidas kodumaa teda pilganud oli. 3. Millisena näeb autor a)inimsuhteid; b)armastust; c)elu mõtet;
Valm- õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus, mille tegelasteks on peamiselt loomad, kes kujutavad inimese. Valm naeruvääristab ühiskonna ja inimeste pahesid. Koosneb kahest osast: esimene on jutt ja teine osa on moraal. Poeem- mitmeosaline lüroeepiline teos, sisult jutustus kuid vormilt luuletus. Eeposest on ta vormilt vabam ja mahult väikesem. Tegelased poeemis on erakordsed ja/või romantilised kangelased, kes elavad läbi nn. hingelise seisundi. Sonett-vaga vana luulezanr, mis tekkis Itaalias 13 saj. Ajapikku jagunes ta kolmeks: Itaalia, Prantsuse ja Inglise. Sonetis on 14 värsirida, ta jaguneb sisult kaheks: nelikutes esitatakse teema, kolmikutes on kõrvalteema või lüüriline mõtisklus. Eesti esimese soneti autor on Eisen. Ballaad- sisult jutustus, vormilt luuletus
1) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Eesti murded? * Kirderannikumurre * Põhjaeesti murded * Lõunaeesti murded 2) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Lõunaeesti murded? * Mulgimurre * Tartu murre * Võru murre 3) Nimeta mõni murdekeelne luuletus ja selle autor. ,,Kõrts" Jakob Tamm 4) Nimeta mõni murdekeelne ilukirjandus ja selle autor. ,,Pildike Peipsi rannalt" Juhan Liiv ,,Noorele sõbrale" Valter Voole 5) Mille poolest erinevad laen- ja tehissõna? Too kummagi kohta 1 näide. Laensõnad on Eesti oma sõnad, kuid tehissõnad on kuntslikult loodud. Laensõnad: aken ; Tehissõnad: auto 6) Mille poolest erinevad laen- ja võõrsõnad? Too kummagi kohta 1 näide.
alusel Isikustamine-e.personifitseerimine millelegi mitte inimlikule isikuomaduste omistamine Sümbol-võrdkuju,pilt või märk,mis esindab mõnd nähtust või mõistet eriti abstraktselt Allegooria-e. Mõistukõne tekst tervikuna vihjab millelegi millest otse juttu e tehta Iroonia-pilkavteesklus,öeldakseüht aga vihjatakse vastupidisele Gradatsioon-e.astendus tähenduslik tõus või langus luuletuses Palindroom-mõistatuse liik mida võib lugeda mõlemat pidi Haiku-riimideta luuletus e.ajviite- lõbuluuletus Tanka-riimideta luuletus e.lühiluuletus Sonett-14 realine kinnisvormis luule Itaaliasonett -4+4+3+3 värs inglinesonett-4+4+4+2 värssi Alliteratsioon-e. Algriim sõnade esihäälikute kunsti kavatsuslik kordus assonants-e.algriim sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis Onomatopöa-e.jäljendused (mull,mull,mull) Salmid-e.stroofid sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Onegini stroof-luuletus mis sisaldab 14 rida Poeem-lüüriline või eepiline jutustav
Luuleteksti analüüs: „Lapsetapp“ (Kätlin Kaldmaa) Kätlin Kaldmaa luuletus „Lapsetapp“ pärineb 2012. aastal ilmunud luulekogust „Armastuse tähestik“. Luulekogu hõlmab endas nii eesti- kui ingliskeelseid luuletusi, enamik neist on kirjutatud armastusest otseselt ja sellest, kuidas armastust võib leida väga lihtsatest ja väikestest asjadest. Kuues pikas armukese-luuletuses iseloomustab autor võõraid maid ja rahvaid, ühtlasi on need reisikirjad. Ülejäänud luuletused on erinevad, ent pea kõigis on läbivaks teemaks armastus
Juhan Liiv Helin Kui mina olin veel väikene mees, üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks, läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind, ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing, tal kitsas on jäänud maapealne ring. Ma leian,et luuletus räägib elutahtest. See, mida kirjanik nimetab helinaks on huvi ja lootused elult. Juba väikese poisina tundis ta rõõmu ja nautis elamist ning elu avastamist. Vanemaks saades, kui pilt mängumaalimast ja lapsepõlvest edasi reaalsemaks arenes, süvenes elu avastamise soov veelgi, kõik muutus huvitavamaks, kui kunagi varem. Kuid lõpuks kui elu on juba peaagu elatud avastatakse , et pool elust oleks nagu elamata jäänud ning lüüakse käega
Kui Vilde luges Underi saksakeelseid luuletusi, arvas ta, et naine peaks hakkama eesti keelt õppima. 1902 abiellus Under raamatupidaja Karl Hackeriga, neid sidus omavahel Hiiumaa. Kahekesi kolisid nad Moskvasse, kus mees sai tööd majandusülemana. Venemaal sündisid ka kaks tütart, kuid abielu katkeb 1917. 1924 abiellus ta uuesti luuletaja Artur Adsoniga. Esimese luuletuse, mis oli saksa keeles, kirjutas Under siis, kui ta oli 13. 1904 (oli 21) sai ajalehte ,,Postimees" trükki esimene luuletus, trükki aitas selle Ants Laikmaa. Under kasutas pseudonüümi Mutti. Oma nime all ilmusid esimesed Noor-Eesti albumis 1905. Noor-Eesti kaudu tutvus ta mitmete kirjanikega nagu Suits ja Tuglas. Esimene loominguperiood oli 1904 1919. Ilmus käsikirjaline luulekogu Maia Maarjamaa nime all. 1917 Siuruga esikkogu ,,Sonetid". 1918 ilmus kaks kogu - ,,Sinine puri" ja ,,Eelõitseng". Iseloomulik oli joobumuslik elurõõm, eluõnn. Luuletused olid helgetes värvides, oluline oli nende
kuid see ei lahendanud haige luuletaja olukorda. Üheks pidevaks mureallikaks osutus korteriküsimus.Omaette oleku soov ja vajadus üüriga kokku hoida sundisid teda enamasti asuma kõledaisse katusekambritesse. Alles 75-ndaks sünnipäevaks sai Haava Tartu linnavalitsuselt kingituseks korraliku korteri Tähtvere pargi lähedal, kus luuletaja elas surmani. Anna Haava suri 13 märtsil 1957 ja maeti kümnete tuhandete saatjate osavõtul Tartu Raadi kalmistule. Anna Haava esimene luuletus ilmus aastal 1886. Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Ristlained", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Meie päevist", ,,Siiski on elu ilus" ja ,,Laulan oma eesti laulu".
Luulekogu analüüs Doris Kareva "Ööpildid" Kalev Seilmaa Luuletajast Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 1966 1977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlike ringkondadele. Ta on kirjandusrühituse Wellesto liige ning üks selle rajajaid. Looming - Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid". Riimi analüüs
Zanrianalüüs Analüüsin seda luuletust, kuna pidin ühte luuletust analüüsima ja ma võtsin juhuslikult just selle luuletuse. Luuletus räägib inimesest, kes tahab enda ellu inimesi, kes teda väärtustataks, kuid siiani pole ta veel ühtegi kaaslast, keda saaks oma hingesugulaseks nimetada, veel leidnud. Tegu on eleegia zanrisse kuuluva teosega. „Väike-Aasias nimetati eleegiaks nutulaulu, mida kanti ette früügia flöödi saatel, kuid vana-joonia eleegial pole kohustuslikku nukrat iseloomu. See on õpetliku sisuga lüüriline luuletus, mis sisaldab ergutusi ja üleskutseid tähtsaks ja tõsiseks teoks, mõtisklusi, aforisme jms. Eleegiaid lauldi pidudel ja rahva kokkutulekutel. Tema väliseks tunnuseks on eriline värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusel kujuneb kahest värsist salm – eleegiline distihhon (kaksikvärss).“ Annabel Leesalu Ellegia ja Jambid (http://lepo....
Sisu järgi jaotatakse luulet loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks jm. Riim-sarnasekõlaliste sõnade kordumine Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Rütm-põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkusel Värss-luuletuse rida, värsiread jagatud stroofideks Stroof-salm, mida iseloomustab sisuline terviklikkus Vabavärss-ei riimu omavahel, luuleread erineva pikkusega, ei jagune stroofideks Piltluuletus-selline luuletus, mille eesmärk on eelkõige vorm. Luuleridade paigutus lehel kujutab mingit kujundit. See on luuletuse sisuga seotud. Luulezanrid: Haiku-koosneb kolmest värsireast, milles on kokku 17silpti. Esimeses värsireas on 5, teises 7 ja kolmandas 5 silpi. Riim puudub, seaos looduse ja aastaajaga. Tekkis 15.saj. Jaapani klassikaline luulevorm. Lüüriline, sõnastus täpne. Ballaad-pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus
“Niisugust mütsi ma kandmas ei näe mitte ainsatki jütsi. Mis oli mu memmel küll mõttes ja arus, et mulle nii tobeda mütsi ta varus?” Punamütsike poes maksis eurosid sada ja kübara ostis, mis must nagu pada. Sel kübaral lint lehvis uhkelt kui plagu ja kunstlilli rippus seal peotäie jagu. Punamütsike hüüdis: “Siit hetkest kas teate, mind Kübaradaamiks nüüd kutsuma peate!” Hall hunt seda kuulis, ta kummardas maani ja kübaradaami viis reisile Taani. 1. Luuletus pärineb Urve Timmuri raamatust “Lumekuninganna märkas lehes…” 2. Valisin selle luuletuse, sest mind on alati köitnud muinasjutud ning oli tore näha, et keegi on neist ka, küll veidi teises võtmes ja sisuga, luuletusi moodustanud, kuid mis on siiski äratuntavad oma tunnusjoonte poolest. 3. Luuletuse idee on anda edasi Punamütsikese lugu uuendustega, seekord ta küll ei läinud maale vanaemale külla, kuid siiski on luuletuse algallikale/-mõttele hästi viidatud. 4
aastal ilmunud esikkoguga on olnud ka Jüri Kolk. Betti Alveri luuletust ,,Ei vaibu" ning Jüri Kolgi luuletust ,,Veel kord luule" võrreldes tekib vaieldamatult küsimus, kas nad saavad mõlemad samaaegselt olla osa eesti luulekaanonist, võttes arvesse kahe luuletuse erinevusi. Temaatiliselt käsitlevad mõlemad autorid luule tähtsust inimesele ning seda, kuivõrd kestev see olla võib, seega ei saaks isamaalisuse temaatikale rõhudes ei Betti Alveri ega ka Jüri Kolgi luuletus eesti luulekaanonisse kuuluda. Pidades silmas luule sotsiaalsuse kriteeriumit ning hukkamõistvat hoiakut tarbeluulele, peab tõdema, et mõlemad luuletused sellegipoolest luulekaanonisse kuuluksid. Alver on oma teoses keskendunud luule olemusele. Ta kirjeldab luule kustumatust ning tähendust lugejale. Kolgi luulet iseloomustab personifikatsioon. Ta on luule muutnud sotsiaalseks elusolendiks, kelleta sõnadest maailmas elamine võimalikuks ei saa
Tuiskab tolmu, kõlkaprahti. Hangujatel näod on hallid. Kostab sõelte kigin-kägin. Nagu ikka, põhuvallil pahmab poisikeste vägi. Küll on kaalujatel kiire. . . Las need mehed saavad vatti, aga varesed ja hiired ärgu viljast lootku matti! Pihus hang ja valla kaelus vaatab tööd kolhoosivana: siin on midagi, mis paelub, näole muheluse manab. Hea, et avarad on aidad, salved suured! mõtleb papi. Jänni jäävad, poistemaidad, tuleb endal lüüa appi. Kommentaar: See luuletus köitis mind kõige rohkem, kuna see kirjeldab täpselt seda tegevust sel ajal, kui olid veel kolhoosid ning luuletus on kirjutatud nii, et seda on mõnus lugeda ning luuletuse sisust saab igaüks aru. Luuletus haakub minu eluga kohati, sest kolhoosis ma tööd teinud ei ole ja ei oleks saanudki, sest need kadusid enne minu sündi. Aga vanaisa juures olen ma küll viljavõtmise ajal abiks olnud. 6
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosa...
mööduja”). Siiski ei jäänud Runneli loomingus põhikohale viha ja kurbus, vaid armastus kodu vastu. Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaaline luule, kuid ei puudu ka armastus- ja loodusteemalised luuletused. Luulel oli tihti poliitiline tähendus, mis oli varjatult kui ka avalikult nõukogudevastane. Runneli loomingus on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstluule võimalused, muutes tema värsid rahvalikkuse ja laululisuse sulamiks. Kõige tuntum luuletus, mis on tehtud lauluks, kannab nimetust “Jaanipäev”, mis pärineb luulekogust “Laulud tüdrukuga”(1967). Vello Toomemets on meenutanud, et ta tahtis ansambli Fix uue liikmena kirjutada ise laulu, kuid ühel talveõhtul tutvus ta Hando Runneli loominguga ja leidis just sellele luuletusele sobiva viisi. Mina tutvusin tema loominguga teostes “Laulud tüdrukuga”,“Punaste õhtute purpur” ja lugesin Internetist keskkoolile mõeldud luuletusi
Liivi luule analüüs 2. Millest luuletus räägib ning mis on selle teema? ,,Pääsuke" Luuletus räägib loodusest, spetsiifilisemalt pääsukesest, kes on äsja lõunamaalt tagasi jõudnud ning laulab kevadisel ajal õues. ,,Sina ja mina" -Tegu on armastusluuletusega. Liiv kirjeldab luuletuse abil, kuidas üks kindel inimene on talle väga tähtis ning ilma selle isikuta on ta elu mõttetu. ,,Noor-Eestile" See isamaaluuletus on kirjutatud austuseks Eesti riigile ja selle töisele rahvale
kirjeldanud seda luuletuses päris tabavalt: Küll jõudu on püütud võita! Kord peal on Kangus, kord Jonn. Kuid nagu Kavalus märkis: Mulje osutab kõik. Selleks et oma tahtmist saada, saab proovida erinevat moodi. Selleks sobivad mõlemad - nii kangus, ajades ainult oma joont ja ei anna järgi, kui ka jonniga. Viimane on just laste lemmik. Aga kõige paremini saab kavalusega, pead jätma teisele mulje, et see mida tahad on just talle kõige sobilikum ja parim lahendus. Kõige tõsisem luuletus on: Põdurus pikki aastaid On põetanud Kannatlikkus. Laiskus vist laatsaretis Vedeleb siiani. Luuletus mis teemalt haakub mõne episoodiga minu elust on: Sõprusel tihti on külas Unistus, Nali ja Mäng. Kui aga helistab Häda, On Sõprus kohemaid seal. Sõpradega koos olles unistangi, teeme nalja ja lõbutseme aga kui mõnel sõbral on probleem ehk häda siis aitame kõik teineteist. Antonüümne luuletus: Õekesed Nutt ja Hala Näevad näguripäevi. Teinekord laenab leiba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
