Keskajal olid kroonikad peamisteks ajalooteosteks. Enamasti kirjutati kroonikaid proosas, kuid on ka riimkroonikaid. Euroopas olid kroonikuteks valdavalt mungad. Hiljem on kirjutatud ka kuninglikke ja linnade kroonikaid. Katekismus on lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismusi koostati alates VII sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Lutheri "Väike katekismus" ja vaimulikele kirjutatud "Suur katekismus". Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanikest viljelesid oodi Pindaros, Horatius jt. Pastoraal on karjaselaul vm. karjase- või maaelu idülliliselt kujutav teos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. Pastoraali viljeleti antiikkirjanduse eeskujul ka Euroopa XIV-XVII saj. kirjanduses.
Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Peale seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega. Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Lydia Koidulat kirjutas ta idüllilist luulet isamaa ülistamiseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus "Vanemuine", üldtuntud rahvaliku lauluna "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." (1869). 1904. aasta 12. augustil oli Koidu seltsil vähisöömise õhtu, kus tõsteti üles mõte: 35 aastane koor vajab oma laulu. Poeet ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars, kes seltsi üritustel alati kohal oli, võttis paberi ette ning veerandi tunni pärast oli üheksa rida teksti paberil: «Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal...»
Heiti Talvik (1904 1947) Elulugu. Sündis 1904 a. Tartus arstist isa ja pianistist ema pojana. Lapsepõlv möödus tal Pärnus, kuid koolis käis vaheldumisi nii Pärnus kui ka Tartus. 1924 a. Ilmus tema esimene luuletus ajakirjas Looming. 1926. aastal asus Tartu Ülikooli eesti keelt ja kirjandust õppima, kuigi ta õpinguid ei lõpetanud avaldas ta suurt mõju eesti kirjandusele oma tegevusega seltsis "Arbuja" ja teistes seltsides. Õpingud lõpetas 1934 a. et hakata kutseliseks kirjanikuks. 1937 a. Abiellus Betti Alveriga. 1945 a. Nõukogude okupatsiooni algul ta arreteeriti ning mõisteti viieks aastaks väljasaatmisele Siberisse. 1947 a. Suri Siberis, sest haigestus
Betti Alveri luulekogu Sandra Joonaks JMG 10.D klass 2014/2015 Luulekogu andmed BETTI ALVER TEOSED I, TALLINN EESTI RAAMAT 1989 Kujundanud Mai Einer Betti Alver (1906-1989) Sündis Jõgeval Eesti luuletaja Oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga Hiljem abiellus kirjandusteadlase Mart Lepikuga Luuletuste teemad Armastus- "Jälle ja jälle" Hirm- "Ebausklik" Elu- "Elul on väikene hingemaa" Perekond- "Isaga metsas" Aastaajad- "Sõber talv" Vabadus- "Vabaduse deemon" Autori nägemused · Loodusest Loodus on muutlik, kord rahulik ja kord metsik, kord kuiv ja päikseline, kord aga väga tormine ja vihmane. "Kui pilved Kähinal käisid üle madala taevalae, tuli tasa me tundi sügis" · Armastusest Armastus võib olla kibe ja valus, armastus võib olla parim tunne maaailmas, kuid võib ka palju haiget teha. "Nii ras...
Mees oli Iason.Komöödia-pilke-või naljamäng,lõbusa lõpplahendusega näidend,kus konfliktid peaksid õnnelikult lahenema ja kuri saab karistada.lava- orkestra.theatron-vaatamispaik skenee-ehitus.Vergilius(70-19 eKr),kuulsaim Rooma luuletaja,Kangelas eepos ,,Aeneis'',peategelane elas Trooja linnas,armulugu kuningas Dido- ga.Eepose teises pooles jõuab ta Latiumisse ja peab võitlema hõimude latiinode vastu.Võidab lahingu,eepos propageerib patriotismi,poeem-pikk,jutustav luuletus,Proosa-ilma riimita,hakkas välja kujunema 7saj eKr ajaloolisest kirjandusest.Caesar-(100-44 eKr)väejuht,riigimees,kirjutas teose oma sõjaretkedest,,Märkmeid Gallia sõjast'',Teose stiil oli lihtne,selge ja seda kasutatakse ladina keele õppimiseks tänapäeval.Palju teavet olustikust,kommetest ja relvastusest.Cicero-(106-43 eKr) Rooma kõnemees,riigiteadlane ja kirjanik,Avaldas oma arvamust,oskas põhjendada oma poolehoidu,mõistis hukka liigse võimuiha.Kuulsaim teos,,Kõnemehest''
ja tunni tuleriidast, ehitusest ja tõusust, roosjalt õhetavaist palgeist ja purpurist ja lõkkeist verevvalgeist ja laipja päikse surmaväsimusest ja süte hõõges kuugi küütlevusest ja varjudest ja hämarustest kalgeist ja taevanõost, mis kokku rullis nahku, ja tähest tõbisest, näol kalbe vära, kristaljaist lätteist, talitsevaist vahku. Ja kõik see oli neitsi peie pära, tark teadus, millest laibalehk ei lahku, lilled ja sära, käratsus ja plära. 1 Luuletus on kirjutatud nähtavasti pärast 1613. aastat, kui Góngora poeemi „Üksildused“ kultistlik stiil sai paljude teiste kirjanike, sealhulgas Quevedo pilkeobjektiks.
................................................................... Kaunimad laulud sõnad................................................................................................ Tuljak sõnad................................................................................................................. Ta lendab mesipuu poole sõnad................................................................................... Mu isamaa on minu arm .Laulu on tehtud ümber luuletusest. Algne luuletus:............ Mu isamaa on minu arm sõnad.................................................................................... 2 Laulupeo ajalugu Esimene ülemaine üldlaulu pidu peeti 1896 aastal Tartus. Idee sai alguse "Vanemuise" seltsist eesotsas Johann Voldemar Jannseniga . Esimesest üldlaulu peost võttis osa 46 meeskoori ja 5 puhkpilliorkestrit. Seitsme esimese laulupeo ajal mil eesti kuulus Venemaa kooseisu tuli
Kirjandus Kantsoon Romanss neiu kaebe laul Serena õhtulaul armsama akna all Ballaad refrääniga tantsulaul Pastorell dialoogia vormis lühike luuletus, üks kõnelane oli karjane, rüütel Minnesinger Saksamaal on teada u. 200. Kõige tuntum on 13. sajandist Tannhauser. Richard Wagneri ooper Tannhauser. Rüütliromaanide ainestik sai peamiselt aluse keldi müütidest. Need rääkisid peamiselt Briti kuningast Arthurist ja tema rüütlitest. Ümarlaua romaanid RÜÜTLIKIRJANDUS KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem lüürika liik, ülistav, armastus teemal
Referaat Eesti Kirjanikud Koostaja: Klass: Juhendaja: 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................4 HENRIK VISNAPUU....................................................................................................................................5 LOOMING......................................................................................................................................................5 MUUD TEOSED..............................................................................................................................................6 AUGUST GAILIT...............................................................................................
Et väidan: sel Aastal tuleb kevad teisiti. Tiu-tiu ja tulistatakse. Aserid ütlesid, et nad lähevad koju Hea sõnastus. See luulets on lühike ülevaade sellest, mis toimus 1991 aastal. Siin on kõik öeldud kaudselt, mida öelda saab. Vaikne ajastu sai läbi ja ka see-tõttu algab see luuletus sõnadega ,,No tere". Edasine käik liigub selle suunas, et tahetakse edasi öelda, mis nende arvates hakkab toimuma. Ennustati, et varsi tuleb sõda, sest luuletus ütleb, et kevad tuleb teisiti. Aserid ütlesid, et lähevad koju sellel lausel on sümboolne tähendus, sest mina saan aru, et aserid on välismaalased ning see-pärast nad ütlesid nii. Kui luuletus oli kirjutatud, arvati, et Venr väed lahkuvad riigist. Nii see ka lõpuks juhtus. Hea sõnastus ongi selle kõige lõpetuseks.
Dramaatika (jutustav kirjandus) (luulekirjandus) (näitekirjandus) Eepos ood tragöödia Romaan pastorad komöödia Jutustus sonett draama Novell ballaad Reisikiri poem Päevik haiku Miniatuur lüüriline luuletus Proosaluuletus Luule kujunes tantsu saatelaulust, kui sõnalise osa tähtsus suurenes. Luulel on 3 peamist vormitunnust: Riim- sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Rütm- põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkused. Värss-on luuletuse 1(üks) rida. Stroof- on luuletuse 1(üks) salm. Luule Riimiskeemid Paarisriim a-1 rida Ristriim a Meesriim värsi lõpus on ühe
ja üksikasjalik mõtteid *Süzee-sündmustik Loodus-,armastus-,isamaa- ja *dialoogivorm *Miljöö-aeg,koht mõtteluule *remargid *Karakterid-tegelased *Riim *lavale sobivus *Rütm *jagunemine vaatusteks ja Zanrid: *Jagunemine värssidesse stseenideks Eepos,valm,lühijutt, Zanrid: Luuletus, novell,jutustus,romaan Haiku,sonett,ood,pastoraal, Zanrid: *Lüroeepika-poeem,ballaad Tragöödia,draama,komöödia Rahvaluule RAHVALAUL RAHVAJUTT VÄIKEVORMID *Regilaul *muinasjutt *vanasõna *muistend *kõnekäänd
7. Kuni 18. sajandi lõpuni edendasid eestikeelset kirjasõna mitte-eestlased. Eestlased hakkasid oma kirjanduses domineerima alles 19. sajandil. 8. Kristjan Jaak Petersoni looming: K.J. Peterson oli esimene eesti soost luuletaja, ta on loonud ligi veerandsada luuetust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa tema luuleloomingust moodustavad heroilis-filosoofilised oodid ning lihtsama värsikoega pastoraalid. 9. Pastoraal maaelu maalilisust kujutav karjaselaul. Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele jms. Iseloomulik oodile: sinavorm + retooriline pöördumine. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused + tekkimine Eeldused: o Pärisorjuse kaotamine 1816/1819 o Teoorjuse kaotamine, üleminek raharendile 1849/1856 o Talude päriseksostmine Lõuna-Eestis o Eesti keele grammatika (1843) o Eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel (1866. a. Vallaseadus)
Õppetase lütseumis oli suhteliselt kõrge, kuid ebaühtlane: edumeelsete professorite kõrval leidus ka alatasemelisi õppejõude. 12 - 14-aastasi poisse õpetati ülikooliprogrammide järgi, kuid süsteemitult. Puskini jaoks oli oluline direktor, kes ergutas koolis igati kirjandushuvi ning suutis vältida kõrgemalt poolt ettenähtud sõjaväeõppusi (piirduti ratsutamise ja vehklemisega). 1814. ilmus ajakirjas "Euroopa Jutustaja" pseudonüümi all Aleksandr N.k.s.p. luuletus "Luuletajast sõbrale" see oli 15-aastase Puskini luuledebüüt. Lütseumi lõpetamise ajaks oli temalt trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja Puskini nimi kirjandusilmas juba tuntud. Puskini lütseumiaastatesse 1 langesid ka tähtsad ajaloolised sündmused (1812. a. Napoleoni vallutusretked), mis kahtlemata mõjutasid vastuvõtliku nooruki maailmavaadet. Veidi hiljem tutvus Puskin Tsaadajeviga, kes oli oma
teemärke ning loomajälgi. Võistlus oli keeruline aga meie rühm sai ikkagi esikoha. Poisid jäid teiseks sest kogusid vähem punkte. Metsas nägime sinililli ülaseid ja muid kevadlilli. Nädala pärast kui ilm ilus püsib, siis korraldame lõkkeõhtu. Ruttasin siia et sind aidata. Ma nägin et sa tuled. Saima teadis et Mari ootab. Ta ei saanud minna sest pidi kodus ema aitama. Tüdruk läks välja aga tuli varsti tagasi. Talle meenus et homseks on luuletus pähe õppida. Raadiost öeldi et homme on ilus ilm. Lastel on hea meel sest vihm on lakanud. Nad jooksevad õue kus on suured lombid. Lapsed kilkavad ja naeravad sest soojas vees on tore paljajalu paterdada. Öeldakse et naer on tervisele kasulik. Mart ei karda külma sest ta on terve ja tugev poiss. Ta peseb end hommikuti jaheda veega sest see karastab. Salme võtab harja ja pulbri (pasta) et pesta hambaid. Ilm on selge kuid külm. Saabus hommik aga külm kõvenes
seda kohati üllatuslikuks pidada. Samas on vähemalt mehe noorusajal kirjutatud armastusluulest võimalik välja lugeda probleemseid suhteid, mida Visnapuul pole õnnestunud positiivselt abielusadamasse tüürida. Juba 27-aastaselt mahtus Henrik Visnapuu loomesse lihtsuse ja eluõnne kõrvale ka tüdimust ning pettumust, mida ta ka oma esikkogus ,,Amores" avaldada ei peljanud. Hästi iseloomustabki mehe allaandmissoovi armuasjades tema luuletus ,,Loobumus", kus kirjeldatakse armuvalu ning purunenud südamega kaasnevat nukrust. Olen väsinud ootmast, olen pettund lootmast. Kätest ramm kadus siruten neid sulle vastu. Vaarub samm. Raske seista, raske istu, astu.
_ Meenuta romantikute luuletusi luuletajast ja tema kohast ühiskonnas. Mida saad nende põhjal luuletaja kohta öelda? _ Mis on luuletaja ülesandeks? Mõjutada rahvast vabalt mõtlema ja väärtustama tundeid, nägemusi ebatavalisi nähtuseid. _ Kuidas sarnanes romantismiaegsete poeetide elu nende loodud kangelaste eluga. Too näiteid. 2. W. Blake _ Kes oli William Blake? Inglise romantik, varane romantismi geenius ?_ Mida Blake kirjutas? ,,Kogemuste laulud" _ Milline on tema tuntuim luuletus?tiiger 3. Järvekoolkond _ Keda kutsutakse järvepoeetideks?Wordsworth, Coleridge, southey _ Mis järvepoeete mõjutas? Elasid ühes kohas, Prantsuse revulutsioon, ja hilisem Napoleoni poliitika ?_ Kes ja kus avaldasid inglise romantismi manifesti? Mille vastu manifestis välja astuti?Wordsworth ja Coleridge, nõuti lihtsa elu väärtustamist, igapäevasest ilu otsimist, irratsionaalse poole püüdlemist. Parim keskkond luuletajale on maa, loodus 4. F. Hölderlin
aastate lõpust ja 1990. aastate algusest ilmusid ajakirjanduses. Pärast autori surma pani Hasso Krull kokku Jüri Üdi ja/või Juhan Viidingu ,,Kogutud luuletused" (1998)." 6 Luulekogu Mina lugesin Juhan Viidingu luulekogu, ,,Käekäik" aastast 1973, mil ta kirjutas veel Jüri Üdi nime all. Luulekogu luuletused on jaotatud neljaks: Esimeses pooles on lühikesed sõnamängulised luuletused. Näiteks meeldis mulle luuletus ,, Lühike" Algusest lõpuni käidud on tee. Nüüd vaid kordan. Lubades tubades edasi-tagasi sussides käia. Vanemad naised ja humanitaarkooli noored Mõnikord annavad mulle maiuseid ja kätt. Teises osas on ,,Luuletused pidulikeks juhtudeks" lisaks ka tellimustöö. Selles osas mulle meeldib kõige rohkem luuletus ,,Vegetatsioon". Mis räägib sellest et võime teha näo nagu me ei teaks ja ei kuuleks, aga tegelikult me ju kuuleme ja mõistame, kuid ei tee sellest välja.
Ajapikku on kogemuste najal jõutud järeldusele, et selline lahendus on majanduse pikaajalise arengu seisukohast parem. Iseseisev keskpank saab päevapoliitilistest kaalutlustest kõrvale jääda ning võtta vastu otsuseid, mida lühemaajalise perspektiiviga seotud poliitikutel võib olla raske teha, kuid Helsingin Sanomat kirjutas 29. juuli 2010: ,,Eesti sajakroonine rahatäht lahkub järgmisel aastal, aga rahatähe pealt on võimalik leida poliitiliselt huvitav sõnum. Lydia Koidula luuletus ,,Unenägu" unistab Soome ja Eesti riigiliidust. Aastal 1881 avaldatud luuletus puudutab tõenäoliselt Soome ja Eesti vahelist tugevat sugulusideoloogiat, mis 19. sajandil eesti rahva seas levis. Saja-kroonist on kritiseeritud, kuna sõnum on poliitiliselt ebakorrektne. (Tihti on lisaks küsitud, miks on 50-kroonise rahatähe peal vabamüürlaste sümbol.) Rahatähe kujunduse üle otsustas Eesti Panga juhtkond, kuid rahatähe sõnumi
Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Primaarne modelleriv süsteem on loomulik keel. Kirjandus on palju keerulisem süsteem kui loomulik keel. Loomulik keel modelleerib maailma (eelduseks see, et keeles väljendub see, kuidas maailma näeme). Loomulik keel kutsub esile teisi keeli ning aitab neid interpreteerida. Kunsti keel aga modelleerib reaalsuse erinevaid aspekte, kasutades erinevaid süsteeme - semiootikat. Näiteks mõni luuletus loodusest - see on pilt, kuidas luuletaja seda hetke nägi. Lugeja selle mõistmiseks peab tundma erinevaid süsteeme, nt keelt, luuletuses mainitud taimi vms. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Vormi järgi jagatakse kirjandust nö kõrgematesse ja madalamatesse zanritesse. Näiteks: luuletustel on oma kindel väline vorm, mille järgi me nad ära tunneme; luuletusel on ka sisemine struktuur, enamasti kuulub luuletus ilukirjanduse alla.
tolkneb välja suur karvane saba. Nagu alati, ilmub kiiresti kohale rahvahulk, kes hakkab luuletajat jälitama, tallataes üksteist jalge alla. Luuletaja on üksi ja püüab põgeneda, kuid, kogunud julgust, hakkab vastu, sest tunneb, et tal pole nende inimestega midagi ühist. Pilt rahvahulgast on võimendunud ja seeläbi nihestunud. Pilt muutub äärmuslikuks: luuletaja näeb kovikus istuvaid inimesi kui roosat tainast, mis lodevalt valgub üle toolide luuletus ,,Kõrini". Majakovski luuletustes elab luuletaja, kes on teadlikult valinud oma saatuseks üksinduse. Tema üksindus on kui ulg, mis ei jäta kedagi puutumata. Luuletuses ,,Viiul ja veidike närvilist" tunnistab poeet viiulile, oma ,,puust pruudile", et nad on sarnased. Noor Majakovski jättis agressiivse mulje, seetõttu võis jääda märkamata tema õrnus ja kaastunne nende vastu, kellega ta tundis hingesugulust ja kelle kannatusi mõistis.
ja tegevusest) · Tragöödia nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt Atika tragöödiaks, varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Oli rituaalne rahvapeo ola. Lõpp ei pruukinud olla õnnetu. · Sophokles tõi tragöödiasse juurde kolmanda näitleja. Koor oli mõtliku ja moraliseeriva kommentaatori rollis. · Millised luulezanrid tekkisid? 1. eleegia (ükskõik mis teemal loodud luuletus, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon e. kaksikvärss) 2. epiniikion (ülistuslaul olümpia-, püütia-, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks) · Heksameeter Kreeka värss, mis oli üles ehitatud pikkade ja lühikeste silpide kombinatsioonide korrapärasele vaheldumisele. UU / UU / // · Teater draama esituspaik. Ruum, mis koosnes 3-st põhiosast: 1. orkestra (ringikujuline tantsuväljak
1831. aastaks oli Poe avaldanud kolm luulekogu, mis jäid suurema tähelepanuta. Ta abiellus oma täditütre Virginia Clemmiga, kes oli tollal vaid 14-aastane ning töötas toimetajana ajakirja ,,Southern Literary Messenger" juures. Sellele järgnesid puuduse ja rännaku aastad, mil kirjanik tegi kaastööd paljudele ajakirjadele. Poe kuulsaimateks luuleteosteks on saanud need, mis ta kirjutas elu lõpupoole, naise haiguse ajal. 1845. aastal ilmus luulekogu ,,Kaaren ja teisi luuletusi". Luuletus areneb kahekõnena luuletaja ja ootamatult kambrisse lennanud kaarna vahel. Teises tuntud luuletuses ,,Kellad" asenduvad elu alguse, nooruse ja rõõmu helid lõpuks matusekella tohutu kajaga. Poe lüürika olulisi kujundeid on ,,dream". Poe avaldas 1848. aastal proosapoeemi ,,Heureka", mille pühendas W.Humboldtile. Poe hämmastas kaasaegseid oma jõulise kujutlusvõimega. Fantastilised õuduslood ,,Ligeia", ,,Usheri maja hukk", ,,Punase surma mask", ,,Must kass" jt. järgivad
John Keats 1795 1821 Ta oli briti luuletaja, ta pärines alamklassist ja oli kirurgia õpilane ja töötas velskerina. Ta sündis Londoni lähedal Finsbury linnas ja tema sünnikuupäevaks oli 31. Okt. 1795. 1816. Avaldati tema esimene luuletus. Aasta hiljem andis ta välja luulekogu `'Poems'', kus oli 30 luuletust. Ta suri roomas 1821. aastal . Oma eluajal suutis ta avaldada kolm luulekogu. , millest teine on `' Endymon `'1818 ja `' Lamia Isabella. The Eve on St. Agnes''1820 Tema loomingut iseloomustub eriline iluihalus. Tema jaoks oli kõige tähtsam ILU. Ta ülistas loodust, seda ta maalis luuetustes. `'Ilu on tõde ja tõde on ilus .`' Ta oli valgustusajastu poeet. Sandor Petöfi (1823 1849)
1631. avati Tartus esimene trükikoda / 1632. avati Tartu Ülikool / 1635 . avati trükikoda Tallinnas 17. sajandil tegutses Forseliuse kool( usuõpetus, arvutamine, kirjutamine), tegutses 4 aastat. 1632 1638 Andis Heinrich Stahl Käsi ja Kodu raamatut välja, kus olid paralleelselt eesti ja saksa tekstid, võeti kasutusele tänu temale Stahli grammatika. 1637 . esimene juhuluuletus R. Brockmann 1639. J. Hornungi eesti keele grammatika 1709. esimene eestikeelne luuletus Käsu-Hansu kaebelaul ( Oh ma vaene Tartu linn..) 1739. eestikeelne piibel anton Thor Hell, põhjaeestikeelne. See piibel levis üle Eesti ning kirjakeele aluseks sai põhja-eesti keel. 1766. esimene eestikeelne ajakiri Lühhike Õppetus, P.E.Wilde saksa keelest eesti keelde tõlkis A.W. Hupel, kirjeldati lihtsaid meditsiinilisi abinõusid 1816/1819 . pärisorjuse kaotamine Eestis ja Liivimaal.
Mihkel Veske ja Ado Reinvald. Vendade Jakob ja Juhan Liivi kõrval on tolle aja tähtsamad autorid eepilises luules Jakob Tamm ning lüürilises luules Karl Eduard Sööt ja Anna Haava. Värsseepika (s.t. jutustava luulepoeemide, ballaadide, valmide) esiletõus seostubki peamiselt Jakob Tamme ja Juhan Liivi nimega. Jakob Tamme ballaad ,,Orjakivi" ja valm ,,Punik" kuuluvad eesti luule raudvarasse. Anna Haava esimene luuletus ilmuski trükist Koidula surma aastal. Ta oli hoopis teistsugune kui Koidula, kes luuletas hulkadele. Karl Eduard Sööt on kirjutanud niihästi naljatlevat armastusluulet kui ka tundetihedaid eleegiaid. Tema olulisim luulekogu on 20.sajandi alguses ilmunud ,,Mälestused ja lootused" 20.sajandi alguseks vabanes eesti lüürika vähehaaval järelärkamisajale omasest ilutsemisest. Uus sajand tõi uue suhtumise: luule ei pidanud nam olema ,,ilus", vaid eelkõige ,,isiklik".
Kui ainsuse osastava lõpus on - t, Ains. om Lennuki t - lennukeid mitmuse osastav ains om (-i>-e) + -id (i>-e) + -id kollane, arvuti, eksam, kampsun, korter, pliats. Kui ainsuse osastava lõpus on - d, ning - d > -id Tööd - töid. sõna koosneb ühest silbist, siis mitmuse Puu, luu, kuu, maa, suu. osastavas on -id Kui ainsuse osastava lõpus on - t, -t > -i Suurt - suuri. keel, luuletus, harjutus mitmuse osastav i. Kui sõna koosneb 2. silbist ning ainsuse -t > sid Firmat - firmasid osastava lõpus on - t, mitmuse osastav Foto, ema, auto, raha. -sid Tuleb tige peni ja uriseb u>e põld,põllu,põldu - põlde Tuleb : Kui ainsuse osastava lõpus on u siis osastava mitmuses on e lõpp tige : Kui ainsuse osastava lõpus on i, siis I>e nelk, nelgi, nelki - nelke osastava mitmuses on e lõpp
August Gailit Omapärase stiiliga, esindab uus-romantismi. Tegelased on erilised, liialdatud iseloomujoontega. Näitab inimeste püüdlemist unistuste poole. Toob välja unistuste ja reaalsuse vastuolu, armastuse olulisus. „T.Nipernaadi“ (1928)-Peategelaseks mees, kes rändab mööda Eestit suvel. Eesmärgiks naisi võrgutada. Räägib neile ilusaid valesid, kui naine armub, lahkub Toomas. Kuid ta innustab neid naisi endasse uskuma. Sõnum: iga inimene vajab tähelepanu, unistusi ja vaheldust argipäeva. Unistuste nimel tuleb vaeva näha. Lydia Koidula Luuletused (1860ndad) räägivad Eestimaa ilust ja armastusest kodumaa vastu. Tuntumad: „Mu isamaa on minu arm“, „Eesti muld ja Eesti süda“. Kirjutas komöödiaid külaelust. „Säärane mulk ehk..“ Peeter, kes vihkab mulke, õpib hiljem, et ka mulgid on head inimesed ja petised on sageli need, kes mesijuttu ajavad. Sõnum: esmamulje järgi ei tohi otsustada. Juhan Liiv Luuletused ja jutud olid realistlikud. Kirjut...
"Mees on mees" (1926) Poeem "Legend surnud sõdurist" (1933) Luulekogu "Sada laulu" (1951) "Galilei elu" (19381939) Gustav Suits 30. november 1883 23. mai 1956 Eesti luuletaja ja kirjandusteadlane Oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani Looming luuletus "Vesiroosid" 1899 luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" "Kõik on kokku unenägu" "Tuli ja tuul" On tunnustatud 1939. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga Franz Kafka 3. juuli 1883 Praha 3. juuni 1924 Klosterneuburg Juudi päritolu saksakeelne kirjanik Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele.
kurvameelne. Luuletuse alguses kirjeldab autor üht vana unustatud veskit ning väsinud veskimeest. Luuletuse arenedes tärkab lootus, et tuleb keegi mees, kes taas veskis elu keema paneb, teeb seal kõik korda ning kaasab endaga palju töökaid inimesi. Veski taastaks taas oma kunagise hiilguse, kuid vaadates selle praegust olukorda sisendub taaskord luuletusse lootusetus, sest veski taas üles ehitamine võib jääda paljalt unistuseks. Veskit võib teisalt vaadata ka riiki kui tervikut. Luuletus on kirjutatud 1972.aastal, kui Eesi kuulus NSV Liidu võimu alla. Riigi areng peatus, Eesti oli justkui unustatud nagu veski selles luuletuses. Samas unistati ikkagi, et keegi ükskord tuleb ja taastab meie riigi. Tahe riik taas vabaks saada võib tuleneda tugevast isamaa-armastusest. Luuletuses on kujutatud võimalikku armastust kahe inimese vahel selles samas veskis. Tekstilõik ,,Sa otsi riistad ülesse ja raiu sooned kivisse. Tee veskikivid teravaks, löö aknad puhtaks, säravaks,
Rodin. * Eesti kunstis on impressionismi mõjusid: Konrad Mäe, Paul Burmani ja Aleksander Vardi loomingus. IMPRESSIONISM KIRJANDUSES * Kirjanduses avaldus impressionism1880– 1910 (19.-20. saj.) vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas. TUNNUSJOONED * Armastus ja loodus * Vähe tegevust * Detailirohkus * Süüvimine hingeellu * Hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine * Värvirohkus * Maalilisus kirjeldustes aforistlik * Vaimukas, mänglev stiil * Lühižanrid - luuletus, novell, lühiromaan PEAMISED ESINDAJAD * Peamised esindajad: Eduard von Keyserling,Thomas Mann, Hugo von Hofmannstahl, jpt. * Eesti kirjandusse ulatus impressionismi mõju „Noor-Eesti” vahendusel (Friedebert Tuglas, Maria Under) IMPRESSIONISM MUUSIKAS * Muusikasse tuli impressionism 1890-datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia.
Toomemäel "Laul" Kristjan Jaak Peterson Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni Sinu kasemetsadessa, Kus lilled on õitsemas Ja laulemas linnud Ilusti puude varju'ella. Sagedasti istsin Tasase isa kaldal, Mõteldes teie peale, Mu hallid vanemad Sinu halli peake Tuleb ikka mu meelesse, Kui päev on õitsemas üles Kui päeva silm on minemas Suure looja sülesse, Armas isake! Emake, vend ja õde, Teie juurde nüüd tulen! Jumalaga, meie maa, Luuletus väljendab sügavalt tema igatsust Ilusam päev mulle paistab vanemate ja kodu järele ning on samas ka Hella vanemate majas. hüvastijätt Eesti maa ja loodusega. EMAKEELEPÄEV ... ... ja selle tähtsus Emakeelepäeva loomine Tähistatakse 14. märtsil (Kristjan-Jaak Petersoni sünnipäeval) 1995. aastal alustas Meinhard Laks emakeele kaitseks koguma toetusallkirju ja esitas Riigikogule ettepaneku hakata
"Mees on mees" (1926) Poeem "Legend surnud sõdurist" (1933) Luulekogu "Sada laulu" (1951) "Galilei elu" (19381939) Gustav Suits 30. november 1883 23. mai 1956 Eesti luuletaja ja kirjandusteadlane Oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani Looming luuletus "Vesiroosid" 1899 luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" "Kõik on kokku unenägu" "Tuli ja tuul" On tunnustatud 1939. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga Franz Kafka 3. juuli 1883 Praha 3. juuni 1924 Klosterneuburg Juudi päritolu saksakeelne kirjanik Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele.
luule üks helgemaid näiteid. Luuletustes valitsev nooruslik jõud, usk armastusse ja paremasse tulevikku ning võistlusvalmidus kajastavad hästi 20 saj alguse meeleolusid. Valdavaosa kogust moodustavad nn võitluslaulud, milles poeet esitab oma põlvkonna nimel väljakutse: Las kasvame, me tõusev sugu, ja ootame, et tuleb tund: Kord neile, kes veel näevad und, Me müristame kõrvu sõjalugu! ("Noorte laul") Värsse hakkas avaldama ajalehes "Uus Aeg" ja ajakirjas "Linda", esimene luuletus "Vesiroosid". Tuntuim nooruslooetus on "Oma saar"- võrdpilt, mis seostub ühe kirjandusliku motiiviga, ideaali otsinguga, mis jääb leidmata. Ometu kuulutab luuletuse lõpp, et elu on elamist väärt. Teine kogu "Tuulemaa" on jäädavalt eesti luuleraamatute tippide hulgast tundlike, impressionistlike ja sümbolistlike meeleoludega. Pani aluse 20 saj eesti poliitilisele lüürikale. nooruslikult vabadusekuulutuselt liikus Suits
Kordamine lüürika 1.Mis on lüürika? Luule 2.Mis on luuletuse tunnused? Riim, salm, rida, rütm 3.Mis on stroof? Salm 4.Mis on värss? Rida 5.Milline on paarisriimi skeem? AABB 6.Milline on süliriimi skeem? ABBA 7.Milline on ristriimi skeem? ABAB 8.Mis on vabavärss? Luuletus, mis ei riimu. 9.Mis on epiteet?Too näide! Omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist nt. katkine trepp, käänuline tee. 10.Mis on metafoor?Too näide! Tähenduste ülekandmise sarnasuse alusel nt. jääpurikad nutavad 11.Mis on isikustamine ehk personifikatsioon? Elutule antakse elusa võimed. 12.Mis on võrdlus?Too näide! Üht asja, olendit, nähtust võrreldakse teisega nt. loll nagu saabas. 13.Mitmest osast
Barokk 11.a 16. saj lõpp Itaalia, Hispaania Erinäoline Rabav, üllatav Arhitektuur Suurejoonelisus Pöetud puud, sirged alleed Suur tähelepanu maalidel, skulptuuridel Fassaad dekoratiivne ja dünaamiline Versailles' loss Palmse mõis Kadrioru loss Kunst Ornamendid Raskepärased vormid Soojad toonid, sujuvad üleminekud Ebatavalised poosid Madonna koos püha Luukaga (Annibale Carracci) Lautomängija ( Caravaggio) Teater Suursugused kostüümid ja dekoratsioonid Vaatemängulisus Esimene ooper-,,Orpheus“ (Monteverdi) Kirjandus Vastandatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone Inimene on seesmiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud Kujundirohkus, allegoorilisus Mängulisus, mitmetähenduslikkus Žanrid Ilukõne, eleegia, kirjavahetus(2 helget pead tegid kirjavahetust eesmärgiga see publitseerida, et teistele õpetust jagada), hümn, ood, eepos,sonett (renessans...
pinevalt päevakorral. "Pisuhänd"kolmevaatluslik kavaleterkomöödia, on vaatluse all äriringkondade suhted kultuuriga. "Side" Juhan Liiv sündis 30 aprill 1864 Riidma kandikohal,üles kasvas Rupsi külas Oja renditalus.Oli pärit kehvast , lasterohkest ja usklikust perekonnast, kust on võrsunud veel teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv. Õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis , vaheaegadega 1884. aastani. 1885 aastal ilmus " Virulases " Liivi luuletus " Maikuu öö" samal aastal sai ta selle lehe tiometuses oma esimese töökoha.Järgmisel aastal püüdis ta oma haridust täiendada Tartus H.Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda.1890 leidis koha " Oleviku " juures (töötas selle toimetuses). Sügisel 1892 otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakirjanikuna õnne proovida. Lahkus " Oleviku" toimetusest.Ülepingutuse ja
"Vainulilled"(1866)-siin on saksa keelest tõlgitud ja mugandatud luuletusi loodusest,jumalast ja kodust. On ka tema enda loodud luuletusi nagu "Meil aiaäärne tänavas"-kus laps igatseb vaadata üle aia,aeg saabus,laps kasvas suureks,läks laia maailma,kuid seal polnud pooltki nii armas kui koduses külatänavas. "Juba kaseladvalt lehed langvad"-maalib pildi hilisest sügisest,kus puhub tuul ja päike on väsinud,kus ainult sõna kodu annab sooja. Kodusoojusest on ka luuletus "Kaugelt koju tulles"-võõras päike paistab külmalt,kõlab võõras keel.Kangelane tahab elada kodus,laulda laste laule. "Emajõe õõbik"(1867)-see teine luulekogu pani aluse Koidula tuntusele.Juba luulekogu pealkiri on metafoorne.Ühelt poolt on ööbik tagasihoidlik väike lind,kes varjub põõsastesse ja ei taha ennast näidata,teiselt poolt aga on õõbik kõige virtuoossem laululindude hulgas. 1.Selles kogus on kesksel kohal romantiline isamaalüürika
vahet erilist ei tee igas olukorras minu armastatud girl-friend E Arvan et Neiu E puhul on tegemist armastus luuletusega, autor käsitleb tõelist armastust, mille puhul pole oluline vara ega rikkus vaid ainult tunded. Tema armastatu jaoks ei ole vahet, mis tal on seljas või mida ta sööb. Luuletuse idee on see, et tõeline armastus ei sõltu varanduslikust seisust, luuletus on lihtsa ülessehitusega, kasutatakse antud luuletuses ristriimi. Luuletusest jääb mulje nagu kirjanik kirjutaks iseendast. Luuletuses ülistatakse neiu E-d, luuletuse elavdamiseks on sisse toodud võõrkeelne sõna. Luuletuses ei ole kasutatud eriti kõnekujundeid, epiteetideks on : kaunis, raske, armastatud, Kasutatud on allegooriat ostsin selga viimase Pariisi moe,nüüd ta nartsusid ei pelga. Jahimees
puhul irdriimidest (lint:kink). Asendi järgi eristatakse paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimi (abab). Silpide arvu järgi ühesilbilisi ehk meesriime (sööb:lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (kivi:rivi) ja kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama: kaotama). SONETT loodi 13. saj Itaalias. Tunneme ära 14 värsireast (4+4+3+3), traditsioonilises riimiskeemiga abab abab cdc cdc Nelikutes esitatakse teema, kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Luuletus kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Dante, Petrarca, Shakepseare, Eestist Marie Under. ,,Sirelite aegu" Marie Under Ju toomehelbed jätnud jumalaga ja sirelite õitseaeg on käes: kõik pungad pakatavad täies väes, kõik põõsad sinetavad aia taga. Ja öösiti nüüd ei ma enam maga: mu süda õhetab kui hõõguv ääs ah, sirelite õitseaeg on käes! Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga. Kuid sind ei ole siin misjaoks, misjaoks siis päev
lõikama läksin." Lastele, räägib kuidas oli elu siis, kui ta ise oli laps. ,,Kristiine on karjanaine" Kodukohast, kergelt humoorit sisaldav. Kristiine on karjanaine. Ta poputab lehmi kui lapsi. Ja öeldakse: ,,Mis temal viga, ei ole tal meest ega lapsi!" (21) ,,Vana päevapilt" Kusagil, kusagil kodu: klaaride õuntega puu, väsinud päevade rodu, naisesilmad ja lapsesuu. ,,Koduküla, kodumaa" Terve luuletus räägib koduküladest(kirjeldav). Näiteks: Kord siin lumi, kord siin pori, vaikne tarkus, lõõpiv lori, koduküla, kodumaa. Kuule, kõhisevad kaerad, keegi nutab, keegi naerab, koduküla, kodumaa. On, kes jäänud, on, kes läinud mitmeid siit on läbi käinud, koduküla, kodumaa. ,,Küsimus individuaalsest lähenemisest" Märksõnaks veri ja veidi humoristlik. Ühesamase pika piitsaga karjus koolitas hane ja härga. Härg võpatas veidi, kuid hanest jäi pilv sulgi ja laiguke märga.
jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju." See luuletus on üks tema kuulsamaid ning filosoofilisemaid. Samuti tasuks ka tuua ära luuletus "Kahe ääretuse vahel...": "Merel ihalen kallast ja kaldal merd. Pimedas surmavallast läbi viib mõtete lend. Tuul aina puhub ja puhub. Aiman tas iseend nägevat päevades, kuhu õisi on varisend." 4) A. Alliksaare portree 5) Kasutaud krjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar 2) Paul Eerik Rummo, "Artur Alliksaar - Väike luuleraamat" 1984. a.
klassikud. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide; selle taga seisis juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu, tung tabada ja jäädvustada kohatud karaktereid. Mõnede meenutuste kohaselt asus Oskar Luts ,,Kevadet" kirjutama just siis, kui oli rohkest lugemisest küllastunud ja tüdinud ning leidis, et tahaks ka ise midagi öelda. Esimesena ilmus trükist luuletus ,,Elu" 15.02.1907 ,,Postimehes". Aastail 1908-1909 ilmus perioodikas kümmekond pala Toomas Oskari nime all. 1911. a. valmis esimene näidend ,,Paunvere", 1912. a. ,,Ärimehed" ja ,,Kapsapea", trükis ilmusid kõik kolm 1913. aastal. 1912. aastal ilmus ,,Kevade" I osa. Oskar Luts võttis osa Maailmasõjast, mida siis veel keegi esimeseks ei nimetanud, olles farmatseut tegevväes Peterburis, Pihkvas, Vilnos (Vilniuses), Varssavis, Dvinskis (Daugavpils) ja Vitebskis.
fantantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtusi ja nende teket, räägib jumalatest, üleloomulike võimetega sangaritest jne. muistend - lühike jutt, mis vahendab tõekspeetavat olukorda. Tekke- ja seletusmuistendid, Kohamuistendid. lastekirjandus - laiemas tähenduses spetsiaalselt lastele suunatud kirjandus, kitsamas tähenduses täiskasvanute poolt lastele suunatud lood. valm - lõhike, õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus. ballaad - dramaatiliste elementitega lüroeepiline luuletus, mida sageli on ette kantud lauludes. muinasjutt - eepola žanr, rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial rajanev meelelahutsulik või õpetliku sisuga lugu. Iseloomulik: imepärase, üleloomuliku ja ebatavalise esinemine. gradatsioon - intriigi arengu järk-järguline intentsiivistamine, pinevuse astmeline tõus. kunstmuinasjutt - muinasjutt, mis on loodud kidla autori poolt. mõistatus - Rahvaluule lühivorm
kohandades ütelda, et see, millega uues Palanumäe raamatus kokku puutume, ongi elu ise, on originaal, mitte kirjandus ega koopia. Ja mis veel oluline: kirjapandu ümber jääks nagu rohkesti vaba ruumi — väljakutse ja ahvatlus lugejale, kellel selle täitmiseks huvi ja kogemusi. Raamatu lõpp ei jäta kahtlust, et Palanumäe lugu läheb edasi. Romaan saab otsa, elu mitte — ja siin on tegemist millegi enamaga kui romaan (Virgela.ee…).“ Lõpetuseks lavastusest endast üks luuletus, mille lõpuread küll lavapeal ütlemata jäid, kuid mis võtab hästi kokku kogu lavastuse sõnumi. Artur Alliksaar “Alternatiive” ISABELLA: „Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas?“ FLAVIO: „Kumb oleks õigem, – kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda?“ ISABELLA: „Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks?“
(esimene Pythia võidulaul) Uku Masingu tõlkes) Horatiuse "Carmina": Horatiuse ood Eleegia algselt leinalaul (elegos `kaebelaul') Rooma armastuseleegia 16.-18. saj inglise pastoraalne eleegia (Spenser, Sidney, Shakespeare, Fletcher, Ben Jonson, Milton, Pope) prantsuse klassitsismi eleegia 18.-19.saj sentimentalismi ja romantismi eleegia (surma ja kalmistu teema: Thomas Gray) Epigramm Algselt mälestusmärgi või kingi pealdis, hiljem lühike luuletus Väike maht Satiirilisus Puänt Mihhail Bahtin (1895- 1975) "Eepos ja romaan" Romaan Ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte valmis zanr Teisi zanre parodeeriv või jäljendav (V. Woolf: romaani "kannibalism") Enesekriitilisus Peegeldab tegelikkuse muutumist ja arengut Romaani kangelane on kujunev ja muutuv Romaan ja eepos Eepiline minevik, algallikate ja esiisade maailm VS voolav ja mööduv kaasaeg Rahvapärimus, üldkehtivad väärtused VS
lehm.Hessia(vesta)Kodukolde jumalanna,tagasihoidlik ja leebe . Pallas Athena( minerva) tarkusejumalanna, sündis zeusi peast, öökull,oliivipuu,kiiver,oda.Artemis(diana) jahi jumalanna.küpressipuu ja põder. Aphrodite(venus) ilu ja armastuse jumalanna, sündis merevahust. Tuvi ja mirdipuu.Ilias kujunes välja trooja müütide põhjal. Odüsseia räägib trooja sõjakangelase odüsseia koju naasmisest. LÜÜRIKA- Eleegi- kaebelaul ehk. Ikku. Tõsise sisuga luuletus. T- armastus,poliitika,sõda. Jambograafia- pilkeline inimpahesid kritiseeriv luule. Monoodiline meelika- sarnaneb tänap luulele. Sõda ja poliitika.armastus ja veini laulud. Koorimeelika-keerukas värsiline ülesehitus, koor esitas. Kujunes näitekirjandus. Orkestra-koori asukoht, Skeene-kostümeeriti ennast . altar jumalakummardamiseks. AISCHYLOS-võttis osa kreeka pol. Elust. Võitles kreeka- pärsia sõdades. Kangelaslood on aluseks. : ,,pärslased"-sõdadest. ,,oresteia"- suguvõsa
Sten Maask, 11b Emadepäeva kevadkontsert Kääpa koolis 8. mail toimus Kääpa koolis emadepäeva kevadkontsert. Kontsert algas kahe solisti Kaisa Jõgeva ja Gertrud Kinna lauluga ,,Ema süda". Laul oli ilus ja hästi esitatud ning mõlemad lauljad ei seisnud tavapäraselt lava ees, vaid üks oli aula taga otsas ja teine siis lava peal. Pärast seda luges õhtujuht Reijo luuletuse ning seejärel esitas koor laulud: ,,Lauluhaldjas", ,,Väikene laululind", ,,Mis on mõisa metsa taga" ja laul ,,Ema", millel olid ka solistid juures. Laulud esitati väga hästi arvestades seda, et koori moodustasid alles noored põhikoolilapsed. Nüüd luges taas Reijo luuletuse ning pärast seda tuli õhtu kindlasti huvitavaim osa, näidend ,,Kange Kalevipoeg", esmapilgul võib küll tunduda, et tuleb jälle mingi vana ja igav näidend, kuid tegelikkuses oli hoopis vastupidi. Näidend oli muude...
aastal Kodavere kihelkonnakooli, kus ta õppis vahedega 1884. aasta sügiseni. Selles koolis sai Juhan Liiv ka saksa keelepõhi teadmised, mis võimaldasid tulevasel kirjanikul rohkem tutvuda maailmakirjandusega Liivi silmaringi avardas koolmeistrist venna asetäitjana töötamine aastatel 1882-1883. Kui Liiv oli seni unistanud muusikukarjäärist, siis nüüd pühendus ta luuletamisele ja sel ajal tekkisid tal ka esimesed värsikatsetused. Esimesena pääses trükki Juhan Liivi luuletus "Maikuu öö". See avaldati "Virulases", mille toimetuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. 1886. aastal astus Liiv Tartu Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Siin püüdis noor kirjanik oma puudulikke teadmisi täiendada ning omandada keskharidus. Õppemaksu Liivilt esialgu ei võetud ning elamiskulude eest tasus teadaolevalt "Virulase" toimetaja J. Järv. Treffneri eragümnaasiumis õppimine muutus Liivile aga vastumeelseks, kuna
Ajaühtsus- tegevus 24 tunni jooksul Kohaühtsus-tegevus toimub ühes kohas Tegevus ühtsus-üks läbiv probleem Tegelased kas antiik kangelased või pärit kõrgklassist Näidendil on 5 vaatust Põhiprobleemiks kokkupõrked inimese tunnete ja kohustuste vahel. NB! Klassitsism oli viimane suur kunstistiil mis hõlmas samal ajal kõiki kunstiliike. Sajandi peent maitset rahuldasid lühematest jutustavatest zanritest valm ja muinasjutt Valm- on õpetliku sisuga mõistu luuletus või mõistujutt, mis naeruväärtsustab inimeste ja ühiskonna pahesid. Tegelased on enamasti loomad. Sündmus Moraal-õpetlik järeldus Tuntumad valmi kirjutajad: Aisopos, Jean de la Fontaine, Ivan Krõlov, Jakob Tamm Muinasjutt-rahvaluule põhiliik mis pajatab väljamõeldud sündmustes Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasutud Üks vanimaid muinasjutu kogumikke on araablaste "Tuhat ja üks ööd" Üks esimesi muinasjuttude kirjanikke oli Charles Perrault (1628-1703)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
