POEEM JA DRAAMA Koostaja: Hanna-Stiina Kortin POEEM • rangete žanritunnusteta pikk lüürilise või eepilise sisuga jutustav luuleteos • sisulise haardeulatuse poolest väiksem kui eepos • vormi poolest suhteliselt vaba • pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee • poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis • romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus • terminit kasutatakse ka muusikas, nt sümfooniline poeem • poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente • Selle lüroeepilise žanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem
MÕTTERIIM VÄRIRÜHMADE GRUPEERIMINE SISU JA VORMI PÕHJAL USUNDIGA SEOTUD JUTUSTUS TEGELASTEKS-POOLJUMALAD, MÜÜT JUMALAD.RÄÄGIB MAAILMA JA ELU TEKKEST NT: ,,KOIT JA HÄMARIK" ALGRIIM,SARNASTE KONSONANTIDE KORDUS SÕNADE ALLITERATSIOON ALGUL VÄRSIS NT: VENDA KUULIS,VASTA KOSTIS JUTUSTAV LUULETEOS , MÕISTET ON KASUTATUD EEPOSE,BALLAADI LUGULAUL JA POEEMI TÄHENDUSES TEKSTIOSA TAANDREAST TAANDREANI. LÕIK PROOSATEKSTI PÕHIÜHIK KIRJANDUSE SEGALIIK , MILLES PÕIMUVAD LÜÜRIKA JA EEPIKA. LÜROEEPIKA JUTUSTAVA SISUGA LÜÜRILINE LUULE. NT: BALLAAD,POEEM, KANGELASLAUL...
ainet veritasu, ajalooepisoodid, legendid, õnnetu armastus jms. Ballaadide sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid ja iseloomujooni, üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse kahekõnet. *lüroeepiline luuletus (jutustav sisu), kurb lõpp. Autorinäited : Goethe, Heine, Dante, Puskin, Schiller, Burns, Tamm, Bergmann, Kärner, Under. c) Poeem Lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi õitseng oli romantismiajal. Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordsus ja tavaliselt on nad esitatud arengus. Sündmustikus kujutatakse pingelisemaid momente, tegevusaega ja kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemizanril on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning minimaalne sündmustik
Kulminatsioon – teose kõike pingelisem koht Kõnekujund – ülekantud tähenduses sõna või väljend Näit. Kasutatavamad kõnekujundid on epiteet, võrdlus, metafoor, personifikatsioon, sümbol ja reooriline küsimus Kõnekäänd – piltlik ütlus mingi olukorra, olendi, omaduste iseloomustamiseks Näit. Sajab kui oavarrest. Lausekujundid – tavapärasest erineva ehitusega laused, kus kasutatakse tavapäratut sõnajärge Näit. Kes ees, see mees Lugulaul – jutustav luuleteos Lõik – teksti osa taandreast taandreani, milles olevad laused on tihedalt üksteisega seotud Lüroeepika – kirjanudsesega liik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule Näit. Kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan Lüürika – kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab kujundlikkus ja autori tunnete väljendamine Näit. Peamised vormitunnetused on riim, värss ja stroof. Metafoor – piltlik väljend Näit. Lase jalga Miljöö – teose aeg-ruum
enama järjestikku v. lähestikku oleva sõna algushäälikute samasus alliteratsioon- algriim, sarnaste häälikute kordus sõnade algul värsis. Epiteet- lisandsõna, mis iseloomustab põhisõna. Isikustamine- eluta olendile elus olendi tunnuste ülekandmine Kõnekujund- troop; sõna või väljendi kasutmaine ülekantud töhenduses. Lüürika- üks kirjanduse põhiliiik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Poeem- pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee Metafoor- peidetud võrdlus. Regivärsiline rahvalaul- laululiik, mida iseloomustab algriim ja parrallelism. Riim- häälikute kooskõla salm- stroof sonett- luulezanr, mis koosneb 14 värsireast jaguneb 4+4+3+3. sümbol- võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Zanr- ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Uuem rahvalaul- rahvalaulu liik mida iseloomustab lõpp riim ja värsside rühmitamine salmideks.
osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. Tuntumad kirjanikud: Aisopos, Fontaine Eestlased: Tamm, Raud. Ballaad- lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik. Kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Kirjutatakse kangelased, õnnetus armastus, veritasu, ajalooepisoodid, legendid jm. Tuntumad kirjanikud: Schiller, Burns, Puskin. Eestlased: Tamm, Bergmann, Marie Under. Poeem- lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos. Seda iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeem aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja laulud. Tuntumad kirjanikud: Byron. Eestlased: Visnapuu, Betti Alver. Ilukirjandus e belletristika- kirjanduse põhiliik publitsistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi
Ballaad-keskaja tantsulaul(tunnused:ajalooline,fantastiline) Draama-näidend(tunnused:koomiline,kurb,traagiline) Eepos-lugulaul(tunnused:muinasjumalad,mitte tõene) Jutustus-kellegi teise jutt(Tunnused:Lai sündmustik) Komöödia-koomilise sisuga(tunnused:lõppeb õnnelikult,traagika on sees) Miniatuur-lühike,napp sündmustik(Tunnused:detailne sõnastus) Muinasjutt-väljamõeldis,üleloomulik(tunnused:lõppeb hästi,pahad saavad peksa,algab``Elas kord``,``kuskil maal``,lõppeb ``Kui nad surnud ei ole`` Muistend-rahvaluule liik,kindel aeg,koht,inimene(tunnused:Olendid,fantastiline maa) Mõistatus-rahvaluule liik,varjatud tundemärgid(tunnused:mõista mõista mis see on) Müüt-usundiga seotud,fantastiline jutustus(tunnused:loodusnähtused,jumalad,pooljumalad,elu tekkimine) Naljand-rahvaluule liik,naljakas,lühike(tunnused:naljakas,humoristlik) Novell-tiheda sündmustikuga,(tunnused:lühike,humoorikas,naljakasisuga) Poeem-lüroeepika zanr(tunnused:pike...
Psühholoogiline draama- keskmes tegelaste hingeelu kujutamine Luule- värss- ehk seotud kõne Miniatuur- lühike, täpse sõnastusega proosa-väikevorm Proosa- eepika Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos Karakterdraama- keskmes tegelaste kujutamine Ood- on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul Hümn- väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku ühtsust Eleegia- nutulaul|Sonett- luule kinnisvorm. Sonetil on 14 värsirida Ballaad- mitmestroofiline luuleteos Poeem- pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus Juhuluule-mingiks juhuks kirjutatud luule Epigramm-pealkiri hauakivil Haiku-luulevorm, 5+7+5 Värssnovell- värsis kirjutatud novell
· Lahutamatu seis poeesiaga määrab Kreeka muusika omapära. · Rütm on Kreeklaste jaoks muusika põhialus. · Muusika on seotud tantsuga · Pajaan- (apolloniauks) lauldav palve, sõnad ja muusika integreeritud, lauldi nii eraüritustel(lõunasöökidel või pulmades) kui ka avalikel(festivalid või lahingud) · Ditüramb-Vana-kreeka kultuslik flöödisaatega koorilaul Dionysose auks · kõrgelennuline · oodiga sarnanev luuleteos · kombineeritud instrumentaalmuusika, koorilaul ja tants · 6. saj. eKr. muutus jumalakummardamiseks · Apollon · Zeusi ja Leto poeg · Jahijumal · Sümboliteks vibu ja nool, lüüra · Valguse-, ennustamise ja muusika kaitsja · · Dionysos
Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid. Kordus- stilistilne võte, is seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamisel. Kulmintatsioon- teose süzee osa, tegevuse pinge haripunkt. Kõnekujund- sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kõnekäänd- rahvapärane väljend, mis annab lühidalt piltikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omdause iseloommustuse. N: Tõnu ei seise pudeliski paigal. Lugulaul- jutsutav luuleteos. Lõik- tekstiosa taandreast taandereani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid. Lõik on proosateksti põhiühik. Lüroeepika- kirjanduse põhiliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule. Lüürika- kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja emeeleolude esitamisel. Kolm peamist vormitunnust on riim värss ja stroof. Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Miljöö- teose aeg-ruum
mammona kirikule/jumalale-saavad nö.paradiisi. Piibel ja Eesti: -1739.aastal esimene trükk. Piibli tõlkimisega levis huvi lugemise vastu. Piibel oli kõige enam loetud raamat maailmas, kuna keskajal oli usk väga tähtsal kohal. Proosa ja luule: -Romaan ehk jutustava proosa suuvorm. Iseloomustav: probleemide rohkus, suur tegelaste hulk, mitmekülgsus elu kujutamisel. )Kantsoon-Lembelaul, ülistab rüütlite armastust. Ilmalik laul. 2)Sonett-Levinuim luulevorm keskajal. 3)Ballaad- Luuleteos, mis on lüroeepilise sisuga. 4)Madrigal- Tõsine Itaalia laul, mille sisuks on armastus või loodus. Keskaega ja tänapäev. Seosed: -Kasutame senini keskaegseid leiutusi, nt. Trükipress, püssirohi, Ameerika avastamine. Rüütlilüürika: -Maise elu jumaldamine. Daamikultus. Rüütlikirjandusega laieneb ilmalik teema. Leiti endale südamedaam, kellele taheti ennast tõestada. Haridus keskajal: -Koolis ainult noormehed. Ladina keelne. Kloostrikoolid, eesmärgiga koolitada neid vaimulikeks
Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään. Kulminatsioon - teose süzee osa, tegevuse pinge haripunkt. Kõnekujund - troop; sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. [epiteet, võrdlus, metafoor, personifikatsioon, sümbol, retooriline küsimus. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kasutatakse piltlikustamiseks ja imestamiseks Lugulaul - jutustav luuleteos, mõistet on kasutatud eepose, ballaadi ja poeemi tähenduses. Lõik - tekstiosa taandreast taandreani. Lüroeepika - kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule [ kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan] Lüürika - üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete , tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust : riim, värss ja stroof
Renessanss Nagu ka mujal valdkondades, oli renessanssi mõju suurim Itaalias. Kirjanduse keskuseks sai Firenze POEEM pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba. Poeemist sai meeliszanr romantilistele luuletajatele (nt Byron, Puskin, Lermontov) SONETT 13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron". GIOVANNI BOCCACCIO (13131375)
Toetub kindlale elutunnetusele Ignoreerib tihti zanripiire Minu lemmikluuletus Istuksin terve öö õites toominga all aga need sääsed Mulle meeldib see luuletus, sest see räägib elust enesest ning kui kevadel õitsevad toomingad, siis need lõhnavad nii hästi, kuid alati on midagi, mis rikub kõik ära. Luule analüüs Jaan Kaplinski luuleraamatus on ainult haikud Haikudel puuduvad pealkirjad "Teiselpool järve" on tema kõige hilisem luuleteos Väga täpne sõnastus Luuletustes oli kasutatud kõiki aastaaegu iseloomustavaid sõnu Ilmus 2008. aastal Haiku Haiku on väike jaapani päritoluga luulevorm, mis koosneb kolmest värsist Silpide arv värssides vastavalt 5+7+5 Põhilised teemad on armastus ja loodus Sünniajaks peetakse 16. sajandit Tavaliselt sisaldab haiku aastaajale osutavat sõna Eesti esimesed haikud kirjutas Barbarus 1930. aastal Võrdlus, metafoor Sama karva kui päike (lk 50)
Peer Gynt Arvustus H.Ibseni ,,Peer Gynt" on vägagi dramaatiline teos, mille tõlkijaks on Marie Under. Näidend toimub 19.sajandil Norras ja muudes maailma riikides. Peategelaseks on kunagise rikka ja austatud mehe Jon Gyndi poeg Peer Gynt ja teised tegelased, kes temaga tihedalt on seotud. Jon Gyntist sai aga joodik ning ta kaotas kogu oma raha, jättes Peer´i ja ta ema Åse vaesusse. Raamat on suhteliselt keeruline, kuna luulevärssidest on kohati väga raske aru saada ja võib valesti mõista. Sellegipoolest on teos üldiselt täiest arusaadav. Luuleteos keerleb põhimõtteliselt peategelase Peer Gyndi ümber, kelle edu on täielikult vahelduv. Kord kasvab, kord mitte. Peer´il oli raske läbi saada nii teiste kui ümbritsevaga, sattudes pidevalt konflikti. Kodukohas ei sallitud teda, ükskõik kuhu ta ka ei läinud, sai ta viha tunda. Põhjuseks võib olla, et Peer m...
hea välimus, võimukad sõbrad, suurepärane perekond ja palju raha, kuid ta võib ikkagi olla sisimas üksik ja õnnetu. Samas ka üksik vanaproua, kes elab koos kolme kassiga ühetoalises korteris ning elatub üürikesest pensionist, võib olla oma õnne tipul, kuna tal polegi midagi rohkemat vaja. Sestap ongi õnne mõiste suhteline ja muutlik ning iga inimese jaoks erinev. Käsitletud kirjandusest meenub tahes tahtmata J. W. Goethe luuleteos ,,Faust". Juba peategelase nimigi on paljulubav, sest tähendab ju see ladina keeles ,,õnn". Faust oli figureeriv kuju aukartust äratav ja teiste poolt imetletud. Fausti suurimaks probleemiks oli fakt, et suurem osa inimesi elab oma elu ära, ise mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle. Ta lootis midagi rohkemat inimkonnale anda, kuna tal endal midagi enam saavutada ei olnud ning oli ka mõelnud oma elu eesmärkidele selle põhjustele. Kuid olles saavutanud kõik, mida
1. eepika-on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). 2. lüürika-on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. 3. dramaatika-Dramaatika ehk näitekirjandus ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval.Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama.Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana.Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina...
Futurism (ld k tulevik) 20 saj alguses Itaalias.(1909 maniseft) Kujunemist mõjutas Friedrich Nietzsche üliinimese teooria. Algataja oli itallane Filippo Marinetti. Tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust. Laadilt agressiivne, ründav, poliitiliselt äärmuslik. Futuristid on kogu vana vaimse maailma vastu. Eesmärk oli kirjanduse toomine tänapäeva. Uued teemad : tööstus,hulkurlus, masinakultus,linnaülistus, patriotism,sõja ja vägivalla ülistamine(sõda kui puhastaja). F-stid harrastasid kärarikast enesereklaami. Tõdemusi kuulutati avalikel esinemistel, mis olid väljakutsuvad ja skandaalsed. F eksperimenteerisid sõna ja vormiga, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid reegleid ja vältisid kirjutusmärke (asendasit ma v mu märkidega ). Värss oli mehine ja plahvatuslik. Väljenduslaad närviline, kasutati kollaazitehnikat. Oluline luuletuse graafiline pilt. Futurism hääbus 1920. Kubism(kr keeles kuup) tekkis 2...
Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul, selle rajajaks peetakse itaalia heliloojat Arcangelo Corellit. Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno), mis toetab väiksemat koosseisu lõiguti. Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga.Näiteks Alfred Schnittke Concerto grosso (see on kirjutatud kahele viiulile, ettevalmistatud klaverile ja keelpillidele). · Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos · Libreto on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. · Kvartett on neljast esinejast (lauljast või pillimängijast) koosnev ansambel.Üks populaarsemaid koosseise 18. ja 19. sajandi muusikas oli keelpillikvartett · Largo (it.k.) - laialt, väga aeglaselt on noodikirja tempomärgeLargo on ka vastavas tempos pidulik heliteos või suurvormi osa. · Kantaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel
Hellenid- algselt Põhja-Kreeka hõim, hiljem nimetati nii kõiki Vana-Kreeka linnriikide rahvaid, kes kõnelesid kreeka keelt. Hellenite asuala kandis nimetust Hellas. Barbar- antiikajal kreeklaste ja roomlaste jaoks võõramaalane, kes oli nende meelest vähem arenenud. Hellenism - Kreeka kommete, hariduse ja kasvatuse omaksvõtmine mittekreeklaste seas pärast Aleksander Suure vallutusi. Eepos - heksameetris kirjutatud luuleteos. Müüt - pärimuslik lugu maailma või nähtuste tekkimisest ning lugudega seotud kangelastest. 3. Ateena – demokraatlik valitsemisviis Lihtrahval oli sõnaõigus Rahvakoosolekul, mis kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant, valiti või tõmmati loosiga kõik tähtsamad ametnikud Sparta - aristokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast)
Ta ei karda oma luuletustes ropendada ega nimesid nimetades kellegi kulul halvutavaid nalju teha. Näiteks on luuletuses „Külmale Maale“ kirjutatud read „Ja sitamaja taga maas lamab Edgar Savisaar põiki Marju Lauristini peal“. Tema ilmekamatest tsitaatidest tooksin välja „Mu tõne on raiutud porri“, „Elu on ju niigi virtuaalne reaalsus“. Arvan, et luuletus „Kuniks elul on antud veel olla“ on üks vähestest, kui mitte ainus tema luuleteos, mis on kirjutatud nö lahjema keelekasutusega ning pole nii räige ja otsekohene. Punkari luulet uurides võibki öelda, et tema loomingu peamiseks motiiviks ongi tema eneseleidmise ja hinge täitmise soov. Tema luuletuste sõnum on ikka kas otseselt või kaudselt seotud poliitikaga. 3. Seosed Loetud luuletused avardasid pisut minu mõttemaailma punkarite oma kohta. Valides tutvustamiseks Villu Tamme teadsin vaid, et ta on J.M.K.E. liige ja olin
Mis sest, et veiditondiilma laadist Ja mõni nagu kirstust karand laip! On kerjav kätestki veel käiste torust, Saand sellest võikamaks see elav vaip: Kui osatelev oire surmaorust. Underit esitati korduvalt Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks. Marie Underit võib pidada ka eesti ballaadi meisterviljelejaks. Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos. Underi „Lapsehukkaja“ räägib sellest, kui vallalisel naisel sünnib laps, mis ei ole ühiskonna jaoks aktsepteeritav. Kuhu panen, kuhu panen ma su nüüd? Sünnisärgiks selga said ju surirüüd. Althõlmalapseks sündind, ilma meelest väär, kõvasti su külge kasvand minu süameäär. Noorel emal pole muud võimalust, kui laps ära tappa. Ta üritab teda
Üldine kirjaoskus- 19. saj keskpaigaks oli eesti saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt. Janis cimze seminar- asus valgas, koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars. Postipapa- johann voldemar jannsen hakkas andma välja ajalehte perno postimees 1857. ajakirjanduse algus. Lauluisa Kreutzwald. 1857 ilmus tema luuleteos kalevipoeg. 1870 jõudis eepos rahvani. Aleksandri kool- eestikeelne keskool, tänuks talupoegade vabakslaskmise eest keiser aleksandrile Palvekirjade aktsioon aktsioon, mille osalised olid vennad petersonid ja johann köler. Ühine palvekiri aleksander Ile, majanduslike ja rahvuslike nõudmistega. Isamakõned- Carl Robert jakobsoni patriootlikud kõned vanemuise hones. Kokku 3. ergutas rahvast paremale tulevikule. Üldlaulupidu 1869. idée võeti sakslaste käest. Jannseni eestvõttel
Sonett koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimisskeemiga abab abab cdc dcd Itaalia soneti värsiskeem 4+4+3+3 Inglise soneti värsiskeem 4+4+4+2 Marie Under Ballaad Lüüriline jutustav luuletus, mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süzee. Sisu on fantastiline, ajalooline või heroline Friedrich Schiller, Johann Wolfgabg Goethe, Marie Under Poeem Lüroeepiline zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Dante Alighieri, Villem Ridala, Juhan Smuul Haiku Väike jaapani loodusluuletus silbid vastavalt 5+7+5 DRAMAATIKA LIIGI JA ZANRID Dramaatika ehk draamakirjandus ehk näitekirjandus on üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja doaloog ehk kahekõne Mõeldud laval ettekandmiseks. Tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Tragöödia
kriitikavõimele. Teater näitab ja jutustab, varjamata oma mängulist loomust. Loobutakse psühholoogilisest inimesekujutusest ja hingeelu uurimisest. Määrava tähtsusega saab tegelaste juures nende sotsiaalsed tunnused. Eepilise teatri vaimus on kirjutatud satiiriline komöödia ,,Mees on mees". Brecht Sündis saksamaal, Augsburgis. Töösturi perekonnas. Tema kirjanduslik tegevus algas ekspressionismi õitseajal. Tunnustuse tõi satiiriline luuleteos. ,,legend surnud sõdurist". 1918 valmis ka esimene ekspressionistlikus stiilis näidend ,,Baal". Tema õpetajaks ja eeskujuks oli poliitilise teatri ideoloog ning silmapaistvaim lavastaja Erwin Piscator. Berliini aastail hakkasid kuju võtma Brechti teatrivaated, mis on tuntud kui eepilise teatri teooria. Selle vundamendiks on marksistlik ühiskonnaõpetus. Hitleri võimuletulekuga, pidi Brech oma marksistlike vaadete pärast saksamaalt lahkuma. Oma rändeaegadesse kuulub ka ta
melamhoolia, mis teeb tema luule pea niisama mitmepalgeliseks, nagu oli prantsuse hiliskeskaja luuletaja F. Villoni looming. 10. Robert Burnsi loomingus on tunda klassitsismi, sentimentalismi ja valgustuse mõjusid. Püüab tegelikkust kujutada sellisena, nagu see on. Kirjutab palju maa-ainelist luulet. Osutab tähelepanu kõigele elavale. Armastusluule, hingestatud looduslüürika, värsivormis kirjad, eepiline luuleteos ,,Tam O'Shanter" moodustavad tema loomingu paremiku. Tema laulud on muutunud folklooriks. Iseloomustan tema luuletusi: maalähedus 25. jaanuaril Sotimaal, poeedi sünnipäeval, peetakse ,,Burnsi öö" festivali.
isorütmikat. Philippe de Vitry peetakse ars nova'le alusepanijaks. Oli väljapaistev filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik, luuletaja. Peateos eks traktaat ,,Ars nova". Johannes de Muris Tema ja Vitry kirjutised panid aluse uuele rütmisüsteemile, milles võisid vältused jaguneda ka kaheks. Guillaume de Machaut (1300-1377) Ars nova väljapaistvaim helilooja. Poliitik, luuletaja. Olulisim luuleteos ,,Tõsilugu". Keerukad motetid, kunstiliselt lihvitud tuvääriromaanid. Kuulsaim teos esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel ,,La messe de Nostre Dame". Ars nova stiil hääbus paarikümne aastaga. 4. MUUSIKA 14. SAJANDI ITAALIAS. TRECENTO. Trecento Itaalia omapärane mitmehäälne muusikakultuur 1330-1435. Trecento-muusika on õukondade ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muusika on tagaplaanil.
Nii raske üksi kõike ilu kanda kuid sind ei ole siin, et seda sulle anda. BALLAAD on lüüriline jutustav luuletus, mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süzee, meeleolu sünge, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik. Ainet ballaadide kirjutamiseks on andnud veritasu, ajalooepisoodid, legendid, õnnetu armastus jms. Ballaadimeistreid: Goethe, Schiller, Puskin, Eestist Jakob Tamm ,,Orjakivi" ja Marie Under ,,Merilehmad". POEEM on pikem luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Tegelased on erakordsed ning tavaliselt on esitatud arengus. Tegevusaega ja kohta pikemalt ei kirjeldata. Väljendusviis on lüüriline, sündmustik on minimaalne. Kuulsamaid autoreid Byron, Shelley, Puskin, Betti Alver ,,Lugu valgest varesest". HAIKU on väike jaapani loodusluuletus. Märksõnadeks intuitsioon, fantaasia, esitatakse detailid, mida iga lugeja saab omamoodi tõlgendada
Agnus Dei ehk jumala tall akadeemia on teaduslik uurimisasutus või kõrgkool ansambel on mitmelaulja üheaegne laulmisviis askeetlik iluideaal ülistab inimest ja elu ennast avamäng on üheosaline sonaadivormis teo orkestrile; suurvormi instrumentaalne sissejuhatav osa Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole bagatell on lühike kerge muusikapala ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos ballett on muusika saatel etendatav lavatantsuteos barkarool on paadimehe laul barocco tähendav ebareeglipärast, veidrat barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. sajandil, osalt ka 16 ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele bel canto on ilus laul classicus ehk eeskujulik coda on lõpuosa concerto grosso on mitmeosaline helitöö soolopillide rühmale ja orkestrile confutatis tähendab süüdlaseid, äraneetud inimesi credo tähendab ,,mina usun"
See, mis nad teevad poleks nagu õige, aga samas vale ka mitte. Ometi ei näe nad valgust. "Ma armastasin sakslast" on mõneti nagu Eestis toimuv "Romeo ja Julia". Vastuseis pole küll nõnda tugev ja vähem inimesi saab surma, kuid armastus jääb ikka kättesaamatuks. Sarnaselt Romeo ja Julia loole oleks võinud kõik hästi minna, kuid saatus tuli ja vahele ja ei lasknud. Hans Magnus Enzenberger "Titanicu põhjaminek" "Titanicu põhjaminek" on vägagi omanäoline luuleteos. Tavaliselt pole poeemid nii sotsiaal- ja ühiskonnakriitilised. "Titanicu põhjaminek" vaatleb maailma lõppu ja inimesi selles. Kohati oli mul raske mõista, mis autor mõne reaga on öelda soovinud või mõista metafoore ja viiteid. Katsungi anda ülevaadet sellest, mida mõistsin. Teose suur teema on katastroof ja maailma lõpp. Autor vaatlebki erinevaid inimtüüpe kaose keskel. Mulle tundub, et autor püüab öelda, et kui tühised inimesed end ei muuda, siis polegi lõpp kaugel
Mis on ballaad? Autorid, pealkirjad Sonett on luulevorm, millel on väga kindlad reeglid. Sonetil on 14 värsirida, värsiread paigutatakse stroofidesse. Rõhulis-silbilistes värsisüsteemides kasutatakse tavaliselt viisikjambi, kuid levinud on ka muud värsimõõdud. Esimene teadeolev sonett on M.J Eiseni „Õnnesoov isamaale“. Samuti on Eesti tuntumateks soneti kirjutajateks Under, Visnapuu, Semper, Kärner jpt. Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos. Ballaadis käsitletakse peamiselt legende ja rahvajutte, mille tegelased on sageli kangelaslikud. Eesti tuntuim ballaadide kogumik on Under „Õnnevarjutus“. Samuti on tuntud ballaadi kirjutajad Bergmann, Sööt, Enno, Visnapuu jpt. 10.Henrik Visnapuu luule iseloomustus, kogud, teemad, näited Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Visnapuu arendas
retooriline pöördumine. 33. Pastoraal - karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. 34. Personifikatsioon - on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Personifkatsiooni kasutatakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lühendamiseks 38. Poeem - lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis. 39. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. 40. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks. 41. Regivärsiline rahvalaul - rahvalaulu liik, mida iseloomustab algriim (algushäälikute
,,Õpetatud ajastu" Järgnev XVII saj., mis kannab Taanis ,,õpetatud ajastu" nime, oli õieti ebateaduse ja ortodoksse teoloogia valitsusajaks, mis tõmbas kõikjal piirid vaba teaduse arengule. Ometi ulatus just sellel ajal pisut hilisrenessanslikku vaimu ka Taanisse. Trondhjemi piiskop Anders Arrebo (1587-1637) nn. ,,taani luule isa" tegeles taani värsiehituse korraldamisega, võttes tarvitusele aleksandriinvärsi ja jälgides luuletamises kindlaid reegleid. Arrebo peatöö on jambiline luuleteos ,,Hexaémeron" kuuest maailmaloomise päevast (trükitud 1661). Vaimuliku luule alal lõi sotlane Thomas Kingo (1634-1703) Taanis esimesena kirikulauludena püsima jäänud värsse. Kingo püüdis oma 2-köitelise ,,Vaimuliku laulukoori" (1673-81) ja nn. ,,Kingo lauluraamatu" (1699) viisideks kasutada ka kergemaid ja elavamaid rahvaviise ja ilmalikke meloodiaid. Need olid aga siiski ainsad rõõmustavad erandid üldises halluses. Valgustusaeg, klassitsism ja esiromantika 18. saj
1. Põrgu ( paksus metsas) 2. Puhastustuli 3. Paradiis RENESSANSS Renessanss Renessansiks (prantsuse keeles renaissance ,,taassünd") nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.-16. Sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. POEEM- pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav suzee.Sisuliselt haardelt ja mahult väiksem kui eepos, vormi poolest suhlteliselt vaba. Poeemist sai meeliszanr romantilisele luuletajatele ( nt Byron, Pushkin, Lermontov) Teine itaalia kirjanduse suurkuju oli Francesco Petrarca ( 1304-1374) Kes on suure osa oma teostest kirjutanud ladina keeles.Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja. Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule Laurale
metafoor-kõnekujund, ühe nähtuse omaduste edasikandmine teisele sarnasuse näol personifikatsioon-elutule objektile elusolend tunnuste edasikandmine (pada sõimab katelt) sümbol-märk/elusolend/ese mis tähistab tunnet/iseloomuomadust vm. nt kui luuletuses on 'valge tuvi mu aknalaual' siis see sümboliseerib rahu. Sonett-14värsiline kindla riimiskeemiga luulevorm Haiku-3värsiline Jaapani loodusluuletus, Ballaad-jutustav luuleteos Piltluule-nt luuletus on toolist , siis luuletus on toolikujuline Värssromaan-romaan värsivormis 4)Dramaatika: ehk draamakirjandus ehk näitekirjandus. Draamateosed on mõeldud, et neid kantakse ette suuliselt, sellest tulenevalt ongi draama põhiomadusteks dialoogivorm, tegevus kulgeb olevikus ja tegevus areneb pingeliselt. Näidendite lavastamisel kasutatakse klassikalist skeemi: Sissejuhatus iseloomustab tegelasi ja nende omavahelisi suhteid (kes keda vihkab/armastab
Peamised lauluvormid- ballade, rondeau, virelai- tuletatud luulevormidest. Guillaume de Machaut- poeet ja helilooja Selle aja Prantsusmaa tähtsaim helilooja GUILLAUME de MACHAUT (Säilinud: 40 ballaadi, 20 rondelli, 23 motetti(, 32 virelaid, 18 laid,) 1 missa (esimene täielik 4-häälne missa). Ars nova väljapaistvaim helilooja, kelle loomingut tänapäeval enim teatakse. Oli oma aja suurimaid luuletajaid, tema ilmalike laulude tekstid on ta enda loodud, tema olulisim luuleteos on värssromaan kirjades "Le Livre du Voir-Dit" ("Tõsilugu"). Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks kuna tema loomingus leidub hulk ühehäälseid lais'id ja virelais'id. Tema kuulsaim teos on esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel "La messe de Nostre Dame" (Chalres V kroonimiseks). Missa on kuueosaline, tenorimeloodiatena on neis kasutatud gregooriuse laulu. Philippe de Vitry ja tema traktaat Ars Nova Muusikaloos peetakse teda ars nova'le alusepanijaks
inimesi · Friedrich Schiller üksikkõne kas juuresolijale · naeruvääristatakse ,,Kinnas", Marie Under või omaette; tegelase pikem inimeste ja ühiskonna ,,Merilehmad" omaette arutlus, milles ta pahesid poeem lüroeepika zanr, väljendab oma tundeid ja · koosneb kahest osast : 1. pikem mitmeosaline mõtteid osa on sündmus, 2. osa luuleteos dialoog kahekõne; algselt -õpetlik järeldus e moraal · jutustav süzee mõisteti dialoogi all kahe · Aisopos, Ivan Krõlov, · sündmustikus kujutatakse inimese kõnet, hiljem on Jakob Tamm kõige pingelisemaid mõiste laienenud ka mitme müüt usundiga seotud momente inimese kõnele fantastiline jutustus (ka · tegevusaega ja kohta dramatiseering
lühendamiseks. Näiteks: Miks sa nutad. lillekene, nupud sul täis pisaraid ? Kas sa rasket hingevalu, hellake, ka tunda said? (Lydia Koidula) 38. Poeem - lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis. Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus. Poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente, see on proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline
lühendamiseks. Näiteks: Miks sa nutad. lillekene, nupud sul täis pisaraid ? Kas sa rasket hingevalu, hellake, ka tunda said? (Lydia Koidula) 38. Poeem - lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis. Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus. Poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente, see on proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline
pikad ajavahemiku, vahel moodustab mitmeköitelisi sarju. SONETT: 13.sajand luuletus, mis on range riimiskeemiga ,koosneb 14 värsireast,jaguneb stroofidesse ehk salmidesse: itaalia-4+4+3+3 ja inglise 4+4+4+2. kulmineerub lõpus puändiga. HAIKU: ei riimu, silbid värssides jagunevad 5+7+5 OOD: pidulik ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms PASTORAAL: karjaselaul POEEM: lüroeepika zanr,pikem mitmeosaline luuleteos,iseloomulik jutustav süzee,kujutab sündmusi põhjalikult BALLAAD: lüüriline jutustav 1 sündmus luuletus,fantastiline sisu,ajalooline või kangelaslik. TRAGÖÖDIA: õilas kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses.vanim dramaatika liik.Nende ainestik pärineb enamasti müütides. KOMÖÖDIA: Koomilise sisuga näidend,milles naeruvääristatakseinimeste pahesid(rumalus,argus,ahnus jms.) või ühiskonna negatiivseid jooni.Nad põhinevad huumoril ning
Edasi viib teda Beatrice (jumaliku armu ja tarkuse sümbol), kellega koos jõuab luuletaja lõpuks jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. Poeemi 100 laulu jagunevad kolme ossa Põrgu, Prugatoorium (puhastustuli) ja Paradiis. "Jumalikus komöödias" ilmutas Dante kaastunnet patuste vastu, keda kirik karmilt hukka mõistis, kõige karmimad karistused määratakse paavstidele, paradiisi ei lasta neist ühtki. POEEM pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba. Poeemist sai meeliszanr romantilistele luuletajatele (nt Byron, Puskin, Lermontov) Teine itaalia kirjanduse suurkuju oli FRANCESCO PETRARCA (13041374), kes on suure osa oma teostest kirjutanud ladina keeles. Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja. Samuti firentslane, kuigi sündis paguluses. Nooruspõlve veetis Provence'is
Peer Gynt Peer Gynt" on H.Ibseni kirjutatud dramaatiline luuleteos, mille on tõlkinud Marie Under. Näidendi tegevus toimub ajavahemikul 19.sajand - 1960-ndad. Teose keskseks tegelaseks on talupoeg Peer Gynt, kelle tegevusi ja arengut teos jälgib ning kellega on seotud kõik teised teose tegelased. "Peer Gynt" oli minu jaoks suhteliselt keeruline teos. Lihtsamaks ei teinud teda ka sugugi luulevorm. Mulle tundus jutkui oleks vahel kauni sõnastuse tõttu lause mõte kaduma läinud. Kuid üldiselt oli teos siiski arusaadav.
võimaluste piirid. Nii on küllap sobiv „Fausti“ vaadelda filosoofilis-dramaatilise poeemina. Varasemate luulevormis suurteoste enamikust erineb „Faust“ aga selle poolest, et autor on kogu teose vältel pannud vahelduma kõikvõimalikke värsivorme, rahvalaululistest ballaadinelikutest riimitud lühikese vabavärsini ja klassikalise heksameetrini. Ka sellel on oluline koht teose „mitmehäälsuses“. Arusaadavalt on seesugune luuleteos teistesse keeltesse raskesti tõlgitav. „Faust“ I osa. 1. Sõnasta 3 erinevat lähenemist kunstile, lähtudes „Eelmängust teatris“. (Kinnita ka tsitaatidega) Direktori, luuletaja ja komejandi vestluses ning mitmesugustes arutlustes selle üle, mida laval tuleks näidata, ei ole lepitamatuid vastuolusid. Kõik kolm nagu täiendaksid üksteist. Direktor on arvamusel, et kunst ei mängi olulist rolli. Kunst on kõigest sõna. „… ei kunsti pärast teatrisse teele asuta
Edasi viib teda Beatrice (jumaliku armu ja tarkuse sümbol), kellega koos jõuab luuletaja lõpuks jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. Poeemi 100 laulu jagunevad kolme ossa – Põrgu, Prugatoorium (puhastustuli) ja Paradiis. “Jumalikus komöödias” ilmutas Dante kaastunnet patuste vastu, keda kirik karmilt hukka mõistis, kõige karmimad karistused määratakse paavstidele, paradiisi ei lasta neist ühtki. POEEM – pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba. Poeemist sai meelisžanr romantilistele luuletajatele (nt Byron, Puškin, Lermontov) Teine itaalia kirjanduse suurkuju oli FRANCESCO PETRARCA (1304–1374), kes on suure osa oma teostest kirjutanud ladina keeles. Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja. Samuti firentslane, kuigi sündis paguluses. Nooruspõlve veetis Provence’is
Juba 19 aastaselt abiellus ta endast 3 aastat noorema koolitüdrukuga. Oma radikaalset revolutsioonilist fiflosoofiat väljendas ta esimeses mahukamas teoses- poeemis ,,Kuninganna Mab". Ka hilisemas loomingis leidub Shelley´l teravalt poliitilisi luuletusi, näiteks ,,Anarhia mask". 1816.aasta oli kõige dramaatilisem Shelley elus: Mary´lt sündis poeg, Shelley lahutamata naine Harriet aga uputas enda Londonis tiiki, nende lapsed võõrandati Shelleyst. Tollane tähtsaim luuleteos oli poeem ,,Alastor ehk üksinduse vaim". Samal aastal abiellus Shelley Mary Godwiniga. Mary Shelley sai samuti tuntud kirjanikuks(,,Frankenstein") Aasta enne oma õnnetut surma jõusid Shelley traktaadis ,,Luule kaitse" kokku võtta oma luulefilosoofia. Shelley suurtes luulevormides kuulsaimad teosed, Spenseri stroofis pikem poeem ,,Islami ülestõus" ja varieeritud värsis lüüriline draama ,,Vabastatud Prometheus" näitavad tema aadete ülevust inimlikkust
tekib eepiline looming. Kui ta aga loob tüüpilisi kujusid oma suhtumise prisma läbi (näitab tegelikkust isikute mõtete, tundmuste ja meeleolude kaudu), tekib lüüriline looming. Kui aga eepiline tegevus saab valgustuse autori meeleolude ja mõtete ning tundmuste läbipõimumise kaudu, tekib lüro-eepika. Suurel osal eesti lüro-eepilisest luulest on ballaadi tunnused. See nõudlik luuleliik esineb müütiliste ja ajalooliste muistendite kõrval. Ballaad kui luuleteos jutustab elusündmustest nähtuna lüürilise isiksuse silmaga. Inglismaal anti nimetus ballaad rahvapärasele ja kergesti lauldavale laulule. Kangelaslaul on ka "Robin Hood". Õilis röövel ilmub tegevusväljale ka Rummu Jüri näol, kuigi viimane pole laenuline motiiv. Inglise sõna ballaad kodunes 1770. a. paiku Saksamaal ja märkis seal kolme põhiliigi vahepeale kuuluvat liiki, mis käsitleb
kirjandust. Ka olid nende autorite teosed oluliseks ajalooallikaks, käsitledes ajalugu ja kultuuripärandit. 30. Mis on barokiajastu kolm peamist kultuurilist ja intellektuaalset suundumust? 31. Mis on Bütsantsi kunsti kaks peamist teemat? Peamisteks teemadeks bütsantsi kunstis olid kiriku- ja keisrivõimu seose kujutamine ning usulised teemad. 32. Mis on kirjanduses cento? Cento on luuleteos mis on koostatud teiste autorite värssidest, mis on uude vormi ümber korraldatud. 33. Mis on koinee? Koinee oli AntiikKreeka ühiskeel, mis tekkis hellenismiajal kõigi kreeka keele murrete segunemsel. 34. Mis on majusklid ja minusklid? Majusklid suurtähed, minusklid väiketähed 35. Mis on modernistliku kirjanduse silmapaistvamad jooned? Modernistliku kirjanduse silmapaistvamad jooned: indiviidi tähtsustamine, uue (ja
elutule. 4 Personifikatsiooni kasutatakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lühendamiseks. Näiteks: Miks sa nutad. lillekene, nupud sul täis pisaraid ? Kas sa rasket hingevalu, hellake, ka tunda said? (Lydia Koidula) Piltmõistatus- mõistatus, mille küsimus esitatakse pildina ja vastus lausena. Poeem - pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente, see on proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud.
poliitilise vastase õde, Rooma seltskonnadaam) 4) epigrammiline pilkeluule oli enamasti terav ja halastamatu, suunatud kindlate isikute pihta. Esineb sageli lihtrahvalikku jämedat sõimu ning folkloorseid valemilisi väljendeid. 38. Kes oli Vergilius? Nimetage ta teosed. Vergilius (70 19 e.m.a.) oli Põhja-Itaaliast alamkihist pärit maaomaniku poeg, poeet, Rooma rahvuseepose ,,Aeneis" autor. Tema esimene suur luuleteos oli ,,Bucolica" (,,Karjaselaulud"), millele järgnes poeem ,,Georgica" (,,Põllutööst"). 39. Millised olid Horatiuse põhimõtted elus ja loomingus? Millistele autoritele on Horatius oma loomingus toetunud? Vabariigi pooldaja; ometi kuulus Augustuse õukonda Suhtus eitavalt kodusõdadesse Ei uskunud Vergiliuse ,,kuldsesse ajastusse", soovitas kodanikel põgeneda kaugetele ,,õndsusesaartele" - seal rahu ja õnn Õnn seisneb ,,kuldses kesktees"
lüürik, kelle toodang moodustab nii mitmekülgse ja rikka terviku, et tema puhul võib kõnelda tõesti isikupärasest luuletajaprofiilist selle sõna tänapäevases mõttes. Soomekeelsed luuletajad Soome keeles kirjutavate värsiseppade tekstides esineb vaid kaks ainevalda: vaimulik ja juhuluule. 17. sajandi algupool oli soomekeelse luule osas tarbeluule aeg. Alles sajandi lõpul hakkab esile tõusma isikupäraselt eristuvaid luuletajaid. Gabriel Tuderus- tal oli luuleteos " Üks ilus soomekeelne laul, talupoegade auks ja kiituseks". 17.sajandil on meile pakkuda kaks tähelepandavat soomekeelset luuletajat: Juhana Cajanus ja Matthias Salamnius. Cajanuse luuletus (Etkös ole Ihmis parca) mille ta sepitses vist surivoodil, erineb senisest soomekeelsest kirjandusest kahes suhtes: väljenduse haruldase intensiivsuse ja keelelise küpsuse poolest. Värsitehnika seisukohalt vaadatuna on Cajanuse laul niisama hämmastav õnnestumine nagu filosoofilise mõtteluuletusena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
