algmaterjalina Eesti rahvusmütoloogia looja Oli eesti eepose ,,Kalevipoeg" mõtte algataja Kaheksa muistendit, mis sündisid üheaegselt ,,Kalevipoja" loomise ideega: ,,Emajõe sünd", ,,Vanemuise laul", ,,Keelte keetmine", ,,Koit ja Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Vanemuise lahkumine", ,,Endla järv ja Juta" ,,Koit ja Hämarik" Tema kuulsaim müütiline kunstmuistend, mis esmakordselt ilmus trükis 1840. aastal On inspireerinud mitmeid kunstnikke ja luuletajaid Rahvasuu kõneleb, et koit ja eha jaanipäeva paiku lühikeseks ajaks kokku puutuvad ja teineteisele kätt annavad. See on lugu Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele igavene noorus on kingitud. Puhkeva kevadlooduse taustal maalib autor romantilise armastusloo. Amandus Adamsoni 1895.a loodud sama- nimeline skulptuur Lisaks Faehlmanni hauakivil tema lemmiklause,,Elu on lühike, ideaalid on igavesed" TÄNAN Kasutatud materjal http:// kreutzwald.kirmus
aluse uutele värsimõõtudele, riimi ja stroofistruktuuridele. Luulezanreid oli erinevaid. Sekstiinile on iseloomulik mänglev, virtuoosne sõnastus ja värsiehitus. Armastusteemalist 3-7 salmist ja refräänist koosnevat teost nimetatakse kantsooniks. Poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus on sirventees. Neid erinevaid liike oli väga palju, ning need rikastasid igati keskaja kirjandust. Kurtuaasne kirjandus tõusis esile Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid nimetati truväärideks. Teoste zanriks kujunes romaan. Põhilisteks teemadeks olid armastus ning sõda.Kõige värvikamad lood on kirjutatud kuningas Artusris ja tema kaheteistkümnest ümarlaua rüütlist. Samuti olid populaarsed saatusliku armastuse lood. Teater ja näitekirjandus takerdus keskajal paljudeks sajanditeks ning parima oleku saavutas 14.-15.sajandil. Keskaegne kirik hävitas antiikse teatri, ning uudseks lähtepunktiks sai jumalateenistus
kaugele..." Samuti on iseloomulik kujutada õhtuhämarust, värvivarjundeid väga hoolega tähistada, luuletustes kasutada oma kodukoha murdelisi väljendeid nagu näiteks sinilill on külmõlane ja linnud vesivärvud. Enno luules on tähtsal kohal meeleolu ning tundmused, mida seda luulet lugedes saad. Sellel aitas kaasa värsside kordus, mida Enno kasutas ohtrasti. Samuti meeldis talle kasutada sümbolismi, mis oli tol ajal eestis haruldane nähtus. Neid luuletajaid ei mõistetud omaajal, kuna nad tõid luulesse uuendusi, millega ei olnud harjutud ning mida ei mõistetud. Kuid aja jooksul on hakatu arusaama nende meeste loome tähtsusest eesti luulele.
ühes oma intervjuus teatanud, et ta tahakski olla taim. Tema loomingus on alati olemas kõige elava austus, igasuguse liigirikkuse ja mitmekesisuse kaitse, autori astumine väiksema ja nõrgema poolt, olgu tegemist looduse või rahvastega. Minu arvates oli selle referaadi tegemine väga huvitav. Sain palju teada Jaan Kaplinski elust, mis on ka olnud väga seiklusterohke. Minu arvates on tore, et Eestis on olemas selliseid kirjanike ja luuletajaid, kes mõtlevad raamatut kirjutades lugejatele, kui ka arendades ennast. Jaan Kaplinski pilt Jaan kaplinski Jaan kaplinski Raamatuid Luule Raamatud TOLMUST JA VÄRVIDEST TULE TAGASI HELMEMÄND ÖÖLINNUD ÖÖMÕTTED ÕHTU TOOB TAGASI KÕIK MA VAATASIN PÄIKESE AKNASSE TÜKK ELATUD ELU MITU SUVE JA KEVADET RASKE ON KERGEKS SAADA UUTE KIVIDE KASVAMINE JÄLJED ALLIKAL VALGE JOON VÕRUMAA KOHALE Lasteluule Raamatud Kuhu need värvid jäävad
põrgu 8. ring kupeldajad prostituudid, petised, reeturid, kupeldajad paavstid langevad leegitsevasse kaevutaolisse auku, pea alaspidi põrgu 9. ring ehk kolmenäoline Lucifer, kelle lôugade vahel on kôige patusemad põrgu pôhi reeturid: Juudas, Cassus ja Brutus Puhastustuli e. Purgatoorium asub lõunapoolkera tipus asuval leegitseval mäel, millel on 9 ringi (palju luuletajaid, muusikuid-trubaduure, nad vabanevad 7 surmapatust: uhkus, kadedus, viha, laiskus, ihnus ja pillamine, liigsöömine, liiderlikkus). Taevas - Maakera ümber on 9 sfäärilist taevast, kuhu saab vastavalt teenetele ja ausale elule. Sinna pääsevad need, kes on oma elu elanud ausalt ja jumalat siiralt teeninud. Sinna on tulnud kangelased, märtrid, pühakud, ausad ja inimlikud valitsejad. Taevas kohtub Dante ka oma jumaldatud Beatricega, Vergilius jääb purgatooriumi mäele maha
2002. aastaks avaldatud 8 luulekogu, 2 näidendit, lasteraamatuid, laulusõnad filmile ,,Viimne Reliikvia", dramatiseeringud, esseed, retsensioonid. Runnel Töötas ajakirjas ,,Looming" (1966-71), luges loenguid vabade kunstide professorina Tartu Ülikoolis, rajas kirjastuse ,,Ilmamaa" (1992), sarja ,,Eesti mõttelugeja" peatoimetaja, Eesti Raamatu Aasta (23.04.2000-23.04.2001) algataja, Eesti Rukkiseltsi asutaja (2000) Enim viisistatud luuletajaid, ,,verine poeet", humoorikas luule, aastaks 2002. on kirjutanud lastele neli luulekogu ja ühe proosakogu, palju lastele mõeldud luuletusi ka täiskasvanutele mõeldud kogudes, viljakas esseist ja kriitik. Kaplinski Vabakutseline kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu liige (al 1968), 40 kirja koostamisega seotud (1980), Eesti Vabariigi Riigikogu liige (1992-93) Peamiselt luule, 90ndatel alustas ka proosa kirjutamist, mahukad esseed, tänapäeva tuntumaid
..........................................12 PILDIMATERJAL..................................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS "Eesti silmapaistva naisluuletaja Marie Underi elu ja looming on olnud Eesti kultuurielus tähelepanuväärsel kohal juba 20. sajandi algusest peale." (4, 5) "[---] Marie Under on üks rahvusvaheliselt tõlgitumaid ja tuntumaid eesti luuletajaid, kelle luulet on tõlgitud teadaolevalt vähemalt 26 keelde ja kes ise on tõlkinud maailma rahvaste luulet 16 keelest. Marie Under esitati Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks vähemalt paarikümnel korral." (1, 13) 3 ELUKÄIK "Marie Under (27. märts 1883 Tallinn - 25. september 1980 Stockholm) oli Eesti luuletaja." (5) "Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (18541934)
ajuti tunnen, nimetangi Jüri Üdiks." Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Siis tekkis palju tema stiili järgijaid, nende luule paigutati mõiste alla ,,üdilikkus". On leitud, et Juhan Viidingut ennastki võib pärast Üdi nimest loobumist pidada üheks oma järgijatest, ehkki ta seejuures ületas kõiki teisi. Viiding oli 70.-80. aastate iseloomulikumaid, andekamaid ja viljakamaid luuletajaid. Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming". Ühiskogu "Närvitrükk" (koos Johnny B. Isotamme, Joel Sanga ja Toomas Liiviga) ilmus Loomingu Raamatukogus 1971. aastal. Järgnesid luuletuskogud ,,Detsember" (1971), ,,Käekäik" (1973), ,,Selges eesti keeles" ja ,,Armastuskirjad" (1975). Esikkogu oli humoristlik. Luulekogu ,,Selges eesti keeles" peetakse parimaks koguks, mis Jüri Üdi nime all on välja antud
3. Pani aluse ratsaväele Suurriigi iga jäi lühikeseks, kuna ei jõutud otsusele troonipärija suhtes. Ludwig I Vaga jaotas riigi oma poegade vahel kolmeks Verduni lepinguga 843. aastal. Karolingide renessanss: · Eeskujuks oli antiikaeg · Tegemist polnud mitte niivõrd taassünniga, kui vaimuelu arenguks soodsamate tingimuste loomisega · Enda ümber koondati filosoofe, kunstnikke, luuletajaid · Järeltulijaid kasvatati ,,roomlaste kombel" · Rajati õppeasutusi ning kloostreid 5. Feodalism Feodaalne killustatus: Senjöör -> Vasallid -> Rüütlid 3 seisust Vaimulikud, Aadlid, Talupojad Feood maavaldus, mida saab pärandada Allood Maavaldus, mis ei too kaasa vasalliseisust Lään vasallile kasutamiseks antud maatükk, koos seal elavate talupoegadega Domeen kuningate maavaldus
nende rolle pole kunagi rangelt lahus hoitud. Kõige tuntumad muusad on eepose (hiljem ka ajaloo) muusa Kleio, tragöödia muusa Melpomene ja komöödia muusa Thaleia. Teiste pädevuses olid lüürika eri liigid, muusika ja tants. Ainult Urania nimest ("taevane") on selgesti näha, millega ta tegeleb: ta on astronoomide muusa. o Kalliope-,,kaunihäälne", mõjukaim ja vanim muusa, heade valitsejalike eeldustega, kaitses eepilisi ja eleegilisi luuletajaid ning luulet, mida peeti kunstidest tähtsaimaks. Jagas rõõmu ,laulis, tantsis, tunnusese-kirjasulg . o Erato-,,ilus", armastuslüürika, lembeluule ja hümnide muusa, teda seostati aprilliga, mida peeti armastajate kuuks, tunnusese-lüüra või kithara (üliülev, sümboliseerib kogu universumit-vorm- taeva ja maa kehastus, keeled-taevased sfäärid).
Keskaeg ja renessanss Varajane keskaeg 5-10. saj kõrgkeskaeg 12-14. saj Hiliskeskaeg 16-17. Saj. ' Ristiusu ja kiriku võim · Võeti üle ladina keel · Paganliku Rooma riigi asemel Jumala riik · Paavst maapealne Jumala asemik · Kõige rangem karistus oli kiriku vande alla panek · Maapealne elu on ettevalmistus igaveseks eluks · Selge käsitlus taevast ja põrgust · Tähtis on inimese hing · Keha on patune · Patt · Kiriku müüdid Dante - ,,Jumalik komöödia" · 1265 1321 · 1. uus mahe stiil rohkete metafooridega armastusluule vulgaar ladina keeles kõnekeeles · 2. ,,Uus elu" proosa + luule raamat + Beatrice · 3. ,,Jumalik komöödia (näitab, et lool on õnnelik lõpp) " ...
1. Ärkamisaja valmistasid ette: Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) Esimene kes hakkas kirjutama eesti keeles ning teadvustas selle tähtsust. Ta kirjutas luuletusi mis olid omased Eestile mite Saksamaale. Mingihetk ta kõndis jalgsi Tartust Riiga. Kirjaniku sünnipäeva (14.Märts) peetakse Emakeelepäevana. Ta inspireeris paljusi ärkamiosaja luuletajaid ja kirjanike seega võib õelda, et ta valmistas ette ärkamisaja 2. Mis Periood on ärkamisaeg (Eestis): Ärkamisaeg on rahvusliku eneseteadvuse kujunemise aeg. Ärkamiajaks Eesti ajaloos loetakse perioodi 19. saj II poolel 3. Kes pani aluse ärkamisajale (millega) (millal): (1840-1880)Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, asutati laulu -ja mänguseltse, pandi alus rahvuslikkule teatrile ja ajakirjandusele
Doris Kareva "Mandragora" Ettekanne Carmen Seljamaa 10D. klass nov 2011 Autorist · Doris Kareva on Eesti üks tuntumaid luuletajaid, kes siiani elus on. · Kirjandusmaastikule sisenes ta algselt koolialmanahhis "Trükitähed", kuid laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas "Noorus "1974. Lisaks on ta ka Kirjanike Liidu liige. · Kõige rohkem on ta tuntud luuletajana. Lisaks oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär, hetkel on ajakirja "Meie Pere" peatoimetaja ja ajalehe "Sirp" kirjandustoimetaja. Autorist
Wislawa Szymborska-Wlodek sündis 1923 2. juuli Prowenti linnas, mis on nüüdseks ümber nimetatud Kórnikuks ja elas kuni oma surmani 1. veebruaril 2012. aastal Krakow-is.Ta oli poola poeet, esseist ja tõlk. Sai 1996 Nobeli kirjanduspreemia selle eest, et kirjutas ,,Mozarti kerguse ja Beethoveni raevukusega" suurepäraseid tekste, mis on ühteaegu nii iroonilised kui ka inimlikud. Wislawa Szymborska on üks 20. sajandi silmapaistvamaid luuletajaid. Aga nagu ilmselt aru saada, pole nüüdseks juba enam kui 15 aastat tagasi kätte antud kirjanduspreemia isegi kui see juhtub olema Nobeli auhind põhjus, mis ajendab temast rääkima. Ta kuulub Poola ja Euroopa omanäolisemate luuletajate hulka. Peamiselt just seetõttu, et ta kirjutas lihtsalt, argiselt ja muigegagi asjadest, millesse mõni teine oleks valanud paatost ja ülevust. Samas on luuletused intellektuaalselt ambitsioonikad ja filosoofiliselt kibedad.
GÜMNAASIUM KERSTI MERILAASI ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: Koostja: 2007 SISUKORD Lisa 2 13 SISSEJUHATUS Igal ajastul on olnud Eestis palju silmapaistvaid kirjanikke ja luuletajaid. Mõned neist on vähem silmapaistvamad, teiste teosed on jälle väga tuntud. Kersti Merilaas on oma aja üks armastatumaid luuletajaid, näite- ja lastekirjanikke. 2 Ta on kirjutanud päris palju teoseid terve oma elu, kirjutamist alustas juba päris noorelt. Järgnevas tahaksingi anda pisut põhjalikumat ülevaadet Kersti Merilaasi elust ja tema loomingutest. I KERSTI MERILAASI ELU 1.1. Kersti Merilaasi lapsepõlv
Keskaeg 5. 16.saj Varajane keskaeg 5-11. saj kirikukirjandus * eepos ladina keelne Klassikaline keskaeg 12-15. saj rahvakeelne * kangelaslaulud · rüütliromaanid · trubaduuride luule · linnakirjandus · draama Hiline keskaeg e. Renessanss 16. saj Ristiusu ja kiriku tegevvõim · Võeti üle ladina keel · Paganliku Rooma riigi asemel Jumala riik · Paavst maapealne Jum...
tõlkis prantsuse, saksa, vene kirjandust. Hendrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. 3. LOOMINGUTEE ALGUS Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus- ja looduslaulude kogu "Amores" (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes ta Eesti esipoeediks. Visnapuu oli tuntud ka kui kirjanduselu aktiivne organisaator. 4. KOGUMIK ,,AMORES" Luulekogu ,,Amores" keskseks teemaks on armastus, milles tulevad esile inimloomuse põhitungid, mis üldistuvad inimese elamisvaevadeks ja olemisrõõmudeks. Soov leida harmooniat on suur ja seetõttu mõjuvad pettumused rängalt
9.a klass Luulekogu analüüs Anna Rosalie Haavakivi – kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9- aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Ta elas kasinat elu, jäi elu lõpuni üksikuks ja tal ei olnud lapsi. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega „Postimehe” toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alles 75. sünnipäevaks 1939. aastal sai seni ühest üürikambrist teise kolinud Anna Haava Tähtvere pargi lähedal Koidula tänavale is...
Vastused", ,,Sirp ja Vasar", ,,Kultuur ja Elu" (1990-ndate alguses lühiajaliselt ka ajakirjas ,,Mana"), seejärel ENE toimetuses. Luuletusi avaldas ta küll juba alates 1960. aastast, kuid tema debüütkogu ,,Hunditamm" ilmus alles 1968. aastal. Seejärel on Ehin järjekindlalt avaldanud õhemaid ja toekamaid luuleraamatuid. Lisaks on talt ilmunud romaane, näidendeid, arvustusi, filmistsenaariume, esseid jm. Andres Ehin oli üks kõige rohkem reisinud eesti luuletajaid, ta esindas ja tutvustas meie kirjandust väsimatult ja laiahaardeliselt. Ka tema enda loomingut on rohkesti tõlgitud ning ta ise on jätnud oma jälje originaalse ja julge luuletõlkijana, paljude eri kultuuriruumide vahendajana (antoloogia ,,Kaksainus: maailma armastusluulet"). Veel on ta tõlkinud näiteks tsuktsi muinasjutte (,,Unesnõiduja"), Pu Songlingi ,,Libarebased" ning ,,Libarebased ja kooljad", koos abikaasa Ly Seppeliga ,,1001 ööd". Koos eestindasid nad türgi luule valimikud
Visnapuu suri 3.aprillil 1951 USA-s, kus tema põrm tuhastati. Looming Henrik Visnapuu oli luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus- ja looduslaulude kogu "Amores" (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes eesti esipoeediks. Järgmised värsikogud "Jumalaga, Ene!" (1918), "Käoorvik" (1920), "Hõbedased kuljused" (1920) ja "Talihari" (1920) süvendavad Visnapuust ettekujutust kui lõhestunud hingega rahutust otsijast ("Valit värsid", 1924). Kogus "Ränikivi" (1925) on põhiteemaks vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel. Visnapuu
heliteoseid. 13.Missugune uus muusikažanr muutus kõige tähtsamaks orkestrimuusikas? Sümfoonia 14.Missugused uued muusikažanrid tekkisid romantismiajastul? Uuteks vormideks olid soololaul, laulutsüklid, üheosaline sümfooniline poeem, koorisümfooniad, teosed solistidele orkestrisaatega, lavamuusikast tõusid ooperi kõrvale ballett ning operett. 15.Kirjelda romantilise muusika ja kirjanduse seost. Nimeta kirjanikke ja luuletajaid, kelle teoste põhjal on muusikat loodud (5 näidet) Romantiline muusika ja kirjandus on seotud unistuste ja kirgedega, ammutab jõudu heitlikest inimsaatustest, käib kaasas poliitiliste püüdlustega, on uhke oma maa ja rahva üle. Sümfoonilisele muusikale lisati selle inspireerinud kirjandusteose pealkiri (Liszti „Faust“-sümfoonia). Kirjanikud ja luuletajad, kelle teoste põhjal on muusikat loodud: Goethe, Shakespeare, Schiller, Hoffmann ja Hugo. 16.Missugune on romantiline muusika
Isatul vaid emakeel? Ema? Kauaks teda veel. Hando Runneli poolt kirjutatud väga tõsise sisuga luuletus, pannes inimesi mõtlema sellele, et kaua neil vanemaid on. Nad ei ela siiski igavesti ja oleks vaja nendega iga moment veeta. Ma nüüd täpselt ei mäleta, kas suri isa ära varakult ehk kas ta räägib päriselt enda elust. Isegi kui mitte, on see luuletus selline kergelt sokeeriv ja paneb mõttetegevuse tööle. Hando Runnel on üks huvitavamaid luuletajaid Eestis ja tema looming on tänuväärt. Ta on kokku sulatanud luuletuse tõsiduse ja rahvapärase sõnavara, niiet tõesti vanusest olenemata on huvitav lugeda. Minu puhul just ei teki ka tüdimust, sest ta täidab minujaoks kirjandi sissejuhatuse põhireegli ehk tõmbab mind lugema, isegi kui see pole tema põhieesmärk. Mina olen soovitanud Hando Runneli loomingut päris paljudele oma sõpradele, sest minumeelest see luuletaja jõuab kuidagi iga
Rüütlikirjandus ja rüütlikultuur Rüütlikultuur Keskaja ideaalne rüütel oli mees, kes võitles kiriku eest ning paganate vastu, kaitses nõrku, naisi ja orbe. Iseloomult õiglane, vapper ja helde. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Kuid nende voorused kehtisid vaid oma seisuse raames, võõraste ja alamate suhtes olid need kehtetud. Sünnist kuni 7. eluaastani kasvasid noored rüütlid kodus. Kui nad olid saanud 7 aastaseks siis anti nad patroonidele kasvatada. Seal olid nad kuni 15 eluaastani. Neid kutsuti paasideks. Vanematele tutvustati ka relvi. Kui noored 15 aastaseks said siis hakkasid nad rüütlite kannupoisteks. Nad õppisid käsitsema relvi. 21 aastaselt löödi nad rüütliks. Rüütli reeglid: au ja õiglus Kuuletumine vanematele rüütlitele ja vennalik sõprus omasugustega Mitte minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maas lamajat. Truudus ja ustavus ...
1830ndatel kirjutas Pushkin valdavalt proosat. 1831. imlus teos `'Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused''. Tuntuks sai ka `'Padaemand'' ja ilmusid ajaloolised jutustused `'Dubrovski'' ja `'Kapteni tütar''. Draamateosed 1825 valmis kirjanikul tragöödia "Boriss Godunov". 1830 lõpetas Pushkin neli väikest tragöödiat: "Mozart ja Salieri", "Ihne rüütel", "Pidu katku ajal" ja "Kivist külaline". Kokkuvõte Aleksander Pushkin on üks Vene, kuid ka maailma kuulsamaid kirjanikke ja luuletajaid. Ta on andnud välja palju erinevaid ja kuulsaid teoseid, mis on üle maailma kuulsad. Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/mercka/Referaat-_Bu%F0kin.html http://en.wikipedia.org/wiki/Alexander_Pushkin http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Pu%C5%A1kin Juri Lotman ''Aleksander Pushkin'' Juri Tõnjanov ''Pushkin''
·1943"Valitud luuletused" ·1948"Valik luulet" ·1949"Valitud luuletused" ·1957"Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid ·1967"Väike luuleraamat" ·1969"Luuletused" (tekstikriitiline väljaanne) ·1978,1993"Mu isamaa on minu arm" ·2005"Löö, süda, õitsele!" · 5 3. KOKKUVÕTE Lydia Koidula oli oma aja üks suuremaid luuletajaid. Tema luuletusi on tõlgitud 16 keelde, samuti on Koidula üks kõige viisistatuim eesti luuletaja, juba tema eluajal oli viis loodud kahekümne viiele tema tekstile. Lydia Koidula suri 43 aastasena 1. augustil 1986 vähki. tema põrm maeti Kroonlinna, 1946 korraldati selle ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. 6 44. LISAD 4Lydia Koidula saja kroonisel. Lydia Koidula mälestuskivi. Lydia Koidula.
Filmi ,,Nõialoom" (R. Maran) ühine vaatamine. 3. päev: OMALOOMINGUPÄEV. Joonistame ja meisterdame konnateemalisi töid. Paneme neist üles näituse. 2. päev: Konnadest tehtud referaatide kuulamine. Avatud on erinevad töötoad (voolimine, maalimine jne). 4. päev: Konnateemaline viktoriin. Konnahäälte kuulamine, slaidiprogrammi vaatamine. Konnalaulud CD (Fred Jüssi, Riinu Rannap) 5. päev: Kokkuvõtete tegemine. Autasustame parimaid fotosid, luuletajaid, meisterdajaid ja viktoriini võitjaid. 4
Alates 1900-1907 Laikmaa töötas kunstnik Tallinnas ja Haapsalus. Uuring sundis teda Belgias, Prantsusmaal, Austrias, Soomes ja Hollandis. 1901 korraldas ta esimese eesti kunsti näitus Tallinnas, 1906 järgnes esimene kunstinäitus Tartus. 1903 asutas ta stuudio Tallinnas. 1907 asutas ta Eesti Kunstimuuseumi Ühing (Eesti Kunstiselts). 1904 38-aastane Laikmaa täidetud suur armastus oma elu 21-aastane Marie Hacker, kes muutis hiljem oma nime Marie Under, üks tuntumaid luuletajaid ajast. Samal aastal maalis kaks portreed oma arvestatuna kuulsaim Laikmaa maalid. Alates 1907-1909 oli ta peamiselt Soomes. 1909- 1913 sõitis ta suur kunst Euroopa linnadest. Ta elas 1910-1912 Capri ja Tuneesias. Alates 1913- 1931 Laikmaa vabakutseline kunstnik ja kunstiõpetaja Tallinnas. 1927 tema ainus tütar Aino Marie (hiljem Anu Kilpiö, suri 1969) sündis laps oma mudeli "Miku". 1932 Laikmaa väljakujunenud läheduses Taebla Läänemaa, tema talu Kadarpiku küla kavandatud 7-ha park,
..jätavad B ...lahe A ...pää B ...mahe A ...hää B Libisev riim: tõttavad- jätavad 10. Luuletused panevad sind mõtlema. Pole kasutatud väga palju erinevaid kujundeid. Luuletused on tihedalt seotud päriseluga. Juhan Liiv on minu arvates üks Eesti parimaid luuletajaid. Tema luuletused on väga mõtlema panevad ning neid on väga mõnus lugeda.
· Eesti hümni sõnade autor · Kirjutas ka jutte(Koidulaga) · 1 näidend: Pärmi Jaagu unenägu · 1860 ilmaliku laulude kogu Eesti laulik · 1869 osales 1. Laulupeo organiseerimisel Lydia Koidula (1843-1886) (Lydia Emilie Florentine Jannsen) · Koidula-kirjaniku nimi, mille pakkus välja Jakobson · Abielludes sai nime Michelson Koidula tähtsus · Ta oli 1. Naisluuletaja · Ja üldse üks esimesi Eesti suuremaid luuletajaid · 1870 paneb alguse Eesti teatrile · Ärkamisaja suurkuju Sündis 24. detsembril Vändras. 1850 kolib perekond Pärnusse ja Jannsen saab seal koolmeistri ametile tööle. Koidula saab oma 1. Koolihariduse isalt Ta oli pikk,kõhn tütarlaps.Kõige rohkem valmistas talle koolis raskusi venekeel Tema ema Emilie Koch oli Balti-sakslane ja see on ime,et Koidula ise kasvatati eestlaseks. · 1851 lõpetas Pärnu tütarlaste kooli · 1862 käis leeris ja sai täiskasvanuks
Arbujad 1930. aastail tuli luulesse hulga andekaid noori luuletajaid. Ühisnimetuse ,,arbujad" said nad pärast A.Orase koostatud antoloogia ,, Arbujad" ilmumist 1938.a. Antoloogia tutvustas Betti Alveri, Heiti Talviku, Bernard Kangro, Uku Maasingu, Paul Viidingu, August Sanga, Kersti Merilaasi ja Mart Raua luulet. Sinna ei kuulu Mart Raud(1902- 1980), vaatamata sünniajale, õieti teistega samasse kirjanduslikku põlvkonda: temalt oli juba 1920. aastatel ilmunud kolm kahvatupoolset värsiraamatut ning ta 1930. aastate- küll
vahekord. · Ars nova- muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. Muutused muusikazanrides: · Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi. · Motett, sajandi algul rohkem kiriklik teos, hiljem kuulus pigem seltskonnamuusikasse, sai 14. saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Guillaume de Machaut u 1300-1377 · Elu seotud Reimsi linnaga. · Poliitiline karjäär. · 1340 kanoonik Reimsi katedraalis.' · Oma ajasti suurimaid luuletajaid. · Heliloominguga alustas küpses eas. · Viis väljakujunenud stiili täiuseni. · Kõige keerulisemad motetid (säil. 23) · Motett "Quant en moy" · Ratsionaalsus, matemaatiline kord. · Samas ekspressiivne, laulev meloodika ja tundeline väljenduslikkus. · Ilmalike motettide osa ülekaalus (armastuslaulud, pühendused väljapaistvatele isikutele · Ilmalik laul nimetatud ka viimaseks truvääriks. Looming siiski kunstiliselt
Töökäik Aastatel 19841990 oli ta Tartu Kunstimuuseumi kunstipedagoogika sektori juhataja. Ta on toimetanud mitmeid väljaandeid. 19911993 Tartus ajaloo- ja filosoofiaõpetaja ning kultuurinädalalehe Kostabi ja ajalehe Postimees toimetaja, 19931994 Postimehe kultuuriosakonna juhataja Aastast 1994 on ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis õpetaja. Ta kuulub ka Eesti Kirjanike Liitu ja Eesti Kirjanduse Seltsi. Üks isikupärasemaid eesti luuletajaid, ka Postimehes töötanud Priidu Beier Luulekogud · 1986 "Vastus" esikkogu · 1989 "Tulikiri" · 1991 "Mustil päevil" · 1997 "Femme fatale" · 2000 "Maavalla keiser ehk Kurb Klounaad" pühendatud vanematele · 2007 "Saatmata kirjad" · 2002 «Monaco» · 2005 Matti Moguci nime all tunamullu ilmunud raamatut «Mina metsikuim mehike». · 1989 Õrn ja rõve · 1999 Mina Eiffelli torn
rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks. Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Teosed: "De oratore", milles autor lõi haritud kõnemehe ideaalkuju, "Brutus", mis käsitleb kõnekunsti ajalugu ja "Orator", milles Cicero arutles parima kõnestiili üle. Horatius (Quintus Horatius Flaccus; 8. detsember 65 eKr Apuulia, Venusia 27. november 8 eKr Rooma) oli Vana-Rooma tähtsamaid lüürilisi luuletajaid. Cato, kes pärines konservatiivide hulgast, tahtis vastupidiselt eelnevale ise oma mõtteid ja ideid kirja panna ning seda just ladina keeles. Tema ,,Alged" ongi aluseks ladinakeelsele historiograafiale ja seega võib teda pidada rooma proosa rajajaks. teos on traktaat ,,Põlluharimisest",,,Poeg Marcusele" Gaius Julius Caesar (10044), lisaks sellele, et ta oli edukas riiklikus ja sõjalises tegevuses, oli ta ka mitmekülgselt andekas kirjanduslikus plaanis
Coca-Cola Mattias Laura Johhanna Coca-Cola tekkimine John Pemberton valmistas 1885.aastal joogi, mille nimeks sai pemberton french wine cola. Lisaks veinile ja kokaiinile oli Pemberton sinna lisanud ka koolapähkliteekstrakti (kui kofeiini allikas) ja damianat (Põhja-Ameerikas kasvav ning peamiselt armujookides kasutust leidev taim). Oma joogi sihtgrupiks pidas Pemberton ennekõike linnaelanikest kõrgintellektuaale: teadlaseid, õppejõude, luuletajaid, advokaate, arste ja teisi. Kuivõrd lõuna osariikides suhtuti tollal alkoholi väga tõrjuvalt, keelustati karskusliikumise survel kohtu poolt peatselt ka Pembertoni imeravim. Nüüd pidi mees otsima lahendust mittealkohoolse toote näol. 18. sajandil hakkasid gaseeritud veed ja mullijoogid üha enam populaarsust koguma - ameeriklastele meeldisid nn soodajoogid. 1886. aastaks oli jook olemas ning sünnikuupäev oli 29.märts.
mängis ,, geeniuse" rolli, hoidis ennast ülirõõmsana, pidas enda vastu austust enesemõistetavaks. Õigem oleks öelda, et kogu Igor Severjanini poeetiline maailm oli algselt kahekordne. Poeet nagu kaaluks kaalu peal head ja halba: ,, Ja kurjuses- hea, ja headuses- kurjus". Poeet ri kiitnud kriitikutele, ta kirjutas neile tapvaid epigramme. Igor Vassiljevits, elanud paljud aastad Eestis, ei teadnud eesti keelt ja tõlkis Vabariigi luuletajaid oma naise Felissa Kruuti sõnadega. Tema, esimene Eesti poeesia tõlkija vene keelde, avaldas omal kulul mitmeid selliste luuletajate luulekogumikke kui Henrik Visnapuu, Marie Under, Aleksis Rannit. Aastal 1929 avaldati antoloogia ,, Eesti luuletajad" valik tema tõlkest. Eesti liitumine Nõukogude Liiduga äratas luuletaja südames lootust ja võimalusi avaldada Moskvas luulekogumikku väljavalitud luuletustega, tekkis unistus kirjandusreisist läbi Venemaa linnade
Rüütlid ja rüütlikultuur Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütlit pidi innustama üksnes au ja õiglus, au aga tuli hoida rohkem kui elu. Tuli kuuletuda vanematele rüütlitele ja elada vennalikus sõpruses omasugustega. Ei tohtinud minna mitmekesi ühe vastu ja rünnata maaslamajat, võtta vastu aunimetusi ning tiitleid võõraste riikide valitsejatelt. Rüütel pidi hoiduma igasugusest pettusest ja valest ning mitte panema relva käest, enne kui endale võetud kohustus oli täidetud. Vangilangenuna pidi rüütel tasuma kokkulepitud ajaks lunaraha või tulema tagasi vangipõlve, sest vastasel korral kuulutati ta sõnamurdjaks ja au kaotanuks. Rüütel pidi valdama seitset rüütlivoorust: ratsutamine, ujumine, vehklemine, oda ja vib...
Seal, kolmsada kilomeetrit ida pool, valitses surnuaia rahu." - "Lahkumine" Henrik Visnapuu · 1890 1951 · Läbis algkooliõpetaja kutseeksami ja töötas vallakooli õpetajana · Tartu Ülikoolis tudeeris filosoofiat · 1944 põgenes Saksamaale ja 1949 suundus USAsse Looming: · Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates 1908. Aastast · Oli "Siuru" üks kesksemaid luuletajaid · Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene", "Roheline Moment" ja "Looming" · Eripära: kõrgendatud musikaalsus Friedebert Tuglas · 1886 1971õ · Aastani 1923 oli ta nimi Friedebert Mihkelson · Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, ta arreteeriti ja veetis 2 kuud Toompea vanglas · 1906-1917 elas pagulasena Soomes ja Pariisis Looming: · Avaldas kirjanduskriitikat · Esseed ja marginaalid ilmusid kogumikus "Marginaalia"
· 1971 Eesti NSV rahvakirjanik · 1998 Valgetähe III klassi teenetemärk Kokkuvõte Debora Vaarandi on olnud oma aja üks parimaid Eesti naiskirjanikke. Tänu oma heale kirjaniku oskusele otsustati talle anda üle Valgetähe III klassi teenetemärk, mis on vägagi tunnustusväärne. Jääme Debora Vaarandit meenutama kui suurt luuletajat ja tõlkijat, kes on oma austajaid alati ka inimesena köitnud. Samuti on ta ka üks lemmikumaid luuletajaid minu jaoks. Tema luulet lugedes tekib kodune tunne nagu viibiksin seal, kus luuletus parasjagu kirjeldab end olevat. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Debora_Vaarandi [23.04.2013; 27.04.2013] · http://www.epl.ee/news/kultuur/debora-vaarandi-eesti-luule-rannalaps.d?id=51093297 [23.04.2013; 27.04.2013] · http://www.mreal.tln.edu.ee/files/kirjandus/Debora_Vaarandi1.ppt [23.04.2013] · http://www.sirp.ee/index.php
Sõi alati sihvkasid. Teiste suhtumine temasse oli hea, esmamulje võis tema suhtes olla petlik, võis jääda mulje kui lihtsameelsest ja alandlikust inimesest, aga siiski oli tal kõik läbi mõeldud, ei näidanud välja oma tegelikku kavalust. Vestmann- Jõukas ärimees. Ta oli haritud ja rikas,mis põhjustas ka ta enesekindluse, ka oma kõneviisilt oli ta väga kindel jatihti solvav, kuigi vahel ärritus kiiresti. Teda austati, oli võimukas. Ei sallinud luuletajaid, seega ei sallinud ta ka Ludvig Sanderit, keda ta kohtles ülbelt ja tihti solvavalt. Ta oleks tahtnud, et Sander oleks olnud ehitaja, siis oleks Vestman temast lugu pidanud. Teised suhtusid temasse väga lugupidavalt ja austusega, püüdes olla tema meelejärele, kuigi seda oli väga raske saavutada ning teose lõpuks on Piibeleht selle ka saavutanud. Pidi alati saama kõike, mis soovis. Välimus oli tal härrasmehelik ja soliidne.
tema tuntuim tahvelmaal "Sixtuse Madonna". Maal asub Dresdeni galeriis ning on üks täiuslikemaid renessanssi madonnapilte. Ta lõi selle altarimaaliks Piacenza San Sisto kiriku jaoks. Pildil asub Maarja lapsega, Paavst Sixtus III, püha Barbara ning inglid. Raffaelo Sanzio uuris ka Vitruviuse teoseid. Kõige tuntum nendest freskodest on "Ateena kool", mille Raffael pühendas vanakreeka kultuurile. Selle kesksed kujud on Platon ja Aristoteles, kelle ümber on filosoofe, luuletajaid, õpetlasi ja kunstnikke. Tänu Raffaeli seltskondlikkusele võtsid paavsti õukonna õpetlased ja aukandajad ta oma ringkonda. Oli juttu isegi tema kardinaliks tegemisest, kuid kunstnik suri oma kolmekümne seitsmendal sünnipäeval (peaaegu sama noorelt kui Mozart) kõrge palaviku tõttu. Oma lühikese elu jooksul lõi ta imetlusväärselt palju meistriteoseid. Raffaeli küps stiil pani kogu Euroopa jaoks paika täiuse kriteeriumid. Need olid
Ernst Enno Kadi Triljärv Sissejuhatus Enno on sajandi alguskümnendite omapärasemaid luuletajaid. Ta loomingu olulisemaid lätteid ja objekte on indiviidi siseelu, elav ühendus loodusega ja koduelamustega. Poeetiliste eneseotsingute teel andis virgutusi sümbolism. Püüdes jõuda võimalikult sügavale iseenda äratundmises, kiindus Enno mitmetesse teosoofilistesse õpetustesse. Ta oli esimene, kes tõi eesti luulesse ida filosoofia sugemeid. Luule oluliseks ülesandeks pidas Enno inimese võitmist headusele, vastandudes nõnda estetistlikule vormi ületähtsustamisele.
Heiti Talvik Heiti Talvik (ametlikes dokumentides Talviken) sündis 9. novembril 1904. a. Tartus. Ta isa Siegfried oli poja sündides arstiteaduskonna üliõpilane, avarate kultuurihuvidega (suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja), hiljem pidalitõve uurija ning lõpuks kohtumeditsiini professor ülikoolis. Ema Elfriede oli andekas pianist. Kunstiannetega olid ka Heiti õde Hella ning vend Ilmari. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid, kellest isa talle rääkis ning nende luuletki peast. Siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste.
Järgmisest uksest sisenedes, on näha voodit, lauda, diivanit ja riidekappi. See tuba on kui haigetuba, kus viibis Koidula oma viimastel päevadel. Seina peal on Koidulast tehtud viimane pilt. Laua peal on morfiumisüstal, mis olid mõeldud valu leevendamiseks. Diivani peal on ka paar kirevat juturaamatut - enne surma püüdis Koidula viimse hetkeni oma tütardele eesti keele selgeks teha. Kokkuvõte Lydia Koidula oli oma aja üks suuremaid luuletajaid. Tema luuletusi on tõlgitud 16 keelde, samuti on Koidula üks kõige viisistatuim eesti luuletaja, juba tema eluajal oli viis loodud 25 tema tekstile. Lydia Koidula on, oli ja jääb ka edaspidiseks eeskujuks aktiivsetele inimestele, kel palju annet ja kes tahavad samuti elus edasi jõuda nagu tema. Kahjuks Koidula tütardel järglasi polnud, ent Koidula vennapoegade lapsed elavad veel praegugi (Saksamaal).
Linnulaul meie hinges Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlus Marie Under (1883 - 1980) - eesti luuletaja. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Henrik Visnapuu (1890 - 1951) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Mõlemad luuletajad on väga palju tuntust kogunud ka ajakirjanduses ja nad kuulusid rühmitustesse. Under on kogunud tuntust väga palju ka loodusteemaliste luuletustega, kuid Visnapuu on jäänud selle mõttega rohkem tagaplaanile. Luuletajad kirjutasid ilusaid ja kauneid värsse loodusteteema jäi mul seekord kõige rohkem südamelähedasemaks. Marie Under armastas Eestimaal ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis.
Rapsoodid aristokraatidele lossides ette kandsid. Kuulsaim neist oli pime Homeros, kellele omistati kaks kõige kuulsamat eepost "Iilias" ja "Odüsseia".Eepostel olid eepilised teemad, millest tähtsaim oli Trooja sõja lugu. Suurenes ka lühemate luulevormide populaarsus. Ka neid esitati lossides vile- või keelpilli (nt. Puust kitara ja kilpkonnakilbist lüüra) saatel. Lüürika tähendas algul lüüra saatel ettekantavat luulet. Üks kuulsamaid luuletajaid vanas kreekas oli Ateena seadusandja Solon. Arenes ka koorilüürika, mis sisaldas endas luulet, liikumist ja zeste. Üks silmapaistvamaid koorilüürikuid oli Pindaros, kes pärines delfi aristokraatlikust preestrisuguvõsast. Enamus tema teoseid rääkis spordivõistlustest ja -võitudest. Tema hinnangul oli see jumalik soosing. Filosoofia: Filoosoofia - juurdlemine maailmaprobleemide üle (nt. Jumala osa maailmas jms.) Esimesed filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega
HEITI TALVIK Heiti Talvik sündis 9. novembril 1904 Tartus. Heiti sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast; siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli
armastusse, mis kestab elu lõpuni. Kokkuvõte Anna Haavast jäi mulje kui palju saavutada üritanud luuletajast. Õppimine ning seejärel töötamine välismaal andis tema loomingule kindlasti palju juurde. Ta vajas lähedust ning oli seltsiv, üksindus talle ei meeldinud. Seda näitab ka see, et ta töötas nii õpetajana kui ka halastajaõena. Romantilist poolt temas väljendavad luuletused armastusest ning eelkõige oma kallimast. Ta oli ka üks esimesi luuletajaid, kes väljendas armastust niivõrd otsekoheselt. Kasutatud kirjandus Miksike Vikipeedia Lühifilm: Eesti kuulsad inimesed Anna Haava
Visnapuu nimelise auhinna. Suri Stokholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu -- (1889-1951) luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus- ja looduslaulude kogu "Amores" (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes eesti esipoeediks. Järgmised värsikogud "Jumalaga, Ene!" (1918), "Käoorvik" (1920), "Hõbedased kuljused" (1920) ja "Talihari" (1920) süvendavad Visnapuust ettekujutust kui lõhestunud hingega rahutust otsijast ("Valit värsid", 1924). Kogus "Ränikivi" (1925) on põhiteemaks vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYkzPVU&feature http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMnRoSU&feature http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt62no&feature http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6xu7M&feature Reinhold Sachkeri portree Lydia Koidulast Teisi luuletajaid MIHKEL FRIEDRICH ADO VESKE KUHLBARS REINVALD 1843-1890 1841-1924 1847-1922 · Keeleteadlane ja luuletaja · Luuletusi: "Kodumaa", "Ilus · Talunik ja Õpetaja ning · oled, isamaa!" luuletaja luuletaja
Heiti Talvik Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast; siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
