30 ja 17.30 vahel ja õhtusöök pärast kella kümmet. Keskpäeva paiku saavad need, kel selleks aega, kokku, et juua sõpradega klaasike aperatiivi (ouzot või õlut). Kohtumine sõpradega, kas juhuslikult või kokkulepitult, sunnib tavaliselt jooma klaasi või mitu. Kultuur Klassikalise kreeka kultuuriga võrreldes pole tänapäeva kreeka kultuur mud kui lühike, pateetiline joonealune märkus hiiglaslike proportsioonidega köites. Kreeka kirjanikud ja luuletajad on loonud ja loovad teoseid, mis avaldaksid maailmakirjandusele üsna tunduvat mõju, kui nad oleksid kirjutatud mõnes levinumas keeles. Kreeka heliloojad ja kunstnikud saavutavad tihti rahvusvaheliselt tunnustust. Keel Kreeka keel on Plaatoni ajast (neli sajandit eKr) muutunud väga vähe. Kreeka keel oli paljude sajandite vältel antiikmaailmas. Tänapäeva kreeka keel on kõrvale heitnud enamiku oma klassikalisest ehisrakmetest, kuid säilitanud muutumatuna rohkem kui 80%
varjus leiavad aset inimlikud draamad ja tragöödiad; "Kolm õde". Naturalism kui kirjandusvool tekkis pr kirj 19.s II poolel, tuginedes positivistlikule filosoofiale. Positivism pidas kõige olulisemateks pos teadmisi, mida kinnitavad katseandmed, uuringud ja eksperimendid; N-st arenes välja 20.s dokumentaalromaan ning oli eelkäijaks ka 20. s süvapsühholoogilisele romaanile. 19.s luule,sümbolism- luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest; sümbolit ei pea üheselt mõistma; artistlikudmängulised võtted. E.A.Poe- tuntud jutukirjanikuna, aga ka luulega; "Kaaren ja teisi luuletusi" 19.s lõpu drama- kõrvuti mitu stiili: naturalistlik-realistlik, sümbolistlik ja impressionistlik aeg, mil kujunesid välja ka modernismi eeldused ja toimus areng kirjanduse psühholoogilise süvenemise suunas, Needsamad tendentsid leidsid aset ka drkirjanduses
ROMANTILINE LUULE. KT Romantism - Romantism vastandus valgustusaja seisukohtadele (ratsionalism, usk mõistuse jõusse). - Romantismi tunnused (7). 1.Idealism, hingelise ja vaimse pidamine tähtsamaks materiaalsest, usk jumalasse. 2.Tunnete ja fantaasia asetamine mõistusest kõrgemale. 3.Igapäevasest tõelisusest ja argielust põgenemine ja kõige ebatavalise, üleloomuliku, reeglipäratu ja eriskummalise hindamine. 4.Üksikisiku ja/või rahva tähtsuse ja eripära väärtustamine. 5.Ajaloo ja rahvapärimuste väärustamine. 6.Tundelüürika tõus esiplaanile. 7.Eri kunstide, kirjanduszanrite ja stiilide segunemine. - Romantism valitses 19. sajandi esimesel poolel. - Romantikud uurisid kaugeid aegu (eriti müstikaga köitvat keskaega), kaugeid eksootilisi maid(eriti idamaid), inimhinge uurimata a...
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialde osakond Kunstiline kujundamine Merili Mai Marleen Sabalson Martin Kaasen KKP22 SÜNNIPÄEV Projektitöö Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 SÜNNIPÄEVA KÜLALISTE NIMEKIRI........................................................................ 4 PEO KOHT JA TRANTSPORT.................................................................................... 5 EELARVE......................................................................................................................6 FINANTS.........................................................................................
Sõda on ka üks enam kajastatud teemadest kirjanduses läbi ajaloo, ilmselt põhjusel, et see on niivõrd aktuaalne. Sõja kohta on tohutu hulk materjali, mida kirja panna ning ilmselt ei lõppe sellel teemal arutlemine veel pikaks ajaks. Kestavad ju sõjad ka tänapäeval. Mitte küll nii suure mastaabilise inimkaotusega kui näiteks Teise Maailmasõja ajal, kuid laastamistööd on siiski märgatavad. Usun ja tean, et paljud kirjanikud ja luuletajad on inspiratsiooni saanud just sellest, et nemad ise olid kaasatud sõjakeerisesse. Kellele mõjus see laastavalt, kes sai sõjaolukorrast alget loomeilmutustele, see kajastub väga hästi sõjajärgses kirjanduses. Näiteks saame võtta Gustav Suitsu. Tema ei olnud otseselt sõjategevusega seotud, kuid selle eest Rootsi pagema pidi siiski. Minumeelest on Suits üks nendest, kes sai millestki nii koletust inspiratsiooni ning lõi midagi kaunist ning lugemisväärset
kes on suure osa oma teostest kirjutanud ladina keeles. Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja. Samuti firentslane, kuigi sündis paguluses. Nooruspõlve veetis Provence'is trubatuuride luule sünnimaal. Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks "Laulude raamat". Teiste luulezanrite kõrval on selles kõige enam sonette, mille meisterlikkust on imetlenud paljud järgnevad luuletajad. Petrarca on jäänud maailmakirjandusse kui esimene uusaja luuletaja ja sonetizanri suurim meister. SONETT 13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Inglise soneti värsiskeem on 4+4+4+2. Inglastest arendas sonetti W. Shakespeare. Eestlastest on kirjutanud sonette nt M. Under. Sonetist on tehtud ka mitmeid teistsuguseid vorme: nt peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3),
· Johannes Semper lavastas Euroopa populaarse rahvakomöödia, tüüpiliste tegelastega tragikoomilisi stseene, mille peategelane Pierrot kannatas hüljatuse ning armastatud Colombina truudusetuse pärast. · Saab iseloomustada fraasiga ,,pidu katku ajal" Ajaluule · 1920. paika tekkinud ajaluule, 1920. aastate alguse eesti luule silmatorkav suund, mis järgis kindlat voolu ja stiili. · Ajaluulele andisid nimetuse luuletajad ise. · Globaalse katastroofi teema läbib selgelt luuletusi ( J. Barbaruse luulekogud, M. Underi" Verivall") · Inimkonda tabanud katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Ajalaulik kutsus inimesi end paremaks muutma ning kurjuse ja vägivalla vastu võitlema. ( Alle ja Barbaruse luuletustes kõneleb karistaja, õiglane kättemaksja) · Ajaluule temaatika ja väljendusviis, eriti õuduskujundid on iseloomulikud ekspressionistlikule
kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud Nõukogude Liidu kirjandusega. Pealesunnitud asendil ning ülemaailmse pahempoolsuse mõjutusel astusid mainekad eesti kirjanikud uue korra teenistusse. Ajastu poliitilised sündmused tähendasid
orkestreid. Võimalikuks sai emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Laienesid kultuurikontaktid soome-ugri hõimusuhted. 1920. algul oli kultuurielu kirev, vanemad järgisid traditsioonilisi stiile, nooremad meelsasti Euroopast eksporditud moodsaid suundi. Kirjanduselu: 20ndate algul luule, Siuru rühmitus, keskel proosa ja realistlik romaan (A.H.Tammsaare), 30ndatel ajaloolised romaanid. Arbujad nooremad luuletajad. Muusikaelu: sümf. suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud. Teatrielu: keskus Tallinn kolme kutselise teatriga, lisaks tartu, Pärnu, Viljandi, Narva ja poolkutselised trupid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus. Silmapaistvaim Estonia, mis muutus rahvusteatriks. Kunstielu: edendajateks ja tutvustajateks Tartus Pallas ja Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ning 1934. Vabaduse väljaku ääres Kunstihoone.
Nimetatud loss ja lossipark loodi rahandusminister Nicolas Fouquet jaoks, kuid sellest tekkinud skandaali pärast heideti ta vangi ning uueks majandusministriks sai Jean Baptiste Colbert, kes soovitas kuningal enda võimu näidata läbi arhitektuurilise saavututse: Versailles’ loss. Versailles’ loss esindas monarhiat ning inimese valitsemist looduse üle. Sellele tihtipeale vastandatakse inglise parki, mis on maastikupark. Inglise pargi „leiutajateks“ on eeskätt luuletajad ja filosoofid, kõige olulisem neist on Alexander Pope, kelle ideed inspireerisid mitmeid inglise pargi maastikuarhitekte, nende hulgas William Kenti, kelle peateos on Rousham (Oxfordshire’is). Inglise pargi tekke juurteks on Mesopotaamia jahipargid, normannide Inglismaa hirvepargid, antiikse Rooma aiad, renessansiaegne Itaalia, Hiina aiad ning Lorraini ja Poussini maalidel kujutatud maastikud. 12 Kirjandus 1. Pigeat, Jean-Paul 2003
1934. aasta novembrini. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama. Ise arvas ta, et see sündis "...tänu rikkamale lektüürivalikule, osalt ka vaimliselt erksamale ümbruskonnale..."; arvata võib, et tõuke andis ka Tuglas, kellega Talvikul oli kirjavahetus. Vorm muutus klassikaliseks. Karl Ristikivi oma essees "Neljast arbujast" leiab, et Talviku lihtne trohheus ja riimiskeem abab demonstratiivne tagasipöördumine vana juurde - võib ajajärgul, kui kõik luuletajad taotlevad ülimoodsust, olla samuti uudis. Ristikivi: "... Heiti Talvik...(püüdis) kirjutada tõepoolest loomulikku, voolavat keelt, tarvitada puhtaid, aga seejuures ometi ennast loomulikult pakkuvaid riime. Seda vähemalt ei saa nimetada vähenõudlikkuseks, igatahes mitte vähenõudlikkuseks enese vastu..." 1928. aastal on Tuglasele kirjutatud kirjaga kaasas 11 luuletust, millest 10 ilmub "Loomingu" 1929. aasta veebruarinumbris; luuletused tähistavad Talviku poeetilist
Emma usub õnne, kirge ja joovastust, usub neid sõnu, mis talle raamatuis nii kaunid tundsid. Kuid see põginemine iseendast, oma üksindusest,ruumis ja ajas, tõelisuse vältimise vajadus ongi kõige puhtam romatism, seesama tõbi, millest Flaubert ise vaevu oli paranenud. Õnnetut Emmat õudse reaalsusega rutjudes puhastab ta omaenda kirgi. Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite ehk sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte “kunst kunsti pärast” – kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele.
kes on suure osa oma teostest kirjutanud ladina keeles. Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja. Samuti firentslane, kuigi sündis paguluses. Nooruspõlve veetis Provence’is – trubatuuride luule sünnimaal. Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks “Laulude raamat”. Teiste luuležanrite kõrval on selles kõige enam sonette, mille meisterlikkust on imetlenud paljud järgnevad luuletajad. Petrarca on jäänud maailmakirjandusse kui esimene uusaja luuletaja ja sonetižanri suurim meister. SONETT – 13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Inglise soneti värsiskeem on 4+4+4+2. Inglastest arendas sonetti W. Shakespeare. Eestlastest on kirjutanud sonette nt M. Under. Sonetist on tehtud ka mitmeid teistsuguseid vorme: nt peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3),
astoloogia suurkuju."Brhatsamhita"-värsivormis. Vtsyyana - inida kirjanik, ,,Kaamasuutra", proosa ryabhata - Ind.astroloogia isa. ,,Aryakhatiya"värssides teaduskirjandus. TEOSED (autor kui on, zanr ja dateering) Rgveda loodud II a tuh. e Kr induse jõekonnas, sanskriti keeles, veedade ( india kirjanduse vanima kirjavara, hinduismi õpetuslik lähtealus) vanim osa. Koosneb muinasindia jumalate pühendatud hümnidest.1028 hümni, 10 raamatut (mandalat), autoriteks on muistsed luuletajad ja targad, hinduism käsitleb seda kui ilmutuslikku teksti. Atharvaveda kogum hümnidest ja loitsudest, mis moodustab vana püha kirjade kogumi, mida me teame kui veedasid. Mahbhrata india eepos, autoriks Vyasa, 180 000 värsirida, pärineb 400 e.m.a, palju kõrvallugusid (müüdid, filosoofilised tekstid) Sisu: sõjad kauravate ja pandavate vahel. Rmyana vanim india eepiline poeem (eepos), autor Valmiki (tegelikult pole ühegi autori looming), pärineb umbes 300 a e.m
JEAN RACINE(1639-1699) *ta oli dramaatik *lõi oma parimad näidendid just siis, kui absolutistlik kuningavüim Prantsusmaal oli hiilguse juures. *Ferte-Miloni väikelinnas sündinud Jean Racine jäi varakult orvuks ja anti kasvatada jansenistlikusse Port-Royali kloostrisse. *Tänu jansenistlikule koolitusele sai ta head teadmised antiikse Kreeka kultuurist tema hilisem teatergi lähtub enamasti kreeka traagikute süzeedest. *Teda võis veel mõjutada lisaks sellele usuvoolule omane tees jumalikust predestinatsioonist e ettemääratusest *saavutas edu näidendiga ,,Aleksander Suur"(1665) *1667a lavastatud ,,Andromache" kujunes tõeliseks trumfiks *kuulsaimad tragöödiad: ,,Britannicus"(1669) ,,Iphigeneia Aulises"(1674) ja ,,Phaidra"(1677) *1673 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse *elu lõpul taastas ta sidemed jansenistidega, elas usklikku elu ja kirj peamiselt piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassit...
eeslitele ja teistele", ,,Austusavaldus Apollinaire'ile" ning ,,Mina ja küla". Need jõulised loomeplangust sündinud teosed kätkevad endasChagalli põhilise sõnumi. Nii on paar Pariisis veedetud kuud teinud õpipoisist maalikunstniku, kes teab, mida tahab ja kellel on oma stiil. Blaise Cendrars oli luuletaja, kes huvitus Chagallistja kes Chagalli tõepoolest südamest armastas. Chagallist huvitusid ka paljud teised luuletajad. Niisis Chagall oli 1912. Aastaks vastu võetud moodsat kunsti harrastavate kirjanike rühmitusse, kes edaspidi aitasid kaasa tema tutvustamisele isegi sel määral, et kustniku enda pika äraoleku ajal levis tema looming ja kuulsus kasvas pidevalt. Kevadel 1914. Aastal ilmus Chagallile esimene ostja Charles Malpel, avangardismist huvitatud maakler.Charles pakkus Chagallile lepingut: igas kuus kaheksasaja viiekümne frangi eest pidi Charles saama iga kuu 7 maali. Leping kehtis ainult maikuus ja
vanglas. 1913 ilmus luulekogu "Alkoholid". 1914 astus Apollinaire sõjaväkke. 1916 sai Apollinaire haavata ja peaaegu samal ajal ilmub "Mõrvatud poeet", novellikogu, mille nimilugu esitab mütologiseerivalt autori eluloo. Sõna `sürrealism', mis hiljem märgib tervet kirjandussuunda, kasutas Apollinaire iseloomustamaks oma näidendit "Teiresiase nisad", mis kanti ette 1917. aastal. 1918 ilmus "Kalligrammid", ideogrammiliste luuletuste kogumik. Apollinaire'i ümber hakkasid koonduma noored luuletajad nagu André Breton ja Louis Aragon, kellest hiljem kujunes välja sürrealistide tuumik. Pärast Apollinaire'i surma antakse välja tema lõpetamata romaan, Pariisi-kroonika ning hulganisti avaldamata ning seni vaid ajakirjanduses avaldatud luuletusi. Ilmuvad Apollinaire'i kunstikriitilised tööd, kirjad ning filmistsenaarium. 12
Siurulased rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Looming väljendab isiklike tundeid ja elamusi. Siuru pöörudub oma luulega lihtinimese tunnete, maisterõõmude ja ihade poole. 17.mai 1917 registreeriti ametlikult kirjanduslik sõpruskond. Liikmed, kelle perekonnanimede esitähed moodustasid sõna GUSTAV. G-Gailit (hüüti Ge), U- Under(hüüti printsessiks), S-Semper, T-Tuglas(hüüti Felixiks), A- Adson(Paaz), V- Visnapuu(hüüti Vürstiks). Siuru luuletajad on emotsionaalsemad. Proosasse tuleb koos nendega katastroofi pilte ja fantastikat. Pilkav suhtumine tõusikutesse. Avalikud esindamised ja sagedased skandaalid. Luuletasid lilledest ja armastusest ajal mil oli sõda. Rühma esimene suurem ettevõtmine oli album, mis pidi ilmuma 1917. Esimene album võeti väga hästi vastu. Siuru II ja III album ei tekitanud enam põnevust ning märkamatult sai Siuru kevadest sügis. Tekkisid vastuolud grupiliikmete vahel
Ariadne pulmakink kroon tõsteti Põhjakrooni tähtkujuna taevasse. Ariadnest sai taimekasvujumalanna, keda Naxosel eriti austati. Teise müüdi kohaselt tahtis Theseus kuningatütre tänulikkusest Ateenasse kaasa võtta ning temaga abielluda, kuid Dia, hilisemal Naxose saarel, tappis jumalik kütitar Artemis neiu, kuna ta oli truudust murdnud Dionysosele, kellega teda kultuses ühendati. Hilisema pärimuse järgi röövis Theseus ta Dionysoselt ning alles hellenismi ajal hakkasid luuletajad ja kunstnikud looma pilti truudusetu Theseuse poolt mahajäetud vaesest tüdrukust. Hüljatud Ariadne saatus ja tema suhted Dionysosega on kunsti meelisteema: maalikunstis Tizianil, muusikas C. Monteverdil, G. F. Händelil, J. Haydnil ja paljudel teistel (. Ariadne lõngaks nimetatakse juhtnööri, mille abil probleemile lahendust leida. Augeiase tallid Augeias (ka Augeas) oli kreeka mütoloogias Elise kuningas, suurte veisekarjade omanik. Tal oli tuhandeid loomi
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Elo Viiding aka Elo Vee (1974-...) Karin Kikkas 12.C 2009 2 Sisukord: Elo Viiding oma luulest ja keelest:...............................................................................................4 Elo Viiding "Selge jälg"............................................................................................................... 5 Elo Viidingu juhtum: "Püha Maama".......................................................................................... 5 Elo Viiding kirjutab luulet avatud lugejale:................................................................................. 6 Biograafia..................................................................................................................................... 8 Hariduskäik............................................................................................................
KREEKA KEEL Kreeka keel on Kreekas põhiliseks suhtluskeeleks , seda räägib 99% elanikkonnast.Kuid mitte tingimata esimese keelena ( emakeelena) Kreeka keel on emakeel umbes 12 miljonile inimesele (peamiselt elanikele Kreekas ja Küprosel). Kreekas räägitakse ka inglisekeel , prantsuskeel ,itaaliakeel ja saksa keel.Siiski inimeste koguarv, kes räägivad Kreeka on hinnanguliselt umbes 20 miljonit, kas esimesesvõi teise keelena. Kreekas on püsima jäänud ka mõned iidsed murded.nendeks on : Cappadociani ,Küprose, Grico, Cretan, Pontic, Tsakonian, Yevanic. Yevanic ( keel mis on peaaegu välja surnud, see on juudi murre mida räägivad Romaniotesed.Praegu räägivad seda keelt umbes 50 inimest) Tsakonian ( keel mida räägitakse väga vähe , seda keelt kasutaakse Tsakonia piirkonnas Peloponnesosel.Keel on jagatud kolme murrdesse: Põhja-, Lõuna ja Propontis. Seda keelt räägb ainult 1200 inimest. PontiCretan murre ( seda keelt räägib umbes pool miljonit...
vasaku käega õllekapa. Üks laulik oli laulujuht, teine kaasalaulja, kes liitus eeslauljaga kolmandast värsijalast, kogu värsi kordas ta siis üksi. Meeste kahelaul oli juba XIX sajandi algul haruldane. Lauliku asend: muinaskreeklased arvasid laulul ja luulel olevat omad jumalannad e. muusad. * Homerose aja kutselisi eepiliste kangelaslaulude esitajaid, luuletajaid ja lauljaid nimetati aoidid'eks. * Keskaja kelti õuelaulikud ja luuletajad olid bardid. * Minstrelid olid XIII-XVI saj. aadlike teenistuses olevad laulikud, kes polnud rüütlipäritolu. * Kasahstani ning kirgiisi rahvalaulik-improvisaator kannab nimetust akõnn. * A1zerbaidzaanlastel, armeenlastel ja nende naaberrahvastel on poeedid-rahvalaulikud ning muusikamehed asuugid. * Domineerivalt meeste laul on ka vene kangelaslaul bõliina, mille esitajat kutsutakse skazitel või skazitelnitsa.
Toome välja mõned inimeste omadused: Lingvistiline intelligentsus – keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. Võime kasutada ja mõista sõnu. Nad oskavad hästi jutustada, kirjeldada, veenda ja juhendada, olla osavad sõnamängudes, näidendites, rääkimises, lugude jutustamises, võivad huvi tunda võõrkeelte vastu, mille õppimine võib olla neile kerge. See väljendub kirjanikel, luuletajad, advokaatidel jt kutsealadel. Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub arusaamisest põhjuslikest seostest, nagu on omane teadlastele. Ka väljendub see tüüp võimes sooritada toiminguid numbrite, hulkade ja operatsiooniblokkidega, nagu teevad matemaatikud. Loogilist mõtlemist nõudvate probleemide lahendamine ja põhinevad ratsionaalsel mõtlemisel. Siia kuuluvad detektiivid, teadlased, arstid, raamatupidajad, programmeerijad, maletajad jt.
Vana-Iiri Iiri Jumalikud Rassid Eloise Hart Vana-Iiri Jumalikud Rassid Ajakirjast Sunrise, Detsember 1979 Eloise Hart Vana--Iiri Iiri Jumalikud Rassid Eloise Hart I irimaa Keldi pärimustes esindavad legendid ühe kangelasliku Valgusetooja asemel hoopis tervet jumalikkuste rassi, kelle kultuur ja teadus paneb aluse tsivilisatsioonile ning varem või hiljem meelitab isegi kõige primitiivsema arendama oma vaimse intelligentsuse intel võimeid. Iirimaa iidsetesse seikluslugudesse on maetud rikkalik informatsioon: kirjeldus näiteks inimese füüsilise ja psühholoogilise arengu kohta ning kuidas jumaliku jumalikud kuningad ja kangelased, Tuatha De Danann, tulid surelike sekka õpetama ja neid kergitama. Nende juhend...
[2,4] Juhan Liivi isamaaluule on karm ja otsekohene, näeb kõiki hädasid ja painavaid probleeme. Isamaa pärast on Juhan Liiv oma luules kõige rohkem muretsenud. Tema isamaa ei asu ebamaises romantilises kauguses, vaid on reaalselt tajutud ja olemasolev Eestimaa (,,Eile nägin ma Eestimaad"). [2,4] Alates 1965. aastast annab Alatskivi vald välja Juhan Liivi luulepreemiat eestikeelsetele luuletustele, mis kannavad endas liivlikku vaimsust. Laureaatide seas on tuntud luuletajad oma luuletusega nagu näiteks Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Juhan Viiding, Ellen 7 Niit ja teised. 2014. aasta laureaat oli Lauri Sommer luuletusega "***Väikeste sammudega, hangeveertesse komistades...". [5] 4. 1890-1900. AASTAD KIRJANDUSES JA MAAILMAS 19. sajandi keskpaigal ja lõpul oli Eesti kirjanduses olulisel kohal romantism. Suur osa
oli neil ka palju sarnast. Kui väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, siis kodumaist pigem poliitilised asjaolud. Mõlemad olid ent sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis, nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis-Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi, Enn ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban (eesti sürrealismi pioneer), Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Mägi, Arvo. Tartu tagantjärele. Katkend. Mis oli Tartu ... Teksti autor: Arvo Mägi Mis oli Tartu linn oma põhiolemuselt? Mis eraldas teda teistest eesti linnadest? See oli põllumajanduslikult jõuka, suure maakonna linn, vähese tööstusega, kohaliku kaubandusega - sellest hoolimata Kagu-Eesti majanduslik keskkoht. Aga see omas - kui tänapäeva termineid
Filmid on suuresti teatri koha võtnud, kuna ei väärtustata enam ehedat näitlemist vaid rahuldutakse erieffektidega. Vana Kreeka Aischylos ,,Oresteia", Sophokles ,,Kuningas Oidipus", Aristophanes ,,Konnad" Tänapäev - Paul Ábrahámi ,,Savoy ball", ,,Koidula veri" Loone Ots 7. Iseloomusta ,,Kuningas Oidipuse" põhjal antiiktragöödiat Jumalad olid tähtsad, neid usuti jne. Saatusega seotud ja kõrgemad jõud Dialoog kooriga 8. Nimeta neli antiikkreeka luuletajad. Selgita mõisteid Solon varaseim meile tuntud, riigimees ja reformaator, teosed kajastavad poliitilisi taotlusi, sisaldades teravapilgulisi tähelepanekuid kodanikueetika ja sotsiaalpsühholoogia vallast. Theognis aristokraat, ründas teostes vihaselt oma aega, mil rikkus on seganud tõud ning halvad pääsenud rikkuse ja võimu juurde, samas kui head elavad vaesuses, leidub palju
siiski vähe kaasa rääkida lõpliku väljaarendamisel. Inglismaal tõrjuti välja Hollandi metallteraga puu-uisud välja seni kasutamisel olnud luu-uisud, siis muutus iluuisutamine mitmekesisemaks. Prantsusmaal muutus iluuisutamine moodsaks meelelahutuseks. Selles riigis peeti spordi harrastamist naiste poolt ebasündsaks, kuid hiljem see muutus ja naiste osatähtsus sellel alal aina suurenes. Saksamaal olid esimesteks iluuisutamise propageerijateks luuletajad, tõstsid selle esile, kui tervislikku vaba aja veetmise viisi ja hakkasid uistamist mainima ka oma teostes. Austrias tunti uisutamist juba 1680. aastal, kuid alles terve sajandi möödumisel hakkas see populaarseks muutuma. Austrias aga naised ise ei tahtnud uisutada, meelsamini tegelesid nad käsitööga ja seda segas ka tollane mood pikk maani kleit. Kuid mõnda aega hiljem, kui tuli moodi püksid, siis üha enam naisi hakkas selle spordiga tegelema.
selgitajaks oli koor, *vähe koor kadus, *palju dekoratsioone, * eelistati dekoratsioone, *eelistati tragöödiaid komöödiaid Sarnasused: Pidustuste jaoks, mängiti -||- kreeka müüte, ainult mehed Rooma luule. Nii nagu proosa, langes luule õitseng kuldsesse ajajärku. Tuntumad luuletajad olid Vergilius, Horatius ja Ovidius. · Vergilius oli tuntuim ja armastatuim. Ta on ka rooma eepose "Aeneis" autor. Eepos on luulevormis ja koosneb 12 laulust. · Horatius on teatud kui oodide autor ood on ülistuslaul elurõõmule, armastusele, loodusele sõprusele (kõigele ilusale), meeleolult hästi positiivne. Kirjutas ta ka läkitusti(epistel), milles ta käsitleb moraali ja filosoofia probleeme, mis on koondatud ühte teosesse - "Luulekunst".
murde vorme kasutades. Kreeka lüürika ülistab elu, rõõmu ja armastust, õilsust ja selget mõistust; väljendatakse pidulikku, ülevat meeleolu, kuid lauldakse ka kurbusest. Lüürikas torkab silma eriline isikulisus individuaalse eneseväljenduse mitmekesisus, autorite suur individuaalsus. Ka indiviidide päritolu on geograafiliselt mitmekesine ja samuti sotsiaalne mobiilsus luuletajad on pärit nii Väike-Aasiast, Egeuse mere saartelt, Mandri-Kreekast kui Itaaliast. Poeedid räägivad iseendast, enda nimel ja demonstratiivse rõhuasetusega. · Valguse- ja tõejumal Apollon Pilliks harmoonilisi kooskõlasid mängiv lüüra · Looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos Pilliks eksalteeritud inimhäält matkiv aulos 24. Nimetage kreeka kuulsamaid jambi- ja eleegialoojaid ning soolo- ja koorilüürikuid.
Romantilise luuletaja loomingus on kindlasti palju loodusteemat. Kõrvale tekib teine grupeering kalmistuluule. See on luule, mis mõtleb inimese surelikkust. See on inimesekeskne, pole alandlikkust jumala ees. Selleteemalise luulekogu on kirjutanud Mats Traat. Surmaluuletaja: Edward Young ,,Öised mõtted". Teine autor Thomas Gray. Loomingusse tekib tume teema. Süngus tekib isiklikesse asjadesse. See pole enamvälispidine, vaid sisemine, inimeses endas. Tulevad taluelu luuletajad. Jakob Tamm. Teema: sügisene looduspilt, inimene seal, karjapoiss kükitab heinakuhja all, peremees hoiab näljas. (Meie oma luule algab saksa romantismist). Toimuvad sajandivahetuse muudatused proosas. Algavad sentimentalismist. Autorid tahtsid kangesti rääkida inimeste tunnetest. Kirjandust hakkas saama väga palju rohkem. 18. saj teisel poolel tekib meelelahutuskirjandus. Tekkis kõigis euroopa maades. Edgar Allan Poe gootiromaan. See oli kirjanduses mainstream
3. koorilüürika e koorimeelika (Alkman, Stesichoros, Ibykos, Simonides, Bachylides, Pindaros) Kreeka lüürika ülistab elu, rõõmu ja armastust, õilsust ja selget mõistust; väljendatakse pidulikku, ülevat meeleolu, kuid lauldakse ka kurbusest. Lüürikas torkab silma eriline isikulisus individuaalse eneseväljenduse mitmekesisus, autorite suur individuaalsus. Ka indiviidide päritolu on geograafiliselt mitmekesine ja samuti sotsiaalne mobiilsus luuletajad on pärit nii Väike-Aasiast, Egeuse mere saartelt, Mandri-Kreekast kui Itaaliast. Poeedid räägivad iseendast, enda nimel ja demonstratiivse rõhuasetusega. Hipponax (jamb)- teemad: vaesus, nälg, põhjakihtide elu. Mimnermos- armastuslaulik Solon- kritiseeris Ateenas lokkavaid pahesid ja aristokraatide varaahnust, ühtlasi põhjendas oma poliitilisi meetmeid. Siiski on tal ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Theognis- veendunud aristokraat
ning püüdsid muuta inimest paremaks temas ürgsete instinktide äratamise kaudu. Akmeistid ülistasid jõudu, sensuaalsust ja teisi ürgseid instinkte. Akmeismi esineb Johannes Barbaruse (18901946) varases luules, kogud "Fata morgana" (1918), "Inimene ja sfinks" (1919), "Katastroofid" (1920). arbujad luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (19041947), Bernard Kangro (19101994), Betti Alver (19061989), August Sang (19141969), Kersti Merilaas (19131986), Uku Masing (19091985), Paul Viiding (19041962) ja Mart Raud (1903 1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust
Ta kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Ohtrad paradoksid, antiteesid ja üldine juurdlev-arutlev laad loovad erilise mõttetiheda õhkkonna. Suur osa Donne varajast luulet on aga varjamatult satiiriline. ,,Laulud ja sonetid" ,,Satiirid" ,,Eleegiad" ,,Hinge teekond" John Donne luule avastati sajandipikkusest suheliselt unustamatusest xx sajandi alguses, kui teda hakkasid kõrgelt hindama avangardistlikud luuletajad. John Milton (1608-1674) Inglise kirjanik. Miltonis segunesid renessansi mõjud puritaanliku maailmavaatega. Pärast Shakespeari ja Donne´i tõstis just tema inglise luule ajutisest madalseisust uutesse kõrgustesse. ,,Rõõmus" ja ,,Mõtlik" (1632) paarisriimilised lühipoeemid- renessanslik elujaatus ja looduslähedus. ,,Comus" (1634) mütoloogilispastoraalne värssdraama antiikmütoloogia oskuslik kasutus ja elav loodustaju. Tuntuks sai ta hoopis
hävitamisest, ironiseerib nakatava vaimukusega maitselageduse üle ning lõpetab luuletuse enesekindla trotslikkusega: Hüva! Lõhutagu meistermaalid, Viidagu bordellesse vestaalid, Hävinegu tules nagu koli Templid, aarded, - kõik, mis ükskord oli, Külvatagu teise roose, palme, luuletajad loogu teisi salme üks on kindel: mõttele, mis vaene, paradiiski tundub kehv ning paene, kuna vabad vaimud igatahes pärleid leiavad ka viimses pahes. Halli argiilma suhtud Betti Alver nooruslikult trotsivalt: ,,Selle ilma igav kainus / rõhub nagu raudne soomus - / kõigesse, mis väär ja ohtlik, / kiindub kirglikult mu loomus" (,,Selle ilma igav kainus").
1. Peatükk Professor Persikovi Curriculum Vitae Professor Vladimir Ipatjevit´s Persikovi välimuse kirjeldus. Tunneb hästi kõike loodusega seotut. Kultuuriteadmatu, ei loe lehti. 1. abielu, lõppes naise talumatuse konnadele tõttu. 1920. aastal surid pea kõik tema hoiul olevad katseloomad, samuti ka instituudi valvur - nälga. 1926. aastal elustus professor, tööle tuli uus valvur , Pankrat. Prof. hakkas uuesti loenguid andma ja teatmeteoseid kirjutama. 2. Peatükk Värviline keerits 1928 suvel: Prof. vaatas amööbide preparaati, kuid hetkel, mil ta tahtis suurendust juurde keerata, kutsus prof-i assistent Ivanov teda teise ruumi konna vere liikumist vms vaatama. Oma amööbide juurde naastes nägi ta midagi uskumatut. Ta nägi värvilist valgusvihku (mida oli ta ka enne ja tema õpilasedki näinud kuid ei olnud sellele tähelepanu pööranud). Selles kiires toimus midagi enneolematut. Ta mängis veel veidi valgusega püüdes luua seda kiirt nii lampide...
temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. 19.saj lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Samuti on nimetatud seda kriitiliseks realismiks(rõhutava hoiaku tõttu). Esindajad: Vilde, Kitzberg, Liiv. Luule 19sa.-20 vahetusel Võimust hakkas võtma venemaa ning eestimaa venestati. Selleks ajaks olid surnud üldtunnustatud luuletajad, kirjanikud nagu Kreuztzwald, Koidula, Jakobson. Kirjandus seltsid Eesti Kirjameeste Selts Eesti Üliõpilaste Selts Tartus
16. saj. II poolel väga populaarne. Rahvakeelne, sageli labase, madala keelega, vastand peenele ja rafineeritud madrigalile. Vajalik ka vastav laulmismaneer. Ka muud väljendusvahendid on lihtsad. Kirjutasid heliloojad, kes tegutsesid suurlinnades õukondades. Madrigal tähtsaim ilmaliku muusika zanr Itaalias 16. sajandil. Sünnib 1520. aasta paiku. Tekstid kõrge kunstilise väärtusega. Tõsine temaatika. Autorid itaalia kuulsaimad luuletajad, sh Petrarca, Torquato Tasso (1544 1595). Helilooja peaülesanne on teksti tõsidust, kunstipära tabada. Läbikomponeeritud, puudub refräänilisus (kordused) pidevalt uuenev muusika, mis väga täpselt jälgib teksti nüansse, teksti rütmi. Varasemad, 15201550 4häälsed. Edaspidi 5, 6 ja isegi enamhäälsed. Madrigal oli seltskondlik laul õukondlikus ringis laulmiseks väga populaarsed, trükiti väga palju. Lauldi ka nn
ja näitab teisest küljest, kuidas paratamatuse raames ja paratamatusega kooskõlas on võimalik inimese vabadus. Vabaduse probleemi lahendamise lähtekohaks on Spinoza õpetus loodusest (2: 160). Kaas- ja lähem järelaeg pidas Spinoza filosoofiat põhiliselt mitteõigeks, isegi ketserlikuks ja kardetavaks nii kristlasele kui ka juudile. Alles ümmarguselt sada aastat pärast Spinoza surma asetati tema õpetus silmapaistvale kohale filosoofia ajaloos. Selleks aitasid kaasa saksa mõtlejad ja luuletajad Lessing, Herder, Jacobi ja Goethe. Viimane luges Spinoza teoseid ikka uuesti ja kirjutas Spinozast: "Ma tunnen ennast väga lähedasena temale, kuigi tema vaim on palju sügavam ja puhtam kui minu oma." Hegel väitis:" Spinoza on moodsa filosoofia kardinaalpunkt: kas spinotsism või ei mingi filosoofia." Fichte arvestas ainult kahte täielikult konsekventset filosoofilist süsteemi: enda oma, mis lähtub "minast", ja Spinoza õpetust, mis lähtub esemest (1: 131). SPINOZA ÕPETUS LOODUSEST
Enamik valgustuse ideedest pärines inglastelt, kuid just prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. SENTIMENTALISM Tekkis 19. sajandi Inglismaal. Rõhutas tunnete tähtsust, emotsioonide puhastavat ja õilistavat mõju inimhingele. Sentimentalistid viljelesid intiimseid ja subjektiivseid zanre nagu eleegia (kurvatooniline luuletus), päevik, kiri, pihtimuskirjandus, tundeline reisikiri või looduse kirjeldus. Sentimentalistlikud luuletajad ja prosaistid: Jane Austen, Henry Fielding, Robert Burns, Edward Young... Iseloomulik liialdane tundelisus, nutulisus ROMANTISM 19. sajandi lõpp ja 19. saj. I pool. Levis Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Kõige tähtsamaks sai isiksuse ja erakordsuse kujutamine. Peategelased olid julged mässumeelsed kangelased, kes olid tundelised, uhked, idealistlikud ehk kõrgete ideaalidega võitlejad. Sageli kujutati inimest elust tüdinuna või normide vastu mässajatena
sajandi viimasel lõpuveerandilkeskendub hetkelisele nautimisele, orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav. Huviobjektid idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust kujutada valgust (polüfoonilised võtted ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid. Kirjanduses luuletajad: Baudelaire, Verlaire, Mallarme. Maalikunstis: Monet, Manet, Degas, Pissarro, Renoir. Claude Debussy (1862-1918) Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Varases nooruses oli ta Francki ja Wagneri mõju all. Ta on võitnud kantaadiga ,,Kadunud poeg" Rooma auhinna. 1885-1887. täiendas ta ennast Itaalias 3 aastat. Heliloojatest oli ta paaris Ravelliga. Nad õppisid samas koolis. Ravellil lükati 3 korda tagasi Rooma
Raam). Hüppeliselt arenes eestikeelne trükisõna. 1918-1940 ilmus umbes 30 000 nimetust trükiseid, eesti keelde tõlgiti maailmakirjanduse tippteoseid, hulgaliselt ilmus ajalehti ja ajakirju. Väljapaistev saavutus oli 8-kõiteline Eesti Entsüklopeedia(1932-1937), maakondlike koguteoste ning Eesti ajaloo üldkäsitluste väljaandmine. Eesti kirjanikest olid silmapaistvad A.H.Tammsaare, E.Vilde, F. Tuglas, M.Metsanurk, A.Gailit, A.Kivikas, A.Mälk,K.Ristikivi, A.Jakobson, H.Raudsepp, luuletajad M.Under, H.Visnapuu, G.Sutis, H.Talvik ja B.Alver. Eesti helikunsti arendasid M.Saar, H. Eller, E.Aav, E.Tubin,C.Kreek. Kunstnikest oli esileküündivaim graafik Eduard Viiralt. Eesti iseseisvusajal ehitati üles euroopalik ühiskond, integreeruti Euroopasse majanduslikult ja kultuuriliselt, eestlased said kaasaja Lääne tsivilisatsiooni kuuluvaks natsiooniks. Selle põhjal suutsid nad üle elada järgnevad poole sajandi pikkuse okupatsiooni ja taastada iseseisvuse. Konstantin Päts
Lk 397-398 Kirgastumisega hdade vastu Eestis on ka mitmeid luuletajaid,kes pakuvad sootsumi ja ldse elu hdadega toimetulekuks teatavat kirgastavat eneseleidmisteed.Mathural ilmus eelmisel aastal lausa kaks luuleraamatut Inimene on rohi algab lihsustava dualistliku sotsiaalkriitigaga.ldiselt ei paista sotsiaalne kriitika Mathurale vga istuvat,tihti tekib-nagu niteks ka Piigi puhul-mulje kohusetundlikust eetiliste tdede kordamisest. Nentijad Tinglikult viksid need olla luuletajad,kes pigem sedastavad asjade seisu maailmas ja pavad end vlisega kuidagi lepidada-ilma et selles pdes maailmaga toime tulla domineeriks teravam sotsiaalne kriitika vi hingeratuslikkus.Andres Langemetsa vaimuka pealkirjaga Vooder sisaldab lihsas keels,tihti jutustava kulgemisega luulet,kus phiteemaks on resignatsioon,heitlemast loobunud inimese lugu,ka omamoodi vike tragikomdia.Jri Talveti Silmad peksavad une seisu on globaliseernunud
• Henrik Visnapuu – „Amores“ (1917), „Jumalaga, Ene!“ (1918) • Friedebert Tuglas – „Saatus“ (1917) • August Gailit – „Saatana karusell“ (1917), „Klounid ja faunid“ (1919; mh „Sinises tualetis daam”) • Johannes Semper – „Pierrot“ (1917) Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28 KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA – peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. SOTSIAALEKSPRESSIONISM – Under, Visnapuu, Barbarus (eriti 1920ndate loomingus) – tunderõhutus. EKSPERIMENTAALSE MODERNISMI KATSEID (nt futurism) – Barbarus, Hiir, Visnapuu. PROOSALÄHEDASE MODERNISMI KATSEID – Sütiste. Proosa ja luule vahe väheneb. (VANA) RAHVUSROMANTIKA – Haava. Gustav Suitsu edukaim luulekogu „Kõik on unenägu“
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse
jõudes aastal 1920 juba järgmise 26-leheküljelise kogumiku "Mina" avaldamiseni. Ka see oli kujundatud futuristlikult, kasutades viit eri suurusega kirja. Samal aastal pidi kirjastuse Arlekiin väljaandes ilmuma veel tema raamat "Hunnid Aasias", kuid see jäigi välja andmata. Kivika üheks märkimisväärsemaks futuristlikuks palaks peetakse 1920. aastal ilmunud 16-leheküljelist manifesti "Maha lüüriline sokolaad!", kus ta hüüdis maha kõik oma ajastu tuntumad kirjanikud ja luuletajad. Viimased futuristlikud palad ilmusid Kivikalt 1921. aastal kirjandusajakirjades Murrang ja Tarapita, seejärel pöördus ta tagasi traditsioonilisemate suundade juurde. Futurismi mõjutusi ilmneb siiski veel mõningates tema hilisemates teostes, näiteks romaanis "Ristimine tulega" (1922). 2.3. Vabadussõja temaatika Albert Kivikas on eesti kirjandusloos kindlustanud endale koha 1936. aastal ilmunud teosega "Nimed marmortahvlil", kuid Eesti Vabadussõda puudutav temaatika ilmus
Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf5 Maia poeg.Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius. Hermes sündis koopas Kyllene mäel. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka psühhopomp (hingede hauatagune saatja), mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks (,,hingede juht"). Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühendatud templeid, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia. Tema auks peetav püha oli hermoia, mida samuti peeti kõige põhjalikumalt Arkaadias. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi. Hermest kujutati tavaliselt laiaäärelise või tiivulise mütsiga, tiivuliste sandaalidega ja heeroldikepiga Ta kandis ränduri, töölise või lambakarjuse rüüd. Teda kujutasid rahakotid, kuked ja turteltuvid.
reguleerides keskuse ja perifeeria suhteid. Rahu aitas tagada eelkõige põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma ülemvõimu tunnistades vabadus järgida omaenda norme ja kummardada omaenda jumalaid. Karolingide renessanss-kultuuri edasiminek, eeskujuks antiikaeg, vaimuelu areng, eesmärk: teadmiste ning oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele alla ei jääks. Karl Suur, tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke, luuletajad, rajati ilmalikke õppeasutusi - Aachen, kloostrites tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. Rolandi laul-Ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide järelväge. Merovingid- Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Franki
vaaraode ajal? On's kesmise inimolendi saatus üleüldse kriteerium, mille põhjal saab hinnata tsivilatsiooni arengujärku? Võimalik, et ei ole. Võimalik, et ülim hüve nõuab orjaklassi olemasolu. Allmaaraudtee liftimeest vajatakse igavesti. Selline armastus, mis iial ei püüa oma objekti endale kahmata, vaid tahab, nagu armastus, mida matemaatikud tunnevad oma sümbolite või luuletajad oma värsside vastu, levida üle kogu ilma ja saada kõigi inimsaavutuste koostisosaks. Kui haprad on parimadki sõprused, inimesed kanduvad lahku. Täpsus olevat üks väiksemaid voorusi, mis omandatakse alles aastatega, kui üldse. Lapsepõlves loetud raamatud, need jäävad kogu eluks. Kuidas suudaksid sõnad väljendada seda, mida tunneb keha? Tunneb ju keka, mitte aju. Asjadel on vahel selline mood, nad muutuvad ebareaalseks
teadlane-kirurg Nikolai Pirogov (18101881), looduseteadlane ja akadeemik Alexander Middendorf (1815 1894), sõjainsener ja kindral Abram Hannibal (16961781, kuulsa vene luuletaja Aleksandr Puskini vaarisa), vene ja poola lingvist Jan Baudouin de Courtenay (18451929) ja paljud teised. Eestis on puhanud ning loenguid ja kontserte pidanud heliloojad (Pjotr Tsaikovski) ja muusikud (Igor Oistrahh), baleriinid (Anna Pavlova) ja kunstnikud (Vassili Kandinski), luuletajad (Vassili Zukovski) ja prosaistid (Nikolai Leskov). Veel üks suur vene nimi on seotud Tallinnaga. Nimelt elas aastatel 18301840 Tallinna vanalinnas Uuel tänaval Mihhail Dostojevski, töötades toona Revali Insenerikomandos. Tema vend, geniaalne vene kirjanik Fjodor Dostojevski külastas sel perioodil Tallinna korduvalt. Vene Tsaari Peeter I käsul on valminud ka üks ilusamaid Tallinna hoonekomplekse -- Kardioru loss. Peeter I
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
