augustil Tütar Liki sündis 1910. aastal. Ella Enno oli kunsti ja kunstnikku mõistev inimene . Ernst Enno Pere kolis 1919. aasta sügisel Haapsallu. 1920. aastal asus Enno tööle Läänemaa koolinõunikuna, mis tähendas kogu maakonna koolide regulaarset "katsumist", mis omakorda tähendas, et suurem osa ajast tuli veeta kodunt eemal või koguni ratastel. Samal aastal ilmusid ,,Varraku" kirjastusel veel kaks Enno raamatut luulekogud ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". Rohkem Enno eluajal ei avaldanud. 1934. aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. Veel täielikult paranemata, saadeti ta taas koole "katsuma", teel ta aga külmetas ja see läks maksma kogu elu. Haiglasse minemast ta keeldus, ehkki see oleks võinud ta elu päästa. 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri. Teosed Uued luuletused" (1909) Hallid laulud" (1910)
asutajatest) ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses. Semper kirjutas 1944. aastal sõnad Eesti NSV hümnile, mille meloodia autor oli Gustav Ernesaks. A. Adson Luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist. Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna tutvumine Marie Underiga 1913. aastal, kelle elukaaslaseks ja truuks saatjaks jäi Adson elu lõpuni. Adson on olnud eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekogud. Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja üldtendentsid. Tema esimene luulekogu "Henge palango" avaldati 1917. aastal
(1971; kordustrükid 1975 ja "Minge üles mägedele (I 1987, "Vastuseta" (1991) 2005) II 1994), III (2009), IV (2010) "Koidu kätes" (1993) "Maastik õunapuu ja "Hirm ja iha" (1993) "Harala elulood" (2001) meierikorstnaga" (1973) "Naised ja pojad" (2007) "Pommeri aed" (1973; Näidend kordustrükid 1985 ja 2008) Luulekogud "Inger" (1975; kordustrükk "Päike näkku" (1981) 1989) "Kandilised laulud" (1962) "Türgi oad" (1977) "Kaalukoda" (1966) Novellikogud "Puud olid, puud olid hellad "Ilmakaared" (1970) velled" (1979) "Hilised talled" (1976) "Islandi suvi" (2003)
septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 1992-1993. Looming Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses. Tuntumad luulekogud ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ,,Voog ja kolmpii" (1971) ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) ,,Maailma avastamine" (2005) Kriitika Kriitik Mart Mäger on kirjutanud Jaan Krossi proosa kohta nii: "Kogu Jaan Krossi proosa.Juba aine valik määrab kõige üldisemates joontes kujutluslaadi ning sõnastusstiili. Autor on teadlik sellest, et
ka Sergei Jessénin ja Rainer Maria Rilke, kelle luulet ta ka hiljem tõlkis. Alliksaare looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, oma loomingus kasutas ta tihti sõnu: surm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv vesi. *Alliksaare tuntuimaks luulekoguks on ,,Päikesepillaja", mis on koostatud Toomas Tõnissoni poolt ning on välja antud 1977. aastal. Lisaks on veel Paul- Eerik Rummo poolt koostatud luulekogud ,,Luule", ,,Väike luuleraamat", ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" ning ,,Alliksaar armastusest" . Alliksaare loomingusse kuulub veel ka 1966. aasta näidend ,,Nimetu saar". *Poeedi varasemad luuletused on klassikaliselt rangevormilised, kuid 1960. aastate algul asus ta julgelt eksperimenteerima, kirjutades valdavalt vabavärsilist luulet. Tuntud on ka Alliksaare vaimukad liitsõnatuletised. *Pärast (Teist maailma) sõda varjas ta end Läänemaal metsavennana koos kahe
( mõõduka) tiiva juht; Carl Robert Jakobson oli koolikirjanik, ajakirjanik ja rahvusliku liikumise radikaalse suuna juht. 10. Millal sündis eesti rahvuslik teater? Kes ja millega oli selle looja? 1870.a.sündis eesti rahvusteater. Lydia Koidula näidendiga ,, Saaremaa onupoeg ,, 11. Nimeta Fr. R. Kreutzwaldi peateosed. ,, Kalevipoeg ,, ,,Eestirahva ennemuistsed jutud ,, 12. Millal ja kus trükiti ,,Kalevipoja" esimene rahvaväljaanne? 1862 a. Kuopios Soomes. 13. Nimeta L. Koidula luulekogud. ,,Vainulilled,, ,,Emajõe ööbik I,, 14. Millal ja kes pakkus L. Jannsenile luuletajanime Koidula? Koidula luuletaja nime sai L. Jannsen Carl Robert Jakobsonilt 1867.a. 15. Kes ja millal kirjutas esimese Koidula täieliku eluloo? Mis pealkirja see kandis? Esimese Koidula eluloo kirjutas 1915.a. soome-eesti kirjanik Aino Kallas. Elulool on metafoorne pealkiri ,, Tähelend ,, 80-72p. - ,,5"
Keskkoolis 19791986, Tartu Kunstikoolis 19861988, Haapsalu Õhtukeskkoolis19901991 ning Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust 19911996.Ta on töötanud kunstnikuna Haapsalu Kultuurimajas ja Haapsalu KEK-is ning õpetajana Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis. Alates aastast 2004 on Aidi Vallik vabakutseline kirjanik. Aidi Vallik on tuntud peamiselt laste- ja noorsookirjanikuna, kuid on avaldanud ka luulekogusid. Varase perioodi luulekogud avaldas pseudonüümi Ats all.Aidi Vallik on tuntud ennekõike Anni-lugude autorina.Aidi Vallik on ka Kanal 2 saate "Saladused" stsenarist. Raamat räägib 14-aastase Ann'i elust, tema probleemidest vanemate ja kooliga.Ühel päeval pudeleid keldrisse viies, leiab Ann kaustiku, mille peale on kirjutatud Kärtsu oma, võõras ära puutu! Kärtsuks hüütakse Ann'i ema.Ta hakkab seda lugema ning sellest saavad kõik probleemid alguse. Ann saab teada, et Ants on tema kasuisa
Kokkuvõte...............................................................................12 Pildid.......................................................................................13 Kasutatud materjal..................................................................14 2 Sissejuhatus Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi; 1. juuni 1948 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Esimesed luulekogud ja luuletused avaldas Jüri Üdi nime all. 3 Elulugu Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Viidingu haridusteegi oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues
1980. aastatel kirjutas ta ka lühemat ja vabama vormiga luulet, igavikulisi tundeid väljendavaid mõtteteri ja välkpildistusi. Tekstides on ka midagi, mis võiks meenutada religioosset ilmutust. 1980. aastate Juhan Viidingu luule on võrreldes varasema Jüri Üdi luulega traditsioonilisem ja tõsisem ning taotleb harmooniat. Tema värvideks oli kõige vastandlikumad must ja valge, mis iseloomustavad tema vastuolulist loomingut ja isiksust. Nende värvidega olid kujundatud ka kõik luulekogud. Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldova, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde ka soome keeles on ilmunud kogumik ,,Julkaistavaksi Suomen tasavallassa". Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. 1980. aastal andis allkirja 40 kirjale. Juhan sai ka J. Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J
Lühiülevaade luuletaja Jürgen Rooste loomingust: 1999- luulekogu „Sonetid“ 2000- luulekogu „Veri valla“, punkluule kogumik 38 autori poolt „Tagasi prügimäele“ 2002- luulekogu „Lameda taeva all“, ühiskogu „Pegasus on pisut pervers“(Jürgen Rooste ja Ivar Sild nime all Tandem) 2003- luulekogu “Rõõm ühest koledast päevast“ 2005- CD luulekogu „Ilusaks inimeseks“ 2006- novell „Pornofilm ja pudel viina“ (Vikerkaar 2006, nr 6) 2008- luulekogud „Tavaline eesti idioot“ ja „21. sajandi armastusluule“ 2011- luulekogu „Kuidas tappa laulurästikut“ 2012- lasteluulekogu „Tähesadu“ koos Kirke Kangroga, luulekogud „Laul jääkarudest“ ja „Higgsi boson“ 2013- luulekogu „Kõik tänavanurkade muusikud“ ja luulekogu koos Doris Karevaga „Elutants“ 2014- luulekogu „Suur tume, suur tume“ Jürgen Roostet on tunnustatud aastal 2000 Betti Alaveri debüüdiauhinnaga esikkogu
Eesti luuletaja. Ta on sündinud 23. Novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Tema elutee jõudis lõpule 19.juunil 1989 Tartus. Haridust on ta omandanud Tartu Puskini tütarlase gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas ta aastal 1924. Lisaks õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Pärast õpinguid oli ta vabakutseline kirjanik Tartus. Värsse hakkas ta avaldama 1931-st aastast. Tema tuntumad luulekogud on Tolm ja tuli, Eluhelbed ja Korallid Emajões. 1940ndate teisel poolel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsamaks tõlkeks on Aleksandr Puskini ,,Jevgeni Onegin". Analüüs Betti Alveri teos ,,Tuju" on valminud 1976 aastal. Osad uuletused on aga valmis vorbitud juba aastatel 1936, 1939 jne. Kirjutatud on väga süngeid ja sügavamõttelisi luuletusi. Palju on väljendatud tundeid ja inimeste suhteid. Kindlaid zanrieelistusi pole otseselt
Marie Under Koostaja:Kert Kannela Marie Under: Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Marie Underi elulugu: Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (18541934). Neil oli 5 last Evangeline (18801932?), Gottried (18811882), Marie (18831980), Berta (18851974) ja Christfried (1887 1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud sell...
· Kogud "Ränikivi", "Maarjamaa laulud", "Puuslikud" ja "Tuulesõel" kajastavad tegelikkuse ja ideaali vastuolu. · Kogu "Päike ja jõgi" sisaldab rõõmsamailmelist kodu ja loodusluulet. · Värssromaan "Saatana vari", ballaadikogu "Tuuleema" ja ballaade sisaldav "Põhjavalgus" väljendavad traagilist meeleolu ja müstikat. · Ülevaate sõjaeelsest loomingust annab valikkogu "Kaks algust". · Välismaal avaldatud luulekogud "Esivanemate hauad", "Mare Balticum" ja valikkogud "Tuuline teekond", "Ad astra", "Periheel. Ingi raamat" ja "Linnutee. Rännuraamat" sisaldavad mälestuspilte, koduigatsusluulet ja poliitilist värsspublitsistikat. Loomingule iseloomulikud jooned · Ta annab kirgliku subjektiivse hinnangu sellele, mida ta näeb ja mille keskel elab. · Tema luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnetega ja
Algul leheveergudel avaldatud eesti luulet analüüsivad kirjutised ilmusid hiljem koguna ,,Eesti kirjandus, koolile ja kodule..." (1890). See teos oli planeeritud esimeseks osaks ulatuslikumast eesti kirjandusloost, ent järge ei tulnud. Sellegipoolest võib Kunderi T. Sanderi ja K. A. Hermanni kõrval esimeste eesti kirjandusloolaste hulka arvata. Oma luulekogudes kordas Kunder rahvusliku ärkamisaja tähtsamate luuletajate teemasid: isamaa, loodus, tunded jm. Luulekogud ,,Õie-kuu ja külm elu maanteel" (1873), ,,Kümme laulu" (1876) ja postuumne ,,Algupäralised luuletused" (1889) jäävad paraku oma eeskujudele alla. Luuletustest on senini rahvaliku lauluna tuntud ,,Munamäel" (K. A. Hermanni viis). Lydia Koidula järel sai Kunderist silmapaistvaim draamakirjanik. Tema 1874 kirjutatud ja 1885 ,,Vanemuises" lavastatud esimestes näidendites ,,Mulgi mõistus ja tartlase tarkus" (1881), ,,Muru Miku meelehaigus" (1882) ning ,,Varastatud
Tema luuletustel on tihti poliitiline tähendus, mis on varjatud. (Nõukogude Liidu vastane). Kogu selle isamaalisuse ja poliitika kõrval on Runnel andnud välja ka mitmeid luulekogusid lastele. Keele-ja vormikasutus Runneli luule ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega. Talle on omane väga lihtne stiil. Runnel ei kasuta palju keerulisi ja võõrkeelseid sõnu, kuigi vahel neid siiski esineb. Luulekogud "Maa lapsed" (1965) "Laulud tüdrukuga" (1967) "Miks ja miks" (1973) "Õpetussõnad" (2003) “Armukahi" (2008) "Oli kevad, oli suvi" (1992) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) Luulekogu “Laulud eestiaegsetele meestele” Luuletused on väga isamaalised. Väga paljud luuletused on poliitilise tähendusega. Poliitilist tähendust ei ole mitte üheski luuletuses otse
VIIVI LUIK Viivi Luik on eesti luuletaja ja proosakirjanik, kes sündis 6.novembril 1946, Viljandimaal Tänassilmas. Oma haridusteed alustas ta aastal 1954 Risti Algkoolis, edasi läks ta Kalmetu kaheksaklassilisse kooli ja lõpetas Tallinna Kaugõppekeskkoolis aastal 1965. Luige esimene töökoht oli Tallinnas arhivaari ja raamatukoguhoidjana aastatel 1965-1967. Lõpetades töö, algas tema elu kutselise kirjanikuna 1967. aastal. Kirjanike Liidu liige on ta aastast 1970. Peale kodumaa on ta elanud ka Helsingis aastatel 1993-1997, Berliinis aastal 1996 ja aastatel 1998-2003 Roomas. Lisaks on ta nüüdseks juba 42 aastat olnud abielus diplomaat Jaak Jõerüüdiga, kelle töö tõttu ongi ta oma elus mitmetes erinevates kohtades elanud ja sealsete ühiskondade ning kultuuridega kohanenud. Viivi Luige esimene luuletus ilmus välja trükis aastal 1962 Viljandimaa rajoonlehes Tee Kommunismile ja mõned aastad hiljem, 1965 ilm...
luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. Loomingu iseloomustus Üdi luule on ainulaadne ega sõltu eeskujudest. Jüri Üdi luule oli 1970. aastate eesti kirjanduses üks uuenduslikumaid,tunnusteks tavaliselt range vorm, elav keel ning irooniline vaatepunkt. 1980.aastate Juhan Viidingu luule on võrreldes varasema Jüri Üdi luulega traditsioonilisem ja tõsisem ning taotleb harmooniat. Luulekogud Jüri Üdina ning Juhan Viidinguna... ,,Realistliku ingli laul" Valikkogu ,,Ma olin Jüri (1968) Üdi" (1978) Ühiskogu ,,Närvitrükk" ja Elulootus (1980) varsti pärast seda Tänan ja palun (1983) debüütkogu ,,Detsember" (1971) "Osa" (1991) ,,Käekäik" (1973) ,,Selges eesti keeles" (1974) ,,Armastuskirjad" (1975) Suvest sügisesse,mitte ainult mina
MARIE UNDER Marie Under (kodanikunimega aastast 1902 Hacker, aastast 1924 Adson; 18831980) luuletaja ja tõlkija. Elas perekonnaga 19021906 Moskvas, sealt naasnuna hakkas osa võtma eesti kultuurielust ning enne Esimest maailmasõda muutus ta kodu Tartu maanteel kirjanduslikuks salongiks. Kuulus aastatel 19171919 kirjandusühingusse "Siuru", olles selle esimees, võttis osa ka rühmituse "Tarapita" tegevusest (19211922), oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige (1922), oli mitmete Eesti ja välismaiste (kirjandus)organisatsioonide auliige. Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise kirjanikuna aastatel 19241925 Tartus, edaspidi Tallinnas. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis jm. Põgenes koos A. Adsoniga 1944. aasta septembris Rootsi, elas aastast 1945 Stockholmis ja töötas arhiivitöölisena Drottningholmi teatrimuuseumis aastani 1957. Suri S...
olevat üle 50 000. ● Ta on toonud kirjandusse sonettnovelli mõiste. Need on proosas kirjutatud novellid, mis järgivad soneti skeemi ja lõppevad puändiga. ● Bernard Kangro on olnud modelliks skulptor Arseni Mölderile, kes on tema põhjal valmistanud “Mehe portree”. LOOMING ● Kangro alustas luuletajana. ● Esimene luulekogu “Sonetid” (1935) ilmus 500 eksemplaris tema enda kulul ning kõik raamatud müüs Kangro ise ka maha. Luulekogud Valikkogud Romaanid Esseistika ja mälestused ● “Sonetid” (1935) ● “Ajatu mälestus” ● “Igatsetud maa” (1949) ● "Arbujad" (1981) ● “Vanad majad” (1937) (1960) ● "Kuma taevarannal" ● "Kipitai" (1992) ● “Reheahi” (1939) ● "Minu nägu" (1950)
Rakvere Gümnaasium MARIE UNDERI ELU JA LOOMING referaat SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 ELUKÄIK.................................................................................................................................4 LOOMING................................................................................................................................6 LUULEKOGUD........................................................................................................................7 VALIK- JA KOONDKOGUD......................................
Elu Haridus Looming Elu Tähtsus aastad (vanus) Kristjan (1801- Riia Luule. Üritas luua Tema lühikese ,,Eesti Jaak 1822) kubermangugümna eesti keeles elu kohta ei ole esimene Peterson 21.a asium(nelja aastane nõudlikku kunsti ,mis palju teada. luuletaja." kursus-kolme tema ajal oli Tundis mitmeid Sümboliseeri aastaga). Tartu Euroopas. Teistele keeli. Suri b eesti Ülikooli tundusid kopsuuberkuloos kirjanduse usuteaduskond. ebatavalised. Säilinud i. algust. 21 eestikeelset ( romantiline ...
Enamik haritlasi tahab emigreeruda. Poeet Sollogubile ei anta väljasõiduviisat, tema meeleheitele viidud naine uputab end Neevasse. Teine poeet, monarhist Nikolai Gumiljov arreteeritakse ja lastakse maha. Tahab puhkama sõita ka haige Blok, ootab viisat, kuid see saabub liiga hilja. Ta sureb 1921. aastal. Tema surnukeha kõrval seisab kümmekond inimest Tõsiselt hakkas ta luuletusi kirjutama 17-aastaselt. Tema suureks eeskujuks oli Vladimir Soloview. Tunutmad luulekogud on "Värsid kaunist daamist" (1904), "Maa lumes" (1908) ja "Öised tunnid" (1911). Juba oma esimese luulekoguga tõusis ta vene sümbolismi silmapaistvaimaks esindajaks. Erinevalt paljudest filosoofidest ja kirjanikest saabus tunnustus väga kiiresti. Juba eluajal võrreldi teda Aleksandr Puskiniga ja 20. sajandi algust vene luules nimetati Bloki ajaks. Tema loomingust kumab läbi suurte muutuste möödapääsmatus Venemaal, ent milles see seisnes, seda ta täpselt ei teadnud
Õppis pärnu tütarlaste koolis. Tegutses ajalehe juures, kirjutas luuletusi tõlkis artikleid. Abielludes kolis Kroonlinna. Koidula kirjutas põhiliselt isamaa luulet, kuid ka armastus-ja loodusluulet. Kuulsaimas isamaalised luuletused: ,,Eesti muld ja Eest süda", ,,Kodu", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani". Luuletuste põhiteema armastus, uhkus, igatsus kodumaa suhtes, põlgus orjalikkuse vastu. Muudel teemadel kuulsaim luuletus: ,,Ema süda". Luulekogud: ,,Vainulilled", ,,Emajõe ööbik". Lisaks luuletustele kirjutas ka jutte: ,,Loigu perenaine" realistlik taluelust jutt, räägib abielust rahaahne mehega. Koidula kirjutas ka esimese eesti algupärase näidendi: ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", mis kujutab hariduse tähtsust, mulkide, tartlaste vahelistest vaenust. Vana taluperemees Peeter ei sallinud mulke, kuid tema tütar Maie armastab mulk Märti, isa tagab et Maie abielluks Erastu Ennuga,
Alates 1982 Kirjanike Liidu liige 1992-2008 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011 ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,, Maailma asemel" Eduard Vilde preemia luulekogu ,, Mandragora" Juhan Liivi luuleauhind 1991 Eesti Kultuurikapitali stipendium ,,Ela ja Sära" 2007 LUULEKOGUD 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus 1) "Päevapildid" (1978) 8) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) 2) "Ööpildid" (1980) 9) "Fraktalia" (2000) 3) "Puudutus" (1981) 10) "Mandragora" (2002) 4) "Salateadvus" (1983) 11) "Aja kuju" (2005) 5) "Vari ja viiv" (1986) 12) ,,Lõige" (2007) 6) "Maailma asemel" (1991) 13) ,,Deka" (2008) 7) "Hingring" (1997) 14) ,,Sa pole üksi" (2011) Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud paljusid luule-kogusid:
Lydia Koidula Referaat Õpilane: Juhendaja: 2011 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus L.Koidula elulugu Teosed, looming Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus See referaat käsitleb Lydia Koidula elu, tema teoseid ja loomingut, mida iga eestlane teab ja armastab. L.Koidula elulugu Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnusaksa tütarlastekoolis. 1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga. Lydia Koidula oli J. V. Jannseni vanim tütar.Luuletuste ja juttude kirjutamist alustas ta ,,Perno Postimehe" juures, kus ta töötas isa abilisena. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aas...
Karusoo ja Raimo Pass. OsadesKatrin Saukas (Marie Under), Ago-Endrik Kerge, Raivo Trass, Sten Zupping ja Egon Nuter. Roosikasvataja Mart Ojasalu on aretanud roosisordi `Marie Under`, mida esitleti 17. juulil 2009 Tallinna Botaanikaaias. Aastast 2008 annab kultuuriministeerium välja Mari e Underi nimelist stipendiumi, millega toetatakse üliõpilaste tööd eesti kirjanduse uurimisel. Luulekogud 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913 1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918 1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922 1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929 1930 – LAGEDA TAEVA ALL
§ Ülistab oma luules kunsti § Esineb indiviidi valikuvõimaluste ja vabaduse kirgliku kaitsjana sotsiaalse süsteemi piirangute vastu § Luulestiili iseloomustavad rohke assotsiatiivsus, vaimukad, tihti antiteetilised ideesähvatused § Tema loomingus on palju filosoofilisi mõtteväljendusi § Sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi Luulekogud § "Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) § "Luule" (1976) § "Väike luuleraamat" (1984) § "Päikesepillaja" (1997) § "Alliksaar armastusest" (2002) Laskumine Kui pilget täis on hüljat mägiteed me armastuse närbund võidupärgi, ja mälestuste tontlik defilee, aet süüme tormidest, käib minu järgi. Et nautisin, kui ime tundub see, Su kallistuste kuldseid mesikärgi. Suur õnneviirastuse kevade mu hinge jättis kustumatu märgi.
Lasnamäe Üldgümnaasium MARIE UNDER Referaat Carmen Merylin Erala 9B Tallinn 2009 Kooliõpetajate Friedrichi ja Leena Underi (sündinud Kerner) järeltulija sündis 27. märtsil aastal 1883. Marie vanemad olid hiidlased, kuid vahetult ennem tema sündi kolisid nad Tallinnasse. Väike Marie õppis kõigest 4-aastaselt lugema ja juba 13-aastaselt hakkas ta luuletama. 1891. aastast kuni 1900. aastani käis ta saksa tütarlaste erakoolis, õppides saksa, prantsuse ja vene keelt. Marie asus tööle müüjana raamatupoodi peale kooli lõppu. Kuid pärast kohtumist Eduard Vildega, asus ta tööle lühikeseks ajaks ajalehte Teataja. Vabal ajal meeldis talle kirjutada luuletusi saksa keeles. Alles 19-aastasena, aastal 1902, abiellus ta eestlasest raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga, mille järel noored kolisid Moskva äärelinna Kutisnosse. Seal sündisid ka nende ...
Tõnu Õnnepalu Tõnu Õnnepalu, kirjanikunimega Emil Tode ja Anton Nigov sündis 13. septembril 1962 Tallinnas Nõmmel agronoomi ja raamatupidaja pojana. Ta on väga looduslembeline, ning meeldib tegeleda ka fotograafiaga. Ta elab Järva maakonnas. Õnnepalu tunneb huvi poliitika vastu. Nagu ta ise ühes Eesti Ekspressile antud intervjuus ütleb: ,,Poliitika on seotud inimeste, nende hoiakutega. Toimuvat on eemalt huvitav vaadata kui inimlikku komöödiat, püüda näha, mis seal taga on." Ta kirjutab raamatuid selleks, et ühiskonda ja inimesi mõjutada ning luua juurde vabadust. Kuid Riigikogusse ta kandideerida ei kavatse, kuna eelistab olla sõltumatu. Õnnepalu on ka öelnud, et ta eelistab Tallinnale Tartut, kuna esimene on destruktiivne, teine aga armsam, kuna tal on selge struktuur ja olemasolu põhjendus. Siit tulenebki põhjus, miks tema romaanide peategelased...
Henrik Visnapuu Referaat Koostaja Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord 1. Curriculum Vitae 2. Iseloomustus 3. Luulekogusid ja tsitaate 4. Isiklik arvamus 5. Kasutatud materjalid Curriculum Vitae Isiklikud andmed Nimi: Henrik Visnapuu Sünniaeg: 2. jaanuar 1890 Emakeel: eesti keel Aadress: Long Islan New York; Leebiku vald, Helme kihelkond Eesti(Sündinud) Perekonnaseis: Abiellus Hilda Visnapuuga Hariduskäik Tartu Ülikool (jäi lõpetamata) Saadjärve ministeeriumikool Tartu linnakool Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool Ropka ministeeriumikool Reola vallakool Täiendus koolitused Saadjärve ministeeriumi kooli õpetaja Ahunapalu vallakooli õpetaja Keelteoskus Kirjas j...
luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi ning on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Luulekogud · 1917 - SONETID. · 1918 - EELÕITSENG. · 1918 - SININE PURI. · 1920 - VERIVALLA. · 1923 - PÄRISOSA. · 1928 - HÄÄL VARJUST. · 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. · 1929 - ÕNNEVARJUTUS. · 1930 - LAGEDA TAEVA ALL. · 1935 - KIVI SÜDAMELT. · 1943 - MURELIKU SUUGA. · 1954 - SÄDEMED TUHAS. · 1963 - ÄÄREMAIL. · 1981 - MU SÜDA LAULAB. Kevad Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin
1) Kuidas suhtuti eestlastesse ning eesti rahvusesse tol ajal? 2) Kui palju suruti võõrast võimu ning kultuuri peale ja kästi unustada enda juured? 3) Kui raske oli naistel elatusraha teenida ning tööd leida? Huvitavaid fakte Annast: o Tõlkijana vahendas ta palju maailmakirjanduse klassikat, nt Shakespeare’i „Suveöö unenägu“, Sophoklese „Kuningas Oidipus“, „Anderseni muinasjutud“. o 70- ja 80-aastaselt avaldas Anna luulekogud „Siiski on elu ilus“ ja „Laulan oma Eesti laulu“. o Eeltoodud fakt näitab, et kuni kõrge eani Anna oli terav ning võimeline kirjutama ning looma. o Teda autasustati Eesti NSV rahvakirjaniku nimetusega ning talle anti 1957.aastal orden „Austuse Märk“. o Sajandivahetusel oli Anna Haava noorusluule uue tee avajaks ning arengu edasiviijaks o Luuletaja toob välja temale areneva terava konflikti tegelikkuse ning ideaali vahel oma esimestes värsikogudes
kirjavahemärgid, suur Vaikne mittemidagitegemise päev, algustäht vihma päev, rahu päev, seitsmes päev. • Metafoor /…/ • Võrdlus Elu saladus kerib ennast kokku ja lahti, nagu uss sügispäikeses. /…/ Arvamus • Indrek Lillemägi arvates luulekogud „Kuidas on elada“ ja „Sügis ja talv ja“ on omavahel sarnased, lihtsalt üks on päeviku vormis ja teisel kuupäevad ära võetud. Mõlemad raamatud oleks justkui lõpetamata. • „Ta ei proovigi üllatada, kirjutada midagi, mida ta ise või Suuman või keegi kolmas poleks varem kirjutanud. Sest ka elu üllatab vähe. Eks need kordused olegi pärit igapäevasest rutiinist.“ • Lisaks mainis Lillemägi, et Õnnepalu kirjutab küll loodusest, kuid
Tartu Kutsehariduskeskus Referaat Victor Marie Hugo 1802-1885 Autor: Juhendaja: Klass: Tartu 2010 Sisukord: Sissejuhatus.................................................................3 Elulugu.......................................................................4 Looming.....................................................................5 * Ülevaade Victor Hugo loomingust....................................6 *,,Jumalaema kiriku kellamees" lühikokkuvõte........................7 Kokkuvõte...................................................................8 Kasutatud kirjandus........................................................9 2 Sissejuhatus: Victor Hugo oli prantsuse kirjanik,...
Imetletavaks tõsteti üksikinimese iseseisvus. Näiteks Oksa luuletused ja prantsuse luule tõlked tundusid alalehoidlikule lugejatele siivutud. Nooreestlaste teosed olidki suunatud haritud lugejaskonnale, keda tol ajal Eestis paraku hõredalt oli. Kokkuvõttes vastandus Noor-Eesti tegevus teravalt varasemale kirjandusele ja see tekitas palju poleemikat. Kuigi rühmituse aegu avaldatud ilukirjanduslik looming pole ulatuslik, on neil suur kaal ja Suitsu ning Ridala esimesed luulekogud on jäänud püsima klassikutena. Nooreestlaste esitletud autoritest kujunes välja viljakaid värsimeistreid. Väga tähtsaks saavutuseks on Kr.J.Petersoni luule hindamine ja Liivi loomingu kogumine. Nooreestlaste loomingus saavutati kõrge kunstilisus ja viimistletud keel ning stiil. Aaviku keeleuuneduslik töö tõi endaga kaasa uut kirjanduslikku sõnavara. Alates "Noor-Eestist" võib kõneleda asjatundlikust kriitikast, mille kindlasti saavutuste hulka märkida võib
Romaanid: ,,Loss","Protsess"põhimõtteliselt mudelromaan(tundlik keskkond, teemad: väike inimene), Kiri,,Kiri isale"kafka on kannatava inimese kirjanik. Thakur Pärit Indiast, Õpib Inglismaal, tõlgib ja avaldab luuletusi seal. Sõna-sõnalt- tõlgib mõtet. Saab kiirelt kuulsaks. Kirjutab palju: luulet, romaane, näidendeeid, jutustusi, novelle. Romanid: ,,Laevahukk", ,,Kodu ja maailm", Draamad,,Postkontor", ,,Pimeda toa kuningas", Luulekogud,,Õhtulaulud", ,,Hommikulaulud", ,,Kasvav kuu", ,,Aednik"-armastusluule, ,,Gitandiali"-usuline luule.Teemas: Armastus ja surm, ka inimisiksusest- kujunemisest, vabadusest, vangistusest, religioonist. Bulgakov Vene kirjank.Esimesteks kirj. Katsetusteks olid novellid ja jutustused, Kogus kokku, andis välja raamatu: ,,Noore arsti märkmed", Romaan kodusõjast ,,Valge kaardivägi", -> hiljem teeb sellest näidendi ,,Turbinide päevad"
See aitab tabada luuletuse ideed, et nüüd tuleb Eestil tegutseda. Adresseeritud on see Eesti ja maailma rahvale, kes Eestist natukenegi hoolib aga ennekõike Eesti heliloojatele. Luuletuses on tunda ajastu hõngu ja ärevust. Ülesehituses on jälgitud salmi rõhke: mida rõhulisem seda tagapool on rida. Autori positsioon on ülistav, käskiv ja ka aitav. See luuletus meeldis mulle kõige enam, sest siin on tunda rahva jõudu. Tema poolt välja antud luulekogud : ,,Kolmring"(1989), `,,Vari ja Viisnurk"(1991), ,,SurWay"(1992), ,,Neli Sada Keelt"(1997) ja ,,Towntown & 28: Viies Rühm Poeese" (1999). Poeem ,,Sobimus"(1999). Reisiraamatud: ,,Para- Estonia"(1994) ja ,,Eesti Reisijuht"(1995). Tema luuletusi on tõlgitud ka soome, inglise ja vene keelde.
Mats Traat Valga 2009 Nimi: Mats Traat sünniaeg ja -koht: 23. novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas elukohad: Veikülas, Moskvas, Tallinnas. perekonnaseis: teadmata haridus: Lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja kõrgemad filmilavastajate ja stenaristide kursused. töökohad: mõniaeg sovhoosis, toimetajana Tallinnfilmis. 1970. aastast töötab kutselise kirjanikuna. mida kirjutanud: romaanid, luulekogud, näidend, novellikogud. Looming Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes.Alustas luulega, milles on kõrvuti
Saksa - Bernhard Kellermann IMPRESSIONISM EESTI KIRJANDUSES: Modernsed euroopalikud voolud jõudsid eesti kirjandusse 20. sajandi alguses: rühmitus Noor-Eesti ( 1905 - 1916), rühmitus "Siuru" ( 1917-1919). o Friedebert Tuglas (1886-1971) - impressionistlikud novellid (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", (1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915) o Marie Under (1883 1980) - impressionistlik noorusluule, (rühmituse "Siuru" aegne looming), luulekogud, "Sonetid"(1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (1918) Underi impressionistlik luule: teemad armastus ja loodus, rõhutatult naiselik, meelelise armastuse kujutamine sokeeris, palju lõhnu, värve, klassikaline vorm, eelkõige sonett, palju aialilli. o Villem Ridala (Wilhelm Grünthal) (1885-1936) Värsikogud "Villem Grünthali laulud" (1908), "Kauged rannad" (1914), Impressionistlikud looduspildid, rannamaastikud. o Anton Hansen Tammsaare ( 1878-1940)
Et kutsumusele truuks jääda, tuli oma risti kanda. Revolutsioonijärgne Venemaa tunnistast kõlbmatuks nii Kristuse kui ka risti kandva luuletaja.Robustne aeg kustutas tema loomejõu ja viimane kogu ,,Must päev" jäi ilmumata. · Revolutsioon, mida ta ootas, ei saabunud iial.Pettumusvalu ulatus hingepõhjani, elutahe hääbus, jäid vaid üksindus, eraklus ning tühjus. · Luulekogud: · "Maa lumes" (1908) · "Öised tunnid" (1911) · Näidendid: · "Palagan" (1906) · "Tundmatu" (1906) · Poeemid: · "Kättemaks" (19101921)
Adsoniga. LOOMING Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. LUULEKOGUD 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930 1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935 1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922 1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954 1928 – HÄÄL VARJUST
ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83aastane. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Tuulearmuke" kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu.
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. J.Smuuli sünnitalu Koguval. Aastast 2007 asub seal Muhu Muuseum Elukäik Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Unistus Sõja järel tahtis ta realiseeri...
Ellen Niit Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 19471952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Looming Ta on kirjutanud peamiselt luuletusi ja enamasti just lastele. Tema üks täiskasvanutele mõeldud luulekogu, "Paekivi laul", ilmus 1998. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Enne seda on täiskasvanutele ilmunud luulekogu "Maailma pidevus". Kogu sisaldab luuletusi aastaist 19461976 Ellen Niit tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu" (1954), millele 1957. aastal järgnes "Rongisõit". "Rongisõit" koos Gustav Ernesaksa viisiga kujunes populaarseks laulumänguks ning on ilmu...
suures saalis ning kaasaegsed arvustajad ei halastanud. "Marie Underi laulud on pärlid. Neid hindame hiljem ta sonettide kogu puhul. Kuid oli kahju, et ettekandes puudusid kõik eeldused, nii meeldiv ka kui oli idee näha autori seotud pidulaual oma riimidega," kirjutas Hugo Raudsepp ajalehes Teataja. Ehkki Siuru avaõhtu esinemine ei jäänud tal viimaseks, hoidus luuletaja edaspidi oma luuletuste ettekandmisest. Aastatel 1917–1918 ilmusid Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri", mis tegid ta tuntuks üle Eesti, äratades nii vaimustust kui protesti. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast". Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". Ilmunud on ka Paul Rummo poolt koostatud tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab". Luulekogud: 1917 – SONETID
Marie Under on luuletaja, keda on loetud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tutvus Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga. Esimesed luulekogud: ,,Sonetid"- iseloomustab elurõõmu ja armukülluse üleslõkendus. ,,Eelõitseng"- aimuste, puhkeva tundeelu ja õnneootuse luuleL ,,Sinine puri"- jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi Noore Underi luulemaailm on puhtalt minakeskne, nii küllastatud armastusest ja looduselamustest, et muud motiivid sellesse ei pääse. Suhteliselt kitsas ainepiir korvab tundesiirus ja vallutav eluhoog, millesse seguneb vaid harva nukraid toone.
Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Looming Contra kirjutab väga paljudel erinevatel teemadel. Mõned neist on: armastus, inimeste- vahelised suhted ja isegi sport. Contra luule on mõjutatud uuemast rahvalaulust ning on lõbus ja laululine. Keelekasutus on mitmekülgne ja leidlik, on kasutatud ka slängi. Tema luuletused on tavaliselt vabavärsis ja ka paarisriimis. Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Tarczan" (1998) "Ei ole mina su raadio" (1998) "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974-2000" (2001) "Lugejad sügisel tibutavad..." (2001) "Tähekaardid" [aabits kaardipaki kujul] (2002) "Tuul kägistab ust" (2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005)
proosa kategoorias romaani "Lasnamäe lunastaja" eest Doris Kareva Sündis 28.novembril 1958.aastal Tallinnas Õppis Tallinna 7.keskkoolis (praegu Tallinna Inglise Kolledz) Pärast lõpetamist läks õppima Tartu Ülikooli Teda tõmmati põrandaalusesse poliitilis-kirjanduslikku afääri Alates 1979 a. töötas ajalehes “Sirp ja Vasar” korrektorina, hiljem kirjandus-toimetajana. Luulekogud "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu,1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi.
päeval on tal olnud erilisi inspiratsioonipuhanguid, mis sundisid paberile panema palju värsse Kangro nimele võib kirjutada eesti luuletaja värsside rekordi: ta on kirjutanud umbes kaks ja pool tuhat luuletust Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eesti ja Tartu Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga LUULEKOGUD Sonetid (1935) Vanad majad (1937) Reheahi (1939) Põlenud puu (1945) Pühapäev (1946) Seitsmes öö (1947) Tulease (1949) Veebruar (1951) Eikellegi maa (1952) Suvihari (1955) September (1964) Varjumaa (1966) Puud kõnnivad kaugemale (1969) Minu nägu (1970), sisaldab kõiki eelnenud luuletuskogusid ja viit vahepõimikut. Allikad silla juures (1972) Merevalgus. Tuuletund (1977) Tuiskliiv. Talvereis (1985) Hingetuisk. Jääminek (1988) PROOSALOOMING
eeskujuks teistele. Ainulaadne on Juhani luuletehnika, mida võib kirjeldada kui pinget range vormi ja liikuva sisu vahel. Selles tuleb ette ootamatuid pause, katkestusi, lühikesi lauseid ja järske mõttepöördeid, nihkeid lause- ja värsiehituses. Ta muudab oma hõlmava Irooniaga kahtlaseks peaaegu kõik nähtused, millest räägib. Üdi luule ilmutab modernistlikku huvi keele vastu, kuid säärast teatraalset esinemisviisi ja vormi pole just sageli kasutatud Luulekogud ,,Ma olin Jüri Üdi" (1978) ,,Armastuskirjad" (1975) ,,Käekäik" (1973) ,,Detsember" (1971) ,,Selges eesti keeles" ,,Tänan ja palun" (1983) (1974) Näidisluuletused " Hetk'' ''Väljas lõõmab juuli'' Teadsin, et sina, surmale kalduv, Väljas lõõmab juuli mõistmise sisse püsima jääd. õhus lendab vikat Nii ma suudlesin jalataldu, mis suures südalinnas elab olid külmad. Täiesti jääd.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
