tütarlastekooli. 1863. aastal kolis Jannsenite pere Tartusse, kus J. V. Jannsen hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees. Ka selle ajalehe juures sai Lydiast isa abiline. Peale isa haigestumist langes toimetaja töö peaasjalikult Lydia õlgadele. Lydia kirjutatud artiklid olid patriootilised, loomingulised ja nendes peegeldus ühiskondlik aktiivsus. Tartus hakkas Lydia kirjutama ka luuletusi. 1866. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Vainulilled" ja aasta hiljem juba teine luulekogu ,,Emajõe ööbik." Peale luuletuste kirjutas ta ka ballaade ja hiljem ka näitemänge. Algselt ei olnud Eestis olemas rahvuslikku teatrit, kõik näitemängud toimusid enamasti saksa keeles. Eestlased taidlesid põhiliselt laulu- ja mänguseltsides. 1865. aastal asutati J. V. Jannseni poolt Vanemuise Selts, mis tegeles peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega. 1870. aastal kolis ,,Vanemuine" uude majja, kus oli suur saal ja Lydia
Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878– 1948) ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last – Dagmar (1902–1994) ja Hedda (1905–1988). Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Underi ja Adsoni hauakivi. Marie Under on maetud Skogskyrkogårdenikalmistule. 3 LUULEKOGUD Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928).
LUULEKOGU ANALÜÜS Nõmmelill Anna Haava ·Leia luulekogu autori kohta mõned elu- ja loominguloolised andmed. Anna Rosalie Haavakivi kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. 1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale.Välismaa-aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi
Ema sundis noort luulelembelist Leelot oma teoseid korralikult ümber kirjutama ja posti panema. Viiendas klassis osaleski ta ajakirja Pioneer korraldatud konkursil, kus sai kolmanda koha luuletusega ''Meie kool''. Nüüdseks on sellest saanud Ruila kooli hümn. [1] Ruila kooli pildi ja hümni leiab 3. Lisast. 1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. keskkooli (praegu Kadrioru Saksa Gümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''. [1] Tagantjärele mõtiskleb ta: ’’Äärepealt oleks juhtunud nii, et oleksin luulekogu kooli lõpetamise ajaks kätte saanud, aga karbid ei saanud õigeks ajaks valmis. Kindlasti oleks olnud tore lõpetada kooli raamatu autorina, aga mõnes mõttes on isegi parem, et ei saanud. Olen näinud, et nendega, kes ajavad noorelt oma nina liiga püsti, on pärast vahel kurvad lood.’’ [1]
Silmatorkav on keelelise dünaamika suurenemine: tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste kumuleerumised, rütmi-ja riimivariatsioonid. Seniste meetriliste võimaluste kõrval saab endale Kareva 6 loomingus kindla koha vabavärss. 1990.aastate luulet on hinnatud mitmeti ning hinnangud on sõltunud ka konkreetsetest kogudest. Vägagi vastandlike arvamuste osaliseks on saanud luulekogu ,,Hingring", milles oponendid on leidnud sisulise katte vähesust ,,liigilusas" värsis. Üksmeelsema heakskiidu pälvis luulekogu ,,Maailma asemel", millest vahest leidubki Kareva uue laadi viljakam osa. Doris Kareva stiliseeritud kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate ,,madalatest" tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Teistest
aastasena. Oma esimesed luuletused kirjutas ta saksa keeles. Põhiliselt kirjutas Marie lüürikat. Marie Under kuulus rühmitusse ,,Siuru". Natuke peale asutamist sai Underist ka selle rühmistuse liider. Selle rühmituse läbi avaldas Marie ka oma kolm esimest luulekogu. Peagi tekkis aga Underi ja Gailiti vahel konflikt, milles Underit süüdistati liiga lääge lembeluule kirjutamises. Kogu lugu lõppes Underi ja Adsoni lahkumisega ,,Siurust". Luuletaja kuulus ka kunstirühmitusse ,,Tarapita" ja oli üks selle asutajatest. Artur Adanson hakkas korjama 1913
1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära" (15 000 krooni igas kuus). Kokku oli sel aastal stipendiaate 16. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Looming Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas
..lumepimedus" (1966; Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunud kaksikkogu teise poole autor oli Enn Vetemaa) "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) "Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult) "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981) "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) "Ajapinde ajab" (1985) "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985) Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavoolule. Aastal 1967 avaldatud luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi (,,Vercingetorix ütles", ,,Me peame ju väga tasa käima", ,,Üks kuningas oli kord maata")
Luuletuses väljendub autori igatsuse päikese järele, mis muudab looduse elavaks. Kuid seal väljendub Marie Underi õnne ootus ja puhkev tundeelu. AnnaAbi.com [Mi.S] 1 Marie Underi loomingu analüüs 2) 1917 - SONETID Hackerite abielu purunes lõplikult Esimese Maailmasõja ajal. Peale seda tutvus Under Arthur Adamsoniga, kellega ta ka hiljem abiellus. Underi esimese luulekogu "Sonetid" avaldas "Siuru" kirjastus aastal 1917. Tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Underi loomingus paistab silma uudne ja isikupärane armastuslüürika. Marie Underi luuletuses ,,Lapsed" esimest osa iseloomustab elurõõm. Luuletaja väljendab kirjapandut kohati erootiliselt. Ta võrdleb pruune alasti lapsi pronksist nümfidega. Marie Underile on omapärane helge ja isikupärane suhtumine maailma. Ta kirjeldab
ja pidas oma suureks ideaaliks euroopaliku kultuuri kodustamist Eesti noores kirjanduses. 1905.aasta juulis avalikkuse ette astunud esikkogu "Elu tuli" oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Temaatiliselt on Suitsu esimene luuleraamat mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Valdavalt lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. "Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogudeeelsel ajajärgul. Osa "Elu tule" värsse elab koorilauludena ("Noored sepad" R. Tobia ning "Oma saar" J. Simmi viisistusel jt.). Värsikogu luuletusi avaldati mõni aasta pärast ilmumist välismaalgi.
Luulekogu analüüs Kalju Kangur ,,Sonetiraamat" Kalju Kangur sündis 25. oktoobril 1925 Vana-Kuustes ja suri 15. jaanuaril 1989 Tartus. Ta oli eesti kirjanik (põhiliselt luuletaja) ja luuletõlkija. Aastatel 1939-1944 õppis ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Tema värsse trükiti esimest korda Postimehes aastal 1943 ja alates 1949 ilmus tema luuletusi pidevalt perioodikas. Tema esimene luulekogu ,,Mööda jalgteid" ilmus aastal 1957. 1959 ilmunud ,,Üksainus rukkipea" oli tema võti Eesti Kirjanike Liitu. Temalt on ilmunud neli sonetikogu, haikusid, lasteraamatuid, luulekogusid, epigrammide kogu ja proosateoseid. Tema töid on tõlgitud paljudesse keeltesse, sh inglise, saksa, soome, läti, leedu, vene ja itaalia keelde. Kalju Kangur on tõlkinud vene kirjanikke (muuhulgas ka Puskinit). Kalju Kangur on pigem keskendunud loodusluulele ja lasteluuletustele. Ta on ka
Luuleanalüüs ,,Poeedirahu" Tegin analüüsi luulekogu ,,Poeedirahu" põhjal, mille autoriks on Andrus Kasemaa. Raamatuga tutvusin sõbranna kaudu ning kuna see luuletaja pakkus mulle huvi, otsustasin just selle raamatu valida. Autor on noor, 26-aastane mees Raplamaalt, kes pärast ajateenistust asus õppima Tartu Ülikoolis kirjandust. Ta on avaldanud luulet ajakirjades ,,Vikerkaar" ja ,,Looming". Käesolev teos, ,,Poeedirahu", on autori esikraamat. Kuigi ma lugesin kõik luuletused läbi, valisin analüüsimiseks luuletused
trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. o Ta valiti 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. o Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. o 1949. aastal abiellus Lepik Valgast pärit Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu ,,On tuuline öö", mis hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi. Lepiku varasemad värsid avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas ,,Tuleviku rajad". 1946 ilmus debüütkogu ,,Nägu koduaknas". Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat. Omapärane on jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu
/--Uus slaid--/ o Ta valiti 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. o Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. o 1949. aastal abiellus Lepik Valgast pärit Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. /--Uus slaid--/ Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu ,,On tuuline öö", mis hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi. Lepiku varasemad värsid avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas ,,Tuleviku rajad". 1946 ilmus debüütkogu ,,Nägu koduaknas". Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat. Omapärane on jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed
Luulekogu analüüs Marie Under- „Sinine puri“ Marie Under (1883-1980) oli Eesti luuletaja. Ta kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita“. Tema luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Under saksa keeles. Tema teos “Sinine puri” ilmus aastal 1918, mis sisaldab luuletusi aastatest 1917-1918. See luulekogu esindab Underi loomingu noorusjärku, jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi. Teos räägib loodusest, armastusest, tunnetest. Luuletused on minakesised ning autor paneb kirja kogetut ja nähtut enda seisukohast. Luulet kujutatakse vabalt ja siiralt. Samuti paistavad silma ka mõtisklevad toonid. Autor kasutab kõiki luulekujundeid. Võrdlusi, näiteks tähtelilli kui kuldset naeru, kui
koduõpetaja diplomi saamiseks eksami Pärnu Alustas omaenda raamatukogu rajamist Aitas isa ,, Pärnu Postimehe" sisustamisel Avaliku kirjandusliku tegevuse alguseks sai esimene proosapala ,, Kivirist" mis ilmus ,, Pärnu Postimehes" 1864 väljus ulatuslikum jutustus ,,Ojamölder ja tema minia" Tartu Sündis ja kasvas Tartus Pühendas rohkem aega luuletuste kirjutamisele 1866. aastal ilmus esimene luulekogu ,, Vainulilled ,, Hiljem ilmus teine luulekogu ,, Emajõe ööbik" Kohtas tulevast meest kellega Tartus abiellus ,, Emajõe ööbik ,, Kui inimeste liikuvad Emasüda au, kiitust, sõbrust tunda saad, Üks paigake siin ilmas on, kui kõik sind põlg'vad, vihkavad, kus varjul truu'us, arm ja õnn; kui usk ja arm sust langevad -
temaga 1924.aastal. Karl Arthur adsoniga kohtus Under Estonia avamisõhtul 1913. Esimesed luuletuskogud ilmusid Siuru tegevusajal, ning tõid luuletajale tuntuse. Seejärel tegi luuletaja pöörde ekspressionistliku ajaluule poole ning hakkas tegutsema Tarapita rühmituses. Under tõlkis ka saksa ekspressionistlikku luulet. 1933.aastal Under ja Adson uude majja elama Nõmmel. 1940.aastatel Saksa okupatsiooni ajal, ilmus luulekogu Mureliku suuga. 1944,aastal lahkusid Adson ja Under Eestist, mindi Rootsi. 1957.aastani teatrtimuuseumis töötas., ning avaldas mitu uut luulekogu. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. M. Underi luulet iseloomustab tundlik ja sõnavaralt rikas keelekasutus. Ta arendas edasi luule vormi (sonett, ballaad, legend). Gustab Suits inspireeris Underit. Siuru Printsess ja ajalaulik. August Gailit nimetab Underit Noor-Eesti puhkema läinud õieks tänus tema pamfletile Sinises tualetis daam
Looming 28.12.12 "Eluhelbed" Luulekogu ilmus 1971. Ühendab eaka kirjaniku uusloomingut hoopis teises võtmes sündinud noorusluulega. Iseloomulik on sõnaline küllus ja mängud omamütoloogiaga. Uued luuletused on hoogsad ja mängulised. Kandvad põhitõed ja eluhoiakud on osavalt kodeeritud. http://pilt.raamatukoi.ee/pildid/v/000 4/483.jpg 28.12.12 "Korallid Emajões" Luulekogu saab loominguliseks lõppakordiks. Ilmus 1986, millega Betti tähistas oma 80. juubelit. Luuletused on vahepealse sõnaküllusega võrreldes väga lapidaarsed lühivormid. Toimunud on tagasipööre esikkogu esteetikasse, luuletaja teisendab, täpsustab ja arendab edasi oma luule põhimotiive. http://pilt.raamatukoi.ee/pildid/v/002 4/950.jpg 28.12.12 "Kõmpa"
· novellikogu "Õukondlik mäng" 1972 · novellikogu "Pööriöö külaskäik" 1974 · "Läbi unemaastike" 1975 · novellivalikkogu "Mustamäe armastus" 1978 · "Võõras linnas" 1981 · esimene romaan "Tee lõpmatuse teise otsa" 1978 · "Arvid Silberi maailmareis" 1984, lühem variant 1981 · ''Üksildased ajas" I - 1983; II - 1985 · aforismikogu "Uksed kriuksuvad öösiti" 1977 · aforismikogu "Märklaud kilbiks" 1980 · aforismikogu "Tagasi tulevikku" 1985 · luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" 1978 · luulekogu "Seniks" 1992 · "Retk ooboluste riiki" 1978 · "Ajaprintsess" 1981 · "Põhjanaela paine" 1983 · romaan "Rauakolina etüüdid" · lühiproosa "Rännak giidi saatel" 1988 · romaan "Masendus ja lootus" 1989 · "Muinasjutt Grandi leidmisest" 1976 · "Arvidi maailmareis" 1981 · "Vanad arved" 1981 · "Kiirustav kahetsus" 1989 · "Kirikutrepil" 1989 · "Kohtunikud ja kohtualused" 1990 · "Proovipildid" 1990
G. Suits ,,Tuli ja tuul", M-Under ,,Sädemed tuhas", ,,Ääremail", H.Visnapuu ,,Esivanemate hauad" Luule oli sünge, tõsine, domineeris koduigatsus. Keskmine põlvkond (K.Lepik, I.Laaban) tõid luuletusse muutusi modernismi mõjud: eksperimenteerimine vormidega, graafilised luuletused, piltluuletused, sürrealism, vihjeline luulekeel. Kalju Lepik (1920-1999) Esikkogu ,,Nägu koduaknas" ilmus 1946 enamik luuletused on mreliku, terava meeleoluga. Võitlev hoiak. Teine luulekogu ,,Mängumees" (1948) erineb eelmisest modernismi poolest. Luuletaja mängib nii sisu kui vormiga. Uuema rahvalaulustiil. Soov ärritada lugejaid. Luulekogu ,,Kerjused treppidel" modernistlik kirjutamistiil, ei ole kadunud vana stiil 1949. Moodne käekiri vabavärss, tekstide jagunemine tsüklitesse, unenäolisus, julged metafoorid ka filosoofilisus. 1960.-ndatel lisandub Lepiku luulesse senisest lõikavamat irooniat kodumaa okupeerijate
Paul Viiding Anni Kassuk 11e Kuressaare Gümnaasium 2008/2009 Paul Viidingu elulugu Paul Viiding oli luuletaja, prosist, kriitik ja tõlkija. 1911-1912 õppis Paul Riias erakoolis. 1912-1915 Nikolai Kroonugümnaasiumis. Kolm aastat õppis ta pagenduses. 1918-1922 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis ja 1930 lõpetas ta TÜ matemaatika- loodusteaduse. Töötas kindlustusseltsis ,,Oma" arveametnikuna. Paul Viidingu elulugu 1940-1941 Töötas Paul raadiokomitee kirjalike saadete juhina. Saksa okupatsiooni ajal tegeles ta tavaliste talutöödega ja tõlkis raamatuid. Paul oli ERK õpikute toimetaja. 1951-1953 Raamatukaupluse ,,Areng" harukaupluse juht. Alates 1953. aastast hak...
Aastal 2000. avaldas Ivar Sild kahasse Jürgen Roostega Loomingu Raamatukogus luulekogu "Pegasus on pisut pervers". Kätlin Vainola avaldas 2006. aastal lastejutustuse "Ville" (vaata), mis võitis aasta varem kolmanda koha Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse, kirjastuse Tänapäev ja ajakirja Täheke poolt korraldatud lastejuttude võistlusel "Minu esimene raamat". Nende kõrval on pärast TNT lagunemist eredalt kirjandusse tulnud Jana Lepik, kelle 2004. aastal ilmunud luulekogu "Lahtine taevas" tõmbas laialt tähelepanu. Allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Noored_Tegijad
JESSENINI LUULE KÕNETAS MIND 1895. aastal sündinud Sergei Jessenin oli tavaline külapoiss, kes oli veidi ulakas nagu poisid ikka. Kuid kui ta aastal 1915 Petrogradi sõitis, et oma iidolile Blokile oma luulet näidata, muutus tema elus väga palju. Ta sai üheks Venemaa kõige kuulsamaks luuletajaks. Tema luule on väga sügavamõtteline ning palju kõnetav. Oma tähelennu algusaastatel kirjutas Jessenin luulekogu „Radunitsa“. Üheks minu lemmikluuletuseks sealsest kogust on „Laul koerast“. Teos räägib uputatud koerakutsikatest ja nende ema tunnetest. Mulle meeldis, kuidas on väga kaunilt kirjeldatud koera tundeid ning seda, kuidas ta enda kutsikate eest hoolt kandis. Arvan, et Jessenin tahtis oma luuletuses edasi anda inimeste jõhkrust ning hoolimatust looma tunnete vastu. Antud luuletus kõnetas mind väga, sest ka minu arvates ei tohiks loomadega niimoodi käituda
Lõpetas elutee 21. veebruaril 1995. aastal, enesetapuga. Luule Juhan hakkas rohkem kirjutama alates 1965.aastast. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta Kirjanike Liitu. Luule jagunes kahte perioodi Esimesel perioodil oli tal pseudonüümiks Jüri Üdi. Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Loomingud Jüri Üdi looming Esimesed luuletused avaldas 1968. aasatl ajakirjas "Looming". Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa "Aastalaat". (1971) "Detsember" (1971) "Käekäik" (1973) "Selges eesti keeles" (1974) "Armastuskirjad" (1975) Juhan Viidingu looming "Ma olin Jüri Üdi" (1978) "Elulootus" (1980) "Tänan ja palun" (1983) "Osa" (1991) Tunnustused 1975 - Teatriühingu preemia vabariiklikul nõukogude dramaturgia ülevaatusel Poeedi rolli eest ("Mängi, pillimees") 1976
Samuti kirjutas ta teosed 3. 1930 "Invaliidid", pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule ja sotsiaalsetele probleemidele. 4. Puškini „Jevgeni Onegini“ eeskujul 1931 „Lugu valgest varesest“ ja proosapoeem "Viletsuse komöödia" 5. "Kõmpa"- toetub tema lapsepõlvemälestustele. • HILISEM LOOMING – Esikohal luule, mõjutatud tõlketööst, toeses läbivaks tegelaseks „must vari“ (tähistab nälga, murelikkust, surma) 1. 1936 luulekogu „Tolm ja tuli“, jõudis ka koguteosse „Arbujad“ 2. 1943 luulekogu käsikiri „Elupuu“ - väljaandmine venis sõjaolude tõttu. 3. 1942 poeem „Leib“ - ülistuslaul inimese loovale algele: tööle ja leivale kui elu sümbolitele. 4. Lapsepõlvest inpireeritult - „Tulipunane vihmavari“, „Lähen müüjaks“ 5. Sõjajärgsetel aastatel ei olnud loominguliselt viljakas. (Heiti Talviku arreteerimine ja saatimine Siberi vangilaagrisse, kus hiljem suri)
siis langetan pea sest silmad ei peta ma iial ei kingi kui midagi leian kuid täpselt ei tea SUVELAUL imelik mõnu saabuvast suvest lõbusus laabuvast kevadest häälitseb hinges põhjust ei ole suvesid palju veel ees ja päike paistab ja õhk on jahe pilved kaugele kulgevad Luulekogumik "Vari ja viisnurk" Karl Martin Sinijärve luulekogu "Vari ja viisnurk" (1991) on nagu eelnevalt mainitud väga omapärases kirjastiilis, näiteks ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Kuid sellele omapärale vaatamata on see luulekogu väga köitev ning loominguline. Esimestes värssides hõngub luuletustest, aga kurbust ja meeleheidet, näiteks: …jah, tapke tapke, tapke kõiki teisi siis lõpuks iseennast mõrvake… Siiski on raamatu esimene pool küllaltki etteaimatav ja lihtne, mida rohkem
koos Heiti Talvikuga kompositsiooni otsides. Kogu sisaldab 62 luuletust. Luuletuskogu on jagatud neljaks tsükliks, millest igaühel on pisut erinev teemaasetus, ent meeleoluliselt ja väljenduslikult on raamat üsna ühtne tervik. Esimesed lüürilised luuletused ,,Pedja" ja ,,Raskelt valgub vaha" avaldas Betti poeemiga ,, Lugu valgest varesest" samal, 1931. aastal. ,,Tolmu ja tule" kandvamaid sisumotiive on inimese igavesti rahuldamatu tunnetustarve. Luulekogu avav programmiline ,,Ekstaas" õhutab esimesest värssidest peale sisekõhklusi ületavale tunnetusteekonnale: On päris kindel: jalge alla Jääb sulle tuge liiga vähe, kui sa kõik tõkked teelt ei talla ja mööda enesest ei lähe. Tunnetusmotiiv on kogu läbivalt variatsiooniderikkalt ning erinevates tundetoonides välja arendatud
Luuletus kandis pealkirja ,,Koidulale’’ ning Anna avaldas selle varjunime ,,Üks Eesti neiu’’ all. Aasta lõpus avaldas luuletaja veel mitu luuletust, mille eest ta honorari ei saanud, sai ta aga küll tasuta kirjutuspaberit. 1887. aasta algul avaldatud luuletused püüdsid oma sulava musikaalsuse ja sooja lürismiga juba laiemat tähelepanu. August Hermann toetas noort luuletajat ning andis soovituse koguda luuletused kokku raamatuks. 1888. aastal ilmuski Anna esimene, tagasihoidlik luulekogu: ,,Anna Haava. Luuletused I.’’ Tänu heale vastuvõtule ja tunnustusele ,,Postimehe’’ poolt sai võimalikuks ka kahe aasta pärast teise luulekogu: ,,Luuletused II’’ ilmumine. See oli kõige päikesepaistelisem ajajärk Anna Haava elus, millele järgnes langus. [6] 1891. aasta sai Anna Haava elu pöördepunktiks. Luuletajat tabasid erinevad kaotused ja pettumused. Saatuse sünge vari kerkis kõigepealt Jaan Lellepi peale. Juba üliõpilasena põdes
paljude eesti kirjanike (s.h. lõunaeesti autorite Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku) loomingut. H. Runnel on abielus kirjanik Katre Ligiga ning on kuue lapse isa. Looming Hando Runnel: ,,Sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule." Alguses kirjutas H. Runnel võrukeelseid luuletusi lasteraamatutele. Oma esikogus avaldas H. Runnel lasteluuletuste kõrval ka suurkirjanduse luulet. 1965. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Maa lapsed". Selle luulekogu sisuline mõte on ürgvana. See rääkis lapsest, kes oli Liibüa hiiglane Antaios ja sündis merejumal Poseidoni ja maajumalanna Gaia armastusest. Milles Hando Runnel teistest erineb, ongi, et ta otsib küllalt vähe, aga leiab väga kiiresti. Algusest peale ilmneb H. Runneli loomulik, kindel eetiline eluhoiak, mis sisaldab endas üliinimlikke väärtusi kui ka ühtekuuluvustunnet oma maa ja rahvaga, sisemist kohustust nendest laulda.Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja
noomitusi saanud, et kuidas ta küll emakeele sedasi ära võib solkida ja raske pidi lugeda ka olema. Ise õigustab ta ennast lausega: "Mina vastan selle peale, et inimesel on aju selleks, et seda kasutada, ja seda tuleb aeg-ajalt treenida." Kuid kõik vajab aega ja harjumist, mingi aja pärast ei ole see neile inimestele ilmselt enam mingi probleem. Pigem tuleks probleem sellest, kui Merca siirduks tavalise kirjapildi juurde. See ei oleks ju enam Merca. Siiamaani on Mercalt ilmunud 5 luulekogu. 1989 "Merca by air mail", 1989 "Mercamerca", 1998 "Vana libu hommik", 2005 "Hele Häärber" ja 2007 "Narrivile" kõigist neist saate järgnevalt ka veidi lähemalt lugeda. "Merca by air mail" ja "Mercamerca" Esimesed luulekogud ilmusid aastal 1989 Kanadas "Maarjamaa" kirjastusel. Sellepärast ehk ei ole nad nii tuntud, kui mõned tema hilisemad kogu. Kuna nende kirjutamise ajal oli ta veel noor, elujanuline punkar, siis on ta nende sisse
Samas toetas eesti luule liikumist tavapärase lüürilise luule poole ka V. selleaegne tõlketegevus. Teosed · "Põleva laotuse all" (1945) · "Kohav rand" (1948) · "Selgel hommikul" (1950) · "Unistaja aknal" (1959) · "Rannalageda leib" (1965) · "Tuule valgel" (1977) · "See kauge hääl" (2000) · "Aastad ja päevad" (mälestused). Tallinn, Tänapäev 2006 Luulekogu üldiseloomustus Vaarandi lüürika, mida võib võtta kui eesti luule eri harude ühenduspunkti, on ajatu. Selles leidub mitmeid killukesi eesti luule peajoone metafoorikast. Lisaks subjektiivsete ainulaadsete hetkede tabamisele kumab ka sotsiaalset tausta: poetess pole loonud pelgalt isiklikke värsse ega valanud sõnadesse üksnes enese hinges tukslevat, tema loomes peegeldub poole sajandi Eestimaa.
Jannsenid kolisid Tartusse. Tartus hakkas J.V.Jannsen välja andma "Eesti Postmeest". Nii nagu ka "Pärnu Postimehes", nii ka "Eesti Postimehes" hakkas Koidula toimetama ja oma isa abistama, kuid oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus tema peale. Nüüdsest hakkas L.Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. 1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled",mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik" 1873.aatstal Tartus abiellus Koidula sõjaväe-ja naistearsti eriala omandanud mehega, kelle nimi oli Eduard Michelson. Talle aga pakuti tööd Kroonlinnas ning nad koos suundusid sinna, kus sündisid tal esimesed lapsed. Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' ja hoolitses ühtlasi andumusega ka oma laste eest.
Virumaa kirjandusauhind (2004) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Vene preemia (2015) Euroopa kirjandusauhind (2016) Looming Jaan Kaplinski tegeles põhiliselt kolme kirjandusliigiga, milleks osutusid proosa, luule ja essee. Luule Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavooluga. Aastal 1967 avaldatud luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi. Proosa 1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat: ,,Jää ja kanarbik" (1989), ,,Kust tuli öö"(1990) , ,,Jää ja
· Eesti kirjanike tõlkinime soome keelde. 9. Millises vormis ilmus nooreestlaste põhiline väljaanne, mitu neid ilmus? 5 albumit...? 10. Suits oli tegev mitmes valdkonnas. Millistes? Millisesse valdkonda on ta jätnud suurima jälje? ,,Noor-Eesti" rühmituse juht, kirjanduse professor. 11. Kes oli Akadeemilise Kirjandusühingu asutaja ja kelle 1930ndate välispoliitilised artiklid ilmusid Bivilisti ja Waiti nime all? Gustav Suits. 12. 1905.aastal ilmunud Suitsu luulekogu peetakse ajajärgu tähtteoseks. Mis nime see luulekogu kannab? ,,Elu tuli" 13. Keda nimetati omal ajal kirjanduspaavstiks? F. Tuglas 14. Millist nime kannab eesti kirjanduses esimene päevikromaan? Kes oli autor? 15. Iseloomusta Tuglase loomingut. Realistlikud, uusromantilised, 16. Tuglas oli kirjanduselus aktiivne. Selgita lähemalt. Toimetas kirjanduslikke ajakirju, oli mitmel korral kirjanike liidu esimees, kirjutas mitmeid uurimusi eesti kurjandusest 17
2.Ta oli esimene naisluuletaja. 3.Tema lapsepõlvekodu on Vändras. 4.Koidula töötas ajalehes"Perno Postimees"ja "Eesti Postimees". 5.Ta õppis Tallinna Ülikoolis. 6.Oma viimased elupäevad elas ta Eestmaal. 7.Maetud on ta Venemaale. 8.Koidula oli kooliõpetaja Pärnus. 9.Ta sooritas koduõpetaja eksami. 10.Koidula perekonnanimi oli Koidula. TEEMA KÄSITLEMISE FAAS. Tööleht nr 4. Koosta õpiku materjali põhjal lühikonspekt.Kanna andmed tabelisse. Luulekogu Aasta Luulekogu sisu. Olulisemad pealkiri luuletused L.KOIDULA LUULETUS"Enne surma Eestimaale"vene keeles. , , ! , , . , , - , . ! , ! , . , , ! ! ! ! . . . , , ! , . , , ! , , !
koolimajas (hiljem avati seal muuseum) •Jannsen andis Pärnus välja esimest eesti ajalehte Pärnu Postimees. Lydia Koidula tõlkis saksa keelest artikleid, jutustusi ja kirjutas luuletusi. • TARTU (1863 – 1873) • Kui Jannsenid Tartusse kolisid, asusid nad elama Tiigi tänavale. Jannsen hakkas seal toimetama ja ajalehte Eesti Postimees välja andma. • Tartus hakkas Koidula ka rohkem aega pühendama luuletuste kirjutamisele • Tartus oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled“ (1866) . Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu “Emajõe ööbik” (1867) • Tartu periood Tartu perioodil oli kirjanik aktiivne ühiskonnategelane. Eesti rahvusliku näitekirjanduse ja teatri rajajaks võib pidada Lydia Koidulat. • Looming Lydia Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse.
Peale kodumaa on ta elanud ka Helsingis aastatel 1993-1997, Berliinis aastal 1996 ja aastatel 1998-2003 Roomas. Lisaks on ta nüüdseks juba 42 aastat olnud abielus diplomaat Jaak Jõerüüdiga, kelle töö tõttu ongi ta oma elus mitmetes erinevates kohtades elanud ja sealsete ühiskondade ning kultuuridega kohanenud. Viivi Luige esimene luuletus ilmus välja trükis aastal 1962 Viljandimaa rajoonlehes Tee Kommunismile ja mõned aastad hiljem, 1965 ilmus luuletaja esimene trükitud ja avaldatud luulekogu „Pilvede püha“. Sellest ajas alates on tema sulest ilmunud kümme luulekogu ja kolm romaani, samuti mitmeid esseesid ning lasteraamatuid. Väga hästi on vastu võetud tema romaanid „Seitsmes rahukevad“ (1985) ja „Ajaloo ilu“ (1991), mida on tõlgitud mitmetesse keeltesse, näiteks soome, rootsi, saksa ja norra keelde. Olles olnud hea kirjanik ja luuletaja, on Viivi Luik pälvinud järgnevad tunnustused: • ENSV J. Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia (1975, 1976, 1982, 1985);
PAGULASKIRJAND US JA KALJU LEPIK Kaur Kennet Karjane, Grete Kurik, Paul- Markus Orav, Nora Helena Padar, Sarah Raichmann, Marie Elisa Rang, Hans Hubert Sams PAGULASKIRJANDUS ■ Arenes väljaspool okupeeritud Eestit (1944–1990 ) ■ Sai alguse Saksa põgenikelaagris ■ Teine maailmasõda – keskuseks Rootsi ■ Elujõulisem Eesti NSV kirjandusest ■ 1944-1990 anti välja: – 267 romaani – 181 luulekogu 75 autorilt – memuaarkirjandust – 90 autorilt ilmus ligi 155 teost ■ 1950 hakati kirjutama teoseid PAGULASKIRJANDUS ■ Tunti puudust allikmaterjalidest ■ Otsiti kontakte kodumaal olevate inimestega ■ Materjal läbis mitmeid ohte ■ Peamiselt saadeti välja trükimaterjali: sõjaeelsed ajakirjad jms ■ Mida vanem materjal seda lihtsam oli ■ Oskar Kruus oli üks esimesi, kes hakkas koguma pagulaskirjanike materjale PAGULASKIRJANIKUD ■ Marie Under
1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 Kirjastused: "Orto", Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost) Väljaanded: "Eesti Looming" (1944-46 Helsingi ja Stochkolm), "Sõna" (1948-50), "Tulimuld" (1950-1994), "Mana" (1957-1999) Eesti luule paguluses: 4 põlvkonda klassikud: Henrik Visnapuu (1890-1951) 6 luulekogu, enamasti valikkogud uutest ja vanadest värssidest poliitline isamaalüürika, võõrsiloleku kajastamine Marie Under (1883-1980) "Sädemed tuhas" (1954), Ääremaile (1963) + 3 valikkogu patriootlikud teemad, paguluse üldised soovid ja lootused Gustav Suits (1883-1956) kogu "Tuli ja tuul" (1950) mälestused kodumaast, poliitilised seisukohavõtud, maapaomeeleolud arbujad ja nende kaasaegsed: Bernhard Kangro (1910-1994) Karl Ristikivi (1912-1977)
ebatäiuslik ja lapsemeelne nagu Juhan Liivil, kuid seda omasem ja armsam tundub ta meile. Seda rohkem usume tema siirusse ja ausameelsusse, seda vähem on seal teeseldud poosi ja kõmavat paatost." (P. Beier) Temaatika Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaa luule. Ta luulel oli tihti poliitiline tähendus, mis oli varjatult(mõnikord ka avalikult) nõukogudevastane. Suur hulk tema luulest on viisistatud. Sammuti on avaldanud mitu luulekogu lastele. Keele- ja vormikasutus Tema luule ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega.Tema stiil on väga lihtne. Ta ei kasuta väga palju keerulisi sõnu. Kasutab laialdaselt uuemat rahvalaulu vormi. Luulekogud Esimesed luulekogud olid ,,Maa lapsed"(1964) ja ,,Laulud tüdrukuga"(1967). Uusperiood : "Avalikud laulud" (1970), "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972), "Mõru ning mööduja" (1976), "Kodu-käija" (1978),
vabakirjanikuna loomingule. Ta üüris toa Tartus Hetzeli tänavas. Seal kirjutas ta muuhulgas jutustuse ,,Vari" (esialgse pealkirjaga ,,Kui seda metsa ees ei oleks"). Kuid kirjastaja otsimine oli lootusetu. Ülepingutus, füüsiline kurnatus jm eelsoodumused vallandasid kirjanikus 1893. aastal vaimuhaiguse. Liiv pöördus Tartust tagasi koju, Alatskivile. Valmisid näiteks jutustused ,,Käkimäe kägu" ja ,,Nõia tütar". 1894. aasta alguses põletas Liiv meeltesegaduses luulekogu jm käsikirju. Märtsis ja aprillis viibis ta Tartu närvikliinikus haiglaravil. 4 Kliinikust lahkudes oli Liiv rahunenud, kuid parandamatu haige. 1894.aasta suvest kadus 30-aastane Liiv peaaegu kümneks aastaks avalikkusest. Ta viibis kodutalus, sugulaste, tuttavate juures Alatskivil ja mujal. Ta luges palju, jälgis ajakirjandust ja haigusaastail valminud loomingust saab selle parim osa. 1896. aasta oli üks viljakamaid, kust pärineb vähemalt 30 luuletust.
Sisukord 1) Debora Vaarandi elulugu lk. 4 2) Debora Vaarandi looming lk. 5 3) Luulekogu üldiseloomustus lk. 6 4) Ühe luuletuse analüüs lk. 9 5) Kasutatud kirjandus lk. 10 Debora Vaarandi elulugu Debora Vaarandi oli luuletaja ja tõlkija. Ta sündis 1. oktoobril 1916a. Võrus postiametniku tütrena. Varane lapsepõlv möödus Saaremaal Pöides Saikla külas emapoolse vanaisa talus. 1922-1927 elas ta Saaremaal suviti, muidu oma vanemate juures Tallinnas, kus käis ka kaks esimest aastat koolis. 1926. a-st oli Vaarandi kodu Saaremaal
omale kodanikunime Marie Hacker. Nad laulatati 10. veebruaril 1902 Tallinnas Oleviste kirikus. Peale abiellumist kolisid nad elama Moskvasse. Moskvas sündisid perre kaks tütart: 1902. aastal Dagmar ja 1905. aastal Hedda, kelle ristiisaks sai Ants Laikmaa. (1, 95-99, 104) 1906. aastal kolis Marie perekonnaga tagasi Tallinnasse. "1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist." (1, 107; 5) Marie Underi teiseks abikaasaks sai Artur Adson, kes pühendas oma elu armastatud naisele, olles tema loomingu esimene lugeja, toimetaja, toetaja ja imetleja. Peale Arturiga abiellumist sai Marie omale uueks kodaniku nimeks Marie Adson. (1, 149) 1944. aasta septembris põgenes Marie perekonnaga Rootsi, Stockholmi, kus tema töötas poolekohaga teatrimuuseumis ja Artur arhiivitöölisena teatrimuuseumis ja raamatukogus. (1, 621)
Biograafia Sündinud 27.03.1960 Tartus. On (vaba)kutseline (laste)kirjanik, õppinud Tartu X Keskkool, EPA (elektrifitseerimine), TRÜ (matemaatika), TPedI (matemaatika)Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 2003. Kuuluvus: Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Erakond Eestimaa Rohelised, Sõltumatu Ametiühing Kirjanike Kodu, Eesti Lastevanemate Liit, Tartu Pillimeeste Klubi. Loominguline biograafia Raamatud 2001 Luulekogu ,,Alateadvuse alla" 2002 Lasteuulekogu ,,Tere" 2003 Jutustus ,,Kapiukse kollid" 2003 Lasteuulekogu ,,Minu laul" 2003 Jutukogu ,,Lendav õunapuu" 2004 Jutustus ,,Vaikuse hääled" 2004 Jutustus ,,Jani seiklused Varjudemaal" 2005 Lasteluulekogu ,,Tahaksin olla" 2005 Jutukogu ,,Liisu" 2006 Jutustus ,,Kapiukse kollid jälle platsis" 2006 Luulekogu ,,Mind oli kaks" 2006 Jutukogu ,,Liisu liivaaugus" 2006 Muinasjutt ,,Roosa printsess"
1958 Tallinnas Helilooja Hillar Kareva tütar Õpingud ja ametid Tallinna 7. Keskkool 1966-1977 Tartu Ülikool 1977-1983 (filoloogia teaduskond) 1979 kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektor Alates 1982 Kirjanike Liidu liige 1992-2008 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011 ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,, Maailma asemel" Eduard Vilde preemia luulekogu ,, Mandragora" Juhan Liivi luuleauhind 1991 Eesti Kultuurikapitali stipendium ,,Ela ja Sära" 2007 LUULEKOGUD 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus 1) "Päevapildid" (1978) 8) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) 2) "Ööpildid" (1980) 9) "Fraktalia" (2000) 3) "Puudutus" (1981) 10) "Mandragora" (2002) 4) "Salateadvus" (1983) 11) "Aja kuju" (2005) 5) "Vari ja viiv" (1986) 12) ,,Lõige" (2007)
Julgus Romantilisus Hingelisus Teosed "Päevapildid" (1978) "Fraktalia" (2000) "Ööpildid" (1980) "Mandragora" (2002) "Puudutus" (1981) "Aja kuju" (2005) "Salateadvus" (1983) "Lõige" (2007) "Vari ja viiv" (1986) "Deka" (2008) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1991. aastal Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Doris Karevat enim mõjutanud kirjakoht Swinburne "The Gardens of Prosepine" Too much love of living, from hope and fear set free, and thank, with brief thanksgiving, whatever gods may be,
.........................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................................... 9 SISSEJUHATUS Rabindranath Tagore oli India kirjanik, helilooja, filosoof ning kultuuri- ja rahvustegelane, kes elas 20. sajandil. Oma elu jooksul rajas R. Tagore oma kooli ja pälvis Nobeli kirjandusauhinda. Küllap tunneb eesti lugeja R. Tagore'i kõige paremini tema luulekogu "Gitandzali" põhjal. Referaat käsitleb Rabindranath Tagorese elulugu ja loomingut. 1 ELULUGU Rabindranath Tagore elas aastatel 1861 - 1941. Rabindranath oli India kirjanik, helilooja, filosoof ning kultuuri- ja rahvustegelane (Rabindranath Tagore 2013). Ta pälvis 1913. aastal Nobeli kirjandusauhinna (Entsüklopeedia 2007) R. Tagore oli loovisiksus, keda tunti kui poeeti, prosaisti, dramaturgi, filosoofi, ajakirjaniku, heliloojat, maalikunstniku. Tagore on India ja Bangladeshi hümnide autor
Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus ,,Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) 1.3 Järgnev elu 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele, pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) Hiljem töötas paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi. Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) See kõik nõudis talt suurt vaimset pingutust
Luuletustest täiskasvanutele tõuseb esile kodu-ja lembeluule. Ellen Niit on esinenud artiklite ja retsensioonidega peamiselt lastekirjanduse kohta. Tema luulet on rohkesti viisistatud. Ta on avaldanud reisiraamatu Egiptusest ja Türgist koos Jaan Krossiga. Ellen Niit on kirjutanud peamiselt luuletusi ja enamasti just lastele. Tema üks täiskasvanutele mõeldud luulekogu, "Paekivi laul", ilmus 1998. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Enne seda on täiskasvanutele ilmunud luulekogu "Maailma pidevus". Kogu sisaldab luuletusi aastaist 19461976. Ellen Niit tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu" (1954), millele 1957. aastal järgnes "Rongisõit". "Rongisõit" koos Gustav Ernesaksa viisiga kujunes populaarseks laulumänguks ning on ilmunud mitmes trükis. 2 Lasteluulest väärib esiletõstmist 1979. aastal ilmunud kogu "Krõlliraamat"
Doris Kareva luule(lühidalt) Luules valitseb range vorm, luuletuste p]hiteema on armastus, selle saamine ja saamatus. Armastusel on naiselik nägu. Esikogu ``Päevapildid`` ilmus aastal 1978. Keelekasutus on lüüriline, valitseb artistism. Luule peegeldab emotsioone, loomingus on kaks voolu:uusromantism ja ja sümbolism. 1986 ilmub luulekogu ``Vari ja Viiv``autor näitab oma armastuskogemust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
