iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. 1991. aastal ilmus Tartus "Vari ja viisnurk" ning 1992. aastal "SürWay", mille kirjastas Kostabi Selts. 1997. aastal ilmus Sinijärvel luuleraamat "Neli sada keelt" ning 1999. aastal "Towntown & 28" Sinijärve luuletusi on tõlgitud ka inglise, soome ja vene keelde. Teoseid · "Kolmring", luulekogu (1989) · "Vari ja viisnurk", luulekogu (1991) · "Sürway", luulekogu (1992) · "Neli sada keelt", luulekogu (1997) · "Poissmehe kokaraamat", (2000) · "Towntown & 28", luulekogu (2000) · "Artutart ja 39", luulekogu (2002) · "Kaamose kiuste", luulekogu (2004) Mu mulin ma ise malin kallid mormoonid kohtume jälle salt lake citys kui senatil olexid presidendi igused seisax senati väljakul washingtoni kuju elu on igal pool elu ainult mnel pool darvinistlik
On olnud paljude luulekogude koostaja ja tõlkija. Doris Kareva kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Tunnustused Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. Eduard Vilde preemialuulekogu "Mandragora" eest. Juhan Liivi luuleauhind 1991. Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001. Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. Maarja Kangro Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust 2007. aastast on ta Tallinna Ülikoolikultuuride uuringute doktorant Ta on tõlkinud inglise, itaalia ja saksa keelseid teoseid On Eesti kirjanik,tõlkija ja libretist Looming "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), 2006
Selle tõttu on luule kohati raskesti mõistetav. Enamus Rooste luulest on kirjutatud vabavärsis ning puuduvad õigekirjareeglid, mille tõttu on vabavärss kohati rütmiliselt keerukas. Näiteks ei ole kasutatud kirjavahemärke ning suurt algustähte. LUULEKOGUD 1999. aastal ilmus esikluulekogu „Sonetid“. Seda iseloomustab jõulise sotsiaalsuse ühendamine lembelüürikaga. 2000. aastal „Veri valla“ 2002. aastal „Lameda taeva all“ Nende kahe luulekogu peamisteks teemadeks on amerikaniseerumine, Eesti valitsus ja meelemürgid. 2003. aastal ilmus „Rõõm ühest koledast päevast“ Teemaks on autori tunded koleda urbaniseerunud ühiskonna keskel. 2005. aastal ilmus CD luulekogu „Ilusaks inimeseks“. Tekstid näitavad paljuski elu pahupoolt, kuidas inimene on nõrk ning mõjutatav. 2008. aastal ilmus „Tavaline eesti idioot“. Luulekogu teemadeks on elu ja inimesed meie ümber.
Orissaare Gümnaasium Paul Haavaoks "Suvised nurmed" Retsensioon Autor: Martin Rei 10. klass Orissaare 2017 SISUKORD Sissejuhatus 3 Autorist 4 Teose tutvustus 4 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Sissejuhatus Ma valisin Paul Haavaoksa luulekogu "Suvised nurmed", sest antud luulekogu hakkas raamatukogus silma. Lisaks ma ei olnud enne sellest luuletajast kuulnud ning tahtsin rohkem teada saada temast ning sellest, milline on tema looming ja millest ta on luuletanud. Kuna luulekogus oli palju loodusluulet, siis otsustasingi selle luulekogu valida. 3 Autorist Paul Haavaoks sündis 12. juunil 1924. aastal Värskas. Ta õppis Värska algkoolis ja maanoorte koolis ning
Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks. Perekond. Hando Runnel(1938) on abielus oma laste emaga Katre Ligi(1953). Hando Runnelil on lapsi 6. Hando Runneli lapsed: Simo Runnel(1.mai 1977 Tartu)-luuletaja ja ajaloolane. Lõpetas Miina Härma Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli magistrikraadiga. Simo kõige vanem luulekogu on ,,Maailmakord", mis ilmus aastal 2002. Elab siiamaani Tartus. Klaus Eduard Runnel-luuletaja. Sündis Tartus ja elab seal siiamaani. Toomas Runnel- Sündinud Tartus ja elab seal siiamaani. Käib Tartu Ülikoolis ja õpib bioloogia bakalaureuse 3.astet. On aktiivne osaleja Talveakadeemias. (26. septembril 1981 Tartu)- Elab Tartus siiamaani. On disainer ja ettevõtja. Ta tegi oma esimesed sammud ärimaailmasse juba 15.aastasena. Pille Runnel- Sündinud Tartus ja elab seal siiamaani
Pärast 1988 - vabakutseline Elulugu II Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige Aastal 1980 oli seotud kuulsa 40 kirja koostamisega (sõnastas kirja esimese versiooni) Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 19921993 Riigikokku Looming tänaseks päevaks Luuletused: 17 Proosad: 9 Näitekirjandus: 2 Lasteraamatud: 7 Artilklid ja esseed: >5 Suurem osa neist tõlgitud teiste keeltesse Luule esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" 1965 luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" 1967 ,,Valge joon Võrumaa kohale" 1972 ,,Ma vaatasin päikese aknasse" 1976 luulekogu ,,Uute kivide kasvamine", 1977 luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik" 1985 ,,Tükk elatud elu" 1991 ,,Öölinnud. Öömõtted" 1998 Luulekogu ,,Kirjutatud" 2000 Vaikus saab värvideks (2005) Teiselpool järve (2008) Proosa Esseed ,,Jää ja kanarbik" 1989 ,,Poliitika ja antipoliitika" ,,Kust tuli öö" 1990 (1992)
juuli 1947 ) oli eesti luuletaja. Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu - "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937). Palavik Luulekogul on selline pealkiri, sest luuletused on kõik väga sünged ja samas ka raskesti arusaadavad. Luuletustes on palju juttu verest, haigustest ja samas on mõnes luuletuses ka juttu palavikust endast. Luulekogu kujundaja on S. Liibergilt. Luulekogu kujundus on lihtne, ei mingeid pilte, ainult luuletused. Luulekogu on väga väike, õhuke ja oranzi värvi. Luulekogust jätab ta minu jaoks hea
rumeenia habemeajajale, kas lõigata õiguse ülistada teid ja teie näol inimkonda soengule terav või sirge nurk, ennast! KOKKUVÕTE Ain Kaalep on tuntud luuletaja, õpetaja, filoloog, keeleuuendaja ja kriitik. Ain Kaalep on südinud Tartumaal, kuid hetkel elab Elvas. Ta omandas hariduse Hugo Treffneri nimelises Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis. II Maailmasõja ajal tegutses Kaalep soomepoisina. Ain Kaalepi esimene luulekogu ,,Aomaastikud" ilmus 1962. aastal. Viimane koondluulekogu ,,Muusad ja maastikud" ilmus aga 2008. aastal. Ain Kaalepit on pärjatud ka mitmete auhindadega, sealhulgas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna ja Jaan Krossi kirjandusauhinnaga. Ain Kaalepist oli väga põnev referaati koostada. Lisaks biograafiale sain palju targemaks ka keeleuuenduste kohapealt. KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=4853 · http://www.sirp.ee/index.php
Üld info Virve Osilast : Luuletaja ja näitekirjanik Virve Osila sündis 10. novembril 1946. aastal Kohtla-Järvel. Tema lapsepõlv ja kooliaeg möödus Mäetagusel. Elu keerdkäigud viisid teda noorusaastatel Läänemaale, kuid 1972. aastast kuni tänaseni on ta taas Mäetaguse elanik. Esimene luuletus avaldati juba 1957. aastal ajakirjas ,,Säde" ning seejärel on tema luulet ja artikleid avaldatud regulaarselt nii kohalikes kui ka vabariiklikes lehtedes. Esimene luulekogu ,,Mälestuste tuul" ilmus 1990. aastal ja tänaseks on neid ilmunud juba kakskümmend. Virve Osila on kirjutanud hulgaliselt näidendid (ka lastele) ja estraadisketse, mis on saanud väga populaarseks harrastusteatrite lavadel. Trükivalgust on näinud publitsistikakogumik ,,Teretused" (1998), loodusluuletused kalendritele ,,Peipsi peegeldused"(2002), ,,Ajahetked"(2003) ja ,,Püüa päeva! = Carpe diem!" (2007). Virve Osila on valitud saja Virumaa vägeva hulka, on oma
keeleteadlane, tõlkija ja publitsist. Sang lõpetas Tallinna 21. Keskkooli, peale seda õppis Tartu ülikoolis filoloogia erialal. Töötanud on ta õpetajana, Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajakirjade ''Looming'' ja ''Vikerkaar'' osakonnatoimetajana, Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis, kirjastus Vagabundi juhina. Praegu on ta ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja. Tunnustati teda 2011. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Kirjanduslik tegevus algas Sangal luulekogu ''Närvitrükk'' koostamisega koos Toomas Liivi, Jüri Üdi ja Johnny B. Isotammega. Luulekogu ilmus aastal 1971 sarjas ''Loomingu raamatukogu''. Joel Sangal on ilmunud 4 luulekogu: 1. ''Abisõnad'' (1983) 2. ''Vigade parandus'' (1988) 3. ''Loomariik'' (1991) 4. ''Ohvitseride maja'' (2008) Viimase luulekogu ''Ohvitseride maja'' on teiste luulekogudega võrreldes palju süngem ja jääb selline mulje, et autor otsib traagikat, samuti Joel Sanga sarkasm mõjub nukrust tekitavalt.
1904-1905 Tartu Ülikool keeleteaduskond 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium (lõpetas kuldmedaliga) Töökogemus: 1944 Stockholmi Nobeli Instituut 1919-1944 kirjanduse professor Tartu Ülikool 1917 Helsingi Vene Gümnaasium soome keele õpetaja 1911-1913 Helsingi Ülikooli raamatukogu Saavutused: 1905 esseekogu ,,Sihid ja vaated" 1913 luulekogu ,,Tuulemaa" 1922 luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu" 1931 esseekogu ,,Noor-Eesti nõlvakut" 1950 luulekogu ,,Tuli ja tuul" Oskused: Keeled eesti keel emakeel soome keel suuline ja kirjalik väljendusoskus hea prantsuse keel - suuline ja kirjalik väljendusoskus hea saksa keel - suuline ja kirjalik väljendusoskus hea Huvid ja harrastused: 1905 Noor-Eesti rühmituse juht
pojana ● Õppis Peterburi ülikoolis, Moskva sõjakoolis ja Berliini ülikoolis ● 1926-1927 elas Pariisis ● Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ● Töötas Tartu Ülikooli õppejõuna Looming "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) "Hiina kett" (novellikogu, 1918) "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933) Teosed Luulekogu ´´Tuuleratas´´ ● Luulekogu algab nimiluuletusega ´´tuuleratas´´ ● Luulekogu iseloomustab süvenenud realistlik elutunnetus ● Kogus on tugevalt tunda kurja tagamõttega sarkasmi ja irooniat ● Tugev temaatiline mitmekesisus Seotus kirjanduslike rühmitustega ● Osales ajakirja ´´Tarapita´´ tegevuses ● Eesti Penklubi esimees ● Ajakiri ´´Looming´´ toimetaja ● Semperi esimesed teosed avaldati lätikeelses ajakirjas ´´Kahwi´´
•hõbedase ajastu hing •suurim vene poetess •akmeist •tähtsaimad luulekogud: • „Õhtu” • „Palvehelmed” • „Valge parv“ Nikolai Gumiljov •vene luuletaja •akmeist •kirjanduskriitik •tõlk •asutas Poeetide Tsehhi •näide loomingust: • „Varahommik“ • „Portselanist paviljon“ Ossip Mandelštam •vene luuletaja •esseist •akmeist •tähtsamad teosed: • „Kivi” • „Tristia” Tuntumad teosed Anna Ahmatova Anna Ahmatova luulekogu „Palvehelmed“ Anna Ahmatova luulekogu „Õhtu“ luulekogu „Valge parv“ Tuntumad teosed Nikolai Gumiljovi teos „Portselanist Akmeismile omane Ossip Mandeštalmi teos „Tristia“ paviljon“ raamatukujundus
Viivi Luik Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Lühidalt elust VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946. aastal Viljandimaal, Eestis Õppis Tänassilmas algkoolis, Kalmetu 8-kl. koolis ning Tallinna kaugõppekeskkoolis 1965-1967. Töötas raamatukoguhoidjana, masinakirjutaja ja arhivaarina 1967. aastast kutseline kirjanik Esikkogu „Pilvede püha“ 1965 Noorusluules domineerib tundelüürika Vormis eelistab vabavärssi ning liivilikku ja haikulikku lühidust 1985. aastal kirjutas romaani „Seitsmes rahukevad“, milles kujutatakse sõjajärgseid aastaid lapse silmade läbi Lisaks luuletamisele tegeleb ta ka lastekirjanduse kirjutamise ja luulete tõlkimisega Teosed "Pilvede püha" (luulekogu, 1965) "Taevaste tuul" (luulekogu, 1966) "Hääl" (luulekogu, 1968) "Leopold" (lasteraamat, 1974) "Vaatame, mis Leopold veel räägib" (lasteraamat, 1974) "Leo...
Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega, nimelt sõnastas ta kirja esimese versiooni. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna ja kuulus Eesti Kongressi ning aastail 19921993 Eesti Vabariigi Riigikokku. Kuid ta loobus poliitikast ja on tegutsenud vabakutselise kirjanikuna. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. 2. Looming Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965. Aastal 1967 avaldatud luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi (,,Vercingetorix ütles", ,,Me peame ju väga tasa käima", ,,Üks kuningas oli kord maata"). Aastal 1985 ilmus Kaplinski luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Raamatus ,,Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea
(1899 1977) Sündis Tartus Luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik, memuarist "Siuru-raamat" (1949) Sisu: Kirjanike rühma "Siuru" loomine ja nende tegevus. Henrik Visnapuu ehk Vürst (1889 - 1951) Tartu Ülikool klassikaline filosoofia Luuletusi avaldas aastast 1908-vanaromantiline laad "Tallinna Teataja", "Uus Eesti", "Varamu" Luulekogu: "Amores" "Siuru" üks kesksemaid luuletajaid
aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1991. aastal Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Luulekogu “Maailma asemel” analüüs Luulekogu põhiteemad on maailm ja selle avastamine. Samuti igatsus, kurbus ja lootus on paljudes luuletustes. Kuid ma tundsin: sääl all keegi on, Kes kähiseb, ägab ja kiljub
"Hingring" (1997) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Tähendused" (2007) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) "Sa pole üksi" (2011) „Suurtelt väikestele“ (2006, koostöös E.Niidu ja H.Runneliga) „Elu tants“ (2013, koostöös J.Roostega) „Olematuse aiad“ (2012) Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest 1991 Ajakirja "Looming" luulepreemiad 1991 ja 1993 Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest 2003 Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Looming teatrilavadel "Mandragora„ (Tallinna Linnateater, 2003) "Unenäokohvik„ (Rakvere Teater, 2010) Loomingut iseloomustavad sõnad Kirglikkus Isamaalisus Naiselikkus Hingelisus Õrnus Julgus Puudutav Romantilisus Tunded
toimetaja ning tõlkija. 19661977. aastal õppis ta Tallinna 7. keskkoolis, mida tuntakse tänapäeval Tallinna Inglise Kolledzina. 1979. aastal asus ta kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetusse korrektorina tööle. 1982. aastal sai temast Kirjanike Liidu liige. Alates 2001. aastast kuni 2013. aastani oli ta ajalehe ,,Sirp" toimetaja. (Vikipeedia) Doris Kareva esimene avaldatud luuletus 1960.aastal ning 1978. aastal avaldati tema esikkogu ,,Päevapildid". Eestis on nimetatud tema luulekogu ,,Aja kuju" raamatumessi peaesinejaks. Ta on kirjutanud ka mitmeid luuleraamatuid, ,,Päevapildid", ,,Armuaeg", ,,Aja kuju" ning paljusid veel. Doris Kareva on saanud ka mitmeid tunnustusi, mille hulka kuuluvad ka Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001.aastal ning Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993. aastal. (Vikipeedia) Joonis 1 Doris Kareva. Allikas: Vikerraadio.err.ee 4
kokku unenägu"; armastusluule valikkogu "Ohvrisuits"; 2 esseekogu; kirjandusloolisi ülevaateid ja rohkesti kompatseid lühiuurimusi eesti ja väliskirjandusest Ernst Enno(1875-1934) Õppis vallakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu Reaalkoolis, Riia Polütehnilises Instituudis. Võttis osa Rõngu kirjandusliku ringi tegevuset. Töötas ka Postimehe toimetuses, et õpingute jaoks Riias raha teenida, 1906 läks kodutalle Soosaarele, 1919 elas Haapsalus. 1909 1. luulekogu "Uued luuletused", ainus proosateos "Minu sõbrad", luulekogu "Hallid päevad"; looming igatsev ja lüüriline, tee on lemmiksümbol, koduteema, tuntud lasteluuletaja "Üks rohutirts läks kõndima (lasteluuletuste raamat) Ridala(1885-1942) Pärit Muhust, õppis Kuressaare gümnaasiumis, kus andis kaaslastega välja ajakirja "Noor-Eestlane"; tänu Aavikule sai temast "Noor-Eesti" liige; vangistatud 2 korda; jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis; oli Tartus emakeele õpetajana, pärast läks
Esikteos on ,,Nägu koduaknas". 13 luulekogu. Lorilaulud- ,,Minul on karvased sääred" Tema eeskujud: J.Liiv, G.Suits. 1965-loomingu loosung. Ilmar Laaban- Eesti sürrealismi isa. Ta kasutab keeleuuenduslikke võtteid ja võõrsõnu. Muutis luulet, tuues sinna sisse erootika, suguorganid. Luuletustes esines roppusi. Tema luule oli tihti rütmivaba, esines homonüümia. Tema luules oli surm unenäoline ja midagi ilusat. Kirjutas ka limerikke, häälutusi. Oskas palju keeli. , 1. luulekogu ,, Ankruketi lõpp on laulu algus" Olulisemad kujundid on meri, liiv, neitsi. Lemmiksõnad: looming, häving, armastus, surm. 2. luulekogu ,, Rroosi Selaviste" Eestis ilmus 1990. kogu ,,Oma luulet ja võõrast". Proosa vanad: Bernard Kangro- Kirjutas ühe õhtuga raamatu. Oma luules väljendab kodukohta ja ümbruskonna loodust. Ta romaanid keerlevad reaalsuse-kujutluse piirimail. Tema tuumteos oli "Tartu sari"-see koosneb 6 romaanist. Tema algatusel loodi Eesti Kirjanike Kooperatiiv
1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis.Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära" (15 000 krooni igas kuus). Kokku oli sel aastal stipendiaate 16. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Luuletaja Maria Lee on Doris Kareva tütar. Looming Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed"
Hõbe- ja ühe Pronksmuna. Asko ise on olnud ka liiklusõnnetuses ,kus jäi ellu tänu turvavööle. Lõhkes esirehv ja oli märg tee. Künnap on elanud aastaid Tallinnas, aga tunneb ennast paremini kodus lapsepõlvelinnades Tartus ja Helsingis. 3 Looming Teosed: ·· 1999 "Pimeduse vastu", kolm lühilugu ja graafika ·· 2000 "Kokkusattumuste kaitseks", luuletused ja graafika "Neid vigu me ei korda", luulekogu (koos Karl Martin Sinijärve ja Jürgen Roostega) ·· 2001 "Kaardipakk", luulekogu (koos Karl Martin Sinijärve, Jürgen Rooste, Elo Viidingu ja Triin Soometsaga) ·· 2003 "Ja Sisalikud vastasid", luulekogu tüpograafiaõpiku vormis ·· 2004 "Kõige ilusam sõda", luulekogu "Untitled", ingliskeelne luulekogu (koos Karl Martin Sinijärvega) Turundustöö ·· 1998 sotsiaalkampaania "Ära löö last!" (koos Sirli Tarve, Priit Isoki ja Kaur Hansoniga)
Analüüs Doris Kareva luulekogust ,,Perekonnaalbum" Doris Kareva luulekogu ,,Perekonnaalbum" koosneb ülilühikestest luuletustest igaüks vaid neli rida, kuid neid lugedes tuleb järele mõelda kauem kui mõnda pikka sonetti lugedes. See luulekogu räägib elust endast, selles on tegelasteks nähtused, tunded ja iseloomujooned. Luuletustel jääb põhimõte samaks, aga iga inimene kes neid ridu loeb, saab tõlgendada neid omamoodi, iseenda elukogemuste põhjal. Luuletusi täiendavad ja loovad neile tausta üsna erilised illustratsioonid (kujundanud Piia Ruber)
K. Ehin „Viimane Monogaamlane“(2011) Valisin Kristiina Ehini luulekogu „Viimane Monogaamlane“. Kuna mulle meeldib väga K. Ehini luule üldiselt, siis sellepärast valisin ka ühe tema luulekogust. Teose keskseks teemaks on armastuse, tõe ja õnne otsimine kaasaeegses maailmas ja seeläbi ka erinevate kannatuste ja valu kogemine. Teoses domineerib lõpmatu lootus ja ootus, mis ei vii (kuhugi) lõpptulemuseni ning kurbus ja äng, millel ei näigi lõppu olevat. Luulekogu tajutavaks nn. peategelaseks on noor naine, kelle silme läbi kõik sündmused aset leiavad
vastu võitlemises. Värsid kõlasid kaasa stalinismivastasuses ja soovis olla demokraatlikud. Lugejad said sellest võitlustahet juurde ning seetõttu oli raamat eriti populaarne noorte hulgas, kes on muidugi tuntud oma mässumeelsuse poolest. Jaan Krossi enda sõnade järgi on ,,Söerikastaja" naeru vabastav naer, mineviku dogmadest ja traagikast üleoleku osutus. Luuletaja on esiti võitleja, kes kutsub inimesi üles ning kes ründab räpast ja võltsi sõjaka ägedusega. Luulekogu oli kirjutatud enamuses aastatel 1955 1958. Et kogu oleks sotsiaalselt löövam, jättis Kross nii mõnegi sellise luuletuse, mis oleks võinud sõjakuse tunnet nõrgendada ja mõtted mujale juhtida pealkirjaga märgitud sihist. Luulekogu läbiv motiiv on söekaevandaja, mis sümboliseerib puhtuse taotlust. Puhastumise käiku kuuluvad silmakirjalikkus, roomamine, muganemine, teaduslik ja kirjanduslik haltuura ja bürokratism
Luulereferaat DORIS KAREVA Elulugu · Sündinud 28. november 1958 · Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perre. · 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis · 1977 astus ta Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda · Kooli lõpetas ta 1983 inglise filoloogina · 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks · 1979 asus Kareva tööle ajakirja Sirp · Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis · 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde Kareva luulekogu "Aja kuju" · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja · Luuletaja Maria Lee on Kareva tütar Looming · Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974 · Üks tema kuulsamaid esikkogusid on "Päevapildid", mis ilmus aastal 1978 · Viimane luulekogu "Deka" ilmus 2008. aastal · Kareva tõlgib ja koostab erinevaid
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM EESTI LUULE Referaat Henri Allik 9.b klass Kuressaare 2008 Contra Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval ...
Juba lapsepõlves huvitus kirjandusest Üks Arbujate juhtvaime Abielus Betti Alveriga Suri väljasaadetuna Siberis Tjumeni oblastis Haud Looming Kuu sinivingus valge marmor ujub kui kiirgav lumi põhja taeva all. Küpresse tardunud ladvus öökull huikab, Esikkogu ,,Palavik" (1934) täht mõni tulisilm öö taarnais tuikab. Teine luulekogu Fontäänest kihisedes keeb kristall; kül udu piki kivisambaid sujub. ,,Kohtupäev" (1937) Kes mäletab veel kahavat printsessi, öö vaikuses kes kaua valvand siin, pää kuumav kaleda kolonni najal? See oli sätendaval, vingel aastajal, kuid nüüd mind siia toonud sama piin
Rabindranath Tagore Rabindranath Tagore sündis 1861.a. Indias Calcuttas perekonnas, mille liikmete hulgas oli muusikuid, kunstnikke, kirjanikke. Oma esimese luuletuse kirjutas andekas ja tundliku loomusega Rabindranath 8-aastasena. Kui ta 1941.a. teispoolsusesse lahkus, jäi temast, keda siis nimetati Maailma Luuletajaks, järele üle 50 luulekogu, palju näidendeid, romaane, jutustusi, artikleid, hulganisti toid keele ja kirjanduse, filosoofia ja religiooni alalt, kooliõpikuid. R. Tagore oli tuntud hea muusikuna, heliloojana ja ka näitlejana. Viimases rollis esines ta küll vaid oma koduteatris Calcuttas, kus näitlejateks ja publikuks olid Tagore'ide perekonna liikmed ja nende sõbrad. Aga ta ei jäänud kõrvale ka näidenditest, mida etendati tema poolt 1901.a. perekonnamõisas Santiniketamis asutatud koolis
Ado Grenzstein [Piirikivi] "Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi." 1849: Sündis 5. veebruar. Kõksi küla, Tarvastu kihelkond. Rentniku poeg. Sai hariduse kohalikust kihelkonnakoolis. 187174: Valgas Cimze seminaris. 187476: Audrus köster ja kihelkonnakooliõpetaja. 1876: Kutsuti Tartu Hollmanni seminari (I [saksa] Õpetajate seminari) õpetajaks. 187880: Täiendas ennast Viini pedagoogiumis seejärel Peterburis koduõpetaja. 1881: Toimetas Eesti Postimeest, kus kritiseeris balti mõisnike privileege ja nõudis eestlaste õiguste laiendamist. Tema eestvedamisel sai teoks saatkonna lähetamine Peterburi ja keiser Aleksander III-le eestlaste soove sisaldava märgukirja üleandmine 19. VI 1881. 1881/2: Asutas ajalehe Olevik. Populaarne. 1881-1905, 1910-1915. 1888: Sattus vastuollu eesti rahvusliku kui ka baltisaksa poliitilise liiniga. Püüdes venestusreformide tagajärgi lugejatele selgitada esines ta nende pooldajana. Hakkas kritiseerim...
peent psühholoogilist analüüsi, vahel ka sarkasm Varasemat loomingut iseloomustab sümbolism hilisemat sotsialistlik ideoloogia Seotus kirjanduslike rühmitustega J. Semper oli tihedalt seotud rühmitusega "Siuru", osales ka ajakirja "Tarapita" tegevuses Aastatel 1930-40 oli ajakirja "Looming" toimetaja ja Eesti Pen- klubi esimees Semperi esimesed teosed avaldati lätikeelses ajakirjas "Kahwi" Luulekogu "Tuuleratas" Luulekogu algab nimiluuletusega "Tuuleratas" Luulekogu iseloomustab süvenenud realistlik elutunnetus ja intellektuaalse tagapõhjaga kujutuslaad Tugev temaatiline mitmekesisus, sotsiaalsete probleemide esiletõus ning Euroopat ähvardava fasismiohu tunnetamine Kogus on tugevalt tunda kurja tagamõttega sarkasmi ja irooniat Tuuleratas esimene salm Kuhu see talvetuul vinge lapse lahtisest käest viis selle tuuleratta? Kuidas ta minema vuras
ILUSAKS INIMESEKS Jürgen Rooste JÜRGEN ROOSTE Sündinud 31. juuli 1979 1997. aastal lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997-2004 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis Ajalehe Sirp kirjandus-ja tegevtoimetaja Märtsis 2007-2008 oli Eesti Instituudi juhataja Soomes LUULEKOGU "ILUSAKS INIMESEKS" Ilmus 2005. aastal Luulekogu põhiteemad on luule, armastus, Tallinn ja inimese ilu, mida ühiskond rikub. Luulekogu tekstid näitavad elu pahupoolt, kuidas inimene on nõrk ja mõjutatav. ÜKS PILT fuuuuuuuugahhhhhhhhh sündisin ilusaks inimeseks täiuslikuks perfektse keha ja vaimuga aga ühiskond - too väljamõeldis - sandistas mu
Uudisjutud ja kirjad" (Huma 2006) "Päevaseiskaja LõunaEesti muinasjutud / SouthEstonian Fairy Tales" (Huma 2009), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) "Kirjatud teekond" (Saara 2012) Tõlked teistesse keeltesse Luuletusi on tõlgitud soome, rootsi, inglise, iiri ja saksa keelde Kristiina Ehini luulekogud Ilmar Lehtpere tõlkes on pälvinud mitmeid tõlkeluuleauhindu Corneliu M. Popescu luuletõlke auhinna luulekogu "The Drums of Silence" eest aastal 2007 Samuti aastal 2010 Poetry Book Society Recommended Translation auhind luulekogu "The Scent of Your Shadow" eest Tunnustused 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" Ole siin Ole siin kui sind
Anna Haava „Väike luuleraamat“ Mina analüüsin D.Vaarandi koostatud luulekogu Anna Haava luuletustest.Anna Haava peamised luulekogud on: „ Laulan oma Eestilaulu“, „Siiski elu on ilus“, „Meie päevist“. Selles luulekogus,mida ma analüüsin on luuletused jaotatud aastaarvude järgi. Eespool on vanemad ja tagapool uuemad. Nii sain ma kergesti jälgida,mis tunded A. Haaval erinevatel elujärkudel olid. Luuleraamatus on põhilised teemad: 1)isamaa- „ Oh kodumaa“, „ On püha mulle mu kodumaa muld“;
Teosed "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007 "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Dantelik auk" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2012 Tunnustused 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2009 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2011 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" eest (Looming 2010, nr 2, lk 152177) Mis on hea luule olulisemad omadused?
eest.hilisem looming(,,kuningal on külm" ma armastan sakslast". Ernst enno-sund 1875,tartumaal,lapsepõlves kiindunud loodusesse ja kdukohta, ta hakkas luulet avaldama 1896a, tema esikogu oli"uued luuletused",kunstiliselt kõige kandvam on tema teine luulekogu"hallid laulud",viimased käsiraamtud"kadunud kodu" ja ,,valge öö", oli luuleuuendaja. Ridala sünd 1885 muhumaal,kuivastus, käis kuressaare gümn, omal käel õppis ta itaalia,soome,muid keeli,surmani oli eestikeele lektor.esimene luulekogu oli ,,villem-grünthali laulud", peale seda ,,kanged rannad".need sisaldasid tema kõige kandvamat osa lüürikas, tema aineallikaks on kodusaar,maastikud,raud,meri. Gailit-sündis valgamaal,hariduse sai tarus ja valgas, oli eesti kirjanik,vahepeal töötas riias ajakirjanikuna,tuli eestisse ja töötas ,,tallinna teatajas",tegid koos visnapuuga siuru rühmituse, ta oli ka sõjakirjasaatja,vabakutseline kirjanik,oli ka vaenmuise direktor, 1944 põgenes rootsi, elas seal surmani
Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik, alates 1970. aastast ka Kirjanike Liidu liige. V. Luik on elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas. 1974. aastal abiellus ta eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Esimene luuletus ilmus V. Luigel Viljandi lehes ,,Tee Kommunismile" 1962. a. ning esimene luulekogu ,,Pilvede püha" ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu (nt. ,,Taevaste tuul", ,,Pildi sisse minek", ,,Põliskevad", ,,Rängast rõõmust" jne), kolm romaani (tuntuim ,,Seitsmes rahukevad") samuti esseesid ja lasteraamatuid (nt. ,,Leopold", ,,Tubased lapsed", ,,Kolmed tähed"). 1985. aastal ilmunud V. Luige romaan ,,Seitsmes rahukevad" on tõlgitud paljudesse erinevatesse keeltesse ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. Tunnustused
"Sigtuna väravad" (1968) Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980), ning kogu "Viimne vabadus" (1996), mis koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast. Luulekogu: "Inimese teekond" (1972) 3 3. Luulekogu ,,Inimese teekond" ,,Kojuigatsus kauguseigatsus" ,,Mis on mõisa metsa taga" ,,Ei, meie ei tule kunagi tagasi siia randa." ,,Meie juured ei ole lapsepõlves" ,,Ka sisaliku tee kivil jätab jälje" Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, võib kunagi otsa saada, aga naeratus jääb. Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud, jääb igavesti ootama.
Betti Alveri luulekogu ,,Eluhelbed" analüüs Betti Alveri luulekogu ,,Eluhelbed" ilmus aastal 1971. Luulekogu põhilised teemad on lapsepõlv, selle meenutused ja igatsus, suhted ema ja isaga, maailma julmus, sõda ja surm. Hirm Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti. Nüüd miski kui kraabiks ja iniseks vist koerad on ahelast lahti. Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks. Ta tuleb! Sa palveta minu eest, oh palveta igaks juhuks! Kas kuuled, kuis vaenlase vastu ööd all helvetis paugutab lokku? Mu päevade aken on puruks lööd
aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu NAKi liige (Noorte Autorite Koondis) ning KL-i (Kirjanike Liidu) liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Alates 2007. aasta aprillist on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin Sinijärv on olnud kümmekond aastat ETV kultuurisaate "OP!" saatejuht, 2010. aastast juhib ta kultuurisaadet "Jüri Üdi Looming Esimene luulekogu "Kolmring" ilmus 1989. aastal, milles avaldus Sinijärve omapära: ta kasutas futuristliku luule võttestikku, rakendas keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Kogus on keeletundlikkust ja kujundileidlikkust, ei puudu ka tundelüürika. Kuid 1990. aastate teisel poolest paistab Sinijärve luule "täiskasvanulikum", on tunda kurbust, allaandmist ning tajutav on stiilipingete lõõgastumine "Vari ja viisnurk"
mitmekülgse inimesega. Ta on eesti luuletaja, ajakirjanik ja saatejuht. Ta on avaldanud ka mitmeid arvustusi, raamatututvustusi ning kokanduskommentaare. Töö käigus proovin lugejale kirjeldada tema elu ja anda ka ülevaate tema teostest ning luuletustest. Raamatute saamisega oli mul natuke raskusi, kuna raamatukogudes neid saada polnud, ainult mõnda üksikut. Ühtegi tema isiklikku luulekogu ei õnnestunidki mul saada, kuid lugesin teoseid, kus oli lisaks Karl Martin Sinijärvele veel paljud teisedki luuletajad oma loomingu kirja pannud. Samuti leidsin ma Internetist mitu tema luuletust. Vaatasin ka Sinijärve juhitud kultuurisaadet OP!, et temast endast rohkem teada saada. Elulugu Karl Martin Sinijärv on eesti ajakirjanik, luuletaja, kolumnist, kokanduskommentaator ja saatejuht. Ta sündis 4. juunil 1941. Aastal Tallinas
........................................................................... 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Looming..................................................................................................................................5 Luulekogu............................................................................................................................... 7 Kokkuvõte...............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................9 2 Sissejuhatus
Luuletaja Jaan Kaplinski Jaan Kaplinski on üks Eesti tuntud luuletaja. Tema luuled on metafoori rohked. ·Sünd 22.jaanuar 1941 aastal (Tartus). ·1958 lõpetas ta Tartu 1.Keskkooli. ·Lõpetas 1964 Tartu Ülikooli prantsuse fililoogia alal ·On avaldanud kokku 17 erinevat luulekogu. ·Esimene luulekogu "Jäljed allikal" ilmus 1965. ·Tuntumad luulekogud on: "Vaikus saab värvideks" , "Teiselpool Järve" , "Sõnad sõnatusse" ja paljud teised Ta töötas aastate jooksul vanemlaborandina, eesti keele teadlasena ja nooremteadurina Tallinna botaanikaaias. Jaan Kaplinski on üks Eesti tuntuim ja tõlgituim kirjanik ja luuletaja.
Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest See on Lõbus, laululine, säravalt virtuoosse keelekasutusega... Räägib võru murdega...ja paljud ta luuletused on ka kirjutatud võru murdes. 1. Luulekogu ,,ohoh" "Eesti kirjandusloo"(raamatu, kus on kirjas kirjanikest alates esiaegadest kuni tänapäevani) teatel tekitas Contra esimene, 1995. aastal ilmunud luulekogu "Ohoh!" vähe vastukaja, ent mõne aasta jooksul algas tema tähelend, "kui teda hakatakse nägema avalikel esinemistel ning järjepannu tuleb uusi, odavaid ja koledavõitu väljanägemisega raamatuid". Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane
Küll aga leidub tema luuletustes küllaga epiteete. Luulekogud • "Ohoh!" (1995) • "Tahaksin olla autobuss" (2008) • "Urvaplaaster" (2012) • "Contrarünnak" (2004) • "Okseoksjon" (2011) • "Kõik on Kõige targamad“ Luulekogu „Tuul kägistab ust“ • Kõik luuletused on täiesti erinevad ja jutustavad erinevatest teemadest. Minu arvates nendes luuletustes sügavat sisu pole ja luule räägib enamasti sotsiaalsetel teemadel. Loetavaks teevad selle luulekogu väga tabavad riimid. Sõnakasutus • Kõnekujundid: Contra kasutab nii personifikatsioone, epiteete, metafoore ja hüperboole. Neid kõiki kasutab ta aga mõõdukalt või isegi vähe. Mees paneb lihtsad sõnad riimi ja see on kõik. Lugedes luulekogu „ Tuul kägistab ust“, ei ole aru saada, et autor mõnda kõnekujundit eriti palavalt armastaks. Kõnekujundid • Epiteete kasutab autor oma luules palju: • -vana tibla • -väike klõps • -noor nudist
d) Sotsialistlik realism – kirjanik pidi ülistama riiki, selle juhte, õigustama töölisklassi ja parteisid jne. … • 1949 – nõiajaht eesti kultuuritegelastele • 1950 – puhastati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit nõukogudevaenulikest kirjanikest. • 1945-53 – kõige mustem periood eesti kirjanduses Pagulaskirjandus • Algselt tehti seda Saksa põgenikelaagrites • 1960ndateni oli see jõulisem kui kodu-eesti kirjandus • 1944-90ndatel anti välja 1818 luulekogu 75 autorilt, 267 romaani, 155 memuaarkirjanduse teost. • Palgulaskirjanikeks olid G. Suits, M. Under, K. Lepik, B. Kangro, I. Ivask jne Marie Under (1883 – 1980) • Eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. • Töötas 1901- 1902 ajalehe „Teataja” toimetuses • Kuulus Siuru rühmitusse • Oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid • Aastal 1917 ilmus tema esikkogu „Sonetid“ … • Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud
Tegutsemisaja alguses oli Siuru ühtehoidev, aga eristuma hakkas boheemlaslik ,,vasaktiib"- Gailit ja Visnapuu. Nad leidsid, et teised, eriti Under ja Adson, on liiga alalhoidlikud ja ning väikekodanlikud. Visnapuud häiris Siuru nn ,,lilleluule". Siuru looming oli juba laadilt selline, mis saab valitseda vaid lühikest aega. M. Under Rühmituskaaslaste poolt Siuru printsessiks hüütud. Gailit nimetab ,,Noor-Eesti puhkema läinud õieks". Tema tähtsaim, siurulikum ja esimene luulekogu ,,Sonetid" Underi luules elad ja kõneleb armastav naine: tundeline, avameelne ning ümbritsemale ilule vastvõtlik. Kajastuvad eri ajaloojärgud ning poeetilised stiiilid; annab edasi inimese siseilma keerukust, tundeid ja varjatud tunge. Läbib olemise suur vastasseis- elu ja surma, rõõmu ja mure, valguse ja varju vahel. H. Visnapuu Kutsuti vürstiks ja poeeside kuningaks. Mehelik, vahel järsk ja äärmuslik luuletaja.
GUSTAV SUITSU LUULE 1905.aasta välja tulnud ,,Elu tuli" oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Suitsu esimene luulekogu oli mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud ülipidulikke luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Enamasti lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. "Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul
3) Gustav Suitsu elu ja looming Gustav Suits 1883-1956. Sündis 30. novembril Tartumaal, võnnu vallas, koolmeistri peres. õppis Tartu Kroonu Gümnaasiumis 1894-1906. Valdas palju keeli (saksa, vene, prantsuse, soome, kreeka). Andis saksa ja prantsuse keele tunde. 1899 debüüt luuletusega "Vesiroos". Lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Õppis TÜ-s. kirjanduslugu ja esteetikat, lisaainetena soome keelt ja folkloori. Täiendas end Helsingi Ülikoolis. Esimene luulekogu 1905 Soomes "Elu tuli". Lõpetas ülikooli 1910 ja läks tööle Helsingi Ülikooli juurde. 1915. TÜ Eesti kirjanduse lektor. Gustav suits pani aluse eesti kirjandusteadusele. 1944. pages Eestist Rootsi. Maetud Stockholmi metsakalmistule. Luulekogus "Elu tuli" on noorusetemaatikat ""Oma saar ja "Nooruse aeg")(optimism, armatusluule, elujõud), pühendusluulet ("Üks ennemuistne lugu", "Käkimäe kägu"). 1913 luulekogu "Tuulemaa" ajaluule ("Laul Eestist", "Sügise laul", "Soolaugastel",
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
