Tema kõrgtasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" (1929) Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. "Aasta kauneimal õhtul" Aasta kauneimal õhtul mõte käib kaugeid kaotatud teid, peatudes kõigel ju lapseeast nähtul: täna see jälle kui aardeleid. Vaadates pühale puule, otsin palvused neid, neid, keda keegi ei kuule, neid, keda keegi ei näe, keegi, ei keegi. Neile ma läidan küünalde leegi, neile ulatan käe. Luulekogu teemad Enamasti kurvapoolsed, nukrad ja igatsevad. N: Ma istun ihuüksi närtsind rohus, maadligi alandlikud, vaiksemalt kui vari. Osalt ka rõõmsameelsemad ja hoogsamad. N: Sõpradega kaugetega koos, istund olime me jutuhoos, oli veidi naernudki me suu, seda polnud ammu juhtund ju. Luulekujundid Võrdlus: Leht läbipaistev kui klaas ; See lai ja hele taevakumm justkui allmaailmast tundmatum. Metafoor:
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool ,,Hingring" Doris Kareva Koostaja: Claudia Juhendaja: 2013 Luulekogu analüüs Valisin luuletaja Doris Kareva, sellepärast et olin Doris Karevast nii palju head kuulnud ja tahtsin tema loominguga rohkem kursis olla. Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Kareva esimene luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis ,, Trükitähed". Suurema lugejate hulgale ilmusid tema luuletused ajakirjas Noorus. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "Noorte kirjandussündmus `76" oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid". [1] ,,Päevapiltide" puhul mä...
Kristiina Ehini luulekogu ,,Emapuhkus’’ analüüs Luulekogu kätte võttes ning seda esimese hooga sirvides, jättis see mulle meeldiva mulje. Esikaanelt vaatab vastu joonistus naisest õunaga ning raamatu tagakaanel on pilt luulekogu autorist Ehinist, kes kannab tumedat kleiti, millele on tikitud tema esivanemate nimed koos aastaarvudega. Samuti võib tagakaanelt lugeda lühikest luulekogu tutvustust, mis annab teada, et luulekogu on Kristiina Ehini viiendana ilmunud luulekogu (2009.a), kirjutatud kahe aasta jooksul väikese lapse kõrvalt ning, et luuletusi saadavad katkendid perepärimusest. Luulekogu seest on jagatud nelja suuremasse peatükki, mida siis illustreerivad Kristiina Ehini esivanemate mälestused koos piltidega. Minu kokkupuude teose autoriga on olnud varasemalt aga üürike, kui käisin tema loengut kuulamas, kus ta rääkis enda teostest ja enda elust lühidalt. Ta jättis mulle
Heiti Talvik Heiti Talvik sündis 9. novembril 1904 Tartus. Ta oli eesti luuletaja. Tema isa oli pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu Ülikoolis. Heiti ema oli aga tuntud pianist. Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama,mi llele andis tõuke Tuglas, kellega tal oli ka kirjavahetu s. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luulekogu „Palavik“. Samal aastal sai Talvikust Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 1937. aastal ilmus temalt luulekogu „Kohtupäev“. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. 1945. aastal Talvik arreteeriti NKVD poolt ja saa...
Mõlemad kogud ilmusid aastal 1979 ning väärivad kindlasti erilist esiletõstmist. ,,Krõlli- raamat" sisaldeb eepilise koega värsse fantastilisest Krõllist, kes E. Valteri illustratsioonide abiga on muutunud väga armastatud olendiks eesti lastekirjanduses. Krõll kehastab laste vallatust ja muid tülitekitavaid omadusi, millesse kirjanik suhtub huumoriga, pidades kõike krõllilikku lapsepõlve loomulikuks nähtuseks. ,,Oma olemine, turteltulemine" on seevastu lüüriline luulekogu, mis koosneb seitsmest tsüklist. Temaatiliselt on raamat kirev ja raskesti süstematiseeritav, sest haarab kogu lapse elu. Loodusluule on impulsse saanud kõigist aastaaegadest, eriti aga talvest (,,Pika kelgu laulud" ja ,,Nääripähklid"). Erakordselt sugestiivne on autobiograafiline lühipoeem ,,Turteltulemine", milles kujutatakse noore naise ja ema mälestuslikku tagasipöördumist oma lapsepõlve, silla rajamist erinevate generatsioonide ja ajastute vahel
luuletuse mõttele · Meeldis: luuletused ei olnud igavad, pildid, · Ei meeldinud: luuletused olid tagamõttega · Soovitaksin: vanemale inimesele Luulekogu ülevaade · Luuletusi: 66, luulezanrid loodusluule, loomingus vähe luuletusi, mis rangelt ühe zanri alla kuuluksid, esines nii riimi kui vabavärssi · Läbivad teemad: isamaa, loodus, aastaajad, · Meeleolu: kurvameelne, nukker, kõige rohkem meeldinud luuletuse analüüs Sa oled kui salanaine, Sain nii aru, et autor rääkis mu kallis kodumaa; kodumaast ehk Eestist kui salanaisest, sest tol ajal kui ta
Betti Alver Omajuur Koostanud Kristi Metste 1. Luulekogu “Omajuur” maalib portree ühest Eesti 20. sajandi tuntud poetressist, Betti Alverist. Ta on üks armastatuim ja lummavaim luuletaja Eesti ajaloos. Luulekogu koostaja Kristi Metste on luuletused seadnud ajalisse järjestusse, Alveri elukäigu, eneseotsingute, rõõmude, murede ja kriiside järgi. Silmas on peetud ka aastaaegade järgnevust - kevad, suvi, sügis, talv - ja meeleolude vaheldumist vastavalt sellel. Luuletused on jaotatud viide ossa: lahkumine kodust, eneseotsingud; aeg Heiti Talvikuga; aeg pärast Heiti Talvikut ja koos Mart Lepikuga; aeg pärast Mart Lepikut; üksindus, lõppvaatus. Teose
Anni Aru 10.a Betti Alveri luulekogu „Eluhelbed” analüüs Betti Alveri luulekogu „Eluhelbed” ilmus aastal 1971. Luulekogu põhilised teemad on lapsepõlv, selle meenutused ja igatsus, suhted ema ja isaga, maailma julmus, sõda ja surm. Hirm Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti. Nüüd miski kui kraabiks ja iniseks vist koerad on ahelast lahti. Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks. Ta tuleb! Sa palveta minu eest, oh palveta igaks juhuks! Kas kuuled, kuis vaenlase vastu ööd all helvetis paugutab lokku? Mu päevade aken on puruks lööd
nii kunstnikke kui muusikuid. Pealkirja lahtimõtestamine „Mureliku suuga“ Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid kogus "Mureliku suuga" (1942). Elu okupatsioonide ajal oli murettekitav ja raske. Luuletustesse on kirja pandud ka lootused ja ootused helgemast tulevikust. Kellele luuletused mõeldud? Luulekogu on mõeldud neile, kes elasid Underiga samal perioodil läbi sarnaseid katsumusi. Inimesi ühendas üks valu ja vaev, mida Marie Under väljendas enda luuletustes. Lüüriline eneseväljendus ja mina vaatepunkt Seosed autori ja lugeja eluga Seost luuletuste ja oma isikliku eluga pole. Üldine meeleolu
“Eluhelbed” Betti Alver 1. Luulekogu tutvustus raamatumüüjana: Betti Alveri luulekogu “Eluhelbed” tuli välja 1971 aastal, mil Alver on 65 aastane, mis võib selgitada ka luulekogu pealkirja. Ma ütleks, et kogu tema luule on nagu habras müsteerium. Luulekogu on jagatud neljaks suuremaks peatükiks “Ja see oligi kõik,” “Väike perekonnalugu,” “Õhukivi” ja “Eluhelbed.” Kogu tema luulekogu on tugevalt seotud loodusega, kõige enam esimene osa. Väikeses perekonnaloos on ta teinud luuletuse emast, isast, külalistest ja tuulelastest. Üleüldiselt on tajutav pigem negatiivsus ja minu arust kõige enam “Õhukivis,” kus on väga palju nukrameelseid epiteete ja seda ka põhjusega, et seal on luuletatud sõjast
Triin Tasuja “Armastust on ja armastust pole” (2011) Luulekogus “Armastus on ja armastust pole” korduvateks teemadeks on elu, ilu, armastus ja õnn. Elu teemast kirjeldab autor, kui julm, hukas ja lootusetu võib olla elu. “...kui naine armub määratusest, naine abiellub armastusest, mehega kellest saab joodik, mehega kes on alla andnud nõrk sitakotist joodik, ja läheb oma naisele kallale, oma pojaga kaklema, verepritsmed veel aastaid suure toa tapeedil” Ilu all kirjeldab Triin Tasuja, kuidas naised teevad ennast ilusaks meeste pärast, kuid mehed ei märka seda. Samuti kirjutab ta luuletuses “Kuidas ma muutun kellekski, kes ma veel pole”, kuidas naised kaotavad oma neiupõlve meeste pärast. Meeste tõttu saavad neidudest naised. “...ei näe, kuidas mina kasvan ainult ilusamaks sinu pärast, isegi kui sa absoluutselt kõike mida sa ütlesid valetasid, mul suva, ma muutun ain...
Autorist · Doris Kareval on ilmunud palju teoseid: "Päevapildid", "Ööpildid", "Puudutus", "Salateadvus", "Vari ja viiv", "Maailma asemel", "Armuaeg", "Hingring", "Fraktalia", "Mandragora", "Aja kuju", "Lõige", "Deka". · Tema teosed on tavalisest erinevad. Omapärane vaatenurk elule. Üldjuhul arvatakse ikka väga hästi, ta on väga lugupeetud kirjanik. · Tunnused: Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest, Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest, Juhan Liivi luuleauhind 1991, Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001, Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. Luulekogu tutvustus · "Mandragora" ilmus aastal 2002. · Igal teose lehel oli üks luule. Raamat ise oli jaotatud neljaks n.ö peatükiks: keelatud raamat, teemantneem, laulud väikesele printsile, helin. Mõndadel lehtedel oli illustratioon, milleks oli
Marie Under “Mureliku suuga” Koostas: 2016 Marie Under 27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm eesti luuletaja kirjutanud luuletusi ka saksa keeles oli abielus kaks korda suri Stockholmis kuid maeti ümber Tallinna hakkas luuletama 14. aastaselt põgenes perega Rootsi Loomingust 2. augustil 1904 avaldati esimene luuletus "Kuidas juhtus..." luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti esimene luulekogu ilmus aastal 1917 "Sonetid" 14 luulekogu “Mureliku suuga” ● ilmus 1943. aastal ● luuletusi aastatest 1935–1942 ● 11. luulekogu ● vähetuntud ● 21 luuletust ● nii tunde kui mõtteluule ● kurvameelsed ● luuletused räägivad sõjast, leinast, kodumaast ja vabadusest nt: “Valus vaikimine”, “Sõduri ema”, “Kodumaa”, “Kahe tule vahel” Kui aknasse kliriseb kiirtemurd,
pidanud ettekandeid hariduse, kultuuri ja eetika teemal. Stipendiaadina on ta töötanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Flandrias ja Iirimaal. Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi, norra, ungari, poola, tsehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri, kreeka, hindi ja heebrea keeles. Luulekogu "Puudutus" on ilmunud 1981.aastal, D. Kareva oli siis 23-aastane. Kuna luulekogu pealkiri on "Puudutus" siis julgen kahtlustada, et luulekogu läbiv teema on armastus.
RÕNGU KESKKOOL LUUULEKOGU ANALÜÜS Referaat Koostaja: Carmen Kass 8.klass Juhendaja: Rutt Viljaste Rõngu 2012 Betti Alver Betti Alver (õieti Elisabet Alver, aastast 1937 Elisabet Talvik, aastast 1956 Elisabet Lepik oli Eesti luuletaja. Ta on sündinud 23. Novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Tema elutee jõudis lõpule 19.juunil 1989 Tartus. Haridust on ta omandanud Tartu Puskini tütarlase gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas ta aastal 1924. Lisaks õppis ta Ta...
äraostetud vangivalvurite smuugeldati lindistused vabadusse ning tänu sellele leidis muusika ka raadios mängimist ning Verba Ab Intra ka märkimist Eesti Ekspressis, kus grupp valiti ka Eesti Ekspressi Tulevikutäheks.Peale selle on Beebilõusta luulet avaldatud Eestis nii ajakirjades Vikerkaar, Looming ja Epifanio kui ka Soomes ajakirjas Ihminem ja mandariinikeelses ajakirjas PePo. Tänu tunnustatud arhitektile Vilen Künnapuule ilmus 2006. aastal Beebilõusta luulekogu ,,Siin Beebilõust, tere! Häired pimelinna tänavalt" ja aastal 2009 kogumik ,,Resotsialiseerumine". Samal aastal vändati ,,Eesti Lood" sarja tarbeks Beebilõustast ka portreefilm.2011 lõi Beebilõust käed Legendaarne Recordsiga, et välja anda oma debüütplaat "32 Kuupi" Andrus Elbing on kaasaegne luuletaja. Tema luulekogu ,,Siin Beebilõust, tere! Häired pimelinna tänavalt" eripäraks on see, et autori, ohtliku retsidivisti ja alkohooliku, luuleanne
teosega. Minu arvates teose pealkiri „Kaitseala“ seostub Ehini enda sisemise kaitsealaga ning väärtustega. Autori enda sõnul otsib „Kaitseala“ vastust küsimusele, mida ehedat ja kaitsmisväärset on tänapäeva maailmas meis enestes ja meie ümber. Kristiina Ehin kijutas teose 2005. aasta jooksul, viibides Mohni saarel ning teos ilmus samal aastal. Teose ülesehitus on vägagi huvitav. Teos koosneb luuletustest ning päevikukatkenditest. Luulekogu algab luuletusega, milles Ehin kirjeldab oma kevadisi tundeid ja viitab elamusrohke teekonna algusele seal saarel, mida tal tuleb läbida, et saada valmis üks väärtuslik teos „...mina olen saar, sina oled saar ja kauguses paistab ainult ribake tõelisust.“ Luulekogu ülesehitus on hästi mõistetav tänu ühtlasele ja voolavale sisule. „Kaitsealas“ esinevad päevikukatkendid, mis on nummerdatud kuupäevadena ning esinevad sissejuhatustena samateemalistele luuletustele
Luulekogu analüüs 1. Heiti Talvik „Palavik“ 2. a) Valisin valikkogust „Mu südamelt murti pitsat“ kogu pealkirjaga „Palavik“. Mulle tundus, et luulekogu üldine meeleolu on pisut sünge, ängi täis ja rusuv. Autor kasutab palju irooniat ning võllahuumorit. b) „Paaria“ „Blasfeemiline ballaad“ Must jäänud vaid kõle kompleks Oo võllas, hüppetorn siit Hädaorust, Luuvaludes puusi ja reisi, su kitsas redel viipab otse taeva! Mis edasi elab vaid seks, „Eleegia“
Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus .................................. 12 2 Sissejuhatus Jaan Kaplinski sündis 22
lugejateni ka luuletaja mure kogu meie riigi ja rahva pärast. · "Väga väike värsiraamat" (1973) · "Mul on vaid sõnad" (1977) · "Veel üks võimalus" (1982) · "Hiiumaa" Neis luulekogudes tõuseb esile temperamentne ja väljakutsuv tundelüürika, mille keskmeks on inimolemise kahetisuse taju, loodusliku ja naiseliku poetiseerimine. Ilmunud proosateosed · "Autopatoloogiline romaan kirjades" · "Kes meist on Napoleon?" Luulekogu "Laulud vanaemaga" Kõnekujundid 1. Personifikatsioon: Luuletus "Murtud rukkililles": "Nii kestid küla selle õudse aja. Ja järgmised. Ja tuksub praegu veel." 2. Võrdlus: "Kuulata, muusika": "...ta on nagu ta on nagu loom elab nagu lill õitseb nagu leht langeb..." 3. Metafoor: Luuletus "Kuulsusest": "...Helged ajud lahkuvad
aastal sõjaväes ning sealt edasi on töötanud vabakutselise kirjanikuna. Ta on väga tunnustatud kirjanik. Muuhulgas on ta saanud sellised preemiad nagu Eesti NSV teeneline kirjanik 1955. aastal ja ENSV rahva- kirjanik 1965. aastal. Luulekogus on valik erinevaid tema luuletusi ja see on 170 lehekülge pikk. Juhan Smuuli "Väikse luuleraamatu" valisin ma selleks, et tutvuda Smuuli loominguga. Ma polnud ta loominguga varem kokku puutunud ja oli huvitav lugeda. Luulekogu läbivaks teemaks oli meri, sealhulgas ka ilmastikuolud merel. Näide luuletuste läbiva teema kohta: "Atland, märatsev Hannibal, magab. Ta ei norska. Ta uni on hea. Meie triiviva laeva taga Tuhat kajakat tukub ta peal." Palju luuletusi rääkisid ka sõdadest ja kodumaa kaitsest. Näiteks "Mälestusi isast" ja "Võitmatud on meis." Minu jaoks olid luuletused liiga sünge sisuga ja masendavad, aga ju oli siis aeg selline. Luulekogu on väga tõsine ja huumorit sealt ei leia.
LUGEMSKONTROLL LUULEKOGUST 8. klass 1. Vaid ühe välisautori luulekogu, st loed tõlkeluulet. 2. Luuletusi kogus peab olema vähemalt 25. 3. Kirjutad välja luulekogu pealkirja, autori, ilmumisaasta (originaal ja tõlge) ja tõlkija nime. 4. Otsid autori kohta informatsiooni ja kirjutad selle maksimaalselt ühele A4-jale (tähesuurus 12, reavahe 1,5, kirjastiil Times New Roman või Arial). Lisad allikad, kust materjali leidsid (netilehel on ka pealkiri ja selle külastamise aeg tuleb lisada pärast linki sulgudesse). 5. Teisele/kolmandale kirjutad välja kaks sulle enimmeeldinud luuletust. Mõlema luuletuse juurde kirjutad: · mis on luuletuse sõnum;
Marie Underi luule analüüs Marie Under on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Tema tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Neist kõige tähtsam on esimesena ilmunud ,,Sonetid" (1917). Underi luules elab ja kõneleb armastav naine: ta on tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastuvõtlik. Ta sõnastab oma ärevaid ootusi ning pihtimusi kohtumistest armastatuga. Teda ümbritseb sageli loodus. Näitena võib tuua soneti ,,Sirelite aegu", kus on kirjeldatud loodust eksootilise hõnguga. Seda lugedes tekib kujutluspilt üksildasest naisest, kes istub päikeseloojangul ühe vana terrassi trepil ja
Viivi Luik Erika Ofitserova Kadi Jürisson Elulugu Sündinud 06.11.1946 Pärit Viljandimaalt On õppinud Risti algkoolis, Kalmetu põhikoolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis Elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas 1974. aastal abiellus Jaak Jõerüüdiga Kutseline kirjanik alates aastast 1967 Looming 1962 esimene trükis ilmunud luuletus 1965 esimene raamat ja luulekogu 1985 "Seitsmes rahukevad" 1991 "Ajaloo ilu" "Seitsmes rahukevad" on ilmunud paljudes keeltes 10 luulekogu, 3 romaani, esseed ja lasteraamatud Autasud Ajakirja "Looming" aastapreemia Eesti NSV riiklik preemia 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1988 Sveitsi Kirjanike Liidu stipendium 1989 Eesti Vabariigi aumärk 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Kasutatud materjalid www.viiviluik.ee www.miksike
Kristiina Ehin ”Viimane Monogaamlane” Helena Ruud 12B Kristiina Ehin Ta sündis 18. juulil 1977 Raplas Ta on eesti luuletaja ja proosakirjanik Ta on õppinud eesti filosoofiat ja spetsialiseerinud rahvaluulet Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakond Tal on 6 luulekogu ja 5 proosakirjandust Kristiina Ehin “Viimane Monogaamlane” Raamat ilmus välja 2011 aastal Seal on kirjas 2009-2011 aasta luuletused Raamat räägib armastusest Minu aravtes räägib see raamat kahest armastatust, aga tegelikult räägib puust ja unistajast Raamatu põhimõtte on armastus ei tule kergelt “Viimane Monogaamlane”
Käin mingis kumas, õhus vist, või vees. Mu ümber imelisi helke veikleb. Nii sinine on öö," (,,Maa on täis leidmist" lk 47) Luuletaja on kasutanud lihtsaid sõnu, kuid mitmekõlalisi lauseid. Esineb ka otsekõne. Tema luule värss on sageli laulev ja riim puhas. Näiteks luuletuses ,,Sinna väljade vahele" on olemas otsekõne ja laused on erineva kõlaga. ,,Lõoke laulab! Ma olen nii mallata, nagu laulaks ta: mine, nüüd, mine!" (,,Maa on täis leidmist" lk 12) Ellen Niidu luulekogu on lihtne ja arusaadav. Tema luules oli palju äratundmist, kuid ka avastamisrõõmu. Kuigi too luulekogu on juba üle 50. aasta vana, on luules käsitletud teemad, probleemid ja küsimused siiani päevakohased. Võib öelda, et Ellen Niidu luule on aegumatu.
"On unistus kui ränikivi" (2000) "Kõllane õtak" (2001) "Harala elulood" (2001) "Uued Harala elulood" (2002) "Elusäde" (2003) "Turg ilma Sokrateseta" (2004) "Orjavits õitseb" (2005) "Traat armastusest" (2006) "Soe õhtu" (2008) Lemmikluuletus Mina olin Kindla Tahte esimene esimees. Siis valiti Joann Kirp. Tema pidas mulle matusekõne: Tüüd olet sa tennü, vaiva olet sa nännu... (Paus, köhatus.) Luule analüüs Kogu luulekogu sisaldab 187-t epitaafi ehk lahkunu mälestuseks kirjutatud lühikest teksti Teemad varieeruvad väga erinevalt: kord jutustab epitaaf lahkunu tööst, kord naisega läbisaamisest jne Suur osa neist on mingite episoodide või koguni elu tähetundide kirjeldused, üles- ja järeletunnistused ning isegi pihtimused Luulekujundid Epiteedid: "süüta süüdlane", "ebainimlik lõpp", "süümeta röövlid" jne Võrdlused: "õnn oli ebaproportsionaalse
T- Luuletus räägib vanast viinmarjakorjajast. PM- Inimene on tegelenud ühe tööga väga pikalt. S-Harjutamine teeb meistriks. Ma arvan ,et see luuletus näitas meile inimese elu kes on ennast pühendunud ühele tööle. c) Autor on selles luulekogus kirjutanud paljudest erinevatest teemadest näiteks armastusest,perekonnast ,lapsepõlvest,jne.Panin tähele ka ,et autor on kirjutanud palju kommunismi pooldavaid luuletusi. Selliseid viiteid võib näha paljudes luulekogu luuletustes. Osad luuletused on lausa pühendatud kommunistidele näiteks on luuletuse lipukandja eesõnaks kirjutatud ,,Joh.Tammele kommunistile ja Hispaania kodusõja võitlejale. Pärnus. 1940".Selle tõttu arvan ma ,et Kersti Merilaas oli kommunist. Ka olid luuletuste tegelaseks inimesed kes elasid tavalist elu ja nagu ootasid mingit vaheldust.Tihti olid tegelasteks lapsed või noored.Osad luuletused olid kirjutatud nagu nostalgiliste meenutustena autori enda lapsepõlvest
Luulekogu analüüs „Higgsi Boson“ Jürgen Rooste Autorist Jürgen Rooste (sündinud 1979) on eesti luuletaja. Rooste on töötanud ajakirja Sirp kirjandus- ja tegevtoimetajana. Samuti on ta olnud eesti keele õpetaja Rocca al Mare Koolis. Alates 2014. aastat on Jürgen Rooste vabakutseline luuletaja. Rooste on saanud oma loomingu eest neli auhinda. Tema loomingusse kuulub 14 luulekogu ning 12 nendest on tema enda ning ülejäänud 2 on valminud koostöös mõne teise luuletajaga. „Higgsi Boson“ Antud luulekogus on 21 pealkirjaga luuletust ja mõned, millel pealkiri puudub. Luuletustest võib leida kosmoloogia või füüsika termineid. Teemadeks on: armastus, eestlaseks olemine, igapäevaelu. Esmamulje järgi saab öelda, et Jürgen Rooste on üsna ühiskonnakriitiline ja avaldab oma arvamust selgelt ja otsekoheselt. Armastuse kohta ütleb Rooste, et see on nagu Higgsi Boson. Võib arvata, et see on olemas aga seda ei saa mõõta ja näha, sellesse tuleb vaid us...
Tänapäeva eesti luuletaja luulekogu Vägistatud jäämägi ,,Sven Sildnik" Lugesin luulekogu ,,Vägistatud jäämägi" mis oli kirjutatud noore Eesti kirjaniku poolt hüünimega Kivisildnik. Raamatust jäi üsna neutraalne tunne, seetõttu oleks ka hinnand rohkem negatiivne. Kõige rohkem raamatu juures häiris ta stiil ja sügavmõttelised luuletused, millest oli tihti raske aru saada. Luuletaja stiil on vabavärsiline ja kohati ka ropp. Luuletuste sisu on väga sügavmõtteline ja tihti ka aru saamatu. Ta luuletused on realistlikud ja räägivad elust enesest
Sinuga ja Sinuta Juhan Liiv on üks Eesti luuleklassika suurnimesid. Liiv oli üks esimesi luuletajaid, kes nähtut äärmiselt detailselt ning reaalselt kirjeldas. Luuletustes puudus liialdatud pateetika, ilutsemine ja paisutatud tunded. Eriti hingelähedased olid luuletajale loodus-, isamaa- ja mõtteluule. Liiv armastas loodust. Tema loodusluule on ühteaegu nukker ja luuleline, mis suudab anda edasi reaalsuslähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Enim armastas luuletaja kirja panna omapäraseid jooni aastaaegade kohta. Kevadest on Liiv kirjutanud heldimusega, kirjeldades tärkava aastaaja loodust ning selle ilu. Tema üheks silmapaistvamaks luuletuseks on "Mai hommik". Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, ...
keelati ära. Keelati ära sest, sellel ajal oli Nõukogude aeg. Kuid lõpuks ilmus tervikuna see ikkagi 1989. aastal. Selles kogus Paul-Eerik Rummo loobus oma traditsioonilisest luuletamistavast. Ta hakkas selle asemel kirjutama vabavärsse, seda on ka näha, sest luulekogu on kirjutatud väga vabas vormis. Puuduvad komad, lause lõpus olevad punktid ja ka lause alguses olevad suured tähted. Selline kirjutamisviis meenutab vägagi proosat. Peale läbi lugemist oli mul sama tunne selle luulekogu kohta, mis ennegi lugemist. Väga palju jäi arusaamatuks. Esimene arvamus oli kohe, et selline luulekogu ja kirjutamis viis üldse ei meeldi mulle, sest väga raske on aru saada, mis autor tahab öelda. Seejärel otsustasin lugeda seda ka teist korda. Teist korda lugedes hakkasin aru saama ja mida edasi lugesin, seda paremaks see läks. Lõpp tuli ootamatult, arvasin, et on veel lehekülgi. Peale teist lugemist meeldis see mulle juba natukene
Elo Viiding ehk Elo Vee Elo Viiding sündis 20. märtsil 1974 aastal. Ta on näitleja ja poeedi Juhan Viidingu ning muusikaõpetaja Riina Viidingu tütar. Elo Viiding on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning on õppinud aastatel 1989-92 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis viiuli eriala. Viiding on ka lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal. Hetkel on Elo Viiding Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992 ning Eesti PEN-klubi juhatuse liige. Looming Esimene E. Viidingu luulekogu ''Telg'' ilmus 1990. aastal ning võitis kohe ka lugeja tunnustuse. Luulekogus kasutas ta pseudonüümi Elo Vee, millest aga hiljem loobus. Tema luulest tuleb välja sotsiaalne iroonia ja kriitilisus, uuemas luules kirjutab ta vabavärsilises modernismis. Viidingu luules on vähe kirgastust, ta on elitaarne ning tema luule tundub ka raskepärane. Kokku on Viidingul 8 luulekogu, mida on tõlgitud nii inglise, saksa, vene, soome kui ka rootsi keelde. Elo Viidingu populaarsemaid luuletusi:
Luulekogu analüüs 1) Karl Martin Sinijärv ,,Krümitor 0671", Näo Kirik 2011. 2) Karl Martin Sinijärv on 45-aastane eesti ajakirjanik ja luuletaja. Sinijärv on olnud kümmekond aastat ETV kultuurisaate ,,OP!" saatejuht ning alates 2010.aastast juhib ta ka saadet ,,Jüri Üdi klubi". Tema esimene teos oli luulekogu ,,Kolmring". 2007.aasta aprillikuust kuni 2016.aastani oli Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin on saanud Valgetähe IV klassi teenetemärgi. 3) Luuletused on enamasti üpris tõsised, kuid mitte masendavad. Tihti räägivad need ühiskonda ja poliitikat puudutavatest teemadest. Teemad on enamasti reaalsed ja praktilised, armastusest kirjutatakse vähe. Tema luuletused vahendavad pealtnäha rahulikke, kuid sisemuses mäslevaid emotsioone.
aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis 19972004 eesti filoloogiat. Tema luule on enamasti vabavärsiline, suhteliselt otse öeldud ning humoorikas võtmes. Talle on väga tähtis ausus ning seepärast ei karda ta olla oma loomingus otseütlev. Oma teoste eest on ta saanud mitmeid preemiaid, milledest kõige tähelepanuväärsem on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia aastal 2012. ,,Kõik tänavanurkade muusikud" See luulekogu on välja antud aastal 2013. See teos on järg 2012 aastal ilmunud teostele ,,Laul jääkarudest" ja ,,Hoggsi boson", mille eest Jürgen Rooste Eesti Kultuurkapitalilt kirjanduse sihtkapitali luulepreemia võitis. Luulekogu pealkirjast sain mina aru nii, et tänavanurkade muusikutena mõtles Rooste kõiki inimesi, kes vajavad märkamist, tähelepanu ja mõistmist. Olles küll erinevad on meie eesmärk üks- saada märgatuks ning kui selleks on sulgunud
Õhtukeskkoolis ning lõpetas Eesti Humanitaarinstituudi teatri eriala aastal 1999. Ta on eesti Kirjanike liidu liige aastast 1992. Elo Ta on tõlkinud luulet soome ja inglise keeles. Tema enda luulet on tõlgitud inglise, saksa, vene, rootsi ja soome keeltesse. Elo Viidingu isa oli näitleja Juhan Viiding ja poeet ning ka Elo vanaisa oli luuletaja. Tema ema on muusikaõpetaja ja Elo abikaasa on kirjandusteadlane- ja kriitik. 3 Looming 2. Elo Viidingu esimene luulekogu kandis pealkirja ,,Telg“. Kolmes esimeses luulekogus kasutas ta varjunime Elo Vee, millest ta hiljem loobus. Tema kõige silmapaistvamaks luulekoguks peetakse raamatut ,,Teatud erandid“. Elo Viidingu luule on vaimne ning terav, tema luules on irooniat ja kriitilisust. Viidingu uuemas luules on tähtsal kohal vabavärss millele on omased hämarad kujundid. 4 Teemad Elo Viidingu luulekogus ,,Meie paremas maailmas” on luuletusi üksindusest, eluolust,
Hektor", 2000) 3 2. LOOMING 2.1 Ülevaade loomingust Jaan Kaplinski on rahvusvaheliselt tunnustatuim ning enim võõrkeeltesse tõlgitud elusolev kirjanik Eestis. Jaanil on välja tulnud rohkem kui 40 raamatut, nende hulgas nii romaane, eluloolist proosat, luuletusi, esseistikat, näidendeid, kui lasteraamatuid. Kirjaniku teoseid on tõlgitud paljudesse erinevatesse keeltesse. Kuulsaks sai Kaplinski luuletajana. Tema esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965. aastal noorte autorite kassetis. Juba selles raamatus võib ära tunda autorile omase hoiaku. Loomingu suurteks mõjutajateks on olnud idamaine filosoofia, antiikkultuur, religioon ja mütoloogia. Nüüdseks on kirjaniku metafoorirohke ja vormiliste piirideta luule muutunud voolavast minimalistlikumaks. 2.2 Luule Kaplinski üks parimaid luulekogusi oli aastal 1967 ilmunud ,,Tolmust ja värvidest"
Kirjandus II. „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“ Jüri Üdi. Luulekogu „Selges eesti keeles“ analüüs a. Kirjuta 7-lauseline sidus tutvustus autori, tema loomingu ja valitud teose alusel. Juhan Viiding (sündinud 1948), varjunimega Jüri Üdi on Eesti 20. sajandi teise poole üks kõige silmapaistvam luuletaja. Luuletama hakkas ta alates 1965. aastast. Viiding avaldas oma esimesed luulekogud Jüri Üdi nime all, mis on nimelt Viidingu alter ego, sest lugedes tema luuletusi Viidingu nime all, erinevad need oma tumeduse poolest
Kool ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST NING LUULEKOGU ,,SINUGA JA SINUTA''ANALÜÜS Uurimustöö Koostaja Klass Juhendaja Koht ja aasta SISUKORD 1. SISSEJUHATUS lk 3 2. ELULUGU 2.2 LAPSEPÕLV JA AJAKIRJANDUS lk 4 2
kirjandusega. Pealesunnitud asendil ning ülemaailmse pahempoolsuse mõjutusel astusid mainekad eesti kirjanikud uue korra teenistusse. Ajastu poliitilised sündmused tähendasid muutusi kultuuri ja kirjanduselus. Raamatuid ilmus paberipuudusel vähe. Päevalehed andsid välja luulet, lühiproosat ja uudisloomingu arvustust. Tähtsamad teemad luules olid: poliitiline lüürika, sotsialismi ehitav inimene, rindeluule, töö teema, kodu- ja mälestusluule. Ilmus Underi luulekogu ,,Mureliku suuga", Barbarus ,,Relvastatud värsid", Semper ,,Ei vaikida saa". Proosas ilmusid Karl Ristikivi ,,Õige mehe koda", Mälk ,,Hea sadam", Gailit ,,Karge meri", A. Kivikas ,,Karuskose". Eesti kirjandus ja kultuurielu 1950 ndatel aastatel. 1950. aastate lõpu sula järel julges ka kirjandus vabamalt hingata. Nii näiteks avaldas J. Smuul talle populaarsuse toonud reisikirja ,,Jäine raamat", vestekogu ,,Muhu monoloogid",
1999. aastal ilmus esikluulekogu ,,Sonetid". See oli jõulise sotsiaalsuse ühendamine lembelüürikaga 2000. aastal ,,Veri Valla" 2002. aastal ,,Lameda taeva all". Teemaks oli amerikaniseerimine, Eesti valitsus, narkootikumid ja ,,alkouimast". 2003. aastal ,,Rõõm ühest koledast päevast". Teemaks oli autori tunded koleda urbaniseerunud ühiskonna keskel. Lokaalsust rõhutav materiaalne kultuur kombineerub eeterlikuna 2005. aastal ilmus CD luulekogu ,,Ilusaks inimeseks". Luulekogu tekstid näitavad paljuski elu pahupoolt, kuidas inimene on nõrk, mõjutav ja jääb alla tema ümber toimuvale ning kaotab iseenda 2011. aastal ilmus ,, Kuidas tappa laulurästas" 2008. aastal ,,Talvine eesti idioot". Kogu teemaks on elu ja inimesed meie ümber. Eriti eesti mehed kui machod, ksenofoobid ja homofoobid Samal aastal ilmus ka teine luulekogu ,,21. sajandi armastusluule". See luulekogu on justkui luuletaja
eneseparoodiat Karjääri alguse oli tema luule tundlik Hilisem Looming 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse `'täiskasvanulikkust''. Luule muutub kurvemaks ja on tunda alla andmist Tema luulesse peab tihti süvenema et aru saada mida autor mõtleb. Kohati on tema luules märgata viha ja kurbust. Teoseid Sinijärve luuletusi on tõlgitud ka inglise, soome ja vene keelde. "Kolmring", luulekogu (1989) "Vari ja viisnurk", luulekogu (1991) "Sürway", luulekogu (1992) "Neli sada keelt", luulekogu (1997) "Poissmehe kokaraamat", (2000) "Towntown & 28", luulekogu (2000) "Artutart ja 39", luulekogu (2002) "Krümitor 0671", luulekogu (2011)
Kersti Merilaas Heleryn Voot 11b Eluloost Sündis 7. detsember 1913 Narvas Suri 8.märts 1986 Tallinnas Sündinud Eugenia Moorberg, aastast 1936 kodanikunimi Kersti Sang Eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik Lapsepõlves elas Peterburis ja osa lapsepõlvest veetis Moora talus Väike-Maarja vallas Õppis kuus aastat Kiltsi algkoolis, ühe aasta Väike-Maarja gümnaasiumis, kolm ja pool aastat Rakvere erakommertsgümnaasiumis, kust teda pärast 1932 välja heideti ning lõpetas Tapa keskkooli 1932. aastal Hiljem elas Tartus Töötas raamatukogus Tema abikaasa oli August Sang ja poeg on Joel Sang Teosed q Lasteraamatud: q Näidendid: "Munapühad" (värsslugu, 1940) "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Kaks viimast rida" (näidend, "Päikese paistel" (luulekogu, 1948) ilmus 1973 ja lavastati samal "Turva...
keskkoolis, Tartu Ülikoolis ,,OP!" saatejuht Vanemad Riivo Sinijärv ja LiliAnn Sinijärv Abikaasa Urvega üks tütar ja poeg Loomingust Omapärane luulestiil Futurislik luule võttestik Keeletaju ja kujundileidlikus, ei puutu ka tundelüürika 1990. aastate teisel poolel tuleb luulesse eelkõige kurbust, alla andmist ja stiili pingete lõtvumist ,,Vari ja viisnurk" on väga omapärases kirjastiilis ehk ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Tema teoseid ,,Kolmring", luulekogu (1989) ,,Vari ja viisnurk", luulekogu (1991) ,,Sürway", luulekogu (1992) ,,Neli sada keelt", luulekogu (1997) ,,Poissmehe kokaraamat", (2000) ,,Towntown & 28", luulekogu (2000) ,,Artutart ja 39", luulekogu (2002) ,,Krümitor 0671", luulekogu (2011) Läheb mööda õhtupoolik, tuleb tavaline öö. Meie laps Su kõhtu noolib seestpoolt. See on tema töö. Üksinda või mitmekesi ilma tuleb, veel ei tea. Meie ehitame pesi, laps saab igavesti hea. Ükskord ütled talle tere.
2012. aastal Marina Tervoneni tõlkes, kirjastus KPD) "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Dantelik auk" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2012 "Must tomat" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2013 "Hüppa tulle" (novellid), Nähtamatu Ahv 2014 Raimo Kangro ooperile „Süda” (1999, koos Kirke Kangroga) (libreto) - Tunnustused 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2009 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2011 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" eest 2011 Stipendium "Ela ja sära" 2014 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "Atropose Opel Meriva" eest LOOMING: - Range joont
Kõrvaltegelased, eriti vanaema ja isa, loovad oma väljakujunenud ellusuhtumisega vaatepunktide rohkuse. Tsitaat raamatust ·· ,,Salarajad väänlesid mööda kuusikuid ja kaasikuid, vahetevahel ristusid nad ristiinimeste käiguteedega. Võpsikus liikusid hallid kuueseljad, püssirauad läikisid ja naksusid, higi tõusis otsaette. Koolimaja ukse peale tekkis igal ööl uus paberitükk ähvardusega: Saa vabaks, Eesti meri, saa vabaks, Eesti pind!" Oma esimese luulekogu ilmumise ajal (1965) oli autor 18-aastane. ,,Pilvede püha" ilmus luulekassetis ,,Noored autorid 1964" koos Jaan Kaplinski, Hando Runneli ja Ly Seppeli debüütkoguga. Kokku on temalt ilmunud 10 luulekogu. Esimene proosaraamat, ,,Salamaja piir" ilmus 1974. Viivi Luik on kirjutanud ka lastele: luuletusi ja populaarsed Leopoldi-lood (19741976). Romaan ,,Seitsmes rahukevad" (1985) on tõlgitud soome, rootsi, norra, läti, saksa, prantsuse, hispaania, vene ja katkenditena ka inglise keelde.
Välisministeeriumisse. (Koeru) Hiljem käisid Lepikud Koerus sageli kuigi nende elukohaks jäi endiselt Stockholm.(Koeru) Luuletaja 1999.a. maikuusse kavandatud Koeru külastuse katkestas aga surm Tallinnas, Mustamäe haiglas.(Koeru) Tema luulet on ilmunud rootsi, soome, inglise, itaalia, karjala, leedu, läti, prantsuse, saksa, ungari ja vene keeles. (Geni) 2 KALJU LEPIK ,,ÖÖTÜDRUK" Valisin just selle luulekogu kuna mu isa soovitas seda mulle ja kuna tean ,et isa pakub mulle lugeda ainult parimaid teoseid siis olingi kohe nõus. Esmamuljed seda luulekogu lugedes on müstilised. Ma pidin mõningaid luuletusi lugema kolm korda läbi ,et nendest aru saada aga nad olid seda väärt. Mulle meeldib ,et luuletused on erineva pikkusega ja neid lugedes tekivad erinevad emotsioonid. Luuletused ei ole selged, mis teeb lugemise huvitavamaks kuna peab kogu aeg aru saama sümbolitest ja isikustamistest.
Haapsalu 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk. 3 2. Üldiseloomustus lk. 4 3. Luule poeetika lk. 5 4. Luule vorm lk. 6 5. Kokkuvõte lk. 7 6. Kasutatud materjalid lk. 8 7. Lisad lk. 9 SISSEJUHATUS Mina valisin endale Hando Runneli luulekogu ,,Punaste õhtute purpur". Esimest korda kuulsin tema luuletusi lauludena. Üks lemmik on olnud läbi aegade ,,Maa tuleb täita lastega". Kui tema laule ei oleks ka lauludena, siis ma arvan et ma ei teaks tema loomingust midagi, kui kool välja jätta. Seda tööd tehes kasutan tema luulekogu, Interneti ja ka annaabist võetud teiste koostatud esitlusi. Töö eesmärgiks on anda ülevaade sellest luulekogust. Põhjalikumalt kirjutan viimase luuletsükli kohta
Erni Hiir {Edvin Tuvik 9b E.Hiir on Eesti luuletaja ja tõlkija Ta sündis 19001989aa. Sündis Valgamaal Helme kihelkonnas Taagepera vallas Karjatnurme külas. 1940. aastast võeti postimehe toimetusse tööle. Tunnustati teda vaid 1978. aastal ENSV teenelise kirjanikuna. Tõrvas 2009 aastal avati Erni Hiire mälestustahvel. haridus Õppis Taagepera vallakoolis Alal 19111918 Tartu reaalkoolis 19201921 A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus 19211922 vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas 1930 aasta looming 1918 debüteeris luuletustega Postimehes 1919 "Ohverdet konn" (futuristlik värssbrosüür) 1925 "Sang" ja "Bumerang" (kirjanduslik koguteos. Koos Juhan Sütiste ja Mihkel Jürnaga) 1924 "Arlekinaad" ja "Huhu merituulen" 1926 "Lemmiklaulud" ja "MeeriMariaMari" (lembevärssidekogud) 1927 "Puhtevird" 1931 "Kodutee" (luulekogu) 1933 ...
Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis 20062007. Aastast 2007 õpib ta Tartu Ülikooli haridusteaduskonnas kirjandust ja eesti keelt. Andra Teede on Tartu Noorte Autorite Koondise (Tartu NAK) ja Eesti Kirjanike Liidu liige. ( Vikipeedia) 4 Looming ja kirjanduslik tegevus 2005.a. on ilmunud tema luulet koguteoses ,,Väike kuri kevad" koos Janno Pikkati ja Mart Valneriga 2006. a. ilmus debüütkogu ,,Takso Tallinna taevas" 2007.a luulekogu ,,Saage üle" 2009.a luulekogu ,,Atlas" Tema luuletusi on ilmunud ka ajakirjanduses (Looming, Vikerkaar, Värske Rõhk, Sirp, Eesti Ekspress jm). 2007. a. ilmunud Tartu NAK-i "Väikese pornoraamatu" üks autoreid Andra Teede on tegev ka kirjanduskriitikuna (Eesti Ekspress, Sirp, Eesti Päevaleht, Lugu jm), kelle kirjatöid sel alal iseloomustab hoolikas lähenemine vaadeldavale materjalile. Peale selle on ta teinud intervjuusid ja portreelugusid kirjanikega (Heljo Mänd, Oskar Tanner)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
