ilusa naise surm. *õudusnov. kujut hirmu, aga tunnete tasandil, mitte jälkusteabil, kujutab elusat matmist ning in, kellele nende kuriteod või halb iseloom saab saatuslikuks. Tegevuspaigaks vanad lossid, peatg suguvõsa viimane järeltulija, kellel on vaimne häire. *kriminaalnov kujut kuritöö avastamise loogilist käiku. Peetakse üheks kriminaalkirjanduse algatajaks *ulmelise alatooniga nov. käsitleb nt. Teemat, kuidas teadlased üritavad in surnust tagasi tuua Kuulsaim luulekogu ,,ronk ja teisi luuletusi" ,,Ronk" mehel, kelle kallim hiljuti surnud, tuleb öösel külla ronk. Mees hüüab, kas saaks hingerahu või oleks lootus armsam unustada või temaga taevas kokku saada? Lind vastab kogu aeg : ei iialgi. Meeleheide, mis rongaga tuli, jääb talle kogu eluks. Luuletus ,,Annabel Lee" räägib armastusest, mille peale inglid said kadedaks ja saatsid tuule, mille tõttu annabel suri. Armastus oli aga nii võimas, et see jäi ikka püsima.
klassivendadeks olid Jüri Uluots ja Johannes Semper. 19101914 õppis ta Kiievi Ülikoolis meditsiini. Järgnevalt oli ta Esimeses maailmasõjas rindearst, talle määrati 1915. aastal Anna Ordu IV, Stanislause III ja Danieli II järgu ordenid. Sõjaväearsti karjääri jätkas ta ka Vabadussõjas, kus osutatud teenete eest omistati talle Vabadusristi I liigi III järk. Seejärel oli 1921-1939 arst Pärnus. 1918. aastal avaldas Vares oma esimese luulekogu "Fata-Morgana". Järgmisel aastal abiellus ta Emilie Roodega ning ilmus teine luulekogu "Inimene ja sfinks", järgnevatel aastatel veel kogud "Katastroofid" (1920), "Kolmnurk" (1921), "Vahekorrad" (1922), "Geomeetriline inimene" (1924), "Multiplitseerit inimene" (1927), "Maailm on lahti" (1929), "E.V.-r" (1932), "Tulipunkt" (1934), "Memento" (1936) jpt. Maailmasõdadevahelise Eesti Vabariigi ajal kujunes Varesest vasakpoolse
Tõnu Trubetsky Miks see autor? Valisin esitluse jaoks Tõnu Trubetsky, sest ta tundub lahe vend olevat ning meeldib see, et ta ajab oma asja. Kui ma olin noorem, (mitte, et ma praegu vana oleksin) siis kuulasin väga palju Vennaskonda ning paljud laulud hakkasid meeldima ja tean, et Vennaskonna lauludele teeb sõnu Trubetsky ise. Mis on töö eesmärk? Töö eesmärk on teada saada võimalikult palju Trubetsky elust ja tema luulest ning anda see informatsioon edasi ka teistele. Kuigi ma pungist palju ei tea, üritan ma sellest nüüd aru saada. Millisteks osadeks töö jaguneb? Töö jaguneb kaheks suureks osaks: ,,Elulugu" ja ,,Looming". Puudub ,,Analüüsi" osa, sest ei oska ei oska luuletusi analüüsida, juttudele ei pääsenud ligi. --------------------------------------------------------------- Elulugu Tõnu Trubetsky on luuletaja, prosaist, muusik. Sündis Tallinnas transporditöötajate pojana. On Jaan...
kaevandusse KohtlaJärvel sai ta aimu aga oma tõelisest kutsumusest luuletamisest Seejärel jäi luuletamine mõneks ajaks tahaplaanile Ta jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda 1928. aastal hakkas ta uuesti kirjutama 1934. aastal saab temast Eesti Kirjanike Liidu liige Samal aastal ilmus tema esimene luulekogu "Palavik" 1937. aastal abiellus ta Betti Alveriga 1945. aasta mais arreteeriti luuletaja alusetult, selle tagajärjel muutusid kõik tema teatmeteosed kidakeelseks Luuletaja hukkus 1947. aasta juulikuus nõukogude vangistuses LOOMING Tema mitmekülgne lugemus kajastus ka tema loomingus Ta otsib oma varasemates luuleproovides veel terviklikku, stiiliühtset kujundit Ta püüdis oma loomingusse tuua oma maailmanägemust, ideesid, emotsioone ning ekspressionistlikku vormi
...................... 6 4. KATSED OMA AJALEHE ASUTAMISEKS .................................... 7 5. KOOLIÕPIKUD .......................................................................... .... 8-9 6. MITMEKÜLGNE KIRJAMEES ....................................................... 10 7. ,,KOLM ISAMAAKÕNET" .............................................................. 11 8. LUULEKOGU ............................................................................. ...... 12 9. NÄIDEND ,,ARTHUR JA ANNA" .................................................. 13 10. PÕLLUMAJANDUSLIK TEGEVUS ............................................. 14 11. KAASTÖÖ MUUKEELSETE AJALEHTEDEGA .......................... 15 12
Lühikokkuvõte Karl Ristikivi prosaistina Looming Ristikivi on kirjutanud erinevatest zanridest teoseid: lasteraamatud ("Lendav maailm"), ajaloofilosoofilised sarjad, romaanid, luulekogu, ja veel mõned lühiteosed (nt lühijutud). Romaanid Ristikivi kuulsaimaks romaanikoguks on Tallinna triloogia, mis koosneb kolmest teosest: "Tuli ja raud" (1938) "Õige mehe koda" (1940) "Rohtaed" (1942) Tallinna triloogia ... teosed kirjeldavad üksiktegelaste saatuse kaudu Tallinna erinevate rahvakihtide elu. Ristikivi huvitas argielu, seetõttu on romaanid suhteliselt sündmustevaesed. Aitäh kuulamast!
olude tõttu haigestus ja 1947. aastal 43- aastasena Siberis vene okupantide vanglas suri. Nüüdisajal on Talvik kirjandushuviliste silmis silmapaistval kohal. Heiti Talvik oli suure luulelise andega inimsuse sangar, kellesuguseid on vähe isegi suurtel rahvastel. Tundub, et Talviku luule haarab meid võimsamalt kui ühegi teise eelmise põlve luuletaja oma [10]. 2. Varasem looming ,,Palavik" Heiti Talviku esimene luulekogu nimega ,,Palavik" anti välja ,,Kammisseppade" sõpruskondliku kirjastuse poolt 1934. aastal. Oma luules võttis ta eeskuju oma lemmik autoritelt, kelleks olid: Ch. Baudelaire, H. Heine, R.M. Rilke ja tema vaieldamatu lemmik F. Dostojevski. Tema luule on klassikaline ja kindlajooneline. Seda iseloomustavad range ja puhas vorm, silbilis-rõhuline värsisüsteem, neljarealine stroof, jambiline meetrum ning poeetiliste piltide täpsed ja selged kontuurid
Keskuseks kujuneb Saksamaa. Stiilitunnuseid-sõnavaras rohkesti ilusaid ja tundepäraseid sõnu, kõnekujundites epiteedid ja personifikatsioon, lemmikvärv sinine. Sügis, õhtu, kuuvalgus, igatsus, mäletsused. Põgenemine olevikust. Byron-mõjutas reisimine, rikkad vanemad, Kreeka-Türgi sõda, parlamendi ülemkojas, reisimees -luulekogu Jõudetunnid, värssromaan Don Juan,18 Stiil: annab edasi tunnete, öö, muusika-merelained ning vahendiga, mis aitab tundeid väljendada! Heine- luulekogu ,,Laulude raamat", luulekogu ,,Romanzero". ; eeskujudeks olid Cervantes, Swift, Shiller, Hoffman ja SPR; lahkub loomingu tõttu Pariisi. ,,Reisipildid I-V"; poeem ,,Saksamaa. Talvemuinasjutt"; luulekogu ,,Laulude Petöfi- : mitmekesine tööloom; langes Ungari(isamaa) eest; valdas palju võõrkeeli ja teatrit poeem ,,Sangar Janos", luuletus ,,Rahvuslaul", rahvuslik. Puskin- Tsarskoje selo, asumine poeem ,,Ruslan ja Ludmilla", värssromaan Jevgeni Onegin.
reaalsust, vaid tundeid, mis inimene reaalsusest saab. Oluliseks sai luule keel, värsiilu, sõnade kõla. Kirjanduses taandusid ühiskondlikud teemad, esiplaanil oli ilu ja kunst. Charles Baudelaire läks Pariisi õppima juurat, elas boheemlaslikku elu. Kuulsaim luulekogu on ,,Kurja lilled" süüdistatakse avaliku kõlbluse teotamises, palju sümboleid, üllatavad võrdlused. Iseloomustab ilusa ja naturalistliku ühendamine, inetuse ilu, elu õite roiskumine, kurjuse kohalolek, pessimism. Luulekogu ,,Väikesed poeemid proosas"- kujut. Pariisi ning igatsust, viha, üksindust, igavust. Paul Verlaine prantsuse luuletaja, oli ka kirjanduskriitik. Oli abielus, tal oli armuke Arthur Rimbaud, kes oli noor luuletaja. Luulekogu ,,Galantsed peod"-teemaks vabameelsed ja kergemeelsed peod, mis on taustaks hingemaastikule. Hiljem mõjutas sübolismi ning luule oli sisendusjõuline, varjundi-ja tundmusrikas. ,,Sõnadeta romansid"-
KOOL Nimi VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. ............. Koht, aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 I VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU.................................................................. 4 III VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA LUULEKOGU ,,KAUGED RANNAD".......7 KOKKUVÕTE...........................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 9 Lisa 1........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS
eemaloleva, Stalini laagritesse kadund isa mälestusega." "Tammiku talu Pindis oli aga üpris eriline paik ja temal on mu elus suur tähendus.[...] Tammiku pööning, ait ja raamatukapp avasid minule päris ukse teistsugusesse, alernatiivsesse maailma, kuhu ma kadusin päevadeks ja nädalateks, terveks suveks. [...] Nii Eostes vanatädi juures, Räpinas kui Tammikul rääkisin peamiselt võru keelt, mille niimoodi päris korralikult selgeks sain." Luule Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavoolule. 1967 avaldatud ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi (,,Vercingetorix ütles", ,,Me peame ju väga tasa käima", ,,Üks kuningas oli kord maata"). Silma paistab loodusetaju. Suhe ajalooga on pigem tõrjuv. Stiil on elliptiline ja metafoorirohke
Kui oli kümne aastane siis suri tema vanaonu ja sai varanduseks lordi tiitli ja perekonna lossi. 13 aastaselt harodsi keskkooli, kus omandas ladina ja kreeka keele. Olemuselt oli vastuoluline. Võis olla seltskondlik aga samas otsis ka üksindust ja omaette olemist. Armastas ujuda, huvitus ajaloost ja kirjandusest. Esimene teadaolev armumine 16 aastaselt, mida väljendas enda mitmetes erinevates luuletustes. Oli 17 kui camebridge ülikooli astus. Sealt ilmus ta esimene luulekogu ,,noorukivärsid" ja mõni aasta hiljem ilmus tema ,,Jõude tunnid", mis leidsid kriitikat. Bairon ei jätnud jonni ja vastas sellele luuletusega ,,inglise bardid ja soti kriitikud. 21 aastaselt sai lordide maja liige. Seal antakse vannet istudes ja tema oli andnud püsti seistes ja pärast seda sealt kohe välja kõndinud, tegeles poliitikaga lühikest aega. Siis võttis ette ühe suurema euroopa retke. Portugal, malta, albaania, kreeka, türgi, ujus üle elespontuse väina. Aasta elas
luuleraamatuni ulatus Skandinaavia, vene, saksa ja prantsuse intensiivselt impressionistliku ja sümbolistliku luule sisendusi. 1906. aastal lootis Suits uue värsikogu avaldada võrdlemisi kiiresti, kuid see õnnestus tal alles 1913. a. kevadtalvel. Suits avas armastuslüürika uusi aspekte, püüdes tabada alles tekkivaid või hääbuvaid, ka ekslikke, üksteisest mööda käivaid emotsioone. 1920. aastal ilmus tal valikkogu "Ohvrisuits", 1922. aastal aga luulekogu "Kõik on kokku unenägu" ja ballaad "Lapse sünd". 1933.aastal ilmus valikkogu "Aastate aknal" ning 1938. aastal "Kogutud luuletused". 1950. aastal ilmus Suitsul veel ka luulekogu "Tuli ja tuul". LÕPP JA ALGUS Kas tunnete : väriseb maa Kas kuulete : kisendab veri ! Nüüd tuleb kas ei või jaa ! Nüüd on kallastest tõusnud meri. Olge valmis ! Me seisame kahe riigi väraval : see üks on pimedus ja teine valgus.
Keskkool pagulaste loomingut. Tartu Ülikool (eesti filoloogia) Tähtsaim koht radikaalsel ajakirjal ,,Noorus". Laulusünad Viimsele reliikviale 1962-69 Eredaim pöördepunkt on nn kassetipõlvkonna tulek Tuntumad teosed: luulesse. Näidend ,,Tuhkatriinumäng" * Pappkarp luulekogu ,,Lumevalgus ... lumepimedus" *sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. 1962 ilmus esimeses ,,Noorte autorite" kassetis Rummo * suurima tunnustuse said: Rummo, Luik, Kaplinski, Runnel, Traat ,,Ankruhiivaja" (Katseline, nooruslik, optimistlik) * tähistab avardumist -> 3 luuleraamatut: * iseloomustab otsingujulgus * Tule ikka mu rõõmude juurde
tähendab." Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teemad On kirjutanud peamiselt loodusluulet, mis on värvikas ja kujundirikas Kirjutanud isamaalüürikat ja armastusluulet Luule Esimene luuletus ilmus 1962. aastal Esimene luulekogu ilmus 1965. a. "Pilvede püha" (1965), "Taevaste tuul" (1966) " Rängast rõõmust" (1982), "Elujoon" (2005) Kogus "Rängast rõõmust" on luuletused raskestimõistetavad ja meeleolu on sünge ning tõsine. Luulekogu räägib isamaast ja selle muredest ,,Täie jõuga ma rusikas pean hoidma käe" Täie jõuga ma rusikas pean hoidma käe peos on kodumaa muld. Läbi pimeda öö trepiastmeid ei näe. Kas peaksin tegema tuld? Trepp keerleb ja keerleb aastakümnete seas.
1838. aastal lasi ta isa ka Nikolail sõjaväelist elu tunda, ta saatis Nikolai 16-aastaselt Peterburi sõjaväeakadeemiasse. Ta läks sõjaväeakadeemia asemel Peterburi Ülikooli, kus tal tekkis võimalus õppida, mida ta tegi 1839. kuni 1841. aastani. Nekrassovi isa ei toetanud oma poega enam peale seda, kui ta ülikooli pärast sõjaväest lahkus, tänu sellele elas ta ekstreemsetes tingimustes vaevalt ots-otsaga kokku tulles. Pärast oma esimese luulekogu "Unelmad ja helid" avaldamist 1840. aastal sai kuulda ta venemaa 19.sajandi kõige tähtsama kirjanduse kriitiku halvustavat arvamust oma töö kohta. Nekrassov läks isiklikult raamatumüüjate juurde ning eemaldas kõik koopiad oma esimesest luulekogust. Nekrassov liitus Otetsestvennõje Sapiski töötajatega kriitiku Belinski käe all ning sai temaga lähedasteks sõpradeks. Üsna pea märkas Belinski Nikolai talenti ja edutas teda nooremtoimetaja positsioonile. 1843. kuni 1846
et Kivisildnik on hakanud kaootiliselt lahmima, kuidagi läbi hämu midagi paberile pandud ja mõelnud, et eks sedagi saa ju nimetada tänapäeva luuleks PMSÕT koosneb enamasti pudedast liiglihast, teravat teksti on vähe Fagira D. Mort 08.12.12 ,,Liivlased ja saurused" Eestlaste, Eesti kultuuri ja keele kadumine, väljasuremine Kritiseerib eestlaste valesid otsuseid Kriitikat selle luulekogu kohta väga vähe või polegi, sest teemade ring on kitsas ja luulekogu suhteliselt uus Mõtlemapanev, nukrameelsus, tõsised teemad
Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 19471952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Looming Ta on kirjutanud peamiselt luuletusi ja enamasti just lastele. Tema üks täiskasvanutele mõeldud luulekogu, "Paekivi laul", ilmus 1998. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Enne seda on täiskasvanutele ilmunud luulekogu "Maailma pidevus". Kogu sisaldab luuletusi aastaist 19461976 Ellen Niit tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu" (1954), millele 1957. aastal järgnes "Rongisõit". "Rongisõit" koos Gustav Ernesaksa viisiga kujunes populaarseks laulumänguks ning on ilmunud mitmes trükis. Lasteluulest väärib esiletõstmist 1979. aastal ilmunud kogu "Krõlliraamat".
Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. 1949. aastal abiellus Lepik Valgast päris Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. Ott sai 1958 aastal õnnetult surma. Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu ,,On tuuline öö" hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi. Lepiku varasemad värsid avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas ,,Tuleviku rajad". 1946 ilmus debüütkogu ,,Nägu koduaknas". Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Vormilt hajusamad luuled kajastavad sõjaaegseid kohemusi, esimesi pagulasmeeleolusid ja kibedat protsesti vabaduse kaotanud kodumaa saatuse pärast
● 1902 Kirjutas Pariisis luulet ("Kammermuusika") ● 1903-1904 Ema haigestumine ja surm; Iirimaale naasemine ● Abiellus Nora Bernacle'iga - poeg Giorgio ja tütar Lucia ● Esimese maailmasõja eest läks ta pagulusse. Sel ajal ilmus romaan “Pagulased”. ● Kannatas silmahaiguse all, mis hiljem lõppes pimedusega. ● Suri 13. Jaanuar 1941 Zürichis James Joyce Joyce’i looming Vähemalt 12 teost, millest kuulsamad on kolm romaani, üks näidend, luulekogu ja novellikogu. ● 1907 Luulekogu “Kammermuusika” ● 1914 Esimene romaan “Dublinlased”- kodulinna vaimne ja moraalne halvatus ● 1915 Näidend “Pagulased” ● 1916 Autobiograafiline romaan “Kunstniku noorpolveportree” ● 1922 Kõige kuulsaim romaan “Ulysses” ● 1939 Romaan “Finnegans Wake” Miks on Joyce oluline? ● Originaalne ja ilus looming ● Erinevad kirjutamise stiilid ● Väljendas kõike, mida tahtis
ühiskondlik närv ja romantilised nägemused hämaruses mootorratastel kihutavatest rokkaritest, seksuaalse vabaduse allusioonid ning mineviku idealiseerimine (Trubetsky nimetab Eestit näiteks Maavallaks). Trubetsky maailmanägemus tuleb hästi välja tema proosateostes, eelkõige 1992. aastal ilmunud maagilise realismi sugemetega jutustuses ,,Inglid ja kangelased", mis on kirjutatud kahasse Vennaskonna kitarristi Anti Pathique'iga. Aastast 1989 on tema kuulsaim luulekogu aga ,,Pogo". Pungiga paralleelselt vormus üks ilukirjanduslik hoovus, mida võib pidada nii suureneva rahvusliku teadvuse kui ka postmodernismi ilminguks. See on etnofuturism. Nagu nimigi ütleb, püüdsid etnofuturistid ühendada ühendamatut: ühelt poolt arhailist, mütoloogilist, rahvuslikku sisu ja teisalt moodsaid võtteid. Uuenduslik, mänguline vorm tahtis kaotada harrast suhtumist luulesse, ammutades samas just eesti kirjasõna klassikast,
MARIE UNDER (1883-1980) Esikkogu Ajalaulud Kõrgaeg Hilisemad kogud LUULEKOGU ,,Sonetid" ,,Hääl varjust" ,,Kivi südamelt" ,,Rõõm ühest ilusast ,,Mureliku suuga" päevast" ,,Sädemed tuhas" MOTIIVID *Piibli motiivid *kunst STIIL, *võrdlused, metafoorid, *luuletaja on *mõtteluule VORMID, epiteedid, hüperboolid kõrvalvaataja *sümbolipildid *sonett positsioonil *sonett VÕTTED *ekspressionistlik *lüüriline, kujundlik, *sõnastus tihe tehni...
Gümnaasiumiaastail tegi algust värsiloominguga ,,Vesiroosid" esimene luuletus 1899 Katsetas mitmeid zanreid-luule, proosa, näitekirjandus Kustas Vahur oli ta kirjutajanimi, mida ta kasutas harva. Luuletusi isel. Kontrastsed meeleolud, rõhutas noorust 1905-,,Elu tuli" oli mitmepalgeline, võitlusvaimustusest kantud pateetilised luuletused, armastus ja looduslüürika, mälestuslaulud, usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua. See oli enim levinud luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul. 1913-,,Tuulemaa"-äärmiselt romantiline, paatos asendub mõtliku murega oma maa saatuse pärast. Olulised murrangud nii ühiskondlikus elus kui ka poeedi isiklikus saatuses. Avas armastuslüürika uusi aspekte. 1922-,,Kõik on kokku unenägu"-Ajakroonika, poeetiline päevik. Pikk sündmusterohke ajavahemik. Väljenduslaadilt vaheldusrikas. Luule muutub modernistlikumaks, irooniliseks. 1950-,,Tuli ja tuul" Ernst Enno 1875-1934 Sündis 8
GUSTAV SUITS (1883-1956) LUULEKOGU ,,Elu tuli" ,,Tuulemaa" ,,Kõik on kokku unenägu" AASTA 1905 1913 1922 TEEMA *ühiskondlik *süngetooniline *ajalugu tõusumeeleolu maailmapilt *usk paremasse *revolutsioonijärgn tulevikku ja e ummikutunne valmidus selle eest võidelda MÄRKSÕNAD *selge ja järjekindel *sümbolistlik luule *häälestuselt ja ülesehitus *kirjutatud tertsiinis väljenduslaadilt Vastanduste kaudu vaheldusrikas avaldub luuletuse *nähtuste kordumine mõte *modernistlik *viimane, ...
ELUAASTAD Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele, pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. Hiljem töötas paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi (nt K. E. Sööt). Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas
Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti kirjanikud 1951 a. Eesti Kirjanike Koperatiivi. Asutaja eesotsas oli B. Kangro. Hakati välja andma Eesti kirjanike teoseid. Ilmus umbes 780 teost(270 romaani, 200 luulekogu ja 150 mälestusteost). Eesti Kirjanike Kooperatiiv levitas eesti keelset kirjandust üle terve maa. Antivälja ka kirjanduslikke ajakirju (Tulimuld ja Mana). Kuni 60-ndate keskpaigani ilmus välismaal rohkem eesti keelseid kirjandusteoseid, kui Eestis. 1945 moodustati Välismaine Eesti kirjanike Liit. Teemad, millest kirjutati: kodumaa, okupeerimine, üleelamised, lahkumisteeond, paguluse argipäev, müstika. Pagulaskirjanduse proosa teemad:
Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega: ta sõnastas kirja esimese versiooni. 40 kiri tõi kaasa läbiotsimise ja surveavaldusi. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna ja kuulus Eesti Kongressi ning aastail 19921993 Eesti Vabariigi Riigikokku. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. (2) 5 Looming Luule Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavoolule. 1967 avaldatud ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi (,,Vercingetorix ütles", ,,Me peame ju väga tasa käima", ,,Üks kuningas oli kord maata"). Silma paistab loodusetaju, mis näib püüdlevat subjekti-objekti piiri kustutamise poole
loodusega või armastusest ja tunnetest. Hando Runnel Tema esimesed luuletused rääkisid maaelust ja tööst. Oma loomingus kasutab ta ära rahvalaulu elemente. Tema looming läks sisult järjeks julgemaks. Toob välja eesti probleemid, et meid valitseb võõras ja rumal võim, julgustab eestlasi valede vastu võitlema, ikka eestlaseks jääma ja kirjeldab kui ilus on eestimaa. Tema kõige julgem kogu oli ,,Punaste õhtute purpur" See küll ilmus, aga keelati selle käsitlemine meedias. See luulekogu lõppeb luuletsükliga ,,Ilus maa", kus on ka näiteks luuletus ,,Maa tuleb täita lastega". Tema luuletused rõhutasid, et tuleb hoida eesti keelt ja meelt ning pilkasid ja tegid maha Vene võimu. Tema luule on laululine ja seda on palju viisistatud. Ta on kirjutanud ka lasteluulet. Doris Kareva Tema luule räägib põhiliselt tunnetest: armastusest ja suhetest, armastuse tärkamisest, kirest, tunnete jahtumisest, kire muutumisest kiindumuseks aga ka vihaks ja ükskõiksuseks. Ta oskab
Alver ja U. Masing l 1949. aastal heideti Kirjanike Liidust välja mitukümmend kirjanikku, sealhulgas F. Tuglas, J. Semper, K. Merilaas, A. Sang, H. Raudsepp Johannes Vares-Barbarus (1890- 1946) • Kodaniku nimi Johannes Vares, kirjanikunimi Barbarus • Oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik • Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1940. aastast • 1945. aastal sai Varesest Eesti NSV teeneline kirjanik • 1918. aastal avaldas oma esimese luulekogu "Fata- Morgana„ • 1919. aastal ilmus teine luulekogu "Inimene ja sfinks„ • Järgnevatel aastal veel kogud "Katastroofid" (1920), "Kolmnurk" (1921), "Geomeetriline inimene" (1924), "Tulipunkt" (1934) jt. Johannes Semper (1892-1970) • Eesti luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist, poliitik ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses • 1917. aastal liitus 1. Eesti Polguga ja oli Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige
,,ARMASTUS ON JA ARMASTUST POLE" Triin Tasuja Aveli Int MT11 Elulugu Pärit Tamsalust Sündinu 1989 aastal Esimene luulekogu on ,,Provintsiluule", millega ta valiti nädala autorit aastal 2009. Betti Alveri preemia. Looming Armastus on ja Armastust pole Noortepärsed luuletused Triin Tasuja kirjutab veenvalt, kaasahaaravalt ja mõtlemapanevalt noore inimese muredest, ängidest, hirmudest, lootustest, ja meeleheitest; kokkuvõttes elust ja armastusest. Kujundus Kujundaja: Matthias Sildnik Pehmete ja roosate kaantega Kasutatud on taaskasutatavat paberit Pildid mustvalged Meeleolu Masendavad ja sünged salmid
Eesti kirjandus maailmasõdade vahelisel ajal Mida peetakse eesti rahvalaulude vanimaks osaks? -Regivärssi Mis oli Eesti vanema ajalookirjanduse valdav zanr? -Kroonikad Mis oli Esimene säilinud eestikeelne raamat? -Wanradti ja koelli katekismus Mis oli Noor-eesti kirjandusliku programmi üheks nurgakiviks? -Estetism Kes olid siuru liikmed? -Friedebert Tuglas, Artur Adson, Marie Under, Johannes Semper, August Gailit, Henrik Visnapuu Kes on kirjutanud teose "nukitsamees"? -Oskar Luts Kes juhtis akadeemilist kirjandusühingut? -Gustav Suits Kes on üks viljakamaid eesti murdeluuletajaid? -Artur Adson Mis oli Underi kõige "siurulikum"luulekogu? -"Sonetid" Millise Albert Kivika romaani järgi on linastatud film? -"Nimed marmortahvlil" Markus Vaherna 12B
- Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat - Narva gümnaasiumi juures: algkooli õpetaja kutseeksam · TÖÖTAS: - Õpetajana, ajakirjanikuna "Teataja" - Kultuurinõunikuna, vabakutselise kirjanikuna · 1919-1920. a Vabadussõjas Looming - Sensuaalsete ja intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutaja - Ajaluule ja ajastu vastuolude kajastaja 1908. a esimesed värsid 1917. a "Siuru" liikmena laiemalt tuntuks - Esimene luulekogu "Amores" Luule iseloomulikud jooned Musikaalsus Riim Lõuna-Eesti murde sugemed 4 armastust: * Naine Ing- Ingi tsükkel "Kümme kirja Ingile" * Kaasinimene, kannatav inimene- "Ärge tapke inimest" * Jumal- kõiksus, ülistus kõrvuti pilkega "Kõnelused issandaga" * Kodumaa- "Tõmbtuul" Kasutatud allikad: 20.sajandi I poole Eesti kirjandus Eesti kirjandus tekstides Tänan kuulamast!
ta läks üle ajakirjandustööle, olles kultuuritoimetaja ajalehtedes Rahva Hääl, Eesti Sõnumid ja Sõnumileht ning stiilitoimetaja ajakirjas Kodustiil. Alates 1997. aasta lõpust on ta ajakirja Anne peatoimetaja. Lisaks on Aita Kivi teleseriaali Kired üks stsenariste. Alates 1983. aastast on Aita Kivi Tallinna NAKi liige ja 1993. aastast KL- i liige. Aita loomingu hulka kuulub nii luulet, proosat kui ka novelle. Luule kuulub aga tema loomingu paremikku. Aita Kivilt on ilmunud viis luulekogu: "Usaldades" (1986), "Lendutõusja" (1988), "Kalender - päevik Aita Kivi luuletustega" (1994), "Aknalseisja" (1996) ja "Tunde küsimus" (2000). Mõnikord Mõnikord on lööki vaja väga valusat, suutmaks endas tunnetada südant elusat. Mõnikord on vaja kõigest
ühiskond, püsiv ja muutuv "Väike luuleraamat" Teemad: mõtisklemine elu üle ( Autoportree, Ootesaalis) Märksõnad: surm, ulm (ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Luule on vabas värsis, ei ole kammitsetud eelnevate traditsioonidega. Luulekogumik markeerib liikumist varasemalt loomingujärgult hilisemate ja viimse poole. Kuna ,,Väikese luuleraamatu" eesmärk on kokku koguda vaid varem ilmunud tekste, on valik tehtud kahe eelmise luulekogu põhjal ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" ja ,,Luule". Luulekogu väikese formaadi tõttu on osade värsiridade trükipilt originaalist erinev. "Alliksaar armastusest" Naine kui nukk. Õrn, graatsiline ja malbe olevus. Palju looduse motiive. ,,Et elu armastada, peab armu elustama." (Artus Alliksaar) ,,Viimne tõeline romantik meie jahedas kliimas." (Paul Eerik Rummo) Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
juura praktikasse väixesse Saxa linna, kus sattus kõrgkihti. Noormees armus õnnetult oma ülemuse abikaasasse lasi end maha (G. armus ühe ametnikku kihlatud tütresse ja midagi ei tulnud välja). Armuvalu noored mehed hakkasid end massiliselt tapma. Hakkas kiire raamatu tõlkimine. G tahtis öelda, et kui inimene on tundlik ja laseb oma suhetel sassi minna, nii et ise üle ei käi ja sellele lisandub veel soodustamine teiste poolt, viib see enesetapuni. "Rooma eleegia" : luulekogu. "Iphigeneia Tarises" : tegi I-st tõelise kangelanna, kes ei kahetsenud oma noort elu taga. "Värvide teooria" : mõisted valgus (maailma füüsiline pool) ja vaim. "Wilhelm Meisteri õpiaastad" : tugevalt tema endaga seotud, isegi autobiograafiline. Annab inimese valmimise staadiumid (usuline, esteetiline, eetiline humaansus), kõik tuleb elukogemuse põhjal. "Wilhelm Meisteri rännuaastad" , eelmise järg. Viimasex on luulekogu "Lääne-Ida Diivan" ."Faust" : 1887
tuleviku haigutavaid lõugu". Johannes Barbarus kirjutas aja verisest näost ja veristest jalgadest, mis inimest tallavad, Jaan Kärner aga ajast-süüfilisest, mis uuristab aju. 1920ndate ajaluule ei olnud üksnes otseselt päevakajaline. Konkreetselt Eesti oludele viitava kõrval oli ülekaalus hoopiski üldistav pilt maailma ja inimkonna ummikusse jõudnud arengust. Globaalse katastroofi teema läbib selgelt näiteks Johannes Barbaruse luulekogu "Katastroofid", Marie Underi kogu "Verivalla" nimiluuletus on samuti otsekui maailmalõpu painajalik nägemus, kus põrgu on tõusnud maa peale ja kustutanud isegi taeva. Inimkonda tabanud katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Ajalaulik kutsus inimesi end paremaks muutma ning kurjuse ja vägivalla vastu võitlema, sagedasem on manitsus või üleskutse iseendaga aru pidama, sisemiselt puhastuda. Omapärasemad ajalaulikud olid Barbarus ("Epiloog") ja Alle ("Karistai"). 1920
/--/ Võib kõik teeb mis tahab! Mida rikkam keegi on, seda enam on ta jumal." Gustav Suits (1883-1956) · Sündis Võnnus, Tartumaal · Oskas juba 4 aastaselt lugeda · Kasvatavad põhiliselt ema ja isa vend · Õppis Aleksandrikoolis · Ülikoolis õppis keeleteaduskonnas, hiljem ka Helsingi ülikoolis · Noor-Eesti üks asutajatest · 1919-1944 Ülikoolis kirjandusprofessor · Läks Rootsi ja elas seal elu lõpuni Looming: · I luulekogu ,,Elu tuli" 1905 o Jõulised luuletused o Luuletuste keskmeks inimene/inimesed o Kasutatud palju võrdlusi o Põhimõttekindlus o Teemad: noored, aeg, tuli · II luulekogu ,,Tuulemaa" 1913 o Meeleolu sünge, pessimistlik, lootusetu o Tule sümbol asendunud tuulega, mis kustutab tule o Võitlusvaim ja nooruse rutt asendunud murega kodu ja inimeste pärast
siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja „Kodukolle“ toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. 1949. aastal abiellus Lepik Valgast päris Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. Ott sai 1958 aastal õnnetult surma. Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu „On tuuline öö“ hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi. Lepiku varasemad värsid avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas „Tuleviku rajad“. 1946 ilmus debüütkogu „Nägu koduaknas“. Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Vormilt hajusamad luuled kajastavad sõjaaegseid kohemusi, esimesi pagulasmeeleolusid ja kibedat protsesti vabaduse kaotanud kodumaa saatuse pärast. Autori
mõlemad keskendusid ilule, surmale ja veidrustele E. A. Poe Kunstikriitikuna · B. tunneb hästi Pariisi kunstielu, on G. Courbet ja E. Manet sõber, imetleb Corot'd · Baudelaire kirjutab ajakirjadele kunstikriitikat, esseesid ja ülevaateid · Varasemad tööd Eugene Delacroix'st ja Gustave Courbet'st toovad talle kunstikriitikumaine C. Baudelaire. G. Courbet maal Luulekogu "Kurja lilled" · Ainus luulekogu "Kurja lilled" ilmub 1857 (eesti keeles 1967, Tõnu Õnnepalu tõlkes täielik kogu 2000 "Kurja õied") · Nii autor, kirjastaja kui trükkija võetakse avaliku kõlbluse teotamise süüdistusega kohtulikule vastutusele, 6 luuletust keelustatakse, B. saab 300 franki trahvi · Kui sõber küsib, kas B. ootas õigeksmõistmist, vastab ta:"Ootasin, et mulle auavaldused osaks langevad!" · 20. saj tunnistatakse teos meistriteoseks
vormis ülevaid luuletusi. Neis on kauneid väljendeid ja vaimuideaale, ajatuid igatsusi ja abstraktsust. 60-dante alguses muutus Alliksaare käsitlus luulekeelest. Tema luulelaad on lähedal sürrealistide arusaamale teadvuse vabast voolamisest. Loomingu radikaalsemale järgule on iseloomulikud kõlaseoste otsimine ja nendega mängimine ning teksti ehitamine kordustele ja vastanditele. Luuletused muutuvad alguse ja lõputa vabavärsilisteks tekstideks. Esimene luulekogu ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" 8. Rummo loomingu iseloomustus Rummo tekstid on lüürilised, algupäraselt kujundlikud, aga samas küllalt lihtsad ja igati maised. Kogemuse võimsus ja ehtsus kontrasteerub kogeja inimliku haprusega. 9. Kaplinski loomingu iseloomustus Kirjutanud luuletusi esseid, proosatekste ja näidendeid, ignoreerides tihti reegleid zanripiire ja katsetades igasuguseid vahevorme. Looming erakordselt terviklik, on kõnelnud
luulekogu. Luule nõukogude perioodil. Stalini surma järgselt on luule väga populaarne. Luule on vaba ja seda loetakse palju. Sensuurile kontrollimatu. Tuleb esile palju uusi autoreid. Töötab kaasa nõukogude süsteemiga. Kaasaegne. Katsetatakse piire, et mis luule läheb läbi või mis ei lähe. Luule jaguneb kolme gruppi: · nõukogude ideoloogiat toetav luule · piiridele püüdlev luule · Viimane grupp on vaikiv luule, mis ei olnud levinud. Ilmub luulekogu "närvitrükk" Esindluslikumad kirjanikud on Nt artur alliksaar, juhan viiding ja jaan kross. Kultuurimuutused. Toimub riigivõimu vahetus. Toimub suur massiküüditamine- kirjanikud, õpetajad, riigimehed kõik kes võisid võimu ohustada. Suur hulk sakslasi lahkub eestist,mis muudab oluliselt ühiskonda. Küüditakse ka venelasi. Saksa okupatsiooni ajal oli ka tinglik valitsus eestis. Oli usuvastane kampaania. Sueltakse õppeasutused ja riigistatakse kiriku vara. Tahetakse religiooni kaotada
Hiljem Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Sõja ajal töötas ülikoolis ja Vanemuise teatris Põgenes 1944 Soome kaudu Rootsi Rootsis töötas ta mitmes muuseumis, jätkates kirjutamist, ning juba 1945. aasta suvel ilmus luulekogu "Põlenud puu", esimene Eesti ilukirjanduslik teos eksiilis Eesti Kirjanike Kooperatiiv kirjastuse direktor Kultuuriajakiri "Tulimuld" hakkas ilmuma 1950. aasta mais Tema eluajal nägid trükivalgust 17 luulekogu ja 17 romaani, samuti rida memuaarteoseid, esseekogusid ja bibliograafiaid Kangro on valitud Tartu Ülikooli audoktoriks, Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi auliikmeks Ta on pälvinud 4 Henrik Visnapuu kirjandusfondi auhinda, Eesti Kultuurfondi erakorraline kultuuriauhind elutöö eest määrati talle 1985. aastal Loodud on Bernard Kangro nimeline kirjandusauhind Võrumaaga seotud kirjanike tunnustamiseks LOOMING Vahel lõi ta teoseid uneski ning mõnel haruldasel
2004 omandas magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Osalused Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond Töötanud Vodja koolis õpetajana Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele. Esindas eestit Londoni 2012 olümpiamängudel satelliitüritusel "Poetry Parnasuss" Tunnustused 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" Luulekogud Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011)
VÄLISEESTI KIRJANDUS · Kokku lahkus 40datel üle 100 000 inimese · 22 000 läks Rootsi, 40 000 Saksamaale, 17 000 Kanadasse · Visnapu läks USA'sse, Viirlaid Kanadasse, Suits Rootsi, nagu ka Gailit, Adson, Under · Rootsis eesti kirjandusajakirjad · Pagulaslaagrid · Kohanemine asukohamaa kultuuriga kergendatud soosiv suhtumine · Asutati omakeelseid koole · Pagulaskirjandus jõulisem kui kodukirjandus · Paguluses ilmus 181 luulekogu, 267 romaani, 155 memuaari · 1944 kirjastus Orto Kanadas · 1945 asutati Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Esialgu tiraazid liiga suured võrreldes kogukonnaga · Ajakirjad: Eesti Looming, Sõna, Tuli Muld, Mana · Rühmitus Tuulisui · Põlvkonnad: I Suits, Under, Adson, Visnapu, Gailit II Lepik, Laaban, Kangro, Kolk, Viirlaid III Nõu, Toona, Ivask, Laaman IV Ilves, Kostabi · Meenutati elu enne pagulust · Kodumaaigatsus
1944 aastal Kross arreteeriti Saksa võimude poolt vastutegevuse tõttu. Pärast Nõukogude vägede tulekut vabanes Kross vangistusest, lõpetas ülikooli ja töötas paat aastat õppejõuna. 1946.aastal Nõukogude võimud arreteerivad Krossi ja tal tuleb pikki aastaid veeta poliitvangina Siberi vangilaagris ja asumisel. Vabanes vanglast ja kodumaale pääses ta alles pärast Stalini surma, 1954.aastal. 38-aastaselt avaldas oma debüütraamatu, luulekogu ,,Sörikastaja". 1950. aastast saadik on Kross tegutsenud kutselise kirjanikuna. Ta on kirjutanud luulet, proosat, essistikat ja publistikast. Ta on eesti nüüdiskirjanikest rahvusvaheliselt kõige tuntum. Kõrgelt tunnustatud on ta ka kodumaal. Jaan Kross on Helsingi ja Tartu ülikooli audoktor. Ta on abielus lastekirjaniku Ellen Niiduga.
Koolitee Kooliteed alustas 9.a Patase mõisa Saare- Vanamõisas Tartus Hoffmanni Erakoolis 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlaste koolis 1892.aastal Saksamaale, töötas Berliini lähedal Viibis vahepeal mõned kuud kodumaal 1894.aastal Venemaa Välismaal kirjutas palju luuletusi 1898 a suri Jaan Lellep Alates 1906 a. elas ja töötas Tartus Esimene luuletus ilmus 1886 a 9 luulekogu Luuletaja sügav humanism Proosaraamat ''Väikesed pildid Eestist'' Suri 13.märts 1957, maetud Tartu Raadi kalmistule Mälestusi Laanekivi Manni Lapsepõlvest Keskmeks tare ja talu, kõrvalhooned ja loodus Manni esimesest seitsmest eluaastast TÄNAN KUULAMAST!
lööv sõnastus. Ainulaadseiks nimetati tema kirjanduslikke vaateid. Alle oli tähelepandavamaid epigrammi viljelejaid. August Alle suri Tallinnas 8.07.1952. Seotus kirjanduslike rühmitustega August Alle kuulus Eesti Kirjanikkude Liidu juhatusse ning kirjanduslikku rühmitusse Tarapita, mis tegutses aastail 1921-1922. Alle kuulus veel mõnda aega (aastal1919) kirjanduslikku rühmitusse Siuru. Luulekogu lähivaatus Luulekogu "Üksinduse saartele" oli Agust Alle esimene luulekogu. Anno Domini MCMXIV Põud üle maa käis kõrbekuum... Kõik leilis keetis, auras ruum. Kus jättis kulus kõrvend jälje -- nälg -- kaksikõde rabas välje. Keskpäeval helge päike suri:
revolutsiooniliikumisega. "Elu tuli". 1905.aasta juulis avalikkuse ette astunud esikkogu oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Temaatiliselt on Suitsu esimene luuleraamat mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Valdavalt lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. "Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul. Osa "Elu tule" värsse elab koorilauludena ("Noored sepad" R. Tobia ning "Oma saar" J. Simmi viisistusel jt.). Värsikogu luuletusi avaldati mõni aasta pärast ilmumist välismaalgi.Üliõpilaspäevil ilmusid esikkogu kõrval veel Suitsu
ja annab keskusele edasi aga minu ōpetaja oma unenäo on salmon rushdie maxke mulle see kuus miljonit ning ma tapan ta oma loominguga Katkend võetud: ANARHIA ehk Mōni Hansen Ees Vōi Taga Luulekogumik "Vari ja viisnurk" Karl Martin Sinijärve luulekogu "Vari ja viisnurk" (1991) on nagu eelnevalt mainitud väga omapärases kirjastiilis, näiteks ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Kuid sellele omapärale vaatamata on see luulekogu väga köitev ning loominguline. Esimestes värssides hõngub luuletustest, aga kurbust ja meeleheidet, näiteks: …jah, tapke tapke,
toimetama ja oma isa abistama, kuid oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus tema peale. Nüüdsest hakkas L.Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. Samuti artiklites avaldus ka Koidula ühiskondlik aktiivsus, patriootiline andumus ja uudne kunstiline sõna, mis kõik väga üllatas lugejaid. Tartus hakkas Koidula ka rohkem aega pühendama luuletuste kirjutamisele. 1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled"("Waino- Lilled"),mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik" ("Emajõe Öpik"). See luulekogu julgustas teda ning ta võttis otsustavalt ja julgelt võitluslipu endale kätte, paljastades orjastajaid ja sisendades rahvale väljapääsulootusi orjus-aja pimedusest ,,koiduvalgusesse". Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest on ,,Udumäe kuningas'',
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
