selgitajaks oli koor, *vähe koor kadus, *palju dekoratsioone, * eelistati dekoratsioone, *eelistati tragöödiaid komöödiaid Sarnasused: Pidustuste jaoks, mängiti -||- kreeka müüte, ainult mehed Rooma luule. Nii nagu proosa, langes luule õitseng kuldsesse ajajärku. Tuntumad luuletajad olid Vergilius, Horatius ja Ovidius. · Vergilius oli tuntuim ja armastatuim. Ta on ka rooma eepose "Aeneis" autor. Eepos on luulevormis ja koosneb 12 laulust. · Horatius on teatud kui oodide autor ood on ülistuslaul elurõõmule, armastusele, loodusele sõprusele (kõigele ilusale), meeleolult hästi positiivne. Kirjutas ta ka läkitusti(epistel), milles ta käsitleb moraali ja filosoofia probleeme, mis on koondatud ühte
sünge orjaöö pealesurumises ning vastandab sellele koiduvalguse, vabaduse. Hilisemat isamaaluulet on mõjutanud kodumaast eemaloleku tõttu tekkinud mõneti ühekülgne arusaamine ärkamisaja suundade taotlustest. Oma viimases luuletused „Enne surma – Eestimaale!“ kutsub Koidula jätkama võitlust, seisma vabaduse ja tõe eest. 21. Rahvuse ja isamaa kujutamise erijooned ärkamisaja luules (Veske, Kuhlbars jt) Esteetika, ärkamisaja luule. Suur osa ärkamisaegsest luulest on naiivne ja pealiskaudne ja klišeelik. Tegemist pigem salmidega, mitte luulega. Vormi seisukohalt on väga tähtis riim, eriti lõppriim. Eriti Faehlmann. Värsivormidest kohtame kolme jambi, trohheust ja dakteumi. Koidula kõrval hakkasid esile kerkima rahvusromantilise ainevaldkonna ning käsitluslaadiga võimekad luuletajad, kes püüdsid rahvast aktiviseerida, sisendada optimismi ning kujundada patriotismi. Looduslüürika kõrval ongi
sündmuse kujutamisele · eluline sündmustik · ei ole sedavõrd LÜROEEPIKA - · ühendatud koomiline ja pingestatud nagu novell Ilukirjanduse segaliik, traagiline · tegelasi kujutatakse milles põimuvad lüürika ja · uuritakse tegelaste arengus eepika; jutustava sisuga psühholoogiat · miljöö võib hõlmata pikki lüüriline luule. · kõige hilisem dramaatika ajavahemikke ja erinevaid zanr (kuj alles 18. saj) tegevuskohti · Eduard Vilde ,,Tabamata · Oskar Luts ,,Kevade", LÜROEEPIKA ZANRID: ime" Bornhöhe ,,Tasuja" ballaad lüüriline jutustav Sõna draama kasutatakse ka novell eepika väikevorm luuletus üldmõistena näidendi
........................................................................................3 1.3 Jaan Kaplisnski tsitaadid.......................................................................................................3 2. LOOMING..............................................................................................................................4 2.1. Ülevaade loomingust............................................................................................................4 2.2 Luule....................................................................................................................................4 SISSEJUHATUS Oma referaadis räägin ma pealmiselt Jaan Kaplinski elust nooremas ja vanemas eas ning tema loomingust. Jaan on olnud üks säravamaid tähti eesti luules. Tal on väga põnev suguvõsa, perekond ning ka seiklused tema elu on huvitavad. 1 1. ELULUGU 1.1 Lapsepõlv ja noorus
Donne'i eripäraks on see, et ta sulandab kokku filosoofilise allteksti ja kõnekeele; üleva teema ja olmelise kujundlikkuse. Donne'i armastusluule omastab nii iroonilise varjundi, maandava paatose. Samas lisavad ohtrad paradoksid, antiteesid ja juurdlev-arutlev laad mõttetihedust. Suur osa Donne'i varajast luulet on aga satiiriline. Groteski ja tervavmeelsete hüperboolide abil pilkab ta idealiseeritud kujutlust armastusest. Barokse luule üks tunnusjooni on seegi, et armastustemaatikas tervikuna hakkas järjest enam maad võtma satiiriline hoiak, mis väljendas ideaalides pettumist ja skepsist väljendav hoiak. GONGORA (1561-1627) oli hispaania luuletaja, ametilt preester. Tema ideaaliks oli vaimne süvenemine ja kooskõla loodusega. Gongora sai kuulsaks eelkõige kui hämara mainega luuletaja. Seda stiili iseloomustab iseäranis kujundirikas ja keeruline väljendus
Luuleanalüüs "Ei tule teist ja paremat maailma" Doris Kareva Ei tule teist ja paremat maailma me jaoks. Nii nagu ühtki tegu ei tõsta ümber. Tuul ja taevas täna teine on kui eile. Ei, ei ühtki tuge väljaspool me hapraid piire. Valgus vaid. Luuletuse valisin eelkõige selle lihtsa, kuid sügavamõttelise sisu pärast. Luuletus on küll lühike, kuid iga selle lause sisaldab sõnumit. Luuletuses tuletatakse inimestele meelde, et meil on üks maailm ja me peame sellesse suhtuma tõsiselt. Kõik mida me teeme maailmale, teeme me iseendale. Tehtut olematuks ei tee, tehtut muuta ei saa. Luuletus sisaldab ka mitmeid kõnekujundeid. Luuletuse epiteedid on: paremat, hapraid. Luuletuses on ka üks sümbol: valgus. Luuletuses on ka võrdlus, võrreldakse inimese tegu ja maailma olemasolu. Luuletuses on ka erinevaid kõlakujundeid, tuul ja taevas täna teine; valgus vaid. Mulle hakkas see luuletus juba esimesel lugemisel väga...
Artur Alliksaare luuleanalüüs Artur Alliksaar kirjutab elust ja elu mõttest. Loodus luulet ta eriti ei kirjuta, aga leiab seoseid hinge ja looduse vahel. On ka luulet surmast. Kirjutab armastusest aga see ei ole kirjutatud lihtlabaselt. Tema luulet on üldjoontes lihtne lugeda ja sellest saab kergelt aru. Kellekasutus on eriline. Peamiselt kasutab ta ristriimi. Kasutab võrdlust(Mõtted on nagu õied, mis tolmlevad puul). Luule on kõlarikas(Ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu). ja sõnaleidlik. Kasutab inversiooni(Millal viljasid valmib me ulmedepuus, Ei enam karda õudset surmasalu,) Perifraasi kasutab(Varsti kevade lapsekapriis viskab kõrgele päikesepalli,tõukab pärani väravad sulade tallil.Ja idüllile haprale lõpp tuleb siis.) Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole
võitlemine oli selle organisatsiooni peaeesmärke. Rühmitusele heideti ette isamaalise meelsuse puudumist ja isegi kommunistlike ideede pooldamist, kuid siiski olid neil üllad persepektiivid ja seisukohad Eesti kultuuri edendamises. Revolutsiooniliste seisukohtade propageerimisel oli Tarapital koguni suurem tähtsus, kui rühmituse liikmed seda ise lootsid. Kasutatud kirjandus: ,,Noor-Eestist arbujateni: Eesti luule 1905-1940'' Õpik XI klassile Karl Muru ,,Eesti kirjanudse ajalugu'' aastad 1917-1929 IV.köide 1.raamat ,,Keel ja kirjandus'' nr 1.-2. 1983 http://www.kirmus.ee/erni/autor/bb.html
MEHIS HEINSAAR Kai Leola 12. klass ELUKÄIK · Sündinud 1. augustil 1973 · Esimesed 12 eluaastat elas Tallinnas, järgmised 7 aastat kuni keskkoli lõpetamiseni KarksiNuias · Luuletusi hakkas kirjutama 1617aastasena · Lapsena unistas saada pikamaajooksjaks · 19922000 õppis Tartu ülikoolis eesti filoloogiat, diplomitöö tegi August Gailitist · Tartusse kolides sai Heinsaarest luulerühmituse Erakkond ja Tartu NAK liige LOOMING · Trükidebüüt 28. jaanuaril 1995 Postimehes (luuleveerg) · Esimene avaldatud proosapala "Keeristorm Tartus", ilmus 14. jaanuaril 1997 Postimehes · Järgnesid avaldamine Vikerkaares 1997 ja Loomingus 1998, üsna pea sai Heinsaar ka tunnustuse osaliseks · Inspiratsiooni on saanud vene kirjandusest ja elust enesest · Absurd, sürrealism, unenäolisus, fantastika, muinasjutulisus · Kirjutanud näidendeid üliõpilasteatrile ning tegelenud tõlkimisega LEMMIKUD · Eesti...
Luud 1. Luude koostis Vastus: Luud koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine. Luud koosnevad 55% mineraalainetest (Ca, Mg, P), mis annavad luule kõvaduse, veest (20%) ning 25% orgaanilistest ainetest (valgud, rasvad), mis omakorda annavad luule elastsuse. 2. Luude hõrenemine, põhjsed, vältimine Vastus: Osteoporoos. See on tingitud luude kaltsiumi- ja fosforisisalduse vähenemisest, mida soodustavad nt. väär toitumine, alkohol, vananemine, vähene liikuvus, suitsetamine, naistel hormoonmuutused vananemisel. Kui toiduga ei saa piisavalt kaltsiumi, hakkab luudest kaltsiumiühendeid verre lahustuma ja luude kaltsiumisisaldus väheneb veelgi. Osteoporoosi ära hoidmiseks tuleb juua palju piima, keefirit ja jogurtit ning tarbida
E, L, D kuuluvad tervikusse, olles omavahel tihedalt seotud. Tunnus Lüürika Eepika Draama Loo olemasolu -- + + Jutustus -- + -- Kõneviis Seotud kõne Sidumata kõne Dialoogiline Väljendusviis Lüüriline Eepiline Dramaatiline 4. Iseloomust vcxage luule, proosa ja draama omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Mismoodi suhestub see jaotus traditsiooniga jagada kirjandust lüürikaks, eepikaks ja dramaatikaks? Luule- värss ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses. Proosa- igasugused kirjanduslikud tekstid, millel puudub rütm, kuuluvad siis: anekdoodid,
Saksa rahvusliku teatri rahas Lessing. Lessingu teosed: ,,Laokoon", ,,Minna von Barnhelm", ,,Hamburgi dramaturgia", ,,Emilia Galotti", ,,Naatan Tark". De Beaumarchais ülimenukatel proosakomöödiatel põhinevad maailmakuulsad ooperid - Mozarti ,,Figaro pulm" ja Rossini ,,Sevilla habemeajaja". 8. Klassitsistlliku maitse mõjul, mis oli põlu alla pannud lüürika, edenes XVIII sajandi alguspoole Lääne-Euroopas eelkõige satiiriline luule. Tähtsaimad: Alexander Pope, Jonathan Swift, Voltaire, Carl Michael Bellman. Rokokoosse sobivad nii Pope kui ka Voltaire. Rokokoo oli enamasti humoristlik-iroonilise või satiirilise kallakuga. 9. Rootsi luuletajat C. M. Bellmani kutsuti Põhjamaade Anakreoniks, sest Bellmani maailmakuulsus rajaneb kahel teosel: ,,Fredmani epistlid" ja ,,Fredmani laulud". Neid iseloomustab elurõõm ja sügav inimsus. 26. juulil, nn Bellmani päeval,
Tõnu Trubetsky Miks see autor? Valisin esitluse jaoks Tõnu Trubetsky, sest ta tundub lahe vend olevat ning meeldib see, et ta ajab oma asja. Kui ma olin noorem, (mitte, et ma praegu vana oleksin) siis kuulasin väga palju Vennaskonda ning paljud laulud hakkasid meeldima ja tean, et Vennaskonna lauludele teeb sõnu Trubetsky ise. Mis on töö eesmärk? Töö eesmärk on teada saada võimalikult palju Trubetsky elust ja tema luulest ning anda see informatsioon edasi ka teistele. Kuigi ma pungist palju ei tea, üritan ma sellest nüüd aru saada. Millisteks osadeks töö jaguneb? Töö jaguneb kaheks suureks osaks: ,,Elulugu" ja ,,Looming". Puudub ,,Analüüsi" osa, sest ei oska ei oska luuletusi analüüsida, juttudele ei pääsenud ligi. --------------------------------------------------------------- Elulugu Tõnu Trubetsky on luuletaja, prosaist, muusik. Sündis Tallinnas transporditöötajate pojana. On Jaan...
· Uued nimed: Jaan Kross, Uno Laht, ellen Niit, Ain Kaalep · Kuuekümnendatel astus esile kassetipõlvkond (Rummo, Suuman, Kaplinski, Luik, Runnel, Ehin jt), alustades traditsioonilise luulega, hiljem harunesid erisuundadesse. · Luulekassetid ilmusid aastatel 62-68 · 60. Lõpul katkestati kassettide avaldamine · Uued autorid närvitrüki põlvkond Isotamm, Liiv, Sang, Üdi · Uueilmelised autorid LUULE ÜLDILME · Vabavärsipoleemika · Luule kõneles igapäevastest inimlikest nähtustest · Hiljem segunes luulesse traagikat, kurbust · Luulet mõjutas inglise-, prantsuse- ja soomekeelne modernism SEISAKUAJA LUULE. JÄTKAJAD. · Rohkem võimalusi · Jätkus sõjaeelse põlvkonna tegevus · Luuleelu keskpunktis kessetiautorid · Luules palju eksperimentaalsust · Mõjutas ökoloogiline mõtteviis · Eelistati kindlat vormi · Uued autorid: Ene Mihkelson, Doris Kareva, Mari Vallisoo
Minategelane astub avatud ustega majja,kus juhtub nii mõndagi eriskummalist.Majas kohtab ta pidevalt inimesi,kes teda tunnevad.Minategelane võtab osa kontserdist,teatrietendusest ja õhtusöögist.Majas valitseb umbne,ängistav õhkkond.Romaan kulmineerub kummalise kohtuistungiga,kus minategelane jälgib,kuidas ette astuvad mitmed kaebealused.Ka peategelane mõistetakse süüdi isekatel motiividel kodumaalt pagemises ja surmapatus. Karistuseks edasielamine. Ristikivi luule Tema ainuke luulekogu on ,,Inimese teekond",mis on eesti luule üks kaunimaid ja terviklikumaid kogusid. Lihtne pealkiri avardub ristikivilikuks võrdpildiks kirjaniku enese ja ta kangelaste saatuse kohta. Ristikivi ja Tammsaare Peale Ristikivi ,,Tuli ja raud" ilmumist saatis Tammsaare talle avaliku kirja,milles avaldas oma veendumust R talendis ja meisterlikkuses. T nägi R--oma mantlipärijat.Mõlemad olid viljakad proosa suurvormis romaanizanris.Ühine on ka nende
Meie oma pisikese Eesti kohta on siinne kirjandusloome väga rikas ja mitmekülgne, milles on suur osatähtsus ka aegumatul luulel. Luuletajaid on meil üpris palju ja nende looming varieerub ühest äärmusest teise ning on ka suhteliselt keeruline. Eestlane ongi üks keerulise saatusega rahvas, kes on käinud ajaloo vältel läbi nii tulest kui ka veest. Sellist nn mässumeelset lüürikat on küllalt, kuid minu jaoks ongi eriline just soe ja lihtne luule, mille omapäraks on võimalus ridade sisse pugemises ja selles oma uue parema mina loomises. Esimene kord, kui mulle ühed luuleread nii lähedale jõudsid, oli kuulates Urmas Alendri soololaule. Viis oli täiesti lihtne ja tasane, kuid sõnad lausa raidusid hinge, hakkasin värisema ning nutt tuli kurku. Varsti olid need lauluread peas ja alati nukra meelelu puhul ümisesin ja laususin neid. Ükshetk aga jõudsid nende ridade sõnum minuni ja laulsin neid hoopis teistel puhkudel -
Ränd- ja koondumine vennaskondadeks. rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul tähendabki keskaegset õukondlikku luulet. Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi peaaegu kõigest. Rüütlilaulude peamiseks teemaks oli aga: Armastus Kangelased Neitsi Maarja teema Tuntumad rüütlilaulikud on: 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn 13. saj. truväär - Adam de la Halle Minnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid
"And the Blue Sky My Fretted Dome Shall Be"- Nature vs Society In the Works of British Romanticists Research paper Liisi Pajula 11 b The Inchcape Rock by Robert Southey The Inchcape Rock is a poem about Sir Ralph the Rover, an evil man, who wants to sink other ships, so he could use his own ship to blunder villages and towns. He removes a warning bell that warns sailors about a secret underwater rock. By doing this, he signs his own death sentence. At a dark night, he crashes his ship to the Rock, because there was no bell to warn him. In the first stanza of the poem Southey describes the surroundings. The tone of the poem is set, at the begging it is ver...
TARTU ÜLIKOOL Haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õppekava LEELO TUNGAL Referaat Juhendaja: Malle Reidolv Tartu 2009 Sisukord Elulugu ja looming..............................................................................................3 Looming ja tekstinäited.......................................................................................4 Tekstinäited.........................................................................................................5 Tekstinäited ,kokkuvõte, kasutatud kirjandus...................................................
Giovanni Boccaccio ''Dekameron'' · Boccaccio on novellizanri looja. · Boccacciost alates saame rääkida itaalia klasssikalisest kirjandusest. · Novell tähendas uudislugu või uudisjuttu. · Lisaks uudisloole pidi novellis olema pistrik. · Pistrik tähendab kas sündmust lauset, olukorda, mis võimaldab novelli viia lõpplahenduseni. · Novell on eepikazanr, milles on vähe tegelasi, vähe sündmusi ja ootamatu lõpplahendus ehk püänt. · Boccaccio kirjeldab 14.sajandi itaalia elu. · Dekameroni avalause kõlab järgnevalt: '' On inimlik kaasa tunda neile, kelle meel on kurb.'' · See teos on koostatud raamjutustusena, mis tähendab, et põhilisi sündmusi ümbritseb justkui raam. · Pealkiri Dekameron tähendab 10 päeva, mis omakorda tähendab, et 10 päeva jooksul räägivad 10 noort inimest oma lugudes, see teeb kokku 100 novelli. · Boccaccio kirjutas inti...
Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemaid kalla Tuli neelab kõik alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa Sisu Ajakiri jaguneb osadeks: 1. ilukirjandus 2. esseistika ja artiklid 3. uudiskirjanduse arvustused 4. ringvaade Looming 1/2012 Jaanuarikuu number keskendub Paul-Eerik Rummole, kellel oli 19. jaanuaril 70. sünnipäev. Paul-Eerik Rummo luule. Toomas Haugi intervjuu Paul-Eerik Rummoga. Joel Sang ,,Nostalgiliselt, nagu sel puhul kombeks". Aare Pilv ,,Suusoojaks". Jaanuarikuu numbris avaldati luulet ka Linnar Priimäelt, Albert Trapeezilt, Jan Kausilt, Mihkel Kaevatsilt, Henn-Kaarel Hellatilt. Mõned näited Henn-Kaarel Hellat § Kõige lühem palve ja luuletus Aamen § Lugu Kõnnid kõigi ohtude labürindis ega väsi imestamast et see olevat elu Ajakirjast võime lugeda proosat Mihkel Mutilt, Tarmo Tederilt, Mart
Kirjanduse jaotus Proosa ehk eepika Luule ehk Näitekirjandus ehk Lüroeepika lüürika draamatika Mõistatused, kõnekäänud, Tavaline luuletus: Komöödia E.Vilde Eepos F.R. vanasõnad, aforismid, J. Liiv ,,Rändaja" ,,Pisuhänd" Kreutzwald popfolkloor, anekdoodid ,,Kalevipoeg" Valm J. Tamm ,,Siga tamme Haiku L.Tungal, Tragöödia W
allikale jooma lähevad, tapab Hagen laulikud reetlikult Siegfredi, mis on selle eepose Tundelisus, rahvaluulelähedus, ristisõja- dramaatilisemaid episoode. Hiljem röövib laulud, mõttesalmid Hagen leset Nibelungide aarde ja peidab selle Reini põhja. Eepose teine osa 7. Rüütliluule käsitleb Kriemhidi kättemaksu. Vendade survel abiellub ta uuesti, seekord hunnide Trubaduuride luule Lõ-Prantsusmaal, kus võimsa valitseja Etzeliga. Burgundi ristusid mitmete kultuuride mõjud (Itaalia kuningas kutsutakse hunnide juurd = antiikaeg ning araablaste Hispaania) ja õhtusöögile, kuhu ta halbadest ennetest valitses rüütlite aumeelsus ja naisõigused hoolimata läheb koos Hageniga. Võeti kasutusele riim (varem harv näht) Kriemhildi ässitusel puhkel peosöögi ajal Armastus ja naiste ülistamine
ning tahaks ikkagi abiväge kutsuda. 8. pilet Rüütliromaan Rüütliromaan 12.saj.: Põhja prantsusmaal truvääride proosalooming, võeti kasutusele sõna romaan kui mitte-ladinakeelne teos. Menestrelid (haritud linnarahvas) kirjutasid isandate sugupuid romaanilaadis. Kirjutati ka antiigi, bütsantsi ja araabia ainetel, kasutati õnnetu armastuse teemat ja toodi sisse värsijutustused ehk leed. Anti edasi käitumisjuhiseid, esines psühholoogilist analüüsi, luule asendus proosaga. Levinud kuningas Arthur ja ümarlauarüütlid. Üks kuulsaim rüütliromaan ,,Tristan ja Isolde" Esialgu olid värsi vormis, kuid 13. sajandil asendus proosaga. 14 .sajandil kujuneb Itaalias välja novell. 19. sajandi romantikute kunstivool nii kirjanduses kui ka muusikas võttis need lood uuesti käsitlusele (nt ooperis ja balletis). Rüütlite kirjandusele on kirjutatud palju paroodiaid. Esimene maailmakuulus on Cervantes ,,Don Qujote", I. Calvino ,,Parun
Hellenism · Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse. · Kreeka keel ja eluviis · Hellenismiperiood ajavahemik Aleksander Suure vallutusest Rooma võimu kehtestamiseni. Hellenistlikud linnad · Aleksandria, Antiookia, Pergamon. · Kreekapärased ehitised: templid, staadionid, gümnaasiumid, teatrid jms. Hellenistlik kirjandus ja religioon · Silmapaistvaim zanr luule · Komöödia · Idamaised jumalad · Taevakehade järgi ennustamine Teadus · Teaduse hiilgaeg · Archimedes kruvi, kehade veeväljasurve ___________________________________________________________________________ _____
..............................................................................28 20. Kirjanduslikud voolud ja suunad.............................................................32 21. August Gailiti looming + 1 teos..............................................................35 22. Dramaatika olemus..................................................................................36 23. Lüürika olemus........................................................................................38 24. Luule 1917 - 1940...................................................................................40 25. Proosa 1917 - 1940..................................................................................42 27. Friedebert Tuglase loomingu ülevaade...................................................45 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Teaduskirjandus Publistika Belletristika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised
muinasloolisuse ja konflikte mahendava idülliga. Kuna neis sisaldub nii tragöödia kui komöödia elemente, ona neid nimetatud tragikomöödiateks. Harmoonilised ja õilsad inimsuhted võidavad kurja. Suurt rolli mängib juhus. Temaatika piirdus enamasti intiimse armuintriigiga, kuid dramaturgi viimases näidendis ,,Torm", mis on kirjutatud aastal 1611, on tunda kirjaniku kõrgloome mõtteavarust. Luule-Dramaturgia kõrval viljeles Shakespeare ka luulet. Tegelikult esineb luule jooni ka tema näidendites, mis on üpriski poeetilised. Shakespeare tegeles põhiliselt järgmiste zanritega: poeem ja sonett. Viimastes on tähtsal kohal renessansiaja nimese elujanu: armastus ja sõprus. Selles mõttes lähenes tema luule komöödiatele. Kasutatud materjalid : http://et.wikipedia.org/wiki/William_Shakespeare http://miksike.com/docs/referaadid2005/shakespeare_siljapaul us.htm http://en.wikipedia.org/wiki/File:William_Shakespeare_1609.j pg
Luuletaja sattus põlu alla, ta visati kirjanike liidust välja, tema loomingut ei avaldatud. Ometi leidis looja sisemist väge, et taas oma koht kirjandusloos kehtestada. Peale pikka vaikimist avaldas ta 1966 luulekogu "Tähetund", mis pälvis Juhan liivi nimelise luuleauhinna. Raskeletel aegadel tegutses Alver ka tõlkijana. Temalt ilmusid näiteks A. Puskini poeemide ja värssromaani ,,Jevgeni Onegini" eestindused, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks.Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud kogu eesti lüürika arengut. Betti Alver suri kõrges vanuses 1989. aastal Tartus ja on maetud Raadi kalmistule. Contra (kodanikunimi Margus Konnula) Sündinud Urvastes raamatupidaja ja agronoomi pojana. Õppinud Urvaste Algkoolis 1981-84, Kuldre 9-kl Koolis 1984-89, Antsla Keskkoolis 1989-92.Viibinud sõjaväeteenistuses Eesti Piirivalves Piusa kordonis 1993-94
2014. a Tartu NAKi suvepäevadel jõudis huvilisteni isehakanud kirjandusteadlase ja luuleanalüütik Lauriito pedagoogiline loeng “Puud metsa taga ehk seks ja Liiv”. Ette kanti Juhan Liivi luulekatkendeid ning üritati tema loomingut vaadelda kui seksuaaleksperimente ja -perverssusi. Tähelepanu, provokatiivne ja ühekülgne tõlgendus ei sobi banaalse sisu tõttu alaealistele kuulajatele! Loeng on lisatud helifailina: http://www.plaanikomitee.ee/latted2014/029A_140711_1040%20Lauriito%20Merivoo %20ETTEKANNE.MP3 Välja nopitud salmid (koos diagnoosiga): Nad hirmsad on, mu laulud, ja hirmus mu süda sees, nii hirmus nagu mu saatus. Ei, mind mitte iganes! Ülestunnistus Oh, sõbrad, ei lase ma öelda, et oleks nii haige ma. Ja et ma terve oleks, ma seda ei ütlegi ka! Ülestunnistus Sa oled kui salanaine, mu kallis kodumaa. Ja seda küll avalikult ei tohi nimeta. Kodumaa-armastus ...Mina vaatama, vaatma väikest meest: vaata sõbrakest, sõrmepikukest!...
e) Põhimotiiviks on ängistus & vabadus f) Tuntakse huvi ajaloo vastu, nt. ,,Ivanhoe", ,,Tasuja" g) Huvi inimese hingesügavuste vastu h) Salapärasus (tegevuskohtadeks lossid jne, pahelised tegelased). i) Püüdlus absoluudi poole (tavaliselt selleni ei jõuta). Hakati teadlikult jäädvustama rahvaluulet, lisaks keskajale taasavastati mitmete renessansi- ja barokk-autorite looming. Tänu W. Scottile tekkis ajaloolise romaani zanr. 3. Kes on kuulsamad romantikud, sh luule esindajad? (märksõnad) Prantsusmaal: Chateaubriand, G. Sand, Merimee, Madame de Stael, Hugo, Saksamaal: Heine, Brentano, Arnim, Hölderlin, ven. Schlegelid, Novales, Tieck, Hoffmann Venemaal: Puskin, Lermontov Inglismaal: Shelley, Blake, Wordsworth, Coleridge, Southey, Byron, Keats Eestis: Kr. J. Peterson, L. Koidula Sotimaal: W. Scott 4. Kes on Walter Scott? Tänu temale tekkis ajaloolise romaani zanr. 5. Millised on Merimee elu ja loomingu olulisimad faktid? ,,Dzentelmen kirjanduses"
Kõne Vabariigi aastapäeva puhul Austatud õpetaja, klassikaaslased! Eelmisel neljapäeval, 24. veebruaril, oli Eesti Vabariigi 93. aastapäev ja see on sündmus, mida tuleks kindlasti tähistada, riik korraldab selle puhul paraadi ja päev lõpeb presidendi piduliku vastuvõtuga, mida meist ilmselt kõik on näinud. Meie, eestlased, oleme üks väiksema rahva- arvuga rahvas, kellel on oma riik. Me oleme suutnud eestlust elus hoida ka siis, kui meie riik ei kuulunud meile endile. Jah, Eestil on raske olnud, kuid nüüd on rasked ajad möödas, riigi jõukusele pürgimist näitab ka eurole üleminek, mis toimus selle aasta alguses. See näitab meie taset Euroopas ja üldse kogu maailmas: ,,Jah, Eesti on juba arenenud riik, neil kehtib euro." Me võime olla õnnelikud, et Eestis on praegu ra- hulik elada ja kehtib demokraatia. Näiteks Egiptuses, Liibüas, Tuneesias ja mujal, kus kehtib diktatuur, on rahvas astunud riigikorra vastu ül...
Kümnen Teemad Autorid Teosed Huvitavat d 1940 Kommunistlik propaganda. Juhan Smuul, Debora Vaarandi, Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad", ,,Poeem Okupatsioonid kehtestasid range Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Karl Ristikivi, August Gailit Stalinile", ,,Mina kommunistlik noor". Debora tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940 Proosa ja draama jutustus, olu-kirjeldus, Friedebert Tuglas, August Mälk Vaarandi ,,Põleva laotuse all", ,,Talgud Lööne soos". kahanes märgatavalt uute eestike näitekirjandus, romaanid ja novellid Marie Under, Hendrik Visnapuu Karl Ristikivi ,,Võõras majas"
Taoism Dao (hiina keel)- tee või kulg. Tao on loomulik jõud, mis juhib universumi. Taole vastuhakkamine toob kaasa häda ja kannatusi. Inimese elu on harmoonias universumi korraga aga siis kui ta järgib looduslikku kulgu. Seda korda hoiavad tasakaalus yin ja yang. Kaks pidevalt muutuvat ja teineteises toimivat väge, mis annavad korra kogu elule. Taoism on hiinlaste usund. Seda järgivad hiinlaste kogukonnad kõikjal maailmas. Taoistlik mõtlemine, kirjandus ja filosoofia on aga muutunud populaarseks ka mittehiinlaste seas. Olulisemad palverändurite sihtpunktid on viis taoismiga seotud mäge. Taoistidel on palju tekste. Üks tähtsamaid on luule- ja filosoofiateos ''Dao Dejing'' (autor Laozid) Budism Budistid järgivad Siddharta Gautama Buddha õpetust. Buddha elas India põhjaosas 6.-5.saj eKr. Ta pühendas aastaid otsingutele et mõista mis on kannatuste põhjuseks ja kuidas sellest vabaneda, kuni jõudis lõpuks virgumiseni. Budistid usuvad et in...
oma järgmisesse kogusse,muidu on need järgmised kogud eelmiste kõrval nõrgad ja see oleks piinlik.Luuletus „Nukuhukk“ ,kui ta neid luges ,siis ta luges neid alati ette vabandava ilmega ja tundis ennast pärast halvasi. Andres Ehin 1960 aastate hilissügisel sai Ehin ülikooli kohvikus kokku Ain Kaalepiga ,kes rääkis talle Alliksaarest ja kohe talle ka tema loomingut tutvustas. Tegemist oli olnud väga korralikult tehtud lõppriimiliste värssidega Underi vaimus.See luule olevat niivõrd palju üle tolleaegsest ametlikust luulest,mida viljelesid näiteks Erni Hiir, Vladimir Beekman,et võis tunda kohe Alliksaarega vaimset kokkukuuluvust. Kui Alliksaar esitas talle luuletust „Kiigelaul“ ,mis oli väga modernistlik ja modernism oli Alliksaarele vägagi omapärane.Sõnademäng ja lüüriline varjundirohkus ,intellektuaalne iroonia - kõik iseloomustasid Alliksaare luulet.Alliteratsioonide ja assonantside rohke kasutamine
muinasloolisuse ja konflikte mahendava idülliga. Kuna neis sisaldub nii tragöödia kui komöödia elemente, ona neid nimetatud tragikomöödiateks. Harmoonilised ja õilsad inimsuhted võidavad kurja. Suurt rolli mängib juhus. Temaatika piirdus enamasti intiimse armuintriigiga, kuid dramaturgi viimases näidendis ,,Torm", mis on kirjutatud aastal 1611, on tunda kirjaniku kõrgloome mõtteavarust. Luule-Dramaturgia kõrval viljeles Shakespeare ka luulet. Tegelikult esineb luule jooni ka tema näidendites, mis on üpriski poeetilised. Shakespeare tegeles põhiliselt järgmiste zanritega: poeem ja sonett. Viimastes on tähtsal kohal renessansiaja nimese elujanu: armastus ja sõprus. Selles mõttes lähenes tema luule komöödiatele. 9 Kasutatud materjalid : http://et.wikipedia.org/wiki/William_Shakespeare http://miksike.com/docs/referaadid2005/shakespeare_siljapaul us.htm http://en.wikipedia.org/wiki/File:William_Shakespeare_1609.j pg 10
,,Kauka jumal" (*kaugas=rahakott) Taunib rahaahnust. Peategelane Mogri Märt, rikas taluperemees. Äärmiselt ihne ja türanniseeriv. Hoiab raha kodus, ei usalda panku. Maja läheb põlema, kogu raha põleb ära. Märt läheb hulluks. Märdi karakter jõuline ja psühholoogiliselt põhjendatud. ,,Laurits" Draama (*lauritstulekahju) Räägib kindlustatud hoonete kuritegelikust süütamisest. ,,Enne kukke ja koitu" ,,Neetud talu" Luule Realism luules hilines veel rohkem kui proosas. 20. sajandi alguses oli veel romantism. Kirjutati isamaalisi luuletusi, pseudomüütilisi luuletusi, motiivid kordusid, kaotasid elujõu. Ilmus koguteos ,,Eesti luuletajate lillekimp ehk 200 õiekest ühe varre pääl" Tasapisi hakkavad luulesse ilmuma uued jooned, kergem häälestus, isikupärasemad tunde toonid. Ajajärgu suurm luuletaja Juhan Liiv. Tema luule teemad: loodus,
,,Autoriõiguste kaasus" Selles kaasuse puhul on tegu autoriõiguste rikkumisega. Lauluhuviline kodanik nimega Mari otsustas kasutada üht talgulaulu ja panna see oma laulikusse rahvapärandi säilimiseks, kuid seda ilma autorilt eneselt luba küsimata. Laulu autoriks oli Luule, kes oli äsja surnud, seega kuulus laul Luule lastele, kes nõudisd selle eest autoritasu. Mari argumendid oma teo põhjendamisel: Mari soov oli säilitada rahvaluulet. Laul oli muutunud küla tunnuslauluks, mida kõik oskasid peast laulda, ning Mari ei pidanud vajalikuks autorit märkida. Laulu säilitamine oli tema arust tulevaste põlvede huvides. Mari arvates laulu eest autoritasu nõudmine kahjustab Luule mälestust, sest Mari ei soovinud laulu kasutamisega omakasu teenida. Kuigi vald oli lubanud
Humanitaarinstituudi teatri erialal. Hetkel on Elo Viiding Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992 ning Eesti PEN-klubi juhatuse liige. Looming Esimene E. Viidingu luulekogu ''Telg'' ilmus 1990. aastal ning võitis kohe ka lugeja tunnustuse. Luulekogus kasutas ta pseudonüümi Elo Vee, millest aga hiljem loobus. Tema luulest tuleb välja sotsiaalne iroonia ja kriitilisus, uuemas luules kirjutab ta vabavärsilises modernismis. Viidingu luules on vähe kirgastust, ta on elitaarne ning tema luule tundub ka raskepärane. Kokku on Viidingul 8 luulekogu, mida on tõlgitud nii inglise, saksa, vene, soome kui ka rootsi keelde. Elo Viidingu populaarsemaid luuletusi: Põlvkond Mida pelgaksid sel hetkel kui me veenduks endi kohatuses, tuul meid ühte pööraks? Mina tõde kardan, sellepärast luba endast kõnelda kuis kõneldakse võõrast. Mida anda oleks keset seda vaenu milletaolist pole pikki aastaid nähtud? Võtta vanemate viisakusest laenu? Pole sobilik. On seegi suhe jahtund.
Sest enamik inimesi olid kirjaoskamatud, ning maalide ja skulptuuride abil anti edasi Piibli teksti. Miks polnud kujutav kunst keskajal eriti tõetruu? Sest kujutati inimese hinge, mitte välimust. Kuidas eristusid kangelaseepos ja rüütliromaan? Kangelaseepos kirjutati värsivormis, rüütliromaan aga jutuna. Mia kujutas endast trubaduuride luule? Armastusluulet. Mis oli müsteerium? Kiriklik näitemäng. Kes oli Dante? Keskaja kuulsaim poeet.
11. C klass [email protected] 5135864 @ Tallinn 2013 Kõik kohtuistungi kuulajad kogunevad ettenähtud saali. Algab kohtuistung. Saali siseneb kohtunik ja 2 kaasistujat ning kohtunik palub kõigil istet võtta. Kohtunik alustab istungit. Ma palun vaikust kohtusaali. Täna oleme kogunenud siia, et arutada kodaniku Luule laste poolt esitatud hagi Mari vastu. Hagi on esitatud palvega, et talgulaulu lauliku ja laulupäeval Luule laulu eest tasutakse autori tasu ning ühtlasi trükitaks laulikust uus ja parandatud versioon , kus talgulaulu autoriks märgitakse Luule... Ma annan sõna kostjale. Kostja : ( Annab vande, et räägib ausalt nii nagu ta teab ) Minu vastu on esitatud hagi, seoses kodaniku Luule talgulaulu kasutamisega. Nimelt kasutasin ilma Luule lastega nõu pidamata Luule
Ühe rühma moodustasid need, kes soovisid kaanonit muutes selle aluseid säilitada. Nende eesmärk oli üldiselt kaanoni muutmine sedasi, et nemad sellesse ära mahuksid. Teise rühma kuuluvad need, kes soovisid muuta kaanoni aluseid. Kuigivõrd tulemusi aluste kõigutamisel olnud ei ole, kuid osa kõigutajaid on sellegipoolest ajapikku kaanonisse sobivamaks muutunud. See- eest on osa neist vähehaaval uurijate poolt kaanonisse toodud. Eesti luulekaanoni põhinormide kohaselt peaks luule olema rahvuskeskse alatooniga, kirjeldades isamaasuhet ning ideaalis andes edasi kaotusvalu või ängistust. Luulekaanoni kriteeriumid mõistavad hukka tarbeluulet, pigem eelistatakse luulet, mis väljendab sotsiaalsust ning rõhub meie rahva südametunnistusele. Toonilisi kriteeriume analüüsides hinnatakse kõrgemalt tõsist luulet, milles on märgata kerget huumorit. Liigne emotsioon see- eest mõjutab luulet pigem negatiivselt, kerge kurbus on toonilises mõistes igati teretulnud.
Vahelduvad pikemad ja lühemad värsiread (11 7 - 11 7) stroofid on mahukad, koosnevad 20 värsist. 27.sonett. ei ole armastusteema, on ühiskonnateema. Juttu on ristisõdadest, mis toimus 11.sajandil. 28.kansoon. selgelt patriootiline teema, kust ta unistab ühtsest ja tugevast itaaliast vana rooma eeskujul. 32.sonett. maise iha mahategemine. 53.kansoon. patriootiline teema. 70.kansoon. lõpp on mänguline, ta otsekui näitaks, kuidas uusaegse luule areng on toimunud. Iga salmi lõpetab reaga, mis on mõnelt teiselt luuletajalt või niisama tähtsalt isikult tsiteeritud. Esimese stroofi lõpetab Arnaut Daniel, teise Guido Cavalcanti, kolmanda Dante, neljanda Cino da Pictora(?). ja viimases võtab Petrarca oma teosest tsitaadi. Vahepeal on kirjutanud mitu sonetti järjest ühe teemaga. 102-104.sonett. järjest sarnased. 121.madrigal 128.kansoon. algus on kuulus "Italia mia". 165.sonett. väga konkreetne ja meeleline.(näitab kile pealt)
sellelgi muutuma. Ühtseks loomingumeetodiks kuulutati sotsialistlik realism. Kirjanike keskseks ülesandeks sai "kujundamine ja kasvatamine" e. teisisõnu poliitiline propaganda. Loodus- ja armastusluulet ilmus vähe, asemele tuli võitlus- ja igatsusluule. Räägiti sellest, kuidas ehitatakse kommunismi. Tekstid pidi saama avaldamisloa.hiljem said luuletajad palju vabadust. Smuuli ja vaarandi luule-sarnasused: romantilised; inimlikkus; looduse, töö ja armastuse motiividega;isamaalisuse luule.erinevused:smuulil siiras usk nõukogude võimu;vaarandil käisid käsikäes ajalikkus,üldinimlikkus,isiklikkus ja igavik. Kalju lepiku luule:rahvalik ja luliline alge,hiljem modernistlikum ja eksperimentaalsem luule,iseloomulik teravus ja ,,nurgelisus",rahvuslikult võitlev hoiak.uuem rahvalulu vormi võte, julged metafoorid,filosoofilisus. lmar Laaban- sürrealistliku luule viljeleja,publitsist,tõlkija,kirjanduskriitik
Marie Underi sonettide maalilisus Marie Underi sonette lugedes maalib iga rida ette üha tervikuma pildi. Ennast võib unustada riimide vahele, võib kaotada taju reaalsusega. Tunne, nagu vaataks pildiraamatut, mitte loeks teksti. Luule on täis loodus ja armastuselamusi. Kordagi ei tule ette keele sõlmi, kogu luule voolab nagu jõgi. ,,Merilind" on väga detailne. Igas reas on toodud esile linnu välimus ning tema tunded. Under on hinnanud linnu ilu ja kuidagi üritanud aru saada linnu muredest, tahtnud lennata koos linnuga ja läbida tema kurb teekond. Sonett ,,Kui esimesel päeval" on kirjutatud sellise tunnete detailsusega, nagu ta oleks kirjutanud selle just sel hetkel, kui ta neid tundeid tundis. Kindlasti leiab keegi, kes on samas olukorras olnud, sellest luuletusest midagi tuttavat
S-Ära tee midagi mõtlemata, et hiljem võiksid seda kahetseda ning ära tee oma lähedastele kurba meelt oma mõtlemata lollustega. ´´Me tuleme algusest´´ PM-Kõik närbub või sureb kunagi. S-Kõik ei püsi uus, see uus väsib ning vananeb. 4.Tänu Viivi Luige loetud luuleteosele suhtun väga respekteerivalt luulesse.Varem ma sellele tähelepanu pole pöörand aga nüüd sain aru, et luule on see millega saab edasi anda oma tundeid ja avaldada oma arvamusi ja on võimalik läbi luule kasvõi kurta oma muret. Luule on asi mis peab olema iga inimese elus, sest tänu luulele suudame öelda isegi enamat kui ainult sõnadega. Luule on see mis aitab meid elus edasi tänu selle sügava mõttelise tähendusega ja tähelepanuga, sest luule abil on võimalik panna inimesi teise pilgu alt vaatama ümbritsevat maailma ja muutma oma vaatevälja. Samas luule on meis kõigis. Kõik on
Läheb eesti põllumajandus akadeemiasse agronoomiat õppima. Lahkub sealt ja hakkab kirjandusega tegelema. Tema tekste on palju viisistatud. Kirjutas ka armastusluulet. Tegeleb ka kirjanduskriitikaga. Avaldab ajakirjanduses lühemaid tekste. Asutab tartus kirjastuse Ilmamaa. Kirjutab ka lasteraamatuid. Tema olevat ka inimene kes algatas pronksõduri äraviimist. Tema teosed on "miks ja miks"-lastejutud , "maalapsed"- luulekogu. Luule nõukogude perioodil. Stalini surma järgselt on luule väga populaarne. Luule on vaba ja seda loetakse palju. Sensuurile kontrollimatu. Tuleb esile palju uusi autoreid. Töötab kaasa nõukogude süsteemiga. Kaasaegne. Katsetatakse piire, et mis luule läheb läbi või mis ei lähe. Luule jaguneb kolme gruppi: · nõukogude ideoloogiat toetav luule · piiridele püüdlev luule · Viimane grupp on vaikiv luule, mis ei olnud levinud. Ilmub luulekogu "närvitrükk"
1943 okt.- Kongress Eesti nõukogude Kirjanike Liit- Moskva. Jakobson, Kärner, Semper, Hint, Nurme, Alle, Rummo, Kippel. Kirjanikud töötasid raadiotes ja ajalehtedes. o ,,Rahva hääl" - ilmus Leningradis o ,,Punaväelane"- diviisiajalehed, Paul Kuusberg o ,,Sõjasarv"- 6 nr. Almanahhi, kus kirjanikud ennast väljendada said. o Avaldati õppekirj., brosüüre o Lugejateks Eesti rahvusväeosad o Esirinnas luule sel ajal Tagalaluule o ,,Relvastatud värsid" o ,,Kodumaa käsk" Luule temaatika o ülepoliitiline lüürika o Eestile pühendatud luule o Võitlustraditsioonid, oma maa minevik o Kaasaja kangelaslikkuse peegeldus Proosa o Valdavalt avaldati lühinovelle Tagalas. Hint, Rummo, Jakabson Raadiosaated o Kuni 10 korda päevas, edastati Leningradist, hiljem Moskvast
Tuli. See tegi Alverist tunnustatud luuletaja. Teda intervjueeriti ja kutsuti kohtumistele. 1937. Heiti Talvik ja Alver abiellusid-vaikselt, kahe kaasveljestolasest tunnistaja, Orase ja Viidingu juuresolekul. See mõjus luulelem mis 1930-40. aastate vahetusel liikus küpsema süvenemise poole. Mõneks ajaks viis neid maale maailmasõda. Võrtsjärve lähedale oli isa ostnud maamaja. Kirjanikupaar lõi kaasa maatöödel. Kõik see inspireeris Alverit tema sõjaaegse ereda ja omapärase luule loomisel. 1943. luulekogu Elupuu. Veel rängem oli perekonna jaoks sõjajärgne aeg, 1940.aastate lõpp ja 1950. aastate algus. Heiti Talvik arreteeriti ja ta suri Siberis. Kirjandusse tagasi pöördus Puskini Jevgeni Onegini tõlkega. See oli eriti tõsine proovikiri. Eestikeelne Jevgeni Onegin ilmus ajakirjas Looming 1957.63, raamatuna 1964, seda on peetud tõlkekirjanduse üheks säravamaks tipuks. 1965
õigusteaduse erialal. 1943. aastal värvati ta sõjaväkke ja aasta hiljem läks tööle ENSV Raudteevalitsusse. 26-aastasena süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti ja saadeti sundasumisele. Pärast vangistust läks salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. (Vikipeedia 2009) Luuletama hakkas Alliksaar gümnaasiumis, mil teda mõjutasid arbujad, Rainer Maria Rilke, Marie Underi ja 1920. aastate vene luule. Tema eluajal ilmus talt vaid üksikuid luuletusi, mõned neist ka abikaasa Linda Alamäe (1917-1988) nime all, kuna Alliksaare loomingut oli okupeeritud Eestis keelatud avaldada. Poeedi varasemad luuletused on klassikaliselt rangevormilised. 1960. aastate algul asus ta julgelt eksperimenteerima, kirjutades valdavalt vabavärsilisi suuri improvisatsioonilisi kompositsioone. Tuntud on ka Alliksaare paradoksidest tulvil assotsiatsiooniahelad, kõlaefektid ja vaimukad liitsõnatuletised
Võttis osa Vabadussõjast 1923, Tartu Ülikool, kirjandus ja rahvaluule Ülikool jäi lõpetamata 1934, töötas Tartu teatrikoolis 1938, Eesti Draamateater, dramaturg 1941, mobiliseeriti Tallinna Töölispolku, kus haigestus Haiglast saatis Saksa okupatsioonivõim Sütiste nõukogude võimu pooldaja vanglasse, kust vabanes 1942. 1945, suri ülekuulamisel Looming luule Sütiste on eeskätt linnapoeet, ta luule on realistlik. 1920. aastatel luulesse tulnud Juhan Sütiste realistlikus luules etendab olulist osa autobiograafiline aine. Esikkogu „Rahutus“(1928) on omamoodi värsipäevik või memuaar. Lühipoeem „Avang“ esitab meenutusi lapsepõlvest ja noorusest. Poeemis „Enese eest“ kirjutab endast ja oma kaaslastest, kes läksid võitlema Vabadussõtta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
