Loomingus eelistatud lüürika ja novellid. looduslüürikaga Lüüriline eneseväljendus: * muretult aval Jätkas Noor-Eesti traditsioone (liikudes sümbolismi suunas) * paiguti tahtlikult õrritav * vormilt mõnevõrra lõdvem Tähtsustasid armastusluulet, viisid selle uuele stiilitasandile. Luule: * joovastunult indiviidikeskne * vallandus elurõõm * subjektiivne elamusküllus leidis soodsat vastukaja sõjaaja painetest ja argimuredest vaevatud lugejas * uusromantismiline stilisatsioon
Lüürika ehk luule. Luulet iseloomustab rütm: Värss luule rida Stroof salm Riim sarnaste sõnade kordus realõpus. A A A A B A B A A B B B B B A C (Ristriim) (Paaris riim) (Süliriim) (Segariim)
Ilmar Laaban ja sürrealistlik luule Esitlus annab lühiülevaate Ilmar Laabani loomingust ja sürrealismi olemusest. Sobib kasutada 9.klassi kirjanduse tunnis. Koostaja Halliste Põhikooli õpetaja Anneli Merila. Ilmar Laaban (1921 2000) Sürrealistliku luule viljeleja Publitsist Tõlkija Kirjanduskriitik Sürrealismi olemus xx saj kirjandusvool Tekkis Prantsusmaal ja tugineb S.Freudi õpetusel Käsitab lähtealusena unenägu,nägemust, vaistlikke seoseid Eitab traditsioone ja loogikat Eesti kirjanduses on esinenud alates 1930. aastatest Ilmar Laaban sürrealistliku luule viljelejana Juba kodumaal ilmunud luuletused "Deliirium sügisest hobukastanile " ja "Laul seitsmest ulmast ja hobusest"(1938) osutasid, et tema
Juhan Liiv-Isamaaluule Juhan Liiv on Eesti tuntumaid luuleklassikuid. Juhan Liiv armastas oma isamaad. Ta tegi seda nii suure tõsidusega, et kirjutas sellest palju isamaaluulet. Isamaaga seoses on Liiv toonud sisse tugevaid tundeid kodumaa vastu õnnetu ja haigettekitava armastuse näol. "Sinuga ja Sinuta"- "mu silm ta pinnal igatsevalt uitis".Selles luuletuses väljendab ta oma rohket armastust isamaa vastu. Siin on tõestatud tema usku isamaasse, et ta on isamaale truu. Tema arvates oleks isamaalt lahkumine katastoofiline, iseenda tõukamine pimedusse ja lootusetusse. Juhan Liiv ei mõistnud inimesi, kes olid valmis oma kodumaalt lahkuma. "Eile nägin ma Eestimaad" jutustab Eesti talupoegade lagunenud talumajadest, hurtsikutest ja saunadest-"Nägin hurtsikuid, saunasid, lagunud talumajasid, põõsastikud ja võsad kõik". Juhan Liiv ei ilustanud oma kodumaad, vaid kirjutas sellest nii nagu tegelikkuses on. Tema kindlaks sooviks oli,...
Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitlust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklikke elamusi. Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijaks said nooreestlaste loomingust Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõike Marie Underi luule. Under kirjutas õnnelikust armastusest tundekülluse ja üksikasjalikkusega. Armastuse helgem pool tõusis esile ka Artur Adsoni võrumurdelistes luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägenduseta. Teiste Siuru luuletajate elamused väljendusid vastuolulisemal, isegi traagilisel viisil. Armuõnne ja pettumuste, valge ja musta naise vahel heitles Henrik Visnapuu. Johannes semper lavastas Euroopa populaarse rahvakomöödia, tüüpiliste tegelastega tragikoomilisi stseene,
Juhan Liivi isamaaline luule Kõigi süda otsib midagi, ihkab midagi kättesaamatut. Soovide ja mõtete avaldamine läbi luulevormi on võimalus viia need laia avalikkuseni. Juhan Liiv on kirja pannud palju teemasid ja probleeme, mis olid omased tollasele ajajärgule. Liivile oli südamelähedane isamaa luule kirjutamine läbi kaunite sõnapaaride. Mitte igaühele Mitte igaühele õnneks ei antud selgesti näha, mitte kõigile õnneks ei antud selgestu kuulda, armastada palavalt isamaad, kannatada temaga.
Juhan Liivi isamaaline luule Juhan Liiv on Eesti tuntumaid luuleklassikuid. Tema vormilt lihtne, kuid tugeva sisendusjõuga lüürika on järjest enam hindamist leidnud. Juhan Liiv tõi Eesti luulesse realistliku ja rahvaliku elutunnetuse. Ta oli imeline luuletalent, kelles oli lüürilist tundeküllust, tänu millele ta luuletused inimestele nii väga meeldivadki. Juhan Liiv armastas oma isamaad. Ta tegi seda nii suure tõsidusega, et kirjutas sellest palju isamaaluulet. Tema realiteeditunne ajendas teda isamaa saatust mõistma ja kujutama teisiti, kui olid teinud varasemad lüürikud. Ta tõi luulesse isamaa ja rahva reaalse olukorra tunnetuse. Tema lüürika avab lugejale väikerahva õigusetuse ja rõhutuse tsaaririigis. Luuletuses "Sinuga ja Sinuta" väljendab ta oma rohket armastust isamaa vastu. Tema patriootlikus on sellega tõestatud. Tema arvates oleks isamaalt lahkumine katastoofiline, iseenda tõukamine pimedusse ja lootusetusse. Juhan ...
Üldisel: *suured muutused kirjanduselus=>loominguvabadus *hakkas kehtima kollegiaalsuse nõue, mis piiras ainuisikuliselt tehtud otsuseid *loomingulise tegevuse taaselustumine, nõidusunest ärkamise aeg *Luule uuenemine (vabavärss, arbujate tagasitulek, kassettipõlvkond) *uus põlvkond luules, kes uskus paremasse tulevikku, vabadusse *isikupära *luule teisenemine, luulebuum (1963-68) *luule arenes modernismini *optimistilik eluvaade *rooma maailma avastamisest *assotsiatiivne (ühendav) luule Tähtsamad esindajad: vanem põlvkond: D.Vaarandi: ISEL: *tugev lürism *"lihtsate asjade" teema *tundeline armastuslüürika *kasutab sageli rahvaluule kujundikeelt *vabavärss *mitmekihilised luuletused *luules kujunes keskseks kõige selle mõtestamine ja kuulutamine, mis on inimväärne ja oluline *käsitleb ka elu varjupoolt LK: *Unistaja aknal *Selgel hommikul *Rannalageda leib (inimväärse kujutamine) *Tuule valgel *Eestimaa mullad B.Alver ISEL: 1)inimlikkus,
kirjandusse 20. sajandi esimesel kümnendil, kuid nende looming jätkus ka teiste rühmituste tegevusajal. Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijaks said nooreestlasteloomingust Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõike Marie Underi luule. Nagu noor Suits,nii luuletas noor Undergi just õnnelikust armastusest, kuid Suitsuga võrreldes tegi seda oma soole iseloomuliku tundekülluse ja üksikasjalikkusega. Armastuse helgem pool tõusis esile ka Artur Adsoni võrumurdelistes luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägeduseta. Teiste Siuru luuletajate elamused väl jendusid vastuolulisemal, isegi traagilisel viisil. Armuõnneja pettumuste, valge ja musta naise vahel heitles Henrik Visnapuu
Armumisel ja armastuselgi ei tehta tihtipeale vahet, ammuks siis veel viimase eri helistikel. Mõni ime - totaalne tunne on jõukohane vaid vähestele, sugugi kõigil pole julgust seda vastu võtta. Ja mõnedki neist, kes võtavad, eelneva vaimse ettevalmistuseta, põlevad armutult läbi, nagu maailmakultuurist teada. Sest armastus on sügav eksistentsiaalne kogemus, mis muudab inimeses kõik. Teised Dorise kohta ,,Doris on kihvtim kui tema luule - vabandagu, kes suudab, mu ebajuubellikku jõhkrust." Kalev Kesküla ,,Aga luuletaja Kareva on oma eheduses just see, mida kannab endas Ophelia: religioosselt andumuslik, armastusjanune, vabaduse ja paratamatuse piiril heitlev, küsiv ja sealsamas vastav, õrn ja habras ja murdumiseni suure hingega vaid naine."
Marie Underi luuletuse ,,Hommik" analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Esimesel lugemisel köitis rohkem tähelepanu luuletuse stiil, sest oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnakujundeid.Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine.Kuid laiemas mõttes peitub selles ka vihje ajaloolistele sündmustele.Luuletuses oli kasutatud väga erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid: sünnin ma roosana linade valevast vahust kuldset liiva päike kui pillaks Võrdluse...
JUHAN LIIVI LUULE ANALÜÜS Mina valisin isamaalise teema, sest tal on neid üpriski palju ning see tundus kõige lihtsam, kuid hiljem sain aru, et see polnudki nii lihtne. „Noor-Eestile“ See räägib, et inimesed austaks mehi, kes on olnud sõjas, et Eesti vabaks on saanud. Samuti, et esivanemad on teinud suurt tööd, et meil oleks hea Eestis elada. „Ma lillesideme võtaks“ See räägib sellest, et Eestis pole rõõmu, ausust, truudust. Kui ta saaks, siis ta annaks seda kõike Eestile. Tema arvates on Eesti riik selles luuletuses õnnetu ning see on paljude puudustega. „Must lagi on meie toal“ Viimases salmis ütleb ta, et must lagi on meie toal ja meie ajal ka. See võib tähendada seda, et kui Eesti oli Venemaa võimu all, ei olnud inimesed rahul. Veel ütleb ta, et ta nagu ahelais väänleb- kui tema saaks kõnelda. Ma arvan, et see tähendab seda, et Eestil ei olnud siis ...
Sündinud 31. juuli 1979. aastal 1997. aasta lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997- 2004 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis, mis jäi lõpetamata 2002- 2007 aastatel töötas ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevustoimetajana 2007- 2008 aasta märtsis oli ta Eesti Instituudi juhataja Soomes Praegusel hetkel tegutseb Eesti Kirjanike Liidus projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiväljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet Põhilooming ja idee Rooste luule põhiteemaks on ühiskond, Tallinn(Taanilinn), armastusluule, alkohol, naised ja ilu. Tema poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, manikaalselt impulsiivne ning demostratiivselt häbitundetu Roostet võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks. Rooste keele- ja vormikasutus Rooste luule on rikastunud lausekujundite ja kõnekujunditega
“Luule mõjust ja luuleravist” 1) Luulemaailm rikastab inimest mitmel moel. Luuletustes olevad sõnad mõjutavad kui ka ravivad inimesi. Autor on öelnud, et: “Luule avardab iga inimese tunnetussfääri. Pärast sisutihedate luuletuste lugemist suhtuvad patsiendid oma probleemidesse teisiti kui luuleteraapia alguses.” Lisaks sellele, luule elavdab kujutlusvõimet ja fantaasiat. Samuti tuleks välja tuua, et kirjandusega tegelemine vähendab inimese psühholoogilist kaitseseisundit. Üldiselt luule parandab meeleolu, annab uusi mõtteid ning tekitab ka sisemisi elamusi. 2) Inimesed mõistavad luulet erinevalt, sest inimeste teadmised ei ole identsed, kuna elukogemus on igaühel erinev. Igale inimesele võib üks ja sama sõna tekitada erinevaid mõtteid ja tundeid.
XVIII sajandi kirjandus: LUULE SATIIRILINE LUULE 18. sajandi algupoolel levis eeskätt satiiriline1 luule. Inglise luules esindab seda suunda Alexander Pope. Seda viljelesid näiteks ka „Gulliveri reiside” autor J. Swift ja prantsuse filosoof Voltaire, kes läks groteskses2 ja pilavas poeemis „Orléans’i neitsi” Jeanne d’Arci ümber tekkinud ebausu oreooli kallale. Pühak annab Jeanne’ile kaks käsku: päästa Prantsusmaa ja alles hoida oma neitsilikkus. Esimese ülesandega saab neiu hakkama, aga teisega kauniste sõjameeste keskel mitte. (Nt Schiller püüdis oma
Valu, mis jälitab terve elu Juhan Liivi autobiograafiline luule Liivi autobiograafilist luulet võib leida nii armastus-, isamaa- kui ka loodusluules. See on kunst, mida peab oskama ridade vahel lugeda. Sõnasepa poolt kirja pandud read on tõetruud ja realitlikud, maalides niimoodi lugejatele pildi tema elust. Liiv on paljud oma luuletused kirjutanud ja pühandanud just oma armsamale, Liisa Goldingule. Samuti on suur roll luuletustes tema emal. Sõnasepa luuletustes on palju viiteid kurva lõpuga armastusloole.
USAs) ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore'is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 Kirjastused: "Orto", Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost) Väljaanded: "Eesti Looming" (1944-46 Helsingi ja Stochkolm), "Sõna" (1948-50), "Tulimuld" (1950-1994), "Mana" (1957-1999) Eesti luule paguluses: 4 põlvkonda klassikud: Henrik Visnapuu (1890-1951) 6 luulekogu, enamasti valikkogud uutest ja vanadest värssidest poliitline isamaalüürika, võõrsiloleku kajastamine Marie Under (1883-1980) "Sädemed tuhas" (1954), Ääremaile (1963) + 3 valikkogu patriootlikud teemad, paguluse üldised soovid ja lootused Gustav Suits (1883-1956) kogu "Tuli ja tuul" (1950) mälestused kodumaast, poliitilised seisukohavõtud, maapaomeeleolud arbujad ja nende kaasaegsed:
Lydia Koidula ja Juhan Liivi luule Igal ajastul on oma võrdkuju, keegi kes tõuseb ikooni seisusesse ja on kogu ajastu võrdnäoks tulevastele põlvedele. Klassikalise suurkujuna tõusis esile Lydia Koidula ta oli ikoon juba oma eluajal, ta oli eeskujuks oma kaasaegsetele. Tema oli ajastu näoks ta luule kajastas sügavat patriotismi ning oli tihedalt läbipõimunud ärkamisaja mõjutustest. Teine suurkuju, kes väärib nimetamist, on Juhan Liiv. Tema oli ikoon tulevastele põlvedele, nimelt - ta oli oma ajast ees. Liivi loomingut hakkasid tõeliselt hindama talle järgnenud põlvkond, ning ta läks hinge just noorpõlvele. Koidula, keda peetakse romantismi esindajaks Eesti luules, oli sügavalt romantiline lembelaulik. Seevastu Liiv, realismi teerajaja sünge ja päris. Ehkki
Märka). Andra Teede Andra Teede (sündinud 23. septembril 1988) on eesti kirjanik. Ta on Tartu Noorte Autorite Koondise (Tartu NAK) ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Andra Teedelt on ilmunud luulet koguteoses "Väike kuri kevad" (2005, koos Janno Pikkati ja Mart Valneriga) ning kahes oma kogus "Takso Tallinna taevas" (2006) ja "Saage üle" (2007). Peale selle on ta avaldanud luuletusi ajakirjanduses (Looming, Vikerkaar, Värske Rõhk, Sirp, Eesti Ekspress jm) ja kirjutanud ka proosat, kuid seda luule kõrval avaldanud vähem ("Paigalseis", Vikerkaar 2007, nr 45). Andra Teede on ka Tartu NAK-i "Väikese pornoraamatu" (2007) üks autoreid. Tema luuletusi on kasutanud laulusõnadena ansambel Raadio Maria. Debüütkogu "Takso Tallinna taevas" (kirjastus Verb) sai kriitikutelt hea vastuvõtu osaliseks. Selles raamatus ühendab autor tundelüürika ja ajaluule, seob kokku isikliku ja ühiskondliku, paigutab sõnasse oma emotsioonid, lahutamatuks taustaks olud ja ajad, kus need sündinud:
analüütilise hoiakuga ja see puudutab nii füüsilist vormi kui ka sisu Analüütilisus tuleb ilmsiks niisiis ka ruumipeegeldustes, omaette teemaks saavad sellised suhted nagu "pealall", "pealsees", "paralleelseltmitteparalleelselt", "pidev mittepidev" jne Eriti iseloomulik on aga see, et mõisted "ülal" ja "all" kaotavad oma keskse tähenduse, vertikaal pole enam seisundite põhiliseks visuaalseks orienteerijaks PaulEerik Rummo meelest peaks luule olema vaba mitte ainult sotsiaalsest determineeritusest, vaid ka erilise institutsiooni painest, luulet ei tohiks rangelt eristada muudest inimelu valdkondadest Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/paul eerikrummo.html http://www.sirp.ee/index.php?
Autor: Mats Traat Töö koostaja: SeltsimeesLenin VASTSED HARALA ELULOOD Mats Traadi lühielulugu Sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas Enim tuntust kogunud luuletaja ja proosakirjanikuna Elukohavahetuste tõttu õppis ta mitmes eri koolis, seitse klassi lõpetas Rannus, kuid majandusliku kitsikuse pärast ei saanud kohe edasi õppima minna. Lühielulugu Lõpetas 1957. aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi 1964. aastal Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Töötas aastatel 1965 1968 toimetajana Tallinnfilmis Lühiülevaade Mats Traadi loomingust "On unistus kui ränikivi" (2000) "Kõllane õtak" (2001) "Harala elulood" (2001) "Uued Harala elulood" (2002) "Elusäde" (2003) "Turg ilma Sokrateseta" (2004) "Orjavits õitseb" (2005) "Traat armastusest" (2006) ...
ilusad ja head asjad toon romantiline naiselik sõnavara Palju maakeelt Ilus, puhas, tundeline Erinevused NSVL meelne eestimeelne sarnasused Kirjutasid armastusest, inimestega lähedased teemad, looduse temaatika. 4. Mille poolest erinesid 1950 draama, proosa ja luule? Draama- ründav, satiiriline, arvukalt tegelasi ja tegevust. Proosa-novell hävis, hakkas levima jutustus, uus zanr olukirjeldus, elu dokumentaalses laadis. Luule-lühikesed lüürilised luuletused, poeemid, võitlus-ja igatsusluule. 5. Millised on läbivad motiivid K.Lepiku luules. Näited. K.Lepik: Motiivid: Kodumaa igatsus, igapäevane tegevus, kord Eestis polnud inimlik ja lootus et see kukub millalgi, pagemine Rootsi. Teemad: Kodumaa, usuline ja mütoloogia (paradiis
õigusteadust (19411942). Aastal 1943 värvati ta sõjaväkke. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. Aastal 1966 suri vähki. Luule Alliksaare varasemad luuletused on kirjutatud klassikaliselt ranges vormis. 1960-ndate aastate algul loobus luuletaja traditsioonilistest vormimallidest. Tema luuletused on valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi
Puhtsüdamlik ülestunnistus Armastan Teid kuigi ei mõista, Hoolimata, et see töö ja vaev on vastutasuta, Ja selles õnnetus rumaluses hõiskan: Olen Sul jalge ees, kasuta! See vanusele mul mitte kohane, On aeg, on aeg mul olla targem. Kõikide nende joonte kohaselt, On's see sära nimega armastus... Veel valgem. Teieta igavus võtab must võimust haigutan, Teieta isegi särataevas näib kurb ja süda täis valu, kannatan. Pole jõudu öelda: Soovin, Mu ingel, kuidas Teid armastan! Kui kuulan, vahel toast mu kõrvu kostab Te kleidisahin, Vahel Te kerge sammuke, ülistan! Kuid, hetkel, mil mu kõrvu paitab Te hääl Nii üllas, ingellik, süütu. Mu mõistus, järsku, siin ja sääl, Käib paljalt...
Marie Under 27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks, eesti suurtest naisluuletajatest on temaga võrreldav Betti Alver. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Elukäik Vanemad kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Neil oli 5 last Evangeline, Gottried, Marie , Berta ja Christfried Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna Kasvas üles vaeses piirkonnas Elukäik noorena
Ometi võib selle tähtsuses ehk kahelda, kui mõtelda, et inimesed elavad praegusel tehnikaajastul, kus on olemas arvuti, internet, televiisor ning paljud muud seadmed, millega oma vaba aega sisustada. Lisaks tundub, et maailmas toimub pidevalt nii palju sündmusi ja kõigil on nii kiire, et vaevalt keegi leiab mahti lugeda paberile kirjutatud värsiridu! Kuigi neid momente võib tänasel 21. sajandil ehk tekkida vähem, on minu hinnangul seda suurem luule väärtus. Mis on siis selles nii erilist? Nendes paaris reas? Esmalt ehk see, et luulega on võimalik väga kokkuvõtvalt ja tabavalt edasi anda erinevaid emotsioone ja sündmusi, maailmas toimuvat või siis näiteks mõne inimese iseloomu kirjeldades. Lisaks säilib luule paberil, arhiividesse panduna, suure tõenäosusega palju kauem, kui elektrooniliselt säilitades. Elektri kadudes jääme ühe hetkega ilma suuremast osast tänapäeva maailmas tavapäraseks saanud
Luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud, konstrueeritud. Teksti paigutamine kahele või mitmele tasandile mis eristatakse sriftidega ja/või paigutusega erinevale vertikaalile. Luuletuses ,,Sirgjooneline" ülimaks inimese ausus ja väärikus, vastandiks küürus alalhoidlikkus Realism ja uusromantism 1920.-20. Aastate luules vaheldusid, esinesid kõrvuti ja põimusid omavahel kaks suurt kirjandusvoolu uusromantism ja realism. Realistliku luule tähtsaim esindaja Juhan Sütiste, Romantsimi arbujateks(Heiti Talvik, Paul Viiding, Mart Raud, Bernard Kangro) nimetatud noorema põlve luuletajate loomingus 1930. aastate keskpaigast 7 luuletajat: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing, Bernard Kangro, Betti Alver, August Sang ja Kersti Merilaas. Suurem osa kuulus neist sõpruskonda, mis oli koondunud Tartu ülikooli ja üliõpilasseltsi Veljesto ümber. 1938. koguteos ,,Arbujad"
Kordamisküsimused 1) Luule, draama ja proosa ülevaade. Luule – vabavärss, seosed universumi ja kosmosega, ühiskondlik ärkamine,eneseleidmine, inimlikud nähtused, tavaelu (linn, korter), kujundirikkad, rõõmsameelne, modernism e. erinevad luulekatsetused. Kassetipõlvkond. Jaan Kross, Ellen Niit, Uuno Laht, Ain Kaalep, Artur Alliksaar, Uku Masing. Draama – 60. Metafoorne draama, mis põhineb muinasjuttudel ja müütidel. 80. Kultuurilooline draama, inimese juurte otsimine.
Õnn Vabavärsiline luule Õnn on kõikjal meie ümber. Ta on õhus, asjades, kuid ka meie südametes. Kõigi jaoks on õnn erimoodi. Ta küll eksisteerib erineval kujul, erinevas situatsioonis ja ajal, kuid õnn jääb alati selleks, mida ta on loodud tegema... Et meid õnnelikuks muuta, meie eludesse päikest tuua. Paljude jaoks on õnn armastus, pere ja sõbrad tema ümber. Kuid, mis on õnn mõne teise jaoks? Mõne jaoks on õnn raha, hea toit, hea tervis, hobi, muusika, suvi või sport. See paneb naerma,
JESSENINI LUULE KÕNETAS MIND 1895. aastal sündinud Sergei Jessenin oli tavaline külapoiss, kes oli veidi ulakas nagu poisid ikka. Kuid kui ta aastal 1915 Petrogradi sõitis, et oma iidolile Blokile oma luulet näidata, muutus tema elus väga palju. Ta sai üheks Venemaa kõige kuulsamaks luuletajaks. Tema luule on väga sügavamõtteline ning palju kõnetav. Oma tähelennu algusaastatel kirjutas Jessenin luulekogu „Radunitsa“. Üheks minu lemmikluuletuseks sealsest kogust on „Laul koerast“. Teos räägib uputatud koerakutsikatest ja nende ema tunnetest. Mulle meeldis, kuidas on väga kaunilt kirjeldatud koera tundeid ning seda, kuidas ta enda kutsikate eest hoolt kandis. Arvan, et Jessenin tahtis oma luuletuses edasi anda inimeste jõhkrust ning hoolimatust looma tunnete vastu
Tartus 1992, raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algatajaid, sarja väljaandmiseks vajaliku sihtkapitali organiseerija, vabade kunstide professor Tartu Ülikoolis 1992- 1993, U. Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja. Pseudonüümid: 1. Jaanus Andreus Nooremb (näidend "Küüni täitmine" koos Madis Kõivuga. - Looming, 1978, nr 4) 2. Robertino Rand (Edasi 1983. a, nr 265) Luule iseloomustus Läbivd teemad Luulele iseloomulikud tunnused Luulenäited Kaua sa kannatad Kaua sa kannatad kurbade naeru, seitsmes on sinu, tal peas on valjad, võta need võtmed ja viruta kaevu, sadul on seljas ja rauad on haljad, teravad tangid too tööriistakuurist, valjaste vahel on raha ja ratsmed, koer lase ketist ja lind päästa puurist, turjale tõusma pead äkitsel katsel,
Liivi luule analüüs 2. Millest luuletus räägib ning mis on selle teema? ,,Pääsuke" Luuletus räägib loodusest, spetsiifilisemalt pääsukesest, kes on äsja lõunamaalt tagasi jõudnud ning laulab kevadisel ajal õues. ,,Sina ja mina" -Tegu on armastusluuletusega. Liiv kirjeldab luuletuse abil, kuidas üks kindel inimene on talle väga tähtis ning ilma selle isikuta on ta elu mõttetu. ,,Noor-Eestile" See isamaaluuletus on kirjutatud austuseks Eesti riigile ja selle töisele rahvale. Luuletuses kirjutab Juhan Liiv, et teda pole mõtet väärtustada ning lisaks veel haletseb ennast, kuid ülistab Eesti rahvast, Eesti loodust ning Eesti riiki üldiselt. ,,Emale" Tegu on autobiograafilise luuletusega, mille on kirjutanud Liiv oma emale. Luuletuse tekstist võib välja lugeda, et Liiv on kõige eest, mis tema ema talle teinud on ning kuidas ta teda kasvatas, väga tänulik ja on tunda ka ...
kõrgelt C.R. Jakobsoni, Kreutswaldit, Koidulat ja Vesket. Jakobsonile pühendas ta veel elu lõpuosas andunult luuletusi ja miniatuure. Suurt mõju avaldas Liivi luulele ka Eesti vanem ja kaasaegne rahvalaul. See puudutab nii Liivi luuleloomingu sisu, kompositsiooni, stiili kui ka keelt kitsamas mõttes.Kaasaegsest kirjandusest hindab Liiv realiste, eriti E.Petersoni, suhtub aga kriitiliselt sümbolistlikku luulesse. Liiv mõistab hukka E.Enno subjektivismi ja müstitsismi, näidates, et Enno luule pole isikliku kannatuse luule, vaid valuta valu kunst. Liiv nõudus, et kirjanikud õpiksid tundma rahvakeelt, kasutada keelt, mida ,,kõik mõistavad ja kirjutava." Liivi loomingulises tegevuses on võimalik eristada kahte perioodi, piiriks loetakse 1894. aastat. Esimene loomingu periood oli aastail 1885-1894, teine 1894-1913. Peale sisulise iseärasuste on need loomingujärgud ka zanriliselt erinevad. Oma esimese luulekogu käsikirja seab Liiv 1892.
Lydia Koidula Daniel Rasmus Põder 6.A klass Elulugu Lydia Koidula sündis 12.detsembril 1843. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Ta oli naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Tal sündis kaks last, poiss Hans Voldemar ja tüdruk Hedvig. Tema portree on sajakroonise peal. Ta on kirjutanud palju luuletusi. Pildid Lydiast Luuletused Kuulsamad luuletused: Mu isamaa on minu arm Sind surmani Ema süda Veel mõned luuletused: Kadunud Kodu Sügis Kasutadud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm
Koidula luule analüüs Kiindumus isamaasse: ,,Mu isamaa on minu arm!" Mu isamaa on minu arm, Kel südant annud ma, Sul laulan ma, mu ülem õnn, Mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, Su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb. Mu isamaa! ,,Sind surmani!" Snd surmani küll tahan Ma kalliks pidada, Mu õitsev eesti rada, Mu lehkav ismaa! Mu Eesti vainud, jõed Ja minu emakeel Teid kõrgeks kiita tahan Ma surmatunnil veel! ,,Kaugelt koju tulles" Eestimaa,Eestimaa- Kes mind võtnud üles kasvata! Eesti leib, mul üksimagus maitsed- Eesti piir , mind üksi kindlast kaitsed- Tänu Isale, et tereta Võin sind jälle, kallis isamaa! Kiindumus eesti rahvasse: ,,Sind surmani!" Kuis on su pojad vagad, Nii vaprad, tugevad ! Nad õitsvad nägusad! Ja sinu tuul ja päike Sind õitsel hoiavad, Ja kõrge kotka tiivad Kuis hellast katavad! ,,Teretamine" Argselt astub sinu ette, Eesti rahvas, isamaa, Laulik; usaldb su kätte Lauluannet pakkuda....
Tekst erinevatele adressaatidele Otsime agaraid päkapikke ja jõuluvana jõuluetenduse jaoks. Tere Kuna varsti on saabumas imeline aeg- JÕULUAEG , siis seoses sellega vajame oma meeskonda tublisid ja agaraid päkapikke ja ühte jõuluvana. Päkapikkude vanus võiks olla 5-25 ning jõuluvana vanus 70-75. Eelnevalt oleks vaja, et saaksime kokku 1.detsembrist kuni 22 detsembrini iga nädal teisipäeviti ja reedeti kell 18.00 Mustla Rahvamajas. Kuna tegu on etendusega, siis omalt poolt pakume kostüüme ja maitsvaid suupisteid puhkepauside ajal. Palun eelnevalt ette teatada oma tulekust : [email protected] või telefoni teel : 59078227 Annan info edasi 5-aastasele. Vot see on väljakutse, 5 aastane on päris väike veel, et kogu infost aru saada aga ma proovin. Esmalt muudan teksti natuke ja kindlasti enne selle teate kätte andmist 5 aastasele, ütleksin, et palun hoia see paberileht alles ja anna ...
Viimne ratsu Sergei Jesseenini ja Vladimir Majakovski autobiograafilsie luule võrdlus Loojangule vastu kappab üksik hobune, kuhu viib küll tema tee, kas tal poel peremeest? Kiirest jooksust sasitud on uhke ratsu lokk, tolmune on sile nahk, kaunis silmis valuvahk. Miks nii on? Sind ei vaja keegi enam nüüd ja kas on kõiges selels sinul üldse süüd, et me kõik masinate abil tehtud saab, aga sind iniemne varsti unustab! Koplist pääsnud aina otsib oma kodu veel, alels jäänud on küll teed, aga maja poel see. Põrnitseb sind sajasilmne kivihiiglane
Trubetskyga. Tamme ja Trubetsky loomingu mõte on küll suhteliselt sarnane, kuid nende kirjastiil on hoopis erinev. Samuti võiksin tuua näiteks Merca, kellega on Villu Tammel isegi ühesugusem motiiv, kui Trubetskyga. Kuid jällegi, nende kirjastiil on täiesti erinev, sest Merca kasutab oma loomingus täheasendusi. 5. Enda seisukoht Villu Tammel on lugejaid äärmusest-äärmusesse ehk enamasti ongi lugejad, kelle jaoks tema luule sümpatiseerib ja lugejad, kelle jaoks on tema looming absoluutselt vastuvõetamatu. Arvan, et ta on võitnud rohkem lugejate sümpaatiat, kuna luuletused on pärit 20. sajandi teisest poolest ehk ajast, mil tema luuletuste teemad olidki väga aktuaalsed. Samuti on ta osanud näiteks tollase vene võimu üle naljatamise panna luuletusse ja seda täpselt nii piiripealselt. Tema luule ei meeldinud kindlasti tollastele võimutegelastele ja vene võimu pooldajatele. Tamme looming on
peale restoranimenüüde ning televiisorikavade. Siinsamas Eestiski on viimasel kümnendil ilmunud palju luulet ja proosat uute ning väga huvitavate kirjanikuhakatiste sulest. Üks mulle isiklikult enim silma jäänud luuletaja on Wimberg, kodanikunimega Jaak Urmet. Luulekarjääri algul kirjutas Wimberg (kes seda pseudonüümi juba seitsmendast-kaheksandast klassist saadik kasutanud) peamiselt lastele, kuid hiljuti avaldas mees oma kolmanda luulekogu ,,Wabastatud Wärsid". Wimbergi luule on lihtne ja eestlastele omane. Wimberg armastab kirjutada kõigest, mis tema ümber on on ta ennast isegi nimetanud lootusetuks grafomaaniks. Wimberg on kriitikutes kutsunud esile vastakaid arvamusi. Paljud, eriti Berk Vaher, on arvamusel, et Wimberg on liialt naiivne ning ,,täiskasvanute luule" kirjutamise asemel oleks pidanud jääma lasteluuletuste juurde. Kuid miks ei või luule olla naiivne? Wimberg on luuletaja, kes, igivana kliseed kasutades, toob halli argipäeva killukese päikest
Mardipäeva kombed · Mardipäev oli m e estepüha. · Kõik sügisesed põllutööd pidid ole ma selleks päevaks lõpetatud. · Naistel algasid õhtuti tööõhtud. · Mardipäeval olid ke elatud kõik villaga seotud tööd. (ketramine, kudu mine). · S el päeval söödi mardihane, küpsetati ka vorsti ja verekäkke. · Kui sel päeval oli lu mi maas, pidi see too ma hea viljaaasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vih mane ja udune, pidi tule ma peh m e talv suure lu m e ga, suvi aga vilu ja vih mane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Vanasti käidi ringi mardiperena, mida juhtisid mardiisa ja mardie ma. · Kõige tähtsam oli mardiisa. · Ühel mardil oli kaelas kott, millesse korjati ande. · Andideks olid õunad, ko m mid, küpsised (vanasti ka liha). November on talvekuu ja on üks igavamaid ja süngemaid aegu aastas. ...
Runneli isamaaluule Nüüdisaja luuletajatest on tõenäoliselt rahvalikem Hando Runnel. Tema luuletusi kantakse ette juba enne poeedi isiku, eluloo ja ehk ka teiste teoste tundmaõppimist. Ka mina olen tema mõtteid nõnda tsiteerinud ja ilma et ma oleksin nende sisusse süvenenud, on need miskit mu hinges liigutanud. Arvatavasti on Runneli luule populaarsuse üheks põhjuseks selle rohke viisistatus. Just laulude kaudu sain ma esmakordselt aimu sellest eesti kirjanduse suurkujust. Tema luulele on muusikat kirjutanud näiteks Olav Ehala, kelle loomingust meenub esmalt just "Õrn, armas, õrn". Samuti suudab V. Toomemetsa jõuline "Maa tuleb täita lastega", mis põhineb Runneli luuletusel "Vana laul", kõik meeled sõnadele lahti kangutada. Sõnad koos rütmi ja meloodiaga mõjuvad võimsamalt kui ilma nendeta. Eriti pinev tulemus
Ülesehituses võin märgata seda,et luuletus on justkui 2 lausega kirja pandud. 2.Mesilasi võrdleb ta inimestega.2 salmi järgi saabki aru,et räägib inimestest,sest kes ikka tahab kodumaa poole,kui mitte inimesed. 3.See luuletus on ühiskonnakriitiline sellepärast,et see räägib saastamisest.Sain aru nii,et lagi on õhk ja kuidas see aja pikku on saastunud- ,,Must lagi on meie toal,on must ja suitsuga,sääl ämblikuvõrku,sääl nõge,on ritsikaid,prussakaid ka." 4.Hea rahvalik luule,lõbus,naljakas,samas kirjeldab tolle aegset elu.Ühesõnga tekitab minu häid ja positiivseid tundeid. 5.Kindlasti on see rõõmsan ja positiivsem luuletus võrreldes teiste isamaaluuletustega. Juhan Liivi isiku-ja mõtteluule ,,Emale" a)Ema b)Tundehell ja igatsuslik c)Räägib oma kadunud emast. d)Mulle meeldis.Kõik armsad sõnad olid ühesse väikesesse luuletusse sisse kantud. ,,Mure" a)mure b)Kurvameelne c)Ka Liiv oli inimene,kellel oli hinges mitmeid muresi
Selle õige otsinguil Marie Underi ja Henrik Visnapuu armastusteemalise luule võrdlus. Kirjandusrühmituse Siuru kaks hinnatumat autorit on Marie Under ning Henrik Visnapuu. Siurulased tähtsustasid armastusluulet, eriti hinnati Underi ning Visnapuu loomingut. Põhisarnasus nende kahe luuletaja armastusluules on looduse kasutamine tunnete kirjeldamisel. Samas on meesautor kirjutanud tunduvalt süngemat armastusluulet, kui Under. Visnapuu pettumus armastuses on ka põhjendatud, sest pärast 20 aastast väga õnnelikku abielu tema abikaasa Ing suri
NÕUKS VÕTSIN KÜLVITÖÖLE MINNA. . . Nõuks võtsin külvitööle minna. Ju koidu eel ma olin teel, et elu seemet heita sinna, kus vägivald on võimul veel. Küll käsi kärmelt käia lasin, kuid ainult aega kulutasin, sest muutumatuks jäi rahva meel. Neil pilk on kaetud unekaega, au häält ei kuule orjakuut. Miks neile priiust täie vaega, kui ihk on kanda iket uut ? Neil pärisosaks ajast aega on ahelad ja kupja nutt. Aleksander Puskin NUTVALE NEITSILE Printsess, oh nuta, isa häbi sind rõhub, ägab riik ja maa. Oh võiksid pisarate läbi süüst puhtaks pesta isa sa! Jah, nuta ! Pisar siiralt valguv head tõotab ikkes rahvale; kord rahva naeratused olgu, mis tasuvad su silmavee. George Gordon Byron 1 ERINEVUSED George Gordon Byron Aleksander Puskin Luuletuste pikkus · Enamus pikad või · Enamus lühikesed ...
Armastus- üksindus isamaal? Juhan Liivi armastus- ja autobiograafiline luule Ma valisin Juhan Liivi armastus- ja autobiograafilised luuletused, kuna need meeldisid mulle kõige rohkem. Juhan liiv on suutnud luuletada kahest nii erinevast teemast ülima aususe ja julgusega. Juhan Liivi armastusluuletustes tuleb mõistet ,,armastus" võtta väga laialt, see ei piirdu pelgalt kahe inimese vaheliste tunnetega, vaid see võib olla armastus nii looduse vastu ,,Vaikse, kõrge nõmme ääres/üksik majake/vaikselt. lumi alla langeb/läbi oksade/..." kui
Marie Underi luule analüüs Marie Under on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Tema tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Neist kõige tähtsam on esimesena ilmunud ,,Sonetid" (1917). Underi luules elab ja kõneleb armastav naine: ta on tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastuvõtlik
Algul oli ta Narva vangilaagris, hiljem Mordva ANSV-s. Amnestiaga vabanedes (1957) ei saanud ta luba Eestisse tulla ja jäi ligemale aastaks Vologda oblastisse. 1958 asus Alliksaar jälle pidevalt Tartu, kus elas kehvades tingimustes ja boheemlaslikult. Ta elatus peamiselt juhuslikest töödest, põhitegevuseks oli kirjanduslik loometöö. Luuletama hakkas ta juba gümnaasiumiõpilasena, teda on mõjutanud arbujate, M. Underi ja R. M. Rilke looming ning 1920. a-te vene luule. 1960. a-il oli ta üks julgemaid luuleuuendajaid. Artur Alliksaar suri vähktõppe 12.augustil 1966 Tartus ja on maetud Ropka-Tamme kalmistule. Looming Teised peavad Alliksaart sürrealismi viljelejaks, kuna ta oli olemuselt ja välimuselt seda tüüpi. Alliksaar ise pidas ennast eelkõige ,,naljameheks." Alliksaar rõhutas : esiteks et luule peab olema konkreetne. Teiseks - luuletuses, ühes konkreetses luuletuses, tohiks tegelda vaid ühe probleemiga ja selleks
Juhan Liivi luule analüüs 1) Helin 2) Isamaale Kui mina olin veel väikene mees, Mina kõnd`sin kurba rada, üks helin mul helises rinna sees. Kurba rada kõnd`sin ma; Muresid mul mitusada – Ja kui mina sirgusin suuremaks, Oh kuis mahajäetud ma! Läks helingi rinna sees kangemaks. Kivi kukkus kivi juurde, Nüüd on see helin pea matnud mind, Jõgi püüdis meresse, Ta alla rusuks on raugenud rind. Koerakutsik ema juurde, Ema juurde – ussike. See helin mu elu ja minu hing, Tal kitsaks on jäänud maapäälne ring. Kuhu lähen mina, vaene? Kelle juurde, koduta? ...
Juhan Liivi luule analüüs Andrea Ärmus 10B 1. I isamaaline- „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“ II autobiograafiline- „Helin“ III armastus- „Lilled“ IV loodus- „Tuisk“ 2. I „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- räägib sellest, kuidas sul on tume maa ja raske koorem kanda ning täht süttib su üle ja kõik su mõtted ja meel korduvad su rahva südames.
Lauldav luule Jaan Tätte Lauldav luule O Muusika saade O Lüürika O Ott Arder O Peep Ilmet O Leelo Tungal O Aapo Ilves O Jaan Tätte Ott Arder O 24 veebruar 1950 O Luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija O Vabakutseline kirjanik O Eesti Kirjanike Liidu liige Peep Ilmet O 30 oktoober 1948 O Kirjanik ja tõlkija O ''Tuulekanne'' O ''Matsalu mailt'' O ''Mõraseks mõistetud meel'' O ''Ajastaja'' Leelo Tungal O 22 juuni 1947 O Luuletaja, prosaist ja libertist O 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu O ''Jõuluvana, kes kartis lapsi'' O ''Mirjami lood'' O ''Varesele valu'' Aapo Ilves O 20 oktoober 1970 O Luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik O Kirjutab eesti, võru ja setu keeles O Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Kirjanike Liidu liige O ''Isa sokk on matkasell'' ja ''Tulen öösel sulle koju'' Jaan Tätte O Sündinud 24. märtsil 1964 aastal O Eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilav...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
