epiteliaalsetest põiekestest, mis sisaldavad nõret. Epideelkehakesed e kõrvalkilpnäärmed on hirsiterasuurused näärmed kilpnäärme tagumisel küljel, tavaliselt esineb neid 2 ülalpool ja 2 allpool. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Ka need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumi ja fosfori ainevahetus on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirust, samuti suunab arengut ja kasvu ontogeneesis. Kui lapseeas on kilpnäärmehormoonide süntees ebapiisav, siis on inimene vaimselt alaarenenud ja kääbuskasvu. Kilpnäärme hormoonid sisaldavad joodi. Kui organism ei saa joogivee ja toiduga piisavalt joodi, siis on häiritud nende hormoonide süntees ning kilpnääre hakkab haiglaslikult suurenema. 18
Vahendab hormoonide toimet. 4) On vajalik lihaste normaalseks tööks. Kaltsiumi vähesuse korral tekivad krambid. OSTEPOROOS - luude hõrenemine, mis on tingitud Ca puudusest. Esineb : a) vanematel naistel, suitsetajatel, piima mittejoojatel. Kaltsiumit viivad organismist välja hapud toidud, must kohv ja shokolaad. Magneesium - Saadakse põhiliselt taimsest toidust(teraviljatooted). 1) Loomadel on Mg luukoe koostises rasklahustuvate sooladena. 2) Loomadel vajalik närvisüsteemi normaalseks talitluseks. 3) loomadel aktiveerib ensüüme. 4) taimedel on klorofülli keskne element. 5) osaleb rakukesta ehituses Kloor - Saadakse loomsest toidust aga veidi ka taimedest. 1) Kloorit sünteesitakse mao soolhapet. 2) Tasakaalustab rakkude pinnalaengut. 3) osalevad närviimpulsside tekkes ja levikus.
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haigu...
1R = 2.58 10-4 Ckg-1 Kiirguse toime seisukohast on oluline, kui palju kiirgusenergiat aines neeldub, st. absorbeerunud ehk neeldunud doos. Absorbeerunud doos D on aine massiühikus neeldunud energiahulk: D = dE/dm. Absorbeerunud doosi ühikuks on grei: 1Gy = 1 Jkg-1. SI-süsteemiväline ühik on rad: 1rad = 10-2 Jkg-1 1Gy = 100 rad Röntgendiagnostikas kasutatavate 20-150 keV suuruste energiate puhul neeldub 1R suuruse ekspositsiooni korral kõikides kudedes peale luukoe ca 10 mGy suurune doos. Madalama energiaga kiirguse neeldumine on luukoes suurem, näiteks kasutades 20 keV suuruse energiaga kiirgust, absorbeerub 1R suurusest kiiritusest 40 mGy. Kerma (kinetic energy released in matter) on footonite ja neutronite tekitatud laetud osakeste kineetilise energia summa jagatud konstantse massiühiku massiga. SI ühik on Gy. Näiteks õhus absorbeerunud röntgenkiirguse doos on ligikaudselt sama kui õhukerma.
seda leidub näiteks kõrvas ja kõris. Kiudkõhr on eriti vastupidav ohtra kollageen- kiudude sisalduse tõttu. Kiudkõhr on selgroolülide vaheketaste oluline koostisosa, 8 SPORDI ÜLDAINED I TASE mis annab neile ühtaegu tugevuse ja elastsuse ning võimaldab puhverdada lüli- NB! sambale mõjuvaid koormusi. Luukude on kõige jäigem sidekoe vorm. Luukoe rakuvaheaine sisaldab ohtrasti kaltsiumi- ja fosforisoolasid, samuti kollageenkiudusid, mis koos annavad luule tugevuse ja ühtlasi mõningase elastsuse. Luukoe põhimassi moodustab rakuva- heaine, rakkude osa selles on väike. Luukude moodustab inimese keha toese ning pakub kaitset paljudele eluliselt tähtsatele elunditele. Näiteks kolju ümbritseb aju ning rinnakorvi moodustavad luud südant ja kopsusid. Mitmete luude sisemuses paikneb punane luuüdi, kus tekivad vererakud.
inimeses) – suhtel. kõrge sisaldus eriti sidekoes (kõõlused, kõhred, luuümbris jne.), kuid esineb ka teistes kudedes (palju veel hambaemailis, sarvnahas, juustes). Kudesid toestav funktsioon – näit. rottide aordid, trahheed ja kõõlused sisaldavad 4-5 korda rohkem Si kui maks, lihased, süda. Inimese organism omastab (tasakaaluliselt, sama palju ka eritub) ööpäevas ≈ 10 mg Si – seda peetakse normiks. Räni biotoime fundamentaalne roll seisneb osaluses luukoe orgaanilise maatriksi moodustumise teatud kindlas varajases staadiumis. Arvatavasti aktiveerib räni seejuures ensüümi, mis on seotud kollageeni sünteesiga. Räni liig ümbritsevas keskkonnas põhjustab mitmeid haigusi, millest enimuuritud on silikoos (põhjustatud SiO2 tolmust). 3.9.5. Kasutamine Räni lihtainena – üks peamisi pooljuhtmaterjale elektroonikas, töötemperatuur kuni 200ºC dioodid, transistorid, päikesepatareid, osakeste detektorid