kontrollib vedeliku tasakaalu (bilanssi); tagavad rakkude pinnalaengu; kindlustavad närvirakkudes erutuse tekke ja leviku; tagavad ka elutähtsate imendumisprotsesside toimumist; on vajalikud paljude organite tegevuses. Naatriumi saame keedusoolast ja varjatud kujul ka pagaritoodetest, juustust, vorstist, margariinist jne (peamiselt loomsest toidust). Kaaliumi saame puu-, juur- ja kaunviljadest. Liigne soola tarbimine tõstab vererõhku. Ca (kaltsium) - osaleb luukoe moodustamises ja on hammaste koostises. On eeskätt loomne element. Ülesanded: läheb raskesti lahustuvate sooladena luukoe koostisesse; on osmoregulaator ja vereelektrolüüt; osaleb lihaskontraktsioonis ja vajalik vere hüübimisel. Taimede puhul Ca-pektaadid lähevad vahelamelli koostisesse (sellest kujunevad kestad). Kaltsiumi saab piimast ja piimatoodetest, kalast ja osade taimede lehtedest. Mg (magneesium) nii loomades kui taimedes. Ülesanded:
vähendamiseks. Magneesiumi ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises. Milleks on vaja magneesiumit? -Päevas vajavad naised ja mehed mõlemad 320-450 mg magneesiumi. Toit, milles on rohkelt kaltsiumi, valke, fosforit ja D-vitamiini, ning vere suur kolesteroolisisaldus kasvatavad pisut magneesiumivajadust. -Magneesiumit on vaja : -Ensüümide talitluseks Süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks -Häireteta lihastööks Luukoe vajalikuks tiheduseks -Vere hüübimiseks -Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks -Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks -Rakkude pinnalaengu kujunemiseks -Biovedelike pH regulatsiooniks -Organismi kohanemiseks külmaga Leidumine looduses: Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes
kopsudesse. -Sisenõrenäärmed on ajuripats,käbikeha,kilpnääre,kõrvalkilpnäärmed,neerupealsed,kõhunääre,sugunäärmed. -Ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. -Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab hingamissagedust,tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. -Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis
Tekivad, kui inimene ei saa pikemat aega mingit kindlat vitamiinI VITAMIINID JAGUNEVAD rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks VITAMIN A(retinool): · Eelühendid on taimedes olevad karotenoidi(porgand) · Karatenoidid on rasvalhustuvad pigmendid, mida leidub oranzides, kollastes, punasted ja rohelistes puu- ja köögiviljades ning mis kaitsevad neid uv-kiirguse eest · vajalik spermide, platsenta, embrüo, noore organismi arenguks · kõhre luukoe ja hammaste arenguks · limaskestade epoteeli, naharakkude arenguks · vajalik nägemiseks, on nägemispigmenid rodopsiin komponent · kanapimedus- on võimetus hämarikus ja öösel näha. Võibolla tingitud A-vitamiini puudusest · antioksüdant, vähivastase toimega VITAMIIN D: · avitaminoos on rahhiit Vitamiin K puudus: · veri ei taha kiiresti hüübida(keerukas protsess, vaja vereliistakuid, valke ja ka vitamiine)
Magneesium on mitme kivimit moodustava mineraali põhikoostisosa. Magneesiumi sisaldavad ka puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). Seda leidub ka teraviljasaadustes, piimas ja lihas. Magneesium organismis Taimedele on magneesium makrotoitaine, aktiveerides paljusid energia- ja ainevahetusprotsesse ning aitab hoida ribosoomide stabiilsust. 70% inimeses leiduvas magneesiumist on luudes. Seda on ka meie lihastes ja veres. Seda on vaja soolade koostises luukoe tekkes, südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, 300-ks ensümaatilises reaktsioonis, jne. Magneesiumipuudulikust avaldub lihasnõrkuse ja krampidena. Keskmiselt vajavad mehed päevas 350 mg ja naised 280 mg magneesiumi. Kasutamine Magneesiumi kasutatakse sulamitena, pulbrina ja magneesiumanoodina. Enamasti konstruktsioonide jaoks. Sulameid kasutatakse raketi-, lennuki- ja autotööstuses ning masinatööstuse harudes
Tööleht: ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS I Kohviku menüüs on valida nelja prae vahel: kartulipuder singiga, friikartulid viineritega, seapraad ja makaronid hakklihaga. 1. Millist toitu nendest oleks sinu arvates kõige kasulikum süüa ja miks? 2. Millise koguse energiat saaksid neid toite tarbides, kui on teada järgmised andmed: Valk Lipiid Süsivesik Kartulipuder singiga 15,5 52,5 66,4 Friikartul viineritega 16,5 75,1 41,7 Seapraad 18,8 103,3 24,4 Makaronid hakklihaga 49,9 66,5 72,9 Valk Lipiid ...
Kaltsium Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal, ta on juba koguse poolest kehale kõige tähtsam mineraal. Täiskasvanud inimese keha sisaldab 1-1,5 kg kaltsiumi, millest umbes 99% on luudes ja hammastes. Ülejäänud kogus täidab väga mitmesuguseid ülesandeid. Täiskasvanutel vahetub luudes aastas umbes 20% kaltsiumist. Kaltsiumi on vaja: 1. struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, 2. kudede ainevahetuses. Kaltsium kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, 3. lihaste normaalse töö tagamiseks, 4. vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, 5. vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu tagamises, 6. neerude normaalseks funktsioneerimiseks, 7
E-vitamiin ehk tokoferoolid, S-metüülmetioniin (U vitamiin), K- vitamiin ehk naftokinoonid, p-aminobensoehape, Q -vitamiin ehk ubikinoonid Lipoehape (N vitamiin). Vitamiin A Funktsioonid: Norm.doos: nägemisprotsess mehed: 0,8-1,1 mg oluline antioksüdant naised: 0,75-0,85mg platsenta ja spermatosoidide areng kõhrkoe ja luukoe (ka hammaste) kasv embrüo organismi rakkude areng limakestade epiteeli ning naharakkude arengus Allikad: kala- ja loomamaks, karotenoidid Defitsiit: ,,Kanapimedus" ehk hemeraloopia, kuivsilmus, kasvuhäired infektsioonitundlikus, pimedaks jäämine, naha keratomalaatsia Toksilikus: Väsimus, söögiisu langus, dermatiit, naha sügelemine, lihaste valud Vitamiin D Funktsioonid: Luude arengu reguleerimine Parandavaid ja toetavaid funktsioonid kudede ja rakkude jaoks
kalamaksaõli veisemaks, keedetud või praetud Päevane annus seamaks, keedetud või praetud Meestele 900 mcg kanamaks, keedetud või praetud Naistele 700 mcg porgand, toores Üledoos 3000 mcg maguskartul ehk bataat või kõrvits, keedetud munad, keedetud Olulisus Tagab silmade, limaskestade ja maksa tervise Vajalik luukoe, hammaste ning kõhrede arenguks Oluline spermatosoidide ja platsenta arenguks, ovogeneesiks ning kasvavale organismile rakkude ehituseks Kaitse liigse päikese eest, hea mõju juustele ja nahale Kaitse maohaavandite eest Vajalik Kilpnäärme normaalseks talitluseks Proteiinide valgusünteesiks Kolesterooli ainevahetuseks Olulisus(II) Antioksüdant Kasvajate vastane
taimsest toitainest, näiteks kaer, oder, porgand ja majonees. Milleks mingid vitamiinid kasulikud? Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin on vajalik nägemisprotsessis, limaskesti katvate rakkude ja naharakkude arenguks. D-vitamiin peamiselt vajalik kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses, luude ja hammaste normaalseks arenguks ja vere normaalseks hüübimiseks. E-vitamiin on vajalik organismi antioksüdantses regulatsiooni-ja kaitsesüsteemis. K-vitamiin on vajalik vere hüübimiseks, luukoe normaalse tiheduse ja tugevuse tagamiseks, neerude ja platsenta arenguks- talitluseks. Q10-vitamiin vähendab kortsude teket ja silendab nahka. Vesilahustuvad vitamiinid B1-vitamiin on vajalik seedimiseks vajaliku mao soolhappe sünteesiks, rasvhapete, süsivesikute ja aminohapete lõhustamiseks, ajutegevuse ja mälu talitluseks. B2-vitamiin on vajalik normaalseks nägemiseks ja silma sarvkest kahjustustest hoidumiseks,
Luude ülesanne Toetab keha pehmeid kudesid Annab kehale kuju On lihaste kinnituskohaks Võimaldab sooritada liigutusi Kaitseb siseselundeid On mineraalide talletaja On vereloome elund On rasvade talletaja Inimese skelett Luurakud Luukude on sidekude, millest moodustuvad skeleti luud. Luukoe tüübid on põimikluukude ja lamellaarne luukude. Luukude koosneb luurakkudest (osteotsüüdid ja osteoblastid), osteoklastidest (luud lagundavad rakud) ning rakuvaheainest ehk intertsellulaarsubstantsist. Rakuvaheaine koosneb omakorda 30-40% ulatuses orgaanilisest ainest ning 60-70% ulatuses mineraalidest (eelkõige kaltsiumfosfaat ja kaltsiumkarbonaat). Luude ehitus Luud koosnevad mineraalainetest ja orgaanilistest ainetest. Täiskasvanud inimese luu
Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab kuni 1,35 kg magneesiumi. Magneesium on mikroelement, mis on organismis rakusiseselt katiooni kujul. Magneesiumi ioonid omavad tähtsust närvi-impulsside ülekandes ja lihaste kokkutõmbumise protsessis. Magneesiumi varusid meie organismis aitavad täiendada puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). Magneesium osaleb loomorganismis soolade koostises luukoe tekkes ja paljude ensüümide töö tagamises. Umbes 70% magneesiumist paiknebki luudes. 6 OMADUSED Füüsikalised omadused: · Magneesiumi aatommass on 24,305. · Magneeiumi sulamistemperatuur on 648,8 °C. · Magneesiumi keemistemperatuur on 1090 °C. · Magneesiumi tihedus on 1,738 g/cm3. · Värvuselt on magneesium läikiv hõbevalge metall, mille pind kattub õhus õhukese, kuid tiheda kaitsva oksiidikihiga.
Eeldused haigestumiseks loob pikemaajaline niiskes ja külmas keskkonnas töötamine või viibimine. See on üldhaigus, mille puhul tulevad esiplaanile käe- ja jalaliigeste põletikud. Osteoproos e. luu- urbnemus e. luuhõrenemine Mida vanem ja kehaliselt vähem aktiivne on elanikkond, seda enam leidub nende seas osteoporoosiga inimesi. Haigus tabab enam naisi kui mehi. Osteoporoos on luu ainevahetuse haigus, mille puhul inimese luumass väheneb ja tekib luukoe ehituse muutus, mis toob endaga kaasa luu vastupidavuse languse ja luumurru riski suurenemise. Luukoe peamisteks mineraalseteks koostisosadeks on üliväikesed kaltsiumi ja fosfori kristallid, mis asuvad orgaanilisest ainest kollageenkiudude tihedas võrgustikus. Need kiud annavad luule suhtelise painduvuse, kaltsiumkristallid kõvaduse ja tugevuse. Vananenud luukude asendatakse pidevalt uuega, s.t. luus toimub pidev lagunemine ja ülesehitus. Noorel inimesel on ülekaalus luu kasvamine,
karulauk, mädarõigas. Väävlit võib saada mitmesugustest pähklisortidest, ubadest ja kapsastest. Teraviljades ja teraviljatoodetes on väävlit suhteliselt vähe. Veidi on väävlit ka tööstuslikult toodetud kuivatatud puuviljades (nende konservandina kasutatakse sulfiteid). Väävlit on vaja naha, juuste, küünte, liigeste, kõhrede normaalses ehituses ja talitluses, paljude valkude ehitusvõime hoidmiseks, immuunsüsteemi stimuleerijana, kasvuhormooni sünteesiks, luukoe ehituses, kehavõõraste ühendite (paljud raviained) kahjutuks tegemiseks maksas. Kuna üldjuhul puudub vajadus väävlit spetsiaalselt tarbida, siis pole piisavalt andmeid, määratlemaks ohutut päevast üldkogust. Fosfor Fosfor on ülivajalik paljude struktuursete ja talituslike ülesannete täitmiseks inimorganismis. Fosforit saame vägagi erineva päritoluga toiduainetest. Rohkesti on fosforit piimas ja piimatoodetes
ka täisteratooted. Rasva ja suhkrurikas toit on tavaliselt rauavaene. Raua päevane soovitus on 915 mg, 10 mg rauda sisaldub näiteks: * 50 g hautatud maksas, * 55 g nisukliides, * 90 g läätsedes, * 125 g verivorstis, * 400 g hautatud veiselihas. Kaltsium Kaltsium tagab organismi terved luud, hambad, lihased ja närvid. Luuhõrenemine e. osteoporoos on seotud kaltsiumi ainevahetusega. struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, · kudede ainevahetuses. Kaltsium kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, · lihaste normaalse töö tagamiseks, · vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, · vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu tagamises, · neerude normaalseks funktsioneerimiseks, · kesknärvisüsteemi, lihaste ärrituvuse normaliseerimiseks ja närviimpulsside edasikandumiseks,
4. Dentiin (dentinum) Luukude sisaldab 60-70% mineraaalaineid, 30-40% orgaanilisi aineid ja vett, 15% Ca-sooli Luukoe funktsioonid: · Toestus · Kaitse (hemopoeetilisele koele e. luuüdile) · Kaltsiumi ja fosfori depoo Ehitus 1. Rakud: - Osteoblastid noored luurakud, diferentseeruvad osteotsüütideks, toodavad põhiainet - Osteotsüüdid küpsed, diferentseerunud ja osteogeense võime kaotanud osteoblastid - Osteoklastid surnud luukoe lammutajad 2. Põhiaine e. intertsellulaarsubstants: - Osseoalbumiin - Osseomukoid - Kondroitiinsulfaat - Ca-soolad 3. Kiud: -Kollageensed (kollageen-I) -(Elastsed, retikulaarsed, väga vähe) Luud ümbritseb väljast periost e. luuümbris ja luuüdi õõne poolt endost. Periostil on kaks kihti sisemine kambiaalne e. osteogeenne välimine fibroosne kiht
ja süsivesikute ainevahetuseks, ·hapnikuvahetusel, sest seda leidub erütrotsüütides, ·neerudest mürgiste ülejääkide eraldamise stimuleerimiseks, ·naha tervisele. Kaltsium ·struktuursete funktsioonide min. 800mg * 760 g piimas, täitmiseks, kuuludes organismi * 110 g juustus, luukoe, hammaste ja teiste * 320 g piimasokolaadis, kudede koosseisu, * 770 g kohupiimas, * 1,6 kg jää- või lehtsalatis, ·kudede ainevahetuses. * 1,9-2 kg spargelkapsas või Kaltsium kindlustab veresoonte hiina kapsas seinte normaalse läbilaskvuse
(riik)loomad-(hõimkond)keelikloomad-(klass)imetajad-(selts)esikloomalised- (sugukond)inimlased-(perekond)inimene-(liik)inimene Bioloogine kell-mehhanism, mis reguleerib organismi elutalituse ööpäevarütmi Dendriit-koosneb lühematest mitmeharulistest jätkedest(neuroni osa) Energiabilanss-sisaldab energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Epiteelkude-katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid Fibrillarne sidekude-hoiab skeletti koos (kõõlused) Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja oksüdeerimisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine Glükakoon-ensüüm, mis vastupidiselt insuliinile tõstab veresuhkru taset lagundades glükogeeni Glükogeen-loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, lagunemisel tekib glükoos Homoöostaas-organismi võime tagada püsiv stabiilne sisekeskkond sõltumata väliskeskkonna muutustest Hormoonid-ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes ja omavad kindl...
Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid. Esineb kahel kujul: vitamiin A retinool (ainult loomses toidus) ja karotenoididest provitamiin A karoteen (nii taimses kui loomses toidus). Biofunktsioonid: · nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine (rodopsiini nägemispurpuri komponent) · vajalik lihaskudede, epiteeli ning naharakkude arengus · embrüo rakkude normaalseks arenguks, kõhre ja luukoe arenguks · antioksüdant, vähivastane toime. Defitsiidi esmaseks tunnuseks on nägemishäire hämaruses nn kanapimedus, defitsiidi süvenedes tekib kuivsilmsus ehk kseroftalmia, naha kuivus ja vananenud väljanägemine. Imendumist takistavad: raske füüsiline töö, raud, liigne alkohol, kohv, prednisoloon, kortisoon, jt. Looduslikud allikad: kalamaksaõli, maks, porgandid, tumerohelised ja kollased köögiviljad, munad, piim, piimatooted.
Bio- Hemoglobiin Hemoglobiini Ensüümide kofaktor, Ensüümide Vereloome, Kilpnäärme Ensüümide Luude, kõhre, funktsioonid , müoglobiin, süntees, epidermise areng, kofaktor, eretrotsüütide ensüümid, valkude kofaktor, hammaste areng, ensüümid, luukoeteke, immuunsüsteemide kolesterooli funktsioon süntees, kilpnäärme luukoe teke ja hemoglobiini ja valgud ensüümide talitlus süntees, funktsioon areng elekrotsüütide areng kofaktor rasvhapete süntees, vereloome
Magneesium 250 mg/kg 70% paikneb luudes Päevane vajadus on 300-400 mg Paljude ensüümide koostisosa ja aktivaator Puudus põhjustab tõsiseid haigusi Kaltsium 1500 g Üks kõige tähtsamaid mineraalaineid Rikkalikult luustikus ja mõnedes keha kudedes Puudus põhjustab tõsiseid haigusi Kloor 1,1 g/kg Vastasiooniks naatriumile rakuvälises vedelikus ja vesiniku ioonidele maomahlas Fosfor 700 g Päevane vajadus 0,8-1,2 g Mängib olulist rolli ainevahetuses Mineraalsooladena on luukoe koostises Mikroelemendid Kuuluvad enamasti bioaktiivsete ainete koostisesse Puudus põhjustab ainevahetuse häireid, mis on peamiselt seotud ainevahetuselike ensüümide aktiivsuse puudumise või vähenemisega Miks tekivad tervisehäired? Sisaldus on organismis väga väike Mikroelementide sisaldus inimkehas Element Sisaldus, mg/kg kehakaalu kohta Fe 60 F 37 Zn 33 Cu 1,0
Vitamiin A Retionoid; retinaal on nägemisel valgust vastuvõttev molekul. A-vitamiin silmade kuivamine ohustab põletikega, mis ka peale retinaalil, osaleb 55epiteeli, sealjuures eriti silma limaskesta arengus ning paranemist võivad jätta arme ja ohustada nägemist. retineenhape immuunsüsteemi töös. epiteeli ning naharakkude arengus. võtab vitamiin osa kõhre ja luukoe (ka hammaste) arengu ning kasvu Hemeraloopia (nägemishäire pimeduses) Maks regulatsioonis. embrüo ja noore organismi rakkude normaalseks Lima tekke häirumine (kuiva silma sündroom ja Piimatooted arenguks, platsenta ja spermatosoidide arenguks, maomahla suurenenud infektsioonirisk) muna sekretsiooni regulatsioonis ning A-vitamiin on antioksüdantse ja Naha kuivus
vanusega. Üle 50-aastase naise eluaegne risk osteoporoosist tingitud luumurruks on 50%, sama vana mehe eluaegne risk osteoporoosist tingitud luumurruks on 20%. Kõige sagedasemad on reieluukaela-, randme-, selgroolülide murrud. Reieluukaelamurrud põhjustavad kõrge suremuse (15-30% esimese aasta jooksul) ning vähendavad inimese toimetulekuvõimet. Lülimurdude tagajärjeks on kehapikkuse lühenemine, seljavalud ning selja deformatsioonid (nt küüru teke). Osteoporoos on kõige sagedasem luukoe ainevahetuslik haigus: hinnanguliselt on Eestis kolmandikul üle 60-aastastest naistest ja pooltel üle 70- aastastest naistest osteoporoos. Kuna kogu maailmas on prognoositud keskmise eluea tõusu, siis on oodata ka haprusmurdude arvu kasvu. Kui 1990. aastal registreeriti maailmas 1,66 mln reieluukaela murdu, siis aastaks 2050 oodatakse selle arvu suurenemist 6,26 miljonini aastas. Osteoporoos on haigus, mida on võimalik ennetada ja ravida. Paljud haprusmurrud on samuti
Toivo Jürimäe ,,Põhitõdesid tervise fitnessist" Kehaline aktiivsus mõjutab fitnessi, mis omakorda võib muuta inimest kehaliselt veelgi aktiivsemaks. Fitness mitte ainult ei mõjuta tervislikku seisundit, vaid tervislik seisund mõjutab nii igapäevast kehalist aktiivsust kui ka selle kaudu fitnessi taset. Fitnessi taset ei määra mitte ainult kehaline aktiivsus, vaid ka elustiil, keskkonnatingimused, geneetilised iseärasused jne. Kehaline aktiivsus. Selle all mõistetakse igasuguseid liigutusi, mida teostatakse skeletilihaste abil ja mille tulemusena energiakulu oluliselt suureneb. Selle alla mahub aktiivne puhkus, sportimine, kutsetöö, kodused tööd, s.o tegevused, mis tervikuna suurendavad igapäevast energiakulu. Sageli on treeningu eesmärgiks tervise parandamine. Võib olla ka teisi motivatsioone esteetiline, isiklik julgeolek, lõõgastumine jne. Harjutamine on vaba aja kehalise tegevuse üks vorm, mida tavaliselt teostatakse regulaarselt ...
1. Nimetage 4 rasvlahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) Vitamiin A – retionool – nägemine, luude kasv 2) Vitamiin D – kaltsiferool – luude ja hammaste kasv, kaltsiumi omastamine, vajalik vere hüübimiseks 3) Vitamiin E – tokoferool – vereringeelundite ja lihaste kaitse, antioksüdant, leevendab väsimust 4) Vitamiin K – naftokinoon – vere hüübimine, luukoe tiheduse ja tugevuse tagamine *Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) vitamiin B1 - Tiamiin - süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus 2) Biotiin - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine 3) B16 vitamiin - Kobalamiin - vereloome ja närvikoe norm. toimimine 4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine 2. Nimetage elektrolüütide funktsioon organismis:
E:*püstine kõnnak/kahel jalal kõndimine *käte vabanemine *aeglane areng *rääkimine *ajumaht u. 3x suurem *pikem eluiga *mitmekesisem toit 3.Inimese põhikudedeks on lihaskude, sidekude, närvikude, kattekude. Kõige rohkem esineb inimese organismis lihaskude(40%) ja sidekude. Lihaskoe põhiülesanded: *liikumine *hoiab sooja *paneb kehaorganid tööle. Sidekoe ülesanded: *annab kehale tuge *seob organismi üheks tervikuks *(siseorganite kaitse nt. kõhr- ja luukoe puhul) 4.Inimesel on 9 elundkonda. *Katteelundkond-kaitseb keskkonnamõjude eest *Tugi- ja liikumiselundkond- Toetab keha ja kaitseb organeid. *Sigimiselundkond-vajalik järglaste saamiseks *Hingamiselundkond- varustab organismi hapnikuga *Seedeelundkond-Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. Lagundab toitu. *Erituselundkond- kõrvaldatakse jääkained organismist *Sisenõrenäärmed-Reguleerib organismi eluavaldusi.
Imetajatel, sealhulgas ka inimesel, on käbikeha suht vähe arenenud nääre. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmendi sünteesi. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Ka need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismi kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumi ja fosfori ainevahetus on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt kas mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Kõhunääre asub mao taga. Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet. Esiteks, insuliin soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse. Rakud kasutavad glükoosi põhiliselt energia saamiseks
Vitamiinid leidumine Tähtsus organismis Avitaminoosi tunnused A loomse päritoluga on vajalik nägemisprotsessis, esmaseks tunnuseks on toiduainetest limaskesti katvate rakkude ja nägemishäire hämaruses nn naharakkude kanapimedus, defitsiidi arenguks, kõhre ja luukoe süvenedes tekib kuivsilmsus arengu ning kasvu ehk ksefoftalmia, naha kuivus regulatsiooniks, embrüo ja noore ja vananenud väljanägemine organismi rakkude normaalseks arenguks/eristumiseks, platsenta
13.Sidekoe ülesanded on: Kudede ühendamine ja toestamine Transport Kaitse 14.Mis on erütropoees ja kus see toimub? Punaste vereliblede moodustumine. Toimub punases luuüdis. 15.Monotsüütide ülesanne: Eriti tõhusad fagotsüteerijad. Kapillaaride seinte kudedes makrofaagideks. 16.Fibroosne kõhrkude moodustab: liigeskettad, meniskid, lülide vahekettad 17.Kas jõutreeningul suureneb luukoe tihedus: a) jah 18.Lihakiudude tüpiseerimine kineetilise kriteeriumi alusel: kiired-kiirelt väsivad, kiired-vastupidavad, aeglased-vastupidavad 19.Kõrgeim müosiini ATPaasi aktiivsus: b) glükolüütilistes lihaskiududes 20.Punased e oksüdatiivsed lihaskiud on: c) väsimusele hästi vastupidavad 21.Kaltsiumisoolade tähtsus luukoes: annavad luudele tugevuse 22.Motoorsete ühikute töölerakendamise põhimõte: minimaalne stimulatsioon
Veres liiguvad lipiidid edasi vabade rasvahapetena, mis on seotud vere albumiini valkudega ja lipoproteiinidena. Vitamiinid: 1. Vitamiinid. kirjelda lahustuvust, milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, kas organismis säilib varu või mitte, millistes toiduainetes leidub: A rasvlahustuv, vajalik: nägemisprotsessiks, limaskestade naha, embrüo, kõhrkoe, spermide luukoe jm rakkude arenguks. Antioksüdantse toimega, vähivastane toime; kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele, · suguorganite arenguks, · kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks,
· Hea lahusti · Osaleb ise enamikus keemilistes reaktsioonides · Suure soojusmahtuvusega- hioab organismide temperatuuri 2) Katioonid organismides Olulisel kohal organismis on H,NH4,K,Na,Ca,Mg,Fe(3+),Fe(2+) Kehades ja rakkudes on vaja: · K-ja Na-ioonid: närviimpulsi moodustamises osalevad (sünaps on kahe neuroni ühinemise koht) · Ca-ioonid: annavad luudele tugevuse; Ca aatomeid on rohkesti luukoe koostises · NH4-ioonid:Valkude · Mg-ioonid:vajalik klorofüüli koostises · Fe-ioonid:hemoglobiini koostises 3) Anioonid organismides · Karbonaatioonid:nende kujul kandub CO2 kehast välja; · I-ioonid: vajalik kilpnäärme hormooninde sünteesiks · Fosfaatioonid: nukleiinhappete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad
Väävel- leidub mitmetes orgaanilistes ühendites, valkudes ja vitamiinides. Osaleb kordsete sidemete moodustamises, on vaha muidu tekiks ainevahetushäire Mikrogeensed on: Naatrium ja kaalium Na on rakuväline element, K on rakusisene element. Tagavad normaalse veevahetuse. Annavad rakkudele laengu, reguleerivad närviimpulsside teket ja edasiandmist, reguleerivad ainete transporti. Kaltsium Eelkõige loomne element, osaleb luukoe moodustamises, on luudes ja hammastes, ta tagabki nende tugevuse. Kaltsium osaleb veel vere hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel ning reguleerib vee hulka organismis. Magneesium Leidub nii loomades kui taimedes, peamiselt luudes ja lihastest. Osaleb nukleiinihapete ja valkude sünteesil ja reguleerib südamelihaste tööd. Sisaldab taimedele rohelist värvi andvat elementi klorofülli. Kuulub ka taimerakkude kesta koostisesse. Kloor
Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+ ja Fe3+. 1) Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude tsütoplasmas 2) Valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagundamise käigus eraldub ammoniaak [(NH3. H2O)], mis rakus teiseneb ammoniumiooniks (NH4+) või muudetakse karbamiidiks [(NH2)2CO]. 3) Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse ja seetõttu on Ca aatomeid eriti rohkesti luukoe koostises. Väikelaste luud on elastsed, sest soolade sisaldus on nendes madal. pH: Mida suurem on H+ - ioonide kontsentratsioon, seda happelisem on keskkond ja mida kõrgem on OH- - ioonide kontsentratsioon, seda aluselisem on lahus. Keskkonna happelisust mõõdetakse pH ühikutes. Neutraalne lahus (pH=7 puhas vesi), 7-= happeline, 7+ = aluseline 4. Orgaanilised ained sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on biomolekulid.
· Inimesel on enam kui 200 luud ( täiskasvanu ) Luude koostis · Mineraalained 55 - annavad luudele kõvaduse ( Ca , Mg , soolad ) · Orgaanilised ained 25 - annavad luudele elastsuse ( valgud, rasvad ) · Luurakkud ja rakuvaheaine ( peamiselt vesi ) Vananedes mineraalainete sisaldus luudes suureneb ning luude tugevus väheneb. Osteoporoos - luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. Luukoe vähenemist põhjustavad tavaliselt hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või vitamiin D defitsiit. Loote luustik - Koosneb peamiselt kõhredest. Luustumine · Kõhrede järk-järguline luustumine. · Kõik kõhred ei luustu. · Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas. ( 21 a ) · Luude rakud uuenevad kogu elu . Luude kasvuvõõnd - Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus toimub uute luurakkude moodustumine.
E-vitamiini puudus põhjustab rasvlahustavate vitamiinide ladestumist ning immuunsüsteem nõrgeneb. Info vitamiinide ületarbimise kohapealt erineb allikati. Kui ühel puhul väidetakse, et see on teaduslikult tõestatud vaid A-vitamiini kohta (hülgerasvast tingitud maksakahjustus), siis teise allika järgi põhjustab vitamiinide liigsöömine palju erinevaid hädaid: lootekahjustused raseduse ajal, närvisüsteemi häired, luude hõrenemine, neerukivid, luukoe kahjustus Kasutatud kirjandus: 1 Zilmer, Mihkel. Kokassar, U. Vihalemm, T. "Normaalne söömine". 2004. AS BIT. 2 Eero, Evert. Maran, K. Trunin, L. "Bioloogia ja geograafia raudwara". 2012. Kirjastus Raudwara. 3 http://www.sudameapteek.ee/vitamiinid-kusi-nou/ 4 http://www.toitumine.ee/vitamiinid/
Üleküllus: hiidkasv e. gigantsim Käbikeha: käbikehahormoon reguleerib ööpäevaseid rütme. Toodab melatoniini. Kilpnääre: kilpnäärmehormoonid reguleerivad ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut. Toodab türoksiini. Ülemäärane talitlus: ainevahetus väga kiire, inimene kõhn ja närviline Kui liiga vähe siis jääb inimene vaimselt alaarenenuks ja kääbuskasvu Kõrvalkilpnäärmed: nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Türoksiin. Kõhunääre: hormoon insuliin reguleerib glükoosi hulka veres. Kui toodab insuliini liiga vähe siis tekib diabeet. Neerupealised: hormoon adrenaliin kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. Sugunäärmed: mõjutavad soost sõltumata tunnuste arengut: mehel habeme kasvamist, naisel rindade arengut ja nahaaluse rasvakihi kujunemist. Naise munasarjad toodavad munarakke ja östrogeeni.
võime punalibledelt hapnikku vastu võtta. Selline inimene võidab teisi väga pikkadel distantsidel võisteldes. 1 Mõju liigestele, skeletile Tänu piisavale kehalisele aktiivsusele paraneb kõõluste, sidemete ning liigeste ehitus ja talitlus. Vigastuste risk vanemas eas väheneb, säilib ka parem liigesliikuvus. Kehaline aktiivsus aitab säilitada ja veidi ka suurendada luukoe massi, võideldes osteoporoosi ja sellest tingitud luumurdude tekke vastu. Mõju ainevaetusele ja kehakaalule Inimese üldine ainevahetus kiireneb. Samuti suureneb võime kasutada ainevahetuses vabu rasvhappeid. Piisav kehaline aktiisus reguleerib energia tarbimise-kulutamise tasakaalu, mis omakorda aitab normaliseerida kehakaalu ning vältida rasvumisest tingitud terviseprobleeme. Kehaline aktiivsus mõjub ainevahetusele ja hormoonsüsteemile,
Ta reguleerib serotoniini, türosiini, melaniini ja katekolamiini ainevahetust. Vask tõstab insuliini aktiivsust ja soodustab süsivesikute täielikumat utiliseerimisprotsessi. See mikroelement osaleb sidekoe struktuurvalkude – kollageen ja elastiin – formeerumises ning millised kuuluvad luu- ja kõhrkoe, naha, kopsude ning veresoonte struktuuri. Seetõttu võib vase puudusel kergesti tekkida aordi või peaaju veresoonte aneurüsm. Vase puudus põhjustab luukoe demineralisatsiooni ja osteoporoosi. Vask osaleb närvikiude ümbritseva rakumembraani – müeliini – moodustumises ja millede degeneratsioon võib viia sclerosis multiplexi ja teiste raskete närvisüsteemi häirete tekkimiseni. JOOD (I) Jood reguleerib kilpnäärme ja hüpofüüsi tööd, ennetab radioaktiivse joodi ladestumist organismi ning tõstab organismi kaitsevõimet radiatsiooni vastu. Jood kuulub kilpnäärme hormoonide türoksiin T4 ja trijoodtüroniin T5 koostisesse
ribosoomidesse. tRNA- transpordi, aminohapete Tuumapiirkond- DNA asukoht; Ribosoomid; Mikrobioelemendid: Fe( raud-vajalik rakkude ehituses transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse. rRNA- Rakukest- ümbritseb membraani; rakumembraan- ja talituses); Cu( vask osaleb hemoglobiini sünteesis ja ribosoomi, valkude süntees ribosooides. Ühe valgu katab tsütoplasmat; Limakapsel- kaitseb kuivamise soodustab raua omastamist, vajalik luukoe tekkeks); sünteesimine: DNA kohekordistub, DNA lõigult eest; Tsütoplasma- sisaldab varuaineid; Plasmiid-DNA Zn(vajalik normaalseks organismi kasvuks ja kopeeritakse RNA toimub transkriptsioon mille käigus rõngasolekul. paljunemiseks); I(kilpnäärme hormoonide sünteesiks; sünteesitakse uus valk. Viirused: on rakusisesed parasiidid. Koosnevad
000 eurot Molübdeeni on vaja ka inimestel. Peamised molübdeeni sisaldavad toiduained on loomakiha, lehma- ja kitsepiim, austrid, kaunviljad, teraviljad, täisteraviljatooted, kookospähklid, melonid, kakaopulber, tumerohelised aedviljad (näiteks lehtsalat, spinat, mitmed kapsa teisendid). Aedviljade ja piima molübdeenisisaldus oleneb selle elemendi rohkusest pinnases. Molübdeeni nimetatakse üheks luude hoidjatest, sest molübdeeni on vaja luukoe tekkeks ja arenguks, vereloomeprotsessideks, mitmete väävliühendite ainevahetuse korrastamiseks, kehavõõraid ühendeid kahjutuks muutvate süsteemide toimimiseks. Kui aga organismis on liiga palju molübdeeni, soodustab see podagra teket. Molübdeen oksüdeerib puritiini kusihappeks, neerud ei jõua seda kehast välja viia, mille tulemusena sadestub see sooladena kudedesse. Kusihappet peeti geniaalsuseaineks, sest paljudel silmpaistavatel
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik loomriik Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts primaadid Sugukond- inimlased Perekond- inimlased Liik- tarkinimene ehk homosapiens 2. Inimese põhilised tunnused: · Artikulaarne kõne · Kahel jalal püstine kõnd · Oskus valmistada tööriistu · Usk · Sotsiaalne eluviis · Suur aju · segatoit 3. Inimese koed ja alamkoed (ül ka): · Lihaskude- sile- ei kontrolli, ei kinnitu luudele, aeglased ja ei väsi Vööt- kiired, väsivad kiiresti, kinnituvad luudele, kontrollitav Südamelihaskude-kiired, ei väsi. Ül: liikumist võimaldav funktsioon · Sidekude veri -rasvkude -luu ja kõhrkude Ül: annab kuju, kaitseb, liikumist võimaldab · Närvikude- koosneb närvirakkudest, ühesuunaline liiklus Ül: info edasikandmine ja summutamine närvi impulsside abil, seob organi...
Tähtsus: 1) reguleerib organismi veereziimi (soodustab vee eraldumist) Kaalium - K 2) osaleb närviülekannetes 3) osaleb rakkude pinnalaengu tekkes. 4) Kaaliumi ioonid mängivat tähtsat rolli väetistes Maakoores leidub: 2,3% Tähtsus: 1) Loomadel on Mg luukoe koostises rasklahustuvate sooladena. Magneesium - 2) Loomadel vajalik närvisüsteemi normaalseks talitluseks. Mg 3) loomadel aktiveerib ensüüme. 4) taimedel on klorofülli keskne element. Maakoores leidub: 4,1% Tähtsus: 1) osaleb luu ja kõhrkoe moodustamisel. 2) osaleb vere hüübimisel.
moodustumiseks; oad, Igemete, veresoonte ja täisteratooted hammaste terviseks; ning maks. Närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks; Aitab soolhapet toota; Toetab linoleenhappe tegevust organismis ja vähendab maksa rasvumist; B8 Kolesterooli ainevahetus; neerud, Vajalik luukoe kartul, mais, normaalseks arenguks; pärm, idud, oad, pähklid, kaer, nisu, rukis, viinamarjad. B12 Närvisüsteemi Aneemia, maks, Folaadid, Alkohol,
organismis üha suuremaks. Ja kuna nahani jõuavad hädavajalikud ained ikka viimases järjekorras, siis ehk polnudki nii halb mõte kaltsiumit ka kreemi sisse panna. Kaltsium kreemis aitab muuta nahka tugevamaks ning välistele mõjutajatele vastupidavamaks. Alkohol, nikotiin ja kohv on kaltsiumiröövlid. Nad takistavad kaltsiumi omandamist. Kaltsiumi on vaja: struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, kudede ainevahetuses. Kaltsium kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, lihaste normaalse töö tagamiseks, vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu tagamises, neerude normaalseks funktsioneerimiseks, kesknärvisüsteemi, lihaste ärrituvuse normaliseerimiseks ja
õõntes paiknevatele kasvajatele: nt söögitorust irduvad kasvajarakud istutuvad makku. KASVAJA ARENGUSTAADIUMID 0 kartsinoom in situ; I regionaalseid metastaase ei ole; II üksikud regionaalsed metastaasid; III palju regionaalseid metastaase; IV kasvaja levik naaberorganisse, kaugmetastaasid. LUUMETASTAASID I · Tekkivad pahaloomulise kasvaja lõppjärgus. · Enamasti rinna-, eesnäärme- ja kopsuvähi, müeloomi puhul. · Põhjustavad ülemäärast luukoe lagundamist ja luu ainevahetuse häireid. · Kõige sagedamini roietes, lülisambas, koljus, vaagnas, puusaluus ning reie- ja küünarluus. LUUMETASTAASID II · Sümptomid: valu, patoloogilised luumurrud, jäseme funktsiooni kaotus, metaboolsed häired (hüperkaltseemia). · Ravi: medikamentoosne valuravi, luukolde resektsioon või rekonstruktsioon, adjuvantne kiiritusravi. PEAAJU METASTAASID I · Peaaju metastaasid moodustavad ligi poole kõikidest
Sellist vastastikust transporti teostab ensüüm Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koostöö tagab: · Na-pumba poolt loodud naatriumi ja kaaliumi erinev jaotumine raku ja tema väliskeskkonna vahel on rakkude normaalse membraanipotensiaali tekitamise kaudu närvikoe ja lihaskoe talitluse aluseks · vere osmolaarse regulatsioon · happe-leelistasakaalu hoidmine · normaalne veevahetus · membraantranspordi (ka imendumise) tagamine · mitmete ensüümide aktivatsioon Magneesium Osaleb luukoe tekkes, umbes 70% magneesiumist ongi luudes. Ülejäänud on paljude ensüümide kofaktoriks. Vajalik närvitalitluse ja lihaskoe tegevuse normaalseks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südamelihase tööd. Kloor Kloor on inimorganismi keskne anioon ja tema biofunktsioonid haakuvad naatriumi ja kaaliumi omadega. Koostöös tagatakse organismi osmoregulatsioon, happe-leelistasakaal, mitmete biomolekulide imendumine, vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude
Kuningakepp (Oenothera biennis)-Polüküllastamata rasvhapetel on ateroskleroosivastane toime. Kalaõlid -Kalaõlid sisaldavad küllastamata rasvhappeid. Oomega-rasvhapped aitavad ennetada südame- veresoonkonna haigusi, vähendavad tromboosiohtu ning leevendavad põletikulisi protsesse. Eriti head oomega-3 rasvhapete allikad on lõhelised, skumbria ja heeringas. Küüslauk (Allium sativum) - Vere kolesteroolitaseme langetamine, immuunsüsteemi tugevdamine. 2. Kaltsium oluline luukoe ülesehitamisel ja lihaskontraktsioonis. Defitsiidi korral krambid, liigeste valulikkus, jalalihaste jõu nõrgenemine, kasvuhäired. Sügava defitsiidi korral tekivad kergesti luumurrud. Magneesium oluline luukoe ülesehitamisel ja lihaste lõõgastumisel. Defitsiidi korral lihasvärinad, lihasnõrkus. Sügava defitsiidi korral risk krampide tekkeks. Vitamiin D ja C- oluline Ca ja P imendumises organismi ja kudedesse ja sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks.
lämmastikuvabu ekstraktiivaineid (tärklist, suhkruid) ja toorkiudu (looma kehas puudub), looma kehas aga rohkesti valke, rasvu. Suured erinevused tulevad aga ilmsiks kui omavahel võrrelda üksikute toitainete keemilist ehitust ja omadusi söötades ja looma kehas MINERAALELEMENDID (KALTSIUM, FOSFOR, NAATRIUM, MAGNEESIUM; RAUD, TSINK, SELEEN) Makroelemendid. Kaltsium. Kõikidest mineraalelementidest kõige rohkem leidub organismis kaltsiumi, mis on luukoe ja hammaste põhiline koostisosa. Täiskasvanud veise kehas leiduvast 6...8 kg-st puhtast kaltsiumist on 98,5 % ladestunud luudesse. Peale selle leidub kaltsiumi veel enamikes pehmetes kudedes ja rakuvedelikes. Ta reguleerib organismis: _ närvisüsteemi erutusprotsesse, _ on vajalik skeleti ja südamelihaste normaalseks tööks, _ võtab osa vere hüübimisprotsessidest, _ soodustab raua kasutamist ja ainevahetust organismis.
Kus leidub? A Rasvlahustuv Nägemisprotsessiks, nägemishäire Rasvkoes, maksas Kala- ja loomamaks, limaskestade naha, hämaruses või piimatooted, embrüo, kõhrkoe, kanapimeduses. kollased ja oranzid spermide luukoe jm Defitsiidi süvenedes puu- ja köögiviljad rakkude arenguks muutub silm kuivaks ja (porgand, paprika, nakkustundlikuks. tomat, apelsin) Lõpuks võib põhjustada pimedaks jäämist
1. makroelement-organismide koostised kõige enam esinevad keemilised elemendid ( O, C, H, N) mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe,Cu,Zn,P,S,K) hüdrofiilsus-veelembus-aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. hüdrofoobsus- ainel puudub vastastikune mõju veega ensüüm- valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. denaturatsioon- valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon- valk taastab struktuurid komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 2. 1. elemendid, mida on kõige enam(makroelemendid)- hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik 2. elemendid, mida on vähem(mikroelemendid)- P, K, S, Cl, Ca, Na, Mg, Fe 3. elemendid, mida on üliväikestes kogustes-Zn, Cu, I, F 3. Rakus sisalduvad anorgaanilised ained: Vesi (80%), soolad, ha...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
