Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? I. Kanti väitel tulevad teadmised psüühikasse sündides, need on meile geneetiliselt programmeeritud, sellest sõltub järgneva informatsiooni vastvõtmine. J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot (heli, valgus, lõhnamolekulis jm) mis tuleb mo...
Maja tihedasemal läbiotsimisel leiavad nad salapärase luugi. Luuk oli raske ja rauast. Auku sisenedes leidsid nad redeli. Joonas läks esimesena, ta kukkus. 8 Ta kukkus ja kukkus kuni ta jõudis väga avarasse ruumi. Ta maandus tuhamägedesse. Üsna kohe kukkusid talle ka Martinid. Mini-Martin ütles, et ta poleks hüpanud, aga luuk oli kinni läinud, ja nad kõik said aru, et nii raske luuk ei saa ise kinni minna... I osa lõpp II osa algus Ruum kuhu nad kukkusid, oli hiiglaslik, nagu omamoodi maa. Nad leiavad linna ja kuna see on täiesti tühi ja väljas on pime, otsustavad nad tänavale magama jääda. Kui Joonas ärkab, on Martinid kadunud ja mingi imelik mees ajab teda mingisse tünni ja ainult pobiseb: „Kiiresti! Palun tule!“ Joonas üritab temaga vestelda ja ei soovi tünni pugeda...
Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõh...
Kusti pigistas Maalit ja hakkas suudlema. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ja jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid hiljem tundus see naljakas, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Kuid siis muutus olukord jälle kardetavaks. Maali jooksis vanasse veskisse. Kusti tahtis sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud. Lõpuks läks Kusta sisse ruumist, mis viis veskikotta ja sealne luuk pidi viima veskisse. Kusta ei jõunud seda luuki tõsta ja pöördus veski juurde tagasi. Istus pakule ja mõtles, et Mari talle kohe üldse ei meeldi, ta on ümar ja paks ja magab igaühega, naine peab puhas olema. Maali oli teisel pool veski raudu. Maali arvas et Kusta ei saa teda tahta kuna ta on temast kaks – kolm aastat vanem. Maali hakkas oma elu kurtma, et 7 aastat on ta seal teeninud ja kogu selle aja jooksul pole kedagi kes temast hooliks. Ta tahtis Kustaga abielluda ja lapsi saada...
17.12.15 81 Juhtum 6 – võimetus teatada, ehk DC10-ne juhtum DC10-ne juhtum on suurepärane näide juhtumist, kus ohtu märgati, aga sellest ei teatatud vastavatele võimuorganitele. 3.märtsil 1974. aastal 9 minuti pärast peale õhkutõusmist Pariisist läks lennukil DC10 lahti üks lastiruumi luuk . Selle tulemusena tekkis lasti sektsioonis dekompressioon ja kabiini põrand vajus kokku. Kuna DC10-ne juhtimissüsteemide juhtmed lähevad kabiini põranda alt, siis kadus põranda kokkuvajumise tulemusena kontroll tüüri ja tiibade üle. Lennuk kukkus alla. Hukkusid kõik, kes olid pardal. 17.12.15 82 Juhtum pöörleb ümber lastiruumi luugiriivide konstruktsiooni. 1968 aastal McDonnell Douglas –...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laevamehaanika lektoraat MEREPRAKTIKA ARUANNE Praktika algus: Kadett: Andrei Lichman Praktika lõpp: Rühm: MM42 Praktika koht: m/v Transdistinto Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2016 2 3 SISUKORD 1.1. Üldandmed laeva kohta ................................................................................................... 6 1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta .................................................................................. 7 1.2.1 Jõuseadmete tüüp...
1 Teha parandusi ning täiendusi analüüsides Virve Transtok Elisabeth Ammer Juhataja Protokollija Lisa 1 1 Elisabeth Ammer 2 Heleriin Atla 3 Karin Ellenurm-Kõrts 4 Kristina Harun 5 Aveli Int 6 Tiit Jõe 7 Kulla Kroon 8 Terje Kuusmik 9 Nele Lavrikov 10 Vadim Leinvald 11 Madis Lokotar 12 Lisette Luik 13 Elerin Luuk 14 Aline Lõuke 15 Maarja Maasi 16 Ave Merilain 17 Martin Mey 18 Annika Pajupuu 19 Margit Pikmets-Pilt 20 Veiko Poom 21 Michelle Raag 22 Kertu Roonet 23 Damis Roots 24 Tauno Rämson 25 Katrin Saks 26 Illar Sildma 27 Rhea Sillaste 28 Cäthli Sirk 29 Sille Sisas 30 Kaisa Soolo 31 Henry Suits 32 Irina Zahharova 33 Eveli Tammik 34 Kairi Tetlov...
Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk , Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekeelse trükise toimetanud Ludmila Dubjeva...
Peale selle võib sellistel korpustel olla ka lisaturvasüsteem, mis tunnetab ning salvestab ära juhtumi, kui keegi avab korpuse. Järgmise käivituse käigus kuvatakse raport. Keskklassitornid on 46 cm. Standartne lahendus igapäeva arvutite puhul Minitorn korpused on keskeltläbi 36 cm ning sobivad ideaalselt kontori keskkonda. Arvuti korpusel on tavaliselt lahtikeeratav metallist luuk , mille kaudu saab kergesti lähedale kõikidele sisemistele komponentidele. Toiteplokki juures ning tihtipeale ka arvuti korpuse külje peal on tavaliselt ventilatsiooni avad, mille taga asuvad ventilaatorid. Need tagavad õhu liikumise läbi korpuse ja selleläbi jahutuse.Ventilatsiooniavade arv ning asukoht võivad muutuda vastavalt korpusele.Ventilatsiooniavade küljes võivad olla ka filtrid, mis aitavad piirata tolmu sisenemist....
Marrit Tuhkur 9/21/1987 n põhi 4/11/2003 Piret Pukk 12/13/1979 n kesk 8/30/2004 Eva Lust 7/23/1975 n kesk 1/19/1996 Ellen Annuk 8/25/1965 n kesk 6/25/1998 Ludmilla Kules 3/15/1959 n kesk 8/31/2008 Kaisa Kannik 10/24/1981 n kutsekesk 6/16/2001 Raimo Luuk 5/5/1967 m kesk 1/21/1996 Mart Vaarman 5/1/1983 m kesk-eri 9/29/2011 Innart Sukk 7/16/1977 m põhi 11/15/2005 Marve Liik 4/18/1965 n kesk 9/27/2011 Helle Merisalu 3/28/1982 n kõrgem 8/17/2003 Märt Must 9/29/1966 m kesk 1/20/1996 Holger Piik 9/2/1953 m kesk 2/16/2003...
Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
Seal oli sünge ja pime kuni Gätlin pani tule põlema. Kõik lapsed said endale oma toa isegi Kristiina. Selle mille toa Kristiina valis oli kõige imelikum. Selles toas oli üks uks mis viis ühte teise ruumi ja seal oli veel üks uks ning seal ukse taga oli tool millel istus üks nukk. See nukk vaatas nii imelikult Kristiinat et ta pani ukse kinni.Kristiina vaatas veel seal toas ringi ja ta märkas et see uks oli uuesti lahti tulnud. Kui Kristiina uksest sisse piilus oli nukk oma asendit muutnud aga Kristiina ei teadnud kuidas. Ta pani ukse lukku ja hakkas minema minema kui korraga käis krigin. Uks oli korraga lahti tulnud ja Kristiina ...
Nad otsisid mahajäetud maja ligidalt, sest seal nägid nad teda viimati. Nad otsisid kogu maja läbi, aga Miat ei leidnud. Otsustati järgmisel päeval tagasi minna. Mini-Martin oli neid märganud ja tahtis kaasa minna, nad pidid ta kaasa võtma muidu oleks ta ära kaevanud, et Martin ja Joonas tegelevad töö asemel kahtlaste asjadega. Maja hoolikamal läbiotsimisel leidsid nad ühe luugi. Luuk oli raske ja rauast. Augus oli redel. Joonas läks esimesena ja kukkus. Ta kukkus kuni jõudis väga suurde ruumi ja maandus tuhamägedesse. Kohe kukkusid ka teised. Mini-Martin ütles, et ta poleks hüpanud, aga luuk oli 1 kinni läinud ja nad said aru, et nii raske luuk ei saa ise kinni minna... Ruum kuhu nad kukkusid oli hiiglaslik. Nad leidsid täiesti tühja linna, väljas oli pime ja nad jäid tänavale magama. Kui Joonas ärkas, olid Martinid kadunud ja...
ilma uurima, neil tekkis isu liha järgi ning mingi Vootele poole põdrakintsu sööma, tol hetkel tundis Leemet end hästi, tal oli kõik olemas – onu tema kõrval, põdrakints ja ussisõnad, kuniks onu Vootele meeletult läkastama hakkas ja lämbus surnuks, Leemet püüdis teda päästa, kuid asjatult, selle käigus murdis ta ka oma käeluu - keldris, kuhu sööma mindi, oli pime peale seda, kui Leemet onu redelist üles värske õhu kätte vedada püüdis ja koos temaga alla sadas ja luuk kinni läks, ta vajus nuttes ja valudes magama, sest teadis, et keegi teda päästma tulla ei saa, ärgates ei tajunud ta aega, ta nuttis ja leinas Vootelet, sõi põdraliha ja kartis ühtlasi onu laipa, mis temaga koos keldris kusagil lesis - Leemet vajus uuesti magama ja kui ta jälle ärkas otsustas ta proovida keldrist välja saada, kuid see ei õnnestunud, sest isegi kahe käega oli tal seda raske teha olnud, nüüd aga 1 käe ja...
· Seo hobune alati kergesti lahtitõmmatava sõlmega ja hoia autos nuga vms., et saaksid hädaolukorras hobuse kiirelt vabastada. Eesti Ratsaspordi Liit 16 Hobuste käsitlemine (Horsemanship) · Alati pane treileri tagumine luuk korralikult kinni. · Vett tuleks hobusele pakkuda iga paari tunni tagant. · Transpordi ajaks peab heinavõrku panema väga kvaliteetset heina. · Noori hobuseid on esialgi kasulik transportida vanema hobusega koos. · Hobust, kes kardab külgseinu, tuleb transportida kahe hobuse kohas ilma vaheseinata. · Transpordi alati hobust ilma krihvideta ja jälgi, et põrand ei oleks libe. · Laadi hobune alati kindad käes. HOBUSE ETTEVALMISTAMINE VÕISTLUSTEKS...
05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjandu...
Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases...
Kõik lapsed jooksid tema juurde ja tahtsid teada, mis juhtus. Kui päev möödus ja kõik olid magama läinus, tuli Kerda tema juurde. Kerda rääkis, et see nukk on ära neetud ja nad peavad ta pühasse kaevu viskama. Tüdrukud läksid värisedes sinna tuppa ja vaatasid ukse taha, aga seal ei olnud enam seda nukku. Järsku sulgusid kõik uksed ning Kristiina hakkas karjuma. Nad märkasid, et voodi all on üks luuk . Nad avasid selle luug,i aga seal oli kott- pime. Tüdrukudläksid ikka sinna sisse. Nad kuulsid hirmutavaid helisid ning Kristiinal tuli piss püksi. Nad märkasid seal lülitit ning panid tule põlema. Nende keskel oli üks suur must koll ja nukk. Mõlemad karjusid hirmust ja koll kadus järsku ära. Nad võtsid nuku ning läksid joostes õue. Nad nägid kaevu ning jooksid sinna juurde, aga tee peal hakkas nukk ennast liigutama. Nukk hammustas Kristiina kätt ning hakkas minema jooksma....
Grigori Ponomarjov KOOLIMAJA PROJEKT SELETUSKIRI Õppeaines: HOONE KAVANDAMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 71 Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................. Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 ÜLDOSA ................................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.1.1. Hoone...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool Jelizaveta Sarafanova EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TOOTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL Tallinn 2018 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel on kasutatud kõikidele teiste autorite töid, kust olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Jelizaveta Sarafanova ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 164317 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele ................................................... (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Lubatud kaitsmisele ....................................... (ametikoht, nimi, allkiri, kuupäev)...