Tekst mõjub eesti keelde pandud vene keelena). Mikä Keränen (lastekirjanik), Nirti (Triin Põldra). Valdur Mikita (s. 1970) keksemaid kujusid selle sajandi proosas. Fenomeni tuuma: 2008 Metsik lingvistika; 2013 Lingvistiline mets; 2015 Lindvistika ehk Metsa see lingvistika tegemist on segazanriga, kus esseistliku vormiga on ilukirjanduslikku vabadust seotud. Anti Saar (s. 1980) tekstid on eksperimentaalsed. Läbimurre lastekirjanikuna. Omanäolised juhtumid: Erkki Luuk (keeleteadlane ja kirjanik), Kiwa (kiwanoid; Jaanus Kivaste) avaldanud luulet ja proosat. Berk Vaher (alustas suure ja jõulise eksperimentaalse proosaga. Kirjanduselu organisaator). Mart Kangur (palju keelemänge luules. Lühikesed, vaimukad, 2005 Jaak Rand ja teisi jutte). Eesti proosa kesksed kujud: Maarja Kangro (s. 1973) (ka luuletaja. 2016 Klaaslaps dokumentaalsuse avaldumise viis on erandlik ja väga isiklik). Jan Kaus (s
Käesolevas töös pakutav veapunktisüsteemi ja liiklusreegleid rikkunud juhtide rehabilitatsioonisüsteemi ülesehitus baseerub Tallinna Tehnikakõrgkooli, Politseiameti, ja Tartu Ülikooli spetsialistide arvamusel. Töörühmas osalejad ja kaasatud konsultandid: Enno Lend - Tallinna Tehnikakõrgkooli professor, PhD Gunnar Meinhard - Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor Ants Kukk - Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor Juri Ess - Tallinna Tehnikakõrgkooli õpetaja Aavo Luuk - Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia dotsent, PhD Jaan Sootak - Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor, PhD Riho Tänak - Politseiameti arendusbüroo koordinatsioonitalitluse juhtivkorrakaitseametnik, komissar Antero Habicht - Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talitluse juhataja Einar Hillep Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talitluse nõunik Wolf-Rüdiger Nickel ICADTS (International Council on Alcholol, Drugs and Traffic Safety), President
lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel Luugiseade tagab laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes, kannab tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel Puidust luugikaante ja presendiga kaetud luuk Lastiruumi luugi katted Lastiruumi luugi kate tagab kauba lastiruumi veepidavuse ja annab luugiavale täiendava tugevuse. Lastiruumi luukide sulgemiseks kasutati varem puitplankudest ja presendist katteid, kuid kaasaegsetel laevadel on peamiselt terasest katted. Terasest luugikatted Liigitatakse kolme gruppi: · Nihutatavad katted (pööratakse avamisel näiteks hüdrokäiturite abil keskliigendist vertikaalasendisse
ilma uurima, neil tekkis isu liha järgi ning mingi Vootele poole põdrakintsu sööma, tol hetkel tundis Leemet end hästi, tal oli kõik olemas – onu tema kõrval, põdrakints ja ussisõnad, kuniks onu Vootele meeletult läkastama hakkas ja lämbus surnuks, Leemet püüdis teda päästa, kuid asjatult, selle käigus murdis ta ka oma käeluu - keldris, kuhu sööma mindi, oli pime peale seda, kui Leemet onu redelist üles värske õhu kätte vedada püüdis ja koos temaga alla sadas ja luuk kinni läks, ta vajus nuttes ja valudes magama, sest teadis, et keegi teda päästma tulla ei saa, ärgates ei tajunud ta aega, ta nuttis ja leinas Vootelet, sõi põdraliha ja kartis ühtlasi onu laipa, mis temaga koos keldris kusagil lesis - Leemet vajus uuesti magama ja kui ta jälle ärkas otsustas ta proovida keldrist välja saada, kuid see ei õnnestunud, sest isegi kahe käega oli tal seda raske teha olnud, nüüd aga 1 käe ja
põikitugevuse. Põikitugevus saavutatakse väga tugevate ja massiivsete luugikraede põikidetailide ning eriti tugevate piimidega, seal kus neid saab paigutada. Samuti kasutatakse luugiavade piirkonnas tihedalt tugevaid tugi- või kandekaari Pikitugevuse ammavad paksendatud tekiplaadistus (tekistringer) ja pardaplaadistuse tugevdatud ülemine vöö (siirivöö). Ka luugikrae külgserv on tehtud eriti tugev ja massiivne. Vahel jadatakse luuk pikuti pooleks, mis lubab laeva teki keskossa seada täiendava tugeva luugikrae tagamaks pikitugevust. Vahel kasutatakse tekist kuni vahetekini ka täiendavat vaheseina. Talastiku pikisüsteemi topeltpõhjata laevadel kasutatakse tankerite põhjasillustes, kus omapäraks on suure hulga pikipidiste jäikusribide olemasolu. Nende alaosadesse tehakse läbilõiked, mis parandavad keevitustingimusi ja võimaldavad vedeliku vaba liikumist laeva põhjas. Vertikaalkiil on tugev ja kõrge,
liiga vähe materjali, mis võiks tagada piki- ja põikitugevuse. Põikitugevus saavutatakse väga tugevate ja massiivsete luugikraede põikidetailide ning eriti tugevate piimidega, seal kus neid saab paigutada. Samuti kasutatakse luugiavade piirkonnas tihedalt tugevaid tugi- või kandekaari Pikitugevuse ammavad paksendatud tekiplaadistus (tekistringer) ja pardaplaadistuse tugevdatud ülemine vöö (siirivöö). Ka luugikrae külgserv on tehtud eriti tugev ja massiivne. Vahel jadatakse luuk pikuti pooleks, mis lubab laeva teki keskossa seada täiendava tugeva luugikrae tagamaks pikitugevust. Vahel kasutatakse tekist kuni vahetekini ka täiendavat vaheseina. Talastiku pikisüsteemi topeltpõhjata laevadel kasutatakse tankerite põhjasillustes, kus omapäraks on suure hulga pikipidiste jäikusribide olemasolu. Nende alaosadesse tehakse läbilõiked, mis parandavad keevitustingimusi ja võimaldavad vedeliku vaba liikumist laeva põhjas
põikitugevuse. Põikitugevus saavutatakse väga tugevate ja massiivsete luugikraede põikidetailide ning eriti tugevate piimidega, seal kus neid saab paigutada. Samuti kasutatakse luugiavade piirkonnas tihedalt tugevaid tugi- või kandekaari Pikitugevuse ammavad paksendatud tekiplaadistus (tekistringer) ja pardaplaadistuse tugevdatud ülemine vöö (siirivöö). Ka luugikrae külgserv on tehtud eriti tugev ja massiivne. Vahel jadatakse luuk pikuti pooleks, mis lubab laeva teki keskossa seada täiendava tugeva luugikrae tagamaks pikitugevust. Vahel kasutatakse tekist kuni vahetekini ka täiendavat vaheseina. Talastiku pikisüsteemi topeltpõhjata laevadel kasutatakse tankerite põhjasillustes, kus omapäraks on suure hulga pikipidiste jäikusribide olemasolu. Nende alaosadesse tehakse läbilõiked, mis parandavad keevitustingimusi ja võimaldavad vedeliku vaba liikumist laeva põhjas. Vertikaalkiil on tugev ja kõrge,
3) pikaajaliselt töötute äärmine vaesus 4) tööharjumuse kadu ja erialaste oskuste allakäik Ühiskondlikud probleemid: 1) rahvatulu kadu kasutamata tööjõuressursist 2) sotsiaalhoolekande kulutuste kasv 3) hälbiv käitumine jm. ühiskonnaohtlik tegevuse levik (kuritegevus, varimajandus) 4) tööturu solkimine (lepinguta ja sotsiaalsete garantiideta töö) 5) tõrjutus ja sellest tulenev oht ühiskonna püsivusele (Torjus, 2003, Venesaar, Hinnosaar, Luuk, Marksoo, 2004). Tervis Tervis ja tervise tootmine WHO (1948) Tervis on täielik füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaoluseisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine” Tervis kui indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vaheline seos – inimese võime toimetada oma igapäevaseid tegevusi (tervis kui functional fitness) Tervishoid kui üks tervise tootmise sisenditest – intersektoriaalne tervise tootmise analüüs
kunstisuunalt. Kiwa projektide puhul on raske öelda, kas see on kunst, kirjandus või veel miski muu. Tal on mitmeid mänge, mis on seotud masina kujutelmaga kuidas sõna ja masin kokku käivad. Arvuti on hakanud tema asemel luuletama. ,,Lastehaiglast põgenenud mänguasjad" (2002) kõige rohkem luulekogu moodi raamat. Tema luule: maailm on keel, mis kõneleb kogu aeg, aga samas on küsimus, kus on subjekt, kes seda kõnet konkreetselt edastab. Ja Erkki Luuk absurdse teksti autor. Pikemad tsüklid, mille terviku sees hakkab tekst tööle. ,,Valitud luuletused" (2006) luulekasseti moodi. Kutsus kokku rühmituse ,,eksp", mis viitab eksperimentaalsusele. Luuki korraldatud raamatuesitlus Annelinnas ühes trepikojas, hiljem tuli välja, et seda raamatut pole olemas. Esitati ei midagi. Kummalised näited veel nendest, kes teevad sooloprojekte: Grix (Grigori Lotman) ,,Lullag"
Teadlik meelelahtuskirjanduse pakkumine. Aidi Vallik – tema Anni raamatud saavad avalöögiks puberteedikirjandusele. Olavi Ruitlane Vahur Afanasjev Nirti (Triin Põldra) Ivar Ravi (Eik Hermann), Jaak Rand ja Mart Kangur – 2005 Jaak Rand ja teisi jutte. – kõige radikaalsemad eksperimentaatorid Tallinnas. Viimastel aastatel on raskuspunkt filosoofilises plaanis. Jan Kaus Berk Vaher – radikaalsuse eestkõneleja. Erkki Luuk – kaasaegse Eesti absurdikirjanduse isa. Aarne Ruben Andrei Hvostov Tiit Aleksejev – traditsioonilisema ilmega ajalooproosa viljeleja. Lauri Pilter – ei saa ajaloosildiga ära kirjeldada. Meelis Friedenthal – üks veenvamaid ajalooainelise proosa näiteid „Mesilased“ Valdur Mikita (s. 1970) ja Anti Saar (s. 1980) 2008 Metsik lingvistika 2013 Lingvistiline mets 2006 Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin Nad tõusevad esile eksperimentaalses kirjanduses
Veeaur difudeerub läbi tarindi Mehaanilised mõjurid kasutuskoormus, omakaal. Niiske siseõhk kondenseerub klaasi ja raami sisepinnale, tungib klaaside vahele. Ehitusniiskus tungib ümbritsevatest tarinditest aknatarindisse. Eluruumi igal elu-, töö-, ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken. Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:8. Akende ajalugu Esialgu luuk seinas. Aknaklaasi eellasteks olid loomapõis, veisenahk või riie. Taludel hakkasid klaasitud aknad levima 19 sajandil. (4 ruuduga). Klaas esialgu tihendati saviga hiljem linaõli-värnitsast ja kriidist valmistatud kitiga. Hiljem 6 ja 4 jaotusega aknad, hiljem lisandusid tuulutusavad. Funktsionalistlik stiil tõi lintakna. Klaasi soojajuhtivus 0,7-0,8 W/K. Soojuspaisumine 0,5 mm/m. -20 kraadist + 40 kraadini. Klaas on habras.
kuulub konfiskeerimisele, et sulle kulak ei kuulu midagi. Õde nõudis, et prokurör kojale kutsutaks. Selle peale naerdi ja vastati, et meie oleme siin seaduse esindajad. Sa oled varjanud ja toitnud oma tütart ja väimeest, oled bandiitide abistaja. Siis ta kutsus väljast mehed tuppa ja andis käsu kõik toad tühjaks teha ja majakraam autodele laadida, kui magamistoast suur voodi välja tiriti, leiti selle all põrandas luuk. Mingil hetkel katkestatakse 73 EMA: Kratki russki-estonski vojenni razgavornik. See sõnastik on mõeldud sõjaväetõlgi jaoks, ennekõike vangidega rääkimiseks, aga ka kohalikega suhtlemiseks. Milline on sõdurite meeleolu? Seisa! Anna alla! Viska relv maha! Käed üles! Heida maha! Ära räägi! Ole vait! Kui kära teed, tapan! Pööra ümber! Mine rutemini! Kui jooksed, lasen maha! Kus
Tallinnas ja Tartus intensiivistusid uuringud 1960. aastatel. Kergetööstuse Ministeeriumi Konstrueerimisbüroos Tallinnas loodi tööfüsioloogia ja psühholoogia laboratoorium, mis viis läbi uuringuid õmblus-, tekstiili- ja jalatsitööstuses. 1968. loodi Tartu Ülikoolis tööstus- psühholoogia laboratoorium. Tartu Ülikoolis õpetati 1969. a alates inseneripsühholoogiat (M. Kotik). Viimasel ajal on Tartu Ülikoolis teinud uuringuid nägemise ergonoomika alal A. Luuk. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on alates 80. aastatest viinud ettevõtetes läbi arvukalt uuringuid (Ü. Kristjuhan, G. Kiivet, vt Kristjuhan, Linjova, 1995). Mõni Eesti teadlane (Ü. Kristjuhan) on teinud uurimistööd ka Rootsis, Soomes, Inglismaal, Jaapanis, Venemaal jne. Eesti teadlased osalevad aktiivselt Põhjamaade Ergonoomika Seltsi tegevuses. Viimastel aastatel on hakatud noorte ergonoomikaspetsialistide ettevalmistamisega aktiivselt tegelema Eesti
Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekeelse trükise toimetanud Ludmila Dubjeva
ratsionaalne veokaugus on kuni 500 m ning liikurmasinail kuni 5...8 km Eestis on kasutatud põlevkivikaevandustes, hüdrotehniliste ehituste (veehoidlad) juures. Skreeperitel on lihtne konstruktsioon ja neid on lihtne juhtida nad on tootlikud, hea manööverdusvõimega ja mobiilsed ning nende ekspluatatsioon ja töökorraldus pole keerukad. Koosneb kopast , mis täitub edasiliikumisel selle süvistamisel pinnasesse, tühjendatakse kas kallutamise või liikuva tagaseinaga, kopa tõstesilindrid; luuk ja selle luugi tõstesilindrid; liikuv tagasein ja tagaseina tõukesilinder Skreeperite töö on tootlik normaalse niiskusega I ja II kategooria pinnastel, III ja IV kategooria pinnaseid tule enne töötlemist kobestada. Vähetootlikud on skreeperid kuivadel sõredatel pinnastel, kus veojõud väheneb ja suureneb pinnase leke kopast, ning kleepuvatel pinnastel. Kopp on kahest külglehest keevistarind, mille väliskülgde1 on tugevduseks kahe põiksidemega karprauad
erinevate tehnoülevaatajate poolt kuna paljudes ülevaatuspunktides mõõdetakse heitgaasid enne auto alla minekut. Lihtsamalt öeldes, heitgaaside mõõtmisel ja pärast hinnangu andmisel võidakse lambda anduriga varustatud autole kohaldada palju lõdvemaid norme mis on kohaldatavad autodele mis isegi katalüsaatorit ei oma. Kui auto passis ei ole märget katalüsaatori olemasolu kohta siis saab katalüsaatori kohustuslikkuses (ilma auto alla vaatamata) veenduda kui avada bensiinipaagi luuk millel võib leida ingliskeelset märget : UNLEADED FUEL ONLY. See märge tähendab, et antud autol tohib kasutada ainult pliiühenditest puhastatud bensiini kuna puhastamata bensiini kasutamine ummistaks katalüsaatori põlemata pliiühenditega. Kui luugil kirja ei ole siis võib selline kiri olla kusagil armatuurlaual või mõõte-signalisatsioonivahendite bloki klaasil. Kui seal ka ei ole siis pärast bensiinipaagi korgi avamist võib leida täiteavas rohelise rõnga mis ei lase
(Ed.). Gifted and Ta- Rmt: Allik, J., Realo, A., Konstabel, lented Education. Routledge, London K. (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: & New York. Vol 4, 187–195. Tartu Ülikooli Kirjastus, 23–66. Brighton, C. M. (2001). Effective Aluoja, A., Leinsalu, M, Shlik, J., coaching: Helping teachers address aca- Vasar, V., Luuk, K. (2004). Symtpoms demic diversity. NRC/GT Newsletter. of depression in the Estonian popu- http://gifted.uconn.edu/nrcgt/news- lation: Prevalence, sociodemographic letter/fall01/fall013.html, vaadatud correlates, and social adjustment. Jour- 12.02.05. nal of Affective Disorders, 78, 27–35.
Aramise aknaluugile ja koputas konksus sõrmega ühepikkuste vaheaegade järel kolm korda. «Ikkagi Aramise aken,» sosistas d'Artagnan. «Ah, härra silmakirjateener! Nüüd tean ka mina, kuidas teoloogiat uuritakse.» Vaevalt olid kolm koputust kõlanud, kui avanes sisemine aken ja valgus tungis läbi luugi pragude. «Ahaa!» ütles pealtkuulaja. «Niisiis mitte ukse, vaid akna kaudu! Külalist oodati. Nüüd avaneb luuk ja daam ronib sisse. Suurepärane!» D'Artagnani suureks imestuseks aga luuk ei avanenud. Isegi tuli, mis hetkeks läbi luugi oli paistnud, kadus. Kõik vajus uuesti pimedusse. D'Artagnan mõtles, et ega sellega asi veel ei lõpe, ja jätkas pärani silmi ning kikkis kõrvu jälgimist. Ta ei eksinud: mõne hetke pärast kostis seestpoolt kaks nõrka koputust. Noor naine vastas tänavalt üheainsa koputusega ja luuk avanes praokile. Võib arvata, kui ahnelt d'Artagnan kuulas ja vaatas. Õnnetuseks oli valgus teise tuppa viidud. Noormehe silmad olid juba pimedusega
Kui väl- minuti jooksul läbi ei imbu, on soveldus rahuldav. Enne jub, kontrollitakse lampi ja selle vooluahelat. klappide lõplikku paigaldamist tuleb klapipesad ja nende Õhu kõrvaldamiseks õigussüsteemist tuleb eelnevalt ümbrus hoolikalt puhastada sovelduspastast ning klapisää- bensiinipaaki kallata mitte vähem kui 1,5 l bensiini ja õli red kergelt õlitada. segu vahekorras 25:1. Seejärel avatakse luuk karteri kaa- nes (joon, 133) ja lastakse kuni toendini alla dosaatori varras, tõmmates selleks trossi B ülespoole. Käivitatakse mootor ja selle väikestel pööretel keeratakse kruvi A poole
Millises seoses esinesid ta kujutluses Esmeralda, Phoebus, Jacques Charmolue, ta armas vend, kelle ta porri lamama oli jätnud, ülemdiakoni kuub, vahest ka ta hea nimi, mis Falourdeli juurde tulles kaalule oli pandud, kõik need pildid, kõik need sündmused? Kindlasti liitusid kõik need kujud ta peas jubedaks seguks. Ta ootas juba veerand tundi; talle paistis, et on sada aastat vanemaks läinud. Äkki kuulis ta puuredeli pulki nagisevat: keegi tuli üles. Luuk avanes, paistis tuli. Ta urka koitanud ukses oli kaunis lai pragu; ta surus näo selle vastu. Nõnda nägi ta kõik, mis kõrvaltoas sündis. Kassinäoga vanaeit tuli kõigepealt luugist üles, lamp käes; talle järgnes Phoebus vurrusid keerutades ja lõpuks kolmandana ilus ja sale Esmeralda. Pimestava nägemusena kerkis ta preestri silmade ette. Claude hakkas värisema, ta pilk ähmenes, ta veri hakkas valjusti tuikama, kõik kohises ja keerles ta ümber. Ta ei kuulnud ega näinud enam midagi
159-160, 161 Wright, Frank Lloyd, Werther effect, 122-126 169 Credits Photo and Advertisement Credits 1: Copyright ©Jeff Greenberg/Photo Edit-All rights reserved; 5 (top): © George Holton/Photo Researchers; 18: © Yvona Momatiuk / Photo Researchers, Inc.; 25: © AP/Wide World Photos; 29: © Alan CareyfThe Image Works; 51: © Larry Downing/Reuters/Corbis; 65: © AP PHOTO/CP, David Boily; 76 (top): © Luuk Kramer; 76 (bottom): © Jay Dickman/CORBIS; 79: © Tui De Roy/Minden Pictures/ Getty Images; 101: Advertisement reprinted by permission of the u.s. Treasury Department, Bureau of the Public Debt, Washington, D.C.; 113: © Andrew LichtensteinfThe Image Works; 127: © AP Photo/John Bazemore; 130: © Bettmann/ CORBIS; 141: © Christopher Robbins/Digital Vision/Getty Images; 143: © Hiroko MasuikefThe New York Times; 157: © Nicholas Prior/Stone/Getty Images; 164:
Õpetaja taipas, milles asi seisis, ja püüdis viga parandada. Ta pühkis jooned ära ja tõmbas uued, kuid nüüd moonutas ta neid veel rohkem ja naerukihin müütus valjemaks. Õpetaja pööras nüüd kogu tähelepanu oma tööle, nagu oleks ta otsustanud end sellest lõbususest mitte segada lasta. Ta tundis, et kõigi silmad olid temale suunatud, ja arvas, et tema töö nüüd edeneb; kuid ometi jätkus naerukihin, isegi ilmselt kasvades. Ja selleks oli ka põhjust. Õpetaja pea köhal oli luuk, mis avanes üles ärklituppa, ja sel- 133 lest luugist ilmus nähtavale kass, rippudes nööri otsas, mis oli tagumiste jalgade kohalt tema keha ümber seotud. Ka kassi pea oli räbalaga kinni seotud, et ta ei saaks karjuda. Aegamisi alla laskudes käänas ta end kord ülespoole ja lõi küüned nööri, pöördus siis jälle allapoole ja küünistas kompamatut õhku. Naerukihin muutus valjemaks ja valjemaks. Kass oli nüüd kuue tolli kaugusel
hakkasid end liigutama, võttis ta kellakõra pihku ja kobis läbi luugi alla. Nüüd kargas keegi kohe voodist ja kustutas tule ning kõik asetusid uuesti magama -- koiduunele, nagu öeldi. Ka Indrek puges uuesti vaiba alla, aga uni ei tulnud enam, olgugi et ümberringi hakkas kostma sügav magajate hingamine, isegi norskamine. Nõnda ei kestnud see kaua, sest trepilt kostis uuesti kobin ja läbi luugiprao vilkus valgusekiir. ,,Poisid, valge!" hüüdis keegi ärksam. Järgmisel hetkel kerkis luuk ja nähtavale tuli härra Ollino valge pea. Värisev küünlatuli heitis vooditele ja nende vahele pelglikku helki. ,,Mis see siis peab tähendama?" küsis Ollino. ,,Kas siin ei kõlistatud?" ,,Pole meie midagi kuulnud," vastati mitmelt poolt korraga. ,,Homme, tähendab, peab kõvemini kõlistama," arvas Ollino. ,,Kõvemini ja kauem," arvas keegi vastu. ,,Just nii," kinnitas Ollino. ,,Aga nüüd maast lahti, maast lahti!" kordas ta käskivalt ja hakkas magajatelt vaipu kiskuma.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
