säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Vee molekulid paiknevad rakkudes enamasti kindlasuunaliselt orienteerituna ning võivad moodustada kristalseid struktuure. Happed, alused ja soolad on organismis enamasti dissotsieerunud olekus. Katioonid on positiivselt laetud ioonid (H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+/3+). Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises ning neid leidub veres ja tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Suur osa magneesiumi aatomitest on seotud nukleiinhapetega, taimedel klorofüll. Raua aatomid esinevad hemoglobiini koostises. Mida suurem on H + ioonide kontsentratsioon lahuses, seda happelisem (7+), mida suurem on OH- ioonide kontsentratsioon lahuses, seda aluselisem (7-) lahus on. Kui pH on 7, on lahus neutraalne. Rakus toimuvate biokeemiliste protsesside normaalseks kulgemiseks peab raku sisekeskkonnal olema kindel pH väärtus.
1) naha ja limaskestade kuivamist, 2) vee ja kaaliumi ülemäärast eritumist uriiniga, 3) anu, mille tõttu suurenenud vedelikutarbimine suurendab tursete teket. Kui turse tekib südame ümbruses, väheneb südame võime pumbata verd, tekib südamepuudulikkus, halveneb organismi varustatus hapniku ja toitainetega, 4) kaltsiumi väljutamist uriiniga ja võib tekkida osteoporoos, mistõttu on vaja kaltsiumit rohkem tarbida, sest Naatrium on luudele kahjulik ja see mitte ainult ei tekita turseid, vaid uute uuringute kohaselt ka sööb ja lagundab sinu luid. Uuringud näitavad, et mida rohkem naatriumi tuleb sinu kehasse, seda rohkem kaltsiumi läheb urineerimise kaudu kehast välja. Naatriumit saame enamjaolt soolast. Ekspertide sõnul on kaltsiumi kaotus väga kahjulik. Mida rohkem kaltsiumit sinu kehast väljub, seda vähem saavad uued luu rakud tekkida. Luu rakud tekivad kogu
rasvas. 11.praadimine?-röstimine, tavaline praadimine,rohkes õlis praadimine. 12. Liha keetmine?- keetmiseks sobib veiseliha,lambaliha,kanaliha.Liha keedetakse suure tükina(1,5-2kg). Vajaduse korral lihad vormitatakse. Liha pannakse keema kuuma magedasse vette. 1kg kohta võetakse 1-1,5l vett. Liha kuumutatakse keema ja keedetakse nõrgal keemisel 90-97 kraadini. Liha on valmis siis, kui nõel läbib teda kergelt. 13.iseloomusta valkusid?- Piimas,lihas,munades,kalas. On luudele kasulik. 14.Biskviiditaigen?-muna,jahu,suhkur. Munakoolane ja munavalge eraldatakse üksteisest. Munavalge vahustatakse korralikult vahtu. Munakollane vahustatakse ja lisatakse suhkur. Munakollane ja munavalge lisatakse kokku ja segatakse nii võimalikult vähe käsitsi ja siis lisatakse jahu. 15.keedutaigen?-vesi,või,sool,muna,jahu. Vesi lastakse keema koos rasvainega ja soolaga. Anum võetakse pliidilt ja lisatakse jahu, seejärel
ja siis lipiide ja sahhariide -mitmete rakustruktuuride koostises ja on organismi põhiliseks energiaallikaks ANORGAANILISED AINED K+Na+ -rakkude tsütoplasmas ja veres -närviimpulsi moodustamine Ca2+ -luukoe koostises -kindlustab lihaste töö, annab luudele tugevuse (Ca puudusel tekivad krambid) Mg2+ -klorofüllis, luudes -osaleb fotosünteesil Fe2+3+ -hemoglobiini koostises -seob hingamisek vajaliku hapniku Hemoglobiin transpordib hapnikku
4. Vee ülesanded organismis *väga hea lahusti, suurem osa aineid lahustub vees *transportija, aitab ainete liikumisele kaasa, nt. veri sisaldab vett *soojusmahtuvus on suur, hoiab rakkudes püsivat temperatuuri *kindlustab rakkude sisepinge ehk turgori *osaleb ainevahetuses, reaktsioonides, nt. fotosüntees *kaitse 5. Peamiste mineraalainete ülesanded organismides Na, K- osalevad närviimpulsi moodustamises Ca- annab luudele tugevuse Mg- on seotud DNA ja RNA-ga; taimedel klorofülliga Fe- verekoostises annab punase värvi verele, hemoglobiini koostises I- on vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesiks 6. Organiseerituse tasemed 1. molekul 4. kude 7. organism 10. ökosüsteem 2. organell 5. elund 8. populatsioon 3. rakk 6. elundkond 9. kooslus 7. Orgaaniliste ainete klassid 8
· Miks on vajalikud mikro ja makroelemendid? Kõik makro ja mikroelemendid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. · Vee põhifunktsioonid organismis? Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: see on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. · Mis tähtsus on katioonidel ja anioonidel? Osalevad organismi aineja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Katioonid Ca soolad annavad luudele tugevuse: Vanuritel palju, lastel Ca sisaldus luudes väike. Anioonid joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks, CO2 vabaneb anioonide tõttu. · Milliseid aineid nimetatakse biomolekulideks ja milliseid bioaktiivseteks? Biomolekulideks nim org ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, vitamiinid, nukleotiidid.
2.2 ANORGAANILISED AINED Vesi on organismi tähtsaim koostisaine, mille omadused tulenevad H 2O molekuli ehituslikust eripärast. Vesi täidab rakus mitmeid funktsioone, näiteks on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Vee suur soojusmahtuvus aitab säilitada organismi püsivat tempetatuuri. Olulised katioonid organismis on H+, K+, Na+, Ca+, Mg+, Fe2+, Fe3+. Naatrium ja kaalium osalevad närviimpulsi moodustamisel. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse, väikelaste luudes madal soolasisaldus ja nende luud on pehmemad, vananedes soolade sis tõuseb, põhjustab luude hapruse ja tugevuse. Magneesium on seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA-ga. Taimedes annab rohelise pigmendi klorofülli koostisesse. Raud esineb punaliblede e erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises ja hingamiseks vajaliku O2 sidumisel. Olulised anioonid on hüdroksüül (OH-), karbonaat(HCO3- ja CO32-), fosfaat, kloriid- ja jodiidioonid.
asetseb elastsetest ja kollageenkiududest koosnev kõhreümbris. Kõhres ei ole närve ega veresooni. Kõhrkude saab toitaineid veresoonterikka kõhreümbrise kaudu. Kõhrkoel on peamiselt tugifunktsioon. 2.3 Luukude Luukude koosneb rakkudest, mitneraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks. Need paiknevad vaheaine õõntes, kusjuures luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tegevuse. Luukoes esinevaid kollageenkiude nimetatakse osseiinkiududeks. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Põimikulises luukoes on osseiinkiudude asetus korrapäratu, selline luukude esineb täiskasvanu organismis kõõluste kinnituskohtades ja kolju õmbluste piirkonnas. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, milles osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. Kõrvuti asetsevates lamellides on kiudude suund erinev
2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad. Orgaanilised: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on vajalik vitamiin D. Kaltsium annab tugevuse luudele ja hammastele. Joodi on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesil. Joodipuudus põhjustab kilpnäärme haigestumist (struuma). Joodi saadakse meresaadustest. Toodetakse jodeeritud soola. Raud esineb hemoglobiini koostises ning seob ja transpordinb hapnikku. 3) Nimetage ja selgitage 2 vee tähtsust organismis. Veel on suur soojusmahutavus. Seetõttu aitab vesi säilitada rakusisest püsivat temperatuuri. Vesi on hea lahusti, lahustades nii anorgaanilisi ja ka paljusid polaarseid orgaanilisi aineid
Frontaaltelg (vasakult paremale-sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine)horisontaaltasapind. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: eemaldamine- lähendamine, sirutamine, painutamine, pööramine. 7. Luukoe ehitus: Koosneb elusatest rakkudest(mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 8. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): VT.joonis 2 Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi-täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. 9. luude liigid: a) Pikad luud e
orgaaniliste vedelike kuivatamiseks *Ca(NO3)2 kaltsiumnitraati tuntakse norra salpeetri nime all. Ta võib esineda mitme kristallhüdraadina. kasutatakse väetistena, puhta CaO saamiseks, kuid ka lõhkeainetes Kaltsiumnitraat on värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne aine, mis kõrgemal temperatuuril laguneb oksiidiks, nitraadiks ja vabaks hapnikuks *Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat on värvusetu kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Väga raskeski lahustuva ainena annab ta luudele kõvaduse ja tugevuse. Pehme ja kare vesi. Karedaks veeks nimetatakse sellist vett, milles on palju lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumiühendeid ja need põhjustavadki vee karedust. Eriti suure karedusega on merevesi. Karedat vett tunneb ära selle järgi, et seal peseb seep halvasti ja ei vahuta. See on tingitud
Taimeriigi esindajatest on arvestatavad joodiallikad mitmesugused seemned ja jämejahvatatud teraviljatooted. Taimede joodisisaldus on otseses seoses pinnase joodihulgaga. Jood on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks, kilpnäärme funktsioneerimiseks, Inimese ainevahetuse normaalse tempo ja püsiva kehasoojuse tagamiseks; sidekoe, juuste, küünte ja naha normaalseks arenguks. KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID A-VITAMIIN A vitamiin on kasulik nägemisele, nahale, luudele ja hammastele, samuti tugevdab immuunsüsteemi. A vitamiini põhilisteks allikateks on maks, värske porgand, punane porgand, punane paprika, või ja muna. B-VITAMIIN B- grupi vitamiine on vaja normaalseks närvitegevuseks, küünte, naha ja juuste normaalseks arenguks. B vitamiine on palju täisteratoodetes, hernestes, ubades, piimas, kalas, ja lihas. Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei teki C- ja B- vitamiini vaegust. C-VITAMIIN
Iga lihaskiu sees on veel tuhandeid peenemaid kiudusid, mille sees väiksed müosiini- ja aktiininiidikesed. (Entsüklopedia, 2015) 3 (Skeletilihas, 2015) 1.2 Lihase tüübid 1.2.1 Skeletilihased Skeletilihased näivad mikroskoobi all vöödilised, nii et neid nimetatakse ka vöötlihasteks. Kuna inimene suudab nende liikumist ise juhtida, nimetatakse neid veel ka tahtele alluvateks lihasteks. Need lihased kinnituvad luudele ning neid on inimese kehas umbes 640. Skeletilihased liigutavad kehaosi, annavad kehale kuju, on vee ja valkude tagavara ning aitavad säilitada kehatemperatuuri. Treeningu ajal kasutab inimene just neid lihaseid. (Elundkonnad, 2015) 1.2.2 Südamelihased Südamelihased moodustavad südame põhimassi. Need on ehituselt ja talitluselt sarnased skeletilihastele, kui neid ei saa inimene ise kontrollida. Südamelihased töötavad automaatselt,
Iga lihaskiu sees on veel tuhandeid peenemaid kiudusid, mille sees väiksed müosiini- ja aktiininiidikesed. (Entsüklopedia, 2015) 3 (Skeletilihas, 2015) 1.2 Lihase tüübid 1.2.1 Skeletilihased Skeletilihased näivad mikroskoobi all vöödilised, nii et neid nimetatakse ka vöötlihasteks. Kuna inimene suudab nende liikumist ise juhtida, nimetatakse neid veel ka tahtele alluvateks lihasteks. Need lihased kinnituvad luudele ning neid on inimese kehas umbes 640. Skeletilihased liigutavad kehaosi, annavad kehale kuju, on vee ja valkude tagavara ning aitavad säilitada kehatemperatuuri. Treeningu ajal kasutab inimene just neid lihaseid. (Elundkonnad, 2015) 1.2.2 Südamelihased Südamelihased moodustavad südame põhimassi. Need on ehituselt ja talitluselt sarnased skeletilihastele, kui neid ei saa inimene ise kontrollida. Südamelihased töötavad automaatselt,
mälunõrkus, pearinglus, kiire väsimine, unisus, miimika väheneb, südame toonid nõrgenevad, rütm aeglustub, häirub perifeerne vereringe, diafragma kõrgseisu tõttu väheneb kopsumaht, mis omakorda viib sagedaste hingamisteede katarride tekkele, üle 60% juhtudest esineb mao ülihappesus, on kalduvus kõhukinnisusele, häirub kõhunäärme talitus, millest tingituna muutub fermentide sekretsioon. Sellega kaasneb rasva imendumise suurenemine. Üleliigne kehakaal annab suurt koormust luudele ja liigestele, tekitades valu ja vähendades liigeste liikuvust. Liigespindadele võivad ladestuda soolad. Suureneb higi- ja rasunäärmete sekretsioon, millest tingituna võivad tekkida nahamädanikud. RAVI Ravi sõltub tekkepõhjusest. Kuna valdavas enamikus on tegemist toidust tingitud rasvumisega, siis aitab menüü korrastamine ja toitumistavade muutmine haigusest vabaneda. Kui on perekondlikku eelsoodumust, siis eriti mehed vanuses 40 45 aastat ja naised 35-40
lõhkumine võtab rohkem aega. 5. Mis on katioonid ja anioonid? Katioonid on positiivse elektrilaenguga ja anioonid negatiivse elektrilaenguga ioonid. 6. Katioonidest on organismis olulisel kohal H+ Na+ ja K+ osalevad närviimpulsi moodustumises MG 2+ seotud nukleiinhappega FE 2+ punaliblede koostises, seob hapnikku CA 2+ luukoe koostises, Ca-soolad annavad luudele tugevuse 7. Anioonidest on olulised hüdroksüül OH kloriid Cl jood I kilpnäärmehormoonide sünteesiks, et ei kujuneks struumat fosfaat F kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide pühilised koostisosad 8. Miks on soovitatav pärast suurt higistamist juua mineraalvett? Et taastada kaotatud vesi ja soolad. 9. Milline on puhta vee pH? 7,0. Kui on alla selle, siis on keskkond happeline, kui üle, siis aluseline. 10. Milline peab olema inimese vere pH? 7,4
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26-1 Inna Netsai SIDEKUDE Referaat õpetus inimese ehitusest ja elutalitlustest I õppeaines Juhendaja: K.Mitt Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude on peamine toetav ja kaitsev organismi kude, alus tema kõigi ühendusi- ja tugistruktuurid. Laiemas mõistes see on mitu erinevaid kudesid, mis moodustavad sidekoelisi struktuure- luud, kõõlused, sidemed, liigesed, dermis ja veresooned, aga tegelikult sidekoe juurde kuulub ainult rakuväline aine, mis täidab ruumi organite sees ja nende vahel. Nimelt ta määrab kõiki organite ja struktuuri füüsilisi omadusi. Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvahe...
Silinderliigesed võimaldavd teha pööravaid liigutusi. Luustiku tähtsus: -Toestab keha pehmeid kudesid -Annab kehale kuju -On lihastele kinnituskohaks -On mineraalainete talletaja -On vereloomeelund. Lihased: Südamelihased tõõtavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata. Silelihased asuvad siseelundite seintes ja tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult. Skeletilihased koosnevad lihaskiududest ja kinnituvad kõõluste abil luudele. Allub inimeste tahtele. Tõõtavad pidevalt- liigutused, keha asendi muutmine/säilitamine. Sirutaja- ja painutajalihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lõtvub ja teine tõmbub kokku. Lihaste ülesanded: -Keha liigutamiseks -SIseelundite tööks -Annavad kehale kuju -Toodavad kehasoojust -Kaitsevad siseelundeid Vereringe Vereringeelundkonna mood: -süda -veri -veresooned
(Liigitus kiiruse erinevus ja punane lihaskiud töötab kauem kui valge lihaskiud) 8. Vahelihas A: Mis on ladinakeelne nimi? (Diafragma) B: Millistelt luudelt algab vahelihas? (Rinnak, roided, nimmelülid) C: Kuhu kinnitub vahelihas? (Kõõluskese) D: Mis on vahelihase põhiline ülesanne? (Hingamine, tekitab kõhupressi) 9. Selja lailihas: Millistelt luudelt algab? (Rinnalülide ülemine ots, nimmelülid, niudeluu alumine ots/puusaluu) Kuhu kinnitub, mis luudele? (Õlavarreluu peale) Mis on peamised funktsioonid? (Proneerib kätt sisse, lähendab keskele välja, tõstetud ülajäseme langetamine) 10. Õlavarre kolmpealihas: A: Nimi ladinakeeles (m. triceps brachii) B: Nimeta osad ja iga osa juurde, mis luu pealt algab? (Pikkpea (Algab abaluupealt); Keskmine (Ehk mediaalne algab õlavarreluu pealt ); Külgmine (Ehk lateraalne õlavarreluu pealt) C: Mis luu ja, mis osade pealt õlavarreluu kinnitub? (küünarnukk ja küünarluu juurde)
1.1 elu omadused Bioloogia uurib elu. Elu määratlemine on võimalik ainult mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Aineid, mis väljaspool organismi ei moodustu nimetatakse Biomolekulideks. Näiteks sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped ja vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Aine- ja energiavahetus on 1 elu tunnus, mis esineb kõikidel organismidel. Elu tunnused: Paljunemine ja areng, sisekeskonna stabiilsus, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, pärilikkus, reageerimine ärritusele. 1.2 elu organiseerituse tasemed Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nimetatakse molekulaarbioloogiak...
Leidub lihas ja munas. 6. Väävel esineb aminohapetes ja vitamiinides, leidub hernestes ja kalas Mesoelemendid 1. Kaalium rakusisene ioon, reguleerib rakurõhku närviimpulsi moodustamisel, leidub banaanides ja piimas. 2. Naatrium rakuväline ioon, reguleerib rakurõhku närviimpulsi moodustamisel, leidub soolas ja petersellis Na- ja K- ioonide tasakaal toob teadvusele, sest närviimpulss tekib tänu neile 3. Kaltsium annab luudele tugevuse, toimetab vere hüübimist, väldib kramp, leidub piimas ja kapsas 4. Magneesium klorofülli koostises, nukleiinhapetes, on vajalik närvisüsteemi talitluseks, leidub kapsas ja austrites 5. NH4 valkude laguprodukt 6. Kloor aitab kaasa närviimpulsi tekkele, vaja maohappe sünteesiks, leidub NaCl-s Mikroelemendid 1. Raud seob hapnikku hemoglobiini koostises, leidub maasikates ja rosinates 2
Vererakud moodustavad vere ldmahust veidi alla poole. Verel on inimese kehas palju olulisi lesandeid, millest tuntum on hapniku transport kopsudest kigisse kudedesse. Lihaskudet on kolme liiki: skeleti- ehk vtlihas, silelihas ja sdamelihas. Liigist sltumatult on lihaskoe kige iseloomulikum omadus kokkutmbevime. Lihaskoes on vhe rakuvaheainet, lihaste phimassi moodustavad lihasrakud. Skeletilihaskoest koosnevad lihased, mis kinnituvad klustega luudele (skeletile) ning mis annavad inimesele liikumisvime. Skeletilihaste talitlus allub tahtele, inimene on vimeline oma liigutusi teadlikult kontrollima. Silelihaskoest koosnevad silelihased, mida leidub kihtidena veresoonte, seedetrakti, hingamisteede, kuseteede ja teiste neselundite seintes. Silelihased ei kinnitu kunagi luudele, nende talitlus ei allu inimese tahtele. Silelihaste abil reguleeritakse vererhku, tagatakse soolestiku ja mao normaalne talitlus ning rea muude funktsioonide toimimine
Kooslustele ja biosfääridele *organismide levimine *mõju kliimale ANIOONIDE JA KATIOONIDE ÜLESANDED KATIOONID on positiivselt laetud ioonid (H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+/3+). Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises ning neid leidub veres ja tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Suur osa magneesiumi aatomitest on seotud nukleiinhapetega, taimedel klorofüll. Raua aatomid esinevad hemoglobiini koostises. ANIOONID on negatiivselt laetud ioonid (hüdroksüül-, karbonaat-, fosfaat-, kloriid-, joodiioonid). Hingamise käigus tekkiv süsihappegaas lahustub vees (moodustuvad karbonaatioonid), mis kanduvad rakke ümbritsevasse koevedelikku ja sealt edasi kopsudesse. Fosfaatrühmad on
aitab säilitada püsivat sisetemperatuuri. · Lisaks veele esineb happeid, aluseid, ja sooli. - Need ühendid on enamasti dissotsieerunud olekus. - Nendest moodustuvad ioonid: katioonid ja anioonid. · Katioonidest on olulised H, NH4, K, Na, Ca, Mg, Fe2+ ja Fe3+. - Kaalium- ja naatriumioonid (K, Na): osalevad närviimpulsi moodustumises. - Ammooniumioon (NH4): tekib valkude lagundamise käigus. - Kaltsiumisoolad (Ca): annab luudele tugevuse. - Magneesium (Mg): rakkudes seotud nukleiinhapetega (DNA ja RNA-ga). - Raud (Fe): punaliblede valgu hemoglobiini koostises, oluline roll O2 sidumisel. · Anioonidest on olulised OH-, HCO3-, CO3-, HPO4-, Cl-, I-. - Karbonaatioonid (HCO3-, CO3-): tekivad süsihappegaasi lahustumisel vees. - Fosfaatrühmad (H2PO4-, HPO4-): nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad. - Jood (I-): vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesiks.
ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema Kehakultuur ja sport sobivad igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Liikumine on elu tunnus. Istudes ja käies, mängides ja töötades liigutame oma keha liigestest. Tegelikud liigutuselundid aga on lihased ehk musklid. Nad on kinnitunud luudele painduvate kõõluste abil. Tavaliselt eristame lihaseid selle järgi, kuidas nad kehaosi liigutavad: üks painutab, teine sirutab; üks tõstab, teine langetab; üks pöörab sissepoole, teine väljapoole. Üle neljasaja pisema ja suurema skeletilihase liigutab meie luid. Lihased moodustavad meie kehakaalust üle kolmandiku.Skeletilihased koosnevad lihaskiudude kimpudest. Praetud või keedetud veiselihatükis näiteks on need kimbud hästi jälgitavad. Kiud võivad kokku tõmbuda ja
koostises, kusjuures seda ainet sisaldav tuletikupea süttib hõõrdumisel igasuguse kardeda pinna vastu. Seos elusorganismiga Fosforit leidub kõikides elusorganismides ja tema tähtsus eluslooduses on erakordselt suur. Sel põhjusel peetakse fosforit ka elu ja mõtlemise elemendiks. Kaltsiumi järel on ta teine põhiline element, mis kuulub inimorganismis iga raku koostisesse. Seega kokkuvõtlikult annab fosfor koos kaltsiumi ja magneesiumiga luudele tugevuse, osaleb peaaegu kõigis organismis toimuvais reaktsioonides, energia tootmisel ja mõtlemisprotsessidel. Fosfori vaegust esineb harva, sest seda sisaldub väga paljudes toiduainetes, isegi enam kui kaltsiumi. Lisaks fosforivaeguse vähest esinemist saab seostada ka sellega, et organism omastab fosforit hästi ja isegi kaltsiumist paremini. Fosforivaegusel tekib lihasnõrkus, luuvalu, rahhiit ning osteoporoos. Inimkehas on fosfor elementide levikult 5. kohal
Kuna rasv on halb soojusjuht, on nahaalusel rasvakihil suur tähtsus inimese kehatemperatuuri säilitamisel. Siseelundite ümbruses paiknev rasvkude aga pakub neile kaitset ning fikseerib nad kindlasse asendisse. Rasvkoes sisalduv rasv kujutab endast suurimat energiavaru inimese kehas. 3) Võrdle skeleti- ja silelihaskudet nende paiknemise ja talitluse alusel inimese organismis. Skeletilihaskoest koosnevad lihased, mis kinnituvad kõõlustega luudele ning mis annavad inimesele liikumisvõime. Skeletilihaste talitlus allub tahtele, inimene on võimeline oma liigutusi teadlikult kontrollima. Silelihaskoest koosnevad silelihased, mida leidub kihtidena veresoonte, seedetrakti, hingamisteede, kuseteede ja teiste õõneselundite seintes. Silelihased ei kinnitu kunagi luudele, nende talitlus ei allu inimese tahtele. 1
Vitamiin A ·kasvamiseks ning organismi 8001000 µg-ekvivalenti 5 g hautatud maksast, kudede taastootmiseks, * 10 g maksapasteedist, * 70 g porgandist, ·naha ja juuste tervise * 100 g munakollastest, tagamiseks, * 120 g kuivatatud aprikoosidest, ·limaskestade kaitseks * 120 g võist, infektsioonide eest, * 150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast ·kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, ·nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puh...
- - 12 2 Luud 2.1 Üldmõisted Tõmba sobivale vastusele joon alla. 1. Organismi luuline toes on a. Osteporoos b. Kõhr c. Skelett 2. Luukude on a. Sidekude b. Epiteelkude c. Lihaskude 3. Liiges võimaldab luudel a. Murduda b. Liikuda c. Varustuda toitainetega 4. Lihased kinnituvad luudele ... abil a. Kõõluste b. Käsnaine c. Närvide 5. Lülisammas on a. Sidekoeline väät b. Selgroog c. Vaagnavööde 6. Kolju kaitseb a. Peaaju b. Näolihaseid c. Informatsiooni 7. Mis luu ei seostu ülejäänud skeletiga? a. Niudeluu b. Lodiluu c. Keeleluu 8. Millele kandub keharaskus istudes? a. Jalgadele
5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: Sirutus,painutus,abduktsioon ja aduktsioon, pöörlemine 7. Luukoe ehitus: Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tugevuse.vt joonis 1 ja sealt nimetusi. 8. Luu kui organi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. Soovitan vaadata raamat lk 25 joonist;) 9. Nimeta luude liigid, igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid, lühikesed ehk käsnluud (randme ja kannaluud), lameluud ehk plaatluud(rinnak, aba-,puusa-,koljulae luud), segaluud(lülisambalüli). (extra pneumaatilised ehk õhkusisaldavad luud(koljus)). 10
lk 242) Fosfaate (PO4ᶟ) ehk fosfothappe soolasid kasutatakse konsrveerimisel ja vorstide valmistamisel, sest seovad niiskust ja aitavad lihal säilitada maitsenüansse, värvust ja lõhna. (Zone/Chemestry, 2004) 8 Mõju inimesele Fosorit on inimese kehas keskmiselt 1,5 kg, sellest 1,4 asub luudes (Zone/Chemestry, 2004). Fosfor osaleb peaagu kõikides organismis toimuvates reaktsioonides, energia tootmisel, mõtlemisprotsessides ja annab luudele tugevust (Wax, Emily, 2015). Fosfori vaegust esineb harva, sest on pea kõikides toiduainetes, eriti piimas ja munas. Vaeguse sümptomiteks on lihasnõrkus, luuvalu, rahhiit ehk luu ainevahetushaigus ja osteoproos ehk luude hõrenemine. Fosfori omandamist võib takistada Mg ja Al liigne sisaldus organismis. (Wax, Emily, 2015) Mürgine on ainult valge fosfor, mis on üks tugevaimaid mürke, juba 0,1g on surmav. Meeles tuleb pidada, et ka hapnikuga reageerides eralduvad aurud on mürgised,
1. Mis on ainevahetus ja kuidas ta jaguneb? Ainevahetus on füsioloogiline protsess, kus organismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oksüdatsiooni teel ehk sisemisel hingamisel elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Jaguneb anabolismiks ja katabolismiks. 2. Mis on adenosiintrifosfaat ja milline on tema tähtsus inimese organismis? ehk ATP on universaalne bioloogiline energia talletaja ja ülekandja inimese organismis, mis osaleb kõigi rakkude ainevahetuses. ATP on inimese organismis makroergiline ühend, mida toodetakse mitokondrites ja millesse salvestatud energiat on vaja: • makromolekulide sünteesiks; • lihaste kontraktsiooniks ja südame tööks; • närviimpulsside liikumiseks; • rakkude jagunemiseks 3. Millest sõltub inimese organismi ööpäevane toiduenergia vajadus? Inimese ööpäevane toiduenergia vajadus sõltub: • soost ja vanusest; • kehamassis ja pikkusest; • ainevahetuse eripärast ja endokriinsete näärmete t...
Kuigi saaks neelatakse enamasti alla tervena, siis luud, karvad ja suled öögitakse hiljem välja räppetompudena (Eesti... 2011). Pilt 5 Näited erinevate kakuliste räppetompudest (Bang, Dahlstrøm, 2007:207) Räppetomp (pilt 3) on linnu välja oksendatud toidu seedimatud osad. Kakuliste räppetombud on kuivanult hallid. Need sisaldavad enamasti saakloomade luid. Koljud on tavaliselt puruks muljutud, sest kakud tapavad saagi, seda kuklast nokaga tugevalt surudes. Lisaks luudele leidub räppetompudest sulejäänuseid, hulga karvu ja putukate kitiinikesta tükikesi, eelkõige mardikate kattetiibu. Kakuliikide räppetompe on võimalik eristada kuju, sisu, suuruse ja leiukoha järgi (Bang, Dahlstrøm, 2007:164). 3. KAKULISED JA PESITSEMINE Kakuliste pulmaaeg on kevadtalvel. Sel ajal võib metsas kuulda kõhedust tekitavat huikamist, oigamist ja vilistamist. Täiskurn saab munetud aprilli teiseks pooleks. Oma kodukoopaid
: elund ehk organ on kindlat kuju ja funktsiooni omav kehaosa, mille moodustavad omavahel mitmesugustes kombinatsioonides seostuvad koed. Nt süda, maks, neer, hammas. Elundkond moodustub aga elunditest, mis sooritavad kehas samalaadseid funktsioone ja on omavahel ehituslikult ja talitluslikult seotud. Nt südame veresoonkond, seedeelundkond. 4. Luukoe ehituslikud elemendid: 50% vett, 16% rasva, 12% teisi orgaanilisi ja 22% anorgaanilisi aineid. Orgaanilised ained annavad luudele vetruvuse ja painduvuse. Anorgaanilised ained, peamiselt kaltsiumisoolad, tugevuse. NB! Joonis töövihikust!!! 5. Luu kui organi ehitus: luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi. 6. Treeningu mõju luu arengule: hüpokineesia ( madala liikuvuse ) puhul on luud haprad. Kuna kehaline aktiivsus noorena määrab skeleti kujunemise, siis tuleks kasvueas noortel eelistada dünaamilist koormust, mis soodustab luudes osteonide teket
Fosfor Esineb nukleiinhapete koostises, makroergilistes ühendites. ( ATP,GTP,CTP,UTP) Väävel Esineb aminohapetes ja vitamiinides. Naatrium, Ioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja kõigi kaalium rakkude tsütoplasmas. Naatrium on rakuväline element, kaalium on rakusisene element. Magneesium Kuulub luude koostisesse.(fosfaadina) klorofüllid keskne element Kaltsium Soolad annavad luudele tugevuse ja seetõttu on Ca aatomid eriti rohkesti luu koostises. Osaleb vere hüübimis protsessis. Kindlustab lihaste tööd. Kaltsiumi puudimisel tekkivad krambid. Reguleerib vee hulka organismis. Raud Kuulub selgroogsete punalibledes oleva valgu hemoglobiini koostisesse. (seob hapniku) HEEM(rauaühend-annab verele punase värvuse)* Jood On vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks. Kui inimese toidus
Küljejoone abil tajub kala vee liikumist ja võnkumist. Pime röövkala tunneb aga küljejoone abil kala liikumist ning saab nii saaki püüda. (Loomade elu, 4 köide; Eesti Entsüklopeedia 5; Bioloogia põhikoolile I) 2.2 Luukalade siseehitus Keha sisemuses on luukaladel luustik ehk skelett. Luustiku põhiosa moodustavad koljuluud ja paljudest lülidest koosnev selgroog. Selgroo lülidele kinnituvad roided, mis kaitsevad siseelundeid. Selgroole ja selgrooga ühenduses olevatele luudele kinnituvad ka lihased, mida kala kasutab ujumisel. Närvisüsteemi peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja reguleerida looma elundite tööd. Tähtsaim osa närvisüsteemis on peaaju, mis asetseb koljuõõnes ja mida kaitsevad koljuluud. Peaajuga on ühenduses ka seljaaju. Igast selgroolülist väljuvad närvid lihastesse, nahapinnale ja teistesse elunditesse. Närvisüsteemiga on ühendatud ka meeleelundid, mis võtavad ümbritsevast keskkonnast vastu informatsiooni
terviseprobleeme nagu luu-lihaskonna seisundi järkjärguline ja süvenev halvenemine ning ägedad traumad. Seda eriti juhul kui ei kasutata õigeid teisaldamisvõtteid. Üks peamisi raskuste käsitsi teisaldamisest tulenevaid terviseprobleeme on seotud seljaga. Iga päev kaebavad 24% Euroopa töölistest selgroovalude ja 22% lihasvalude üle. Uutes liikmesriikides on need arvud vastavalt 36% ja 39%. Need tulenevad kahjustusest, kulumisest või traumast seljas asuvatele luudele, lihastele või muudele kudedele. Tavaliseimad kahjustused on nikastused, venitused, mõrad selgroolülis. Kõige ohustatum on selja nimmepiirkond. Seda oma paenduvuse ja keharaskuse kandmisest tuleneva koormuse tõttu. 4 Pildi allikas: (http://www.nurseuncut.com.au/bariatric-patients-nursing-care-specialist- equipment/) Vale tõstmistehnika ja kehahoiak viivad sageli alaselja valuni. Korduvad liigutused ülakehaga
soojusmahutavus. · Lisaks veele esineb rakkudes ka teisi anorgaanilisi aineid: happeid, aluseid, sooli. Need ained on enamasti dissotsieerunud olekus. · Katioonidest on organismis olulisel kohal H, NH4, K, Na, Ca, Mg, Fe (+2) ja Fe (+3). · Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Ammooniumioon (NH4) eraldub valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagundamise käigus. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse ning seetõttu on Ca aatomeid rohkelt luukoe koostises. Magneesiumaatomid on rakkudes seotud nukleiinhapetega (DNA; RNA). Raua aatomid esinevad punaliblede (erütrosüütide) valgu hemoglobiini koostises. · Anioonidest ehk negatiivselt laetud ioonidest on tähtsamad hüdroksüül-, karbonaat- ja fosfaat-, kloriid- ja jodiidiioonid. · Karbonaatioonid tekivad hingamise käigus koguneva süsihappegaasi lahustumisel vees.
stabiilsus ja tasakaal; survetsentri asukoht ja dünaamika 3) Lihastegevuse tunnused: 1. Neuraalne – lihastegevuse juhtimine - Aferentne – tagasiside - Eferentne- aktiveeriv 2. Energeetiline - ainevahetuslik 3. Mehhaaniline – jõu genereerimine ja ülekandmine Lihaskiud koosneb: 1) Paralleelne elastne komponent (PEK): epi-, peri- ja endomüüseum 2) Järjestikune elastne komponent (JEK): lihaskinnitused luudele (kõõlused) 3) Kontraktiilne komponent (KK) Lihase jõud pole sama mis liigutuse jõud. Liigese jõumoment on liigest ületavate lihaste resultantjõud. Lihastöö režiimid: 1) Isomeetriline e. staatiline - väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, luukangide liikumist ei toimu = lihase pikkus ei muutu, muutub ainult lihaspinge 2) Isotooniline - väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega 3) Isokineetiline
sisemusse. Luu koosneb tihedast ja tugevast luukoest plinkollusest ja seespool olevast pehmemast käsnollusest. Luukoes olevate kanalite kaudu varustavad veresooned luukude toitainetega. Osa luid on seest õõnsad, näiteks jäsemete luud, neid nimetatakse toruluudeks. Enamus luude keskosas on luuüdi, mida on kahte tüüpi kollast ja punast. Kollane luuüdi sisaldab rasva aga punane on tähtis vereloomeelund. Luud on lihaste kinnituskohaks, lihased kinnituvad kõõluste abil luudele. Kõõlus koosneb valkainest ja sidekoest ning on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Kõõlused on kaetud tupega, mis hoiab teda kindlas asendis. Lihaste kokkutõmbed ja lõtvumised kanduvad kõõluste abil luudele, nii saab teha liigutusi. Luud on omavahel ühendatud liigestega. Luude ühendused. Liigesed on ümbritsetud sidekoelise kihnuga,
-tugipinnale lähemal asuvad liigesed - need peavad taluma nii ülakeha survet (raskusjõudu) kui ka liigutustegevusel tekkivat inertsijõudu Tõmbedeformatsioonid · Tõmbedeformatsioone esineb sageli: -lihastes -kõõlustes -sidemetes · Venitustest põhjustatud vigastused (rebendid) moodustavad spordivigastustest suure osa Paindedeformatsioonid · Paindedeformatsioonid tekivad neil juhtudel, kui luud talitlevad kangidena · Sel juhul mõjuvad luudele lihaste kontraktsoonijõud, välise koormuse raskusjõud ja inertsjõud (liikumisel) ning liigestele toereaktsioonid · Löögilise iseloomuga koormused, mis kutsuvad esile paindedeformatsioone on luumurdude peamiseks põhjuseks Väändedeformatsioonid · Tekivad keha ja kehaosade pikitelje suunalistel koormustel, kusjuures mõjuvad inertsijõud (liikumisel) ja toereaktsioonid · Ülemäärased väändekoormused põhjustavad põhiliselt liigeste ja sidemete vigastusi
Kõige vähem on nukleiinhappeid, mis on pärilikkuse edasikandmiseks ja valkude sünteesi protsessides. Vesi on anorgaaniline aine, milleta me hakkama ei saaks, kuna veel on organismis palju rolle (aitab hoida kehatemperatuuri, osaleb enamikes keemilistes protsessides). Teised ained, mis asuvad organismis on käsitletavad katioonidega ja anioonidena. Katioonid on väga olulisel kohal, kuna naatrium- ja kaaliumioonid on närviimpulsside moodustumisel tähtsal kohal. Kaltsiumioonid annavad luudele tugevuse. Magneesium on seotud DNA ja RNA-ga. Taimedel on magneesium klorofülli koostises. Raua aatomid on punaste vereliblede valgu hemoglobiini koostises ja see aitab siduda O2. Anioonidest fosfaatrühmad on nukleiinhapete koostises ja rakumembraani ehituses. Joodi läheb vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Orgaanilised ained on biomolekulid, mis mängivad erinevaid rolle organismi süsteemis. Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis (lipiidid,
Näited?Suure koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on soojusmahtuvusega hoiab organismide fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp- temperatuuri.Katioonid organismidesK- ja Na- produkt. Vesinik H70 kg kohta umbes 7 kg - ioonid: närviimpulss sünapsis.rakurõhu joogiveegaBiomolekulide koostises, vee kooseisus, reguleerimine.füsioloogiline lahus?Ca-ioonid: vajalik vesiniksidemete moodustamisel.Lämmastik luudele tugevus. D-vitamiin? Vanadus?NH4-ioonid: N70 kg kohta umbes 1,8 kg Aminohapete ja valkude laguproduktina välja.Mg-ioonid : klorofülli nukleiinhapete koostises. Fosfor P70 kg kohta koostises.Fe-ioonid: hemoglobiini umbes 780 g Rakumembraani ehituses, koostisesAnioonid organismidesKarbonaatioonid: nukleiinhapete koostises, energiarikaste ühendite nt. nende kujul kandub CO2 ATP koostises
Vertikaaltelg- (ülalt alla- (pöörlemine)horisontaaltasapind. 7. Frontaaltelg- sirutus, painutus Sagitaaltelg- eemaldamine, lähendamine Vertikaaltelg- ümber enda pöörlemine 8. Luukoe ehitus Koosneb elusatest rakkudest(mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 9. Luu kui elundi ehitus Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi- täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat.
Frontaaltelg - läbib keha pikisuunas -sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine) horisontaaltasapind. 7. Liigutuste liigid telgede suhtes: eemaldamine- lähendamine, sirutamine, painutamine, pööramine. 8. Luukoe ehitus: Koosneb elusatest rakkudest (mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 9. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): VT.joonis 2 Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris – sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr – katab luude liigesepindu. Luuüdi – täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi,
Valge lihaskiud lülitub tööle kiiresti, kuid väsib ruttu. 12. Vahelihas e. diafragma A: Mis on ladinakeelne nimi? (Diaphragma) B: Millistelt luudelt algab vahelihas? (Rinnak, roided, nimmelülid) C: Kuhu kinnitub vahelihas? (Kõõluskese) D: Mis on vahelihase põhiline ülesanne? (Hingamine, tekitab kõhupressi) 13. Selja lailihas: A: Millistelt luudelt algab? (Alumiste rinnalülide ogajätked, alumised roided, nimme sidekirme, niudeluu hari) B: Kuhu kinnitub, mis luudele? (Õlavarreluu peale) C: Mis on peamised funktsioonid? (Õlaliigeses tahapainutus, lähendamine ja siserotatsioon e. pronatsioon, tõstetud ülajäseme langetamine) 14. Õlavarre kolmpealihas: A: Nimi ladinakeeles (m. triceps brachii) B: Nimeta osad ja iga osa juurde, mis luu pealt algab? Pikkpea (abaluu pealt) Keskmine (ehk mediaalne, õlavarreluu pealt ) Külgmine (ehk lateraalne, õlavarreluu pealt) C: Mis luu ja, mis osade peale õlavarre kolmpealihas kinnitub
TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeningõpetuse instituut Martin Mölder JALGPALLURITE TOITUMINE Referaat Kehalise kasvatuse ja spordi alal Juhendaja: Janar Sagim, MSc Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................... ........................................3 1. PEAMISED TOITAINED JALGPALLURI TOIDULAUAL...............................................4 1.1SÜSIVESIKUD.................................................................................................. 4 1.2VALGUD.......................................................................................................... 5 1.3LIPIIDID (RASVAD)........................................................................................... 6 2MINERAALAINED JA...
organismi orgaanilistest elementidest. Nukleiinhapped ja teised madalmolekulaarsed ühendid moodustavad ülejäänud orgaanilise aine. 4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? - Vesi osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides ja on hea lahusti. Samuti on veel hea soojusmahtuvus, mis aitab hoida püsivat keha temperatuuri. 5. Tooge näiteid katioonide tähtsusest eri organismides. - Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevusese. 6. Kuidas muutub inimese elu jooksul tema luude keemiline koostis? - Vananedes kaltsiumsoolade kontsentratsioon tõuseb ja luud saavad suurema tugevuse, kuid muutuvad hapramaks. 7. Kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist? - CO2 lahustub vees ja moodustuvad karbonaatioonid. See koguneb koevedelikku ja sealt veri kannab selle kopsudesse, kus organism sellest vabaneb. 8. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ühendid?
omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. · Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga (endomüüsiumiga). Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega (siseperimüüsiumiga). Kogu kihast ümbritseb sidekoeline kest (välisperimüüsium). · Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud · Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nim kõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasotsa sabaks. I. Käävjas lihas II. Kakspealihas (kahe peaga lihas) III. Kolmpealihas (kolme peaga lihas)
Lihaskoele on iseloomulik kokkutõmbumisvõime (kontraktsioonivõime). Lihaskoes on vähe rakuvaheainet. Peamise osa moodustavad lihasrakud. Täiskasvanud inimese massist moodustab lihaskude 40-50 %. Ehituse ja talitluse laadilt eristatakse lihaskude järgmiselt: - vöötlihaskude; - silelihaskude; - südamelihaskude. Vöötlihaskude: Vöötlihaskude koosneb vöötlihaskiududest. Vöötlihaskude moodustab lihaseid, mille abil inimene liigub. Enamus vöötlihaseid kinnituvad kõõluste abil luudele, seetõttu nimetatakse neid ka skeletilihasteks. 14 Vöötlihaskiud on üsna jämedad, suhteliselt pikad (-15cm) silinderjad vöödilised kiud. Vöötlihaskude allub inimese tahtelisele kontrollile: tänu sellele saabki inimene liikuda. Vöötlihaskiududest on ehitatud juba eelpool mainitud skeletilihased, silmamuna, keele, kõri, neelu ning söögitoru ülaosa lihased. Nad kontraheeruvad kiiresti, kuid lõtvuvad ja väsivad samuti kiiresti Silelihaskude:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
